Teksti suurus:

Nõuded põllumajandusloomade vahendaja ettevõttele

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RTL 2004, 51, 881

Nõuded põllumajandusloomade vahendaja ettevõttele1

Vastu võetud 22.04.2004 nr 53

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135) § 15 lõike 2 alusel.

§ 1.  Nõuded põllumajandusloomade pidamisele ja nende kohta arvestuse pidamisele vahendaja ettevõttes

 (1) Põllumajandusloomade vahendaja (edaspidi vahendaja) võib vahendada põllumajandusloomi (edaspidi loomad), kes on identifitseeritud ja pärinevad karjast, millele ei ole kehtestatud loomatauditõrje alaseid kitsendusi. Samuti ei tohi need loomad kokku puutuda sellise karja loomadega, millele on kehtestatud loomatauditõrje alaseid kitsendusi.

 (2) Enne loomade müüki tapmiseks või teisele loomapidajale võib vahendaja loomi pidada selleks ettenähtud loomakasvatushoones, -rajatises või loomade pidamiseks piiritletud alal (edaspidi ehitis) kuni 29 päeva.

 (3) Vahendaja peab pidama vahendatavate loomade kohta arvestust, milles tuleb kajastada vähemalt järgmised andmed:
 1) loomaomaniku nimi, kellelt loom on ostetud; tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja aadress, looma ostmise kuupäev, looma registreerimise number või sea puhul ehitise, kus siga peeti, registreerimise number põllumajandusloomade registris;
 2) looma veoks kasutatud veovahendi registreerimisnumber;
 3) loomaomaniku või looma tapmist teostava isiku, kellele vahendatav loom müüdi, nimi, elu- või asukoht ja aadress ning looma sihtkoht;
 4) kui on olemas, siis looma kohta väljastatud veterinaartõendi, sertifikaadi või Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud muu dokumendi number;
 5) üle kaheksa tunni kestvate või rahvusvaheliste vedude puhul teekonnaplaani koopia.

 (4) Lõikes 3 loetletud andmeid tuleb säilitada vähemalt kolm aastat.

 (5) Vahendaja ettevõte ja tema tegevuseks kasutatav teise loomapidaja ehitis peab olema nõuetekohane ning registreeritud ja tunnustatud «Loomatauditõrje seaduse» § 7 lõike 2 alusel ja korras.

§ 2.  Veterinaarnõuded vahendamise puhul kasutatavale ehitisele

 (1) Vahendamise puhul kasutatav ehitis peab vastama järgmistele veterinaarnõuetele:
 1) olema piisava suurusega, et oleks võimalus loomi eraldi ruumides kontrollida ja neid loomataudi kahtluse korral isoleerida;
 2) peab olema kergesti puhastatav ja desinfitseeritav ning seda tehakse iga kord enne uute loomade ehitisse toomist;
 3) seal peab olema võimalik loomi veovahendilt maha laadida ja lähtudes loomaliigi vajadustest ajutiselt pidada, sealhulgas joota, sööta ja vajadusel ravida;
 4) seal peavad olema eraldi ruumid või rajatised allapanu mahalaadimiseks ja sõnniku kogumiseks, samuti heitvee kogumise süsteem.

 (2) Vahendamise puhul kasutatav ehitis peab olema järelevalveametniku järelevalve all ja asuma piirkonnas, millele ei ole kehtestatud loomatauditõrje alaseid kitsendusi.

§ 3.  Järelevalve vahendaja ettevõtte üle

 (1) Riiklikku järelevalvet selle määruse nõuete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus vähemalt kaks korda aastas.

 (2) Kui kontrollimisel selgub, et vahendaja ettevõte ei vasta nõuetele, on järelevalveasutuse juhil või tema volitatud järelevalveametnikul järelevalvet teostanud järelevalveametniku ettepanekul õigus vahendaja ettevõtte tunnustamise otsuse kehtivus peatada või kehtetuks tunnistada «Loomatauditõrje seaduse» § 192 või § 193 alusel ja selles ettenähtud korras.

§ 4.  Määruse rakendamine

 (1) Enne 2004. aasta 1. maid «Loomatauditõrje seaduse» § 15 lõike 1 alusel loomadega kauplemiseks tunnustatud ettevõte loetakse tunnustatuks «Loomatauditõrje seaduse» § 15 lõike 2 alusel ja tähenduses põllumajandusloomade vahendamiseks.

 (2) Tunnistan kehtetuks põllumajandusministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 26 «Nõuded loomadega kauplevale isikule, veterinaarnõuded kauplemise puhul kasutatavale loomakasvatushoonele, -rajatisele ja loomade pidamiseks piiritletud alale, seal loomade ajutisele pidamisele ning tema ettevõtte tunnustamise kord1» (RTL 2002, 46, 641; 2003, 63, 894).


1 EÜ Nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT P 121, 29.07.1964, lk 1977–2012); 75/379/EMÜ (EÜT L 172, 03.07.1975, lk 17); 77/98/EMÜ (EÜT L 026, 31.01.1977, lk 81–84); 80/1274/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1980, lk 75); 81/476/EMÜ (EÜT L 186, 08.07.1981, lk 20–21); 82/893/EMÜ (EÜT L 387, 31.12.1982, lk 57); 84/336/EMÜ (EÜT L 177, 04.07.1984, lk 22); 84/643/EMÜ (EÜT L 339, 27.12.1984, lk 27–29); 3768/85/EMÜ (EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8–16); 85/586/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 44–45); 87/231/EMÜ (EÜT L 099, 11.04.1987, lk 18–19); 87/489/EMÜ (EÜT L 280, 03.10.1987, lk 28–29); 89/662/EMÜ (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13–22); 90/423/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 13–18); 90/425/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41); 91/687/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 16–17); 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72); 92/102/EMÜ (EÜT L 355, 05.12.1992, lk 32–36); 97/12/EÜ (EÜT L 109, 25.04.1997, lk 1–37); 98/46/EÜ (EÜT L 198, 15.07. 1998, lk 22–39); 2000/15/EÜ (EÜT L 105, 03.05.2000, lk 34–35); 2000/20/EÜ, (EÜT L 163, 04.07.2000, lk 35–36); 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.04.2001, lk 63–68); 535/2002/EÜ (EÜT L 080, 23.03.2002, lk 22–28); 1226/2002/EÜ (EÜT L 179, 09.07.2002, lk 13–18); 21/2004/EÜ (ELT L 005, 09.01.2004, lk. 8–17) ja EÜ Nõukogu direktiiv 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses (EÜT L 046, 19.02.1991, lk 19–36); 94/164/EÜ (EÜT L 074, 17.03.1994, lk 42–51); 94/953/EÜ (EÜT L 371, 31.12.1994, lk 14); 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.04.2001, lk 63–68); 2001/10/EÜ (EÜT L 147, 31.05.2001, lk 41); 2002/261/EÜ (EÜT L 091, 06.04.2002, lk 31–51); 2003/278/EÜ (ELT L 258, 10.10.2003, lk 11–34); 2003/50/EÜ (ELT L 169, 08.07.2003, lk 51–66); 806/2003/EÜ (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–35).

Ester TUIKSOO
Minister

Ants NOOT
Kantsler