Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Luidja maastikukaitseala ja Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 21.10.1997 nr 200

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskiri (lisatud);

2) Luidja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (lisatud);

3) Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (lisatud);

4) Oru pargi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (lisatud).

2. Määrata Luidja maastikukaitseala valitsejaks Hiiu maavanem ja Oru pargi maastikukaitseala valitsejaks Ida-Viru maavanem.

Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Luidja maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a. otsusega nr. 70.

2. Kaitseala on loodud unikaalse liivaluidetel kasvava sanglepapuistu kaitseks.

3. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Luidja maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

4. Kaitseala maa-ala on sihtkaitsevöönd.

5. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piiride kirjeldus on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuse Luidja metskonna 1986. a. puistuplaani alusel.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

7. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala, kus tagatakse poollooduslike koosluste säilimine.

8. Inimestel on lubatud viibida ning marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi (välja arvatud samblad, samblikud, puukoor, oksad, vaik, jõulukuused ja kased) korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773).

9. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkketegemine on lubatud üksnes kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades või kinnisasja omaniku või muu seadusliku valdaja loal.

10. Mootorsõidukite ja jalgratastega liiklemine on keelatud väljaspool kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud teid, välja arvatud:

1) kinnisasja piires kinnisasja omaniku või muu seadusliku valdaja loal;

2) käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel nii, et ei kahjustataks kaitseala kooslusi;

3) päästetöödel.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud:

1) maa- ja metsakorralduskavade kinnitamine;

2) maa sihtotstarbe muutmine;

3) geoloogilised uuringud;

4) teaduslikud uurimistööd.

12. Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Lubatud on järgmine koosluste ja liikide säilitamiseks vajalik või neid mittekahjustav tegevus kaitseala valitseja nõusolekul või kaitseala valitsejaga sõlmitud lepingu alusel:

1) sulgunud vooluteede avamine;

2) kraavide hooldustööd;

3) sildade taastamine või rajamine;

4) teede ja jalgradade hooldustööd;

5) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks;

6) õhuliinide hooldustööd;

7) valikraie iseloomuga raied;

8) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

14. Kaitseala mets kuulub hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

15. Järelevalvet kaitsealal korraldavad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud tegutsema kaitsealal ka iseseisvalt.

16. Kaitsealal oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud viivitamatult saatma võõrandamislepingu ärakirja kaitseala valitsejale riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõikele 5.

III. LÕPPSÄTTED

17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Luidja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Luidja maastikukaitseala välispiir kulgeb Kõrgessaare vallas Heltermaa-Kalana maantee teemaa loodepiiri ja Luidja metskonna kvartali 16 kirdepiiri lõikepunktist mööda nimetatud teemaa loodepiiri edela suunas kuni kvartali 15 edelapiirini ning edasi mööda seda ja selle sirgjoonelist pikendust loode suunas rannajooneni. Seejärel kulgeb välispiir mööda rannajoont kirde suunas kuni Luidja metskonna kvartali 16 kirdepiirini ning piki seda kagu suunas kuni Heltermaa-Kalana maantee teemaa loodepiirini.

Luidja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuse Luidja metskonna 1986. a. puistuplaani alusel.

Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Oru park (edaspidi kaitseala) võeti looduskaitse alla Saka-Ontika-Toila paekalda osana Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125).

2. Kaitseala on loodud ajaloolise väärtuse ja mitmekesise reljeefiga pargimaastiku kaitseks.

3. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Oru pargi maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks piiranguvööndiks.

5. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1991.--1993. a. maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas kuni 1940. a. välja antud Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

7. Inimestel on lubatud viibida kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773).

8. Telkimine ja lõkketegemine on lubatud üksnes kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

9. Mootorsõidukitega kaitsealal liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul pargi hooldustöödel ning rahvaürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud:

1) maa- ja metsakorralduskava ning pargi projekti kinnitamine;

2) maa sihtotstarbe muutmine;

3) geoloogilised uuringud;

4) teaduslikud uurimistööd;

5) uute ehitiste püstitamine;

6) teede ja tehnovõrkude rajamine.

11. Kaitsealal on keelatud:

1) jalgratastega liiklemine haljasalal;

2) paljandite kahjustamine;

3) looduslike veekogude kuju ja veetaseme muutmine, sealhulgas Pühajõe süvendamine ja kallaste kahjustamine;

4) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

5) lumetõrje soola-liiva seguga;

6) prügi ja heitmete ladustamine;

7) jahipidamine;

8) kalapüük.

12. Kaitseala hooldus ja kujundamine toimub pargi projekti või detailplaneeringu alusel. Kuni käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas oleva pargi projekti või detailplaneeringu valmimiseni on nimetatud tegevus lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

13. Kaitseala puistud kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, maastikuilme säilitamine).

14. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

15. Järelevalvet kaitsealal korraldavad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piirides õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

III. PIIRANGUVÖÖND

16. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud piirangutega.

17. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:

1) metsapargi piiranguvöönd, kuhu kuulub Pühajõest lääne poole jääv kaitseala osa;

2) pargi piiranguvöönd, kuhu kuulub Pühajõest ida poole jääv kaitseala osa.

18. Pargi piiranguvööndis on keelatud sadamate ja teiste veeliikluse korraldamiseks ettenähtud rajatiste ehitamine.

IV. KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT

19. Kaitsealal asub kaitstav looduse üksikobjekt -- rändrahn Oru pargi kivi.

20. Kaitstava looduse üksikobjekti mistahes kahjustamine on keelatud.

21. Kaitstava looduse üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutavad tööd on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

V. LÕPPSÄTTED

22. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

23. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Oru pargi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Oru pargi maastikukaitseala välispiir kulgeb Toila vallas Pühajõe suudme paremkaldalt mööda rannajoont ida suunas kuni pangalt merre laskuva jääraku põhjas oleva jalgrajani ja edasi mööda seda edela suunas Toila kooli maakasutuse idapiirini. Edasi kulgeb välispiir mööda Toila kooli maakasutuse piiri põhja, loode, lääne, lõuna ja ida suunas kuni endise pioneerilaagri peahoonest läänes asuva asfaltkattega jalgteeni ja mööda seda lõunasse ja itta kuni kinnistu A31 idapiirini. Välispiir jätkub mööda asfaltkattega teed kinnistu A31 ida- ja lõunapiiril ning kinnistu A77 lõunapiiril kuni Karuväravateni. Karuväravate juurest kulgeb välispiir mööda pargi piirdeaeda loode suunas kuni Merepuiesteeni ja edasi mööda seda edela suunas kuni põhja-lõunasuunalise asfaltkattega teeni ning mööda seda põhja ja loode suunas kuni elektriliinini. Mööda elektriliini kulgeb välispiir põhja-kirde suunas kuni elektriliini lõikumiseni pangaaluse ida-läänesunalise pinnasteega. Edasi kulgeb välispiir mööda nimetatud teed ida suunas kuni pargist randa suunduva asfaltkattega teeni ning piki seda ida ja kagu suunas Pühajõe paremkaldale. Välispiir jätkub mööda Pühajõe paremkallast kuni Pühajõe suudmeni.

Oru pargi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1991.--1993. a. maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas kuni 1940. a. välja antud Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.