HALDUSÕIGUSPensioniõiguse üldregulatsioon

HALDUSÕIGUSRahandus

Teksti suurus:

Kogumispensionide seadus (lühend - KoPS)

Kogumispensionide seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 37, 252

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.04.2004 otsus nr 610

Kogumispensionide seadus1

Vastu võetud 14.04.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

  Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele.

§ 2. Kogumispension

 (1) Kogumispensioni liigid on:
 1) kohustuslik kogumispension;
 2) täiendav kogumispension.

 (2) Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt tagatud perioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse käesoleva seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662; 2003, 82, 549; 88, 587 ja 591) kohaselt kohustusliku pensionifondi osakuid ning mille väljamaksmine toimub pensionifondist või kindlustusandja poolt.

 (3) Täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) sätestatud soodustusi.

§ 3. Pensionifond

 (1) Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251) sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Pensionifondi liigid on:
 1) kohustuslik pensionifond;
 2) vabatahtlik pensionifond.

 (3) Kohustuslikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses kohustusliku kogumispensioni saamisega.

 (4) Vabatahtlikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses täiendava kogumispensioni saamisega.

§ 4. Pensionifondi nimetus

 (1) Pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõna «pensionifond».

 (2) Isiku, asutuse või ühenduse, mis ei ole pensionifond, nimes või nimetuses ei või olla sõna «pensionifond», samuti eksitavalt sarnase tähendusega sõnu või lühendeid eesti või muus keeles.

 (3) Kohustusliku pensionifondi või vabatahtliku pensionifondi nimetuses ei või kasutada sõnu, mis annaksid eksitavalt alust arvata, et tegemist on teist liiki pensionifondiga.

§ 5. Investeerimisfondide seaduse ja haldusmenetluse seaduse kohaldamine

 (1) Pensionifondile, pensionifondi valitsevale fondivalitsejale (edaspidi pensionifondivalitseja), pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule, pensionifondi depositooriumile ning kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Pensionifondi osakust tulenevad õigused ja kohustused ning tehingud pensionifondi osakuga sätestatakse investeerimisfondide seaduses käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Pensionifondi osakutele sissenõude pööramisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse § 109 lõikes 7 sätestatut.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesolevast seadusest, investeerimisfondide seadusest ja finantsinspektsiooni seadusest (RT I 2001, 48, 267; 2002, 12, õiend; 23, 131; 105, 612; 2003, 81, 544) tulenevaid erisusi.

2. peatükk KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION 

1. jagu Kohustusliku kogumispensioni makse 

§ 6. Kohustatud isik

  Kohustatud isik on tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse ) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tasudelt.

§ 7. Makse objekt

 (1) Makset tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–6, 8 ja 9 nimetatud tasudelt.

 (2) Makset ei tasuta sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 7 ning §-s 3 nimetatud summadelt, samuti sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 nimetatud isikutele makstavatelt summadelt ning töötuskindlustuse seaduses (RT I 2001, 59, 359; 82, 488; 2002, 44, 284; 57, 357; 61, 375; 89, 511; 111, 663; 2003, 17, 95; 88, 591) sätestatud töötuskindlustushüvitiselt.

 (3) Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril ja lõpeb kohustatud isiku käesoleva seaduse §-s 49 või 51 nimetatud avalduse registripidaja poolt täitmise aasta 31. detsembril.

§ 8. Makse tasumise periood

 (1) Makse tasumise periood on kalendrikuu.

 (2) Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta.

§ 9. Makse määr

  Makse määr on 2% käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt.

§ 10. Täiendav sissemakse kohustuslikku pensionifondi vanemahüvitise saamise korral

 (1) Kohustatud isikule, kes saab vanemahüvitist (edaspidi hüvitis ) vastavalt vanemahüvitise seadusele (RT I 2003, 82, 549), eraldatakse riigieelarvest kohustuslikku pensionifondi (edaspidi käesolevas peatükis  pensionifond) sissemaksete tegemiseks täiendavalt 1% hüvitise summast (edaspidi täiendav sissemakse) iga sündinud lapse kohta.

 (2) Täiendavaid sissemakseid pensionifondi tehakse kohustatud isiku eest hüvitise maksmise perioodil hüvitise määramisest arvates.

 (3) Täiendava sissemakse eest omandab kohustatud isik käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakuid.

 (4) Täiendavale sissemaksele kohaldatakse makse kohta sätestatut.

§ 11. Makse tasumise kord

 (1) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud:
 1) kontrollima isikukoodi järgi, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 3, 8 ja 9 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud määras;
 2) kontrollima isikukoodi järgi, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määras, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliametis füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi füüsilisest isikust ettevõtja) ning tasu on saaja ettevõtlustulu;
 3) kontrollima isikukoodi järgi, kas käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hüvitise saaja on kohustatud isik ja arvutama kohustatud isikule makstavalt hüvitiselt täiendava sissemakse suuruse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud määras;
 4) kandma kinnipeetud makse ning käesoleva lõike punkti 3 alusel arvestatud täiendava sissemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile rahandusministri poolt kehtestatud vastava deklaratsiooni;
 5) andma isikule, kellele maksti käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud summasid või kelle eest tehti käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud täiendavaid sissemakseid, tema nõudmisel tõendi kinnipeetud makse või täiendavate sissemaksete kohta järgneva aasta 1. veebruariks või tema töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vormi kehtestab rahandusminister.

 (2) Kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva seaduse kohaselt kohustatud tasuma makset, on Maksu- ja Tolliamet kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohustuslaste registri andmete alusel makse summa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määras ning väljastama füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate tasumisele kuuluva makse summa kohta hiljemalt sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembriks.

 (3) Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud tasuma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasumisele kuuluva makse summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.

 (4) Nende asutuse töötajate makse arvestust, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, peetakse rahandusministri määrusega kehtestatud korras.

 (5) Iga kohustatud isiku kohta arvutatud makse summa ümardatakse täiskroonideks. Summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.

§ 12. Laekunud vahendite ja andmete edastamine registripidajale

 (1) Maksu- ja Tolliamet kannab makse ja täiendava sissemakse summad üle Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja (edaspidi  registripidaja) pangakontole Eesti Pangas 15 tööpäeva jooksul laekumise päevast arvates.

 (2) Samaaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summade ülekandmisega edastab Maksu- ja Tolliamet registripidajale nende isikute kohta, kelle summad registripidajale üle kanti, järgmised andmed:
 1) isiku nimi;
 2) isikukood;
 3) makse summa;
 4) täiendava sissemakse summa;
 5) makse kinnipidaja registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja puhul makse maksja isikukood.

 (3) Registripidajale andmete edastamise ja vahendite ülekandmise ning sellega seotud vigade parandamise korra kehtestab rahandusminister kohustusliku pensionifondi osakute korraga.

 (4) Sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 sätestatud sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa summade ülekandmine ning andmete edastamine registripidajale toimub sotsiaalmaksuseaduse §-des 10 ja 11 sätestatud korras.

§ 13. Maksu- ja Tolliameti pädevus makse haldamisel

 (1) Makse kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111, 662; 2003, 2, 17; 48, 341; 71, 472; 82, 554; 88, 591; 2004, 2, 7) maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajadusel tasumisele kuuluva maksesumma, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid.

 (2) Makse kinnipidaja kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kinnipidaja kohta sätestatut ja kohustatud isiku kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksumaksja kohta sätestatut. Nende isikute suhtes rakendatakse maksumaksjale ja maksu kinnipidajale seadusega sätestatud kohustuste rikkumise eest maksukorralduse seaduses ja muus karistusseaduses ettenähtud sanktsioone.

2. jagu Valikuavalduse esitamine ja pensionikonto avamine 

§ 14. Pensionifondi valik

 (1) Pensionifondi osakute omandamiseks peab isik esitama vastava avalduse (edaspidi valikuavaldus).

 (2) Valikuavalduse esitamise õigus tekib isikul tema 18-aastaseks saamisega. Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib valikuavalduse esitada ka vähemalt 16-aastane isik.

 (3) Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab valikuavalduse tema seaduslik esindaja.

 (4) Valikuavalduse esitamisega kohustub isik tegema kohustusliku kogumispensioni makseid valikuavalduses märgitud pensionifondi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (5) Valikuavalduse esitamisel peab isikul olema võimalus tutvuda võrdselt kõigi registreeritud pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega.

 (6) Valikuavalduse esitamata jätmise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 19 lõiget 3.

§ 15. Valikuavaldus

 (1) Valikuavalduses märgitakse:
 1) isiku nimi;
 2) isikukood;
 3) isiku kontaktandmed;
 4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
 5) isiku valitud pensionifondi nimetus;
 6) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega;
 7) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
 8) isiku kinnitus, et ta on teadlik asjaolust, et valikuavaldust ei saa tagasi võtta;
 9) isiku kinnitus, et ta on teadlik kohustusest tasuda makset;
 10) avalduse esitamise kuupäev;
 11) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

 (2) Valikuavalduse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega, milles võib vajaduse korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule näha ette täiendavad andmed, mis tuleb valikuavalduses märkida.

§ 16. Valikuavalduse esitamine

 (1) Valikuavaldus esitatakse isiku poolt valitud Eesti väärtpaberite keskregistri kontohaldurile (edaspidi kontohaldur) kirjalikult või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

 (2) Kontohaldur tuvastab valikuavalduse esitamiseks õigustatud isiku või tema esindaja isikusamasuse isikut tõendava dokumendi alusel ning edastab valikuavalduse andmed viivitamata registripidajale Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131; 63, 387; 110, 657; 2003, 51, 355; 88, 591) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning nende alusel registripidaja poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

 (3) Vähemalt 18-aastane isik võib esitada valikuavalduse isiklikult otse registripidajale, kui:
 1) valikuavalduse esitajale on digitaalallkirja seaduse (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 88, 591 ja 594) kohaselt väljaantud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks ning valikuavaldus esitatakse digitaalallkirjaga või
 2) valikuavalduse esitaja isikusamasus tuvastatakse registripidaja ja kontohalduri vahelise kokkuleppe kohaselt vastavate organisatsiooniliste ning riist- ja tarkvaraliste vahenditega ning valikuavaldus esitatakse kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

 (4) Valikuavaldus esitatakse isiklikult või esindaja kaudu.

 (5) Isiku seaduslik või tema poolt kirjalikult volitatud esindaja võib esitada valikuavalduse vähemalt 16-aastase isiku nimel.

 (6) Kui valikuavaldus esitatakse esindaja kaudu, tuvastab esindaja esindatava isikusamasuse isikut tõendava dokumendi alusel. Esindaja tõendab kontohaldurile oma esindusõigust ning lisab valikuavaldusele esindatava isikut tõendava dokumendi koopia.

 (7) Teise isiku nimel esindusõiguseta esitatud avaldus on kehtiv, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik valikuavalduse esitas, seda ei vaidlusta 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama valikuavalduse esitamisest.

 (8) Registripidajale või kontohaldurile esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta.

 (9) Kuni valikuavalduse esitamise aasta 31. oktoobrini, kuid enne käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korras vahendite laekumist registripidajale, võib isik oma avaldust muuta. Valikuavalduse muutmise avalduse vorm koos selles märgitavate andmetega kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 17. Pensionikonto

 (1) Registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule temale kuuluvate pensionifondi osakute arvestamiseks pensionikonto.

 (2) Pensionikontot ei avata, kui valikuavaldus ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele, valikuavaldusel märgitud isikukood on vigane või valikuavalduse on esitanud isik, kellel ei ole valikuavalduse esitamiseks õigust.

 (3) Pensionikonto avamata jätmisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata valikuavalduse esitanud isikut või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata valikuavalduse esitanud isikut. Pensionikonto avamiseks peab isik esitama uue nõuetekohase valikuavalduse.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud veateade peab sisaldama:
 1) pensionikonto avamata jätmise õiguslikku alust;
 2) pensionikonto avamata jätmise põhjendust;
 3) veateate edastamise kuupäeva.

 (5) Lisaks valikuavalduse esitanud kohustatud isikutele avab registripidaja pensionikonto ka teistele kohustatud isikutele. Pensionikonto avatakse Maksu- ja Tolliametilt käesoleva seaduse § 12 lõike 2 kohaselt saadud andmete alusel.

 (6) Pensionikonto avatakse viivitamata pärast valikuavalduse andmete laekumist või käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud andmete laekumist registripidajale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

 (7) Pensionikontole kantavate andmete loetelu kehtestamine, samuti pensionikontol kannete tegemine, kannetest isiku teavitamine ning tasu võtmine pensionikonto pidamisega seotud teenuste eest toimub investeerimisfondide seaduses, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides ning registripidaja hinnakirjas sätestatud tingimustel ja korras.

 (8) Pensionikonto omaniku korraldused kande või muu käesolevas seaduses sätestatud toimingu tegemiseks peavad vastama registripidaja poolt kehtestatud nõuetele.

 (9) Pensionikonto omanik on kohustatud viivitamata teavitama kontohaldurit või käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud juhul registripidajat valikuavalduses või käesoleva seaduse § 21 lõikes 1, § 25 lõikes 1 ja § 29 lõikes 1 sätestatud avalduses märgitud andmete muutumisest.

 (10) Registripidaja edastab Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas hiljemalt iga aasta 1. detsembriks käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ajavahemikul eelmise aasta 1. novembrist kuni andmete edastamise aasta 31. oktoobrini valikuavalduse esitanud pensionikonto omanike kohta.

3. jagu Pensionifondi osakute omandamine 

§ 18. Sissemaksed pensionifondi

  Sissemakseid pensionifondi tehakse:
 1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud vahendite laekumisel registripidajale;
 2) osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel käesoleva seaduse §-des 23–27 sätestatu kohaselt;
 3) pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt vastavalt investeerimisfondide seaduse §-des 78–83 sätestatule;
 4) osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel vastavalt käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatule;
 5) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 ning tagatisfondi seaduse (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600) §-des 70–73 sätestatud korras.

§ 19. Sissemaksete tingimused

 (1) Sissemakse tegemisel pensionifondi omandab isik sissemakse suurusele vastava arvu pensionifondivalitseja poolt väljalastavaid osakuid.

 (2) Samaaegselt võib isik teha sissemakseid üksnes ühte pensionifondi.

 (3) Sissemakseid tehakse valikuavalduses märgitud või valikuavalduse puudumisel registripidaja poolt loosi teel määratud pensionifondi. Loosimise korra kehtestab rahandusminister registripidaja ettepanekul.

 (4) Kui on alustatud sissemaksete tegemist registripidaja poolt määratud pensionifondi ja kohustatud isik esitab valikuavalduse, alustatakse sissemaksete tegemist valikuavalduses nimetatud pensionifondi alates avalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist tingimusel, et avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed on registripidajale laekunud hiljemalt 31. oktoobril. Ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini esitatud valikuavalduse alusel alustatakse sissemaksete tegemist valikuavalduses nimetatud pensionifondi alates ülejärgmise aasta 1. jaanuarist.

 (5) Sissemaksed pensionifondi tehakse investeerimisfondide seaduse §-s 136 sätestatud osakute väljalaskehinnaga (edaspidi  väljalaskehind).

 (6) Osakute väljalaskehinna arvutamisel rakendatakse ühel ja samal päeval väljastatud osakute suhtes sama väljalasketasu määra, kui käesolevas seaduses, investeerimisfondide seaduses või vastava pensionifondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

§ 20. Sissemaksete piiramise keeld

  Pensionifondi osakute väljalaskmisel ei või pensionifondi tingimustes ette näha korraga omandatavate osakute arvu ega nende eest tasumisele kuuluva summa piiranguid.

§ 21. Sissemaksed uude pensionifondi

 (1) Kohustatud isik võib üks kord aastas alustada sissemaksete tegemist uude pensionifondi, esitades selleks kontohaldurile või registripidajale avalduse sissemaksete tegemiseks uude pensionifondi (edaspidi käesolevas paragrahvis avaldus).

 (2) Avalduse esitamise õigus tekib kohustatud isikul makse tasumise kohustuse tekkimise aasta 1. jaanuarist. Kohustatud isiku vastavale avaldusele ja selle alusel osakute omandamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–8 ning § 19 lõigetes 1, 2, 5 ja 6 sätestatut.

 (3) Avalduses märgitakse:
 1) kohustatud isiku nimi ja isikukood;
 2) kohustatud isiku kontaktandmed;
 3) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
 4) pensionifondi nimetus, millesse isik soovib hakata sissemakseid tegema;
 5) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega;
 6) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
 7) avalduse esitamise kuupäev;
 8) avalduse esitaja allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

 (4) Registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või pensionifondi, millesse isik soovib hakata sissemakseid tegema, osakute väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse või käesoleva seaduse alusel keelatud.

 (5) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata avalduse esitanud isikut. Sissemaksete tegemise alustamiseks uude pensionifondi peab isik esitama uue nõuetekohase avalduse.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud veateade peab sisaldama:
 1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
 2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust;
 3) veateate edastamise kuupäeva.

 (7) Õigus uue pensionifondi osakute omandamiseks tekib kohustatud isikul avalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril, kui avaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed on laekunud registripidajale hiljemalt 31. oktoobril. Avalduse alusel, mis on esitatud ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini, tekib õigus uue pensionifondi osakute omandamiseks ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.

 (8) Kuni 31. oktoobrini võib kohustatud isik oma avaldust muuta, esitades selleks uue käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse.

 (9) Avalduse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega, milles võib vajaduse korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule näha ette täiendavad andmed, mis tuleb avalduses märkida.

§ 22. Pensionifondi osakute väljalaske kord

 (1) Pensionifondi osakute väljalaskmist korraldab registripidaja vastavalt õigusaktidele, pensionifondi tingimustele ning registripidaja poolt pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumiga sõlmitud lepingule.

 (2) Esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgneval tööpäeval pärast käesoleva seaduse § 18 punktis 1 nimetatud vahendite laekumist ning nõutavate andmete saamist registripidaja:
 1) kannab iga isiku pensionikontole tema kohta laekunud summa suurusele ja ühe osaku väljalaskehinnale vastava arvu isiku poolt valitud pensionifondi osakuid;
 2) kannab käesoleva lõike punkti 1 kohaselt pensionikontole kantud osakute väljalaskehinnale vastava summa pensionifondi depositooriumi poolt näidatud pangakontole;
 3) edastab igale pensionifondi depositooriumile või pensionifondivalitsejale andmed pensionikontodele täiendavalt kantud vastava pensionifondi osakute arvu ja nende eest ülekantud summa kohta. Pensionifondivalitseja taotlusel esitatakse nimetatud andmed iga osakuomaniku kohta.

 (3) Pensionikontole kantavate pensionifondi osakute arvu määramisel võetakse aluseks osaku väljalaskehind käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud ülekande tegemise päeval.

 (4) Pensionifondi osakute väljalaske täpsem kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga.

4. jagu Pensionifondi osakute vahetamine 

§ 23. Pensionifondi osakute vahetamise alused

 (1) Osakuomanikul on õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras vahetada ühe pensionifondi osakud üksnes teise pensionifondi osakute vastu.

 (2) Pensionifondi osakute vahetamine ei ole lubatud, kui ühe või mõlema vahetamisega seotud pensionifondi osakute tagasivõtmine või väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse või käesoleva seaduse alusel keelatud.

 (3) Pensionifondi osakute vahetamisel osakuomanikule pensionifondidest väljamakseid ei tehta.

 (4) Pensionifondi osakute vahetamine toimub käesolevas seaduses, investeerimisfondide seaduses ja vahetamisega seotud pensionifondide tingimustes ettenähtud korras.

§ 24. Pensionifondi osakute vahetamise tingimused

 (1) Pensionifondi osakute vahetamiseks peab osakuomanikule selles pensionifondis kuuluma avalduse esitamise päeva seisuga vähemalt 500 osakut.

 (2) Kõik osakuomanikule kuuluvad ühe pensionifondi osakud vahetatakse korraga.

 (3) Pensionifondi osakud vahetatakse üks kord aastas 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval.

 (4) Pensionifondi osakute vahetamisel jääb pensionifond, kuhu isiku kohustusliku kogumispensioni maksed laekuvad või peaksid laekuma, endiseks.

§ 25. Pensionifondi osakute vahetamise avaldus

 (1) Pensionifondi osakute vahetamiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale pensionifondi osakute vahetamise avalduse (edaspidi käesolevas paragrahvis avaldus). Avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–8 sätestatut.

 (2) Avalduses märgitakse:
 1) osakuomaniku nimi ja isikukood;
 2) osakuomaniku kontaktandmed;
 3) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
 4) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib vahetada;
 5) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib vahetamisel omandada;
 6) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega;
 7) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
 8) avalduse esitamise kuupäev;
 9) osakuomaniku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

 (3) Registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud tingimus ei ole täidetud või pensionifondi, mille osakuid osakuomanik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud.

 (4) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata avalduse esitanud isikut. Pensionifondi osakute vahetamiseks peab isik esitama uue nõuetekohase avalduse.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud veateade peab sisaldama:
 1) pensionifondi osakute vahetamisest keeldumise õiguslikku alust;
 2) pensionifondi osakute vahetamisest keeldumise põhjendust;
 3) veateate edastamise kuupäeva.

 (6) Pensionifondi osakute vahetamiseks 1. jaanuari seisuga peab nõuetele vastav avaldus olema esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud hiljemalt vahetamisele eelneva aasta 31. oktoobril. Ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini esitatud avalduse alusel tekib õigus uue pensionifondi osakute omandamiseks ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.

 (7) Kuni 31. oktoobrini võib isik oma avaldust muuta, esitades selleks uue käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse.

 (8) Avalduse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega, milles võib vajaduse korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule näha ette täiendavad andmed, mis tuleb avalduses märkida.

§ 26. Pensionifondi osakute vahetamise kord

 (1) Pensionifondi osakute vahetamise korral toimub ühe pensionifondi osakute tagasivõtmine ja teise pensionifondi osakute väljalaskmine.

 (2) Vahetamise tulemusel omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest vastava arvu teise pensionifondi osakuid, tasudes viimaste eest sama päeva väljalaskehinna ulatuses.

 (3) Pensionifondi osakute vahetamise korraldab registripidaja koos pensionifondi depositooriumiga.

 (4) Kui pensionifondi, mille osakuid osakuomanik soovib vahetada, osakute tagasivõtmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud, korraldab registripidaja vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist.

 (5) Kui käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakute vahetamise päeval pensionifondi, mille osakuid osakuomanik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud, keeldub registripidaja pensionifondi osakute vahetamisest ja teavitab sellest viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit. Kontohaldur teavitab osakute vahetamisest keeldumisest viivitamata avalduse esitanud isikut.

 (6) Pensionifondi osakute vahetamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga.

§ 27. Pensionifondi osakute vahetamisel võetavad tasud

 (1) Pensionifondi osakute vahetamisel makstakse pensionifondivalitsejale osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ettenähtud ulatuses osakute tagasivõtmistasu ja väljalasketasu.

 (2) Kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti, rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasude arvutamisel investeerimisfondide seaduse §-s 140 sätestatud määra.

 (3) Pensionifondi osakute vahetamisel rakendatav tagasivõtmis- ja väljalasketasu määr võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud määrast väiksem, kui mõlemat vahetamisega seotud pensionifondi valitseb sama pensionifondivalitseja.

5. jagu Pensionifondi osakute pärimine 

§ 28. Pärimise alused

 (1) Pensionifondi osakud on päritavad.

 (2) Pensionifondi osakuid saab pärandada üksnes füüsilisele isikule.

 (3) Piiratud teovõimega pärija puhul esitab käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud avalduse tema seaduslik esindaja.

 (4) Kui osakuomanikul puuduvad pärijad, tühistatakse talle kuulunud pensionifondi osakud ja pärimisseaduse (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) § 18 ei kohaldata. Tühistatud osakutest tulenevad õigused ja kohustused loetakse lõppenuks ning osakutele vastav raha jääb pensionifondi.

 (5) Käesoleva seaduse §-des 29 ja 30 sätestatu kohaselt tagasivõtmata või pärija pensionikontole kandmata päritud pensionifondi osakud tühistab registripidaja kümne aasta möödudes pärandi avanemisest arvates.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka pensionikontole kantud raha suhtes, mille eest ei ole pensionifondi osakuid välja lastud.

§ 29. Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmine ja omandamine, kui pärija on kohustatud isik

 (1) Kohustatud isikust pärijal (edaspidi käesolevas paragrahvis  pärija) on üks kord ühe aasta jooksul, arvates talle pärimistunnistuse väljastamisest, õigus esitada avaldus kõigi päritud pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või kandmiseks oma pensionikontole. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatut.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduses märgitakse:
 1) pärija nimi ja isikukood, kui tegemist ei ole Eesti isikukoodiga, siis koos vastava märkega;
 2) pärija kontaktandmed;
 3) pärija eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
 4) pärandaja nimi ja isikukood;
 5) iga pensionifondi nimetus, mille osakuid pärija soovib kanda oma pensionikontole, ja nende osakute arv;
 6) iga pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist pärija taotleb, ja nende osakute arv;
 7) pärija kinnitus käesoleva lõike punktis 5 nimetatud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
 8) pärija pangakonto number ja krediidiasutuse ärinimi, kus pangakonto on avatud;
 9) pärimistunnistuse andmed;
 10) avalduse esitamise kuupäev;
 11) pärija allkiri.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ei saa muuta ega tagasi võtta.

 (4) Kui pärija ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul pensionifondi osakute tagasivõtmise või pensionikontole kandmise avaldust esitanud, on tal õigus nõuda kümne aasta jooksul, alates pärandi avanemisest, üksnes päritud osakute kandmist tema pensionikontole. Selleks esitab pärija käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse, märkides tagasivõetavate osakute arvuks null osakut.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse vorm pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ja pärija pensionikontole kandmiseks kehtestatakse rahandusministri määrusega, milles võib vajaduse korral lisaks lõikes 2 sätestatule näha ette täiendavad andmed, mis tuleb avalduses märkida.

§ 30. Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmine, kui pärija ei ole kohustatud isik

 (1) Kui kohustusliku pensionifondi osakute pärijaks on isik, kes ei ole kohustatud isik käesoleva seaduse § 6 mõistes, on tal õigus nõuda osakute tagasivõtmist üks kord kümne aasta jooksul pärandi avanemisest arvates. Päritud kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks esitatakse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaldus.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab valikuavalduse, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-s 29 sätestatut.

§ 31. Pärimise kord

 (1) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud vormikohane avaldus ja pärimistunnistus esitatakse kontohaldurile.

 (2) Kontohaldur edastab vastava avalduse ja pärimistunnistuse ärakirja viivitamata registripidajale Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning nende alusel registripidaja poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

 (3) Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmise või kandmise pärija pensionikontole korraldab registripidaja kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide saamisest arvates vastavalt õigusaktidele, pensionifondi tingimustele ning registripidaja poolt pensionifondivalitseja või depositooriumiga sõlmitud lepingule.

 (4) Registripidaja keeldub käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud avalduse täitmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Avalduse täitmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja kontohaldurit. Kontohaldur teavitab sellest viivitamata avalduse esitanud isikut. Pensionifondi osakute pärimiseks peab isik esitama uue nõuetekohase avalduse.

 (5) Rahandusminister kehtestab oma määrusega pensionifondi osakute ning käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud raha pärimise täpsema korra käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga.

6. jagu Pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju hüvitamine 

§ 32. Kahju hüvitamise alused

 (1) Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ning on alust arvata, et see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele, võetakse pensionifondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule (edaspidi käesolevas jaos pensionifondivalitseja) kuuluvad pensionifondi osakud (edaspidi omaosakud) tagasi ja kahju kannatanud osakuomanikule lastakse välja uued osakud.

 (2) Kahju suuruse määramisel võtab pensionifondivalitseja arvesse kogu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, võrreldes olukorraga, kui rikkumist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud sarnaselt pensionifondi muu varaga. Kahju suuruse määrab pensionifondivalitseja käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel.

 (3) Käesolevas jaos sätestatud korras ei hüvitata kahju, mis tekitati tagatisfondi seaduse §-s 62 sätestatud osakuomanikele.

 (4) Käesolevas jaos sätestatu ei piira kahju hüvitamise nõudmist muul seaduses sätestatud alusel.

§ 33. Ettekirjutus kahju hüvitamiseks

 (1) Pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise ettekirjutuse teeb Finantsinspektsioon pensionifondivalitsejale, edastades selle koopia viivitamata registripidajale, pensionifondi depositooriumile ja Tagatisfondile.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutus peab muu hulgas sisaldama:
 1) rikkumise kirjeldust;
 2) tähtaega, mille jooksul pensionifondivalitseja on kohustatud kindlaks määrama igale osakuomanikule tekitatud kahju suuruse;
 3) tähtaega, mille jooksul tuleb osakuomanikele pensionifondivalitseja tekitatud kahju omaosakute tagasivõtmise ja osakuomanikele uute osakute väljalaskmise teel hüvitada;
 4) muud asjaolud, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks.

§ 34. Omaosakute tagasivõtmise ja osakuomanikule osakute väljalaskmise esildis

 (1) Omaosakud võtab tagasi ning käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud osakud laseb välja registripidaja pensionifondivalitseja vastava esildise alusel. Esildises märgitakse:
 1) pensionifondivalitseja nimi;
 2) viide esildise aluseks olevale käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud ettekirjutusele;
 3) igale osakuomanikule tekitatud kahju suurus;
 4) tekitatud kahju suuruse määramise metoodika;
 5) esildise esitamise kuupäev;
 6) muud õigusaktides sätestatud asjaolud;
 7) asjaolud, mida pensionifondivalitseja peab oluliseks.

 (2) Esildis tuleb esitada Finantsinspektsioonile vähemalt 30 päeva enne käesoleva seaduse § 33 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaega. Kui Finantsinspektsioon ei ole kümne kalendripäeva jooksul esildise saamisest alates esitanud vastuväiteid, edastab pensionifondivalitseja selle registripidajale täitmiseks. Esildises ilmnenud puudused kõrvaldab pensionifondivalitseja Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

§ 35. Omaosakute tagasivõtmise ja osakuomanikele osakute väljalaskmise kord

 (1) Tagasivõetud omaosakute arvel lastakse kahju kannatanud osakuomanikule tekitatud kahju ulatuses välja selle pensionifondi osakuid, kuhu laekub või peaks laekuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni makse. Kui osakuomanik on sõlminud kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu või kui ta on surnud, lastakse välja selle pensionifondi osakuid, kuhu laekus tema viimane kohustusliku kogumispensioni sissemakse.

 (2) Omaosakute tagasivõtmise korral pensionifondivalitsejale pensionifondist väljamakseid ei tehta.

 (3) Omaosakute tagasivõtmise korral käesolevas jaos sätestatud tingimustel ei kohaldata tagasivõtmistasu. Osakuomanikule kahju põhjustanud pensionifondivalitseja poolt valitsetavate pensionifondide osakute väljalaskmisel käesolevas jaos sätestatud tingimustel ei võeta väljalasketasu.

 (4) Omaosakute tagasivõtmise ja osakuomanikele osakute väljalaskmise täpsem kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga.

§ 36. Kahju hüvitamisest teavitamine

  Pensionifondivalitseja on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, alates käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse saamise päevast, avaldama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel või kontserni, millesse ta kuulub, veebilehel teate, milles on vähemalt järgmised andmed:
 1) pensionifondi nimetus, mille suhtes kahju hüvitamise ettekirjutus tehti;
 2) osakuomanike teavitamise kord;
 3) käesoleva seaduse § 33 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tähtajad.

7. jagu Pensionifondi osakud ja sissemaksed pensionifondi likvideerimise korral 

§ 37. Pensionifondi osakute omandamine pensionifondi likvideerimise korral

 (1) Pensionifondi likvideerimisel investeerimisfondide seaduse §-des 174–187 sätestatud korras omandab iga osakuomanik jaotamisele kuuluva raha eest tema osale vastava arvu tema poolt valitud või valiku tegemata jätmise korral registripidaja poolt käesoleva paragrahvi alusel kindlaks määratud või loositud uue pensionifondi osakuid.

 (2) Uue pensionifondi valib osakuomanik käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele vastava avaldusega kahe kuu jooksul pärast likvideerimisteate avaldamist vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kui Finantsinspektsioon ei ole määranud pikemat tähtaega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalduses peab olema märgitud:
 1) osakuomaniku nimi;
 2) osakuomaniku isikukood;
 3) osakuomaniku kontaktandmed;
 4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
 5) likvideeritava pensionifondi nimetus;
 6) valitud uue pensionifondi nimetus;
 7) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega;
 8) kinnitus valitud uue pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
 9) avalduse esitamise kuupäev;
 10) osakuomaniku allkiri.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avaldus esitatakse kontohaldurile, kes edastab avalduse andmed viivitamata registripidajale.

 (5) Kui osakuomanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avaldust tähtaegselt esitanud, omandab osakuomanik selle pensionifondi osakuid, kuhu laekub või peaks laekuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni makse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeval.

 (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pensionifond puudub või kui selleks pensionifondiks on likvideeritav pensionifond, loosib registripidaja osakuomanikule uue pensionifondi pensionifondide hulgast, mille investeerimisstrateegia on investeerimisfondide seaduse § 76 lõigete 3–5 kohaselt sarnane likvideeritava pensionifondi strateegiaga.

 (7) Registripidaja loosib osakuomanikule uue pensionifondi viie tööpäeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalduse esitamise tähtaja möödumisest.

§ 38. Osakute kustutamine ja uue pensionifondi osakute väljalase

 (1) Pensionifondi depositoorium kannab viivitamata pärast investeerimisfondide seaduse §-des 180 ja 181 sätestatud kõigi toimingute teostamist osakuomanike vahel jaotamisele kuuluva raha üle registripidaja kontole Eesti Pangas. Kui pensionifondi likvideerijaks on pensionifondivalitseja või Finantsinspektsiooni poolt määratud likvideerijad, kannab pensionifondi depositoorium osakuomanike vahel jaotamisele kuuluva raha üle likvideerija korraldusel.

 (2) Esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa laekumist registripidaja kontole, teostab registripidaja samaaegselt uue pensionifondi osakute väljalaske ja likvideeritava pensionifondi osakute kustutamise. Pensionifondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse §-s 84 sätestatut.

 (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osakute kandmist pensionikontodele eraldab registripidaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast pensionifondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule kuuluvatele osakutele vastava summa, mis jääb kuni kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpuni registripidaja kontole Eesti Pangas.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa ulatuses, millest on eraldatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summa, kannab registripidaja pensionikontodele Eesti väärtpaberite keskregistris vastava arvu uue pensionifondi osakuid.

 (5) Samaaegselt osakute kandmisega pensionikontodele Eesti väärtpaberite keskregistris kannab registripidaja pensionikontodele kantud osakute puhasväärtusele vastava summa uue pensionifondi pangakontole depositooriumis.

 (6) Osakute kustutamise korral ei kohaldata tagasivõtmistasu.

§ 39. Sissemaksed pensionifondi likvideerimise korral

 (1) Likvideeritava pensionifondi osakute väljalaske peatamisel investeerimisfondide seaduse § 180 lõike 3 alusel laekuvad käesoleva seaduse § 18 punktis 1 sätestatud vahendid registripidaja pangakontole Eesti Pangas.

 (2) Alates käesoleva seaduse § 37 lõikes 7 sätestatud uue pensionifondi loosimise päevale järgnevast päevast omandab osakuomanik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite ja järgnevate sissemaksete eest käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud avalduses märgitud või käesoleva seaduse § 37 lõigetes 5–7 sätestatud alustel kindlaks määratud uue pensionifondi osakuid.

 (3) Osakuomanik saab alustada sissemaksete tegemist mõnda teise pensionifondi käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud korras.

8. jagu Kohustusliku kogumispensioni väljamaksed 

1. jaotis Üldsätted 

§ 40. Õigus kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele

 (1) Õigus kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele on osakuomanikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
 1) isik on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375; 2003, 20, 116; 48, 343; 82, 549; 88, 589; 2004, 16, 120) sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) ja
 2) isikule makstakse riiklikku pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse või mõne muu Eesti seaduse alusel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimust ei kohaldata isikule, kellel ei ole õigust pensionile selles punktis nimetatud seaduste alusel.

§ 41. Kohustusliku kogumispensioni väljamaksed kindlustuslepingu alusel

 (1) Kohustusliku kogumispensioni saamiseks sõlmib selleks õigustatud isik tema poolt valitud ja kindlustustegevuse seaduses (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 2004, 14, 90) sätestatud tingimustele vastava kindlustusandjaga kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi käesolevas jaos leping). Käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud juhtudel lepingut ei sõlmita.

 (2) Lepingu sõlmimise järel tasub isik kindlustusandjale ühekordse kindlustusmaksena kõigi talle kuulunud pensionifondide tagasivõetud osakute tagasivõtmishinna (edaspidi osakute kogusumma), kui käesoleva seaduse §-st 43 ei tulene teisiti.

 (3) Väljamaksed tehakse kindlustusvõtjale perioodiliselt lepingu alusel võrdsete summadena (edaspidi annuiteet) vähemalt kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani. Väljamakse summad võivad erineda üksnes lisaintressi võrra.

 (4) Pensionifondi osakute omandamisel pärast lepingu sõlmimist on lepingu sõlminud isikul õigus muuta lepingut ja tasuda täiendav kindlustusmakse või õigus saada väljamakseid pensionifondist käesoleva seaduse § 43 alusel.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud lepingu muutmise korral arvutatakse uus annuiteet.

§ 42. Väljamaksed pensionifondist

 (1) Kui osakute kogusumma alusel arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta osutuks lepingu sõlmimisel väiksemaks kui 1/4 riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määrast (edaspidi rahvapensioni määr), on isikul õigus perioodilistele kogumispensioni väljamaksetele pensionifondist.

 (2) Perioodiliste väljamaksetena isikule ühe kalendrikuu kohta kõigist pensionifondidest väljamakstav summa ei või olla suurem kui 1/4 rahvapensioni määrast. Isikul on õigus nõuda väljamaksete tegemist vähemalt kord kolme kuu jooksul.

 (3) Kui osakute kogusumma on väiksem või osakute kogusumma väheneb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtavate perioodiliste väljamaksete tulemusel väiksemaks kui kolmekordne rahvapensioni määr, on isikul õigus nõuda kõigi selliste osakute tagasivõtmist ühekordse väljamaksena.

§ 43. Täiendavad väljamaksed pensionifondist

 (1) Kui osakute kogusumma alusel arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta osutuks suuremaks kui kolmekordne rahvapensioni määr, on isikul nimetatud määra ületava summa ulatuses õigus perioodilistele kogumispensioni väljamaksetele pensionifondist. Perioodilisi väljamakseid tehakse üksnes lepingu sõlminud isikule.

 (2) Perioodiliste väljamaksetena isikule ühe kalendrikuu kohta pensionifondist väljamakstav summa ning selle väljamaksmise kord määratakse kindlaks rahandusministri poolt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga.

 (3) Kui osakute kogusumma jääk on pärast lepingu sõlmimist või perioodiliste väljamaksete tegemist väiksem kui kolmekordne rahvapensioni määr, siis on isikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ühekordse väljamaksena.

§ 44. Kohustusliku kogumispensioni väljamaksed isiku surma korral

 (1) Väljamaksete tegemisel pensionifondist kohaldatakse pensionifondi osakuomaniku surma korral käeoleva seaduse §-des 28–31 sätestatut.

 (2) Kindlustusvõtja surma korral lepingu alusel tehtavad väljamaksed lõpetatakse. Lepinguga võib ette näha garantiiperioodi, mille lõppemiseni teeb kindlustusandja väljamakseid kindlustusvõtja poolt lepingus määratud soodustatud isikule.

2. jaotis Väljamaksed lepingu alusel 

§ 45. Lepingu sõlmimise alused

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustel võib osakuomanik nõuda pensionifondi osakute tagasivõtmist ja osakute kogusummale vastava lepingu sõlmimist.

 (2) Lepingu sõlmimine käesolevas jaotises sätestatud tingimustel ei ole lubatud, kui pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel peatatud.

§ 46. Leping ja selle tingimused

 (1) Leping on käesolevas seaduses sätestatud kohustuslike tingimustega kindlustusleping, mille eesmärk on tagada kindlustusvõtjale alates lepingus määratud tähtajast perioodiliste väljamaksete saamine vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatule.

 (2) Lepingu kohaselt võib kindlustusvõtjaks olla üksnes füüsiline isik. Kindlustusvõtja ja kindlustatu on sama isik.

 (3) Lepingust tulenevad varalised õigused ei või olla laenu tagatiseks või muul viisil koormatud.

 (4) Annuiteedi kalkuleerimisel kasutatav aastaintressi määr ei või olla suurem kui 3%.

 (5) Kindlustusandja poolt kindlustusvõtjatele väljamakstava lepingutest tuleneva kindlustustehnilise kasumi piirmäär kehtestatakse rahandusministri määrusega. Kindlustusandja kooskõlastab lepingutest tuleneva kindlustustehnilise kasumi kalkuleerimise meetodi Finantsinspektsiooniga.

 (6) Lepingute sõlmimisel kohaldab kindlustusandja meeste ja naiste jaoks ühtset suremustabelit.

 (7) Lepingu sõlmimisel võivad pooled kokku leppida üksnes tingimustes, mis ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga.

§ 47. Väljamaksed lepingu alusel

 (1) Väljamakseid lepingu alusel alustatakse lepingus sätestatud tähtpäeval (edaspidi käesolevas jaotises pensioniiga ), kuid mitte varem kui kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmisel.

 (2) Väljamakseid tehakse mitte harvem kui kord kvartalis lepingus sätestatud kuupäeval.

 (3) Väljamakseid tehakse kuni kindlustatu surmani, kaasa arvatud väljamakse perioodi eest, mil kindlustatu suri.

 (4) Lepingu alusel tehtavate väljamaksete suurus määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. Täiendava kindlustusmakse tasumisel käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt määratakse kindlaks uus lepingu alusel tehtavate väljamaksete suurus.

§ 48. Garantiiperiood

 (1) Lepinguga võidakse ette näha garantiiperiood, mis ei või olla lühem kui viis aastat vanaduspensioniea saabumisest arvates.

 (2) Käesoleva seaduse tähenduses on garantiiperiood ajavahemik, mille puhul sätestatakse lepingus soodustatud isik või isikud, kellel on õigus lepingu alusel tehtavatele väljamaksetele juhul, kui kindlustatu sureb garantiiperioodi jooksul. Soodustatud isikuks ei või olla juriidiline isik.

 (3) Garantiiperioodi puhul tehakse väljamakseid garantiiperioodi lõpuni, kaasa arvatud väljamakse perioodi eest, mil garantiiperiood lõpeb.

 (4) Kindlustatul on igal ajal õigus nimetada lepingus määratud soodustatud isiku asemele teine isik.

 (5) Kui soodustatud isik, kellele tehakse lepingu alusel väljamakseid, sureb enne garantiiperioodi lõppu, kuulub kindlustustehnilise eraldise jääk tema pärandvara hulka.

 (6) Kindlustustehnilise eraldise jääk kuulub pärimisele üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.

§ 49. Osakute tagasivõtmise kord lepingu sõlmimise ja täiendava kindlustusmakse tasumise korral

 (1) Lepingu sõlmimisel, samuti käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud täiendava kindlustusmakse tasumisel esitab pensionifondi osakuomanik pärast lepingu sõlmimist või muutmist kontohaldurile või registripidajale vormikohase avalduse osakute tagasivõtmiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis avaldus). Avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatut.

 (2) Avaldusele lisatakse sõlmitud või muudetud lepingu ärakiri. Avalduses märgitakse:
 1) osakuomaniku nimi;
 2) isikukood;
 3) osakuomaniku kontaktandmed;
 4) iga pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist osakuomanik taotleb;
 5) osakute arv, mille tagasivõtmist osakuomanik taotleb;
 6) kindlustusandja nimi, kellega osakuomanik on kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud;
 7) avalduse esitamise kuupäev;
 8) osakuomaniku allkiri.

 (3) Avalduse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega, milles võib vajaduse korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule näha ette täiendavad andmed, mis tuleb avalduses märkida.

 (4) Avalduse alusel korraldab registripidaja koostöös pensionifondi depositooriumi ja avalduses nimetatud kindlustusandjaga 15 tööpäeva jooksul osakute tagasivõtmise ja kindlustusmakse ülekandmise kindlustusandjale.

 (5) Registripidaja keeldub avalduse täitmisest, kui:
 1) avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele;
 2) avalduses või lepingus toodud andmed ei vasta tegelikkusele või on vastuolulised;
 3) avalduse täitmine ei oleks kooskõlas käesoleva seaduse §-s 41 või 45 sätestatuga.

 (6) Avalduse täitmisest keeldumisest ja selle põhjusest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitanud isikut või kontohaldurit ja vastavat kindlustusandjat, edastades infosüsteemi kaudu sellekohase elektroonilise veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud veateade peab sisaldama:
 1) osakute tagasivõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
 2) osakute tagasivõtmisest keeldumise põhjendust;
 3) viidet osakute tagasivõtmisest keeldumise otsuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta;
 4) veateate edastamise kuupäeva.

 (8) Pensionifondi osakute tagasivõtmise täpsemad tingimused ja lepingu sõlmimise kord võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

3. jaotis Väljamaksed pensionifondist 

§ 50. Väljamaksete tegemise tingimused

 (1) Väljamakseid pensionifondist käesoleva seaduse §-des 42 ja 43 sätestatud juhtudel tehakse pensionifondi osakute tagasivõtmisega investeerimisfondide seaduse §-s 138 sätestatud osakute tagasivõtmishinnaga (edaspidi tagasivõtmishind).

 (2) Osakuomanikul on õigus üksnes perioodilistele väljamaksetele, kui käesoleva seaduse § 42 lõikest 3 või § 43 lõikest 3 ei tulene teisiti.

 (3) Kui osakuomanik ei nõua talle ettenähtud väljamaksete tegemist või loobub sellest osaliselt, on tal õigus nõuda tagasivõtmata jäänud osakute tagasivõtmist järgnevatel väljamakse perioodidel.

 (4) Väljamakseid ei tehta, kui pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 145 või § 180 lõike 3 alusel peatatud.

 (5) Pensionifondi osakute tagasivõtmisel kohaldatakse osakute tagasivõtmistasu vastavalt investeerimisfondide seaduse §-des 139 ja 140 sätestatule.

§ 51. Väljamaksete tegemise avaldus

 (1) Väljamaksete saamiseks esitab käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud osakuomanik kontohaldurile või registripidajale vormikohase avalduse (edaspidi käesolevas jaotises avaldus). Avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatut.

 (2) Avalduses märgitakse:
 1) osakuomaniku nimi;
 2) isikukood;
 3) osakuomaniku kontaktandmed;
 4) iga pensionifondi nimetus, millest osakuomanik soovib väljamakseid saada;
 5) osakute arv, mille tagasivõtmist osakuomanik taotleb;
 6) osakuomaniku pangakonto number ja krediidiasutuse ärinimi, kus pangakonto on avatud;
 7) perioodiliste väljamaksete tegemise sagedus;
 8) avalduse esitamise kuupäev;
 9) osakuomaniku allkiri.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud juhul lisatakse avaldusele isiku kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu ärakiri.

 (4) Avalduse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega, milles võib vajaduse korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule näha ette täiendavad andmed, mis tuleb avalduses märkida.

§ 52. Väljamaksete tegemise kord

 (1) Väljamaksete tegemise korraldab registripidaja käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides ning pensionifondi tingimustes sätestatud korras.

 (2) Väljamaksete tegemiseks või selle tingimuste määramiseks võib registripidaja nõuda avalduse esitanud osakuomanikult või vastavalt kindlustusandjalt täiendavate ja täpsustavate andmete esitamist.

 (3) Pensionifondi osakute tagasivõtmise korraldab registripidaja kolme tööpäeva jooksul väljamaksete tegemise avalduse saamisest arvates vastavalt õigusaktidele, pensionifondi tingimustele ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsele lepingule.

 (4) Registripidaja keeldub väljamaksete tegemisest, kui:
 1) registripidajale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) avalduse alusel väljamaksete tegemine ei ole võimalik;
 3) avalduses toodud andmed ei vasta tegelikkusele või on vastuolulised;
 4) avalduse täitmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse §-s 42, 43 või 50 sätestatuga.

 (5) Väljamaksete tegemisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud veateade peab sisaldama:
 1) väljamaksete tegemisest keeldumise õiguslikku alust;
 2) väljamaksete tegemisest keeldumise põhjendust;
 3) viidet väljamaksete tegemisest keeldumise otsuse vaidlustamise võimaluse, koha, tähtaja ja korra kohta;
 4) veateate edastamise kuupäeva.

 (7) Rahandusministri määrusega võidakse kehtestada osakute tagasivõtmise täpsemad tingimused väljamaksete tegemiseks pensionifondist ja väljamaksete tegemise täpsem kord.

3. peatükk TÄIENDAV KOGUMISPENSION 

1. jagu Üldsätted 

§ 53. Üldsätted

 (1) Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik tema poolt valitud vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tema poolt valitud kindlustusandjaga.

 (2) Isik võib samaaegselt omada ja omandada mitme erineva vabatahtliku pensionifondi osakuid ja sõlmida täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandjaga.

 (3) Täiendav kogumispension makstakse välja käesolevas seaduses, vabatahtliku pensionifondi tingimustes ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja korras.

2. jagu Vabatahtlik pensionifond 

§ 54. Sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi

 (1) Sissemaksete tegemisel vabatahtlikku pensionifondi omandab isik sissemakse suurusele vastava arvu vabatahtliku pensionifondi valitseja poolt väljalastavaid osakuid. Korraga tehtava sissemakse alampiir ei või olla suurem kui 500 krooni.

 (2) Täiendava kogumispensioni sissemaksete tegemisele vabatahtlikku pensionifondi kohaldatakse käesoleva seaduse § 19 lõigetes 5 ja 6 kohustusliku pensionifondi kohta sätestatut.

§ 55. Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise alused

 (1) Käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 sätestatud tingimustel ja korras võib ühe vabatahtliku pensionifondi osakuid vahetada üksnes teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu.

 (2) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2–4 ja §-s 26 kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise kohta sätestatut.

§ 56. Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise tingimused

 (1) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamiseks peab käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud avalduse esitamise hetkel osakuomanikule selles pensionifondis kuuluma vähemalt 1000 osakut.

 (2) Vabatahtliku pensionifondi tingimustes võib ette näha:
 1) korraga vahetatavate osakute minimaalse arvu, mis ei või olla suurem kui 1000 osakut;
 2) minimaalse tähtaja, mille möödumisel osakute vahetamisest võib osakuomanik nõuda järjekordset osakute vahetamist. See tähtaeg ei või olla pikem kui kaks aastat.

§ 57. Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise kord

 (1) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamiseks peab osakuomanik esitama kirjaliku avalduse pensionifondivalitsejale.

 (2) Avalduses märgitakse:
 1) osakuomaniku nimi;
 2) isikukood;
 3) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib vahetada;
 4) osakute arv, mille vahetamist osakuomanik taotleb;
 5) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib omandada;
 6) muud pensionifondi tingimustes ja õigusaktides ettenähtud andmed;
 7) avalduse esitamise kuupäev;
 8) osakuomaniku allkiri.

 (3) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise korraldab pensionifondi depositoorium pensionifondi tingimustes ettenähtud tähtaegadel ja korras, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist.

 (4) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisel võetavatele tasudele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut, kusjuures tagasivõtmistasu suurus võib erineda sõltuvalt vahetatavate vabatahtliku pensionifondi osakute omandamise ajast.

§ 58. Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimine ja tagasivõtmine

 (1) Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on pärijal õigus nõuda kõigi päritud osakute või nendest osa kandmist pärija väärtpaberikontole või osakute tagasivõtmist.

 (2) Osakute tagasivõtmiseks esitab pärija pensionifondivalitsejale avalduse ja pärimistunnistuse.

 (3) Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 61 lõiget 1.

 (4) Kui vabatahtliku pensionifondi osakuomanikul puuduvad pärijad, tühistatakse talle kuulunud osakud ja pärimisseaduse § 18 ei kohaldata. Tühistatud osakutest tulenevad õigused ja kohustused loetakse lõppenuks ning osakutele vastav raha jääb pensionifondi.

§ 59. Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine juriidilise isiku nõudel

 (1) Juriidilisest isikust pärijal on õigus iga tema poolt päritud osaku kohta nõuda rahalise väljamakse tegemist nõude esitamise päeva tagasivõtmishinna ulatuses.

 (2) Juriidilisest isikust pärija kaotab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse, kui ta ei nõua päritud pensionifondi osakute tagasivõtmist ühe aasta jooksul, arvates pärandvara avanemisele järgnevast päevast.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul väljanõudmata raha jääb pensionifondi ja vastavad osakud tühistatakse.

§ 60. Vabatahtlikust pensionifondist väljamaksete tegemise alused

 (1) Väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist täiendava kogumispensioni väljamaksmise korral tehakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 61 sätestatule investeerimisfondide seaduse §-s 138 nimetatud osakute tagasivõtmishinnaga.

 (2) Vabatahtlikust pensionifondist väljamaksete tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 4 ja 5 kohustusliku pensionifondi kohta sätestatut.

 (3) Väljamakseid vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral tehakse vastavalt investeerimisfondide seaduses sätestatule.

 (4) Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimise korral tehakse väljamakseid käesoleva seaduse §-des 58 ja 59 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 61. Väljamaksed vabatahtlikust pensionifondist

 (1) Osakuomanikul on õigus kogumispensioni väljamaksetele vabatahtlikust pensionifondist (edaspidi käesolevas paragrahvis väljamaksed ) käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel, kuid mitte enne kahe aasta möödumist väljamaksete tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest. Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on vahetatud teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestatakse kaheaastast tähtaega vahetamisel tagasivõetud osakute omandamisest.

 (2) Osakute omandamiseks osakuomaniku poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse osakute omandamist abikaasade ühisvarasse ka juhul, kui hiljem on toimunud selle jagamine.

 (3) Väljamaksete tegemisel enne osakuomaniku 55-aastaseks saamist või juhul, kui osakuomanik ei ole täielikult ja püsivalt töövõimetu, peab pensionifondivalitseja väljamaksetelt lisaks tagasivõtmistasule kinni 2% osakute puhasväärtusest. Kinnipeetud summa jääb pensionifondi.

 (4) Vabatahtlikust pensionifondist väljamaksete tegemisel võetavatele tasudele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut, kusjuures tagasivõtmistasu suurus võib erineda sõltuvalt tagasivõetavate osakute omandamise ajast.

 (5) Väljamaksete tegemisel toimub osakute tagasivõtmine nende omandamise ajalises järjekorras.

3. jagu Täiendava kogumispensioni kindlustusleping 

§ 62. Täiendava kogumispensioni kindlustusleping

 (1) Täiendava kogumispensioni kindlustusleping (edaspidi käesolevas jaos  leping) on käesolevas seaduses sätestatud kohustuslike tingimustega kindlustusleping, milles on sätestatud kindlustatud isikule kindlustuspensioni väljamaksmine alates lepingus määratud tähtajast.

 (2) Lepingu sõlmimise õigus on elukindlustusega tegeleval kindlustusandjal, kellele vastavalt kindlustustegevuse seadusele on väljastatud pensionikindlustuse tegevusluba.

§ 63. Lepingu kohustuslikud tingimused

 (1) Kindlustusvõtja ja kindlustatu võib olla üksnes füüsiline isik.

 (2) Kindlustusvõtja on lepingu alusel kohustatud tasuma kindlustusmakseid seaduses ja lepingus ettenähtud korras. Alates lepingus sätestatud tähtpäeva saabumisest tekib kindlustusandjal kohustus maksta kindlustuspensioni lepingus sätestatud korras.

 (3) Kindlustuspensioni maksmist võib alustada kas lepingus sätestatud tähtajal (edaspidi käesolevas paragrahvis pensioniiga), kuid mitte varem kui kindlustusvõtja 55-aastaseks saamisel, või kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral, alates sellise töövõimetuse kindlakstegemisest.

 (4) Kindlustuspensioni makstakse perioodiliselt, mitte harvem kui kord kolme kuu järel kuni kindlustusvõtja surmani, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Kindlustusvõtjal on õigus leping üles öelda igal ajal kuni pensioniea saabumiseni.

 (6) Lepingust tulenevad varalised õigused ei või olla laenu tagatiseks või muul viisil koormatud.

 (7) Lepingu sõlmimisel võivad pooled kokku leppida üksnes tingimustes, mis ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga.

 (8) Kindlustusvõtja surma korral tehakse tema poolt määratud soodustatud isikule väljamakseid vastavalt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus kindlaks määratud tingimustele.

§ 64. Osakute tagasivõtmine lepingu sõlmimisel

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustel võib osakuomanik nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist ja osakute tagasivõtmishinna eest lepingu sõlmimist (edaspidi käesolevas jaos  osakute tagasivõtmine).

 (2) Osakute tagasivõtmist on õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakuomanikul, kelle vanus on vähemalt 55 aastat või kes on täielikult ja püsivalt töövõimetu.

 (3) Osakute tagasivõtmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 kohustusliku pensionifondi kohta sätestatut.

 (4) Osakute tagasivõtmisel osakuomanikule vabatahtlikust pensionifondist väljamakseid ei tehta.

§ 65. Osakute tagasivõtmise kord

 (1) Osakute tagasivõtmiseks esitab vabatahtliku pensionifondi osakuomanik pensionifondivalitsejale avalduse.

 (2) Avalduses märgitakse:
 1) osakuomaniku nimi;
 2) isikukood;
 3) osakute arv, mille tagasivõtmist osakuomanik lepingu sõlmimiseks taotleb;
 4) kindlustusandja nimi, kellega osakuomanik soovib lepingut sõlmida;
 5) ühekordse kindlustusmakse suurus, mis lepingu kohaselt tuleb kindlustusandjale maksta;
 6) muud pensionifondi tingimustes ja õigusaktides ettenähtud andmed;
 7) avalduse esitamise kuupäev;
 8) osakuomaniku allkiri.

 (3) Osakute tagasivõtmise ning lepingus ettenähtud kindlustusmakse ülekandmise käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kindlustusandjale korraldab pensionifondi depositoorium kooskõlastatult kindlustusandjaga pensionifondi tingimustes ettenähtud tähtaegadel ja korras, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 66. Makse maksmise kohustuse rakendamine

 (1) Kohustusliku kogumispensioni makset ei pea tasuma isikud, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus maksta kohustusliku kogumispensioni makset ja omandada kohustusliku pensionifondi osakuid, kui nad on esitanud valikuavalduse hiljemalt:
 1) 2002. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1942–1956;
 2) 2003. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1957–1961;
 3) 2004. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1962–1964;
 4) 2005. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1965–1967;
 5) 2006. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1968–1970;
 6) 2007. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1971–1973;
 7) 2008. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1974–1976;
 8) 2009. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1977–1979;
 9) 2010. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1980–1982.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist ja käesoleva seaduse § 70 lõikest 1 tulenevate erisustega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul tekib kohustusliku kogumispensioni makse tasumise õigus ja kohustus valikuavalduses märgitud kohustuslikku pensionifondi alates valikuavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist tingimusel, et valikuavaldus on esitatud hiljemalt 31. oktoobril. Ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini valikuavalduse esitanud isikul tekib makse tasumise kohustus alates ülejärgmise aasta 1. jaanuarist.

 (5) Kui valikuavaldus on esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimuste kohaselt, kuid registripidaja on saanud valikuavalduses märgitud andmed pärast valikuavalduse esitamise aasta 31. oktoobrit, tekib kohustusliku kogumispensioni makse tasumise õigus ja kohustus andmete saamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

 (6) Esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta. Kuni makse tasumise kohustuse tekkimise aastale eelneva aasta 31. oktoobrini võib isik oma valikuavaldust muuta.

 (7) Kohustatud isikul, kes on sündinud 1983. aastal, on õigus ja kohustus tasuda kohustusliku kogumispensioni makset alates 2002. aasta 1. juulist.

 (8) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima Eesti väärtpaberite keskregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku eest tehakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud täiendavaid sissemakseid kohustuslikku pensionifondi käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise perioodil hüvitise määramisest arvates, kuid mitte enne valikuavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuari tingimusel, et valikuavaldus on esitatud ja valikuavalduses märgitud andmed on registripidajale laekunud 31. oktoobriks.

§ 67. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumine füüsilisest isikust ettevõtja poolt

  Füüsilisest isikust ettevõtjast kohustatud isik tasub kohustusliku kogumispensioni makset alates 2004. aasta ettevõtlustulust.

§ 68. Pensionifondi osakute vahetamise erisus

  Kohustusliku pensionifondi osakuid võib käesolevas seaduses sätestatud korras vahetada alates 2005. aasta 1. jaanuarist.

§ 69. Kohustusliku pensionifondi osakute pärimise erisused

  Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 ja § 30 lõike 1 alusel tehtavaid väljamakseid kohustuslikest pensionifondidest ei tehta enne 2007. aasta 1. jaanuari. Nimetatud lõigetes sätestatud tähtaegu arvestatakse sel juhul alates 2007. aasta 1. jaanuarist.

§ 70. Väljamaksete erisused

 (1) Käesoleva seaduse § 66 lõikes 2 sätestatud isikutel, kes on esitanud valikuavalduse, on õigus kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele, kui isiku poolt makse maksmisega alustamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist on möödunud vähemalt viis aastat.

 (2) Väljamakseid kohustuslikest pensionifondidest ei tehta ega käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud lepingut ei sõlmita enne 2009. aasta 1. jaanuari, kui käesoleva seaduse §-st 69 ei tulene teisiti.

§ 71. Väljalasketasu piirmäär

  Kuni 2007. aasta 1. jaanuarini ei või pensionifondi osakute väljalasketasu määr olla suurem kui 3%.

§ 72. Kogumispensionide seaduse kehtetuks tunnistamine

 (1) Kogumispensionide seadus (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662; 2003, 82, 549; 88, 591) tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse § 10 lõike 1 punktides 3 ja 4, § 11 lõikes 3, § 13 lõikes 2, § 14 lõikes 5, § 35 lõikes 6, § 53 lõikes 3, § 66 lõikes 2, § 80 lõikes 2, § 120 lõikes 4, § 127 lõikes 12, § 131 lõikes 4, § 133 lõikes 6, § 139 lõikes 4, § 156 punktis 2 sätestatud sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikes 5 nimetatud õigusaktid kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

5. peatükk SEADUSTE MUUTMINE JA SEADUSE JÕUSTUMINE 

§ 73. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

  Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662; 2003, 82, 549; 88, 587 ja 591) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 31 ja 41 järgmises sõnastuses:« (31) Kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, toimub käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult arvestatud sotsiaalmaksu ülekandmine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 41.

 (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud juhul kannab Maksu- ja Tolliamet sotsiaalmaksu erikontole laekunud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse osa 15 tööpäeva jooksul üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse. Kohustusliku kogumispensioni sotsiaalmaksu osa kannab Maksu- ja Tolliamet Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole Eesti Pangas 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtpäeva. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 13 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti.»;
 2) paragrahvi 10 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
 3) paragrahvi 11 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:« (2) Samaaegselt käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud sotsiaalmaksu ülekandmisega edastab Maksu- ja Tolliamet Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale nende isikute kohta, kelle summad Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale üle kanti, järgmised andmed:
 1) isiku nimi;
 2) isikukood;
 3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale ülekantud sotsiaalmaksu osa summa;
 4) sotsiaalmaksu maksja registrikood või isikukood.

 (3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale andmete edastamise ja käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud summade ülekandmise ning sellega seotud vigade parandamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.»

§ 74. Tagatisfondi seaduse muutmine

  Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 61 lõikes 1 asendatakse viide «kogumispensionide seaduse (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131) § 127» viitega «kogumispensionide seaduse (RT I 2004, 37, 252) §-de 32–36»;
 2) paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse viide «§ 127 lõikes 1» viitega «§ 32 lõigetes 1 ja 2»;
 3) paragrahvi 67 lõikes 2 asendatakse viide «§-s 127» viitega «§-s 32»;
 4) paragrahvi 70 lõikes 1 asendatakse viide «§ 127 lõike 3 punktis 3» viitega «§ 33 lõike 2 punktis 3»;
 5) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse viide «§ 127 lõike 3 punktis 3» viitega «§ 33 lõike 2 punktis 3»;
 6) paragrahvi 70 lõikes 3 asendatakse viide «§ 127 lõikes 4» viitega «§ 34 lõikes 1».

§ 75. Tulumaksuseaduse muutmine

  Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduses asendatakse sõnad «kogumispensionide seaduse § 152» sõnadega «kogumispensionide seaduse § 63» vastavas käändes;
 2) paragrahvi 21 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest, tehtavad väljamaksed;»;
 3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:« (31) Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on vahetatud teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestatakse viieaastast tähtaega vahetamisel tagasivõetud vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisest.»;
 4) paragrahvi 28 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «seaduse §-des 39 ja 46» sõnadega «seaduse §-des 56 ja 65»;
 5) paragrahv 281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 281. Kohustusliku kogumispensioni makse

Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud ning § 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ja tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed.»;
 6) paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:« 12) füüsilisest isikust ettevõtja kogumispensionide seaduse § 11 lõike 2 alusel tasutud kohustusliku kogumispensioni makseid.»;
 7) paragrahvi 42 lõikes 6 asendatakse sõnad «kogumispensionide seaduse § 10 lõike 1 punktide 1 ja 2» sõnadega «kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2».

§ 76. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

  Kindlustustegevuse seaduses (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 2004, 14, 90) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvid 10–17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 10. Tegevusluba

 (1) Kindlustustegevusega tegelemiseks peab isikul olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba).

 (2) Tegevusloa väljastab, muudab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon.

 (3) Tegevusluba on tähtajatu.

 (4) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud.

§ 11. Tegevusloa ulatus

 (1) Tegevusluba antakse kas ühe või mitme kindlustustegevuse liigi või tegevusloa taotleja soovil kindlustustegevuse alaliigiga tegelemiseks.

 (2) Kindlustusandja võib tegeleda üksnes nende kindlustustegevuse liikide või alaliikidega, mille kohta talle on antud tegevusluba.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib kindlustusandja tegeleda kindlustustegevuse liikide või alaliikidega selleks täiendavat tegevusluba taotlemata, kui kindlustusandja poolt täiendavalt kindlustatav risk on seotud tegevusloal märgitud kindlustustegevuse liigi või alaliigi alusel kindlustatud objektiga ning nimetatud risk ja objekt on kindlustatud sama kindlustuslepingu alusel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata krediidikindlustuse, garantiikindlustuse ja õigusabikindlustuse kindlustustegevuse liikide suhtes, välja arvatud juhul, kui õigusabikindlustus on abistamisteenuste kindlustuse täiendavaks kindlustusliigiks.

 (5) Kindlustusandja ei või üheaegselt tegeleda elu- ja kahjukindlustuse liikide või alaliikidega.

 (6) Kindlustusandja võib üheaegselt tegeleda kas elukindlustuse ja elukindlustuse edasikindlustusega või kahjukindlustuse ja kahjukindlustuse edasikindlustusega.

§ 12. Tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa taotlemisel tuleb esitada aktsiaseltsi asutamislepingus või tegutseva aktsiaseltsi puhul äriregistri registrikaardile kantud taotleja juhatuse liikmete kirjalik avaldus ning järgmised dokumendid ja andmed:
 1) põhikiri, tegutseva aktsiaseltsi puhul ka üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
 2) aktsiaseltsi asutamisel – asutamislepingu või -otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri ja krediidiasutuse teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta;
 3) käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastav tegevuskava;
 4) kindlustuslepingute üldtingimused juhul, kui tegevusluba taotletakse tegelemiseks kohustusliku kindlustusega;
 5) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad nimetatud isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust;
 6) andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega või registrikoodi;
 7) aktsionäride nimekiri, milles on toodud iga aktsionäri nimi, registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri sissemakse suuruse, aktsiate ja häälte arvu kohta;
 8) aktsionäride kohta, kellele otseselt või kaudselt kuulub rohkem kui 10% taotleja aktsiatega esindatud häältest, käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud andmed;
 9) andmed äriühingute kohta, milles taotleja, selle juhatuse või nõukogu liikme osalus on suurem kui 20%, kusjuures nimetatud andmed peavad sisaldama äriühingu aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning eelmainitud isikute osaluse suurust;
 10) taotlejas olulist osalust omava isiku kuulumisel kontserni koosseisu – kontserni struktuuri kirjeldus ja olulist osalust omava isiku emaettevõtja ning olemasolu korral ka kontserni viimase majandusaasta aruanne;
 11) kui olulist osalust omab välisriigi kindlustusandja, investeerimisühing, krediidiasutus või fondivalitseja, siis vastava riigi järelevalveasutuse poolt väljastatud kinnitustõend selle kohta, et nimetatud välisriigi ühing omab kehtivat tegevusluba ja tema tegevus ei ole järelevalveasutusele teadaolevalt vastuolus kehtivate õigusaktidega;
 12) taotleja plaanitav organisatsiooniline struktuur;
 13) kindlustusandja sise-eeskirjad vastavalt käesoleva seaduse §-le 46;
 14) liikluskindlustuse seaduse § 43 lõike 5 alusel taotleja poolt igasse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki, välja arvatud Eesti (edaspidi  lepinguriik) määratud nõuete käsitleja nimi ja aadress, kui taotlus esitatakse tegelemiseks liikluskindlustusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad nimetatud isikud oma allkirjaga.

 (3) Tegevusloa taotlemise ajal toimunud muudatustest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotlemisel esitatud andmetes või dokumentides tuleb taotlejal viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni.

§ 13. Täiendava tegevusloa taotlus

 (1) Tegevusloal märkimata kindlustustegevuse liigi või alaliigiga tegelemiseks peab kindlustusandja taotlema täiendava tegevusloa.

 (2) Täiendava tegevusloa taotlus koosneb kirjalikust avaldusest ja käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastavast tegevuskavast nende kindlustusliikide ja alaliikide kohta, millega tegelemiseks täiendava tegevusloa taotlus esitatakse.

 (3) Kui täiendava tegevusloa taotlus esitatakse tegelemiseks kohustuslike kindlustusliikidega, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitada ka kindlustuslepingute üldtingimused.

 (4) Täiendava tegevusloa taotlemise ajal toimunud muudatustest käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusloa andmise alustes tuleb taotlejal viivitamatult teavitada Finantsinspektsiooni.

 (5) Täiendava tegevusloa taotlemise avalduse menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 ning §-des 15–17 sätestatut.

§ 14. Tegevuskava

 (1) Tegevuskavas peavad sisalduma:
 1) kindlustustegevuse liikide ja alaliikide loetelu, millega kavatsetakse tegeleda;
 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud iga kindlustusliigi ja alaliigi kohta planeeritav edasikindlustuse maht ja edasikindlustuse põhimõtted;
 3) omavahendite loetelu;
 4) kindlustustehniliste eraldiste moodustamise kord;
 5) iga kindlustusliigi ja alaliigi kindlustustehniline äriplaan;
 6) kindlustusandja esimese kolme tegevusaasta prognoositav bilanss ja kasumiaruanne;
 7) kindlustusandja esimese kolme tegevusaasta prognoositav preemiate, nõuete ja tegevuskulude maht ja edasikindlustuse osa nendes ning tehniliste eraldiste suurus taotletavate kindlustusliikide ja alaliikide lõikes.

 (2) Kui taotlus esitatakse abistamisteenuste kindlustusega tegelemiseks, peab tegevuskava sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka kindlustusandja käsutuses olevate abistamisteenuse osutamiseks vajalike vahendite kirjeldust.

 (3) Kõikidest muudatustest tegevuskavas tegevusloa taotlemise ajal ja pärast tegevusloa andmist tuleb eelnevalt kirjalikult teatada Finantsinspektsioonile.

 (4) Kolmel esimesel tegevusaastal esitab kindlustusandja Finantsinspektsioonile koos majandusaasta aruandega ka tegevuskava täitmise aruande.

§ 15. Tegevusloa taotlemise avalduse läbivaatamine

 (1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on kindlustustegevuseks piisavad võimalused ja kas ta vastab seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kindlustusandjale sätestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada päringuid äriregistrist ning Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, saada suulisi selgitusi käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud isikult, tema esindajalt ning kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi tähtaegselt või ei ole tähtaegselt esitanud Finantsinspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta avalduse läbi vaatamata. Avalduse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid.

 (6) Enne tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemist konsulteerib Finantsinspektsioon vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
 1) taotleja on lepinguriigis asutatud kindlustusandja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või fondivalitseja tütarettevõte;
 2) taotleja emaettevõtte tütarettevõtteks on lepinguriigis asutatud kindlustusandja, investeerimisühing, krediidiasutus või fondivalitseja;
 3) taotleja üle teostab otseselt või kaudselt kontrolli isik, kes teostab kontrolli ka lepinguriigis asutatud kindlustusandja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või fondivalitseja üle.

§ 16. Tegevusloa andmise ja selle andmisest keeldumise otsus

 (1) Tegevusluba antakse, kui esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning esitatu põhjal saab veenduda, et tegevusloa taotlejal on kindlustustegevuseks piisavad vahendid ja organisatsiooniline suutlikkus ning kindlustusvõtjate ja kindlustatute huvid on piisavalt kaitstud.

 (2) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete esitamisest ning nõuete täitmisest, kuid mitte hiljem, kui kuue kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest.

 (3) Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale teatavaks.

§ 17. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

 (1) Finantsinspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui:
 1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kindlustusandjale kehtestatud nõuetele;
 2) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegevuseks kindlustusandjana;
 3) taotleja juhatuse või nõukogu liige, audiitor või aktsionär ei vasta seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 4) taotleja ja teise isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab kindlustusandja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad kindlustusandja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 5) käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud tegevuskavas esitatud andmed ei ole adekvaatsed või piisavad;
 6) käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud kindlustusandja sise-eeskirjad ei ole kindlustusandja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
 7) taotlejat on karistatud majandusalase, ametialase või varavastase süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt kustutatud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
 2) kindlustusandja juhtorgani liikmete erialast ettevalmistust ja kogemusi, samuti nende õiguste, kohustuste ja vastutuse selgust;
 3) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse kontserni kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.»;
 2) seadust täiendatakse §-dega 171–175 järgmises sõnastuses:« § 171. Tegevusloa muutmine

 (1) Kindlustusandja nime, registrikoodi, asu- või tegevuskoha aadressi muutumisel teeb Finantsinspektsioon otsuse tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon hiljemalt ühe kuu jooksul pärast samas lõikes nimetatud muutunud andmete Finantsinspektsioonile edastamist kindlustusandja poolt.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata kindlustusandjale teatavaks.

§ 172. Tegevusloa lõppemine

  Tegevusluba lõpeb:
 1) tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral – tegevusloa kehtetuks tunnistamisega;
 2) kindlustusandja ühinemise korral käesoleva seaduse § 54 lõike 2 alusel – uue kindlustusandja äriregistrisse kandmisega;
 3) kindlustusandja ühinemise korral käesoleva seaduse § 54 lõike 1 alusel – ühinemise kande äriregistrisse kandmisega;
 4) kindlustusandja pankroti korral – pankrotiotsuse või kohtu määrusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu;
 5) kindlustusportfelli üleandmisel – Finantsinspektsioonilt kindlustusportfelli üleandmiseks loa saamisega;
 6) kindlustusandja lõpetamisel – Finantsinspektsioonilt kindlustusandja lõpetamiseks loa saamisega;
 7) kindlustusandja sundlõpetamisel – sundlõpetamise otsuse tegemisega.

§ 173. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloa andmise otsusega omandatud õiguse täielik või osaline äravõtmine.

 (2) Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks täielikult või üksikute kindlustustegevuse liikide või alaliikide osas, piiritledes õigused, mis tegevusloa omanik tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab.

 (3) Tegevusloa tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon käesoleva seaduse §-s 174 sätestatud alustel.

 (4) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse viivitamata teatavaks otsuse adressaadile.

 (5) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus jõustub otsuses märgitud ajal, kuid mitte enne otsuse adressaadile teatavaks tegemist.

§ 174. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

  Finantsinspektsioon võib tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et:
 1) kindlustusandja ei ole alustanud kindlustusandjana tegevust 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest, või kindlustusandja tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;
 2) tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus;
 3) kindlustusandja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
 4) ilmnevad käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud asjaolud;
 5) kindlustusandja on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatut, kindlustusandjale on kohaldatud karistust süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või kindlustusandja tegevus või tegevusetus ei vasta avalikule huvile;
 6) kindlustusandja esitab eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või on korduvalt rikkunud kindlustusandjatele kehtestatud aruandluse korda või raamatupidamise seadust (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) või selle alusel väljaantud õigusakte ja kindlustusandja ei ole Finantsinspektsiooni sellekohast ettekirjutust selles määratud tähtajaks täitnud;
 7) kindlustusandja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt kindlustusvõtjate ja kindlustatute huve;
 8) kindlustusandja omavahendite suurus ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele;
 9) kindlustusandja kindlustustehnilised eraldised või seotud vara ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 10) liikluskindlustuse kindlustusandja ei täida Garantiifondi liikme kohustusi;
 11) kindlustusandja ei ole täies ulatuses või tähtaegselt täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust.

§ 175. Avalikustamine

 (1) Tegevusloa andmise otsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval Finantsinspektsiooni veebilehel.

 (2) Tegevusloa saanud kindlustusandja avalikustab teate temale tegevusloa andmise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma asukoha kohalikus ajalehes hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast temale vastava otsuse teatavaks tegemist.

 (3) Kindlustusandja tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval Finantsinspektsiooni veebilehel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja kindlustusandja asukoha kohalikus ajalehes hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast vastava otsuse vastuvõtmist.»;
 3) kolmas peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«3. peatükk
FILIAALI ASUTAMINE JA PIIRIÜLENE KINDLUSTUSTEGEVUS

1. jagu Eesti kindlustusandja tegevus välisriigis 

§ 18. Kindlustusandja tegevuse alused välisriigis

 (1) Eestis asutatud kindlustusandja võib välisriigis tegeleda kindlustustegevusega, milleks kindlustusandjale on Finantsinspektsiooni poolt antud tegevusluba, asutades selleks filiaali või tegeledes piiriülese kindlustustegevusega.

 (2) Välisriigis kindlustustegevusega tegeledes peab kindlustusandja järgima käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

 (3) Lepinguriigis teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 19, 213 ja 214 sätestatut.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata välisriigis (edaspidi  kolmandas riigis) teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 20, 21, 211 ja 212 sätestatut.

§ 19. Piiriülene kindlustustegevus

 (1) Piiriülene kindlustustegevus käesoleva jao tähenduses on Eesti kindlustusandja või tema filiaali kindlustustegevus, mis on seotud lepinguriigis asuva kindlustusriskiga.

 (2) Lepinguriigina, kus asub kindlustusrisk, käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses lepinguriiki, kus:
 1) asub kindlustatud ese, kui kindlustatud esemeks on vallasvara, sealhulgas ehitis või ehitis koos sisustuse ja seadmetega, mis on kaetud ehitise kindlustuslepinguga,
 2) kindlustatud ese on kantud registrisse ja kus talle on antud vastav numbrimärk, kui kindlustatud esemeks on sõiduk või
 3) on sõlmitud reisikindlustuse leping kestusega kuni neli kuud.

 (3) Kõikidel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata juhtudel käsitatakse lepinguriigina, kus asub kindlustusrisk, lepinguriiki, mis on:
 1) füüsilisest isikust kindlustusvõtja peamine elukoht või
 2) juriidilisest isikust kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingus märgitud tema asukohana.

§ 20. Kindlustusandja filiaal kolmandas riigis

 (1) Kindlustusandja, kes soovib asutada kindlustustegevusega tegelevat filiaali kolmandas riigis, peab selleks taotlema Finantsinspektsioonilt vastava loa (edaspidi käesolevas jaos kolmandas riigis filiaali asutamise luba).

 (2) Kolmandas riigis filiaali asutamise loa taotlemiseks tuleb kindlustusandjal esitada Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid:
 1) riik, kus kindlustusandja soovib filiaali asutada koos viitega vastava riigi õigusaktidele, mille kohaselt kindlustusandja filiaali asutamine kolmandas riigis on lubatud;
 2) filiaali asukoha aadress kolmandas riigis;
 3) käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastav filiaali tegevuskava kindlustustegevuse kohta kolmandas riigis koos kavandatava kindlustustegevuse ja organisatsiooni struktuuri üksikasjaliku kirjeldusega;
 4) käesoleva seaduse § 12 1õike 1 punktis 5 sätestatud andmed filiaali juhtide kohta.

§ 21. Kolmandas riigis filiaali asutamise loa taotlemise avalduse menetlemine ja loa andmise otsus

 (1) Kolmandas riigis filiaali asutamise loa taotlemise avalduse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja taotleja finantsseisundi, organisatsioonilise ülesehituse ja tehniliste süsteemide ning filiaali asutamiseks vahendite piisavuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 15 sätestatut.

 (2) Otsuse kolmandas riigis filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist.

 (3) Otsuse kolmandas riigis filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata kindlustusandjale teatavaks.

§ 211. Kolmandas riigis filiaali asutamise loa andmisest keeldumine

  Finantsinspektsioon võib keelduda kolmandas riigis filiaali asutamise loa andmisest, kui:
 1) loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses kindlustusandja juhtidele kehtestatud nõuetele;
 3) kindlustusandja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus ja muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas kirjeldatud kindlustustegevusega tegelemiseks kolmandas riigis;
 4) filiaali asutamine või kindlustusandja poolt esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada kindlustusvõtjate või kindlustatute huve, kindlustusandja finantsseisundit või tema usaldusväärset tegevust Eestis või kolmandas riigis;
 5) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel puudub õiguslik alus Finantsinspektsiooniga koostöö korraldamiseks selliselt, et oleks võimalik teostada filiaali üle vajalikul tasemel järelevalvet.

§ 212. Kolmandas riigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Finantsinspektsioon võib tunnistada kolmandas riigis filiaali asutamise loa kehtetuks, kui:
 1) kindlustusandja on filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti juhul, kui Finantsinspektsioonile on esitatud muid valeandmeid;
 2) kindlustusandja on olulisel määral rikkunud kolmanda riigi õigusaktides sätestatud nõudeid, mis võib kahjustada kindlustusvõtjate või kindlustatute huve;
 3) kindlustusandja või selle filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa andmise tingimustele;
 4) kindlustusandja ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
 5) kindlustusandja ei ole ettenähtud tähtajaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 6) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui kindlustusandja tegevusest tulenevad riskid;
 7) kindlustusandja tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
 8) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud asjaolud.

 (2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks kindlustusandjale ning kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele.

 (3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teada saamist lõpetab kindlustusandja hiljemalt Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks kindlustustegevuse selle filiaali kaudu.

§ 213. Kindlustusandja filiaal lepinguriigis

 (1) Kindlustusandja, kes soovib asutada oma filiaali lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) lepinguriik, kus kindlustusandja soovib asutada filiaali;
 2) käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastav filiaali tegevuskava kindlustustegevuse kohta lepinguriigis koos kavandatava kindlustustegevuse ja organisatsiooni struktuuri üksikasjaliku kirjeldusega;
 3) filiaali asukoha aadress lepinguriigis;
 4) filiaali juhi nimi, kes peab omama piisavat esindusõigust tegutsemiseks kindlustusandja nimel kolmandate isikute ees;
 5) kinnitus selle kohta, et lepinguriigis asutatav filiaal, mille kavandatav kindlustustegevus näeb ette kohustusliku liikluskindlustuse lepingute sõlmimist, on saanud lepinguriigi kohustusliku liikluskindlustuse rahvusliku büroo ja garantiifondi liikmeks.

 (2) Otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete esitamisest, kuid mitte hiljem, kui kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide esmasest laekumisest. Otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata kindlustusandjale teatavaks.

 (3) Kui Finantsinspektsioon teeb otsuse edastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, lisab ta nimetatud andmetele ja dokumentidele kinnituse selle kohta, et kindlustusandja omavahendid vastavad käesoleva seaduse nõuetele.

 (4) Finantsinspektsioon võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või taotlemisel ei ole tähtaegselt esitatud Finantsinspektsiooni poolt nõutud lisaandmeid, -dokumente või -teavet.

 (5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kui kindlustusandja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused või filiaali juhtide ärialane reputatsioon, teadmised või kogemused ei ole piisavad tegevuskavas kirjeldatud kindlustustegevusega tegelemiseks lepinguriigis.

 (6) Kindlustusandja võib lepinguriigis filiaali asutada ja, arvestades lepinguriigi õigusaktides ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile edastatud tingimusi, alustada kindlustustegevusega, kahe kuu möödumisel Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete edastamisest lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud asjaolude muutumisel teavitab kindlustusandja sellest Finantsinspektsiooni ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne nende muudatuste jõustumist.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud asjaolude muutumisel võib Finantsinspektsioon tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise otsuse kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud alusel. Pärast nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamisest teada saamist lõpetab kindlustusandja hiljemalt Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks kindlustustegevuse selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.

§ 214. Piiriülene kindlustustegevus lepinguriigis

 (1) Kindlustusandja peab teavitama Finantsinspektsiooni kavatsusest tegeleda piiriülese kindlustustegevusega lepinguriigis, avaldades Finantsinspektsioonile lepinguriigi nime, kus ta kavatseb piiriülese kindlustustegevusega tegeleda, ning tegevuskava koos kavandatava kindlustustegevuse kirjeldusega ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul ka sama lõike punktides 1 ja 2 sätestatud andmed.

 (2) Finantsinspektsioon teavitab kindlustusandja kavatsusest tegeleda piiriülese kindlustustegevusega vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust ühe kuu jooksul, arvates vastava teabe saamisest. Finantsinspektsioon informeerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustusandjat teabe edastamisest lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (3) Finantsinspektsioon edastab lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele järgmised andmed ja dokumendid:
 1) kindlustustegevuse liikide ja alaliikide loetelu, millega tegelemise õigus on kindlustusandjal;
 2) andmed kindlustusandja omavahendite kohta ning kinnituse, et need vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 3) kavandatava piiriülese kindlustustegevuse kirjelduse.

 (4) Kui kindlustusandja kavandatav piiriülene kindlustustegevus lepinguriigis näeb ette kohustusliku liikluskindlustuse lepingute sõlmimist, edastab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule:
 1) kinnituse selle kohta, et kindlustusandja on saanud lepinguriigi kohustusliku liikluskindlustuse rahvusliku büroo ja garantiifondi liikmeks;
 2) kindlustusandja poolt lepinguriiki nimetatud ja seal püsivat elu- või tegevuskohta omava esindaja nime ja aadressi, kes peab omama tulenevalt liikluskindlustuse lepingutest piisavat esindusõigust tegutsemiseks kindlustusandja nimel kolmandate isikute ees.

 (5) Kindlustusandja võib alustada piiriülese kindlustustegevusega alates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud informatsiooni saamisest.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud andmete muutumise korral teavitab kindlustusandja muudatustest vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist Finantsinspektsiooni ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (7) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete ja dokumentide edastamisest vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kui kindlustusandja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas kirjeldatud kindlustustegevusega tegelemiseks lepinguriigis.

 (8) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsusest kindlustusandjat ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabe saamisest.

2. jagu Välisriigi kindlustusandja tegevus Eestis 

§ 215. Välisriigi kindlustusandja tegevuse alused Eestis

 (1) Isik, kes selle riigi õigusaktide kohaselt, kus ta on asutatud, (edaspidi päritoluriik) võib tegeleda kindlustustegevusega, võib vastavalt päritoluriigis väljastatud tegevusloale tegeleda kindlustustegevusega ka Eestis, asutades selleks filiaali või tegeledes piiriülese kindlustustegevusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes, kes on asutatud lepinguriigis, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 216, 219 ja 2110 sätestatut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes, kes on asutatud kolmandas riigis, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 217 ja 218 sätestatut.

§ 216. Piiriülene kindlustustegevus

 (1) Piiriülene kindlustustegevus käesoleva jao tähenduses on lepinguriigi kindlustusandja või tema filiaali kindlustustegevus, mis on seotud Eestis asuva kindlustusriskiga.

 (2) Kindlustusrisk asub Eestis, kui:
 1) kindlustatud esemeks on Eestis asuv vallasvara, sealhulgas ehitis või ehitis koos sisustuse ja seadmetega, mis on kaetud ehitise kindlustuslepinguga,
 2) kindlustatud ese on kantud Eesti registrisse ja talle on antud vastav numbrimärk, kui kindlustatud esemeks on sõiduk või
 3) reisikindlustuse leping kestusega kuni neli kuud on sõlmitud Eestis.

 (3) Kõikidel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata juhtudel asub kindlustusrisk Eestis, kui:
 1) Eesti on füüsilisest isikust kindlustusvõtja peamine elukoht või
 2) Eesti on juriidilisest isikust kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingus märgitud tema asukohana.

§ 217. Kolmanda riigi kindlustusandja filiaal Eestis

 (1) Kolmanda riigi kindlustusandja on kohustatud Eestis filiaali asutamiseks taotlema Finantsinspektsioonilt vastava loa (edaspidi käesolevas jaos filiaali asutamise luba).

 (2) Filiaali asutamise loa taotlemisel esitatakse Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid:
 1) kindlustusandja nimi ja aadress;
 2) kindlustusandjale väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed;
 3) filiaali nimetus ja aadress Eestis;
 4) käesoleva seaduse § 12 1õike 1 punktis 5 sätestatud andmed filiaali juhi kohta, kes peab omama piisavat esindusõigust tegutsemiseks kindlustusandja nimel kolmandate isikute ees;
 5) äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud andmed ja dokumendid;
 6) kindlustusandja kahe viimase majandusaasta aruanded;
 7) käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastav filiaali tegevuskava kindlustustegevuse kohta Eestis koos kavandatava kindlustustegevuse ja organisatsiooni struktuuri üksikasjaliku kirjeldusega;
 8) liikluskindlustuse seaduse § 43 lõike 5 alusel taotleja poolt igasse lepinguriiki määratud nõuete käsitleja nimi ja aadress, kui taotlus esitatakse tegelemiseks liikluskindlustusega;
 9) Eesti krediidiasutuse tõend selle kohta, et ta on Eesti krediidiasutusse deponeerinud vähemalt 25% käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud omavahendite miinimumist ning deposiidilepingu kohaselt võib deponeeritud summa välja maksta või üle kanda üksnes Finantsinspektsiooni kirjalikul loal.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi kindlustusandjal Finantsinspektsioonile esitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse:
 1) nõusolek filiaali asutamiseks Eestis;
 2) kinnitus selle kohta, et tal on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas avaliku huviga;
 3) andmed omavahendite suuruse, kindlustusandja maksejõulisuse ning päritoluriigi kindlustustehniliste eraldiste moodustamise nõuete kohta.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab kolmanda riigi kindlustusandja koos eestikeelse tõlkega.

§ 218. Filiaali asutamise loa taotlemise avalduse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Filiaali asutamise loa taotlemise avalduse menetlemisele, andmete kontrollimisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 15–17 ning 173 ja 174 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud alustele võib Finantsinspektsioon keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel puudub õiguslik alus Finantsinspektsiooniga koostöö korraldamiseks selliselt, et oleks võimalik teostada filiaali üle vajalikul tasemel järelevalvet.

 (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 173 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest, kui filiaali kindlustusvõtjatel või kindlustatutel on nõudeid filiaali või kolmanda riigi kindlustusandja vastu.

§ 219. Lepinguriigi kindlustusandja filiaal Eestis

 (1) Lepinguriigi kindlustusandja, kes soovib asutada filiaali Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastav filiaali tegevuskava kindlustustegevuse kohta Eestis koos kavandatava kindlustustegevuse ja organisatsiooni struktuuri üksikasjaliku kirjeldusega;
 2) filiaali asukoha aadress;
 3) filiaali juhi nimi, kes peab omama piisavat esindusõigust tegutsemiseks kindlustusandja nimel kolmandate isikute ees;
 4) kinnitus selle kohta, et Eestis asutatav filiaal, mille kavandatav kindlustustegevus näeb ette kohustusliku liikluskindlustuse lepingute sõlmimist, on saanud liikluskindlustuse seaduses sätestatud Garantiifondi liikmeks;
 5) kinnitus selle kohta, et lepinguriigi kindlustusandja omavahendid vastavad lepinguriigi omavahendite normatiivi arvestusnõuetele.

 (2) Kahe kuu jooksul lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete edastamisest teeb Finantsinspektsioon otsuse, millega määrab nõuded, mida kindlustusandja peab oma kindlustustegevuses Eestis järgima. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse teatavaks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (3) Lepinguriigi kindlustusandja võib filiaali asutada ja alustada teenuste osutamist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse saamist oma asukohariigi finantsjärelevalve asutuselt või kahe kuu möödumisel, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete edastamisest Finantsinspektsioonile.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete muutumise korral võib Finantsinspektsioon teha otsuse või muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust, millega määratakse kindlustustegevuse tingimused Eestis.

 (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamise kohta.

 (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab lepinguriigi finantsjärelevalve asutus koos eestikeelse tõlkega.

§ 2110. Piiriülene kindlustustegevus Eestis

 (1) Lepinguriigi kindlustusandja, kes soovib tegeleda piiriülese kindlustustegevusega Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed:
 1) kindlustustegevuse liikide loetelu, millega tegelemiseks on kindlustusandjal õigus;
 2) andmed kindlustusandja omavahendite kohta ning kinnitus, et need vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 3) kavandatava piiriülese kindlustustegevuse kirjeldus.

 (2) Kui kindlustusandja kavandatav piiriülene kindlustustegevus Eestis näeb ette kohustusliku liikluskindlustuse lepingute sõlmimist, esitatakse Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
 1) kinnitus selle kohta, et kindlustusandja on saanud liikluskindlustuse seaduses sätestatud Garantiifondi liikmeks;
 2) kindlustusandja poolt Eestisse nimetatud ja siin püsivat elu- või tegevuskohta omava esindaja nimi ja aadress, kes peab omama tulenevalt liikluskindlustuse lepingutest piisavat esindusõigust tegutsemiseks kindlustusandja nimel kolmandate isikute ees.

 (3) Pärast ühe kuu möödumist käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete edastamist Finantsinspektsioonile võib lepinguriigi kindlustusandja alustada piiriülest kindlustustegevust Eestis.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab lepinguriigi finantsjärelevalve asutus koos eestikeelse tõlkega.»;
 4) seadust täiendatakse §-ga 441 järgmises sõnastuses:« § 441. Nõuded kolmanda riigi kindlustusandja filiaali usaldusväärsusele ja omavahenditele

Kolmanda riigi kindlustusandja filiaal on kohustatud:
 1) hoidma liikmesriikides vara, mille väärtus on vähemalt võrdne omavahendite normatiiviga;
 2) hoidma Eestis vara, mille väärtus on võrdne vähemalt ühe kahendikuga käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud omavahendite miinimumist, sealhulgas omama käesoleva seaduse § 217 lõike 2 punktis 9 sätestatud deposiiti;
 3) arvutama omavahendite normatiivi käesoleva seaduse § 35 lõike 6 alusel sätestatud omavahendite normatiivi arvutamise korra kohaselt ja lähtudes Eestis sõlmitud kindlustuslepingutest, ning täitma käesolevas seaduses sätestatud nõudeid omavahenditele;
 4) hoidma Eestis sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevatele tehnilistele eraldistele vastava seotud vara Eestis, järgides käesoleva seaduse §-des 41 ja 42 sätestatut;
 5) korraldama raamatupidamist Eestis toimuva tegevuse kohta ning säilitama kõik Eestis toimuva tegevusega seotud dokumendid Eestis.»

§ 77. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

 (2) Kuni käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 4 ja 5, § 12 lõikes 3, § 15 lõikes 2, § 16 lõikes 9, § 21 lõikes 9, § 35 lõikes 4, § 73 punktis 3 sätestatud sotsiaalmaksuseaduse § 11 lõikes 3 nimetatud õigusaktide kehtestamiseni lähtutakse käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud õigusaktides sätestatust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Riigikogu esimees Ene ERGMA


___________________
1
 – EL Nõukogu direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3, muudetud: direktiiviga 76/580/EMÜ EÜT L 189, 13.7.1976, lk 13; direktiiviga 84/641/EMÜ EÜT L 339, 27.12.1984, lk 21; direktiiviga 87/343/EMÜ EÜT L 185, 4.7.1987, lk 72; direktiiviga 87/344/EMÜ EÜT L 185, 4.7.1987, lk 77; direktiiviga 88/357/EMÜ EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1; direktiiviga 90/618/EMÜ EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44; direktiiviga 92/49/EMÜ EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1; direktiiviga 95/26/EÜ EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7; direktiiviga 2000/26/EÜ EÜT L 181, 20.7.2000, lk 65; direktiiviga 2002/13/EÜ EÜT L 77, 20.3.2002, lk 17; direktiiviga 2002/87/EÜ EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1);
 – EL Nõukogu direktiiv 88/357/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks ja muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ (EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1, muudetud: direktiiviga 90/618/EMÜ EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44; direktiiviga 92/49/EMÜ EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1);
 – EL Nõukogu direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/375/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1, muudetud: direktiiviga 95/26/EÜ EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7; direktiiviga 2000/64/EÜ EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27; direktiiviga 2002/87/EÜ EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1);
 – Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 0001–0051).