Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.05.2004 Avaldamismärge: RT I 2004, 30, 208 Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemisega seonduvalt seaduste ja nende sätete jõustamise, kehtetuks tunnistamise ja muutmise seadus Vastu võetud 14.04.2004 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 22. aprilli 2004. a otsusega nr 607 I. Seaduste ja nende sätete jõustamine seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga Seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga jõustatakse järgmised seadused või nende sätted: § 1. Maareformi seaduse (RT I 1991, 34, 426; 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586; 2003, 26, 155) § 21 lõige 8, välja arvatud § 41 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eritingimuste osa. § 2. Autoriõiguse seaduse (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335; 2002, 53, 336; 63, 387; 90, 521; 92, 527; 2004, 18, 131) 12. peatükk. § 3. Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20; 88, 594; 2004, 2, 2; 19, 134) § 1 lõige 2. § 4. Riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350; 88, 591; 2004, 2, 4) § 11 1 lõiked 4 ja 5. § 5. Notari tasu seaduse (RT I 1996, 23, 456; 1998, 95, 1512; 1999, 27, 380; 29, 400; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 3, 6; 47, 297; 53, 336; 2003, 13, 64; 18, 100) § 31 punkt 36. § 6. Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156; 26, 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545; 88, 589 ja 591; 2004, 2, 7; 6, 31; 9, 52 ja 53; 14, 91 ja 92; 18, 131 ja 132; 20, 141) 151 . jagu. § 7. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 66; 88, 594) § 4 lõige 2 ja § 4 1. § 8. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (RT I 1998, 98/99, 1575; 2001, 68, 407; 2002, 53, 336; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 21; 13, 65) § 1 lõige 11. § 9. Krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544) § 9 lõike 5 punkt 2, § 13 lõige 4 1; § 14 lõike 1 punkt 8, §-d 201 ja 202 , § 21 lõige 51, § 211, § 96 lõige 1 1, § 97 lõike 2 punkt 3 ning lõiked 3 ja 4. § 10. Tehnilise normi ja standardi seaduse (RT I 1999, 29, 398; 2000, 29, 169; 78, 495; 2002, 32, 186; 99, 580; 2003, 88, 594; 2004, 2, 8) § 8 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus teavitada infoühiskonna teenusele kehtestatavatest nõuetest. § 11. Rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 22; 2004, 22, 148) § 22 lõike 2 punkt 151. § 12. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2137/85/EMÜ (EÜT L 199, 31.07.1985, lk 1–9; L 247, 14.09.1985, lk 21; L 124, 15.05.1990, lk 52) «Euroopa majandushuviühingu kohta» rakendamise seadus (RT I 2000, 53, 342). § 13. Kindlustustegevuse seaduse (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 2004, 14, 90) § 20 lõige 7, § 95 lõige 1. § 14. Notariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684; 2001, 93, 565; 2002, 57, 357; 61, 375; 64, 390; 102, 600; 2003, 18, 100; 78, 527) § 29 lõike 1 punkt 8 ja § 35 lõige 4. § 15. Liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 90, 521; 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522) § 27 lõige 5. § 16. Advokatuuriseaduse (RT I 2001, 36, 201; 102, 676; 2002 57, 357; 2003, 4, 22) §-d 66–78. § 17. Väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591) §-d 38, 64, 65 ja 69 ning § 70 lõiked 2–4. § 18. Tagatisfondi seaduse (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600) § 28, § 29 lõige 2, § 46, § 47 lõige 2, §-d 111 ja 112. § 19. Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111, 662; 2003, 2, 17; 48, 341; 71, 472; 82, 554; 88, 591; 2004, 2, 7) § 30 punkt 2. § 20. Surveseadme ohutuse seaduse (RT I 2002, 49, 309; 2003, 88, 594; 2004, 2, 5; 18, 131) § 5 2003. aasta 17. detsembril vastuvõetud redaktsioonis (RT I 2004, 2, 5), § 8 lõige 3, § 12 lõike 1 punkt 2. § 21. Euroopa Liidu kodaniku seadus (RT I 2002, 102, 599; 2004, 19, 134). § 22. Riigilõivuseaduse muutmise seaduse (RT I 2002, 105, 610; 2003, 81, 545) § 1 punktid 1, 3, 7, 13, 21 ja 42. § 23. Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (RT I 2002, 111, 662) § 2 punkt 21. § 24. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse (RT I 2003, 15, 88) § 1 punkt 1, § 2, § 3 punktid 1–7 ja 9 ning §-d 5, 7–10 ja 13. § 25. Elektrituruseaduse (RT I 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) § 4 lõige 5, § 29 lõige 6, § 70 lõige 5 ja § 74 lõiked 4 ning 5. § 26. Isikuandmete kaitse seaduse (RT I 2003, 26, 158) § 28 lõiked 3 ja 5. § 27. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (RT I 2003, 26, 160) § 21 lõige 9. § 28. Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seadus (RT I 2003, 51, 351; 88, 591). § 29. Konsulaarseaduse (RT I 2003, 78, 527; 2004, 14, 92) § 58. § 30. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus (RT I 2003, 90, 602). § 31. Käibemaksuseadus (RT I 2003, 82, 554). § 32. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise seaduse (RT I 2003, 88, 587) §-d 12, 21, 27 ja 55. § 33. Ohvriabi seaduse (RT I 2004, 2, 3) § 9 lõike 2 punkt 2. II. Seaduste ja nende sätete kehtetuks tunnistamine seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga Seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga tunnistatakse kehtetuks järgmised seadused või nende sätted: § 34. Kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43; 88, 589; 2004, 2, 9) § 241 lõiked 2 ja 3 ning § 25 1 lõige 1. § 35. Tollitariifiseadus (RT I 1997, 78/79, 1321; 1998, 31/32, 432; 1999, 82, 748, 2000, 84, 535; 2001, 88, 531; 2002, 84, 493; 92, 528). § 36. Lennundusseaduse (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 138 ja 143; 88, 594) § 38. § 37. Enamsoodustusrežiimi tollimaksu seadus (RT I 1999, 93, 832; 2001, 88, 531; 2002, 84, 493). § 38. Telekommunikatsiooniseaduse (RT I 2000, 18, 116; 78, 495; 2001, 23, 125; 53, 310; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 580; 2003, 23, 136; 88, 594) § 68 lõike 1 punkt 4, § 78 ning § 81 lõike 1 punkt 6. § 39. Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadus (RT I 2001, 56, 334; 88, 531; 2002, 44, 284; 53, 336; 63, 387; 2003, 23, 134; 88, 591). § 40. Tolliseadustik (RT I 2001, 88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387; 92, 528; 2003, 2, 17; 26, 156; 73, 484; 88, 591). § 41. Surveseadme ohutuse seaduse (RT I 2002, 49, 309; 2003, 88, 594; 2004, 2, 5; 18, 131) § 3 lõige 2, § 4 lõiked 10 ja 11. § 42. Elektriohutusseaduse (RT I 2002, 49, 310; 110, 659; 2004, 18, 131) § 3 lõike 1 punktid 7 ja 8 ning § 53 lõike 1 punkt 1. § 43. Küttegaasi ohutuse seaduse (RT I 2002, 49, 311; 2003, 88, 594; 2004, 18, 131; 19, 133) § 2 lõiked 7 ja 8. § 44. Lifti ja köistee ohutuse seaduse (RT I 2002, 50, 312; 2003, 88, 594; 2004, 7, 41; 18, 131) § 6 lõige 5 ja § 7 lõige 4. § 45. Dumpinguvastane seadus (RT I 2002, 57, 358; 2003, 88, 591 ja 594). § 46. Tollimaksuvabastuse seadus (RT I 2002, 84, 493; 2003, 88, 594). § 47. Masina ohutuse seaduse (RT I 2002, 99, 580) § 4 lõiked 10 ja 11. § 48. Isikuandmete kaitse seaduse (RT I 2003, 26, 158) § 28 lõige 2. III. Seaduste ja nende sätete muutmine seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga Seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga tehakse seadustes järgmised muudatused: § 49. Kaubandusliku meresõidu koodeksi (RT 1991, 46–48, 577; RT I 1993, 65, 923; 1995, 54, 887; 1996, 78, 1380; 1997, 77, 1315; 1998, 2, 47; 23, 321; 30, 409; 59, 941; 2000, 35, 221; 2001, 21, 114; 93, 565; 2002, 1, 1; 55, 345; 2003, 88, 594) § 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 3. Vedu ja pukseerimine Eesti Vabariigi (edaspidi Eesti) sadamate vahel toimub Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu liikmesriigi riigilipu all sõitvate laevadega. Vedu ja pukseerimine Eesti sadamate vahel võib toimuda ka esimeses lauses nimetamata riigilipu all sõitvate laevadega, kui see riik annab Eesti Vabariigi riigilipu all sõitvatele laevadele riikidevahelise lepinguga samasuguse õiguse.» § 50. Autoriõiguse seaduse (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335; 2002, 53, 336; 63, 387; 90, 521; 92, 527; 2004, 18, 131) § 13 lõike 1 punktis 2 ja § 62 lõikes 4 asendatakse sõna «Eestis» sõnadega «Euroopa Liidus». § 51. Riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350; 88, 591; 2004, 2, 4) § 12 lõikes 1 asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsuse kehtestatud» sõnaga «rahvusvahelistel». § 52. Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43; 88, 589; 2004, 2, 9) tehakse järgmised muudatused: (1) Seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: « § 61. Volitatud asutuse määramine Kui kalapüüki, sellega seonduvat tegevust või kalapüügi järelevalvet reguleeriva Euroopa Liidu määruse kohaselt on vajalik volitatud asutuse määramine ning seda ei ole tehtud käesoleva seaduse või muude õigusaktidega, määrab volitatud asutuse Keskkonnaministeerium.» (2) Paragrahvi 13: 1) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Kui Euroopa Liit nõuab kalapüügiloa omamist, kohaldatakse kutselise kalapüügiloa andmisel EL Nõukogu määruses 1627/94/EÜ, millega kehtestatakse kalapüügilube käsitlevad üldsätted (EÜT L 171, 06.07.1994, lk 7–13), sätestatut. Kalapüügiks EL Nõukogu määruse 3317/94/EÜ, millega kehtestatakse üldsätted, mis käsitlevad kalapüügi lubamist kolmanda riigi vetes kalastuskokkuleppe alusel (EÜT L 350, 31.12.1994, lk 13–14), artiklis 1 toodud tingimustel kohaldatakse kutselise kalapüügiloa andmisel EL Nõukogu määruses 3317/94/EÜ sätestatut.»; 2) lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Kalalaev käesoleva seaduse tähenduses on EL Nõukogu määruse 2371/2002/EÜ ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59–80) artikli 3 alapunktis c nimetatud laev. (5) Vabariigi Valitsus asutab kalalaevade riikliku registri. Registrisse kantakse Eesti lipu all sõitvate kalalaevade kohta ja vajaduse korral ka Eesti laevakinnistusraamatusse või väikelaevaregistrisse kantud kalalaevade kohta, mis ei pea kandma riigilippu, EL Nõukogu määruse 2371/2002/EÜ artikli 15 punkti 4 alusel nõutud andmed.»; 3) lõiget 8 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Segmenti kalalaeva kandmisel vaba püügivõimsuse arvutamisel arvestatakse ka EL Nõukogu määruse 2371/2002/EÜ artiklis 13 toodud ning selle alusel kehtestatud nõudeid.»; 4) lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (12) Hüvitise toel alatiseks püügilt kõrvaldatud kalalaeva püügivõimsuse asendamisel kohaldatakse EL Nõukogu määruse 2792/1999/EÜ, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10–28), artikli 6 punktis 1 ja EL Nõukogu määruse 2371/2002/EÜ artikli 11 punktis 3 sätestatut.»; 5) täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses: « (121) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8–12 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka kalalaevaregistri segmenti, kuhu laevu juurde lisada ei tohi, kantud kalalaeva püügivõimsuse suurendamisel, arvestades EL Nõukogu määruse 2371/2002/EÜ artiklis 11 ja selle alusel kehtestatud nõudeid.»; 6) lõiget 14 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: « 5) kui kalalaev on segmendis, kuhu laevu juurde lisada ei tohi, ning kalalaeva püügivõimsust on suurendatud käesoleva paragrahvi lõikes 12 1 nimetatud nõudeid järgimata.» (3) Paragrahvi 134: 1) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: « (41) Loa kehtivus peatatakse EL Nõukogu määruse 3317/94 artikli 6 punktis 2 toodud juhul ja tingimustel.»; 2) lõiget 8 täiendatakse punktiga 11: « 11) loa taotleja või loa taotleja kalalaev ei vasta Euroopa Liidu poolt kehtestatud nõuetele;». (4) Paragrahvi 136: 1) lõikesse 1 lisatakse sõnale «kalalaevatunnistus» lauseosa «, lähtudes EL Nõukogu määruses 3690/93/EÜ, mis sätestab eeskirjad kalapüügilitsentsides sisalduva miinimumteabe kohta (EÜT L 341, 31.12.1993, lk 93–95; L 019, 25.01.1996, lk 57), sätestatust»; 2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Kalalaevatunnistust ei pea hoidma laeva pardal, mis on lühem kui 10 meetrit ja millega püütakse kala ainult Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval veealal.» (5) Paragrahvi 15 lõiget 14 täiendatakse eelviimase lausega järgmises sõnastuses: «Püügiõiguse tasu põhjanooda ehk mutniku eest võib aastas olla 20 000 kuni 40 000 krooni.» (6) Paragrahvi 16 lõike 1 lõppu lisatakse sõnad «, kui neid ei ole kehtestanud Euroopa Liit». (7) Paragrahvi 161: 1) lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) Eesti Vabariigile või Euroopa Liidule rahvusvaheliste kokkulepete alusel eraldatud püügivõimalused on ammendunud ja riigil või Euroopa Liidul on kohustus kalapüük sellel alal lõpetada;»; 2) lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 8) loa saanud isik ei taga kalalaeva asukoha jälgimist satelliitjälgimissüsteemi kaudu või ei võimalda kalalaeval vaatleja viibimist veealal, kus Euroopa Liit, kalapüüki reguleeriv riik või rahvusvaheline organisatsioon seda nõuab.»; 3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul määrab püügivõimaluste ammendumise aja keskkonnaminister või Euroopa Liidu Komisjon.» (8) Paragrahvi 17 lõike 4 lõppu lisatakse sõnad «niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud». (9) Paragrahvi 18 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (8) Andmed tuleb esitada ka enne esmamüüki toimuva kala üleandmise, ladustamise või transportimise kohta vastavalt EL Nõukogu määruse 2847/93/EMÜ, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1–16), artiklitele 9 ja 13. Andmete esitamise korra, vormi ning tähtajad kehtestab ja andmete esitaja määrab Vabariigi Valitsus.» (10) Paragrahvi 24: 1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Järelevalvet võivad teostada ka Euroopa Liidu, väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal rannikuriigi või kalapüüki reguleeriva organisatsiooni inspektorid, kui see on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes.»; 2) kalapüügiseaduse § 24 lõike 2 lõppu lisatakse sõnad «niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud». (11) Paragrahvi 241 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Keskkonnaminister võib määrata kalapüügipiirkonna või püütavad liigid, mille puhul peab Eesti lipudokumenti omav kalalaev võtma pardale vaatleja. Vaatleja tuleb pardale võtta enne püügi alustamist.» (12) Paragrahv 242 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Eesti kalalaevad peavad olema varustatud satelliitsidel baseeruva autonoomse laevade jälgimise süsteemiga (edaspidi satelliitjälgimissüsteem) ning edastama satelliitjälgimissüsteemi kaudu andmeid vastavalt Euroopa Liidu Komisjoni määrusele 2244/2003/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevade satelliitjälgimissüsteemi kohta (EÜT L 333, 20.12.2003, lk 17–27). Euroopa Liidu Komisjoni määruse 2244/2003/EÜ artiklis 3 nimetatud Eesti kalalaevade jälgimise keskus asub Keskkonnainspektsioonis. (2) Keskkonnaministeerium võib vajadusel kehtestada satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete nimistu, andmete esitamise sageduse ja korra ning nõuded satelliitjälgimisseadmele.» § 53. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 64, 390; 92, 529; 2003, 13, 64 ja 67; 23, 140) täiendatakse §-ga 379 1 järgmises sõnastuses: « § 3791. Justiitsministeeriumi pädevus piiriülese õigusalase koostöö reguleerimisel tsiviilasjades Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c alusel vastuvõetud määrustega liikmesriigile pandud õigusi ja kohustusi täidab Justiitsministeerium.» § 54. Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2003, 45, 308; 81, 543; 2004, 18, 131) §-s 2 tehakse järgmised muudatused: 1) lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Tootja volitatud esindaja on isik, kellel on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis tegevuskoht ja keda tootja on volitanud täitma õigusaktis sätestatud volitatud esindaja ülesandeid. (4) Toote turule laskmine on tegevus, millega toode tehakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks. (5) Toote kasutusele võtmine on tegevus, mis seisneb toote Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordses ettenähtud otstarbel kasutamises.»; 2) lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (13) Tunnustatud asutus on: 1) vastavushindamise protseduure teostav isik, kellele on käesoleva seaduse 51. peatükis sätestatud korras antud õigus tegutseda tunnustatud asutusena; 2) vastavushindamise protseduure teostav isik, kellele on tegevusõiguse andnud mõni Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ning kellest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike; 3) välislepingus ettenähtud vastavushindamise protseduure teostav isik.» § 55. EL Nõukogu määruse 2137/85/EMÜ (EÜT L 199, 31.07.1985, lk 1–9; L 247, 14.09.1985, lk 21; L 124, 15.05.1990, lk 52) «Euroopa majandushuviühingu kohta» rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: (1) Paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Seadus jõustub eraldi seadusega Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.» (2) Paragrahvi 6: 1) pealkirjas asendatakse sõna «Kande» sõnaga «Andmete»; 2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Juhatus peab avaldama väljaandes «Ametlikud Teadaanded» teate määruse artikli 14 lõikes 1 käsitletud asukohamuutmise kavatsuse kohta ning teate selle kohta, et liige loovutab määruse artikli 22 lõike 1 järgi täielikult või osaliselt oma osaluse ühingus.» § 56. Vandetõlgi seaduse (RT I 2001, 16, 70; 2002, 61, 375; 102, 600; 2003, 18, 100; 2004, 14, 91) § 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Alates Eesti Vabariigi liitumisest Euroopa Liiduga võib vandetõlgiks saada lisaks Eesti kodanikule ka mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.» § 57. Relvaseadust (RT I 2001, 65, 377; 88, 531; 102, 673; 2002, 29, 175; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 110, 653; 2003, 66, 449; 88, 594; 2004, 2, 7; RT III 2004, 7, 70) täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses: «81. peatükk TULIRELVADE JA LASKEMOONA EDASITOIMETAMINE EUROOPA ÜHENDUSES § 621. Tulirelvade ja laskemoona Euroopa Ühenduses edasitoimetamise üldine kord (1) Euroopa Ühenduse territooriumil tulirelvade ja laskemoona edasitoimetamise aluseks on Euroopa tulirelvapass, millesse on kantud riigi pädeva asutuse luba reisida ühest liikmesriigist teise Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelvade ning laskemoonaga, mis on mõeldud nendele tulirelvadele. (2) Eestis väljastab Euroopa tulirelvapassi füüsilisele isikule tema elukohajärgne politseiprefektuur isiku taotluse alusel, kui isikule on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba. Euroopa tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Euroopa tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral. (3) Teise liikmesriiki on õigus reisida Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ja selle laskemoonaga pädeva asutuse eelneva vastava loa olemasolul. Eestis on pädevaks asutuseks Politseiamet. (4) Eestis väljastatava Euroopa tulirelvapassi vormi ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eelneva loa ja selle väljaandmise korra kehtestab siseminister määrusega. (5) Isik, kellele on väljastatud Euroopa tulirelvapass, ei pea omama teise liikmesriigi pädeva asutuse luba, kui ta kutsega tõendab, et soovib külastatavas liikmesriigis tegeleda jahinduse või laskespordiga. Sellisel juhul võib jahindusega tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut C- või D-klassi kuuluvat tulirelva ja laskespordiga tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut B-, C- või D-klassi kuuluvat tulirelva. (6) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 loetletud tulirelvad ja lõikes 4 loetletud laskemoon kuuluvad A-klassi. Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tulirelvad kuuluvad B-, C- ja D-klassi, mille täpsema loetelu ja liigituse klassidesse kehtestab siseminister määrusega. (7) Kui liikmesriik on keelustanud teatud liiki tulirelvade riiki sissetoomise, siis tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline sissekanne. Politseiamet esitab teistele liikmesriikidele nende tulirelvade loendi, mida tema territooriumile ei või lubada tuua tema eelneva nõusolekuta. (8) Euroopa Liidu kodanikele, kes omavad Euroopa tulirelvapassi, ei kohaldata käesoleva seaduse § 61 lõigete 1, 3, 6 sätteid. (9) Käesolevat peatükki ei kohaldata relvakollektsiooni kuuluvate relvade suhtes, samuti lahingurelvade ja -laskemoona kaubanduslikul eesmärgil ühest liikmesriigist teise edasitoimetamisel.» § 58. Surveseadme ohutuse seaduse (RT I 2002, 49, 309; 2003, 88, 594; 2004, 2, 5; 18, 131) § 56 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) käesoleva seaduse § 5 2003. aasta 17. detsembril vastuvõetud redaktsioonis (RT I 2004, 2, 5), § 8 lõige 3, § 12 lõike 1 punkt 2 jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga;». § 59. Euroopa Parlamendi valimise seaduses (RT I 2003, 4, 22; 90, 601; 2004, 6, 32; 14, 93) tehakse järgmised muudatused: (1) Paragrahvi 56 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Häälte lugemist alustatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist Eestis.» (2) Paragrahvi 57: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kui häälte lugemist ei alustata kohe pärast hääletamise lõppemist, pitseerib jaoskonnakomisjon hääletamiskasti ava.»; 2) lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust.» § 60. Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) §-d 108–115 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 108. Jäätmete riikidevaheline vedu (1) Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning EÜ Nõukogu määruses 259/93/EMÜ jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EÜT L 030, 06.02.1993, lk 1–28) sätestatud korras. (2) Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada EÜ Nõukogu määruses 259/93/EMÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi veoluba) alusel. § 109. Tavajäätmete riikidevaheline vedu (1) Välislepinguga või EÜ Nõukogu määruses 259/93/EMÜ reguleerimata tavajäätmete Eestisse sisseveol, Eestist väljaveol ja läbiveol peab saadetisega olema kaasas jäätmevaldaja allkirjaga saateleht, milles on märgitud jäätmevaldaja nimi ja aadress, jäätmete kogus, liik ning kirjeldus ja jäätmete saaja nimi ning aadress. (2) Saatelehel nimetatud jäätmekäitlejal peab olema jäätmeluba saatelehel märgitud jäätmete käitlemiseks. § 110. Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoluba (1) Veoluba on dokument, mis annab õiguse ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid või EÜ Nõukogu määruses 259/93/EMÜ nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada. (2) Volitatud asutus EÜ Nõukogu määruse 259/93/EMÜ mõistes on Keskkonnaministeerium. § 111. Riigilõiv veoloa taotlemisel Veoloa taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras. § 112. Asutusesisene teave Veoloa andja tunnistab EÜ Nõukogu määruse 259/93/EMÜ artikli 3 lõigetes 4–6, artikli 6 lõigetes 4–6, artikli 11 lõikes 1 ja artikli 15 lõigetes 1–4 nimetatud dokumendid asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 25, 153; 26, 158; 32, õiend) sätestatud korras. § 113. Veoloa kontrollimine (1) Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete sisseveol, väljaveol ja läbiveol peab jäätmesaadetisega kaasas olema jäätmete veoloa ärakiri ja saateleht. (2) Kui tolliametnikul tekivad põhjendatud kahtlused, et saatelehel või veoloal märgitud andmed ei vasta tolliläbivaatuseks esitatud jäätmesaadetisele, peab tolliametnik jäätmesaadetise kinni ning teavitab kinnipidamise asjaoludest Keskkonnainspektsiooni. § 114. Ohtlike jäätmete veoloa andmise arvestuse pidamine Keskkonnaministeerium peab arvestust ohtlike jäätmete veolubade andmise kohta ning säilitab viis aastat iga väljaantud ohtlike jäätmete veoloa ärakirja ja selle aluseks oleva taotluse ärakirja ning loa andmise või sellest keeldumise aluseks olnud dokumente. § 115. Jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveo kord (1) Jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vormid sisalduvad Euroopa Liidu Komisjoni otsuses 94/774/EÜ, millega kehtestatakse standardsaatekiri, millele on osutatud nõukogu määruses 259/93/EMÜ jäätmesaadetiste järelvalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EL Teataja L 310, 03.12.94, lk 70–76). (2) Jäätmete, mille riikidevaheline vedu toimub veoloa alusel, kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodid kehtestab keskkonnaminister määrusega.» IV. Seaduse jõustumine § 61. Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail. § 62. Kui käesolevas seaduses nimetamata seadustes on sätestatud seaduse või sätte jõustumise ajaks ühinemine Euroopa Liiduga, siis loetakse ühinemise kuupäevaks 2004. aasta 1. mai. Riigikogu esimees Ene ERGMA