Riikliku statistika seaduse ja andmekogude seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 08.04.2004
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 22. aprilli 2004. a otsusega nr 603 |
I. Riikliku statistika seaduses (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289; 2002, 63, 387) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 3:
1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Statistikaametis riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel moodustatavad andmestikud ei ole andmekogud andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) mõistes.»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Vabariigi Valitsus kinnitab igaks aastaks riiklike statistiliste vaatluste loetelu koos vaatluste korraldamisel kogutavate ja kasutatavate andmete loeteluga vaatluste korraldajate kaupa, välja arvatud Eesti Panga poolt korraldatavate vaatluste kohta. Enne nimetatud loetelu kinnitamist esitab Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele informatsiooni vaatluste korraldamisel kasutatavate meetodite kohta ning põhjendused delikaatsete isikuandmete kogumise ja kasutamise kohta.»
§ 2. Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
« § 41. Riiklike statistiliste vaatluste korraldajate õigused
(1) Statistikaametil on õigus kasutada andmete kogumisel ja süstemaatilisel töötlemisel isikukoodi ja teisi füüsilist või juriidilist isikut identifitseerivaid tunnuseid, andmekogudes olevaid, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste ja juriidiliste isikute tegevuse käigus tekkinud või nende kogutud eraelulisi, delikaatseid ja muid isikuandmeid. Nimetatud andmeid võib Statistikaamet kasutada ainult riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel ja juhul, kui nende kasutamine tuleneb käesoleva seaduse § 3 lõike 2 alusel kehtestatud riiklike statistiliste vaatluste loetelust.
(2) Isikukoodi ja teisi füüsilist isikut identifitseerivaid tunnuseid võib Statistikaamet kasutada andmemetoodiliste tööde teostamiseks, andmete täiendamiseks ja nende kvaliteedi kontrollimiseks.
(3) Isikustatud andmebaase hoitakse Statistikaametis 75 aastat. Andmeid hoitakse nende kontrollimiseks ja puhastamiseks koos isikukoodiga kuni üks kuu andmete laekumisest. Pärast seda andmestik anonümiseeritakse ja isikukoodi hoitakse teistest isiku kohta käivatest andmetest eraldi, säilitades nende hilisema ühendamise võimaluse.
(4) Riikliku statistilise vaatluse korraldajal on õigus töödelda isikuandmeid riikliku statistika tootmiseks ilma isikuandmete kaitse seaduse (RT I 2003, 26, 158) § 11 lõikes 1 sätestatud andmesubjekti nõusolekuta. Isikuandmete töötlemiseks nimetatud eesmärgil pärast andmesubjekti surma ei ole vaja isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud nõusolekut.
(5) Riikliku statistika vaatluse korraldajal puudub kohustus teavitada andmesubjekti isikuandmete töötlemisest.
(6) Riikliku statistika tootmiseks kogutud isikuandmete vastutav ja volitatud töötleja on riikliku statistilise vaatluse korraldaja.»
§ 3. Paragrahvi 5:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatakse eelkõige riiklikesse ja teistesse andmekogudesse kogutud andmeid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikute tegevuse käigus tekkinud või nende kogutud andmeid, kui kogutud andmete koosseis ja kvaliteet vastavad vaatluse korraldaja hinnangul riikliku statistilise vaatluse meetodile.»;
2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Andmekogude vastutavad töötlejad on kohustatud enne andmekogu asutamist Statistikaametiga kooskõlastama andmekogude andmete koosseisu, definitsioonid ja kasutatavad klassifikaatorid ning samuti nendes edaspidi tehtavad muudatused.»
§ 4. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 6. Andmeesitajad ja andmesubjektid
(1) Andmeesitajateks käesoleva seaduse mõttes on Eestis registreeritud juriidilised isikud, välismaa äriühingute filiaalid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ning kinnisvara, ehitisi või nende osi omavad või põllumajandusmaad või põllumajandusloomi valdavad või rahvusvahelisi makseid deklareerivad füüsilised isikud.
(2) Andmesubjekt käesoleva seaduse mõttes on isik, kelle andmeid töödeldakse.
(3) Andmesubjektil on õigus üks kord aastas tutvuda riikliku statistilise vaatluse korraldaja poolt tema kohta kogutud andmetega.»
§ 5. Paragrahvi 7:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel on andmeesitajad kohustatud õigeaegselt esitama andmeid käesoleva seaduse § 3 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud ulatuses. Andmete esitamise eest tasu ei maksta.»;
2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja võib erandina vabastada andmeesitaja tema kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusest kas osaliselt või täielikult, kui andmete esitamine on võimatu.»
§ 6. Paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja on kohustatud tagama kogutud andmete kaitse. Riikliku statistilise vaatluse korraldaja kogub ja töötleb isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning peab delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerima Andmekaitse Inspektsioonis vastavalt nimetatud seaduses sätestatule.»
§ 7. Paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kogutud andmeid võib riikliku statistilise vaatluse korraldaja edastada ja avaldada ainult sellisel kujul, mis välistab andmesubjekti otsese või kaudse identifitseerimise võimaluse. Andmesubjekt on andmete alusel otseselt identifitseeritav, kui andmed sisaldavad kas andmesubjekti nime, aadressi, isiku- või registrikoodi. Andmesubjekt on andmete alusel kaudselt identifitseeritav, kui otsest identifitseerimist võimaldavate tunnuste puudumisel on võimalik andmesubjekti muude andmete alusel tuvastada. Et otsustada, kas andmesubjekt on identifitseeritav, võetakse arvesse kõik võimalused, mida kolmas isik võib põhjendatult kasutada nimetatud andmesubjekti tuvastamiseks.
(2) Andmesubjekti identifitseerimist võimaldavaid andmeid võib riikliku statistilise vaatluse korraldaja erandkorras edastada ja avaldada ainult andmesubjekti kirjalikul nõusolekul. Andmesubjekti identifitseerimist võimaldavaid andmeid võib Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras edastada teadusuuringuteks ka andmesubjekti nõusolekuta. Andmesubjekti identifitseerimist võimaldavaid andmeid võib edastada andmesubjekti nõusolekuta teisele riikliku statistilise vaatluse põhikorraldajale talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Andmeid, mis ei võimalda andmesubjekti otsest identifitseerimist, võib edastada ilma andmesubjekti nõusolekuta Euroopa Liidu Statistikaametile ja Euroopa Keskpangale koos märkusega nende konfidentsiaalsuse kohta.»
§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 14 järgmises sõnastuses:
« § 14. Rakendussäte
(1) Käesoleva seaduse § 3 lõike 2 nõuetele vastava riiklike statistiliste vaatluste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus alates 2005. aastast korraldatavate riiklike statistiliste vaatluste kohta. 2004. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu suhtes kohaldatakse varemkehtinud nõudeid.
(2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud 2004. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu alusel korraldatavate riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kogutavad ja kasutatavad andmed määrab kindlaks rahandusminister käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel kinnitatavate riiklike statistiliste aruannete vormidega käesoleva seaduse põhimõtteid arvestades.»
II. § 9. Andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
« 4) Statistikaametis riiklike statistiliste vaatluste korraldamise eesmärgil.»
III. § 10. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |
Facebook
X.com