Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord

Vastu võetud 20.04.2004 nr 51

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» (RT I 2004, 24, 163) § 43 lõike 2 ja § 44 lõike 2 alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80–102) art 41 lõike 1 ja art 47b lõike 1 alusel esitatud Eesti maaelu arengukavaga 2004–2006 (edaspidi arengukava).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord.

§ 2. Toetatavate tegevuste loetelu

Toetust võib taotleda arengukava punktis 9.2 loetletud järgmisteks tegevusteks:
1) keskkonnasõbralik tootmine;
2) keskkonnasõbralik majandamine;
3) mahepõllumajanduslik tootmine;
4) maastikuelemendi rajamine, taastamine ja hooldamine;
5) poolloodusliku koosluse hooldamine;
6) ohustatud tõugu looma kasvatamine;
7) maa talvel taimkattega kaetult hoidmine.

§ 3. Nõuded toetuse saamiseks

(1) Toetust võib §-s 2 nimetatud tegevusteks taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taotleja), kes tegutseb arengukava 9. peatüki punktis 9.2 nimetatud piirkondades ja vastab arengukava 9. peatüki punktis 9.2 kehtestatud nõuetele ning kes:
1) kasutab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud vähemalt 1,00 hektari suurust maad, kus kasvatab põllumajanduskultuuri või mida hoiab mustkesas või mida kasutab loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks (edaspidi põllumajanduslikus kasutuses olev maa) või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad;
2) täidab arengukava 9. peatüki tabelis 39 nimetatud põllumajanduse üldisi keskkonnanõudeid (edaspidi üldised keskkonnanõuded) kogu ettevõttes (edaspidi majandusüksus);
3) võtab kohustuse täita punktides 1 ja 2 nimetatud nõudeid ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise nõudeid viis aastat alates toetuse taotlemiseks sätestatud tähtpäevast.

(2) Toetust § 2 punktides 1, 2, 3, 5 ja 7 nimetatud tegevusteks võib taotleda vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, mille iga üksiku põllu pindala, mille kohta toetust taotletakse, on vähemalt 0,30 hektarit.

(3) Toetust § 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste eest võib taotleda, kui taotleja täidab majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid.

(4) Toetust võib taotleda ainult nende põldude kohta, mis asuvad põllumassiividel, mis jäävad tervikuna arengukava 9. peatüki punktis 9.2 nimetatud piirkondadesse.

(5) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud toetust keskkonnasõbraliku tootmise eest ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse toetust § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest.

(6) Paragrahvi 2 punktis 2 nimetatud toetust keskkonnasõbraliku majandamise eest ja § 2 punktis 3 nimetatud toetust mahepõllumajandusliku tootmise eest ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse toetust § 2 punktis 7 nimetatud maa talvel taimkattega kaetult hoidmise tegevuse 30% maa talvel taimkattega kaetult hoidmise alategevuse eest.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED

1. jagu
Keskkonnasõbralik tootmine

§ 4. Nõuded keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamiseks

(1) Keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja:
1) täidab keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamiseks kehtestatud nõudeid kogu majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal;
2) koostab iga kohustuseaasta 20. juuniks lisas 1 toodud vormi kohase väetusplaani ning kannab väetusplaani andmed majandusüksuses toodetavate ja teistest majandusüksustest sissetoodavate orgaaniliste väetiste kohta ning orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamise kohta põldude kaupa;
3) väetab haritavat maad vajaduse korral, arvestades, et mineraalväetiste ja sõnnikuga on aastas, kogu haritava maa keskmisena, hektari kohta lubatud anda kuni 170 kg lämmastikku, millest mineraalväetistega on lubatud anda kuni 100 kg lämmastikku;
4) koostab lisas 2 toodud vormi kohase viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ning järgib koostatud plaani alusel taimekasvatussaaduste tootmisel viljavaheldust;
5) kasvatab kasutuses oleval põllumajandusmaal põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, või hoiab kasutuses olevat põllumajandusmaad mustkesas;
6) korraldab teise kohustuseaasta 31. detsembriks iga viljavahelduses oleva põllu kohta mullaproovide saatmise akrediteeritud laboratooriumile mulla happesuse, orgaanilise aine või huumusesisalduse ning taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks. Mullaproovide analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad majandusüksuses kohapeal alates kolmanda kohustuseaasta 1. maist;
7) niidab rohumaad vähemalt üks kord aastas 31. juuliks soovitatavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil või karjatab seal loomi. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema ära veetud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid visuaalselt tuvastada. Niitmise ja karjatamise nõue ei kehti rohumaa rajamise aastal, heinaseemnepõldude kohta ja poollooduslike koosluste kohta;
8) osaleb vähemalt kuus tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja;
9) osaleb lisaks punktis 8 nimetatud koolitusele vähemalt kuus tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja;
10) järgib nõuet, et kui majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, tuleb neid ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini karjatada väljas.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud väetusplaanis ei pea majandusüksuses sõnniku ja virtsaga toodetava lämmastiku kogust märkima taotleja, kelle majandusüksuses peetavate loomade arv on alla 1 loomühiku (edaspidi lü).

(3) Kui väetusplaani ei ole kantud kõiki lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid, tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks.

(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud haritava maa hulka ei loeta põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad ja looduslikku rohumaad ning sellel maal tuleb täita üldisi keskkonnanõudeid.

(5) Kui taotleja on lõike 1 punktis 6 nimetatud nõuetele vastavad mullaanalüüsid taotlemisele eelnenud kolme aasta jooksul teinud ja kui seda on võimalik majandusüksuses dokumentaalselt tõestada, peab uute mullaproovide saatmise akrediteeritud laboratooriumile korraldama kolmanda kohustuseaasta 31. detsembriks ja mullaproovide analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad majandusüksuses kohapeal alates neljanda kohustuseaasta 1. maist. Kui põllumassiivi suurus on alla 3,00 hektari, võib võtta ühe keskmise proovi mitme põllu kohta.

(6) Keskkonnasõbraliku tootmise eest võib toetust taotleda majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta (välja arvatud poollooduslikud kooslused).

(7) Lõikes 2 nimetatud loomühikulist arvestust peetakse järgmiselt:

§ 5. Nõuded viljavaheldusplaanile/külvikorra sisseviimise plaanile

(1) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani koostamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid:
1) maal, kus järgitakse viljavaheldust, kasvatatakse igal aastal vähemalt 15 protsendil liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina;
2) samal põllul ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ja sama liiki teravilja-, kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal;
3) mustkesa, mida kasutatakse punktis 2 nimetatud põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei loeta põllumajanduskultuuriks ning põllumajanduskultuuride järgnevust see ei katkesta.

(2) Viljavaheldust ei pea rakendama:
1) vähemalt viie aasta vanusel või vähemalt viie aasta vanuseks planeeritud püsirohumaal;
2) looduslikul rohumaal;
3) puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutataval maal;
4) heinaseemne tootmiseks kasutataval maal;
5) põllul, mis on väiksem kui 0,30 hektarit;
6) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval maal;
7) põllul, mille mulla happesus (pH_KCl) on põllu asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo (edaspidi piirkondlik maaparandusbüroo) väljastatud tõendi või Põllumajandusuuringute Keskuse agrokeemia laboratooriumi väljastatud mullaanalüüside vastuste kohaselt põllu keskmisena kuni 5,5 (kaasa arvatud). Tõendi saamiseks esitab taotleja piirkondlikule maaparandusbüroole avalduse, näidates põllu asukoha sellele lisatud põllumassiivi kaardil või muul viisil.

(3) Kui viljavaheldusplaan/külvikorra sisseviimise plaan ei vasta lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, tehakse ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.

2. jagu
Keskkonnasõbralik majandamine

§ 6. Nõuded keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse saamiseks

(1) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja:
1) täidab §-s 4 sätestatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid;
2) täidab keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse saamiseks kehtestatud nõudeid kogu majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal;
3) rajab või jätab 30 hektarist suurema põllu, kus rakendatakse külvikorda, liigendamiseks vähemalt kolme meetri laiuse mitmeaastase taimestikuga riba. Seda riba ei tohi niita enne 1. juulit ega lasta võsastuda, seal ei tohi kasutada väetisi ega taimekaitsevahendeid. Rajatav mitmeaastase taimestikuga riba tuleb kanda põllumassiivi kaardile;
4) jätab tee või muu mitteharitava maaga külgnevasse põlluserva vähemalt 1,5 meetri laiuse mitmeaastase taimestikuga riba, v.a alla ühehektarilised või kraaviga külgnevad põllud, mille serva jäetakse vähemalt meetrilaiune mitmeaastase taimestikuga riba; kõiki nimetatud ribasid on soovitatav niita vähemalt üks kord aastas, kuid mitte enne 1. juulit, ning õuealaga piirnevaid ribasid mitte enne 20. juunit. Nimetatud ribasid ei tohi lasta võsastuda, seal ei tohi kasutada väetisi ega taimekaitsevahendeid;
5) hoiab ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini taimkattega kaetult vähemalt 30% põllukülvikorras olevast maast;
6) koostab lisas 2 toodud vormi kohase viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ja lisas 3 toodud vormi kohase külvikorraplaani ning järgib koostatud plaanide alusel taimekasvatussaaduste tootmisel külvikorda;
7) peab haritava maa ühe hektari kohta aasta keskmisena kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi. Loodusliku rohumaa ühe hektari kohta võib loomade hulka suurendada kuni 0,2 loomühikut. Sõnniku müügilepingu olemasolu korral võib taotleja pidada kuni 1,7 loomühikule vastaval hulgal loomi haritava maa hektari kohta, tingimusel et sellega ei kaasne ülekarjatamine ega reostusoht. Sõnniku müügileping peab olema sõlmitud sõnnikukoguse kohta, mis ületab 1,5 loomühikule vastava hulga loomade toodetud sõnniku koguse majandusüksuse haritava maa hektari kohta;
8) väetab haritavat maad vajaduse korral, arvestades, et mineraalväetiste ja sõnnikuga on aastas, kogu haritava maa keskmisena, hektari kohta lubatud anda kuni 170 kg lämmastikku, millest mineraalväetistega on lubatud anda kuni 80 kg lämmastikku. Rohumaadele on ühele niitele lubatud anda kuni 80 kg mineraalset lämmastikku hektari kohta, kõigi niidete peale kokku kuni 100 kg mineraalset lämmastikku hektari kohta;
9) ei kasuta taimekasvuregulaatoreid;
10) osaleb vähemalt kuus tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud keskkonnasõbraliku majandamise koolitusel kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja;
11) osaleb lisaks punktis 10 nimetatud koolitusele vähemalt 12 tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud keskkonnasõbraliku majandamise koolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja.

(2) Majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval maal paiknevad poollooduslikud kooslused ja väärtuslikud maastikuelemendid, nagu hekid, põõsasribad, kiviaiad ja muud traditsioonilised põllupiirded, tiigid ja märgalad, allikad, karstilehtrid, mitmekesisuse seisukohalt olulise väärtusega puud ning ajaloolise või arheoloogilise väärtusega objektid tuleb kanda põllumassiivi kaardile. Nende säilitamiseks ei tohi neile lähemal kui 1,5 meetrit kasutada taimekaitsevahendeid ega väetisi, rajada kuivendussüsteeme, harida maad ega teha muid selliseid töid, v.a niita pärast 1. juulit.

(3) Lõike 1 punktis 8 nimetatud haritava maa hulka ei loeta põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad ja looduslikku rohumaad.

(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud riba ei pea rajama, kui põld on hästi liigendatud või kui seal leidub piisavalt põllu liigendamiseks sobivaid maastikuelemente, nagu kivi- ja kännuhunnikud, metsatukad ja märgalad.

§ 7. Nõuded külvikorraplaanile

(1) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 6 nimetatud viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ja külvikorraplaani koostamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid:
1) külvikord peab olema vähemalt neljaväljaline ja sisaldama vähemalt kolme erinevat liiki põllumajanduskultuuri;
2) maal, kus rakendatakse külvikorda, kasvatatakse igal aastal vähemalt 15 protsendil liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud taimi võib kasvatada ka allakülvina;
3) samal põllul ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ja sama liiki teravilja-, kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal;
4) mustkesa, mida kasutatakse punktis 3 nimetatud põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei loeta põllumajanduskultuuriks ning põllumajanduskultuuride järgnevust see ei katkesta.

(2) Külvikorda ei pea rakendama § 5 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

(3) Kui külvikorraplaan ei vasta lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, tehakse ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.

3. jagu
Mahepõllumajanduslik tootmine

§ 8. Nõuded mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamiseks

(1) Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja täidab §-s 4 sätestatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid.

(2) Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja majandusüksus peab olema tunnustatud «Mahepõllumajanduse seaduses» (RT I 2004, 6, 31) sätestatud alusel.

(3) Toetust võib taotleda mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva:
1) maa kohta, kus kasvatatakse põllumajanduskultuuri või mida hoitakse mustkesas;
2) püsirohumaa kohta, mida kasutatakse loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks ja mille hektari kohta peetakse majandusüksuses vähemalt 0,1 loomühikule vastaval hulgal loomi, millest vähemalt 50% moodustavad mahepõllumajanduslikult peetavad loomad;
3) puuvilja- ja marjaaia kohta, mille võraalused ja reavahed on niidetud 31. juuliks;
4) maa kohta, millel kasvatatakse määruse lisas 4 loetletud ravim- ja maitsetaimi.

(4) Taotleja piiritleb majandusüksuse mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa põllumassiivi kaardil.

(5) Toetust ei või taotleda põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta, samuti ala kohta, kust korjatakse looduslikult kasvavaid taimi ja seeni.

(6) Taotleja osaleb vähemalt 12 tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks. Nimetatud koolitusel ei pea osalema taotleja, kellele on varem määratud toetus mahepõllumajandusliku tootmise eest. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja.

(7) Taotleja osaleb lisaks lõikes 6 nimetatud koolitusele vähemalt 18 tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja.

4. jagu
Maastikuelemendi rajamine, taastamine ja hooldamine

§ 9. Maastikuelemendi rajamise, taastamise ja hooldamise tegevuse raames toetatavad alategevused ning toetuse saamise üldised nõuded

(1) Maastikuelemendi rajamise, taastamise ja hooldamise tegevuse raames võib taotleda toetust järgmisteks alategevusteks:
1) kiviaia rajamine;
2) kiviaia taastamine;
3) kiviaia hooldamine;
4) mitmeliigilise põõsasriba rajamine;
5) mitmeliigilise põõsasriba hooldamine;
6) tiigi rajamine;
7) tiigi hooldamine.

(2) Maastikuelemendi rajamise, taastamise ja hooldamise tegevuse alategevuste eest toetuse taotleja täidab §-s 4 sätestatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid.

§ 10. Nõuded kiviaia rajamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia rajamise eest toetuse taotleja:
1) rajab kohustuse võtmise aasta 1. novembriks piirkonnale omase kujundusega kiviaia, kasutades tavapäraseid töövõtteid. Kiviaia kõrgus peab olenevalt piirkonnast olema kas 50–70 cm või vähemalt 70 cm;
2) kannab rajatava kiviaia asukoha põllumassiivi kaardile;
3) parandab kiviaeda tekkinud lõhed ja paneb kiviaeda tagasi sealt väljakukkunud kivid ülejäänud nelja kohustuseaasta l. novembriks.

(2) Kiviaia võib rajada kohta, kus kunagine kiviaia asukoht on kaardimaterjalide põhjal tuvastatav, või kinnistupiiride tähistamiseks piirkonda, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud.

(3) Rajatav kiviaed peab asuma taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(4) Kiviaia rajamiseks sobiva koha, kasutatavad materjalid ja piirkonnale omase kujunduse kinnitab Muinsuskaitseamet.

(5) Rajatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) niita enne 1. juulit.

§ 11. Nõuded kiviaia taastamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia taastamise eest toetuse taotleja:
1) taastab kiviaia kohustuse võtmise aasta 1. novembriks, kasutades tavapäraseid töövõtteid ja piirkonnale omast kujundust;
2) kannab taastatava kiviaia asukoha põllumassiivi kaardile;
3) parandab kiviaeda tekkinud lõhed ja paneb kiviaeda tagasi sealt väljakukkunud kivid ülejäänud nelja kohustuseaasta 1. novembriks.

(2) Kiviaeda võib taastada kohta, kus kunagine kiviaia asukoht on visuaalselt tuvastatav.

(3) Taastatav kiviaed peab asuma taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(4) Kiviaia taastamiseks sobiva koha, kasutatavad materjalid ja piirkonnale omase kujunduse kinnitab Muinsuskaitseamet.

(5) Taastatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) niita enne 1. juulit.

§ 12. Nõuded kiviaia hooldamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia hooldamise eest toetuse taotleja:
1) parandab kiviaeda tekkinud lõhed ja paneb tagasi väljakukkunud kivid iga kohustuseaasta 1. novembriks;
2) kannab hooldatava kiviaia asukoha põllumassiivi kaardile.

(2) Hooldatav kiviaed peab asuma taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(3) Hooldatavale kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) niita enne 1. juulit.

§ 13. Nõuded mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse saamiseks

(1) Mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse taotleja:
1) rajab kohustuse võtmise aasta 1. novembriks vähemalt neljast põõsa- või puuliigist koosneva vähemalt kaherealise põõsasriba, mille istikutest kolm neljandikku peavad olema lehtpuud või -põõsad;
2) istutab keskmiselt ühe istiku põõsasriba iga jooksva meetri kohta ning keskmiselt ühe puu iga 25 meetri kohta;
3) asendab väljalangenud taimed põõsasriba rajamisele järgnevatel kohustuseaastatel uutega ajavahemikus 20. augustist kuni 30. märtsini;
4) niidab järgmisel neljal kohustuseaastal põõsasriba ümbrust vähemalt üks kord aastas pärast 1. juulit, vajaduse korral kärbib põõsasriba ja eemaldab kuivanud oksad;
5) kannab rajatava mitmeliigilise põõsasriba asukoha põllumassiivi kaardile.

(2) Rajatav mitmeliigiline põõsasriba peab asuma taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(3) Põõsasriba võib rajada 30 hektarist suurema põllu liigendamiseks või veekogu kalda äärde.

(4) Põõsasriba tuleb rajada piirkondliku maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastatud projekti kohaselt.

(5) Rajatud põõsasribale lähemal kui 1,5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) rajada uusi kuivendussüsteeme;
4) niita enne 1. juulit.

§ 14. Nõuded mitmeliigilise põõsasriba hooldamise eest toetuse saamiseks

(1) Mitmeliigilise põõsasriba hooldamise eest toetuse taotleja:
1) asendab põõsasribas väljalangenud taimed uutega igal kohustuseaastal ajavahemikus 20. augustist kuni 30. märtsini;
2) niidab kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul põõsasriba ümbrust vähemalt üks kord aastas pärast 1. juulit, vajaduse korral kärbib põõsasriba ja eemaldab kuivanud oksad.

(2) Hooldatav põõsasriba peab asuma majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(3) Hooldatavale põõsasribale lähemal kui 1,5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) rajada uusi kuivendussüsteeme;
4) niita enne 1. juulit.

§ 15. Nõuded tiigi rajamise eest toetuse saamiseks

(1) Tiigi rajamise eest toetuse taotleja:
1) rajab kohustuse võtmise aasta 1. novembriks keskkonna- ja maaparandusnõuetele vastava tiigi;
2) kannab rajatava tiigi põllumassiivi kaardile;
3) kasutab ülejäänud nelja kohustuseaasta jooksul tavapäraseid võtteid, et rajatud tiik ei kasvaks kinni ega kuivaks ära, piirates vetikate ja kõrgemate veetaimede vohamist nende väljariisumise ja niitmise teel või muul sobival mehaanilisel viisil, koristades eemaldatud taimed tiigist;
4) eemaldab vajaduse korral tiigi põhjasetet ja taimestikku;
5) piirab vajaduse korral kalda puittaimestiku kasvu.

(2) Lõike 1 punktides 3–5 nimetatud hooldustöid tuleb teostada ajavahemikus 20. augustist kuni 1. novembrini.

(3) Rajatav tiik peab asuma taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(4) Rajatud tiigile lähemal kui 5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) niita enne 1. juulit.

(5) Rajatud tiiki ei ole lubatud kasutada ärilistel eesmärkidel, samuti ei ole lubatud veevõtt pumbaga.

(6) Tiik tuleb rajada piirkondliku maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastatud projekti kohaselt.

(7) Viieaastase kohustuseperioodi jooksul on ühel taotlejal õigus taotleda toetust ühe kuni 250 ruutmeetri suuruse tiigi rajamise eest.

§ 16. Nõuded tiigi hooldamise eest toetuse saamiseks

(1) Tiigi hooldamise eest toetuse taotleja:
1) kasutab tavapäraseid võtteid, et rajatud tiik ei kasvaks kinni ega kuivaks ära, piirates vetikate ja kõrgemate veetaimede vohamist nende väljariisumise ja niitmise teel või muul sobival mehaanilisel viisil, koristades eemaldatud taimed tiigist;
2) eemaldab vajaduse korral tiigi põhjasetet ja taimestikku;
3) piirab vajaduse korral kalda puittaimestiku kasvu.

(2) Lõikes 1 nimetatud hooldustöid tuleb teostada ajavahemikus 20. augustist kuni 1. novembrini.

(3) Hooldatav tiik peab piirnema taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleva maaga.

(4) Hooldatavale tiigile lähemal kui 5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) niita enne 1. juulit.

5. jagu
Poolloodusliku koosluse hooldamine

§ 17. Poolloodusliku koosluse hooldamise tegevuse raames toetatavad alategevused ja toetuse saamise üldised nõuded

(1) Poolloodusliku koosluse hooldamise tegevuse raames võib taotleda toetust järgmisteks alategevusteks:
1) puisniidu hooldamine;
2) aruniidu hooldamine;
3) lamminiidu hooldamine;
4) soostunud ja sooniidu hooldamine;
5) loopealse hooldamine;
6) rannaniidu hooldamine;
7) puiskarjamaa hooldamine.

(2) Hooldataval poollooduslikul kooslusel on keelatud kasutada taimekasvuregulaatoreid, taimekaitsevahendeid ja väetisi (sh meliorante), samuti harida maad ja külvata ning rajada kuivendussüsteeme.

(3) Hooldatava poolloodusliku koosluse asukoht tuleb kanda põllumassiivi kaardile.

(4) Poolloodusliku koosluse hooldamise eest toetuse taotleja:
1) osaleb vähemalt kuus tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja;
2) osaleb lisaks punktis 1 nimetatud koolitusele vähemalt kuus tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja.

§ 18. Nõuded puisniidu hooldamise eest toetuse saamiseks

Puisniidu hooldamise eest toetuse taotleja:
1) niidab puisniitu alates 1. juulist vähemalt üks kord aastas, seejärel riisub heina ja veab selle ära iga kohustuseaasta 1. oktoobriks;
2) hoiab puistu ja põõsastiku liituvuse hõredana (0,2–0,5) ning järgib, et niitmisjärgsel karjatamisel ei ületa karjatamiskoormus 0,5 loomühikut hektari kohta (edaspidi lü/ha).

§ 19. Nõuded aruniidu hooldamise eest toetuse saamiseks

Aruniidu hooldamise eest toetuse taotleja niidab aruniitu soovitatavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil alates 1. juulist vähemalt üks kord aastas, seejärel riisub heina ja veab selle ära iga kohustuseaasta 1. oktoobriks. Kui niita ei ole võimalik, on aruniidul lubatud karjatada loomi koormusega 0,2–1,2 lü/ha.

§ 20. Nõuded lamminiidu hooldamise eest toetuse saamiseks

Lamminiidu hooldamise eest toetuse taotleja niidab lamminiitu soovitatavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil alates 1. juulist vähemalt üks kord aastas, seejärel riisub heina ja veab selle ära iga kohustuseaasta 1. oktoobriks. Kui niita ei ole võimalik, on lamminiidul lubatud karjatada loomi koormusega 0,2–1,2 lü/ha.

§ 21. Nõuded soostunud ja sooniidu hooldamise eest toetuse saamiseks

Soostunud ja sooniidu hooldamise eest toetuse taotleja niidab soostunud ja sooniitu soovitatavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil alates 1. juulist vähemalt üks kord aastas, seejärel riisub heina ja veab selle ära iga kohustuseaasta 1. oktoobriks. Kui niita ei ole võimalik, on soostunud ja sooniidul lubatud karjatada loomi koormusega 0,2–1,2 lü/ha.

§ 22. Nõuded loopealse hooldamise eest toetuse saamiseks

Loopealse hooldamise eest toetuse taotleja karjatab seal loomi koormusega 0,2–1,0 lü/ha, hoiab põõsastu hõreda liituvusega (0–0,4) ning rohustu madalmuruse. Kui majandusüksuses ei ole piisavalt loomi, võib loopealset niita soovitatavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil alates 1. juulist vähemalt üks kord aastas, seejärel peab riisuma heina ja vedama selle ära iga kohustuseaasta 1. oktoobriks.

§ 23. Nõuded rannaniidu hooldamise eest toetuse saamiseks

Rannaniidu hooldamise eest toetuse taotleja karjatab seal loomi koormusega 0,4–1,3 lü/ha, kusjuures vähemalt pool karjatatavast alast peab olema madalmurune. Kui majandusüksuses ei ole piisavalt loomi, võib rannaniitu niita soovitatavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil alates 1. juulist vähemalt üks kord aastas, seejärel peab riisuma heina ja vedama selle ära iga kohustuseaasta 1. oktoobriks.

§ 24. Nõuded puiskarjamaa hooldamise eest toetuse saamiseks

Puiskarjamaa hooldamise eest toetuse taotleja tagab puistu liituvuse vähemalt 0,2, karjatab puiskarjamaal loomi koormusega 0,3–1,0 lü/ha ning vajaduse korral hõrendab puistut ja põõsastikku.

6. jagu
Ohustatud tõugu looma kasvatamine

§ 25. Nõuded ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse saamiseks

(1) Eesti tõugu hobuse kasvatamise eest toetuse taotleja kasvatab taotlemise ajal vähemalt kuue kuu vanust tõuraamatusse kantud ja nõuetekohaselt identifitseeritud eesti tõugu hobust ning hoiab teda karjas kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul. Kohustuseperioodi jooksul võib taotleja asendada looma teise toetuse saamiseks esitatud nõuete kohase loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus.

(2) Eesti maakarja tõugu veise kasvatamise eest toetuse taotleja kasvatab kohustuse võtmise aasta 10. märtsiks põllumajandusloomade registrisse ja tõuraamatusse kantud eesti maakarja tõugu veist või tema vähemalt kuue kuu vanust puhtatõulist lehmikut, kelle mõlemad vanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatusse ning hoiab teda majandusüksuses kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul. Kohustuseperioodi jooksul võib taotleja asendada looma teise toetuse saamiseks esitatud nõuete kohase loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus.

7. jagu
Maa talvel taimkattega kaetult hoidmine

§ 26. Maa talvel taimkattega kaetult hoidmise tegevuse raames toetatavad alategevused

Maa talvel taimkattega kaetult hoidmise tegevuse raames võib taotleda toetust järgmisteks alategevusteks:
1) 30% maa talvel taimkattega kaetult hoidmine;
2) 50% maa talvel taimkattega kaetult hoidmine.

§ 27. Nõuded 30% maa talvel taimkattega kaetult hoidmise eest toetuse saamiseks

(1) Taotleja, kes taotleb toetust 30% maa talvel taimkattega kaetult hoidmiseks, hoiab ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini taimkattega kaetult 30% haritavast maast.

(2) Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse toetust §-s 6 nimetatud keskkonnasõbraliku majandamise eest ja §-s 8 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest; ning toetust ei saa taotleda isik, kelle majandusüksuses on üle 0,5 loomühiku kogu majandusüksuse haritava maa hektari kohta.

§ 28. Nõuded 50% maa talvel taimkattega kaetult hoidmise eest toetuse saamiseks

(1) Taotleja, kes taotleb toetust 50% maa talvel taimkattega kaetult hoidmiseks, hoiab ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini taimkattega kaetult 50% haritavast maast.

(2) Taotlejale, kes taotleb toetust §-s 6 nimetatud keskkonnasõbraliku majandamise eest ja §-s 8 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest, makstakse toetust arengukava punktis 9.2 toodud 50% maa talvel taimkattega kaetult hoidmise ja 30% maa talvel taimkattega kaetult hoidmise toetusmäärade vahe ulatuses.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMISE KORD

§ 29. Taotluse esitamise üldine kord

(1) Kohustuse võtmise aastal esitab taotleja PRIA-le §-des 30–41 nimetatud dokumendid.

(2) Kohustuse võtmisele järgneval neljal kohustuseaastal esitab taotleja PRIA-le § 30 punktis 1 nimetatud taotluse ja punktis 3 nimetatud põllumassiivi kaardi ning vajaduse korral andmed majandusüksuses tehtud muudatuste kohta.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid esitab taotleja PRIA-le ajavahemikus 17. maist kuni 15. juunini.

(4) Kui taotleja või toetuse saaja esitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid PRIA-le pärast lõikes 3 sätestatud tähtpäeva, rakendatakse Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001/EÜ, millega sätestatakse nõukogu määrusega nr 3508/92 kehtestatud teatavate ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 11–32), artikli 13 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

§ 30. Taotluse esitamine keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamiseks

Keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA):
1) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 44 lõike 1 alusel kehtestatud vormi kohase taotluse;
2) lisas 5 toodud vormi kohase kinnituse kohustuse võtmise kohta;
3) põllumassiivi kaardi, millel märgitakse põldude numbrid ja põldude piirid;
4) lisas 2 toodud vormi kohase viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani;
5) avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kui tema andmed ei ole sellesse registrisse kantud.

§ 31. Taotluse esitamine keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse saamiseks

(1) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:
1) paragrahvis 30 nimetatud dokumendid;
2) lisas 3 toodud vormi kohase külvikorraplaani.

(2) Taotluse esmakordsel esitamisel esitab taotleja põllumajandusliku keskkonnatoetuse atesteeritud konsulendi kirjaliku arvamuse taotluses nimetatud tegevuste põhjendatuse ja nõuetekohase teostatavuse kohta taotleja majandusüksuses.

§ 32. Taotluse esitamine mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamiseks

Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal:
1) PRIA-le §-s 30 nimetatud dokumendid;
2) «Mahepõllumajanduse seaduse» § 15 lõike 2 alusel Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse majandusüksuse tunnustamiseks või tunnustatud majandusüksuse puhul teabe «Mahepõllumajanduse seaduse» § 15 lõike 8 kohaselt majandusüksuses tehtavate muudatuste kohta.

§ 33. Taotluse esitamine kiviaia rajamise eest toetuse saamiseks

Kiviaia rajamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:
1) paragrahvis 30 nimetatud dokumendid;
2) Muinsuskaitseameti antud teabe taotleja majandusüksuse maade sellisesse piirkonda kuuluvusest, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud, ning teabe uue kiviaia rajamise viisi ja rajamiseks kasutatavate töövõtete kohta.

§ 34. Taotluse esitamine kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse saamiseks

Kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:
1) paragrahvis 30 nimetatud dokumendid;
2) traditsioonilise kiviaia olemasolu ja seisundi kohta Muinsuskaitseameti antud teabe, millest nähtub kiviaia taastamise ja hooldamise vajadus ning viis.

§ 35. Taotluse esitamine mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse saamiseks

Mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:
1) paragrahvis 30 nimetatud dokumendid;
2) piirkondliku maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastatud mitmeliigilise põõsasriba rajamise projekti.

§ 36. Taotluse esitamine mitmeliigilise põõsasriba hooldamise eest toetuse saamiseks

Mitmeliigilise põõsasriba hooldamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le §-s 30 nimetatud dokumendid.

§ 37. Taotluse esitamine tiigi rajamise eest toetuse saamiseks

Tiigi rajamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:
1) paragrahvis 30 nimetatud dokumendid;
2) piirkondliku maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastatud tiigi rajamise projekti.

§ 38. Taotluse esitamine tiigi hooldamise eest toetuse saamiseks

Tiigi hooldamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le §-s 30 nimetatud dokumendid.

§ 39. Taotluse esitamine poolloodusliku koosluse hooldamise eest toetuse saamiseks

Poolloodusliku koosluse hooldamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:
1) paragrahvi 30 punktides 1–3 ja 5 nimetatud dokumendid;
2) maakonna keskkonnateenistuse või kaitseala administratsiooni arvamuse poolloodusliku koosluse tüübi ja hooldussoovituste kohta.

§ 40. Taotluse esitamine ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse saamiseks

Ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le § 30 punktides 1–3 ja 5 nimetatud dokumendid.

§ 41. Taotluse esitamine maa talvel taimkattega kaetult hoidmise tegevuse alategevuste eest toetuse saamiseks

Maa talvel taimkattega kaetult hoidmise tegevuse alategevuste eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le § 30 punktides 1–3 ja 5 nimetatud dokumendid.

4. peatükk
TOETUSE TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 42. Taotluste kontrollimise üldine kord

(1) PRIA vaatab taotluse ja §-des 29–41 nimetatud muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib koostöös teiste täidesaatva riigivõimu asutustega dokumentides esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.

(2) PRIA teostab kohapealset kontrolli Euroopa Komisjoni määruse 445/2002/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse 1257/1999/EÜ (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (EÜT L 74, 15.03.2002, lk 1–34), artikli 61 kohaselt.

(3) Taotlejate koolitusel osalemise kohustuse täitmise kontrollimiseks esitab PRIA § 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste eest toetuse taotlejate nimekirja Põllumajandusministeeriumile iga kohustuseaasta 15. augustiks.

(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 8 ja 9, § 6 lõike 1 punktides 10 ja 11, § 8 lõigetes 6 ja 7 ning § 17 lõikes 4 nimetatud koolitustel osalejate nimekirjad esitab Põllumajandusministeerium PRIA-le iga kohustuseaasta 15. oktoobriks.

(5) Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001 artikli 12 kohaselt määrab PRIA taotlejale tähtaja taotluses või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamata jätmise korral võib PRIA jätta taotluse rahuldamata.

§ 43. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluste kontrollimine

(1) PRIA esitab mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotlejate nimekirja koos mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta esitatud andmetega Taimetoodangu Inspektsioonile iga kohustuseaasta 15. augustiks.

(2) Taimetoodangu Inspektsioon esitab PRIA-le andmed taotleja mahepõllumajanduslikult tunnustatud põldude kohta, taotleja majandusüksuses peetavate põllumajandusloomade koguarvu loomühikutes ning mahepõllumajanduslikult peetavate põllumajandusloomade arvu loomühikutes iga kohustuseaasta 15. oktoobriks.

§ 44. Ohustatud tõugu looma kasvatamise toetuse taotluse kontrollimine

PRIA esitab ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotlejate nimekirja koos ohustatud tõugu looma kasvatamise kohta esitatud andmetega kontrollimiseks Veterinaar- ja Toiduametile iga kohustuseaasta 15. augustiks. Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib neid ja esitab PRIA-le andmed ohustatud tõugu looma toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele vastavuse kohta iga kohustuseaasta 15. oktoobriks.

§ 45. Avaldus taotluse menetlemise lõpetamiseks

Taotleja võib kohustuse võtmise aastal esitada PRIA-le kirjaliku avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001/EÜ artikli 14 kohaselt.

5. peatükk
TOETUSE VÄHENDAMINE TOETUSE SAAMISE NÕUETE RIKKUMISE KORRAL

1. jagu
Toetuse vähendamise üldised alused

§ 46. Toetuse vähendamise üldised alused

(1) Kui taotluse kontrollimisel §-des 42–43 sätestatud korras tehakse kindlaks, et §-des 4, 6, 8, 15, 18–24 ja 27–28 nimetatud tegevuste puhul põllumajandusmaa tegelik pindala erineb pindalast, mille kohta toetust taotleti, rakendatakse Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001/EÜ artikli 31 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 32 lõikes 1 toodud vähendamise aluseid.

(2) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on asendanud taotluses esitatud taimeliigi ega ole sellest PRIA-t õigeaegselt teavitanud ning kui taotleja esitab taotluse muutmiseks sellekohase avalduse 10 tööpäeva jooksul pärast kohapealset kontrolli, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal selle põllu kohta makstavat toetussummat 20%.

§ 47. Toetuse vähendamine üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral

Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust:
1) 5%, kui looduslikul rohumaal on kasutatud väetisi või taimekaitsevahendeid;
2) 10%, kui taotleja on põletanud kulu tuleohtlikul ajal, mis on sätestatud «Päästeseaduse» (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387; 2003, 20, 116 ja 118; 23, 143) § 21 lõike 4 alusel kehtestatud korras;
3) 5%, kui taotleja ei pea «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190) § 26¹ lõike 7 alusel kehtestatud põlluraamatut, või 5% põllu eest, mille kohta ei ole «Veeseaduse» § 26¹ lõike 7 alusel kehtestatud korras ettenähtud andmeid põlluraamatusse kantud;
4) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 26¹ lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;
5) 5%, kui taotlejal ei ole üle kolme aasta vanuse taimekaitseseadme kohta tõendit, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse vastavalt «Taimekaitseseaduse» (RT I 2004, 32, 226) § 87 lõike 4 alusel kehtestatud korrale;
6) 5%, kui taotleja ei pea arvestust ravimite kasutamise üle «Ravimiseaduse» (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308; 2002, 18, 97; 53, 336; 62, 377; 63, 387; 82, 480; 2003, 26, 156; 88, 591) § 5 lõike 5³ alusel kehtestatud korras;
7) 5%, kui taotleja ei pea oma põllumajandusloomade kohta arvestust «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135) § 11 lõigete 2 ja 2¹ alusel kehtestatud korras.

2. jagu
Toetuse vähendamine keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumise korral

§ 48. Toetuse vähendamine keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumise korral

Paragrahvides 4 ja 5 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:
1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud §-s 5 sätestatud viljavahelduse nõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;
2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole koostanud § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud väetusplaani, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra ja tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks;
3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et väetist on kasutatud rohkem, kui on sätestatud § 4 lõike 1 punktis 3, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;
4) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja, kes ei ole taotlemisele eelnenud kolme aasta jooksul teinud mullaanalüüse, ei ole lasknud teha § 4 lõike 1 punktis 6 esitatud nõuete kohaseid mullaanalüüse viieaastase kohustuseperioodi teise aasta 31. detsembriks ja analüüsi tulemused ei ole majandusüksuses kättesaadavad alates kolmanda kohustuseaasta 1. maist, vähendatakse taotleja kolmanda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra ja taotlejale tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks;
5) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja, kes on mullaanalüüsid taotlemisele eelnenud kolme aasta jooksul teinud, ei ole lasknud teha § 4 lõikes 5 nimetatud mullaanalüüse viieaastase kohustuseperioodi kolmanda aasta 31. detsembriks ja analüüsi tulemused ei ole majandusüksuses kättesaadavad alates neljanda kohustuseaasta 1. maist, vähendatakse taotleja neljanda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra ja taotlejale tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks;
6) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud niidet hiljemalt 31. juuliks ära vedanud või hekseldanud, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 5% võrra;
7) kui taotleja ei ole osalenud kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks § 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel vähemalt kuus tundi, vähendatakse kohustuse võtmise aasta toetussummat 5% võrra ja määratakse tähtaeg koolitusel osalemiseks;
8) kui taotleja ei ole lisaks § 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud koolitusele viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks osalenud veel vähemalt kuus tundi § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel, vähendatakse viienda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra;
9) kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra.

3. jagu
Toetuse vähendamine keskkonnasõbraliku majandamise nõuete rikkumise korral

§ 49. Toetuse vähendamine keskkonnasõbraliku majandamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvides 6 ja 7 nimetatud keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:
1) kui taotleja ei täida toetuse saamise eeltingimuseks olevaid keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid, vähendatakse toetussummat vastavalt §-s 48 sätestatule;
2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole rajanud või ei ole jätnud 30 hektarist suurema põllu liigendamiseks § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud vähemalt kolme meetri laiust mitmeaastase taimestikuga riba, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;
3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud ribade majandamise nõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra;
4) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole jätnud tee või muu mitteharitava maaga külgnevasse põlluserva § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud vähemalt 1,5 meetri laiust mitmeaastase taimestikuga riba, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;
5) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud ribade majandamise nõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra;
6) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud §-s 7 sätestatud külvikorranõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;
7) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole hoidnud § 6 lõike 1 punkti 5 kohaselt ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini taimkattega kaetult vähemalt 30% põllukülvikorras olevast maast, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra;
8) kui taotlejal on haritava maa hektari kohta rohkem loomühikuid, kui on sätestatud § 6 lõike 1 punktis 7, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;
9) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et väetist on kasutatud rohkem, kui on sätestatud § 6 lõike 1 punktis 8, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;
10) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on oma majandusüksuses kasutanud taimekasvuregulaatoreid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra;
11) kui taotleja ei ole osalenud kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks § 6 lõike 1 punktis 10 nimetatud keskkonnasõbraliku majandamise koolitusel vähemalt 6 tundi, vähendatakse kohustuse võtmise aasta toetussummat 5% võrra ja määratakse tähtaeg koolitusel osalemiseks;
12) kui taotleja ei ole lisaks § 6 lõike 1 punktis 10 nimetatud koolitusele viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks osalenud veel vähemalt 6 tundi § 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud keskkonnasõbraliku majandamise koolitusel, vähendatakse viienda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra.

4. jagu
Toetuse vähendamine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

§ 50. Toetuse vähendamine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 8 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:
1) kui taotleja ei täida toetuse saamise eeltingimuseks olevaid keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid, vähendatakse toetussummat vastavalt §-s 48 sätestatule;
2) kui taotleja ei ole osalenud lisaks § 8 lõikes 6 nimetatud koolitusele viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks § 8 lõikes 7 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel vähemalt 18 tundi, vähendatakse viienda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra;
3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole 31. juuliks niitnud puuvilja- ja marjaaia võraaluseid ja reavahesid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra;
4) kui tegelik mahepõllumajanduslikult kasutatav pindala on väiksem taotluses esitatud pindalast, vähendatakse toetust vastavalt § 46 lõikes 1 sätestatule selle kultuurigrupi kohta, mille kohta taotluses vale pindala esitati.

5. jagu
Toetuse vähendamine maastikuelemendi rajamise, taastamise ja hooldamise nõuete rikkumise korral

§ 51. Toetuse vähendamine maastikuelemendi rajamise, taastamise ja hooldamise nõuete rikkumise korral

Kui maastikuelemendi rajamise, taastamise ja hooldamise tegevuse alategevuste eest toetuse taotleja ei täida toetuse saamise eeltingimuseks olevaid keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid, vähendatakse toetussummat vastavalt §-s 48 sätestatule.

§ 52. Toetuse vähendamine kiviaia rajamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 10 nimetatud kiviaia rajamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:
1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rajatud kiviaed on pikem taotluses esitatust, arvutatakse toetus taotluses esitatud andmete alusel;
2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotluses esitatud kiviaia pikkus on suurem kui rajatud kiviaia pikkus, lähtutakse toetuse arvutamisel kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud pikkusest, mida vähendatakse leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, kui see vahe on suurem kui 10 meetrit või suurem kui 3% ja väiksem kui 20% kindlaks määratud pikkusest;
3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotluses esitatud kiviaia pikkus on suurem kui rajatud kiviaia pikkus, kuid nende pikkuste vahe ei ole suurem kui 10 meetrit või suurem kui 3% kindlaksmääratud pikkusest, arvutatakse toetus taotluses esitatud andmete alusel;
4) kui erinevus kindlaksmääratud pikkusest on suurem kui 50%, arvestatakse taotleja veelkord toetuse saajate hulgast välja ning tema toetussumma tasaarveldatakse järgmise kolme kalendriaasta jooksul saadavate toetustega;
5) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rajatud kiviaed on 1–20 cm madalam, kui on sätestatud § 10 lõike 1 punktis 1, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;
6) kui rajatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on haritud maad, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on niidetud enne 1. juulit, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra.

§ 53. Toetuse vähendamine kiviaia taastamise nõuete rikkumise korral

Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taastatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on haritud maad, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on niidetud enne 1. juulit, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra.

§ 54. Toetuse vähendamine mitmeliigilise põõsasriba rajamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 13 nimetatud mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:
1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on põõsasriba rajanud, aga see ei vasta § 13 lõikes 4 nimetatud projektile, vähendatakse kohustuse võtmise aasta toetussummat 20% võrra ja tehakse ettekirjutus puuduste likvideerimiseks teise kohustuseaasta 1. novembriks;
2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole asendanud rajatud põõsasribas väljalangenud taimi rajamisele järgnevatel kohustuseaastatel uutega, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra ja tehakse ettekirjutus puuduste likvideerimiseks järgmise kohustuseaasta 1. novembriks;
3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rajatud põõsasribale lähemal kui 1,5 meetrit on niidetud enne 1. juulit, haritud maad, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või rajatud uusi kuivendussüsteeme, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra.

§ 55. Toetuse vähendamine mitmeliigilise põõsasriba hooldamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 14 nimetatud mitmeliigilise põõsasriba hooldamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:
1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole kogu kohustuseperioodi jooksul iga kohustuseaasta 1. novembriks asendanud põõsasribas väljalangenud taimi uutega, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra ja tehakse ettekirjutus puuduse likvideerimiseks järgmise kohustuseaasta 1. novembriks;
2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et toetuse taotleja on rajatud põõsasribale lähemal kui 1,5 meetrit niitnud enne 1. juulit, harinud maad ning kasutanud väetisi ja taimekaitsevahendeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra.

§ 56. Toetuse vähendamine tiigi rajamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 15 nimetatud tiigi rajamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:
1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on tiigi rajanud, aga see ei vasta § 15 lõikes 6 nimetatud projektile, vähendatakse toetussummat 20% võrra ja tehakse ettekirjutus puuduse likvideerimiseks teise kohustuseaasta 1. novembriks;
2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on tiiki hooldanud § 15 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud nõuete kohaselt, aga ta on seda teinud väljaspool § 15 lõikes 2 sätestatud ajavahemikku, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra.

§ 57. Toetuse vähendamine tiigi hooldamise nõuete rikkumise korral

Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on tiiki hooldanud § 16 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt, aga ta on seda teinud väljaspool § 16 lõikes 2 sätestatud ajavahemikku, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra.

6. jagu
Toetuse vähendamine poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete rikkumise korral

§ 58. Toetuse vähendamine poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvides 17–24 sätestatud poolloodusliku koosluse hooldamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:
1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et ületatud on poolloodusliku koosluse karjatamiskoormust, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;
2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on poollooduslikku kooslust niitnud enne 1. juulit, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;
3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on poollooduslikku kooslust niitnud, aga ei ole riisunud heina ega vedanud seda ära iga kohustuseaasta 1. oktoobriks, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra;
4) kui taotleja ei ole osalenud kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks § 17 lõike 4 punktis 1 nimetatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel vähemalt 6 tundi, vähendatakse kohustuse võtmise aasta toetussummat 5% võrra ja määratakse tähtaeg koolitusel osalemiseks;
5) kui taotleja ei ole lisaks § 17 lõike 4 punktis 1 nimetatud koolitusele osalenud veel vähemalt 6 tundi § 17 lõike 4 punktis 2 nimetatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks, vähendatakse viienda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra.

7. jagu
Toetuse vähendamine maa talvel taimkattega kaetult hoidmise tegevuse nõuete rikkumise korral

§ 59. Toetuse vähendamine 30% maa talvel taimkattega kaetult hoidmise nõuete rikkumise korral

Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et talvel on taimkattega kaetud vähem kui 30% haritavast maast, vähendatakse toetust vastavalt § 46 lõikes 1 sätestatule.

§ 60. Toetuse vähendamine 50% maa talvel taimkattega kaetult hoidmise nõuete rikkumise korral

Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et talvel on taimkattega kaetud vähem kui 50% haritavast maast, vähendatakse toetust vastavalt § 46 lõikes 1 sätestatule.

6. peatükk
TOETUSE TAOTLUSE RAHULDAMATA JÄTMINE TOETUSE SAAMISE NÕUETE RIKKUMISE KORRAL

1. jagu
Taotluse rahuldamata jätmise üldised alused

§ 61. Taotluse rahuldamata jätmise üldised alused

(1) Kui kõigi §-des 46–60 sätestatud vähendamiste tulemusel on toetussumma tegevuse kohta vähenenud üle 50%, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal ja sellele järgneval aastal taotlus rahuldamata. Samuti ei ole taotlejal järgmisel aastal õigust võtta uut põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustust.

(2) Kui taotleja ei täida talle tehtud ettekirjutust puuduse kõrvaldamiseks, jäetakse taotlus ettekirjutuse täitmata jätmise aastal rahuldamata.

(3) Kui taotleja ei esita § 46 lõikes 2 nimetatud avaldust, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal selle põllu osas taotlus rahuldamata.

§ 62. Taotluse rahuldamata jätmine üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral

Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata.

§ 63. Taotluse rahuldamata jätmine keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumise korral

Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rohumaad ei ole niidetud § 4 lõike 1 punktis 7 sätestatud nõuete kohaselt või ei ole seal loomi karjatatud, jäetakse taotlus selle põllu osas rahuldamata.

2. jagu
Taotluse rahuldamata jätmine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

§ 64. Taotluse rahuldamata jätmine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 8 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral:
1) jäetakse taotlus rahuldamata selle põllu osas, mille kohta taotleja toetust taotleb, aga mis ei ole tunnustatud «Mahepõllumajanduse seaduses» sätestatud alusel;
2) jäetakse taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui taotleja majandusüksuse tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks;
3) jäetakse taotlus rahuldamata, kui esmakordselt mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja ei ole osalenud kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks § 8 lõikes 6 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel 12 tundi.

3. jagu
Taotluse rahuldamata jätmine maastikuelemendi rajamise, taastamise ja hooldamise nõuete rikkumise korral

§ 65. Taotluse rahuldamata jätmine kiviaia rajamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 10 nimetatud kiviaia rajamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral:
1) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole kohustuse võtmise aasta 1. novembriks rajanud piirkonnale omase kujundusega kiviaeda;
2) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole ülejäänud nelja kohustuseaasta 1. novembriks kiviaeda § 10 lõike 1 punktis 3 sätestatud nõuete kohaselt hooldanud;
3) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotluses esitatud kiviaia pikkuse erinevus kontrolli käigus kindlaks tehtud pikkusest on suurem kui 20%;
4) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rajatud kiviaed on üle 20 cm madalam, kui on sätestatud § 10 lõike 1 punktis 1;
5) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kiviaed on rajatud kohta, mis ei ole Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud;
6) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rajatud kiviaed ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või ei piirne sellega.

§ 66. Taotluse rahuldamata jätmine kiviaia taastamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 11 nimetatud kiviaia taastamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral:
1) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole kohustuse võtmise aasta 1. novembriks taastanud piirkonnale omase kujundusega kiviaeda;
2) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole ülejäänud nelja kohustuseaasta 1. novembriks kiviaeda § 11 lõike 1 punktis 3 sätestatud nõuete kohaselt hooldanud;
3) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taastatud kiviaed ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või ei piirne sellega.

§ 67. Taotluse rahuldamata jätmine kiviaia hooldamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 12 nimetatud kiviaia hooldamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral:
1) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole iga kohustuseaasta 1. novembriks kiviaeda § 12 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuete kohaselt hooldanud;
2) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et hooldatav kiviaed ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või ei piirne sellega.

§ 68. Taotluse rahuldamata jätmine mitmeliigilise põõsasriba rajamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 13 nimetatud mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral:
1) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole rajanud kohustuse võtmise aasta 1. novembriks § 13 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuete kohast põõsasriba;
2) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja rajatud mitmeliigiline põõsasriba ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või ei piirne sellega;
3) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja rajatud mitmeliigiline põõsasriba ei ole rajatud 30 hektarist suurema põllu liigendamiseks või veekogu kalda äärde;
4) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole niitnud järgneval neljal kohustuseaastal põõsasriba ümbrust vähemalt üks kord aastas pärast 1. juulit.

§ 69. Taotluse rahuldamata jätmine mitmeliigilise põõsasriba hooldamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 14 nimetatud mitmeliigilise põõsasriba hooldamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral:
1) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole niitnud põõsasriba ümbrust vähemalt üks kord pärast 1. juulit;
2) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et hooldatav mitmeliigiline põõsasriba ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või ei piirne sellega.

§ 70. Taotluse rahuldamata jätmine tiigi rajamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 15 nimetatud tiigi rajamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral:
1) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole rajanud kohustuse võtmise aasta 1. novembriks § 15 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuete kohast tiiki;
2) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole ülejäänud nelja kohustuseaasta jooksul hooldanud tiiki § 15 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud nõuete kohaselt;
3) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rajatud tiik ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal;
4) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rajatud tiigile lähemal kui 5 meetrit on haritud maad, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on niidetud enne 1. juulit;
5) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rajatud tiiki on kasutatud ärilistel eesmärkidel või on sealt pumbaga vett võetud.

§ 71. Taotluse rahuldamata jätmine tiigi hooldamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 16 nimetatud tiigi hooldamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral:
1) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole hooldanud tiiki § 16 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt;
2) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et hooldatav tiik ei piirne taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleva maaga;
3) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et hooldatavale tiigile lähemal kui 5 meetrit on haritud maad, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on niidetud enne 1. juulit.

4. jagu
Taotluse rahuldamata jätmine poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete rikkumise korral

§ 72. Taotluse rahuldamata jätmine poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvides 17–24 nimetatud poolloodusliku koosluse hooldamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral:
1) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on hooldataval poollooduslikul kooslusel kasutanud taimekasvuregulaatoreid, taimekaitsevahendeid ja väetisi (sh meliorante), on maad harinud või sinna külvanud või on rajanud kuivendussüsteeme;
2) jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole poollooduslikku kooslust vastavalt §-des 18–24 sätestatud nõuetele üldse hooldanud.

5. jagu
Taotluse rahuldamata jätmine ohustatud tõugu looma kasvatamise nõuete rikkumise korral

§ 73. Taotluse rahuldamata jätmine ohustatud tõugu looma kasvatamise nõuete rikkumise korral

(1) Kui kontrolli käigus tehakse kindlaks, et loom, kelle kohta taotletakse toetust ohustatud tõugu looma kasvatamiseks, ei vasta §-s 25 sätestatud tingimustele, jäetakse taotlus selle looma osas rahuldamata.

(2) Kui karja suurus on kohustuseperioodil vähenenud kuni kaks looma või kuni 30%, makstakse toetust vastavalt loomade arvule; kui karja suurus on vähenenud üle kahe looma või üle 30%, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi.

7. peatükk
TOETUSE MÄÄRAMINE, TAOTLUSE RAHULDAMATA JÄTMINE JA TOETUSE MAKSMINE

§ 74. Toetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine

(1) Paragrahvides 42–44 sätestatud kontrolli tulemuste põhjal otsustab PRIA peadirektor toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise aasta 17. novembriks.

(2) Kohustuse võtmise aastal on taotlejal õigus 10 tööpäeva jooksul alates toetuse määramise otsusest teada saamisest teha PRIA-le kirjalik avaldus toetusest loobumise ja kohustuste võtmata jätmise kohta.

(3) Kui taotleja esitab valeandmeid, jäetakse taotlus rahuldamata Euroopa Komisjoni määruse 445/2002/EÜ artikli 63 kohaselt.

§ 75. Toetuse määr

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse tegevuste ja alategevuste toetusmäärad on toodud arengukava 9. peatüki punktis 9.2.

§ 76. Majandusüksuses tehtud muudatustest teavitamine

(1) Toetuse saaja teavitab PRIA-t kirjalikult majandusüksuses tehtud olulistest muudatustest võrreldes taotluses esitatuga ja nõuete täitmist takistavatest asjaoludest 10 tööpäeva jooksul alates muudatuse tegemisest või takistava asjaolu tekkimisest, kuid hiljemalt 15. oktoobriks.

(2) Oluliseks muudatuseks loetakse seda, kui taotleja asendab taotlusel esitatud taimeliigi või vähendab, suurendab või asendab kohustust, mille kohta ta toetust taotles.

(3) Lõikes 1 nimetatud muudatusi, mis on seotud kohustuse suurendamise või asendamisega, millest toetuse saaja teavitab PRIA-t pärast § 29 lõikes 3 nimetatud taotluste esitamise tähtaega, võetakse toetuse määramise otsuse tegemisel arvesse alates muudatusest teatamisele järgnevast kohustuseaastast.

(4) Kohustuse vähenemisega seotud muudatusi võetakse toetuse määramise otsuse tegemisel arvesse alates muudatusest teatamise aastast.

(5) Toetuse saaja võib suurendada toetusaluse põllumajandusmaa pindala põllumajandusmaa arvel, mille kohta ei ole kohustust võetud, kuni 30 protsenti kohustuse võtmise aastal taotluses esitatud põllumajandusmaa pindalast või Euroopa Komisjoni määruse 445/2002/EÜ artikli 31 lõike 2 kohaselt kuni 2 hektarit.

(6) Kui toetuse saaja suurendab toetusaluse põllumajandusmaa pindala üle lõikes 5 sätestatud määra, esitab ta PRIA-le uue taotluse § 29 lõikes 3 toodud ajavahemikus ning Euroopa Komisjoni määruse 445/2002/EÜ artikli 31 alusel olemasolev kohustus ja uus kohustus loetakse üheks kohustuseks, mille kestus on viis aastat.

(7) Toetuse saaja võib suurendada §-s 25 nimetatud ohustatud tõugu loomade arvu sama kohustuse piires kuni kahe looma või kuni 30% võrra.

(8) Kui toetuse saaja suurendab loomade arvu üle lõikes 7 sätestatud määra, esitab ta PRIA-le uue taotluse § 29 lõikes 3 toodud ajavahemikus ning Euroopa Komisjoni määruse 445/2002/EÜ artikli 31 alusel olemasolev kohustus ja uus kohustus loetakse üheks kohustuseks, mille kestus on viis aastat.

(9) Lõikes 1 nimetatud muudatustest ei ole taotlejal õigust PRIA-t teavitada kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest teadasaamisest kuni kohapealse kontrolli tegemiseni.

§ 77. Kohustuse ülevõtmine

(1) Taotleja ei saa võetud kohustust üle anda ega üle võtta kohustuse võtmise aastal, välja arvatud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 66 lõikes 3 nimetatud vääramatu jõu juhtudel (edaspidi vääramatu jõud).

(2) Kui toetuse saaja annab võetud kohustuse kehtivusajal kogu oma majandusüksuse või osa sellest üle teisele isikule, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruse 445/2002/EÜ artiklit 30.

(3) Kui toetuse saaja suurendab põllumajandusmaa pindala seoses kohustuse ülevõtmisega, loetakse esialgne kohustus ja ülevõetud kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuse kestuseks üle võetud kohustuse kestus.

(4) Lõikes 3 nimetatud muudatustest teavitab taotleja PRIA-t § 29 lõikes 3 sätestatud ajavahemikus esitades § 29 lõikes 2 nimetatud dokumendid ja avalduse kohustuse ülevõtmise kohta.

§ 78. Kohustuse asendamine

(1) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saaja võib viieaastase kohustuseperioodi kestel asendada oma kohustuse § 2 punktis 2 nimetatud keskkonnasõbraliku majandamise kohustusega või § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, ilma et temalt eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks.

(2) Paragrahvi 2 punktis 2 nimetatud keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse saaja võib viieaastase kohustuseperioodi kestel asendada oma kohustuse § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, ilma et temalt eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks.

(3) Kui keskkonnasõbraliku tootmise kohustus asendatakse keskkonnasõbraliku majandamise kohustusega, on uue kohustuseperioodi kestuseks viis aastat.

(4) Kui keskkonnasõbraliku tootmise või keskkonnasõbraliku majandamise kohustus asendatakse mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, on uue kohustuseperioodi kestuseks viis aastat. Kui osal majandusüksuse põldudest kehtib juba varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus, on uue kohustuseperioodi kestuseks varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse kestus.

§ 79. Kohustuse pikenemine

Kui taotleja taotleb toetust § 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste eest, pikeneb varem võetud § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise kohustus uue kohustuse kehtivuse lõpuni.

§ 80. Toetuse maksmine

Euroopa Komisjoni määruse 445/2002/EÜ artikli 38 kohaselt makstakse toetus taotleja arveldusarvele § 74 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel ajavahemikus 1. detsembrist kuni 30. aprillini.

§ 81. Toetuse tagasinõudmine

(1) Kui pärast toetuse väljamaksmist tehakse kindlaks, et toetus on makstud alusetult, nõuab PRIA toetuse saanud isikult toetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001/EÜ artikli 49 alusel.

(2) Kui toetuse saaja on täitnud võetud kohustustest vähemalt kolme järjestikuse aasta kohustused ja Euroopa komisjoni määruse 445/2002/EÜ artikli 30 kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse, ei nõuta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui toetuse saaja vähendab põllumajandusmaa pindala, millele ta kohustuse võtmise aastal võttis § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse, üle 30%, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ta ei saa jätkata võetud kohustuste täitmist vääramatu jõu tõttu. Kui toetuse saajalt nõutakse eelmistel aastatel makstud toetus tagasi, lõpeb tema võetud kohustus ja ta ei saa kohustuste jätkuva täitmise eest toetust taotleda.

8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 82. Rakendussätted

Paragrahvi 47 punktis 5 nimetatud nõuet kohaldatakse alates 1. maist 2005. a.

§ 83. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2004. a.

VÄETUSPLAAN

VILJAVAHELDUSPLAAN/KÜLVIKORRA SISSEVIIMISE PLAAN

(vorm MT60A)

KÜLVIKORRAPLAAN

RAVIM- JA MAITSETAIMED, MILLE KASVATAMISEKS MAKSTAKSE MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE TOETUST

PÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNATOETUSE KOHUSTUS

(vorm MT60)