Talitee seisundi, rajamise ja hooldamise nõuded
Vastu võetud 21.04.2004 nr 106
Määrus kehtestatakse «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594) § 10 lõike 2 ja § 30 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Talitee on üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Külmunud veekogule rajatud talitee osa nimetatakse käesolevas määruses jääteeks.
§ 2. Talitee võib rajada asjast huvitatud isik kokkuleppel maa või veekogu omanikuga.
§ 3. Üldiseks liiklemiseks ettenähtud talitee seisundi, rajamise ja hooldamise nõuete täitmine on kohustuslik talitee rajajale ja kasutajale.
§ 4. Talitee ehitusjärelevalvet teostatakse vastavalt «Teeseaduse» § 20 lõikes 5 sätestatud korras kehtestatud nõuetele.
§ 5. Virtsu ja Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa, Rohuküla ja Sviby, Soela ja Sõru, Haapsalu ja Noarootsi ning Lao ja Kihnu vahel korraldab talitee rajamist Maanteeamet.
§ 6. Üldiseks liiklemiseks ettenähtud talitee rajajal peab olema «Teeseaduse» §-s 251 sätestatud korras välja antud tegevusluba.
§ 7. Taliteel kasutatavad ohutusrajatised, liiklusmärgid, foorid, piirded, tähispostid ja teemärgised peavad vastama «Teeseaduse» §-s 10 sätestatud korras kehtestatud nõuetele.
§ 8. Erataliteed võib kasutada üksnes tee omaniku loal. «Teeseaduse» § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erataliteid kasutada omaniku loata.
§ 9. Hooldustöid taliteel korraldab talitee rajaja.
2. peatükk
TALITEE SEISUND, RAJAMINE JA HOOLDAMINE
§ 10. Talitee rajamisel on talitee rajaja kohustuseks tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks. Jäätee rajamiseks Virtsu ja Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa ning Soela ja Sõru vahel peab Maanteeamet saama Veeteede Ametilt kirjaliku nõusoleku. Nimetatud jääteede rajamiseks esitab Maanteeamet eelnevalt taotluse Veeteede Ametile laevaliikluse ajutiseks peatamiseks. Laevaliikluse taastamise aluseks on Maanteeameti kirjalik informatsioon jäätee sulgemise kohta.
§ 11. Jäätee rajamiseks peab jäätee rajaja korraldama jääkatte uurimistöid.
§ 12. Jäätee uurimisel valitud trassil peab arvestama, et mõlema sõidusuuna jaoks oleks eraldi sõiduteed omavahelise kaugusega vähemalt 50 m. Kui tugevusvaru tegur on 1,6 või rohkem, juhindutakse käesoleva määruse lisas 4 toodud nõuetest.
§ 13. Jäätee uurimistöö käigus tehakse kindlaks jäätee trassikoridor ja selle piirid, jääkatte paksus ja iseloom, jääkatte pinna seisund, lumikatte paksus ja iseloom, jääkatte iseloom kaldaga ühinemise kohas, jäätee sõiduteega risti- ja pikisuunalised praod jääkattes, jääle kogunenud vesi sügavusega üle 5 cm, takistustest üle- ja ümbersõiduvõimalused ja võimalikud looduslikud orientiirid.
§ 14. Uurimistöö tulemuste kohta tehakse seletuskiri ja
jäätee skeem, millele kantakse:
1) jää paksus vähemalt iga
100 m tagant;
2) jää kandevõime vähima paksuse kohas;
3) sobivad jäälesõidu kohad;
4) jäätee trassikoridor ja
selle piirid;
5) jää tugevdamist vajavad kohad;
6)
liikluskorraldusvahendid ja nende asukohad;
7) muud olulised andmed.
§ 15. Jäätee avamise aluseks on §-s 14 sätestatud seletuskiri koos jäätee skeemiga, mis tuleb eelnevalt jäätee rajaja poolt kinnitada.
§ 16. Igale üldiseks liiklemiseks avatud jääteele määratakse jäätee hooldamise eest vastutav isik ja peetakse päevaraamatut, kuhu kantakse iga päev andmed jäätee seisundi kohta.
§ 17. Jäätee hooldus seisneb jäätee hoidmises vastavuses kehtestatud seisundinõuetega, jääkatte seisundi süstemaatilises kontrollis, ajutiste sildade ja liikluskorraldusvahendite hooldamises.
§ 18. Jäätee hooldaja peab süstemaatiliselt tegema jäätee korduvuurimisi vastavalt ilmastikuolude muutumisele, kuid mitte harvem kui kord kahe nädala jooksul. Saadud andmed kantakse jäätee päevaraamatusse.
§ 19. Jäätee algusesse peab olema paigaldatud:
1) liiklejale nähtavasse kohta teabetahvel, millel peab olema jäätee
nimi, orienteeruv pikkus, liiklemiseks avatud kellaaeg, jääteele
väljumise lubatud intervall, lubatud sõidukiirus; keeld trassi piiridest
väljumise, eessõitvast sõidukist möödumise ja möödasõidu ning jääteel
peatumise kohta; juhised liiklejale, kuidas toimida jääolude
halvenemisel, jääkatte purunemisohu tekkimisel ja sõiduki hädapeatumise
korral; muud nõuded jääteel liiklejale ning jäätee hooldamise eest
vastutava isiku nimi ja telefoninumber;
2) teest paremale liiklusmärk
341 «Massi piirang», mis näitab, et sõita ei tohi sõidukiga, mille
tegelik mass on suurem märgil näidatust, liiklusmärk 354 «Vähim
pikivahe» 250 m ja liiklusmärk 361 «Peatumise keeld».
§ 20. Mõlema sõidusuuna eraldi sõidutee peab tähistama liiklusmärkidega 521 «Ühesuunaline tee» ja 522 «Ühesuunalise tee lõpp» ja vastassuunast sõidukite edasisõidu keelamiseks panema liiklusmärgi 331 «Sissesõidu keeld».
§ 21. Jäätee mõlemad sõiduteed peavad olema tähistatud vasakult poolt puna-kollaste 1,5 m kuni 2,0 m üle lumepinna ulatuvate hoiatuspostide või kadakatega, millele on kinnitatud helkurribad selliselt, et liikumissuunas oleks juhile nähtav vähemalt kolm hoiatusposti või kadakat. Hoiatuspostid või kadakad peavad olema paigaldatud sirgetel teelõikudel iga 100 m tagant ja jäätee trassi kõverikul iga 60 m tagant.
§ 22. Jääteele peab paigaldama iga kilomeetri järel liiklusmärk 651 «Kilomeetritähis» kauguste näitamisega mõlemale poole jäätee lõpuni.
§ 23. Ülesõidud lõhedest ja nendele rajatud sillad, samuti
teised ohtlikud kohad, millest ümbersõidu võimalus puudub, peavad olema
tähistatud järgmiselt:
1) 150 m kuni 300 m enne ohtlikku
kohta peab olema paigaldatud hoiatusmärk 152, 153 või 154 «Ebatasane
tee»;
2) alates hoiatusmärgist «Ebatasane tee» kuni ohtliku
kohani peavad sõidutee mõlemad ääred olema tähistatud puna-kollaste
hoiatuspostidega vahekaugusega mitte üle 25 m.
§ 24. Üldiseks liiklemiseks avatud jääteel peab olema mõlemas
otsas valvetalitus. Valvetalituse töötaja ülesandeks on:
1) jäätee päevaraamatu pidamine lisas 1 toodud vormi kohaselt;
2) jääteed ületavate sõidukite registreerimine ning jääle mineva ja jäält
tuleva liikluse reguleerimine;
3) jäätee alguses olevate
liikluskorraldusvahendite korrashoidmine;
4) liiklejate teavitamine
jäätee seisukorrast ja kasutamise nõuetest.
§ 25. Jäätee kummaski otsas asuvate valvetalituste töötajate vahel peab olema telefoni- või raadioside. Side puudumisel ei tohi liiklust avada. Side katkemise korral tuleb jäätee sulgeda ja veenduda, et kõik sõidukid lahkuksid jääteelt. Pimeda aja saabumisel või liikluse sulgemisel muudel põhjustel peavad jäätee valvetöötajad veenduma, et jääteele ei ole jäänud sõidukeid ning vajaduse korral rakendama meetmeid nende maale toimetamiseks.
§ 26. Jäätee valvetalitus peab olema varustatud esmaste
päästevahenditega, milleks võivad olla plangud, lauad, köied,
päästerõngad jms, ning esmaabivahendite ja signaalrakettidega. Jäätee
valvetalituse töötajal peab olema:
1) standardi EVS-EN
471:2000 «Märguriietus» kohane 3. klassi kollakas-roheline ohutusriietus;
2) liikluse reguleerimise ketas;
3) ilmastikuoludele vastav erksavärviline
kaitseriietus.
§ 27. Kui üldiseks liiklemiseks rajatud jääteel on liiklus suletud, peab jääle viiv tee olema tõkestatud tee laiuse helkuritega varustatud puna-kollase tõkkepuuga, mille külge on kinnitatud liiklusmärk 311 «Sõidu keeld». Samasugune tõkestus on kohustuslik jäätee lõplikul sulgemisel kuni reaalse jäälesõidu võimaluse möödumiseni.
§ 28. Ainult inimeste, hobuveokite või mootorkelkude liiklemiseks ettenähtud jäätee alguses peavad olema paigaldatud teabetahvlid täiendavate nõuetega, mida tee rajaja peab vajalikuks lisaks käesolevas määruses ettenähtule.
§ 29. Talitee seisund peab vastama käesoleva määruse lisas 2 toodud nõuetele.
§ 30. Jäätee seisundit kontrollitakse iga päev, ebasoodsate ilmastikuolude puhul aga vastavalt vajadusele. Pärast vaatlust tehakse sõidutee seisundi kohta sissekanne jäätee päevaraamatusse, trassi asukohamuutused kantakse skeemile ja sellest antakse teada liiklejatele.
§ 31. Jääle märgade pragude ja sulavee tekkimisel peab muutma sõidutee asukohta.
§ 32. Üldiseks liiklemiseks võib avada jäätee vastavalt käesoleva määruse lisas 3 toodud jää paksuse nõuetele.
§ 33. Jää tugevusvaru teguri N väärtused on toodud käesoleva määruse lisas 4.
3. peatükk
LIIKLEMINE JÄÄTEEL
§ 34. Liiklus jääteel toimub liikluseeskirja kohaselt käesolevast määrusest tulenevate erisustega.
§ 35. Jääteel peavad sõidukijuhid täitma jäätee algusesse ülespandud jäätee kasutamise nõudeid ning valvetalituse töötajate korraldusi.
§ 36. Liiklemine jääteel toimub ainult valge ajal.
§ 37. Alla 300 m nähtavuse korral liiklus suletakse.
§ 38. Jääteele võib sõita ainult tähistatud kohtadest.
§ 39. Sõiduki uksed peavad olema kergelt avatavad ja sõitjatel turvavööd kinnitamata.
§ 40. Sõidukid võivad jääteele sõita vähemalt kaheminutilise ajavahemiku järel.
§ 41. Eesliikujale võib läheneda kuni 250 m kaugusele. Eessõitjast möödumine ja möödasõit ning kahesuunaline liiklus samal sõiduteel on keelatud.
§ 42. Jääteel peatumine on lubatud ainult käesoleva määruse lisas 4 sätestatud tingimustel. Hädapeatunud sõidukid tuleb jäält võimalikult kiiresti eemaldada ja sellest informeerida jäätee valvetalitust.
§ 43. Lubatud sõidukiirused on vahemikus 10 kuni 25 km tunnis ja 40 kuni 70 km tunnis. Jää paksusel üle 50 cm on sõidukiiruse valik vaba, kuid mitte üle 70 km tunnis.
§ 44. Liikluskorraldusvahenditega tähistatud ebatasased kohad võib ületada kiirusel kuni 25 km tunnis.
§ 45. Jääteelt kõrvale sõitmine on keelatud.
§ 46. Kui jääolud ei võimalda edasisõitmist, peab liikleja viivitamatult tagasi pöörduma ja hoiatama teeoludest jääteel liiklejaid ning jäätee valvetalitust. Tagasisõiduks peab võimaluse korral kasutama tagasisõidusuunale rajatud sõidurada.
§ 47. Jääkatte purunemisohu tekkimisel on kaassõitjad kohustatud sõidukijuhi nõudmisel sõidukist väljuma. Sõitu võib juht jätkata üksinda, avatud ustega.
§ 48. Kõigist jääteel esinevatest ohtlikest muutustest, märgistamata ohtudest või seisvatest sõidukitest tuleb esimesel võimalusel informeerida jäätee valvetalitust.
§ 49. Jäätee hooldamise eest vastutav isik peab jäätee seisukorrast ja liikluskorralduse muudatustest jääteel teatama viisil, mis võimaldab saada teavet sellel liiklejal, kes seda vajab.
§ 50. Jäätee valvetalituse töötajatel on õigus peatada sõidukeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud liikluse reguleerimise korra ja liikluseeskirja kohaselt jäätee nõuetekohase kasutamise ja liiklusohutuse tagamiseks ning sellega seotud teabe edastamiseks.
§ 51. Sõidukijuhil peavad olema veosedokumendid, milles on märgitud veetava kauba kaal, mille alusel jäätee valvetalituse töötajad saaksid vajaduse korral kindlaks teha sõiduki tegeliku massi. Sõiduki tegelikku massi võivad valvetalituse töötajad kontrollida ka kaalumisega.
§ 52. Liikluskorraldusnõuete täitmist jääteel kontrollivad politsei ja jäätee hooldamise eest vastutav isik «Teeseaduses» sätestatud korras.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 53. Teede- ja sideministri 11. aprilli 2000. a määrus nr 21 «Talitee rajamise, seisundi ja kasutamise nõuded» (RTL 2000, 51, 781) tunnistatakse kehtetuks.
| Minister Meelis ATONEN |
| Kantsler Marika PRISKE |
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli
2004. a määruse nr 106 «Talitee seisundi, rajamise ja hooldamise nõuded» lisa 1 |
JÄÄTEE PÄEVARAAMAT
|
Jäätee nimi: Jäätee rajaja: Jäätee hooldaja: Jäätee hooldamise eest vastutav isik: |
|||||||
|
Andmed jäätee kohta: |
|||||||
|
Kuupäev |
Kellaaeg |
Ilm |
Jää minimaalne paksus |
Sõiduki (autorongi) suurim lubatud mass |
Jääteel tehtud hooldetööde kirjeldus |
Märkused: |
Valvetalituse töötaja nimi: Valve algus: Valve lõpp:
Valvetalituse töötaja allkiri: |
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli
2004. a määruse nr 106 «Talitee seisundi, rajamise ja hooldamise nõuded» lisa 2 |
TALITEE SEISUNDINÕUDED
| Kvaliteedinäitajad | Seisunditaseme iseloomustus |
|
LUMESUS koheva, tuisanud või sulalume paksus |
alla 10 cm |
|
TASASUS ebatasasused külmunud praod jääteel lahtised praod jääteel |
alla 10 cm alla 50 cm alla 7 cm |
| SÕIDUTEE LAIUS | vähemalt 6 m |
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli
2004. a määruse nr 106 «Talitee seisundi, rajamise ja hooldamise nõuded» lisa 3 |
LUBATUD MINIMAALNE JÄÄ PAKSUS LIIKLUSEKS AVATUD JÄÄTEEL
| Koormuse nimetus | Tegelik mass (t) |
Jää paksus (cm) erinevate tugevusvaru tegurite (N) puhul |
||||
| N = 1,0 | N = 1,2 | N = 1,4 | N = 1,6 | N = 1,9 | ||
| Inimene | 0,1 | 6 | 8 | 9 | 11 | |
| Mootorkelk | 0,8 | 17 | 17 | 18 | 20 | |
| Regi koormaga kuni 500 kg | 1,0 | 17 | 18 | 20 | 23 | |
| Mootorsõiduk | 2,7 | 20 | 22 | 24 | 25 | 27 |
| 3,5 | 21 | 25 | 27 | 29 | 31 | |
| 6,0 | 29 | 32 | 35 | 38 | 41 | |
| 6,5 | 30 | 34 | 36 | 39 | 42 | |
| 8,5 | 35 | 38 | 42 | 45 | 48 | |
| 10,0 | 38 | 42 | 45 | 48 | 52 | |
| 12,0 | 42 | 46 | 49 | 53 | 57 | |
| 16,0 | 48 | 52 | 56 | 60 | 66 | |
| 20,0 | 53 | 59 | 63 | 68 | 74 | |
| 25,0 | 60 | 65 | 71 | 76 | 82 | |
| 30,0 | 65 | 72 | 77 | 83 | 90 | |
| 35,0 | 71 | 77 | 84 | 89 | 97 | |
| 40,0 | 76 | 83 | 89 | 96 | 104 | |
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli
2004. a määruse nr 106 «Talitee seisundi, rajamise ja hooldamise nõuded» lisa 4 |
JÄÄ TUGEVUSVARU TEGURI N VÄÄRTUSED
|
LIIKLUSKORRALDUS |
Tugevusvaru tegur olenevalt jää seisundist |
||
| Pragudeta | Kuni 3 cm laiused külmunud praod | Kuni 5 cm laiused lahtised praod | |
| Jäätee ületamine on võimalik üksikutel koormustel ilma peatuseta | 1,0 | 1,2 | 1,6 |
| Jäätee ületamine on võimalik üksikute koormuste kaupa, üksteise järel kindla intervalliga | 1,2 | 1,4 | 1,9 |
| Jääteel võib lubada kahe koormuse või kahe sõidutee kõrvuti asetamist. Sellises olukorras on lubatud nii sõidukite jääl seismine kui ka möödasõit | 1,6 | – | – |
Facebook
Twitter