Teksti suurus:

Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 81, 1363

Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 23.10.1997

I. Eesti Vabariigi maareformi seaduses (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Seaduse pealkirjast jäetakse välja sõnad «Eesti Vabariigi».

§ 2. Paragrahvis 6:

1) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaaz^iühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 9 ja 10;»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Hoone või rajatis käesoleva seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) § 38 tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse sordiaretus-, teadus- või kultuuriväärtust omava istanduse, kaasa arvatud dendropark ja -aed suhtes. Nimetatud istanduste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus. Teed ja liinid, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses.».

§ 3. Seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

«§ 121. Maa tagastamine, kui sellel asub teisele isikule kuuluv ajutine ehitis või istandus

(1) Ajutine ehitis käesoleva seaduse tähenduses on:

1) enne käesoleva seaduse jõustumist seadusliku maakasutuse alusel püstitatud maaga mittepüsivalt ühendatud ehitis;

2) kehtiva mäeeraldise piires maavara kasutus- või kaevandamisloa alusel püstitatud ehitis.

(2) Istandus käesoleva paragrahvi tähenduses on enne käesoleva seaduse jõustumist seadusliku maakasutuse alusel rajatud puuvilja- või marjaaed või muu istandus, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 3. lõikes nimetatud istandus.

(3) Kui tagastataval maal asub teisele isikule kuuluv ajutine ehitis või istandus, määrab kohalik omavalitsus ehitise või istanduse teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid ning annab pooltele tähtaja kokkuleppimiseks. Pooltel on õigus kokku leppida hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises ajutise ehitise või istanduse omaniku kasuks, maa rendileandmises või maa tagastamise nõudeõiguse loovutamises ajutise ehitise või istanduse omanikule, ehitise või istanduse võõrandamises õigustatud subjektile, ajutise ehitise või istanduse teisaldamises või muul viisil. Kokkulepe sõlmitakse notariaalses vormis ja esitatakse kohalikule omavalitsusele.

(4) Kui õigustatud subjekt ja ajutise ehitise või istanduse omanik määratud tähtajaks kokku ei lepi, siis maa tagastatakse ja jäetakse ajutise ehitise või istanduse omaniku kasutusse kuni tähtajalise maakasutusõiguse või maavara kasutus- või kaevandamisloa tähtaja lõpuni. Tähtajata maakasutusõiguse alusel püstitatud ajutise ehitise või istanduse omaniku kasutusse jäetakse maa kuni kümneks aastaks, alates tagastamisotsuse tegemisest, kuid mitte kauemaks kui 2008. aasta 1. jaanuarini. Omandiõigus tagastamisele kuuluvale katastriüksusele, millel asub teisele isikule kuuluv istandus, läheb üle maakasutusõiguse lõppedes. Ajutise ehitise või istanduse omanik kannab maa tema kasutusse jätmise vormistamisega seotud kulud, maksab tema kasutusse jäetud maa eest maamaksu ja tasu maa tagastamise otsuses nimetatud isikule maareformi seaduse § 36 2. lõikes sätestatud suuruses.».

§ 4. Paragrahvis 191:

1) lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «ehitis» sõnadega «, samuti ajutine ehitis või istandus»;

2) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5) äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega.»;

3) lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «ehitise» sõnadega «, samuti ajutise ehitise või istanduse».

§ 5. Paragrahvis 22:

1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «ehitise» sõnadega «või istanduse» ja lausega järgmises sõnastuses: «Käesoleva seaduse § 121 2. lõikes nimetatud istanduse omanik saab ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat istandusealust maad.»;

2) lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) põllumajandus-, metsa-, elamu- ja sihtotstarbeta maad isik, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis asuvat maad või kellele tagastatud maa asub kas osaliselt või tervikuna erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis;»;

3) lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5) põllumajandus-, metsa- ja sihtotstarbeta maad äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega;»;

4) lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6) põllumajandusmaad, maakorraldusnõuetest tulenevalt ka metsa- ja sihtotstarbeta maad kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsev äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslikust juriidilisest isikust ettevõtja, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine ja kelle omandis on vastava kohaliku omavalitsuse territooriumil asuv põllumajandusliku sihtotstarbega ehitis.».

§ 6. Paragrahvis 221:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi või muu liini alune maa.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

«(22) Põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat maad talle kuuluva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Kui sama maatüki ostueesõigusega erastamist taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, viiakse nimetatud taotlejate vahel läbi enampakkumine.».

§ 7. Paragrahvis 223:

1) lõike 2 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Põllumajandusmaa ostueesõigusega erastamisel äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale, kes tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, korrutatakse erastatava põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0,5.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

«(62) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 1 nimetatud isikud võivad erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberitega ettemaksuna enne katastriüksuse moodustamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 224.»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

«(10) Füüsilisest isikust maaomanikul, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last, võib ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel erastatud maa väljaostu võla kustutada kuni 25 000 krooni ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.».

§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 224 järgmises sõnastuses:

«§ 224. Maa ostueesõigusega erastamisel erastamisväärtpaberitega ettemaksu tasumine

(1) Kui käesoleva seaduse § 223 4. lõike punktis 1 nimetatud ostueesõigust omav isik soovib erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberitega ettemaksu, teatab ta oma soovist kirjalikult kohalikule omavalitsusele. Omavalitsus määrab maksualuste maade nimekirja alusel erastatava maa pindala, hinna ja väljastab taotlejale ettemaksu tasumise teatise kümne tööpäeva jooksul. Kui kinnistu piires on üle 0,5 ha metsamaad, on nõutav maa ja kasvava metsa hindamise akt. Sellel juhul väljastab omavalitsus teatise kümne tööpäeva jooksul peale hindamisakti saamist. Ettemaksuga tasutakse korraga kogu ostuhind.

(2) Pärast katastriüksuse moodustamist ostu-müügilepingu sõlmimisel määratakse erastatava maa müügihindsamadel alustel, mis kehtisid ettemaksu tasumise ajal.

(3) Kui maa ostu-müügilepingus määratud maa müügihind erineb ettemaksuna tasutud summast kuni 8 protsenti, loetakse maa müügihind täielikult tasutuks.

(4) Kui ettemaksuna tasutud summa on üle 8 protsendi väiksem maa ostu-müügilepingus määratud maa müügihinnast, tasub maa erastaja ettemaksuna makstud summa ja maa ostu-müügilepingus määratud maa müügihinna vahe rahas või erastamisväärtpaberites ostu-müügilepingus sätestatud tingimustel ja tähtajaks.

(5) Ettemaksuna makstud summat tagasi ei maksta, välja arvatud juhul, kui ettemaksu tasunud isik ei saa maad temast olenemata põhjusel ostueesõigusega erastada.

(6) Maa eest tasutud ettemaks läheb üle teisele isikule koos maa ostueesõiguse üleminekuga.

(7) Ettemaksu tasunud isikud maksavad käesoleva seaduse § 36 2. lõikes ettenähtud kasutusõiguse tasu pooles ulatuses, kui nad ei ole kasutusõiguse tasust vabastatud sama paragrahvi 3. lõike alusel.

(8) Ostueesõigusega erastatava maa eest saab ettemaksu tasuda Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kuni 1998. aasta 31. detsembrini.».

§ 9. Paragrahvis 31:

1) lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna «maaeralduse» sõnaga «mäeeraldise»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

«12) põllumajandusmaa, mis antakse rendile vastavalt käesoleva seaduse §-le 34 või maatulundusmaa, millele seatakse kasutusvaldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 341.».

§ 10. Paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 34. Maa kasutamine rendilepingu alusel

Põllumajandusmaa, mida ei erastatud ostueesõigusega ja piiratud enampakkumisel, võib anda kuni 10 aastaks edasirentimise õiguseta rendile. Rentnik peab olema kantud äriühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse. Rendilepingu kestuse esimesel viiel aastal tasub rentnik maamaksu. Renditasu hakatakse maksma pärast rendilepingu viieaastast kestust. Renditasu määramise aluseks on kohalik keskmine renditasu. Pooltel on õigus nõuda lepingutingimuste kohandamist ja lepingu muutmist pärast iga viie aasta möödumist, kui seadusest ei tulene teisiti. Maa rendileandmist korraldab maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Maavanem võib kokkuleppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada kohalikku omavalitsust korraldama riigi nimel maa rentimist. Maa rendileandmisega seotud kulud kannab rentnik.».

§ 11. Paragrahv 341 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 341. Maa kasutamine kasutusvalduse alusel

(1) Kasutusvalduse võib seada Eesti NSV taluseaduse alusel selle maad kasutava isiku kasuks, kes ei soovi maad omandada.

(2) Kasutusvalduse seadmist korraldab maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Maavanem võib kokkuleppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada kohalikku omavalitsust korraldama riigi nimel kasutusvalduse seadmist.».

§ 12. Paragrahvi 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 38. Maareformi läbiviimise kord

(1) Maareformi viivad läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(2) Maareformi läbiviimisel on Maa-ametil õigus:

1) kontrollida riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse tegevust maareformi läbiviimisel;

2) nõuda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt infot ja aruandeid maareformi läbiviimise kohta;

3) teha riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele kohustuslikke ettekirjutusi maareformi läbiviimise küsimuses;

4) anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel;

5) kaasata maareformi käigus tekkinud probleemide lahendamisse ministeeriumide ja teiste riigiasutuste asjatundjaid ning vastava ala teadlasi ja praktikuid;

6) kui kohalik omavalitsus ei täida tähtaegselt seadusel põhinevaid ettekirjutusi, anda kooskõlastatult maavanemaga maareformi seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud toimingu teostamise õigus üle maavalitsusele.».

II. Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduses (RT I 1996, 36, 738; 76, 1342; 80, 1434; 1997, 30, 473) tehakse järgmine muudatus:

§ 13. Paragrahvi 16 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks.

III. Rakendussätted

§ 14. (1) Maa tagastamise ja kompenseerimise menetluses kohaldatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230) § 12 lõikes 7, § 13 lõikes 7 ja § 16 lõikes 5 sätestatud korda.

(2) Isikul, kellel maareformi seaduse alusel on õigus maad ostueesõigusega erastada ja kes ei ole vastavat avaldust esitanud, tuleb see esitada 1998. aasta 1. jaanuariks. Kui kehtestatud tähtajaks avaldust esitatud ei ole, jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus.

(3) Maa eest ettemaksu tasumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ühe kuu jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest.

(4) Kui piiratud enampakkumine on enne käesoleva seaduse jõustumist välja kuulutatud, viiakse see lõpuni senistel alustel.

(5) Maa tagastamise õigustatud subjekt, kelle tagastamisele kuuluv maa asub Ida-Petserimaal, saab piiratud enampakkumisel osta maad Põlvamaal või Võrumaal, ning subjekt, kelle tagastamisele kuuluv maa asub Narva jõe tagusel Virumaal, saab piiratud enampakkumisel osta maad Ida-Virumaal.

(6) Isikul, kes kasutas erastatud ehitise juurde kuuluvat riigimaad enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud hoonestusõiguse või rendilepingu alusel, on õigus taotleda lepingu alusel kasutatava maa ostueesõigusega erastamist, arvestades maareformi seaduse §-s 21 sätestatud kitsendusi.

(7) Endise kinnistu maad võib õigustatud subjekti nõusolekul tagastada osadena erinevatel aegadel, kui vaidlusküsimuste lahendamise, kokkulepete sõlmimise, planeeringute, maakorralduse või mõõdistamiste tõttu pole võimalik osade üheaegne tagastamine.

(8) Maareformi seaduse § 221 lõigetes 2 ja 22 sätestatu laieneb ka isikule, kellele maa on tagastatud või ostueesõigusega erastatud enne käesoleva seaduse jõustumist.

(9) Maareformi seaduse § 224 jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json