Riigisaladuse seadus
Vastu võetud 22.10.1997
1. peatükk. ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus sätestab Eesti Vabariigi julgeoleku (edaspidi riigi julgeolek) tagamiseks teabe riigisaladuseks tunnistamise ja salastamise alused ja korra ning riigisaladusele juurdepääsu ja riigisaladuse kaitse korra alused.
§ 2. Riigisaladus
(1) Riigisaladus on riigi julgeoleku tagamise huvides avalikuks tulemise eest kaitset vajav teave, mis on Eesti Vabariigi omandi ese või mis on tema kontrolli all või toodetud tema poolt või tema jaoks, kui see teave on tunnistatud riigisaladuseks ja salastatud käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja korras. Nendele tingimustele vastav teave võib olla riigisaladus, olenemata teabekandjast.
(2) Riigisaladuseks ei ole riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste teave, mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Sellise teabe kasutamist ja levikut reguleeritakse teiste õigusaktidega.
§ 3. Teabe riigisaladuseks tunnistamise alused
(1) Riigisaladuseks võib tunnistada teavet, mis käsitleb:
1) riigikaitse plaane, relvastust, tarneid, reserve või riigikaitseoperatsioone;
2) riigi julgeolekut puudutavaid süsteeme, projekte, plaane või seadmestuste (installatsioonide) võimsusi;
3) teavet, mis on toodetud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt või Eesti Vabariigi ja nimetatute koostöös ning mille puhul on nõutud, et see teave, teabe allikas või koostöö tuleb hoida saladuses (edaspidi välisriigi teave);
4) luure- või vastuluure tegevust, samuti luure- või vastuluure allikaid ja meetodeid;
5) Eesti Vabariigi välissuhteid ja välistegevust, mis puudutavad riigi julgeolekut;
6) teaduslikke, tehnoloogilisi või majanduslikke küsimusi, mis puudutavad riigi julgeolekut;
7) krüpteeritud infosüsteeme ja aparatuuri;
8) isikut, kes on andnud või kelle puhul on alust arvata, et ta annab Eesti Vabariigile teavet riigi julgeolekut puudutavates küsimustes tingimusel, et teavet või suhet selle isikuga tuleb hoida saladuses (edaspidi konfidentsiaalne allikas);
9) muud teavet, mis riigi julgeoleku tagamise huvides vajab kaitset avalikuks tulemise eest, kui nii otsustab isik, kellel on teabe riigisaladuseks tunnistamise õigus.
(2) Teabe riigisaladuseks tunnistamisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 alusel tuleb koheselt teatada riigisaladuse kaitse komisjonile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teave tunnistatakse riigisaladuseks, kui selle teabe avalikuks tulek, kas otseselt või muu teabe kontekstis, võib põhjustada kahju riigi julgeolekule. Sealjuures välisriigi teabe, konfidentsiaalse välisallika ning luure- ja vastuluure allikate ning meetodite puhul eeldatakse, et nende avalikuks tulek põhjustab kahju riigi julgeolekule.
§ 4. Teave, mida on keelatud tunnistada riigisaladuseks
(1) Riigisaladuseks on keelatud tunnistada teavet, kui see ei ole seotud riigi julgeolekuga.
(2) Igal juhul on keelatud tunnistada riigisaladuseks teavet:
1) kuriteo või muu õiguserikkumise või haldusjuhtimise vea varjamiseks;
2) loodusõnnetuse, katastroofi või muu eriolukorrast tuleneva sündmuse ja selle tagajärje kohta;
3) riigi keskkonna, tervishoiu, demograafia, hariduse ja kultuuri olukorra kohta;
4) isiku, institutsiooni, riigi või kohaliku omavalitsuse organi või asutuse maine kahjustumise ärahoidmiseks;
5) konkurentsi piiramiseks.
2. peatükk. TEABE RIIGISALADUSEKS TUNNISTAMISE JA SALASTAMISE KORD
§ 5. Teabe riigisaladuseks tunnistamine
(1) Teabe riigisaladuseks tunnistamine tähendab riigiasutuse pädeva ametiisiku poolt asutuse nimel tehtavat otsustust, et teatud valdkonda käsitlev või teatud liiki teave vajab riigi julgeoleku tagamise huvides kaitset avalikuks tulemise eest, samuti tulenevalt teabe sisust riigisaladuse taseme ja tähtaja määramist.
(2) Kui on põhjendatud vajadus tunnistada teave riigisaladuseks, siis kaitstakse seda teavet kui riigisaladust. Sel juhul peab teabe riigisaladuseks tunnistamise õigust omav isik tegema teabe riigisaladuseks tunnistamise otsuse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates teabe kaitsmisele asumisest. Tehtud otsusest teavitatakse viivitamatult isikuid, kes on selle teabega puutumuses.
§ 6. Riigisaladuse tasemed
(1) Riigisaladus märgistatakse tulenevalt sisust vastavalt järgmistele tasemetele:
1) «täiesti salajane» -- kui on põhjendatult alust arvata, et selle teabe avalikuks tulek võib põhjustada korvamatu kahju riigi julgeolekule;
2) «salajane» -- kui on põhjendatult alust arvata, et selle teabe avalikuks tulek võib põhjustada olulise kahju riigi julgeolekule;
3) «konfidentsiaalne» -- kui on põhjendatult alust arvata, et selle teabe avalikuks tulek võib põhjustada kahju riigi julgeolekule.
(2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei tohi kasutada ühtegi muud terminit riigisaladuse taseme märgistamiseks.
(3) Välisriigi teave märgistatakse vastavalt tasemele, mis siseriiklikult vastab selle teabe puhul välisriigis nõutud tasemele.
§ 7. Riigisaladuse tähtaeg
(1) Teave tunnistatakse riigisaladuseks tähtajaks, mida nõuab riigi julgeolek, kuid mitte kauemaks kui 50 aastaks, luure- ja vastuluure allikate ja konfidentsiaalsete allikate puhul 75 aastaks.
(2) Teabe riigisaladuseks tunnistamise õigust omav isik on kohustatud määrama riigisaladuse tähtaja või sündmuse, mille saabumiseni on teave riigisaladus. Kui tähtaega või sündmust määratleda ei ole võimalik, kasutatakse märget «Teabe salastatuse kustutamiseks on vajalik teabe riigisaladuseks tunnistanud asutuse nõusolek».
(3) Välisriigi teabe puhul juhindutakse tähtaja määramisel välislepingust tulenevalt selle riigi teabe salastatuse kestusest.
(4) Teave, mis vajab riigi julgeoleku tagamiseks kaitset kauem, kui on määratud teabe riigisaladuseks tunnistamisel, jääb riigisaladuseks, kuid mitte kauemaks kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks. Tähtaja muutmise otsustab teabe algselt riigisaladuseks tunnistanu.
§ 8. Teabe riigisaladuseks tunnistamise õigust omav isik
(1) Teabe riigisaladuseks tunnistamise õigust omav isik peab vastama käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatule.
(2) Teabe riigisaladuseks tunnistamise õigus tasemega «täiesti salajane» on:
1) Vabariigi Presidendil;
2) Vabariigi Valitsuse liikmel;
3) kaitseväe juhatajal või ülemjuhatajal;
4) täidesaatva riigivõimu asutuse juhil Vabariigi Valitsuse korralduse alusel;
5) ministeeriumi kantsleril Vabariigi Valitsuse korralduse alusel;
6) ametiisikul, kes on vähemalt vanemametnik ja keda on selleks volitanud käesoleva lõike punktides 1--4 nimetatud isik.
(3) Teabe riigisaladuseks tunnistamise õigus tasemega «salajane» on:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutel;
2) täidesaatva riigivõimu asutuse juhil Vabariigi Valitsuse korralduse alusel;
3) ametiisikul, keda on selleks volitanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 või käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isik.
(4) Teabe riigisaladuseks tunnistamise õigus tasemega «konfidentsiaalne» on:
1) käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutel;
2) täidesaatva riigivõimu asutuse juhil Vabariigi Valitsuse korralduse alusel;
3) ametiisikul, keda on selleks volitanud käesoleva paragrahvi lõikes 2, lõike 3 punktis 2 või käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isik.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2--4 nimetatud isik tohib riigisaladuseks tunnistada ainult oma tegevusvaldkonda puudutava teabe.
(6) Teabe riigisaladuseks tunnistamise õigust ei saa edasi volitada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2--4 sätestatud juhtudel. Teabe riigisaladuseks tunnistamise õigust tohivad seda õigust omavad isikud volitada ainult juhul, kui volitataval ametiisikul on seoses töö- või teenistusülesannetega põhjendatud ja pidev vajadus selle õiguse kasutamiseks.
(7) Teabe riigisaladuseks tunnistamise õiguse volitus antakse kirjalikult. Volitus peab sisaldama volitava ametiisiku nime, ametikoha ja asutuse ning volitatava ametiisiku nime, ametikoha ja asutuse, samuti riigisaladuse taseme, milleks seda isikut on volitatud, volituse andmise aja ning volituse tähtaja, mis ei tohi ületada juurdepääsuloa ajalist kehtivust. Volituse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.
(8) Volitus annab õiguse teabe riigisaladuseks tunnistamiseks lubatud taseme ning sellest madalama tasemega.
§ 9. Teabe salastamine
(1) Teabe salastamine on teabe riigisaladuseks tunnistamise otsuse järgimine riigisaladusega töötamisel.
(2) Kui riigisaladusega töötamisel, see tähendab riigisaladuse reprodutseerimisel, sellest väljavõtete või kokkuvõtete tegemisel või muul viisil töötlemisel saadud teave on oma sisult töötlemiseks kasutatud riigisaladusega samasugune ja sama tasemega, samuti kui luuakse uut teavet, mis on oma sisult samasugune ja sama tasemega kui riigisaladuseks tunnistatud teave, peab isik järgima ja arvestama riigisaladuseks tunnistamise otsust.
(3) Teabe salastamiseks ei ole vaja omada teabe riigisaladuseks tunnistamise õigust.
§ 10. Riigisaladuse märgistamine
(1) Teabe riigisaladuseks tunnistamisel ja salastamisel märgistatakse riigisaladust sisaldava dokumendi ja sellega seotud dokumendi esilehel loetavalt järgmised andmed:
1) riigisaladuse tase suurtähtedega;
2) teabe riigisaladuseks tunnistanud või salastanud isiku nimi ja ametikoht, kui isik ei ole selle dokumendi allkirjastaja, samuti asutuse, võimalusel selle struktuuriüksuse nimi;
3) tähtpäev või sündmus, mille saabumiseni on teave riigisaladus või käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud märge.
(2) Dokumendis peab kajastuma, kas riigisaladuseks on kogu dokument või selle osad. Selleks tuleb dokumendi ja sellega seotud dokumendi igal esilehele järgneval lehel suurtähtedega märkida, kas lehel sisalduv teave on riigisaladus ja millise tasemega riigisaladusega on tegemist.
(3) Riigisaladust sisaldaval dokumendil tervikuna on tema eri osade kõrgeim riigisaladuse tase.
(4) Riigisaladuse märgistamise kord ja nõuded eri teabekandjate märgistamiseks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
§ 11. Riigisaladuse taseme alandamine, tähtaja muutmine ja teabe salastatuse kustutamine
(1) Riigisaladuse taset alandab, tähtaega muudab ja teabe salastatuse kustutab asutus, kelle nimel teave riigisaladuseks tunnistati. Kui riigisaladuse valdajaks on asutus, kes ei ole algselt seda teavet riigisaladuseks tunnistanud, on riigisaladuse taseme alandamiseks, tähtaja muutmiseks ja salastatuse kustutamiseks vajalik teabe riigisaladuseks tunnistanud asutuse nõusolek. Otsuse teeb asutuse nimel selle juht või tema volitatud ametiisik, kellel on teabe vastava tasemega riigisaladuseks tunnistamise õigus.
(2) Riigisaladust valdav asutus on kohustatud vähemalt üks kord aastas üle vaatama tema valduses oleva salastatud teabe. Sealjuures otsustatakse riigisaladuse taseme alandamine, tähtaja muutmine ja teabe salastatuse kustutamine, kui seda lubab riigi julgeolek. Asutus on kohustatud teostama tema valduses oleva riigisaladuse ülevaatust koordineeritult teiste asutustega, kes on antud teabega puutumuses.
(3) Kui teabe algselt riigisaladuseks tunnistanud asutus on likvideeritud või reorganiseeritud, otsustab riigisaladuse taseme alandamise, tähtaja muutmise ja salastatuse kustutamise tema õigusjärglane või asutus, kellele on pandud vastavad ülesanded.
(4) Välisriigi teabe puhul juhindutakse riigisaladuse taseme alandamisel välislepingutest tulenevast.
(5) Teabe salastatust ei kustutata põhjusel, et see teave on tulnud Eesti Vabariigis või välisriigis mitteametlikult avalikuks või on avalikustatud riigisaladuseks tunnistatud teabega sarnane teave.
§ 12. Riigisaladusele juurdepääsu alused
(1) Õigus juurdepääsuks riigisaladusele on isikul, kellel on põhjendatud teadmisvajadus, see on vajadus teada konkreetset riigisaladuseks tunnistatud teavet seoses oma töö- või teenistusülesannete täitmisega ning kui talle on antud juurdepääsuluba.
(2) Õigus juurdepääsuks kõigi tasemetega riigisaladusele on ametikoha järgi Vabariigi Presidendil ja peaministril.
(3) Õigus juurdepääsuks riigisaladusele tasemetega «salajane» ja «konfidentsiaalne» on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametiisikutele Riigikogu liikmetel ja Vabariigi Valitsuse liikmetel põhjendatud teadmisvajaduse korral seoses nende tööülesannete täitmisega.
(4) Isikule ei tohi lubada juurdepääsu riigisaladusele, kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1--3 esitatud nõuded, samuti siis, kui tema juurdepääsuluba annab õiguse juurdepääsuks madalama tasemega riigisaladusele, kui on konkreetse riigisaladuse tase.
(5) Riigisaladust võib edastada väljapoole täidesaatva riigivõimu asutust ainult juhul, kui on kindlalt tagatud riigisaladuse kaitse vastavalt selle tasemega riigisaladuse kaitse nõuetele, ja üksnes asutuse nõusolekul, kelle nimel teave riigisaladuseks tunnistati.
§ 13. Juurdepääsuloa taotlemine
(1) Luba juurdepääsuks riigisaladusele (edaspidi juurdepääsuluba) võib taotleda ning seda võib anda ainult juhul, kui isikul on põhjendatud ettenähtav juurdepääsuvajadus, see on vajadus omada juurdepääsu teatud tasemega riigisaladusele ja riigisaladust kasutada oma töö- või teenistusülesannete täitmiseks.
(2) Juurdepääsuluba taotlev isik peab olema vähemalt 18-aastane Eesti kodanik, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud juhud.
(3) Juurdepääsuloa taotlemiseks esitab isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud asutuse kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele vastavalt taotletavale riigisaladuse tasemele avalduse, millele lisatakse järgmised dokumendid:
1) asutuse kiri, milles põhjendatakse töö-, teenistus- või lepingulises suhtes oleva või seda taotleva isiku juurdepääsuvajadust ja toetatakse loa saamist;
2) vastavalt taotletavale riigisaladuse tasemele täidetud ankeet;
3) taotleja volikiri, millega volitatakse julgeolekukontrolli teostavat asutust saama isiku kohta käivat teavet kõikidest asutustest ja ühingutest juurdepääsuloa andmise otsustamiseks, loa kehtimise ajal ja kolme aasta jooksul pärast selle lõppemist.
(4) Juurdepääsuluba ei või taotleda, samuti seda anda ainuüksi eesmärgil lubada isikule sissepääsu riigisaladuse kaitseks valvatavale alale või kergendada seal tema liikumist.
(5) Juurdepääsuloa taotlemise avalduse, ankeedi ja volikirja vorm ning asutuste ja nende struktuuriüksuste loetelu, kus töötamise eeltingimuseks on juurdepääsu omamine riigisaladusele, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
§ 14. Julgeolekukontroll
(1) Juurdepääsuloa saamiseks peab luba taotlev isik läbima julgeolekukontrolli. Julgeolekukontrolli eesmärk on selgitada välja isiku vastavus juurdepääsuloa andmise tingimusele.
(2) Julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet, välja arvatud kaitsejõududes, kus julgeolekukontrolli teostab Kaitsejõudude Peastaap.
(3) Julgeolekukontroll viiakse läbi jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955) alusel. Julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus isikut kontrollida ka juurdepääsuloa kehtivuse ajal ning kolme aasta jooksul pärast selle lõppemist.
§ 15. Juurdepääsuloa andmise alused
(1) Juurdepääsuloa andmise aluseks on läbiviidud julgeolekukontrolli alusel tehtud otsus, mis peab olema vastavuses riigi julgeoleku huvidega ning tuginema kogu julgeolekukontrolli käigus kogutud teabele. Juurdepääsuloa võib anda isikule, kelle suhtes läbiviidud julgeolekukontrolli käigus kogutud teave osutab, et isik on lojaalne Eesti Vabariigile, seaduskuulelik, aus, kohusetundlik ning kellel ei ole selliseid isiklikke harjumusi ja sidemeid, mis seavad kahtluse alla tema diskreetsuse ja otsustusvõime riigisaladuseks tunnistatud teabe käsitlemisel.
(2) Juurdepääsuloa andmisest keeldutakse, kui isiku suhtes läbiviidud julgeolekukontrolli käigus kogutud teave osutab, et isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa andmise tingimustele.
(3) Juurdepääsuloa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Juurdepääsuloa andmisest keeldumisel saadab julgeolekukontrolli teostanud asutus käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud asutusele kirjaliku otsuse koos põhjendusega loa andmisest keeldumise kohta.
§ 16. Juurdepääsuloa andmine
(1) Juurdepääsuloa andmise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutus hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates nõuetekohase avalduse esitamisest. Selleks moodustatakse asutuses vähemalt kolmeliikmeline komisjon.
(2) Juurdepääsuluba antakse tähtajaga mitte üle kolme aasta. Juurdepääsuloa tähtaja lõppemisel tuleb taotleda uut juurdepääsuluba käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Juurdepääsuluba võidakse anda, kui isikul on ajutine juurdepääsuvajadus, osalemaks mingis riigisaladust puudutavas projektis. Sellisel juhul antakse isikule juurdepääsuluba ainult vastavas projektis osalemise ajaks ning juurdepääsu riigisaladusele võidakse lubada ainult selles osas, mis tal on vajalik teada projektis osalemiseks.
(4) Juurdepääsuluba vormistatakse julgeolekukontrolli teostanud asutuse turvaelementidega kirjaplangil asutuse juhi allkirjaga.
(5) Juurdepääsuluba saadetakse juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutusele, kes teavitab isikut loa saamisest ning võtab isikult allkirja kohustuse kohta hoida temale töö või teenistuse kaudu teatavaks saavat riigisaladust.
§ 17. Juurdepääsuloa tase
(1) Juurdepääsuluba antakse juurdepääsuks teatud tasemega riigisaladusele lähtuvalt isiku juurdepääsuvajadusest.
(2) Kõrgema riigisaladuse tasemega luba annab õiguse juurdepääsuks ka madalama tasemega riigisaladusele.
(3) Isikule, kellel on juurdepääsuluba ja kellel on seoses töö- või teenistusülesande täitmisega vajalik ajutine juurdepääs kõrgema tasemega riigisaladusele, kui talle antud luba võimaldab, võib selle asutuse juht, kus isik töötab või on teenistuses, erandjuhul lubada juurdepääsu ka kõrgema tasemega riigisaladusele tingimusel, et juurdepääsuaeg ei ületa 30 päeva ning tegemist on piiratud spetsiifilise, identifitseerimist võimaldava teabega.
§ 18. Juurdepääsu piirang
(1) Juurdepääsuluba omavale isikule tohib lubada juurdepääsu riigisaladusele ainult juhul, kui tal on juurdepääsuks põhjendatud teadmisvajadus.
(2) Riigisaladuseks tunnistatud teabe valdaja on kohustatud enne riigisaladusele juurdepääsu lubamist igakordselt kontrollima isikul juurdepääsuloa olemasolu ning veenduma, et isikul on selle teabe teadmisvajadus. Kui teadmisvajadus on põhjendamatu, ei tohi juurdepääsu riigisaladusele lubada.
§ 19. Välismaalaste juurdepääs riigisaladusele
(1) Välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik (edaspidi välismaalane) võib taotleda juurdepääsuluba ainult juhtudel, kui riigisaladust valdaval asutusel on selle isiku riigisaladusele juurdepääsu lubamine vajalik seoses asutuse valitsemisalaste ülesannete täitmisega ning isikul on olemas vajalikud eriteadmised või -oskused nende ülesannete täitmisele kaasaaitamiseks.
(2) Julgeolekukontrolli Eestis ei pea läbima need välismaalased, kellele on tehtud julgeolekukontroll välisriigis või kelle juurdepääsuvajadus tuleneb välislepingust.
(3) Välismaalase juurdepääs riigisaladusele on piiratud. Seda võib lubada ainult eri programmis, projektis või lepingus osalemiseks või tegevusalal tegutsemiseks, milleks välismaalase eriteadmisi või -oskusi vaja läheb.
(4) Asutuste nimekiri, kellel on õigus lubada välismaalaste juurdepääsu riigisaladusele, kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega.
§ 20. Juurdepääsuloa tühistamine
(1) Isiku juurdepääs riigisaladusele keelatakse ja juurdepääsuluba tühistatakse, kui:
1) isikul ei ole enam juurdepääsuvajadust;
2) isik on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid;
3) isik on lakanud vastamast juurdepääsuloa saamise tingimustele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1--3 nimetatud asjaolu ilmnemisest on isiku töö- või teenistuskoha asutus kohustatud viivitamatult teatama julgeolekukontrolli teostavale asutusele.
(3) Juurdepääsuloa tühistamise otsustab julgeolekukontrolli teostav asutus. Juurdepääsuvajaduse ajutise äralangemise korral lähtutakse juurdepääsuloa tühistamise otsustamisel otstarbekusest.
(4) Juurdepääsuloa tühistamisest teatatakse viivitamatult asutusele, kus töötab isik, kelle juurdepääsuluba tühistati.
(5) Juurdepääsuloa tühistamise korral vabastatakse isik ametikohalt, millel töötamise eeltingimuseks on juurdepääsu omamine riigisaladusele.
(6) Juurdepääsuloa tühistamine ei vabasta luba omanud isikut kohustusest hoida riigisaladust.
§ 21. Juurdepääsuloa andmisest keeldumise või loa tühistamise vaidlustamine
(1) Isik, kellele keeldutakse andmast juurdepääsuluba või kelle luba tühistatakse, võib ühe kuu jooksul, arvates otsuse teatavakssaamisest, vaidlustada julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse riigisaladuse kaitse komisjonis.
(2) Riigisaladuse kaitse komisjon teavitab kirjalikult oma otsusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaidluses avaldajat hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse saamise päevast.
(3) Riigisaladuse kaitse komisjoni otsusega mittenõustumisel on isikul õigus pöörduda halduskohtusse.
§ 22. Kaitsepolitseiameti ja Kaitsejõudude Peastaabi kohustused ja õigused riigisaladuse kaitse korraldamisel
(1) Riigisaladuse kaitset korraldab ja järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle riigis teostab Kaitsepolitseiamet, kaitsejõududes Kaitsejõudude Peastaap.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused on kohustatud:
1) kontrollima riigisaladuse kaitse programmide ja süsteemide olemasolu ja korrasolekut riigisaladust valdavates asutustes ning nende asutuste töötajate juurdepääsu riigisaladusele;
2) kontrollima ja hindama riigisaladuste arvestust ja säilitamist asutustes;
3) selgitama välja käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide järgimisel esinevad puudused ja õiguserikkumised;
4) esitama riigisaladuse kaitse komisjonile ettepanekuid ja soovitusi esinevate puuduste ja õiguserikkumiste vältimiseks ja kõrvaldamiseks;
5) viima läbi perioodilist koolitust riigisaladuse kaitse tagamiseks.
(3) Riigisaladuse kaitset korraldaval asutusel on õigus järelevalve teostamisel tutvuda kontrollitavas asutuses kogu kontrolliks vajaliku teabega ja teha asutusele kohustuslikke ettekirjutusi riigisaladuse kaitse korraldamiseks.
(4) Kui kontrolli käigus on välja selgitatud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumisi, mis võivad viia riigisaladuse avalikuks tulemiseni, on kontrolli teostaval asutusel õigus teha kontrollitavale asutusele kohustuslik ettekirjutus riigisaladusega töötamise peatamise kohta kuni vajalike tingimuste loomiseni.
§ 23. Riigisaladuse kaitse komisjon
(1) Riigisaladuste kaitse koordineerimiseks ja korraldamiseks moodustab Vabariigi Valitsus riigisaladuse kaitse komisjoni (edaspidi komisjon).
(2) Komisjon:
1) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ja soovitusi riigisaladuse kaitse koordineerimiseks ja korraldamiseks;
2) vaatab läbi käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punkti 9 alusel tehtud teabe riigisaladuseks tunnistamise otsuseid. Kui komisjon otsustab, et teave on tunnistatud riigisaladuseks käesolevale seadusele mittevastavalt, võib komisjon nõuda teabe riigisaladuseks tunnistanud asutuselt selle teabe salastatuse kustutamist. Asja menetlemise kestel jääb teave salastatuks;
3) lahendab riigisaladuse kaitset puudutavaid kaebusi ja vaidlusküsimusi ning vaatab läbi temale laekunud riigisaladuse kaitset puudutavad ettepanekud ja avaldused, esitades nende kohta oma otsuse;
4) annab arvamuse Vabariigi Valitsusele esitatavate riigisaladuse kaitset puudutavate õigusaktide eelnõude kohta;
5) kontrollib ja kinnitab Kaitsepolitseiameti peadirektori või tema asetäitja ja Kaitsejõudude Peastaabi ülema suhtes läbiviidud julgeolekukontrolli tulemused.
(3) Komisjoni otsused käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud teabe riigisaladuseks tunnistamise otsuse, kaebuse või vaidlusküsimuse kohta on valitsusasutustele täitmiseks kohustuslikud.
(4) Komisjoni kuuluvad Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigikantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Kaitsejõudude Peastaabi ning Kaitsepolitseiameti esindajad. Komisjoni esimees on siseminister. Komisjoni koosseisu ja kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus.
§ 24. Riigisaladust valdava asutuse kohustused
(1) Riigisaladust valdava asutuse juht (ministeeriumis kantsler) on kohustatud määrama vähemalt ühe ametiisiku, kes korraldab riigisaladuse kaitset ning vastutab käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise eest asutuses, ning ametikohad, millel töötamise eeltingimuseks on juurdepääsu omamine riigisaladusele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutav ametiisik peab olema vähemalt vanemametnik ja alluma vahetult asutuse juhile (ministeeriumis kantslerile) või kuuluma asutuse juhtkonda.
(3) Lisaks selles seaduses sätestatud muudele kohustustele on riigisaladust valdav asutus kohustatud kooskõlastatult Kaitsepolitseiameti või Kaitsejõudude Peastaabiga, vastavalt nende seaduses sätestatud pädevusele, kehtestama käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevad juhendid, reguleerimaks juurdepääsu riigisaladusele ning riigisaladuse kasutamist ja kaitset.
(4) Riigisaladust sisaldavate dokumentide koostamisel ja vormistamisel juhindutakse haldusdokumentide vormistamise põhinõuetest ja muudest kehtivatest õigusaktidest.
(5) Riigisaladust sisaldavad dokumendid ja muud teabekandjad registreeritakse registris, mida peetakse asutuse ühtsest dokumendiregistrist eraldi.
(6) Riigisaladuse kasutamise, edastamise ja kaitse ning vastavate teabekandjate säilitamise ja hävitamise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
§ 25. Riigisaladuse säilitamine
(1) Riigisaladust valdav asutus on kohustatud tagama riigisaladuse säilimise ning sellele juurdepääsu, lähtudes käesoleva seaduse ja muude seaduste ning nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
(2) Riigisaladust sisaldavaid teabekandjaid säilitatakse asutuses 20 aastat. Pärast seda tähtaega edastatakse riigisaladus edasiseks säilitamiseks Riigiarhiivi.
(3) Teabe, mille maksimaalne salastatuse tähtaeg on lõppenud, salastatuse kustutab seda teavet valdav asutus. Teabe maksimaalse salastatuse tähtaja lõppemisel ei pea salastatuse kustutamist otsustav isik omama teabe riigisaladuseks tunnistamise õigust, samuti ei ole vajalik teabe riigisaladuseks tunnistanud asutuse nõusolek.
§ 26. Riigisaladusele juurdepääsu omava isiku kohustused
(1) Riigisaladusele juurdepääsu omav isik on kohustatud:
1) hoidma saladuses talle teatavaks saanud riigisaladust;
2) kaitsma tema kasutuses olevat riigisaladust avalikuks tulemise ja kõrvalise isiku juurdepääsu eest;
3) teatama käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud ametiisikule ja julgeolekukontrolli teostavale asutusele koheselt isikutest, kes püüavad ükskõik millisel viisil saavutada ebaseaduslikku juurdepääsu riigisaladusele;
4) teatama käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud ametiisikule ja julgeolekukontrolli teostavale asutusele koheselt igast käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumisest;
5) teatama julgeolekukontrolli teostavale asutusele koheselt oma ankeetandmete muutumisest;
6) täitma kõiki riigisaladuse kaitset reguleerivate õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
(2) Isikule, kes ei oma õigust juurdepääsuks riigisaladusele, kuid kellele on saanud või saab teatavaks riigisaladus või kelle valduses on riigisaladus, laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused. Isik, kelle valdusse on sattunud riigisaladus, on kohustatud tagastama riigisaladust sisaldava teabekandja viivitamatult teabe riigisaladuseks tunnistanud või salastanud asutusele või Kaitsepolitseiametile.
§ 27. Vastutus
Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumise eest võetakse süüdiolev isik distsiplinaar-, haldus- või kriminaalvastutusele.
§ 28. Kehtivate riigisaladuse lubade ümbervormistamine
(1) Isik, kes omab enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal töötamise luba või riigisaladuse kasutamise luba, peab kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, esitama taotluse juurdepääsuloa saamiseks. Selle tähtaja möödumisel kaotavad taotlust mitteesitanud isikute senised riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal töötamise load ja riigisaladuse kasutamise load kehtivuse ning riigisaladust valdav asutus keelab luba omanud isikul juurdepääsu riigisaladusele.
(2) Kuni uue juurdepääsuloa andmise või selle andmisest keeldumiseni on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitanud isikutel õigus juurdepääsuks riigisaladusele seniste lubade alusel.
§ 29. Juurdepääsuloa taotlemise kord isikul, kes töötab ametikohal, mille teenistusülesanded nõuavad juurdepääsu riigisaladusele
(1) Isik, kes töötab käesoleva seaduse jõustumise ajal ametikohal, kus tal varem kehtinud seaduse kohaselt oli ametikohajärgne õigus riigisaladust kasutada, kuid käesoleva seaduse kohaselt tal seda õigust enam ei ole, ning kus tal teenistusülesannete tõttu säilib riigisaladusele juurdepääsuvajadus, on kohustatud esitama käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud taotluse ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.
(2) Ametikohajärgset õigust riigisaladust kasutada omanud isikul, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotlenud juurdepääsuluba, säilib senine õigus juurdepääsuks riigisaladusele kuni juurdepääsuloa andmise või loa andmisest keeldumiseni.
§ 30. Riigisaladuse ja muu teabe ülevaatamine
Riigisaladust valdavad asutused on kohustatud kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, üle vaatama nende valduses oleva riigisaladuse ja muu teabe ning tegema otsused teabe riigisaladuseks tunnistamise, tähtaja muutmise või teabe salastatuse kustutamise kohta kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega.
§ 31. Jälitustegevuse seaduse muutmine ja täiendamine
Jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 5 lõike 2 teine lause jäetakse välja;
2) paragrahvi 9 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad: «, muule salastatud teabele või riigisaladustele»;
3) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
«6) vajadus teostada julgeolekukontrolli, otsustamaks isiku lubamise juurdepääsuks riigisaladusele.»;
4) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
«6) kui julgeolekukontroll on lõpetatud.».
§ 32. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 lõikes 2 asendatakse sõnad «Riigi Teatajas» sõnadega «Riigi Teataja»;
2) paragrahvi 30 lõikes 5 ja paragrahvi 51 lõikes 5 asendatakse sõnad «Riigi Teatajas» sõnadega «Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras».
§ 33. Riigi Teataja seaduse muutmine
Riigi Teataja seaduse (RT I 1993, 20, 352; 1995, 19, 288; 1996, 49, 953 ja 955) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Riigikaitset, riigisaladust, jälitustegevust ja muud riigi julgeolekut reguleerivad seadused avaldatakse Riigi Teatajas. Samu küsimusi reguleerivad muud õigusaktid võidakse avaldada neis õigusaktides endis ettenähtud korras.».
§ 34. Haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamine
Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201) tehakse järgmised täiendused:
1) seadustikku täiendatakse paragrahviga 1821 järgmises sõnastuses:
Ǥ 1821. Teabe ebaseaduslik riigisaladuseks tunnistamine
Teabe ebaseadusliku riigisaladuseks tunnistamise eest isiku poolt, kellel on teabe riigisaladuseks tunnistamise õigus, kui see ei too kaasa kriminaalvastutust, -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»;
2) seadustikku täiendatakse paragrahviga 1822 järgmises sõnastuses:
«§ 1822. Riigisaladuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumine
Riigisaladuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest, kui see ei too kaasa kriminaalvastutust, -- määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.»;
3) paragrahvi 186 lõikes 1 sätestatud loetelu täiendatakse arvudega «1821» ja «1822»;
4) paragrahvi 228 lõike 1 punktis 1 sätestatud loetelu täiendatakse arvudega «1821» ja «1822» ning lõiget 1 täiendatakse punktiga 38 järgmises sõnastuses:
«38) Kaitsejõudude Peastaap -- §-d 1821 ja 1822.».
§ 35. Kriminaalkoodeksi muutmine
Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 73. Riigisaladuse avalikustamine
(1) Riigisaladuseks tunnistatud teabe avalikustamise või ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu lubamise eest, kui puuduvad salakuulamise tunnused ja kui teave oli riigisaladuseks tunnistatud ja salastatud vastavalt tasemele «konfidentsiaalne», -- karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.
(2) Sama tegevuse eest, kui teave oli riigisaladuseks tunnistatud ja salastatud vastavalt tasemele «salajane», -- karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani.
(3) Sama tegevuse eest, kui teave oli riigisaladuseks tunnistatud ja salastatud vastavalt tasemele «täiesti salajane», -- karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.»;
2) koodeksit täiendatakse paragrahviga 731 järgmises sõnastuses:
Ǥ 731. Teabe ebaseaduslik riigisaladuseks tunnistamine
Teabe, mida on keelatud tunnistada riigisaladuseks, riigisaladuseks tunnistamise eest isiku poolt, kellel on teabe riigisaladuseks tunnistamise õigus, -- karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.».
§ 36. Kriminaalmenetluse koodeksi täiendamine
Kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6--8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1997, 24, 362; 29, 447) paragrahvi 104 lõikes 1 ja paragrahvi 105 lõikes 1 sätestatud loetelu täiendatakse arvuga «731».
§ 37. Varasema riigisaladuse seaduse kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks riigisaladuse seadus (RT I 1994, 45, 720; 1996, 42, 809).
§ 38. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter