Teksti suurus:

Lõhkematerjali jaotus allklassidesse ja sobivusrühmadesse

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:03.07.2017
Avaldamismärge:RTL 2004, 47, 813

Lõhkematerjali jaotus allklassidesse ja sobivusrühmadesse

Vastu võetud 21.04.2004 nr 103

Määrus kehtestatakse « Lõhkematerjaliseaduse» (RT I 2004, 25, 170) § 6 lõike 3 alusel.

§ 1. Allklassidesse ja sobivusrühmadesse jaotamise reeglid

Lõhkematerjali allklassidesse ja sobivusrühmadesse jaotamise aluseks on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) (ECE/TRANS/160) lisades sätestatud reeglid.

§ 2. Lõhkematerjali allklassid

Lõhkematerjalid kuuluvad ohtlikkuse järgi hoidmisel ja veol ohtlike ainete rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel esimesse ohuklassi, mis omakorda jaguneb kuude allklassi:
1) allklass 1.1 – ained ja tooted, mille eripäraks on võime plahvatada kogu massiga, s.o hetkeliselt plahvatab kogu kooshoitav lõhkematerjal;
2) allklass 1.2 – ained ja tooted, mis ei plahvata kogu massiga, vaid nad paiskuvad plahvatusel laiali, kahjustades ümbritsevat keskkonda või objekte;
3) allklass 1.3 – ained ja tooted, mis põlemisel eraldavad suurel hulgal soojuskiirgust või süttivad üksteise järel väikeste plahvatusefektidega või laialipaiskumisega või esinevad need efektid koos;
4) allklass 1.4 – ained ja tooted, mis võivad süttimisel või initsieerimisel ainult osaliselt plahvatada. Plahvatus toimub üldjuhul ainult mingis konkreetses pakendis ega kandu edasi teistele pakenditele. Välispidine tuli (kuumutamine) ei põhjusta pakendi sisu hetkelist plahvatust;
5) allklass 1.5 – massiplahvatusohtlikud ained, mis on niivõrd tuimad, et normaalsetel tingimustel on nende initsieerumine või põlemise üleminek plahvatuseks vähetõenäoline. Need ained ei tohi plahvatada tulekindluse katsetel;
6) allklass 1.6 – üliväikese tundlikkusega massiplahvatusohutud tooted. Need tooted sisaldavad äärmiselt tuimi lõhkeaineid ja nende initsieerimine või selle levimise tõenäosus on tühiselt väike.

§ 3. Lõhkematerjali sobivusrühmad

Kooshoiu võimalikkuse järgi jaotatakse lõhkematerjalid järgmistesse sobivusrühmadesse:
1) A – initsieeriv lõhkeaine;
2) B – initsieerivat lõhkeainet sisaldav toode, millel on vähem kui kaks efektiivset kaitseseadist. Siia rühma kuuluvad ka kahjutustöödeks ettenähtud detonaatorid, detonaatorite rakised ja sütikud, isegi siis, kui nad ei sisalda initsieerivaid lõhkeaineid;
3) C – paiske- ja väljapõlev lõhkeaine või seda lõhkeainet sisaldav toode;
4) D – brisantlõhkeaine, must püssirohi või brisantlõhkeainet sisaldav toode, milles ei ole initsieerimisvahendit, ja paiskelaengut või brisantlõhkeainet sisaldav toode, millel on vähemalt kaks efektiivset kaitseseadist;
5) E – brisantlõhkeainet sisaldav toode, milles puuduvad initsieerimisvahendid, kuid on paiskelaeng (paiskelaengus ei või olla kergestisüttivat vedelikku, geeli ega isesüttivat vedelikku) või puudub paiskelaeng;
6) F – brisantlõhkeainet, initsieerimisvahendit ja paiskelaengut sisaldav või ilma sellise laenguta toode (paiskelaengus ei või olla kergestisüttivat vedelikku, geeli ega isesüttivat vedelikku);
7) G – pürotehniline aine või toode, mis sisaldab nii pürotehnilist ainet kui ka valgusttekitavat, süütavat, pisaraid või suitsutekitavat komponenti (ei tohi sisaldada veega aktiviseeruvat toodet, valget fosforit, fosfiide ega pürofoorset ainet, kergesti- või isesüttivat vedelikku või geeli);
8) H – toode, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka valget fosforit;
9) I – toode, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka kergestisüttivat vedelikku või geeli;
10) K – toode, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka mürkkemikaali;
11) L – lõhkematerjal, mis sisaldab veega aktiviseeruvat eriti ohtlikku lõhkeainet või milles on isesüttivaid vedelikke, fosfiide või pürofoorseid aineid, mistõttu iga aine tuleb omaette isoleerida;
12) N – eriti väikese tundlikkusega lõhkeainet sisaldav toode;
13) S – aine või toode, mis on sellise ehitusega või selliselt pakitud, et mis tahes ohtlikud efektid toimuvad pakendi vigastumisel ainult pakendis. Plahvatusefekt või laialipaiskumine tulekahjus on niivõrd väikesed, et see oluliselt ei takista tulekustutustöid ega muude ekstreemabinõude rakendamist pakendi vahetus läheduses.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2004. aasta 1. mail.

Minister Meelis ATONEN

Kantsler Marika PRISKE