HALDUSÕIGUSRahandus

Teksti suurus:

Investeerimisfondide seadus

Sisukord

Investeerimisfondide seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 36, 251

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.04.2004 otsus nr 611

Investeerimisfondide seadus1

Vastu võetud 14.04.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Investeerimisfond

  Investeerimisfond (edaspidi fond) on käesoleva seaduse alusel ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum (edaspidi lepinguline fond) või asutatud aktsiaselts, mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja.

§ 2. Avatud ja kinnine fond

 (1) Avatud fond on käesoleva seaduse §-s 105 nimetatud lepinguline fond, mille osakuid fondi tingimuste kohaselt võetakse tagasi osakuomaniku nõudmisel ühe kuu jooksul, arvates osakuomaniku poolt vastava nõude esitamisest.

 (2) Fond, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, on kinnine fond.

§ 3. Avalik fond

  Fond, mille osakuid või aktsiaid fondi tingimuste või põhikirja kohaselt pakutakse avalikult vastavalt käesoleva seaduse §-s 217 sätestatule, on avalikult pakutav fond (edaspidi avalik fond).

§ 4. Eurofond

 (1) Eurofond on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) tunnustatud fond, mis vastab Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 85/611/EMÜ siirdväärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid käsitlevate seaduste, määruste ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3–18) (edaspidi investeerimisfondide direktiiv) sätestatud nõuetele ja mille osakuid või aktsiaid võidakse avalikkusele pakkuda kõikides lepinguriikides.

 (2) Eestis asutatud eurofond on avalik avatud lepinguline fond, mis vastab investeerimisfondide direktiivis ja käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele.

§ 5. Fondi ärinimi või nimetus

 (1) Aktsiaseltsina asutatud fondi ärinimes või lepingulise fondi nimetuses tuleb kasutada sõna «investeerimisfond» või «fond».

 (2) Muu isiku, asutuse või ühenduse nimes või nimetuses ei või kasutada sõna «investeerimisfond», samuti eksitavalt sarnase tähendusega sõnu või lühendeid eesti ega muus keeles. Nimetatud keeldu ei kohaldata fondivalitseja ärinime suhtes.

 (3) Fondi ärinimi või nimetus peab olema selgesti eristatav teiste fondide ärinimedest ja nimetustest, mis on asutatud või moodustatud Eestis või mille aktsiaid või osakuid müüakse Eestis.

 (4) Lepingulise fondi nimetusele kohaldatakse äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) §-s 12 ärinime suhtes sätestatud nõudeid.

 (5) Fondi ärinimi või nimetus ei tohi olla eksitav aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirjas või lepingulise fondi tingimustes ettenähtud fondi investeerimispoliitika või muude tingimuste suhtes.

§ 6. Emaettevõtja ja tütarettevõtja

  Emaettevõtja, tütarettevõtja ning märkimisväärse seose määratlemisel kohaldatakse krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544) §-s 7 sätestatut.

§ 7. Oluline osalus

  Olulisele osalusele ning selle määratlemisel kohaldatakse väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591) §-des 9 ja 10 sätestatut.

§ 8. Seaduse kohaldamine

  Käesoleva seaduse §-des 9 ja 10, § 22 punktis 1, § 34 lõikes 1, § 76 lõike 1 punktis 4, § 76 lõike 5 punktis 3, § 121 punktis 4, § 175 lõike 2 punktis 5, § 252 lõike 1 punktis 3, § 253 lõike 2 punktis 1, § 255 lõike 1 punktis 2, §-des 264 ja 265, § 268 lõike 2 punktis 4, §-des 273 ja 296 nimetatud fondi all mõistetakse ka välisriigis asutatud investeerimisfondi või muud sellesarnast ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjat või institutsiooni.

2. peatükk FONDIVALITSEJA 

1. jagu Üldsätted 

§ 9. Fondivalitseja

 (1) Fondivalitseja on aktsiaselts, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on aktsiaseltsina asutatud fondi vara või lepingulise fondi valitsemine (edaspidi fondi valitsemine). Fondivalitseja võib valitseda mitut fondi.

 (2) Lisaks fondi valitsemisele võib fondivalitseja osutada üksnes järgmisi teenuseid:
 1) väärtpaberiportfelli valitsemine väärtpaberituru seaduse § 43 punkti 5 tähenduses;
 2) nõustamine investeerimisel väärtpaberitesse vastavalt väärtpaberituru seaduse § 44 punktile 4;
 3) kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine väärtpaberituru seaduse § 44 punkti 1 tähenduses;
 4) käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud teenused sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt fondide osas, mida või mille vara ta ei valitse.

 (3) Fondivalitseja on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses.

§ 10. Fondi valitsemine

 (1) Fondi valitsemine on:
 1) fondi vara investeerimine, mis seisneb fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramises ja investeerimisotsuste tegemises fondi vara paigutamisel;
 2) fondi osakute või aktsiate väljalaske ja tagasivõtmise või tagasiostmise korraldamine;
 3) vajaduse korral omandiõigust tõendavate dokumentide väljastamine fondi osakuomanikule või aktsionärile;
 4) fondi aktsionäridele või osakuomanikele vajaliku teabe edastamine ning muu klienditeenindus;
 5) fondi aktsiate või osakute turustamise korraldamine;
 6) fondi vara arvestuse pidamine ning lepingulise fondi raamatupidamise korraldamine;
 7) fondi vara puhasväärtuse määramine;
 8) fondi osakute või vajaduse korral aktsiate registri pidamise korraldamine;
 9) fondi tulu arvestamine ning tulu jaotamise korraldamine fondi aktsionäride või osakuomanike vahel;
 10) fondivalitseja ja fondi tegevuse seadusele ja muudele õigusaktidele vastavuse jälgimine, sealhulgas asjakohase sisekontrollisüsteemi rakendamine;
 11) käesolevas lõikes nimetatutega otseselt seotud tegevused.

 (2) Fondi valitsemise õigus on üksnes selle fondi fondivalitsejal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi võib fondi fondivalitseja käesoleva seaduse §-des 73–75 sätestatud ulatuses ja korras edasi anda kolmandale isikule.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–7 ja 9–11 nimetatud teenuste osutamise õigus on ka isikutel, kellele fondivalitseja ei ole seda õigust edasi andnud.

§ 11. Asukoht

 (1) Fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht peab olema Eestis.

 (2) Aktsiaseltsina asutatud fondi fondivalitseja asukoht võib olla ka välisriigis tingimusel, et tema filiaal on kantud Eesti äriregistrisse.

2. jagu Fondivalitseja tegevusluba 

§ 12. Tegevusluba

 (1) Fondivalitsejana tegutsemiseks peab aktsiaseltsil olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba).

 (2) Tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon.

 (3) Tegevusluba on tähtajatu.

 (4) Tegevusluba ei ole üleantav ning teisel isikul on keelatud seda omandada ja kasutada.

§ 13. Tegevusloa ulatus

 (1) Fondivalitseja taotleb tegevusloa fondi valitsemiseks või tegevusloa fondi valitsemiseks koos õigusega osutada ühte või mitut järgmistest teenustest:
 1) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud teenus;
 2) kogumispensionide seaduse (RT I 2004, 37, 252) § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusliku pensionifondi valitsemine;
 3) kogumispensionide seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud vabatahtliku pensionifondi valitsemine.

 (2) Eurofondi fondivalitseja ei või osutada käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud teenuseid, kui temale ei ole antud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õigust.

§ 14. Tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed, kes on märgitud asutamislepingus, või tegutseva äriühingu puhul äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) põhikiri, tegutseva aktsiaseltsi puhul ka üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
 2) aktsiaseltsi asutamisel – asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri ja aktsiakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument;
 3) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
 4) taotleja bilanss ja kasumiaruanne avalduse esitamisele eelnenud kuu lõpu seisuga;
 5) käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud sise-eeskirjad;
 6) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta (edaspidi juhid), mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust;
 7) andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega või registrikoodi;
 8) fondijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht, hariduse kirjeldus, viimase kolme aasta töö- ja ametikohtade täielik loetelu ning fondijuhiga sõlmitud lepingu ärakiri või nõusolek sellise lepingu sõlmimiseks, mille kohaselt ta kohustub pärast taotlejale tegevusloa andmist asuma täitma fondijuhi ülesandeid;
 9) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on toodud iga aktsionäri nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;
 10) aktsionäride kohta, kellele otseselt või kaudselt kuulub rohkem kui 10% taotleja aktsiatega esindatud häältest, käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud andmed;
 11) andmed äriühingute kohta, milles taotleja, selle juhatuse või nõukogu liikme või fondijuhi osalus on suurem kui 20%, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning eelmainitud isikute osaluse suurust;
 12) taotlejas olulist osalust omava isiku kuulumise korral kontserni koosseisu kontserni struktuuri kirjeldus ning emaettevõtja, olemasolu korral ka kontserni viimane majandusaasta aruanne;
 13) kui olulist osalust omab välisriigi fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus või kindlustusandja, siis vastava riigi järelevalveasutuse väljastatud tõend selle kohta, et nimetatud välisriigi ühingul on kehtiv tegevusluba ja tema tegevus ei ole järelevalveasutuse teada vastuolus kehtivate õigusaktidega.

 (2) Koos tegevusloa taotlemisega ühe või mitme käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuse osutamise õiguse taotlemisel teeb taotleja selle kohta tegevusloa taotluses vastava märke.

 (3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

 (5) Avalduse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 15. Äriplaan

 (1) Fondivalitseja äriplaan peab sisaldama kõigi fondivalitseja ja tema valitsetavate fondide olulisemate majandusnäitajate prognoosi ja analüüsi ning fondivalitseja juhtimisstruktuuri ja fondivalitsemisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
 1) taotleja netokäive ja kulud tegevusalade kaupa;
 2) taotleja varade ning aktsia- ja omakapitali suurus;
 3) taotleja organisatsioonilise struktuuri ja tehnilise korralduse areng, osakute väljalaske korraldus;
 4) valitsetavate fondide liigid ja arv;
 5) fondide aktivate turuväärtus, vara puhasväärtus ja tootlus;
 6) fondide investeerimispoliitika ja investeeringute struktuur (jaotus eri väärtpaberite ja vara liikide, eri riikide emitentide, majandusharude kaupa ja muul viisil ning riskid ja tootlus eri liiki investeeringute kaupa);
 7) fondide valitsemiskulude suurus ja struktuur;
 8) valitsemis- ja depootasude ning osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasude määrad ja laekumiste suurused;
 9) püsivate üldkulude suurus;
 10) muude fondivalitseja osutatavate teenuste loetelu.

 (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

§ 16. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on fondi valitsemiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab seadusega või selle alusel antud õigusaktidega fondivalitseja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid äriregistrist ning Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrist, saada suulisi selgitusi fondivalitseja juhtidelt, audiitorilt ja fondijuhilt, nende esindajatelt ning kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

 (6) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
 1) taotleja on lepinguriigis asutatud fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusandja tütarettevõtja;
 2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus või kindlustusandja;
 3) taotleja üle teostab otseselt või kaudselt kontrolli isik, kes teostab kontrolli ka lepinguriigis asutatud fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusandja üle.

§ 17. Tegevusloa andmise otsus

 (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.

 (2) Kui koos tegevusloaga taotleti ka õigust osutada ühte või mitut käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenust, märgitakse tegevusloa andmise otsuses ka teenused, mida fondivalitsejal on tegevusloa kohaselt õigus osutada.

 (3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale teatavaks.

§ 18. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

 (1) Finantsinspektsioon keeldub fondivalitseja tegevusloa või ühe või mitme käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuse osutamise õiguse andmisest, kui:
 1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides fondivalitseja suhtes kehtestatud nõuetele;
 2) ei ole tõendatud asutamisel oleva aktsiaseltsi aktsiakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus;
 3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegutsemiseks vastavat liiki fondi fondivalitsejana;
 4) taotleja juhid, fondijuht, audiitor või aktsionärid ei vasta seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 6) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaanis esitatud andmed ei ole adekvaatsed või piisavad;
 7) käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud fondivalitseja sise-eeskirjad ei ole fondivalitseja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
 8) taotlejat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt kustutatud.
 9) aktsiaseltsile antud fondivalitseja tegevusluba on varem kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud alusel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
 2) fondide valitsemisega seotud isikute erialast ettevalmistust ja kogemusi, samuti nende õiguste, kohustuste ja vastutuse selgust;
 3) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse kontserni kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.

§ 19. Täiendava tegevusloa taotlemine

 (1) Fondivalitseja, kellel on juba fondivalitseja tegevusluba ja kes soovib täiendavalt hakata osutama ühte või mitut käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenust, taotleb selleks Finantsinspektsioonilt täiendava tegevusloa.

 (2) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile vastava kirjaliku avalduse, käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaani ja §-s 57 nimetatud fondivalitseja sise-eeskirjad.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 ning §-des 16–18 sätestatut.

§ 20. Tegevusloa andmise otsuse muutmine

 (1) Fondivalitseja nime, registrikoodi, asu- või tegevuskoha aadressi või käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 1 või 3 nimetatud dokumentide muutumise korral teeb Finantsinspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmise või käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud täiendava tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.

 (2) Tegevusloa või täiendava tegevusloa andmise otsuse muutmise otsuse teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete esitamist fondivalitseja poolt.

 (3) Otsuse tegevusloa või täiendava tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 21. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa või täiendava tegevusloa (edaspidi käesolevas jaos tegevusluba) kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguste täielik või osaline äravõtmine.

 (2) Tegevusluba tunnistatakse kas täielikult või osaliselt kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamise õiguste äravõtmiseks, piiritledes õigused, mis tegevusloa omaja tegevusloa osalise kehtetuks tunnistamisega kaotab.

 (3) Enne käesoleva seaduse § 22 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha fondivalitsejale ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

 (4) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta tehakse viivitamata teatavaks otsuse adressaadile, samuti tema valitsetavale aktsiaseltsina asutatud fondile ning tema valitsetava lepingulise fondi depositooriumile.

 (5) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal, kuid mitte enne otsuse adressaadile teatavakstegemist.

§ 22. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

  Finantsinspektsioon võib tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
 1) fondivalitseja ei ole alustanud fondi valitsemist 12 kuu jooksul pärast talle tegevusloa andmist või kui ta ei ole 12 järjestikuse kuu jooksul valitsenud ühtegi fondi või ühegi fondi vara;
 2) tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muudel juhtudel, kui fondivalitseja poolt või eest on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid;
 3) fondivalitseja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
 4) ilmnevad käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud asjaolud;
 5) fondivalitseja on rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, fondivalitsejale on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või fondivalitseja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
 6) fondivalitseja avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;
 7) fondivalitseja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt fondi, osakuomanike, aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride või käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud teenuste klientide huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist;
 8) fondivalitseja, kes osutab käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides tema suhtes sätestatud usaldatavusnõudeid;
 9) fondivalitseja, kes osutab käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, ei ole ettenähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud tagatisfondi seaduse (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600) kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid;
 10) fondivalitseja, kes valitseb pensionifonde, ei ole ettenähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud tagatisfondi seaduse kohaseid pensionikaitse osafondi makseid;
 11) fondivalitseja on rikkunud tema valitsetava lepingulise fondi tingimusi või aktsiaseltsina asutatud fondiga sõlmitud valitsemislepingut (edaspidi valitsemisleping), kui sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda fondivalitseja valitsetava lepingulise fondi osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi huvid;
 12) fondivalitseja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust.

§ 23. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine fondivalitseja avalduse alusel

 (1) Tegevusluba tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks fondivalitseja vastava avalduse alusel, kui:
 1) fondivalitseja ei osuta enam käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuseid;
 2) fondivalitseja ei valitse enam ühtegi fondi või ühegi fondi vara ning tema poolt varem valitsetud fondide aktsionäride ja osakuomanike õigustatud huvid on küllaldaselt kaitstud;
 3) fondivalitsejate ühinemisel on fondivalitseja ühendatavaks fondivalitsejaks ning tema poolt varem valitsetud fondi aktsionäride ja osakuomanike õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse vaatab Finantsinspektsioon läbi ning teeb otsuse tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul, arvates avalduse laekumisest. Otsusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

 (3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse alusel tegevusloa täielikust või osalisest kehtetuks tunnistamisest, kui:
 1) ei ole lõppenud fondivalitseja õigus valitseda kõiki tema valitsetavaid fonde;
 2) tegevusloa osaline või täielik kehtetuks tunnistamine võib kahjustada fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike või aktsionäride õigustatud huve;
 3) tegevusloa osaline või täielik kehtetuks tunnistamine võib kahjustada klientide huve.

§ 24. Avalikustamine

 (1) Tegevusloa andmise või selle täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise otsuse avalikustab Finantsinspektsioon käesoleva seaduse §-s 295 ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.

 (2) Tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise otsuse, mis on tehtud käesoleva seaduse § 22 alusel, avalikustab Finantsinspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse avalikustab Finantsinspektsioon hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamistähtaja möödumist. Muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused avalikustab Finantsinspektsioon hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

 (4) Otsuse, mille kohaselt taotleja võib valitseda kohustuslikke pensionifonde, teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

3. jagu Fondivalitseja tegevus välisriigis 

§ 25. Fondivalitseja tegevuse alused välisriigis

 (1) Eestis asutatud ning Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba omav fondivalitseja võib osutada välisriigis teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid.

 (2) Teenuste osutamisel välisriigis peab fondivalitseja järgima käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

 (3) Piiriülene teenus on fondivalitseja teenus, mida ta osutab riigis, kus fondivalitseja ega tema filiaal ei ole registreeritud.

 (4) Teises lepinguriigis Eesti fondivalitseja poolt teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata välisriigis (edaspidi kolmandas riigis) teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 26–29 ning § 33 lõigetes 1 ja 4 sätestatut.

§ 26. Fondivalitseja filiaal kolmandas riigis

 (1) Fondivalitseja, kes soovib asutada filiaali kolmandas riigis, taotleb Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas jaos filiaali asutamise luba).

 (2) Välisriigis filiaali asutamise loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) kolmas riik, kus fondivalitseja soovib filiaali asutada;
 2) filiaali asukoha aadress kolmandas riigis;
 3) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav filiaali kolmandas riigis tegutsemise äriplaan;
 4) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed filiaali juhtide kohta.

 (3) Välisriigis filiaali asutamise loa taotluse vorm võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

§ 27. Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa andmise otsus

 (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja taotleja finantsseisundi, organisatsioonilise ülesehituse ja tehniliste süsteemide ning filiaali asutamiseks piisavate vahendite olemasolu kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul, arvates vastava avalduse saamisest.

 (3) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 28. Filiaali asutamise loa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui:
 1) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses fondivalitseja juhtide suhtes kehtestatud nõuetele;
 2) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus ja muud võimalused ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks kolmandas riigis;
 3) filiaali asutamine kolmandas riigis või fondivalitseja esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve, fondivalitseja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust Eestis, teises lepinguriigis või kolmandas riigis;
 4) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet filiaali üle kolmandas riigis.

§ 29. Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Finantsinspektsioon võib tunnistada välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks, kui:
 1) fondivalitseja on filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui fondivalitseja poolt või eest on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid;
 2) fondivalitseja on olulisel määral rikkunud asjaomase kolmanda riigi õigusaktide nõudeid, mis võib kahjustada fondivalitseja valitsetavate fondide aktsionäride või osakuomanike või klientide huve;
 3) fondivalitseja või selle filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele;
 4) fondivalitseja ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
 5) fondivalitseja on rikkunud tema valitsetava fondi tingimusi või valitsemislepingut, kui sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda fondivalitseja valitsetava fondi aktsionäride või osakuomanike huvid või kui fondivalitsejat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
 6) fondivalitseja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 7) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui fondivalitseja tegevusest tulenevad riskid;
 8) fondivalitseja tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
 9) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud asjaolud.

 (2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale ning kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele.

 (3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab fondivalitseja oma teenuste osutamise selles kolmandas riigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

§ 30. Fondivalitseja filiaal teises lepinguriigis

 (1) Fondivalitseja, kes soovib asutada oma filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile avalduse koos järgmiste andmete ja dokumentidega:
 1) lepinguriik, kus fondivalitseja soovib asutada filiaali;
 2) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav filiaali äriplaan, milles näidatakse kõik teenused, mida soovitakse teises lepinguriigis osutada;
 3) filiaali asukoha aadress;
 4) filiaali juhtide nimed.

 (2) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul, arvates vastava taotluse saamisest. Otsuse teeb Finantsinspektsioon fondivalitsejale viivitamata teatavaks.

 (3) Kui taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või fondivalitseja on keeldunud neid esitamast, taotlemisel ei ole ettenähtud tähtpäevaks esitatud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta avalduse läbi vaatamata.

 (4) Hiljemalt teisel tööpäeval pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemist edastab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele. Koos nimetatud andmete ja dokumentidega edastatakse ka andmed Eestis rakendatava investori kaitse skeemi kohta.

 (5) Fondivalitseja võib lepinguriigis filiaali asutada ja selle lepinguriigi õigusaktides sätestatud ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi arvestades alustada teenuste osutamist kahe kuu möödumisel päevast, mil Finantsinspektsioon edastas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

§ 31. Dokumentide ja andmete edastamisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) fondivalitseja ei valitse ühtegi eurofondi;
 2) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks teises lepinguriigis;
 3) filiaali asutamine või fondivalitseja esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada fondi, osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride huve, fondivalitseja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust Eestis või teises lepinguriigis;
 4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet filiaali üle lepinguriigis.

§ 32. Esitatud dokumentide ja andmetega seotud asjaolude muutumine

 (1) Käesoleva seaduse paragrahvi 30 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud asjaolude või andmete muutumisest teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu ette.

 (2) Finantsinspektsioon teeb lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks iga muudatuse Eestis rakendatavas investori kaitse skeemis, mis on toimunud fondivalitseja filiaali kaudu tegutsemise ajal vastavas lepinguriigis.

 (3) Käesoleva seaduse § 30 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud asjaolude või andmete muutumise korral võib Finantsinspektsioon tunnistada § 30 lõikes 2 nimetatud otsuse käesoleva seaduse § 31 alusel kehtetuks. Otsuse kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks. Pärast otsuse kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab fondivalitseja oma teenuste osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

§ 33. Fondivalitseja piiriüleste teenuste osutamine

 (1) Fondivalitseja, kes kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid välisriigis, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) riik, kus fondivalitseja soovib piiriüleseid teenuseid osutada;
 2) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav äriplaan välisriigis osutatavate teenuste kohta.

 (2) Kui fondivalitseja, kes valitseb eurofondi, kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid teises lepinguriigis, edastab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid ühe kuu jooksul selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele. Finantsinspektsioon informeerib seda finantsjärelevalve asutust Eestis rakendatavast investori kaitse skeemist.

 (3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega võib fondivalitseja, kes kavatseb piiriüleseid teenuseid pakkuda teises lepinguriigis, alustada piiriüleste teenuste osutamist lepinguriigis, arvestades lepinguriigi õigusaktiga ja sealse finantsjärelevalve asutuse kehtestatud tingimusi.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud äriplaani muutumise korral teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni ja eurofondi puhul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust muudatustest vähemalt üks kuu ette.

4. jagu Välisriigi fondivalitseja tegevus Eestis 

§ 34. Välisriigi fondivalitseja tegevuse alused

 (1) Isik, kellel selle riigi õigusaktide kohaselt, kus ta on asutatud, (edaspidi päritoluriik) on õigus valitseda fonde või muid nendesarnaseid ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjaid või institutsioone, võib päritoluriigis väljastatud tegevusloa alusel valitseda Eestis registreeritud aktsiaseltsina asutatud fondi või osutada käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid Eestis.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ja kes vastab investeerimisfondide direktiivis fondivalitsejate suhtes kehtestatud nõuetele (edaspidi käesolevas jaos lepinguriigi fondivalitseja), kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 38, 42 ja 297 sätestatut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta selle paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele (edaspidi käesolevas jaos kolmanda riigifondivalitseja), kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 35–37, 39–41 ja § 297 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.

 (4) Piiriülene teenus käesoleva jao tähenduses on fondivalitseja teenus, mida osutab isik, kes ise ega kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Käesolevas jaos piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse kolmanda isiku kaudu.

§ 35. Kolmanda riigi fondivalitseja filiaal Eestis

 (1) Kolmanda riigi fondivalitseja on kohustatud Eestis filiaali asutamiseks taotlema Finantsinspektsioonilt asjakohase loa (edaspidi käesolevas jaos filiaali asutamise luba).

 (2) Filiaali asutamise loa taotlemisel esitatakse Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) fondivalitseja nimi ja aadress;
 2) fondivalitsejale väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed;
 3) filiaali ärinimi ja aadress;
 4) filiaali juhataja andmed vastavalt äriseadustiku § 387 punktides 10 ja 11 sätestatule;
 5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid;
 6) fondivalitseja kahe viimase majandusaasta aruanded;
 7) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav filiaali äriplaan, milles näidatakse kõik filiaali poolt Eestis osutatavad teenused.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi fondivalitsejal Finantsinspektsioonile esitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse:
 1) nõusolek filiaali asutamiseks Eestis;
 2) kinnitus selle kohta, et tal on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga;
 3) andmed fondivalitseja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse kohta ning päritoluriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus.

 (4) Filiaali asutamise loa taotluse vorm võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

 (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab kolmanda riigi fondivalitseja koos eestikeelse tõlkega.

§ 36. Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele ja andmete kontrollimisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 ja 21–23 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alustel keeldumisele võib Finantsinspektsioon keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks Finantsinspektsiooniga.

 (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 22 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali loa kehtetuks tunnistamisest, kui filiaali klientidel on nõudeid filiaali või kolmanda riigi fondivalitseja vastu või loa kehtetuks tunnistamine kahjustaks fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

§ 37. Filiaali asutamise loa muutmine

 (1) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb Finantsinspektsioonilt filiaali asutamise loa muutmist.

 (2) Filiaali asutamise loa muutmiseks esitab kolmanda riigi fondivalitseja Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 1–4 ja 7 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Filiaali asutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 sätestatut.

§ 38. Lepinguriigi fondivalitseja filiaal Eestis

 (1) Lepinguriigi fondivalitseja, kes soovib asutada filiaali Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav filiaali äriplaan, milles näidatakse kõik fondivalitseja poolt Eestis osutatavad teenused;
 2) filiaali ärinimi ning aadress;
 3) filiaali juhtide nimed;
 4) lepinguriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus.

 (2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib teha eelnimetatud andmete saamisest arvates kahe kuu jooksul otsuse, millega määratakse nõuded, mida fondivalitseja peab Eestis järgima ning millele vastavalt fondivalitseja peab oma teenuseid, sealhulgas portfellihaldus-, nõustamis- ja depooteenuseid osutama. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

 (3) Lepinguriigi fondivalitseja võib filiaali asutada ja alustada teenuste osutamist kahe kuu möödumisel päevast, mil Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatusest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust või teha eelnimetatud otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

 (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamise kohta, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Finantsinspektsiooni otsus selle olemasolu korral. Kui Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.

§ 39. Kolmanda riigi fondivalitseja piiriüleste teenuste osutamine Eestis

 (1) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, taotleb Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas jaos piiriüleste teenuste osutamise luba).

 (2) Piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile avalduse järgmiste andmete ja dokumentidega:
 1) fondivalitseja nimi ja aadress;
 2) fondivalitsejale väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed;
 3) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1 ja 3–5 sätestatud andmed ja dokumendid;
 4) fondivalitseja kahe viimase majandusaasta aruanded;
 5) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav äriplaan, milles näidatakse kõik fondivalitseja poolt Eestis osutatavad teenused.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi fondivalitsejal esitada Finantsinspektsioonile päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse:
 1) nõusolek fondivalitseja poolt piiriüleste teenuste osutamiseks Eestis;
 2) kinnitus selle kohta, et fondivalitsejal on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga;
 3) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse kohta ning päritoluriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab välisriigi fondivalitseja koos eestikeelse tõlkega.

§ 40. Piiriüleste teenuste osutamise loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemisele, avalduse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 ja 21–23 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alustel keeldumisele võib Finantsinspektsioon keelduda piiriüleste teenuste osutamise loa andmisest, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks Finantsinspektsiooniga.

 (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 22 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks tunnistamisest, kui kolmanda riigi fondivalitseja klientidel on nõudeid selle fondivalitseja vastu või kui see kahjustaks fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

§ 41. Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmine

 (1) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb Finantsinspektsioonilt piiriüleste teenuste osutamise loa muutmist.

 (2) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmiseks esitab kolmanda riigi fondivalitseja Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Filiaali asutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 sätestatut.

§ 42. Lepinguriigi fondivalitseja piiriüleste teenuste osutamine Eestis

 (1) Lepinguriigi fondivalitseja, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav äriplaan, milles näidatakse kõik fondivalitseja poolt Eestis osutatavad teenused;
 2) lepinguriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus.

 (2) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed, võib lepinguriigi fondivalitseja alustada piiriüleste teenuste osutamist Eestis.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib teha eelnimetatud andmete saamisest arvates kahe kuu jooksul otsuse, kus määrab tingimused, millele vastavalt lepinguriigi fondivalitseja peab oma teenuseid, sealhulgas portfellihaldus-, nõustamis- ja depooteenuseid osutama. Otsusest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata lepinguriigi fondivalitsejat.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatustest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsust või teha eelnimetatud otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

5. jagu Fondivalitseja aktsiad ja aktsionärid 

§ 43. Aktsiad

 (1) Fondivalitseja aktsiad on vabalt võõrandatavad.

 (2) Fondivalitseja aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatud aktsionäri ostueesõigust.

§ 44. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded

  Fondivalitsejas võivad olulist osalust omada isikud, kes on võimelised tagama fondivalitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle omanike struktuur ja ärisidemed on läbipaistvad ega takista tõhusa järelevalve teostamist ning kelle kohta ei ole tema päritoluriigi õigusaktide kohaselt Finantsinspektsioonil teabe saamine takistatud.

§ 45. Osaluse omandamisest teavitamine

 (1) Kui isik kavatseb omandada fondivalitsejas olulist osalust või suurendada seda üle 20, 33 või 50 protsendi fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui fondivalitseja muutuks tehingu tulemusena tema kontrollitavaks äriühinguks väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses, teavitab ta sellest enne Finantsinspektsiooni.

 (2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka fondivalitseja aktsionärile, kes omandab mõne muu tehingu tulemusena fondivalitsejas olulise osaluse või tema oluline osalus suureneb üle 20, 33 või 50 protsendi fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui fondivalitseja muutub tehingu tulemusena tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul teavitab isik pärast fondivalitseja üle kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või suurenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

§ 46. Olulisest osalusest teavitamisel esitatavad andmed

 (1) Finantsinspektsioonile teatatakse omandatava osa suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) juriidilisest isikust omandaja nimi, asukoht ja olemasolu korral registrikood, äriühingu puhul ka registrikaardi B-osa või registritunnistuse ametlikult kinnitatud ärakiri ning olemasolu korral põhikiri;
 2) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed omandajaks oleva äriühingu nõukogu ja juhatuse liikmete kohta ning omandaja kinnitus nimetatud isikute usaldusväärsuse ja laitmatu maine kohta;
 3) olemasolu korral omandajaks oleva äriühingu viimase kahe majandusaasta aruanne ja auditeeritud vahearuanne esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud. Aruannetele tuleb lisada audiitori järeldusotsus, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
 4) kontserni koosseisu kuuluva äriühingu poolt osaluse omandamise korral kontserni struktuuri kirjeldus koos kontserni kuuluvate äriühingute osaluse näitamisega ning kontserni viimase kahe majandusaasta aruanded ja audiitori järeldusotsused;
 5) omandajaks oleva füüsilise isiku puhul käesoleva lõike punktis 2 nimetatud andmed ning andmed raha päritolu kohta.

 (2) Kui olulist osalust soovib omandada välisriigi fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või investeerimisfond, esitatakse Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele välisriigi vastava järelevalveasutuse tõend selle kohta, et nimetatud välisriigi isik omab kehtivat tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele ning nendega seonduvalt hiljem esitatud andmetele lisatakse osaluse omandaja poolt allkirjastatud kinnitus esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kohta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad nimetatud isikud oma allkirjaga.

 (4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe täpsustamiseks nõuda olulise osaluse omandajalt lisaandmeid ja -dokumente.

§ 47. Olulise osaluse omandamise tingimused

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata olulise osaluse omandajale tähtaeg olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks. Tähtaeg ei või ületada 12 kuud. Olulise osaluse omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama pärast osaluse omandamise või suurendamise tehingu teostamist või teostamata jätmise otsuse tegemist viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (2) Olulise osaluse võib omandada, kui Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist.

 (3) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keelava ettekirjutuse tegemisel koostööd lepinguriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega, kui lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus, investeerimisühing, kindlustusandja või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik on olulise osaluse omandaja või muutuks tehingu tulemusena isikuks, kelle kontrollitavaks äriühinguks on fondivalitseja.

§ 48. Osaluse omandamise keelamise alused

 (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata osaluse omandamise või suurendamise, kui:
 1) osaluse omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks esitanud või on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet;
 2) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad, puudulikud või ebakorrektsed;
 3) osaluse omandamine või suurendamine võib oluliselt piirata konkurentsi fondide valitsemisel või muude käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamisel;
 4) ilmneb, et osaluse omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetele või ilmneksid käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud asjaolud;
 5) osaluse omandamine või suurendamine võib oluliselt kahjustada fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huve või fondivalitseja ei vastaks enam käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 6) osaluse omandaja finantsseisund ei ole piisavalt kindel või osaluse omandaja raamatupidamise aruanded ei võimalda õigesti hinnata taotleja finantsseisundit;
 7) olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks vajalikud rahalised või mitterahalised vahendid võivad Finantsinspektsiooni hinnangul olla seotud tehinguga, mille tunnused viitavad rahapesule või terrorismi rahastamisele;
 8) osaluse omandaja, kes soovib omandada üle 50% fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, finantsseisund ei ole piisav, et tagada fondivalitseja usaldusväärset ja korrapärast tegevust.

 (2) Finantsinspektsioon võib pärast käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud tähtaega teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse olulise osaluse omandamine käesoleva seadusega vastuolus olevaks, kui:
 1) olulise osaluse omandaja on esitanud eksitavaid andmeid, valeandmeid või -dokumente;
 2) olulist osalust omava aktsionäri või tema esindaja tegevus ohustab oluliselt fondivalitseja kindlat ja usaldusväärset juhtimist;
 3) ilmnevad muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud.

§ 49. Olulise osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

 (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda tehingu teinud isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse;
 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-des 45 ja 46 sätestatud korras teavitatud;
 4) tehing on tehtud enne käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

 (2) Olulise osaluse omandajal ei ole õigusi, mis muudaksid fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks, kui fondivalitseja on isiku kontrollitavaks äriühinguks muutunud tehingu tagajärjel, mille puhul esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud.

 (3) Kui tehingu tagajärjel, mille puhul esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus Finantsinspektsiooni või teise aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui see avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

§ 50. Olulise osaluse muutumisest teavitamine

 (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse fondivalitsejas, või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist fondivalitseja üle, peab ta sellest Finantsinspektsiooni ette teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu ning käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmed isiku kohta, kellele aktsiaid võõrandatakse.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu tehingu tulemusena kontrolli fondivalitseja üle või fondivalitsejas olulise osaluse või tema oluline osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (3) Fondivalitseja on käesoleva seaduse §-s 45 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

 (4) Fondivalitseja esitab igal majandusaastal koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kes omavad fondivalitsejas olulist osalust, näidates ära isiku omatava osaluse suuruse ja sellega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 9.

6. jagu Fondivalitseja juhtimine 

§ 51. Nõuded juhtidele

 (1) Fondivalitseja juhtidel peab olema oma kohustuste täitmiseks vajalik haridus, teadmised ja kogemused ning laitmatu ärialane maine.

 (2) Fondivalitseja juhiks ei või olla isik:
 1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud fondi, fondivalitseja, väärtpaberituru kutselise osalise, kindlustusandja või krediidiasutuse pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise riigi- või järelevalveasutuse algatusel;
 2) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
 3) kellel on ärikeeld;
 4) kelle varasem tegevus viimase kümne aasta jooksul on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja tegevust selliselt, et fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

 (3) Fondivalitseja juhatuses peab olema vähemalt kaks liiget.

 (4) Fondivalitseja juhatuse liikmetel peab olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus.

 (5) Fondivalitseja juhid ning töötajad on kohustatud tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes fondivalitseja ning tema valitsetavate fondide, fondide aktsionäride ja osakuomanike ning teiste klientide huvidest.

§ 52. Juhi valimine või määramine

 (1) Fondivalitseja juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik fondivalitsejale esitama:
 1) kirjaliku nõusoleku;
 2) elukoha aadressi;
 3) ülevaate oma hariduse, töökogemuse ja ettevõtluses osalemise kohta;
 4) kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla fondivalitseja juht.

 (2) Fondivalitseja juhi usaldusväärsust, tema sobivust ja nõuetele vastavust kinnitavate andmete ja dokumentide täpsem loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 53. Juhi tagasikutsumine

 (1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda fondivalitsejalt juhi tagasikutsumist, kui:
 1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) juht on rikkunud käesoleva seaduse või muude tema ametialase tegevusega seotud õigusaktide nõudeid;
 3) tema valimiseks või määramiseks on esitatud eksitavaid, puudulikke või valeandmeid või -dokumente;
 4) juhi tegevus fondivalitseja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja juhtimist selliselt, et fondi, fondi aktsionäride ja osakuomanike, klientide ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud.

 (2) Kui fondivalitseja ei ole täielikult või ettenähtud tähtajal täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu kaudu või tunnistada fondivalitseja tegevusluba kehtetuks.

 (3) Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, fondivalitseja juhatuse või nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt.

§ 54. Juhtide ja töötajate tegevuspiirangud

 (1) Fondivalitseja juht ega töötaja ei või olla teise fondivalitseja, krediidiasutuse, kindlustusandja või investeerimisühingu juhatuse või nõukogu liige ega töötaja.

 (2) Fondivalitseja juht või töötaja võib olla nõukogu liige selle fondivalitsejaga samasse kontserni kuuluvas ettevõtjas.

 (3) Fondivalitseja nõukogu liikmeks võib olla fondivalitseja emaettevõtja juhatuse või nõukogu liige või töötaja.

 (4) Kohustuslike pensionifondide valitsemise tegevusluba omava fondivalitseja juht ega töötaja ei või olla Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja juhatuse liige ega töötaja.

§ 55. Fondijuht

 (1) Fondivalitseja juhatus määrab igale tema valitsetavale fondile töötaja või töötajad (edaspidi fondijuht), kelle ülesanne on koordineerida selle fondi vara investeerimist ja muid fondi valitsemisega seotud tegevusi ning jälgida, et fondi valitsetaks vastavalt õigusaktides ja lepingulise fondi tingimustes või valitsemislepingus sätestatule.

 (2) Fondijuht võib töötada ainult ühes fondivalitsejas. Sama isik võib olla mitme selle fondivalitseja valitsetava fondi fondijuhiks.

 (3) Fondijuht peab tegutsema fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike parimates huvides.

 (4) Fondijuht vastutab fondivalitseja ees oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest, kui tema kohustuste rikkumise tagajärjel tekitati kahju fondile, fondi aktsionäridele või osakuomanikele.

§ 56. Nõuded fondijuhile

 (1) Fondijuhil peavad olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus, ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning laitmatu ärialane maine.

 (2) Fondijuhiks ei või olla isik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud nõuetele.

 (3) Fondijuht ei või kolmandale isikule osutada vara investeerimise, väärtpaberitehingute teostamise või muid sellesarnaseid teenuseid.

 (4) Kohustusliku pensionifondi fondijuhiks võib olla üksnes isik, kes on viimase viie aasta jooksul vähemalt ühe aasta tegutsenud fondijuhina või vähemalt kolm aastat olnud tegev väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel.

§ 57. Fondivalitseja sise-eeskirjad

 (1) Fondivalitseja kehtestab juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis peavad tagama fondivalitseja ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavuse õigusaktidele ja fondivalitseja juhtimisorganite otsustele, samuti fondi vara investeerimise vastavalt fondi tingimustele või põhikirjale.

 (2) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas:
 1) fondivalitseja huvide ning fondivalitseja juhtide ja töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise kord, sealhulgas huvide konfliktide vältimise kord kontsernisiseselt, kui fondivalitseja kuulub kontserni;
 2) fondivalitsejasisese teabe ja dokumentide liikumise kord;
 3) alluvussuhted, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramisel, fondi arvel väärtpaberitega kauplemisel, fondivalitsejale kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ning riskide hindamisel;
 4) sisemised protseduurireeglid fondi arvel tehtud tehingute ja tehinguandmete registreerimiseks;
 5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RT I 2002, 105, 612; 2004, 2, 7) alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks, sealhulgas tegevusjuhis juhuks, kui avastatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud tunnustele vastav olukord;
 6) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuste osutamise kord, sealhulgas ajaliselt määratletud ja määratlemata piirangud tehingute tegemisel.

§ 58. Sisekontroll

 (1) Fondivalitseja peab rakendama piisavalt sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad fondivalitseja kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid.

 (2) Fondivalitseja nõukogu määrab sõltumatu töötaja või töötajad või sõlmib siseaudiitori funktsioonide täitmiseks lepingu audiitoriga (edaspidi siseaudiitor), kes peab vastama käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning ei või töötada fondijuhina ega täita muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

 (3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida fondivalitseja ja selle juhtide ning töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, fondivalitseja sõlmitud lepingutele ning heale tavale.

 (4) Fondivalitseja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet fondivalitseja juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

 (5) Siseaudiitor on kohustatud talle fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õiguserikkumisele või fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama fondivalitseja nõukogule ja juhatusele, depositooriumile ning Finantsinspektsioonile.

7. jagu Fondivalitseja ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, lõpetamine ja pankrot 

§ 59. Fondivalitseja ümberkujundamine

  Fondi valitsevat aktsiaseltsi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks.

§ 60. Fondivalitseja jagunemine

  Fondivalitseja jagunemine on keelatud.

§ 61. Fondivalitseja ühinemine

 (1) Fondivalitseja ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

 (2) Fondivalitseja võib ühineda üksnes teise fondivalitsejaga. Fondivalitseja ühinemine uue äriühingu asutamise teel ei ole lubatud.

 (3) Fondivalitsejate ühinemiseks on vaja Finantsinspektsiooni luba (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).

§ 62. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

 (1) Fondivalitseja ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Ühinemislepingus võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud ühinemisloa andmist.

 (2) Fondivalitsejatevahelise ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama Finantsinspektsiooni kümne päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist.

 (3) Fondivalitsejate ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne, mida peab kontrollima audiitor. Äriseadustiku § 419 lõikes 3 sätestatud vahebilanss tuleb ühinemisel koostada, kui majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kolm kuud enne ühinemislepingu sõlmimist.

 (4) Audiitori aruandes antakse hinnang aktsiate vahetussuhtele ja selle määramisele ning arvamus selle kohta, kas ühendav fondivalitseja vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele.

§ 63. Ühinemisluba

 (1) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav fondivalitseja või ühinevad fondivalitsejad ühiselt Finantsinspektsioonile vastava avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) ühinemisleping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri;
 2) ühinemisaruanne;
 3) ühinemisotsused;
 4) audiitori aruanne;
 5) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;
 6) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 6 ja 10 nimetatud andmed ja dokumendid;
 7) käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele vastav fondivalitseja sise-eeskirjade projekt.

 (2) Kui ühinemine toob kaasa fondide tingimuste muutmise, esitab ühendav fondivalitseja ka käesoleva seaduse §-s 117 nimetatud andmed ja dokumendid.

§ 64. Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

 (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas taotlejate poolt fondide valitsemise võimalused vastavad ning ühendav fondivalitseja vastab seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

 (3) Kui ühinemisel taotleti ka fondi tingimuste muutmist, teeb Finantsinspektsioon koos ühinemisloa andmise otsusega otsuse fondi tingimuste muutmise registreerimise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 118 sätestatule.

 (4) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon pärast otsuse tegemist viivitamata teatavaks ühendavale fondivalitsejale või ühinevatele fondivalitsejatele.

 (5) Finantsinspektsioon otsustab ühendatava fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamise vastavalt käesoleva seaduse §-s 21 sätestatule üheaegselt ühinemisloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus jõustub mitte varem kui ühinemise kande äriregistrisse kandmise päeval.

 (6) Finantsinspektsioon avalikustab ühinemisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval käesoleva seaduse §-s 295 ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.

§ 65. Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
 1) ühendava fondivalitseja juhid ei vasta seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 2) ühinemise tagajärjel rikutaks käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud investeerimispiiranguid;
 3) ühendava fondivalitseja finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 4) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
 5) ühendava fondivalitseja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist:
 6) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

§ 66. Ühinemise avalikustamine

  Fondivalitsejate ühinemise avalikustab ühendav fondivalitseja pärast äriregistrisse vastava kande tegemist seitsme päeva jooksul vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel (edaspidi fondivalitseja veebileht).

§ 67. Fondivalitseja lõpetamine

 (1) Fondivalitseja üldkoosolek võib enda lõpetamise otsuse teha vaid pärast kõigi tema valitsetavate fondide lõpetamist või nende valitsemise üleandmist.

 (2) Selle fondivalitseja lõpetamine, kes valitseb kohustuslikke pensionifonde, võib toimuda üksnes Finantsinspektsiooni loal.

 (3) Pensionifondivalitseja lõpetamise loa saamiseks esitab pensionifondivalitseja Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) pensionifondivalitseja üldkoosoleku otsus fondivalitseja lõpetamise loa taotlemise kohta;
 2) pensionifondivalitseja hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema valitsetud või valitsetavate pensionifondide osakuomanike huvidele.

 (4) Pensionifondivalitseja lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas pensionifondivalitseja lõpetamine vastab tema valitsetud või valitsetavate pensionifondide osakuomanike huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (5) Otsuse pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist.

 (6) Finantsinspektsioon võib keelduda pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmisest, kui pensionifondivalitseja lõpetamine on vastuolus tema valitsetud või valitsetavate pensionifondide osakuomanike huvidega.

 (7) Otsuse pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata pensionifondivalitsejatele teatavaks.

 (8) Finantsinspektsioon avalikustab pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval käesoleva seaduse §-s 295 ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.

§ 68. Fondivalitseja pankrot

 (1) Fondi vara ei kuulu fondivalitseja pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada fondivalitseja võlausaldajate nõudeid. Kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti, kuuluvad fondivalitseja pankrotivara hulka fondivalitseja omandis olevad fondi aktsiad või osakud.

 (2) Pensionifondivalitseja pankrotimenetluse võib algatada üksnes Finantsinspektsiooni või likvideerijate avalduse alusel.

 (3) Finantsinspektsioon esitab pensionifondivalitseja suhtes pankrotiavalduse juhul, kui pensionifondivalitseja varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks.

 (4) Pensionifondivalitseja suhtes pankrotihoiatust ei esitata.

 (5) Pensionifondivalitseja pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus kolme tööpäeva jooksul, arvates pankrotiavalduse esitamisest.

 (6) Fondivalitseja pankroti korral rahuldatakse tema valitsetavate pensionifondide osakuomanike nõuded fondivalitseja vastu esimeses järgus pärast pandiga tagatud nõudeid.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse viie aasta jooksul pärast pensionifondi valitsemise üleminekut.

 (8) Pensionifondivalitseja omandis olevad tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osakud ei kuulu pankrotivara hulka.

 (9) Pensionifondivalitseja võib taotleda tema omandis olevate tema valitsetava või valitsetud kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud korras või osakute kustutamist §-s 84 sätestatud korras üksnes juhul, kui 18 kuu jooksul pärast kohustusliku pensionifondi valitsemise üleminekut ei ole ilmnenud kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolusid.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud osakute tagasivõtmisel saadud raha kuulub pensionifondivalitseja pankrotivara hulka.

8. jagu Nõuded fondivalitseja tegevusele 

§ 69. Fondivalitseja tegevus

 (1) Fondivalitseja tegevus peab vastama õigusaktidele, fondivalitseja põhikirjale ning tema valitsetava fondi tingimustele ja valitsemislepingule.

 (2) Fondivalitsejal on vastavalt fondi tingimustele ja valitsemislepingule õigus fondi vara käsutada ja vallata ning muud sellest tulenevad õigused.

 (3) Fondivalitseja teeb lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja kõigi osakuomanike ühisel arvel (edaspidi lepingulise fondi arvel) ning aktsiaseltsina asutatud fondi varaga fondi nimel ja arvel või vastavalt valitsemislepingule oma nimel ja fondi arvel.

§ 70. Fondivalitseja kohustused

 (1) Fondivalitseja on kohustatud:
 1) vastama õigusaktidest ning valitsemislepingust tulenevatele nõuetele ning oma tegevustes üles näitama piisavat asjatundlikkust, ausust, täpsust ja hoolikust, et tagada tema valitsetava fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike ja klientide parimate huvide kaitse ning finantsturgude ja muude turgude usaldusväärne ja korrapärane toimimine;
 2) tagama oma tegevuseks vajalike protseduuride kehtestamise ja rakendamise ning fondide valitsemiseks vajalike vahendite olemasolu ja nende efektiivse kasutamise;
 3) vältima tehinguid, millest tulenevad fondivalitseja huvid on vastuolus tema valitsetava fondi ja kliendi huvidega (huvide konflikt) ning vältimatu huvide konflikti puhul tegutsema fondi ja kliendi huvidest lähtuvalt;
 4) hoolitsema selle eest, et fondivalitseja ja tema kliendi või fondivalitseja ja fondi või fondivalitseja klientide ja fondivalitseja valitsetavate fondide vahelisi huvide konflikte välditaks või need oleksid võimalikult väiksed.

 (2) Fondivalitseja vastutab fondile, osakuomanikele või aktsiaseltsina asutatud fondile oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.

 (3) Fondivalitsejal on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike või fondi nõuded depositooriumi või kolmandate isikute vastu, kui nimetatud nõuete esitamata jätmine toob fondile või osakuomanikele kaasa või võib kaasa tuua olulise kahju tekkimise. Fondivalitseja ei ole kohustatud esitama nimetatud nõudeid, kui fond või osakuomanikud on nõuded juba esitanud.

 (4) Fondivalitseja peab fondi vara investeerimisel:
 1) hankima piisavat teavet vara kohta, mida ta fondi arvel kavatseb omandada või on omandanud;
 2) jälgima selle emitendi finantsmajanduslikku olukorda, kelle väärtpabereid ta fondi arvel kavatseb omandada või on omandanud;
 3) hankima piisavat teavet selle isiku maksejõulisuse kohta, kellega fondi arvel tehinguid tehakse.

§ 71. Fondivalitseja kohustused investeerimisteenuste osutamisel

 (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 70 sätestatule peab fondivalitseja käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuste osutamisega seotud andmete registreerimisel ja säilitamisel lähtuma väärtpaberituru seaduse §-s 90 sätestatust.

 (2) Fondivalitseja võib käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud teenuse osutamisel kliendi vara investeerida enda valitsetavasse fondi üksnes ulatuses, milles klient on fondivalitsejale kirjalikult vastava õiguse andnud.

 (3) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuste osutamisel kohaldatakse fondivalitsejale väärtpaberituru seaduse §-s 87 sätestatut.

§ 72. Varade lahusus

 (1) Fondivalitseja peab fondi vara valitsema lahus fondivalitseja enda varast, teiste tema valitsetavate fondide varadest ja muudest varakogumitest.

 (2) Fondi varasse kuulub ka vara, mis omandatakse fondi varasse kuuluva õiguse alusel või fondi varal põhineva tehinguga või saadakse hüvitusena fondi varasse kuuluva asja või õiguse eest.

 (3) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuste osutamisel kohaldatakse fondivalitsejale väärtpaberituru seaduse §-s 88 kliendi varade hoidmise ja kaitse kohta sätestatut.

§ 73. Fondivalitseja ülesannete edasiandmine

 (1) Fondivalitsejal on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (edaspidi ülesannete edasiandmine), kui:
 1) ülesannete edasiandmine ei kahjusta fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huve;
 2) ülesannete edasiandmine ei takista fondivalitseja tegevust ja tema ülesannete täitmist vajalikul tasemel;
 3) ülesannete edasiandmine ei takista fondivalitseja ja depositooriumi üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 4) ülesannete edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus fondivalitseja ei tegele reaalselt fondi valitsemisega;
 5) kolmandal isikul, kellele ülesanded edasi antakse, on ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ning ta on võimeline neid ülesandeid täitma;
 6) fondivalitsejal on õigus anda kolmandale isikule, kellele fondivalitseja ülesanded on edasi antud, lisajuhtnööre ja kontrollida kolmanda isiku tegevust, mis on seotud fondi valitsemisega;
 7) on täidetud muud käesolevast seadusest tulenevad nõuded.

 (2) Fondivalitseja võib ülesandeid edasi anda ka sellisele välisriigi fondivalitsejale, investeerimisühingule või krediidiasutusele, kellel ei ole Eestis asutatud filiaali või kes ei osuta Eestis piiriüleseid teenuseid.

 (3) Fondivalitseja võib kolmandale isikule edasi anda üksnes selliseid käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 loetletud tegevusi, mille edasiandmine on lubatud fondivalitseja valitsetava fondi tingimuste või valitsemislepingu kohaselt.

 (4) Fondivalitseja teavitab fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmisest viivitamata Finantsinspektsiooni, esitades ülesannete edasiandmise lepingu ärakirja.

 (5) Ülesannete edasiandmine kolmandale isikule ei vabasta fondivalitsejat ja depositooriumi vastutusest seoses fondi valitsemisega.

§ 74. Fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmise erisused

 (1) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 sätestatud fondi vara investeerimist võib kolmandale isikule edasi anda üksnes fondi vara teatud kindlaksmääratud osa suhtes.

 (2) Fondi vara investeerimist võib edasi anda üksnes fondivalitsejale, krediidiasutusele või investeerimisühingule, kellel on tegevusluba väärtpaberituru seaduse § 43 punktis 5 nimetatud teenuse osutamiseks. Fondi vara investeerimist võib edasi anda ka välisriigis asutatud fondivalitsejale, krediidiasutusele või investeerimisühingule, kellel on vastavalt oma tegevusloale õigus osutada väärtpaberiportfelli valitsemise teenust.

 (3) Fondi vara investeerimist ei või edasi anda selle fondi depositooriumile ega sellisele kolmandale isikule, kelle puhul võib ilmneda huvide konflikt kolmanda isiku ja fondivalitseja, fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike vahel.

 (4) Osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamise võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele edasi anda ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

 (5) Lepingulise fondi osakute registri pidamise võib edasi anda üksnes vastavalt käesoleva seaduse 4. peatüki 3. jaos sätestatule.

§ 75. Fondivalitseja ülesannete edasiandmise lõppemine

 (1) Fondivalitsejal peab olema õigus kolmanda isikuga sõlmitud fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmise leping lõpetada igal ajal.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse konkreetsele isikule kõigi fondide või mõne fondi valitsemisega seotud ülesande edasiandmise lõpetamist või kõigi fondivalitseja poolt kolmandate isikutega sõlmitud ülesannete edasiandmise lepingute lõpetamist.

 (3) Finantsinspektsioon võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse, kui:
 1) kolmandal isikul puudub fondivalitseja ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon;
 2) rikutakse fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huve või on sellise rikkumise oht;
 3) rikutakse käesoleva seaduse §-des 73 või 74 nimetatud tingimusi;
 4) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel, kes teostab järelevalvet käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 nimetatud isiku üle, ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks;
 5) kolmas isik, kellele fondivalitseja ülesanded on edasi antud, ei vasta nõuetele, mis on vajalikud talle üleantud ülesannete täitmiseks.

§ 76. Pensionifondivalitseja tegevus

 (1) Fondivalitseja, kellele on antud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud õigus valitseda kohustuslikke pensionifonde, on kohustatud valitsema vähemalt ühte kohustuslikku pensionifondi, mille tingimuste kohaselt võib pensionifondi vara investeerida üksnes:
 1) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud väärtpaberitesse;
 2) krediidiasutuste hoiustesse;
 3) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 6 nimetatud tuletisväärtpaberitesse, mille alusvaraks on käesoleva lõike punktides 1, 2 või 4 nimetatud vara;
 4) fondidesse, mille vara võib investeerida üksnes käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud väärtpaberitesse või hoiustesse.

 (2) Fondivalitseja võib valitseda kahte või enamat kohustuslikku pensionifondi üksnes juhul, kui:
 1) see on tingitud fondivalitsejate ühinemisest;
 2) see on tingitud kohustusliku pensionifondi valitsemise ülevõtmisest;
 3) tema valitsetavatel kohustuslikel pensionifondidel on vastavalt nende fondide tingimustele ning käesolevas paragrahvis sätestatule oluliselt erinev investeerimispoliitika.

 (3) Pensionifondide investeerimispoliitika erinevuse ulatuse määramisel lähtub Finantsinspektsioon käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 4 sätestatud põhiprintsiipidest, pidades eelkõige silmas piiranguid pensionifondi vara investeerimisel eri liiki väärtpaberitesse.

 (4) Sama pensionifondivalitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide investeerimispoliitika oluliseks erinevuseks loetakse nende pensionifondide tingimustes sätestatud aktsiatesse investeerimise piirangute erinevust vähemalt 25% ulatuses pensionifondi varade turuväärtusest.

 (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule loetakse pensionifondide investeerimispoliitika oluliselt erinevaks ka juhul, kui kahe võrreldava pensionifondi tingimustes sätestatud piirangud üksikult või kogumis erinevad järgmiste tingimuste osas:
 1) käesoleva seaduse § 269 lõike 3 alusel sätestatud riigid on erinevad või nende suhtes sätestatud piirangud erinevad vähemalt 25% ulatuses pensionifondi vara turuväärtusest;
 2) kinnisasjadesse investeerimise piirang erineb vähemalt 10% ulatuses pensionifondi vara turuväärtusest;
 3) teiste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimise piirang erineb vähemalt 35% ulatuses pensionifondi vara turuväärtusest.

§ 77. Valitsemisõiguse lõppemine

 (1) Fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb:
 1) lepingulise fondi valitsemise üleandmisega käesoleva seaduse §-des 155–160 sätestatud korras;
 2) fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega;
 3) fondivalitseja sundlõpetamisega;
 4) fondivalitseja pankroti väljakuulutamisega või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisega vara puudumise tõttu pankrotimenetluse kulutuste katteks.

 (2) Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse, millega lõpetatakse fondivalitseja õigus fondi valitseda, kui:
 1) lepingulise fondi vara puhasväärtus on kuue kuu möödumisel fondi registreerimisest väiksem kui 400 000 eurot;
 2) Finantsinspektsioon on teinud ettekirjutuse osakute väljalaske peatamise kohta ning fondivalitseja ei ole Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks kõrvaldanud osakute väljalaske peatamise aluseks olnud asjaolusid;
 3) fondivalitseja on korduvalt peatanud lepingulise fondi osakute tagasivõtmise ning selline peatamine kahjustab osakuomanike õigustatud huve;
 4) lepingulisel fondil ei ole depositooriumi;
 5) fondi valitsemine selle fondivalitseja poolt ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 6) see on vajalik fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvi tõttu;
 7) muudel seaduses, valitsemislepingus, fondi tingimustes või põhikirjas ettenähtud juhtudel.

9. jagu Fondivalitseja osalus fondis 

§ 78. Fondivalitseja poolt osakute omamine

 (1) Fondivalitseja võib omada tema valitsetava fondi osakuid või aktsiaid.

 (2) Fondivalitseja peab omama vähemalt 1% iga tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osakutest.

 (3) Alates kohustusliku pensionifondi moodustamisest peab fondivalitseja kolme aasta jooksul omama vähemalt 2% selle pensionifondi osakutest.

 (4) Kui kohustuslikul pensionifondil on üle 100 miljoni osaku, peab fondivalitsejale kuuluma selles pensionifondis vähemalt 2 miljonit osakut pluss 1% osakute arvust üle 100 miljoni.

 (5) Fondivalitsejale või pensionifondi valitsejana tegutsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute osakaalu määramiseks käesoleva jao tähenduses jagatakse sellele isikule kuuluvate osakute arv Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja poolt registreeritud selle fondi osakute arvuga.

 (6) Fondivalitsejale ei või kuuluda nende pensionifondide osakuid, mida ta ei valitse.

§ 79. Osakute omamise erisused

 (1) Käesoleva seaduse §-s 78 sätestatut ei kohaldata:
 1) kohustusliku pensionifondi suhtes kolme kuu jooksul pärast selle pensionifondi valitsemise ülevõtmist fondivalitseja poolt;
 2) Finantsinspektsiooni määratud tingimustel kuue kuu jooksul pärast osakute tagasivõtmist kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaega võib Finantsinspektsioon pikendada tema määratud tingimustel kuni 18 kuuni.

§ 80. Täiendavate osakute omandamise kohustus

 (1) Seaduses sätestatud juhtudel peab fondivalitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arv olema suurem käesoleva seaduse §-des 78 ja 79 sätestatud arvust.

 (2) Ettekirjutuse täiendavate osakute omandamise ja selle tingimuste kohta teeb fondivalitsejale Finantsinspektsioon.

§ 81. Osakute omandamine ja tagasivõtmine

 (1) Fondivalitseja poolt lepingulise fondi osakute omandamine (edaspidi käesolevas jaos osakute omandamine) või talle kuuluvate lepingulise fondi osakute tagasivõtmine (edaspidi käesolevas jaos osakute tagasivõtmine) toimub käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning vastava fondi tingimustes sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Fondivalitseja teatab Finantsinspektsioonile osakute omandamise või tagasivõtmise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne osakute omandamist või tagasivõtmist. Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed:
 1) fondi nimetus;
 2) fondi aktivate turuväärtus ja vara puhasväärtus;
 3) väljalastud ja tagasivõtmata osakute arv;
 4) fondivalitsejale kuuluvate osakute arv ja nende osakaal;
 5) osakute arv, mida kavatsetakse omandada või tagasi võtta;
 6) osakute omandamise või tagasivõtmise päev (edaspidi käesolevas jaos tehingupäev).

 (3) Osakute omandamise või tagasivõtmise tehingu toimumisest teatab fondivalitseja Finantsinspektsioonile hiljemalt kümnendal päeval pärast tehingu toimumist. Teates märgitakse vähemalt:
 1) fondivalitseja poolt omandatud või tagasivõetud osakute arv;
 2) tehingupäev;
 3) fondi osakute arv tehingupäeval;
 4) osaku puhasväärtus tehingupäeval ning tehingupäevale eelnenud ja järgnenud tööpäeval.

 (4) Finantsinspektsiooni teavitamine käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole vajalik avatud fondi puhul, samuti juhul, kui kohustusliku pensionifondi osakud omandatakse või võetakse tagasi Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel käesoleva seaduse § 80 lõike 2 või kogumispensionide seaduse §-des 32–35 sätestatu kohaselt.

 (5) Käesolevas jaos fondivalitseja suhtes sätestatut kohaldatakse osakute tagasivõtmise osas ka isikule, kes enam ei valitse fondi, mille osakute tagasivõtmist ta nõuab.

§ 82. Osakute omandamise või tagasivõtmise keelamise alused

 (1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata osakute omandamise või määrata omandatavate osakute maksimaalse arvu, kui:
 1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) osakute omandamise tulemusena kuuluks fondivalitsejale rohkem kui 5% fondi osakutest;
 3) osakute omandamine on vastuolus teiste osakuomanike õigustatud huvidega.

 (2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata osakute tagasivõtmise või määrata tagasivõetavate osakute maksimaalse arvu, kui:
 1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) Finantsinspektsioon on teinud fondivalitsejale ettekirjutuse ja see on jäetud tähtpäevaks täitmata;
 3) fondivalitseja on tagatisfondi seaduse § 67 lõike 2 alusel kvartaliosamakse tasumise edasi lükanud;
 4) osakute tagasivõtmine ei vastaks muul põhjusel teiste osakuomanike parimatele huvidele;
 5) fondivalitsejale kuuluvate pensionifondi osakute arv jääks osakute tagasivõtmisel väiksemaks käesoleva seaduse §-des 78–80 sätestatud arvust;
 6) kohustusliku pensionifondi osakute fondiemissioonist ei ole veel möödunud 12 kuud;
 7) võetakse tagasi sellise isiku osakuid, kelle valitsetud pensionifondi valitsemise õigus on antud üle teisele fondivalitsejale ja üleandmisest on möödunud vähem kui kuus kuud;
 8) võetakse tagasi sellise isiku osakuid, kelle valitsetud pensionifondi valitsemise õigus on läinud üle pensionifondi depositooriumile – kuni pensionifondi valitsemise õiguse üleandmiseni teisele fondivalitsejale või pensionifondi likvideerimiseni.

§ 83. Osakute omandamine või tagasivõtmine Finantsinspektsiooni nõudel

  Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda:
 1) fondi osakute tagasivõtmist, kui fondivalitsejale kuulub rohkem kui 5% selle fondi osakutest;
 2) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui fondivalitsejale kuuluvate osakute arv tema valitsetavas kohustuslikus pensionifondis ei vasta käesoleva seaduse §-des 78 ja 79 sätestatule;
 3) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui see on vajalik kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks või kui see on muul põhjusel vajalik osakuomanike huvide kaitseks;
 4) pensionifondi valitsenud isikule kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmist, kui selle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekust on möödunud rohkem kui üheksa kuud.

§ 84. Kohustusliku pensionifondi fondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamine pensionifondi likvideerimisel

 (1) Pärast kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpetamist on fondivalitsejal või fondivalitsejana tegutsenud isikul õigus taotleda Finantsinspektsioonilt nõusolekut temale kuuluvate osakute puhasväärtusele vastava summa väljamaksmiseks ja osakute registrist kustutamiseks.

 (2) Finantsinspektsiooni poolt nõusoleku andmisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 82 sätestatut. Finantsinspektsioon teeb nõusoleku andmise või selle andmisest keeldumise viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

 (3) Finantsinspektsioon keeldub kõigi või osa fondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisest, kui ilmneb mõni kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud asjaolu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul rakendatakse kogumispensionide seaduse §-des 32–35 sätestatud kahju hüvitamise korda osakute tühistamise teel.

 (5) Fondivalitseja esitab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale avalduse talle kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arvule vastava summa väljamaksmiseks ja osakute kustutamiseks osakute registrist, lisades Finantsinspektsiooni nõusoleku osakute kustutamiseks. Avalduse alusel kannab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kustutatavate osakute eest raha üle fondivalitsejale.

10. jagu Fondivalitseja usaldatavusnõuded 

§ 85. Aktsiakapital

 (1) Fondivalitseja aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 eurot.

 (2) Fondivalitseja aktsiakapital peab olema vähemalt:
 1) 730 000 eurot – juhul, kui ta valitseb vabatahtlikku pensionifondi;
 2) 3 000 000 eurot – juhul, kui ta valitseb kohustuslikku pensionifondi.

 (3) Kohustusliku pensionifondi valitsemise õigust omava fondivalitseja aktsiakapitali suurendamisele ja vähendamisele kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 2004, 14, 90) §-s 30 ja § 31 lõigetes 1 ja 2 kindlustusandja aktsiakapitali kohta sätestatut.

§ 86. Fondivalitseja omavahendid

 (1) Fondivalitseja omavahendid on:
 1) esimese taseme omavahendid;
 2) teise taseme omavahendid;
 3) kolmanda taseme omavahendid.

 (2) Esimese ja teise taseme omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid.

 (3) Neto-omavahendid saadakse, arvates käesoleva seaduse § 87 lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt bruto-omavahenditest maha:
 1) osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes;
 2) allutatud nõuded ja muud nimetatud instrumentidega sarnased kapitali iseloomuga nõuded krediidi- ja finantseerimisasutustele, mis kuuluvad nende asutuste omavahenditesse.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditele ning allutatud nõuetele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 97–100 sätestatut.

 (5) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni ning esitama oma selgituse, kui tema neto-omavahendid on vähenenud:
 1) rohkem kui 5% võrra;
 2) käesoleva seaduse §-s 87 kehtestatud minimaalsuurusest allapoole.

 (6) Kui fondivalitseja neto-omavahendid on väiksemad käesoleva seaduse § 87 lõikes 1 sätestatud minimaalsuurusest, võib Finantsinspektsioon määrata tähtaja neto-omavahendite kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetega.

§ 87. Neto-omavahendite minimaalsuurus

 (1) Fondivalitseja neto-omavahendite summa ei või ühelgi hetkel olla väiksem kui:
 1) käesoleva seaduse § 85 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aktsiakapitali minimaalsuurus;
 2) 25% suurune osa fondivalitseja püsivatest üldkuludest.

 (2) Kui fondivalitseja valitsetavate fondide ning fondide, mille valitsemise õiguse ta on edasi andnud, vara puhasväärtus ületab 250 000 000 eurot, peab fondivalitseja omama täiendavaid omavahendeid 0,02% ulatuses summast, mille võrra valitsetavate fondide vara puhasväärtus ületab 250 000 000 eurot (edaspidi täiendavad omavahendid).

 (3) Finantsinspektsiooni loal võib fondivalitseja täiendavate omavahendite nõude kuni 50% ulatuses katta krediidiasutuse või kindlustusandja väljastatud vastavas suuruses garantiiga. Garantii väljastanud krediidiasutus või kindlustusandja peab olema lepinguriigi krediidiasutus või kindlustusandja või muu krediidiasutus või kindlustusandja tingimusel, et garantii väljastaja on kohustatud Finantsinspektsiooni hinnangul järgima vähemalt samaväärseid usaldatavusnõudeid, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse õigusaktides.

 (4) Käesoleva seaduse § 85 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aktsiakapitali minimaalsuurus ning täiendavate neto-omavahendite summa kokku ei pea olema suurem kui 10 000 000 eurot.

 (5) Fondivalitseja neto-omavahendite, neto-omavahendite minimaalsuuruse ning püsivate üldkulude arvutamise ja neto-omavahendite aruandluse kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 88. Fondivalitseja püsivad üldkulud

 (1) Püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

 (2) Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku alusel võib püsivate üldkulude arvutamisel maha arvata ka ühekordsed, aruandeaasta erakorralistest asjaoludest tingitult püsivate kulude hulka kuuluvad kulud.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus pärast majandusaasta aruande kinnitamist nõuda neto-omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel aluseks võetud püsivate üldkulude suuruse korrigeerimist juhul, kui fondivalitseja äritegevuses on toimunud olulisi muudatusi.

 (4) Tegevust alustava või vähem kui aasta tegutsenud fondivalitseja püsivate üldkulude katteks ettenähtud neto-omavahendite minimaalsuurus arvutatakse käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaanis planeeritud püsivate üldkulude alusel.

§ 89. Pensionifondi fondivalitseja omavahendite erisused

 (1) Pensionifondi valitseva fondivalitseja neto-omavahendid peavad moodustama vähemalt 2% tema valitsetavate pensionifondide vara puhasväärtusest, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti.

 (2) Fondivalitseja, kelle valitsetavate pensionifondide vara puhasväärtus on suurem kui 125 000 000 eurot, neto-omavahendid peavad olema vähemalt 2 500 000 eurot ning lisaks 1% tema valitsetavate pensionifondide vara puhasväärtuse osast, mis ületab 125 000 000 eurot.

 (3) Pensionifondi valitsemise üleandmisel peab fondivalitseja, kellele pensionifondi valitsemine üle antakse, vastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele hiljemalt kuue kuu möödumisel valitsemisõiguse üleminekust.

 (4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuu võrra, kui tähtaja pikendamine on põhjendatud pensionifondivalitseja finantsseisundit ja tema valitsetavate pensionifondide investeeringute struktuuri arvestades ning tähtaja pikendamine vastab fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvidele.

§ 90. Tähtaja pikendamise loa taotlemine

 (1) Fondivalitseja esitab käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 nimetatud loa taotlemiseks avalduse ning andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus), milles näidatakse põhjused, mis takistavad fondivalitsejat täitmast käesoleva seaduse § 89 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusi.

 (2) Käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 nimetatud loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas taotlus vastab osakuomanike ja potentsiaalsete investorite õigustatud huvidele ja on põhjendatud, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (3) Otsuse käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast avalduse saamist.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 sätestatud loa andmisest, kui tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud või kui see on vastuolus fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvidega.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 91. Konsolideerimisgrupi usaldatavusnõuded

 (1) Kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi, kohaldatakse neto-omavahendite kohta käesoleva seaduse § 87 lõikes 1 sätestatud nõudeid nii fondivalitsejale eraldi kui ka konsolideeritud alusel.

 (2) Fondivalitseja konsolideerimisgrupi moodustavad fondivalitseja, selle emaettevõtja ning samasse kontserni kuuluvad finantseerimisasutused, samuti finantseerimisasutused, kelle aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osaga esindatud häältest kuulub fondivalitsejale vähemalt 20%.

 (3) Kui fondivalitseja konsolideerimisgruppi kuulub vähemalt üks krediidiasutus, käsitatakse konsolideerimisgruppi krediidiasutuse konsolideerimisgrupina ja sellele kohaldatakse krediidiasutuste seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatut.

 (4) Konsolideeritud järelevalve teostamisel ei arvata Finantsinspektsiooni nõusolekul fondivalitseja konsolideerimisgruppi ettevõtjat, kelle:
 1) konsolideerimisgruppi arvamine moonutaks fondivalitseja konsolideerimisgrupi tegelikku finantsmajanduslikku olukorda;
 2) asukoht on väljaspool lepinguriiki ja kellelt vajaliku aruandluse saamine on takistatud, kuna päritoluriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks Finantsinspektsiooniga.

3. peatükk DEPOSITOORIUM 

§ 92. Depositoorium

 (1) Lepingulisel fondil ning avalikul aktsiaseltsina asutatud fondil peab olema depositoorium, kes hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid.

 (2) Depositooriumiks võib olla lepinguriigi krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on temale antud tegevusloa kohaselt õigus osutada krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 või väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid.

 (3) Avaliku fondi ja pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud krediidiasutus.

 (4) Krediidiasutus, investeerimisühing ja lepinguriigis asutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu filiaal, mis on avatud või avaliku fondi depositoorium, peab olema kantud Eesti äriregistrisse.

§ 93. Depooleping

 (1) Depooleping on lepingulise fondi fondivalitseja ja depositooriumi vahel või aktsiaseltsina asutatud fondi ja depositooriumi vahel sõlmitud leping, mille kohaselt fondi vara antakse depositooriumile hoiule ja depositoorium kohustub sellega tegema tehinguid vastavalt fondivalitseja korraldustele ja depoolepingus ettenähtud tingimustele.

 (2) Depoolepingus nähakse ette:
 1) lepingu kehtivusaeg;
 2) poolte õigused ja kohustused;
 3) arvelduste tegemise kord;
 4) depositooriumile makstava tasu suurus ja maksmise kord;
 5) depooteenuste osutamisel tehtud kulutuste katmise ulatus ja kord;
 6) poolte vastutus lepingu rikkumise eest;
 7) depositooriumi vastutus fondi vara või väärtpaberite hoidmisel kolmandate isikute juures;
 8) vaidluste lahendamise kord;
 9) lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja kord, sealhulgas vara säilitamise ja üleandmise tingimused pärast depoolepingu lõppemist;
 10) muud seadusega sätestatud või fondi tingimustest või põhikirjast tulenevad tingimused.

 (3) Depooleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

§ 94. Nõuded depositooriumile

 (1) Depositooriumi tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, depositooriumi kohustuste täitmisega tegelevate töötajate pädevus ja kogemused ning tehnilised süsteemid ja vahendid peavad olema küllaldased, et tagada käesolevas seaduses, depoolepingus või kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52 lõikes 3 nimetatud lepingus depositooriumile ettenähtud ülesannete täitmine.

 (2) Kohustusliku pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131; 63, 387; 110, 657; 2003, 51, 355; 88, 591) nimetatud kontohaldurist krediidiasutus, kes on depoolepingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt ühe aasta tegutsenud depositooriumina.

 (3) Depositoorium peab tegutsema fondivalitsejast sõltumatult ja fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huvides.

 (4) Depositoorium täidab käesolevas seaduses või kogumispensionide seaduses sätestatud ülesandeid ka pärast depoolepingu lõppemist, kui depooleping lõpeb käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud asjaolude tõttu või muudel juhtudel, kui pärast depoolepingu lõppemist ei ole fondi varasid üle antud teisele depositooriumile. Depositooriumil on käesolevas lõikes nimetatud tegevuse eest õigus saada depoolepingus sätestatud tasu.

§ 95. Depositooriumi tegevus

 (1) Depositoorium:
 1) hoiab fondi raha, väärtpabereid ja muud likviidset vara;
 2) korraldab fondi muu vara hoidmist, kui fondivalitseja ning depositoorium ei ole kokku leppinud teisiti;
 3) teostab fondi varaga arveldusi ja tehinguid ning peab selle kohta arvestust;
 4) hoolitseb, et osakute väljalase, tagasivõtmine, tühistamine, hüvitamine ja vahetamine toimuks vastavalt seaduses, selle alusel antud õigusaktides ja fondi tingimustes ettenähtud nõuetele;
 5) täidab fondivalitseja korraldusi niivõrd, kuivõrd depositooriumi teada ei ole need vastuolus käesoleva seaduse, muude õigusaktide, fondi tingimuste või põhikirjaga;
 6) täidab muid ülesandeid vastavalt käesolevale seadusele, muudele õigusaktidele ning depoolepingule.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule fondi depositoorium:
 1) hoolitseb, et avatud või avaliku lepingulise fondi vara ja osakute puhasväärtust arvutataks vastavalt seadusele, muudele õigusaktidele ning fondi tingimustele;
 2) jälgib, et käesoleva seaduse §-des 150–152 sätestatud väljamakseid avatud või avalikust lepingulisest fondist tehtaks ning fondi tulu arvel uute osakute väljalaskmine toimuks vastavalt käesolevale seadusele ja fondi tingimustele;
 3) hoolitseb, et kõik arveldused fondi vara võõrandamisel ja fondile vara omandamisel teostataks täies ulatuses ja selleks õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul, selle puudumisel aga ülekandeks tavapäraselt vajaliku tähtaja jooksul.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud depositooriumi kohustuste täitmiseks peab depositoorium jälgima, et fondivalitseja asjakohased protseduurid ning fondivalitseja sõlmitud lepingud oleksid kooskõlas seaduse ja fondi tingimuste või põhikirjaga. Depositoorium teostab perioodiliselt kontrolli, et tuvastada, kas fondivalitseja tegevus on kooskõlas seaduse ja fondi tingimustega või fondivalitseja kehtestatud protseduuridega.

§ 96. Pensionifondi depositooriumi tegevus

 (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 95 sätestatule pensionifondi depositoorium:
 1) korraldab pensionifondi osakute tagasivõtmist kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimiseks;
 2) korraldab vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamist;
 3) korraldab koos Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaga kohustusliku pensionifondi osakute vahetamist;
 4) korraldab koos Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ja kindlustusandjaga kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimist;
 5) täidab muid õigusaktidest või lepingutest tulenevaid ülesandeid.

 (2) Depositoorium teatab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale iga tööpäeva alguseks kohustusliku pensionifondi osaku väljalaske- ja tagasivõtmishinna ning väljalaske- ja tagasivõtmistasu suuruse.

§ 97. Depositooriumi õigused ja kohustused

 (1) Depositooriumil on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi nõuded fondivalitseja vastu, kui nende nõuete esitamine on otstarbekas. Depositoorium ei ole kohustatud nimetatud nõudeid esitama, kui osakuomanikud või aktsiaseltsina asutatud fond on nõuded juba esitanud.

 (2) Depositooriumil on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi nõuded kolmandate isikute vastu või vastuväide või vara aresti alt vabastamise taotlus, kui varast teostatakse sundtäitmist või vara on arestitud nõude katteks, mille eest fondi varaga ei vastutata.

 (3) Depositoorium võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuse eest fondivalitsejalt mõistlikku tasu ja sellega seotud kulutuste hüvitamist.

§ 98. Depositooriumi ülesannete edasiandmine

 (1) Depositooriumil on õigus vastavalt depoolepingus ettenähtud korrale sõlmida fondi vara hoidmiseks, sellega arvelduste tegemiseks ja muude depositooriumi ülesannete edasiandmiseks lepinguid kolmandate isikutega. Depositoorium vastutab ülesannete edasiandmise korral vastavalt käesoleva seaduse §-s 103 sätestatule.

 (2) Depositoorium valib fondi vara või väärtpabereid hoidva kolmanda isiku vajaliku hoolsusega, et tagada selle kolmanda isiku usaldusväärsus. Depositoorium on enne ülesannete edasiandmist ning ka edaspidi kohustatud kontrollima, kas kolmanda isiku organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase ning finantsseisund on küllaldased tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks.

§ 99. Arveldused fondi varaga

 (1) Tehinguid fondi varaga teeb fondivalitseja üksnes depositooriumi vahendusel või depositooriumi eelneval nõusolekul.

 (2) Raha osakute väljalaskest ja fondi vara võõrandamisest, samuti dividendid, intressid ja muud rahalised vahendid laekuvad depositooriumi poolt avatud fondi arvelduskontole või -kontodele (edaspidi fondi arvelduskonto).

 (3) Väljamakseid fondi arvelduskontolt võib depositoorium teha ainult fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi korraldusel vastavalt seadusele, depoolepingule, valitsemislepingule ja fondi tingimustele või põhikirjale.

§ 100. Varade lahusus

 (1) Depositoorium peab hoidma fondi vara, sealhulgas depositooriumis või krediidiasutuses arvelduskontol hoitavast rahast tulenevaid nõudeid, eraldi oma varast ja pidama fondi vara kohta eraldi arvestust.

 (2) Depositoorium võib hoida fondi vara oma nimel, kui selleks on fondivalitseja nõusolek ja on tagatud fondi vara kohta eraldi arvestuse pidamine.

 (3) Fondi vara ei kuulu depositooriumi pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada depositooriumi võlausaldajate nõudeid.

§ 101. Depootasu ja kulutused

  Depositooriumil on õigus saada tasu käesoleva seaduse §-des 95 ja 96 nimetatud teenuste osutamise eest ja hüvitist nende teenuste osutamisel tehtud kulutuste eest vastavalt fondi tingimustele, depoolepingule või fondivalitseja korraldusele. Nimetatud korraldus ei ole nõutav, kui fondi valitseb depositoorium.

§ 102. Teavitamise kohustus

  Kui fondivalitseja tegevus depositooriumile teadaolevatel andmetel on oluliselt vastuolus õigusaktidega, fondi tingimuste või põhikirjaga, depoolepingu või valitsemislepinguga, peab depositoorium sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, fondivalitseja nõukogu ja aktsiaseltsina asutatud fondi juhatust.

§ 103. Depositooriumi vastutus

 (1) Depositoorium vastutab oma kohustuste rikkumise tagajärjel fondile, osakuomanikele või fondivalitsejale tekitatud otsese varalise kahju eest.

 (2) Kui depoolepingus ei ole kokku lepitud rangemalt, vastutab depositoorium käesoleva seaduse § 98 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumise ning kolmandate isikute üle järelevalve teostamata jätmise eest.

§ 104. Depositooriumi vahetamine

 (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat või aktsiaseltsina asutatud fondi vahetama depositooriumi fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvide kaitsmiseks, kui depositoorium ei täida käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest, depoolepingust või muudest lepingutest tulenevaid kohustusi.

 (2) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutuses määrata tähtaja, mille jooksul peab fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond sõlmima uue depoolepingu ja fondi varad uuele depositooriumile üle andma.

 (3) Depositoorium täidab seadusest ja depoolepingust tulenevaid kohustusi kuni uue depoolepingu sõlmimiseni ning annab fondi varad uuele depositooriumile üle hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks. Depositooriumil on käesolevas lõikes sätestatud tegevuse eest õigus saada depoolepingus sätestatud tasu.

4. peatükk LEPINGULINE FOND 

1. jagu Lepinguline fond, fondi vara ja osak 

§ 105. Lepinguline fond

 (1) Lepinguline fond (edaspidi käesolevas peatükis fond) on osakute väljalaske teel kogutud raha ja selle raha investeerimisest saadud muu vara, mis kuulub ühiselt osakuomanikele (edaspidi osakuomanike ühisus).

 (2) Fondi tegevuse alused ning osakuomanike suhted fondivalitsejaga määratakse käesoleva seaduse ja fondi tingimustega.

 (3) Igal fondil võib samal ajal olla üksnes üks fondivalitseja.

§ 106. Osak ja osakuomaniku osa lepingulise fondi varas

 (1) Osak väljendab osakuomaniku osalust fondi varas.

 (2) Osakuomaniku osa fondi varas on määratud temale kuuluvate osakute arvu ja kõigile osakuomanikele kuuluvate osakute koguarvu suhtega. Nimetatud suhte muutumisel muutub vastavalt osakuomaniku osa suurus.

 (3) Kui fondil on mitut liiki osakuid, määratakse osakuomaniku osa lepingulise fondi varas temale kuuluvate osakute arvu ja kõigi sama liiki osakute arvu ning vastavalt kõigi sama liiki osakute puhasväärtuste summa suhtega fondi vara puhasväärtusesse.

 (4) Kui osakuomanikule kuulub mitut liiki osakuid, määratakse tema osa lepingulise fondi varas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eri liiki osakutele vastavate osade summana.

 (5) Osakute väljalaskmisel ja lepingulise fondi vara investeerimisel omandatud vara kuulub lepingulise fondi varana osakuomanikele vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud osade suurusele.

 (6) Osakuomanike omavahelistes suhetes ei kohaldata asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141) §-des 72–79 sätestatut. Ükski osakuomanik ei või nõuda osakuomanike ühisuse lõpetamist. Seda õigust ei ole ka osakuomaniku pandipidajal ega võlausaldajal täitemenetluses ega pankrotihalduril pankrotimenetluses.

§ 107. Osakuomaniku vastutus

 (1) Osakuomanik ei vastuta isiklikult fondi kohustuste eest, mida fondivalitseja on fondi arvel võtnud, samuti kohustuste eest, mille täitmist on fondivalitsejal õigus nõuda vastavalt fondi tingimustele fondi arvel. Osakuomaniku vastutus nende kohustuste täitmise eest on piiratud tema osaga fondi varas.

 (2) Fondivalitseja ei või osakuomanike nimel võtta kohustusi.

 (3) Osakuomaniku vastu suunatud nõude täitmiseks võib pöörata sissenõude tema osakute, mitte aga fondi vara vastu.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§ 108. Osak

 (1) Fondil võib olla mitut liiki osakuid, millest tulenevad õigused võivad erineda osaku nimiväärtuse, osakust tulenevate häälte arvu või käesoleva seaduse §-des 139 ja 140 või § 150 lõigetes 2 ja 3 nimetatud osakuga seotud tasude suuruse või §-s 152 nimetatud fondist tehtavate väljamaksete poolest.

 (2) Sama liiki osakud annavad osakuomanikele võrdsetel alustel võrdsed õigused.

 (3) Fondivalitsejal on õigus kehtestada fondi tingimustes eri liiki osakute suhtes erisusi, mis võivad tuleneda osakute omandamise nõutavast viisist või osakute omandamisel nõutavast osakute miinimumarvust.

 (4) Fondi tingimustes peab fondi eri liiki osakuid nimetama erinevalt.

 (5) Osaku nimiväärtus väljendatakse kroonides täisarvuna või kui osakuid müüakse välisvaluuta eest – välisvaluuta täisühikutena.

 (6) Osak on jagatav. Osakute jagamise tulemusena tekkinud osakute osade (edaspidi murdosak) ümardamise reeglid sätestatakse fondi tingimustes.

§ 109. Pensionifondi osaku erisused

 (1) Pensionifondi osakuid võivad omandada ja omada üksnes füüsilised isikud, samuti pensionifondi valitseja või pensionifondi fondivalitsejana tegutsenud isik käesoleva seaduse 2. peatüki 9. jaos sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata.

 (3) Pensionifondil võivad olla üksnes ühte liiki osakud.

 (4) Pensionifondi murdosak tuleb näidata täpsusega kaks kohta pärast koma.

 (5) Pensionifondi osaku nimiväärtus on 10 krooni.

 (6) Pensionifondi osak ei või kuuluda samal ajal mitmele isikule. Kohustusliku pensionifondi osak ei kuulu abikaasade ühisvarasse.

 (7) Pensionifondi osakuomaniku pankroti korral või tema varale sissenõude pööramisel täitemenetluse korras on vastavalt pankrotihalduril või kohtutäituril õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Muudel juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud.

§ 110. Osakust tulenevad õigused

  Osakuomanikul on õigus:
 1) nõuda fondivalitsejalt osakute tagasivõtmist vastavalt fondi tingimustes sätestatule;
 2) võõrandada temale kuuluvaid osakuid kolmandatele isikutele;
 3) saada fondi varast väljamaksete tegemisel vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust ja osaku liigist tulenev osa fondi tulust;
 4) saada vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust ja osakute liigist tulenev osa fondi likvideerimisel järelejäänud varast;
 5) kokku kutsuda osakuomanike üldkoosolek seaduses või fondi tingimustes ettenähtud juhtudel ja korras;
 6) osaleda ja hääletada üldkoosolekul vastavalt käesoleva seaduse § 131 lõikes 3 sätestatud häälte arvule;
 7) saada käesoleva seaduse §-s 242 sätestatud informatsiooni fondi tegevuse kohta;
 8) toimida muul seaduses sätestatud või fondi tingimustes ettenähtud viisil.

2. jagu Fondi moodustamine ja tingimused 

§ 111. Fondi moodustamine

 (1) Fondi moodustamise otsustab ja fondi tingimused kinnitab fondivalitseja nõukogu.

 (2) Fondi moodustamise otsuses tuleb märkida:
 1) fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
 3) depositooriumi ärinimi ja asukoht.

 (3) Fondi asukohaks on fondivalitseja asukoht.

§ 112. Fondi tingimused

 (1) Fondi tingimustes peavad olema märgitud:
 1) fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht, depositooriumi ärinimi;
 3) fondi liik, arvestades käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatut, samuti märge selle kohta, kas fond on kohustuslik või vabatahtlik pensionifond või käesoleva seaduse §-des 252–254 või §-s 278 nimetatud fond. Garanteeritud tootlusega fondi puhul märgitakse ka garantii tingimused ning garantiiandja ärinimi, asukoht ja registrikood selle olemasolu korral;
 4) fondi tegevuse eesmärk ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki väärtpaberitesse ja muusse varasse, täpsemad riskide hajutamise piirangud ning investeerimispiirangud, samuti piirangud regioonide või majandusharude kaupa;
 5) osakute liigid, kui fondil on eri liiki osakuid;
 6) osakutega seotud õigused ja kohustused;
 7) osakutest tulenevate õiguste teostamise viis;
 8) osakute vahetamise lubatuse korral osakute vahetamise tingimused ja kord, osakute vahetamisel toimuva osakute väljalaske ja tagasivõtmise kord, väljalaske- ja tagasivõtmistasu maksmise kord ning vastavad tähtajad;
 9) fondivalitseja õigused ja kohustused fondi vara valitsemisel;
 10) depositooriumi vastutus fondi vara või väärtpaberite hoidmisel kolmandate isikute juures;
 11) fondivalitseja poolt fondis osaluse omandamise kord ning fondivalitsejale kuuluvate osakute tagasivõtmise kord;
 12) osakute registreerimise kord ja registripidaja;
 13) fondivalitsejale ja depositooriumile makstavate tasude määrad ning nende arvestamise ja määramise kord;
 14) fondi arvel makstavate kulutuste täielik loetelu ning nende arvestamise kord;
 15) käesoleva lõike punktides 13 ja 14 sätestatud tasude ja kulutuste piirmäärad;
 16) osakute väljalaske ning tagasivõtmise tingimused ja kord;
 17) fondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasude arvutamise kord ning piirmäärad, samuti kriteeriumid, mille alusel erinevatele osakuomanikele kohaldatakse erinevaid piirmäärasid;
 18) fondi vara puhasväärtuse ning osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna arvutamise ja avaldamise kord ja sagedus;
 19) kui fondi tingimuste kohaselt võib fondi vara investeerida asjadesse, siis nende asjade hoidmise ja säilimise tagamise kord;
 20) iga liiki osaku puhasväärtuse arvutamise põhimõtted;
 21) tähtajalise fondi tähtaeg, kui see on ette nähtud;
 22) fondi puudutava teabe, sealhulgas reklaami ja aruannete avalikustamise ja esitamise kord;
 23) fondi tulu kasutamise ja fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
 24) osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise kord, kui üldkoosolek on ette nähtud seaduse või fondi tingimustega;
 25) ülesannete loetelu, mida fondivalitseja võib kolmandatele isikutele edasi anda ning fondivalitseja vastutuse ulatus üleantud ülesannete täitmisel;
 26) fondi tingimuste muutmise kord ja muudatuste avaldamise koht;
 27) fondi likvideerimise tingimused ja kord;
 28) muud seaduses sätestatud tingimused.

 (2) Fondi tingimustes võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.

§ 113. Pensionifondi tingimuste erisused

  Pensionifondi tingimustes peavad lisaks käesoleva seaduse §-s 112 sätestatule sisalduma:
 1) pensionifondi osakute tagasivõtmise korra erisused kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel;
 2) osakute pärimisel väljamaksete tegemise kord.
 3) fondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute tühistamise tingimused ja kord;
 4) kohustusliku pensionifondi osakute tühistamise kord pärijate puudumisel kogumispensionide seaduse § 28 lõikes 4 sätestatud juhul;
 5) kohustuslikust pensionifondist kogumispensionide seaduse §-des 41 ja 42 sätestatud perioodiliste väljamaksete tegemise tingimused ja kord.

§ 114. Fondi tingimuste registreerimine

 (1) Fondi tingimused jõustuvad ja fond loetakse moodustatuks pärast fondi tingimuste registreerimist Finantsinspektsiooni poolt.

 (2) Fondi tingimuste registreerimiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) fondi moodustamise otsus;
 2) fondi tingimused;
 3) osakute avaliku pakkumise korral käesoleva seaduse §-s 219 nimetatud prospekt ning lihtsustatud prospekt selle olemasolu korral;
 4) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed fondi audiitori kohta;
 5) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmed fondijuhi kohta;
 6) depooleping ja depositooriumi nõusolek fondi tingimustega;
 7) pensionifondi puhul ülevaade depositooriumi senise tegevuse kohta depositooriumina;
 8) kohustusliku pensionifondi puhul Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja seisukoht pensionifondi tingimuste suhtes;
 9) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52 lõikes 3 nimetatud lepingud.

 (3) Avaldusele ja sellega seonduvalt hiljem esitatud andmetele lisatakse fondivalitseja kõigi juhatuse liikmete allkirjastatud kinnitus registreerimise taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kohta.

§ 115. Fondi tingimuste registreerimise taotluse menetlemine ja registreerimise otsus

 (1) Registreerimistaotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas fondi tingimused vastavad seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ja osakuomanike õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse fondi tingimuste registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast asjakohase avalduse saamist.

 (3) Fondi tingimuste registreerimise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale ja depositooriumile teatavaks.

 (4) Kohustusliku pensionifondi tingimuste registreerimise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

§ 116. Fondi tingimuste registreerimisest keeldumise alused

 (1) Finantsinspektsioon keeldub fondi tingimuste registreerimisest, kui:
 1) fondi tingimused ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi toimimise olulisi tingimusi või fondi tingimused sisaldavad sätteid, mis on eksitavad või omavahel vastuolus;
 2) pensionifondi tingimustes ettenähtud investeerimispoliitika ei taga küllaldast riskide hajutamist ning pensionifondi varade vajalikku kindlust;
 3) fond ja selle valitsemine või fondivalitseja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
 4) avatud või avaliku fondi tingimuste kohaselt võib fondi vara olulises ulatuses investeerida varasse, mille väärtuse hindamine on raskendatud;
 5) fondi osakute avalik pakkumine või käesoleva seaduse § 219 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud prospektid ei vasta käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
 6) fondi tingimustes sätestatud fondi kohta teabe avalikustamise kord on ebapiisav;
 7) fondijuht ei vasta tema ametialast tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele või tema teadmised, oskused, kogemused ning muud omadused ei taga vastavat liiki fondi osakuomanike huvide piisavat kaitset;
 8) depositoorium ei vasta õigusaktidega depositooriumile kehtestatud nõuetele või ei ole muul põhjusel suuteline piisavalt tagama vastavat liiki fondi osakuomanike huvide kaitset;
 9) depooleping sisaldab sätteid, mis on omavahel vastuolus, ei ole üheselt mõistetavad või takistavad depositooriumil või fondivalitsejal oma ülesannete täies ulatuses täitmist või ei võimalda muul põhjusel fondi osakuomanike parimate huvide järgimist;
 10) fondi osakute registripidaja ei vasta temale seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 11) fondi tingimused on vastuolus osakuomanike õigustatud huvidega või registreerimisest keeldumine on osakuomanike õigustatud huvides vajalik muul põhjusel.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib pensionifondi tingimuste registreerimisest keelduda ka järgmistel põhjustel:
 1) lähtuvalt käesoleva seaduse §-s 76 sätestatust ei erine kohustusliku pensionifondi tingimustes ettenähtud investeerimispoliitika oluliselt nende kohustuslike pensionifondide investeerimispoliitikast, mida avalduse esitanud fondivalitseja juba valitseb või mille tingimuste registreerimist ta on samal ajal taotlenud;
 2) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52 lõikes 3 nimetatud leping sisaldab sätteid, mis ei ole omavahel või õigusaktidega kooskõlas või milles ei ole üheselt mõistetavalt ja piisava täpsusega kindlaks määratud registripidaja, pensionifondi depositooriumi ja fondivalitseja õigused ja kohustused kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamisel.

§ 117. Fondi tingimuste muutmine

 (1) Fondi tingimuste muutmise otsustab fondivalitseja nõukogu või osakuomanike üldkoosolek, kui üldkoosolek on seaduse või fondi tingimustega ette nähtud. Muudatusotsusest teavitab fondivalitseja viivitamata depositooriumi.

 (2) Fondi tingimuste muudatused tuleb registreerida Finantsinspektsioonis.

 (3) Fondi tingimuste muudatuste registreerimiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) fondi tingimuste muutmise otsus;
 2) fondi tingimuste muudetud tekst;
 3) osakute avaliku pakkumise prospekt, kui osakuid pakutakse avalikult ja kui fondi tingimuste muutmisega kaasneb prospekti muutmine;
 4) depoolepingu muudatused ja muudetud tekst, kui fondi tingimuste muutmisega kaasneb depoolepingu muutmine;
 5) depositooriumi nõusolek fondi tingimuste muutmisega;
 6) muudatuste põhjendus ning fondi arengule ja osakuomanike huvidele avaldatava mõju analüüs.

 (4) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muutmisel tuleb Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja seisukoht pensionifondi tingimuste muutmise kohta ning kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52 lõikes 3 nimetatud lepingute muudatused ja muudetud tekst, kui pensionifondi tingimuste muutmisega kaasneb nende lepingute muutmine.

§ 118. Fondi tingimuste muudatuste registreerimise taotluse läbivaatamine

  Fondi tingimuste muudatuste registreerimise taotluse läbivaatamisele, muudatuste registreerimise otsuse tegemisele ja selle otsuse tegemisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 115 ja 116 sätestatut.

§ 119. Fondi tingimuste muudatuste avalikustamine ja jõustumine

 (1) Fondivalitseja teavitab fondi tingimuste muutmisest osakuomanikke käesolevas paragrahvis sätestatud korras pärast fondi tingimuste muudatuste registreerimist.

 (2) Avaliku fondi tingimuste muutmise korral avaldab fondivalitseja viivitamata pärast muudatuste registreerimist teate fondi tingimuste muutmise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning fondivalitseja veebilehel. Teates peavad olema märgitud:
 1) andmed muudatuste registreerimise kohta Finantsinspektsioonis;
 2) andmed fondi tingimuste muudetud teksti kättesaadavuse kohta, sealhulgas viide fondivalitseja veebilehele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata fondi tingimuste muutmise korral avalikustab fondivalitseja pärast muudatuste registreerimist viivitamata fondi tingimuste muudetud teksti fondivalitseja veebilehel ning teatab Finantsinspektsioonile muudatuste avalikustamise kuupäeva.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel vastava teate avaldamisest üleriigilise levikuga päevalehes, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel päevast, mil Finantsinspektsioon sai fondivalitseja vastava teate, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

 (6) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused jõustuvad alates 1. jaanuarist, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist vastava teate avaldamisest.

3. jagu Osakute registreerimine 

§ 120. Osakute registreerimine

 (1) Osakud registreeritakse osakute registris (edaspidi käesolevas jaos register).

 (2) Osakute registrit peab fondi fondivalitseja ise või fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral osakute registri pidaja (edaspidi registripidaja). Registripidajaks võib olla:
 1) Eestis või välisriigis asutatud fondivalitseja;
 2) fondi depositoorium või muu Eestis või välisriigis asutatud depositoorium;
 3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja;
 4) muu Eestis või välisriigis asutatud isik, kes vastab käesoleva seaduse §-s 125 sätestatud tingimustele ning kellel päritoluriigi õigusaktide kohaselt ei ole keelatud väärtpaberite registri pidamise teenuse osutamine.

 (3) Eestis registreeritud investeerimisfondide osakud, millega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi reguleeritud turg) ning pensionifondi osakud registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris.

 (4) Kui osakud registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris, kohaldatakse osakute registreerimisele Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatut.

 (5) Osakute registri pidamise teenuse osutamisest tulenev registripidaja vastutus tuleb rahandusministri määrusega kehtestatud ulatuses kindlustada või garanteerida, välja arvatud juhul, kui registripidajaks on krediidiasutus või kindlustusandja. Registripidaja vastutuse kindlustamise või garanteerimise nõuded kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 121. Osakute registrisse kantavad andmed

  Osakute registrisse kantakse järgmised andmed:
 1) fondivalitseja ärinimi, asukoha aadress ja registrikood;
 2) fondi nimetus;
 3) osakuomaniku nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või registrikood selle olemasolu korral;
 4) kui osakuomanikuks on fond, siis fondi nimi või nimetus ning fondi fondivalitseja ja depositooriumi nimi, asukoha aadress ja registrikood selle olemasolu korral;
 5) osakuomanikule kuuluvate osakute arv, liik ja nimiväärtus;
 6) osakute omandamise aeg ja väljalaskehind ning tagasivõtmise aeg ja tagasivõtmishind, kui osakud on tagasi võetud;
 7) muud osakuga seotud õigused ning õiguste tekkimise, muutumise või lõppemise aeg;
 8) muud andmed, mida fondivalitseja või registripidaja peab vajalikuks.

§ 122. Andmete registrisse kandmise kord

 (1) Registris andmete registreerimine, nende töötlemine või nendes muudatuste tegemine toimub vastavalt isikuandmete kaitse seaduses (RT I 2003, 26, 158) sätestatud nõuetele ning fondi tingimustes sätestatud korrale.

 (2) Osakuomanikul on õigus nõuda enda osakuomanikuna registrisse kandmist või registriandmete muutmist.

 (3) Osakuomanikul on õigus nõuda registripidajalt tõendit või väljavõtet registrist temale kuuluvate osakute kohta.

 (4) Registrikanne tuleb teha ühe tööpäeva jooksul pärast sellekohase korralduse saamist.

§ 123. Registriandmete töötlemine ja säilitamine

 (1) Registrisse kantud andmete töötlemine toimub vastavalt fondivalitseja kehtestatud või fondivalitseja ja registripidaja vahel kokkulepitud andmetöötluse reeglitele, mis peavad tagama registrisse kantud andmete piisava kaitstuse loata töötluse, sealhulgas loata kasutamise, hävimise ning muutmise eest.

 (2) Registripidaja on kohustatud tagama registrisse kantud andmete kestvalt muutumatu säilimise ning õigustatud isikutele ja asutustele taasesitamise.

 (3) Registripidaja on kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente vähemalt kümme aastat vastava kande tegemisest arvates. Käesolevas lõikes nimetatud andmeid ja dokumente säilitatakse dokumentaalselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

 (4) Registripidaja võib keelduda registrikande korralduse täitmisest, kui:
 1) korraldus või selles sisalduvad andmed ei vasta seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
 2) korraldust ei ole teinud korralduse tegemiseks õigustatud isik.

 (5) Registri pidamise, registrikannete tegemise ja registriandmete töötlemise ja säilitamise kord võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

§ 124. Registri avalikkus

 (1) Osakute registrisse kantud andmetega on õigus tutvuda fondi osakuomanikul, fondivalitsejal ja depositooriumil, Finantsinspektsioonil ning järgmistel isikutel ja asutustel, kui neil on selleks õigustatud huvi:
 1) kohus asja menetlemisel;
 2) kohtutäitur täitemenetluses;
 3) kriminaalasjas eeluurimist teostav asutus;
 4) Maksu- ja Tolliamet seoses konkreetse maksuasja menetlemisega;
 5) notar seoses notariaaltoimingu tegemisega;
 6) pankrotihaldur seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
 7) deklaratsioonihoidja korruptsioonivastasest seadusest (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 18, 108; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 51, 349; 88, 591) tulenevate ülesannete täitmiseks.

 (2) Osakuomanikul on õigus tutvuda üksnes tema kohta registrisse kantud andmetega.

§ 125. Nõuded registripidajale

 (1) Registripidaja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, vastavate töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused peavad olema küllaldased, et tagada seaduses ja registripidamise lepingus nimetatud ülesannete täitmine.

 (2) Registripidaja peab juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid.

 (3) Registripidaja peab hüvitama registri pidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.

4. jagu Osakuomanike üldkoosolek 

§ 126. Osakuomanike üldkoosolek

 (1) Fondi tingimustes võib ette näha osakuomanike õiguse võtta vastu fondi tegevust puudutavaid otsuseid osakuomanike üldkoosolekul (edaspidi käesolevas jaos üldkoosolek).

 (2) Üldkoosolek tuleb ette näha sellise kinnise fondi tingimustes, mille osakuid võetakse tagasi mitte varem kui ühe aasta möödumisel osakuomaniku vastava nõude esitamisest.

 (3) Kohustusliku pensionifondi tingimustes ei või ette näha üldkoosolekut ning osakuomanikel ei ole õigust võtta vastu fondi tegevust puudutavaid otsuseid.

 (4) Fondi tingimustes sätestatakse, missuguseid käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud otsuseid võib osakuomanike üldkoosolek vastu võtta. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondi tingimustes tuleb sätestada, et osakuomanike üldkoosolek võtab vastu kõiki käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud otsuseid.

 (5) Üldkoosolek peetakse fondivalitseja asukohas, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.

 (6) Üldkoosoleku pidamise kulud katab fondivalitseja, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

§ 127. Üldkoosoleku pädevus

 (1) Üldkoosoleku pädevuses on:
 1) kinnise fondi tähtaja muutmine;
 2) kinnise fondi likvideerimine;
 3) kinnise fondi osakute tagasivõtmise korra muutmine;
 4) fondi valitsemistasude, depootasu ja muude fondi arvel makstavate tasude suurendamine;
 5) osakuomanikele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise korra muutmine;
 6) fondi ühinemise ja ümberkujundamise otsustamine, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti;
 7) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 4 nimetatud investeerimispoliitika muutmise otsustamine;
 8) fondi tingimuste muutmine;
 9) muud fondi tingimustega üldkoosoleku pädevusse antud küsimused.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid võib osakuomanike üldkoosolek vastu võtta nii üldkoosoleku enda kui fondivalitseja algatusel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid ei saa fondivalitseja vastu võtta ilma üldkoosoleku nõusolekut väljendava otsuseta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud otsus.

 (4) Üldkoosoleku otsusel tehtud fondi tingimuste muudatused esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile registreerimiseks kahe kuu jooksul, arvates otsuse vastuvõtmisest.

 (5) Fondi tingimuste muudatuste registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 117 ja 118 sätestatut.

§ 128. Üldkoosoleku kokkukutsumine

 (1) Osakuomanike üldkoosoleku kutsub kokku fondivalitseja.

 (2) Osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumist ja küsimuste üldkoosoleku päevakorda võtmist võivad nõuda ka Finantsinspektsioon või osakuomanikud, kelle osakutega on esindatud vähemalt 1/10 häältest. Kui fondivalitseja ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul, arvates Finantsinspektsiooni või osakuomanike nõude saamisest, on Finantsinspektsioonil või osakuomanikel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.

§ 129. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade

 (1) Üldkoosoleku toimumisest peab teatama vähemalt kolm nädalat ette, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

 (2) Üldkoosoleku kokkukutsumise teade avalikustatakse fondivalitseja veebilehel.

 (3) Samal ajal fondivalitseja veebilehel teate avalikustamisega avalikustatakse avaliku fondi üldkoosoleku kokkukutsumise teade ühes üleriigilise levikuga päevalehes või saadetakse vastav teade osakute registris märgitud osakuomanike postiaadressil.

 (4) Fondivalitseja teavitab osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest ka Finantsinspektsiooni, edastades Finantsinspektsioonile üldkoosoleku kokkukutsumise teate.

 (5) Kui üldkoosolekut ei kutsu kokku fondivalitseja, avalikustatakse üldkoosoleku kokkukutsumise teade Finantsinspektsiooni veebilehel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.

 (6) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata vähemalt:
 1) fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
 3) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
 4) üldkoosoleku päevakord.

§ 130. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine

  Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või fondi tingimuste nõudeid, ei ole üldkoosolekul õigust otsuseid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik osakuomanikud.

§ 131. Üldkoosoleku läbiviimine

 (1) Üldkoosolekul võib osaleda osakuomanik ise või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esindaja osavõtt ei võta osakuomanikult õigust üldkoosolekul osaleda.

 (2) Üldkoosolekul koostatakse osalevate osakuomanike nimekiri, millesse kantakse osakuomanike nimed ja nende osakutest tulenevate häälte arv, samuti osakuomanike esindajate nimed. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud osakuomanik või tema esindaja. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.

 (3) Otsuste vastuvõtmiseks üldkoosolekul osakuomanikule kuuluvate häälte osakaal määratakse vastavalt osakuomanikule kuuluvatest osakutest tuleneva häälte arvu ja kõigi väljalastud ja tagasi võtmata osakute häälte arvu suhtele seisuga kümme päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, kui fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

 (5) Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate osakuomanike nõusolekul, kui nende osakutega on esindatud vähemalt 2/3 häältest.

§ 132. Üldkoosoleku otsus

 (1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

 (2) Häälte arvestamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse § 131 lõikes 2 sätestatud osakuomanike nimekiri.

§ 133. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine

  Kohus võib osakuomaniku või fondivalitseja nõudel seaduse või fondi tingimustega vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul, arvates otsusest teadasaamisest.

§ 134. Üldkoosoleku protokoll

 (1) Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:
 1) fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
 3) koosoleku toimumise aeg ja koht;
 4) koosoleku juhataja ja protokollija nimi;
 5) koosoleku päevakord;
 6) koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega;
 7) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osakuomaniku nõudmisel tema eriarvamus;
 8) muud üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.

 (2) Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalenud osakuomanike nimekiri. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.

 (3) Üldkoosoleku protokolli ärakiri edastatakse Finantsinspektsioonile.

 (4) Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema osakuomanikele kättesaadav ja osakuomanikul on õigus saada protokolli või selle osa ärakirja.

 (5) Fondivalitseja või nende osakuomanike nõudmisel, kelle osakutega on esindatud vähemalt 1/10 häältest, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud.

5. jagu Osakute väljalase ja tagasivõtmine 

§ 135. Osakute väljalase

 (1) Osakud võib välja lasta üksnes väljalastavate osakute arvule vastavas käesoleva seaduse §-s 143 sätestatud osaku puhasväärtuse ulatuses raha laekumisel fondi varasse. Murdosaku väljalaskmisel peab fondi varasse laekuma raha, mis vastab sellele osale osaku puhasväärtusest.

 (2) Avatud fondi ja pensionifondi osakute väljalase ei ole ajaliselt piiratud ning nende emissioonimahtu ega väljalastavate osakute arvu kindlaks ei määrata.

 (3) Kui fondi tingimustes on ette nähtud, võib käesoleva seaduse §-s 254 sätestatud indeksfondi (edaspidi indeksfond) osakuid välja lasta indeksfondi osaku aluseks olevate väärtpaberite vastu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata fondi tulu väljamaksmisel uute osakutega ning fondide ühinemisel ühendava fondi osakute väljalaskmisel.

§ 136. Osaku väljalaskehind

 (1) Fondivalitseja laseb osakud välja nende väljalaskehinnaga.

 (2) Osaku väljalaskehinnaks on vastavat liiki osaku puhasväärtus, millele võib olla lisatud väljalasketasu fondi tingimustes ettenähtud korras.

§ 137. Osakute tagasivõtmine

 (1) Fondivalitseja teeb osakute tagasivõtmisel tagasivõetavate osakute eest fondi varast väljamakse rahas tagasivõetavate osakute arvule ja nende tagasivõtmishinnale vastavas summas.

 (2) Kui fondi tingimustes on ette nähtud, võib indeksfondi osakuid tagasi võtta indeksfondi vara investeerimisel järgitavasse indeksisse kuuluvate väärtpaberite vastu.

 (3) Fondivalitseja võib keelduda avatud fondi osaku tagasivõtmisest, kui selle fondi osakutega kaubeldakse reguleeritud turul ning on tagatud, et osaku väärtus sellel turul ei erine oluliselt osaku tagasivõtmishinnast.

 (4) Väljamakse tegemise päeval kustutatakse osak registrist ning osakust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad.

 (5) Kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti, tehakse väljamaksed nõuete esitamise järjekorras. Fondi tingimustes sätestatud järjekorra erisused võivad tuleneda tagasivõetavate osakute arvust või tagasivõtmisel tehtava väljamakse suurusest. Osaku tagasivõtmisel tehakse väljamakse fondi varast fondi tingimustes ettenähtud tähtajal ja korras.

§ 138. Osakute tagasivõtmishind

  Osakuid võetakse tagasi üksnes nende tagasivõtmishinnaga, milleks on vastavat liiki osaku puhasväärtus, millest võib olla maha arvatud tagasivõtmistasu fondi tingimustes ettenähtud korras.

§ 139. Väljalaske- ja tagasivõtmistasu

 (1) Osaku väljalaske- ja tagasivõtmistasu makstakse osaku omandanud või tagastanud isiku arvel.

 (2) Osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasu määratakse protsentides või fikseeritud summana fondi osaku puhasväärtusest.

 (3) Osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasu ei tohi olla suurem sellest, mis on sätestatud fondi tingimustes vastava osaku liigi kohta.

 (4) Osakuid omandanud või tagastanud isiku nõudmisel teatatakse talle kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil tema arvel makstud väljalaske- või tagasivõtmistasu suurus.

 (5) Osakute väljalaske- või tagasivõtmistasu suuruse, arvutamise korra või klientidele erinevate tasude kehtestamise aluste muutmisest peab fondivalitseja avalikkust teavitama fondivalitseja veebilehel vähemalt kuu aega ette.

§ 140. Pensionifondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasude erisused

 (1) Osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna arvutamisel rakendatakse ühel ja samal päeval väljalastud või tagasivõetud osakute suhtes sama väljalaske- või tagasivõtmistasu määra, kui käesolevas seaduses, kogumispensionide seaduses või vastava pensionifondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti. Väljalasketasu määr ei või olla suurem kui pensionifondi tingimustes ettenähtud piirmäär.

 (2) Pensionifondi osaku tagasivõtmistasu määr ei või olla suurem kui 1% osaku puhasväärtusest.

§ 141. Osaku hindade ja puhasväärtuse avalikustamine

 (1) Fondivalitseja avalikustab tema valitsetava fondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna ning puhasväärtuse vastavalt fondi tingimustes sätestatule igal päeval, mil osakute väljalaskmine või tagasivõtmine on ette nähtud.

 (2) Avatud fondi ning pensionifondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmishind ning puhasväärtus avalikustatakse vähemalt üks kord kuus.

 (3) Kinnise fondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmishind ning puhasväärtus avalikustatakse vähemalt üks kord aastas.

§ 142. Fondi vara puhasväärtus

 (1) Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks fondi varasse kuuluvate väärtpaberite, muude asjade ja õiguste turuväärtuse alusel, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu.

 (2) Fondi vara ja osaku puhasväärtuse määramise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 143. Osaku puhasväärtus

 (1) Osaku puhasväärtus saadakse fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi arvutuse hetkeks väljalastud ja tagasi võtmata osakute arvuga.

 (2) Kui fondil on mitut liiki osakuid, võivad eri liiki osakute puhasväärtused erineda vastavalt fondi tingimustes sätestatud alustele.

 (3) Fondi vara puhasväärtuse määramiseni vastavalt käesoleva seaduse §-le 142 on osaku puhasväärtuseks osaku nimiväärtus.

§ 144. Osaku puhasväärtuse määramine

 (1) Osaku puhasväärtus määratakse sajandiku täpsusega.

 (2) Fondivalitseja peab osaku puhasväärtuse kindlaks määrama igal osakute väljalaske või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt üks kord nädalas avatud fondi ja pensionifondi puhul ning üks kord kuus kinnise fondi puhul.

 (3) Osakuid lastakse välja ja võetakse tagasi osaku puhasväärtuse alusel, mis vastavalt fondi tingimustele määratakse kindlaks kas:
 1) vastava avalduse laekumise ajaks määratud viimase puhasväärtuse alusel või
 2) puhasväärtuse alusel, mis määratakse esimesena pärast vastava avalduse saamist.

§ 145. Osakute väljalaske peatamine

 (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda fondivalitsejalt avaliku fondi osakute väljalaske peatamist, kui rikutakse või on alust arvata, et rikutakse osakute väljalaske või avaliku pakkumise kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid või kui on sellise rikkumise oht või kui fondivalitseja ei täida käesoleva seaduse § 251 lõikes 6 nimetatud ettekirjutust.

 (2) Väljalase peatatakse Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtpäevaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.

 (3) Väljalaske peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega fondivalitsejat kõrvaldama osakute väljalaske peatamise aluseks olnud asjaolud.

§ 146. Osakute tagasivõtmise peatamine

 (1) Avatud fondi osakute tagasivõtmise võib fondivalitseja kuni kolmeks kuuks peatada, kui fondi kontodel olevast rahast ei piisa osakute tagasivõtmishinna väljamaksmiseks või selle väljamaksmisega kahjustataks fondi korrapärast valitsemist ning kui fondi väärtpabereid ja muud vara ei ole võimalik viivitamata müüa või sellega kahjustataks oluliselt teiste osakuomanike huve.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 253 sätestatud fondi (edaspidi kinnisvarafond) ja kinnise fondi osakute tagasivõtmishinna väljamaksmise võib fondivalitseja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemisel peatada kuni üheks aastaks.

 (3) Osakute tagasivõtmise peatamisest ja selle põhjustest peab fondivalitseja viivitamata teatama Finantsinspektsioonile ja depositooriumile, samuti kõigi nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus fondi osakuid pakutakse.

 (4) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat osakute tagasivõtmist peatama, kui see on vajalik osakuomanike õigustatud huvide kaitseks.

 (5) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega määrata tähtaja, mille jooksul võib osakute tagasivõtmine olla peatatud. Selle tähtaja pikkus võib avatud fondi puhul olla kuni kuus kuud ning kinnisvarafondi või kinnise fondi puhul kuni kaks aastat.

 (6) Teate osakute tagasivõtmise peatamisest peab fondivalitseja viivitamata avaldama fondivalitseja veebilehel ning avatud fondi ja pensionifondi puhul ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

 (7) Kogumispensionide seaduse § 18 punktis 1 nimetatud sissemaksete alusel teostatav osakute väljalase peatatakse Finantsinspektsiooni vastava otsusega. Ajal, mil fondi osakute tagasivõtmine on peatatud, ei tohi ühtegi osakut välja lasta ega tagasi võtta.

 (8) Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske peatamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul säilitab registripidaja nende osakute omandamiseks laekunud vahendid kogumispensionide seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud pangakontol.

§ 147. Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamine

 (1) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamiseks peab fondivalitseja taotlema Finantsinspektsioonilt vastava loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

 (2) Loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 51 lõikes 4 nimetatud andmed avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul väljalastud ja tagasivõetud pensionifondi osakute arvu ja neid omandanud või võõrandanud osakuomanike kohta;
 2) andmed pensionifondi vara ja osaku puhasväärtuse ning osaku tagasivõtmis- ja väljalasketasu muutumise kohta avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul;
 3) osakute tagasivõtmise peatamise põhjuste selgitus;
 4) hinnang selle kohta, milline on osakute tagasivõtmise peatamise mõju pensionifondi osakuomaniku huvidele.

§ 148. Loa taotluse menetlemine ja otsus

 (1) Loa taotluse läbivaatamisele, esitatud andmete kontrollimisele ja osakute tagasivõtmise peatamise põhjendatuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viie tööpäeva jooksul, arvates vastava avalduse saamisest, ja see tehakse viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 149. Loa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
 1) ei ole tõendatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud asjaolude olemasolu;
 2) osakuomanike huvid ei oleks osakute tagasivõtmise peatamise korral küllaldaselt kaitstud.

§ 150. Fondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud

 (1) Fondi arvel makstakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud tasusid ning kaetakse fondi tingimustes sätestatud fondi valitsemisega otseselt seotud kulusid.

 (2) Fondi arvel makstakse fondivalitsejale tasu fondi valitsemise eest (valitsemistasu).

 (3) Fondi arvel võib maksta depositooriumile tasu osutatud teenuste eest (depootasu).

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tasusid ei või maksta enne vastavate teenuste osutamist.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tasud ja kulud ei tohi kokku ületada fondi tingimustes ettenähtud piirmäära.

§ 151. Pensionifondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud

 (1) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, on pensionifondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud järgmised:
 1) valitsemistasu;
 2) depootasu;
 3) pensionifondi arvel tehtavate tehingutega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud (edaspidi tehingukulud);
 4) käesoleva seaduse § 276 lõike 1 punktides 2 ja 3 ja §-s 277 sätestatud laenu võtmisega seotud kulud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata pensionifondi valitsemisega seotud tasud makstakse ja kulud kaetakse fondivalitseja arvel.

 (3) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja arvel makstakse:
 1) depootasu;
 2) tasu Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamise, pensionikontode pidamise ning muude käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise eest (edaspidi registritasu);
 3) tagatisfondi seaduse alusel tehtavad pensionikaitse osafondi osamaksed.

 (4) Registritasu koosneb hooldustasust ja kandetasust. Hooldustasu suurus määratakse suhtarvuna fondivalitseja valitsetava pensionifondi aktivate turuväärtusest. Kandetasu võetakse pensionifondi osakute väljalaske või tagasivõtmise iga toimingu eest, mida teeb Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Kõikide kohustuslike pensionifondide suhtes rakendatakse samadel tingimustel ühesugust hooldustasu ja kandetasu, mille piirhinnad kooskõlastab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja rahandusministriga Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud korras.

 (5) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu ei või ületada rahandusministri määrusega kehtestatud piirmäära. Piirmäär võib erineda sõltuvalt kohustuslike pensionifondide aktivate turuväärtusest või käesoleva seaduse § 76 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuslike pensionifondide investeerimispoliitika erinevusest.

§ 152. Väljamaksed osakuomanikele

 (1) Osakuomanikele võib teha fondi arvel väljamakseid, kui see on ette nähtud fondi tingimustes. Sel juhul tuleb fondi tingimustes ette näha väljamaksete tegemise tingimused ja kord, eelkõige väljamaksete ulatus ja sagedus.

 (2) Väljamaksed osakuomanikele tehakse vastavalt fondi tingimustele rahas depositooriumi kaudu või uute osakute väljalaskmisega.

 (3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata pensionifondi suhtes.

6. jagu Osakute vahetamine 

§ 153. Osakute vahetamise õigus

 (1) Osakuomanikul on õigus vahetada temale kuuluvad fondi osakud sama fondi teist liiki osakute vastu, välja arvatud juhul, kui fondi tingimustes on sätestatud osakute vahetamise keeld.

 (2) Osakuomanikul on õigus vahetada avatud fondi osakud teise sama fondivalitseja valitsetava fondi osakute vastu, välja arvatud juhul, kui fondi tingimustes on sätestatud osakute vahetamise keeld.

 (3) Pensionifondi osakute vahetamisele kohaldatakse kogumispensionide seaduses sätestatut.

§ 154. Osakute vahetamise kord

 (1) Osakuomanik teavitab fondivalitsejat oma soovist osakuid vahetada teatega, milles näidatakse vähemalt:
 1) missugust liiki osakuid või missuguse fondi osakuid osakuomanik soovib vahetada ja mis liiki osakute või missuguse fondi osakute vastu;
 2) vahetatavate osakute arv;
 3) kuupäev, millal osakuomanik soovib osakuid vahetada.

 (2) Osakute vahetamise korral võetakse osakud tagasi ja lastakse välja vastavalt osakute puhasväärtusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates näidatud kuupäeva seisuga.

 (3) Osakute vahetamise korral osakuomanikule väljamakseid ei tehta.

 (4) Osakute vahetamine toimub fondi tingimustes sätestatud korras.

7. jagu Fondi valitsemise üleandmine 

§ 155. Valitsemise üleandmine

 (1) Finantsinspektsiooni loal võib fondivalitseja anda fondi valitsemise kokkuleppel teise fondivalitsejaga temale üle.

 (2) Fondi valitsemise üleandmise ja vastava lepingu sõlmimise otsustab fondivalitseja nõukogu.

 (3) Fondi valitsemise üleandmisele ei kohaldata võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86) 9. peatükis sätestatut.

§ 156. Fondi valitsemise üleandmise leping

  Fondi valitsemise üleandmise lepingus määratakse kindlaks kõigi fondi valitsemisest tulenevate fondivalitseja õiguste ja kohustuste ülemineku ning sellega seotud dokumentide ja asjaajamise üleandmise tingimused ja kord, sealhulgas uue fondivalitseja vastutuse ulatus.

§ 157. Fondi valitsemise üleandmise loa taotlemine

  Fondi valitsemise üleandmise loa saamiseks esitab fondivalitseja hiljemalt 20. päeval pärast fondi valitsemise üleandmise lepingu sõlmimist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) fondivalitseja nõukogu otsus fondi valitsemise üleandmise kohta;
 2) fondi valitsemise üleandmise leping;
 3) avaldus fondi tingimuste muutmiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 117 sätestatule;
 4) fondi depositooriumi nõusolek fondi üleandmisest tulenevate depoolepingu muudatuste kohta;
 5) fondivalitseja, kellele fondi valitsemine üle antakse, äriplaan, mis vastab käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele.

§ 158. Fondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemine ja otsus

 (1) Fondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja fondi valitsemise üleandmise ning tulevase fondivalitseja käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise ja fondi tingimuste muudatuste registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale ja fondi depositooriumile teatavaks.

§ 159. Fondi valitsemise üleandmise loa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda fondi valitsemise üleandmise loa andmisest, kui ilmnevad:
 1) käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 3, 5 või 7 nimetatud asjaolud;
 2) käesoleva seaduse §-s 116 nimetatud asjaolud;
 3) muud osakuomanike õigustatud huve kahjustavad asjaolud.

§ 160. Fondi valitsemise üleandmise avalikustamine ja jõustumine

 (1) Fondivalitseja avalikustab teate fondi valitsemise üleandmise kohta käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

 (2) Fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle fondi valitsemise üleandmise lepingus ettenähtud ajal, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest.

§ 161. Valitsemisõiguse üleminek depositooriumile

 (1) Kui fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb muul kui käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel, läheb fondi valitsemine üle fondi depositooriumile. Depositoorium peab fondi valitsemise üleminekust viivitamata teatama käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

 (2) Fondivalitseja peab pärast fondi valitsemise õiguse lõppemist andma fondi asjaajamise ja dokumendid viivitamata üle depositooriumile. Pärast fondi asjaajamise ja dokumentide üleandmist on depositooriumil fondi valitsemisel kõik fondivalitseja õigused ja kohustused, kui seadusest, fondi tingimustest või depoolepingust ei tulene teisiti. Depositoorium ei või fondi valitsemise ajal osakuid välja lasta ega tagasi võtta, välja arvatud pensionifondi puhul.

 (3) Depositoorium peab kolme kuu jooksul pärast talle fondi valitsemise õiguse üleminekut fondi valitsemise üle andma uuele fondivalitsejale. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada kuni kuue kuuni, pensionifondi puhul kuni 18 kuuni. Fondi valitsemise üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 155 lõigetes 1 ja 3 ja §-des 156–160 sätestatut.

 (4) Depositoorium avalikustab teate uuele fondivalitsejale fondi valitsemise üleandmise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes või saadab selle teate osakute registris märgitud osakuomanike postiaadressil.

8. jagu Fondi ümberkujundamine 

§ 162. Fondi ümberkujundamise viisid

 (1) Fondi võib fondi tingimuste muutmise teel ümber kujundada käesoleva seaduse §-des 2–4 nimetatud teist liiki fondiks.

 (2) Eurofondi ei või ümber kujundada fondiks, mis ei ole eurofond.

 (3) Pensionifondi ei või ümber kujundada.

 (4) Fondi ümberkujundamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 117 ja 118 sätestatut.

 (5) Kõik fondi ümberkujundamise kulud katab fondivalitseja.

§ 163. Ümberkujundamise otsus

 (1) Otsuse muuta fondi tingimusi selliselt, et toimub fondi ümberkujundamine (edaspidi käesolevas jaos ümberkujundamise otsus), teeb fondivalitseja nõukogu.

 (2) Kui seaduses või fondi tingimustes on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, peab osakuomanike üldkoosolek andma ümberkujundamise otsuse tegemiseks nõusoleku.

 (3) Üldkoosolek on ümberkujundamise otsusele nõusoleku andnud, kui selle poolt on antud vähemalt 9/10 üldkoosolekul osakutega esindatud häältest.

 (4) Kinnise fondi ümberkujundamise avatud fondiks võib otsustada fondivalitseja ilma üldkoosoleku nõusolekuta.

§ 164. Avatud fondi ümberkujundamine kinniseks fondiks

 (1) Avatud fondi ümberkujundamisel kinniseks fondiks jõustuvad fondi tingimuste muudatused mitte varem kui ühe aasta möödumisel fondi tingimuste muudatuste avalikustamisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

 (2) Ümberkujundamise otsuses peab olema ette nähtud piisav tähtaeg, mille jooksul osakuomanikel on õigus nõuda fondi osakute tagasivõtmist.

§ 165. Avaliku fondi ümberkujundamine

  Avaliku fondi võib ümber kujundada fondiks, mis ei ole avalik fond, üksnes juhul, kui fondi osakute pakkumine vastab väärtpaberituru seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

9. jagu Fondi jagunemine ja ühinemine 

§ 166. Jagunemine

  Fondi jagunemine ei ole lubatud.

§ 167. Ühinemine

 (1) Fondi (edaspidi ühendatav fond) võib ühendada sama fondivalitseja valitsetava teise fondiga (edaspidi ühendav fond).

 (2) Ühinemisel lastakse ühendatava fondi osakuomanikule välja selline kogus ühendava fondi osakuid, mille puhasväärtus vastab osakuomanikule kuulunud ühendatava fondi osakute puhasväärtusele. Väljalastud osakute eest tasuvad osakuomanikud varaga, mis vastab nende osale ühendatavas fondis.

 (3) Ühinemisega ühendatava fondi osakud tühistatakse.

 (4) Ühinemisel ühendava fondi osakute väljalaskmise eest väljalasketasu ei võeta.

 (5) Ühendatava fondi varasse kuuluvad ühendava fondi osakud ja ühendava fondi varasse kuuluvad ühendatava fondi osakud võetakse enne ühinemist tagasi.

 (6) Ühendatav fond loetakse likvideerituks pärast osakuomanikele ühendava fondi osakute väljalaset ja ühendatava fondi osakute tühistamist. Ühinemisel ei kohaldata käesoleva seaduse 4. peatüki 10. jaos sätestatut.

 (7) Kõik fondi ühinemisega seotud kulud katab fondivalitseja.

§ 168. Ühinemise erisused

 (1) Fondi, mis ei ole eurofond, võib ühendada eurofondiga üksnes juhul, kui ühendavaks fondiks on eurofond.

 (2) Vabatahtliku pensionifondi võib ühendada üksnes teise vabatahtliku pensionifondiga.

 (3) Kohustusliku pensionifondi võib ühendada üksnes teise kohustusliku pensionifondiga, kui ühendataval ja ühendaval pensionifondil on sarnane investeerimispoliitika, arvestades käesoleva seaduse §-s 76 sätestatut.

§ 169. Ühinemisotsus

 (1) Ühinemisotsuse teeb fondivalitseja nõukogu.

 (2) Kui seaduses või fondi tingimustes on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, on fondide ühinemiseks vaja osakuomanike üldkoosoleku nõusolekut.

 (3) Üldkoosolek on ühinemisotsuse tegemiseks nõusoleku andnud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul osakutega esindatud häältest, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 170. Ühinemisluba

 (1) Fondivalitseja taotleb Finantsinspektsioonilt fondide ühinemiseks vastava loa (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).

 (2) Kui fondide ühinemisele eelneb fondi valitsemise üleandmine ühendatava või ühendava fondi fondivalitsejale, võib fondi valitsemise üleandmise loa taotlemise avalduse esitada Finantsinspektsioonile koos fondide ühinemisloa taotlemise avaldusega.

 (3) Ühinemisloa taotlemisel esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) ühinemisotsus;
 2) depositooriumide nõusolek ühinemisega;
 3) fondide ühendamise vajalikkuse põhjendus;
 4) käesoleva seaduse § 167 lõikes 5 nimetatud osakute arv;
 5) ühendatava fondi osakute tühistamise ja ühendava fondi osakute väljalaske korra kirjeldus ning tühistamise ja väljalaske ajakava;
 6) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav äriplaan.

 (4) Kui fondide ühendamine toob kaasa fondi tingimuste muutmise, esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule ka käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.

§ 171. Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

 (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas ühinemine on põhjendatud ja vastab osakuomanike õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

 (3) Käesoleva seaduse § 170 lõikes 2 sätestatud juhul teeb Finantsinspektsioon otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise kohta samal ajal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusega.

 (4) Kui ühinemisel taotleti ka fondi tingimuste muutmist, teeb Finantsinspektsioon koos loa andmise otsusega otsuse tingimuste muutmise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 118 sätestatule.

 (5) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale, depositooriumidele ja pensionifondide ühinemise korral ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

§ 172. Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
 1) ühinemise tagajärjel rikutaks käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või fondi tingimustes sätestatud investeerimispiiranguid;
 2) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 116 nimetatud asjaolud;
 3) fondide ühinemine võib muul põhjusel kahjustada osakuomanike huve.

§ 173. Ühinemise avalikustamine

  Fondivalitseja avalikustab fondide ühinemise ning vajaduse korral fondi valitsemise üleandmise ja fondi tingimuste muudatuste registreerimise käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

10. jagu Fondi likvideerimine 

§ 174. Likvideerimine

 (1) Fondi likvideerimise otsustab fondivalitseja nõukogu või käesoleva seaduse § 183 lõikes 1 sätestatud juhul depositoorium.

 (2) Kinnise fondi, mille osakuid võetakse tagasi mitte varem kui ühe aasta möödumisel osakuomanike vastava nõude esitamisest, likvideerimise võib otsustada ainult osakuomanike üldkoosolek.

 (3) Pensionifondi likvideerimise võib otsustada üksnes juhul, kui pensionifondi valitsemise üleandmine käesoleva seaduse §-des 155–160 sätestatud korras ei ole olnud võimalik.

 (4) Fondi likvideerib fondivalitseja või käesoleva seaduse §-s 183 sätestatud juhul depositoorium või §-s 184 sätestatud juhul Finantsinspektsiooni määratud likvideerijad.

§ 175. Likvideerimisluba

 (1) Fondi likvideerimiseks taotleb fondivalitseja Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi likvideerimisluba).

 (2) Likvideerimisloa taotlemiseks esitab fondivalitseja hiljemalt 20. päeval pärast fondi likvideerimise otsuse vastuvõtmist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) käesoleva seaduse § 174 lõikes 1 või 2 nimetatud otsus;
 2) põhjendus fondi likvideerimise vajalikkuse kohta ning hinnang selle kohta, kas fondi likvideerimine vastab osakuomaniku huvidele;
 3) likvideeritava fondi depositooriumi arvamus;
 4) osakuomanike nimed, aadressid ja isikukoodid, nende puudumisel sünniajad, või registrikoodid nende olemasolu korral;
 5) kui osakuomanikuks on fond, siis fondi nimetus ning selle fondi fondivalitseja või fondivalitseja puudumisel depositooriumi nimi, asukoha aadress ja registrikood selle olemasolu korral;
 6) osakuomanikule kuuluvate osakute arv, liik ja nimiväärtus seisuga mitte varem kui kolm tööpäeva enne avalduse esitamist;
 7) andmed kõigi fondi vara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kohta;
 8) pensionifondi likvideerimise korral fondivalitseja aruanne pensionifondi valitsemise üleandmiseks tehtud toimingutest koos neid tõendavate dokumentidega.

§ 176. Likvideerimisloa taotluse läbivaatamine ja likvideerimisloa andmise otsus

 (1) Likvideerimisloa taotluse läbivaatamisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas fondi likvideerimine vastab seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, samuti osakuomanike õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse likvideerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale ja depositooriumile teatavaks.

 (4) Pensionifondi likvideerimise korral teeb Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

§ 177. Kohustusliku pensionifondi likvideerimisloa tingimused

  Finantsinspektsioon võib kohustusliku pensionifondi likvideerimisloa andmise otsusega kehtestada järgmised likvideerimise tingimused:
 1) kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtajast pikem tähtaeg;
 2) aruannete, sealhulgas audiitori kinnitatud aruannete esitamise kohustus likvideerimismenetluse käigus;
 3) muud tingimused, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks osakuomanike õigustatud huvide kaitsmisest lähtuvalt.

§ 178. Likvideerimisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda likvideerimisloa andmisest, kui:
 1) fondivalitseja ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul kasutanud kõiki võimalusi pensionifondi valitsemise üleandmiseks;
 2) fondi likvideerimine ei ole muul põhjusel kooskõlas osakuomanike õigustatud huvidega.

§ 179. Likvideerimisteade

 (1) Fondivalitseja avaldab viivitamata pärast likvideerimisloa andmise otsusest teadasaamist teate fondi likvideerimise kohta (edaspidi likvideerimisteade) käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

 (2) Likvideerimisteates peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) likvideeritava fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
 3) depositooriumi nimi;
 4) tähtaeg, mille jooksul likvideeritava fondi võlausaldajad peavad esitama oma nõuded fondi vastu, kusjuures see tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud likvideerimisteate avaldamisest arvates;
 5) kohustusliku pensionifondi likvideerimise korral kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtaeg ning avalduse õigel ajal esitamata jätmise tagajärjed;
 6) nõuete ja avalduste vastuvõtmise kohad ja vastuvõtuajad;
 7) muud vajalikud andmed.

 (3) Pensionifondi likvideerimise korral teavitab fondivalitseja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat likvideerimisteate avaldamisest hiljemalt likvideerimisteate ilmumisele eelneval päeval.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tähtajal nõude esitamata jätmine ei tähenda nõude kehtivuse lõppemist.

§ 180. Likvideerimismenetlus

 (1) Likvideerimismenetlus algab likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast ning lõpeb käesoleva seaduse §-s 187 nimetatud likvideerimisaruande esitamisega.

 (2) Likvideerimine tuleb lõpule viia kuue kuu jooksul, arvates likvideerimisteate avaldamisest. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega fondivalitseja taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud.

 (3) Likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast alates peatatakse likvideeritava fondi osakute väljalase ja tagasivõtmine ning samast päevast alates võib osakuomanikele väljamakseid teha vaid käesoleva seaduse §-s 182 sätestatud korras.

§ 181. Tehingud likvideerimismenetluses

 (1) Fondi likvideerimisel võõrandab fondivalitseja võimalikult kiiresti ning osakuomanike huvisid järgides fondi vara, nõuab sisse fondi võlad ja rahuldab fondi võlausaldajate nõuded, sealhulgas täidab fondi tingimustes ettenähtud kohustused fondivalitseja ja depositooriumi ees.

 (2) Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud või kui võlausaldaja nõude täitmise tähtaeg ei ole saabunud ja võlausaldaja ei võta täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv rahasumma krediidiasutuses.

 (3) Fondi likvideerimise käigus võib fondivalitseja fondi arvel teha üksnes tehinguid, mis on vajalikud fondi likvideerimiseks.

 (4) Likvideerimisel vara võõrandamisest saadud vahendeid on kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseni õigus paigutada käesoleva seaduse § 252 lõikes 1 nimetatud varadesse, mille emitendi või krediidiasutuse investeerimisjärgu krediidireiting on vähemalt Baa 1 (Moody’s) või selle ekvivalent. Tehinguid tuletisväärtpaberitega võib teha üksnes vara väärtuse kõikumistest tulenevate riskide maandamiseks.

§ 182. Vara jaotamine

 (1) Pärast käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud kõigi toimingute tegemist kinnitab fondivalitseja nõukogu fondi lõppbilansi ja vara jaotamise kava.

 (2) Fondivalitseja avaldab teate jaotamisele kuuluva vara jaotamise kohta käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras. Teates peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed:
 1) likvideeritava fondi nimetus;
 2) iga osaku kohta jaotamisele kuuluv vara;
 3) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmise tähtajad ja kord;
 4) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu.

 (3) Fondivalitseja jaotab likvideerimisel järelejäänud vara osakuomanike vahel vastavalt igale osakuomanikule kuulunud osakute liigile, arvule ja puhasväärtusele.

 (4) Väljamakseid osakuomanikele võib teha üksnes rahas. Kinnise fondi või indeksfondi likvideerimisel võib Finantsinspektsiooni nõusolekul teha väljamakseid ka muus varas.

 (5) Väljamakse tegemise päevast alates osak kustutatakse ning sellest tulenevad õigused ja kohustused lõpevad. Osaku kustutamisel ei või võtta tagasivõtmistasu.

 (6) Kui osakuomanikule ei ole tähtpäevaks võimalik temale kuuluvat raha või vara välja maksta, tuleb väljamaksmiseks ettenähtud raha või vara deponeerida depositooriumis.

 (7) Kohustusliku pensionifondi likvideerimisel kohaldatakse vara jaotamisele kogumispensionide seaduse §-des 38 ja 39 sätestatut.

§ 183. Depositoorium likvideerijana

 (1) Kui fondi üleandmine käesoleva seaduse § 161 lõike 3 järgi ei olnud võimalik, peab depositoorium käesoleva seaduse §-des 174–182 ja fondi tingimustes sätestatud korras fondi likvideerima.

 (2) Depositoorium võib Finantsinspektsioonilt taotleda käesoleva seaduse §-s 175 sätestatud fondi likvideerimise loa ka enne käesoleva seaduse § 161 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist.

 (3) Kui fondivalitseja ei ole suutnud fondi likvideerida käesoleva seaduse § 180 lõikes 2 nimetatud tähtajal, peab depositoorium Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel fondi likvideerimise lõpetama käesoleva seaduse §-des 181 ja 182 ning fondi tingimustes sätestatud korras.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul peab depositoorium fondi likvideerima kuue kuu jooksul pärast Finantsinspektsiooni poolt vastava ettekirjutuse tegemist. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud.

§ 184. Fondi likvideerijad

 (1) Kui depositoorium ei ole fondi likvideerimist lõpetanud käesoleva seaduse § 180 lõikes 2 nimetatud tähtajal või § 183 lõikes 4 nimetatud pikendatud tähtajal, võib Finantsinspektsioon määrata likvideerijad, kes viivad fondi likvideerimise lõpule Finantsinspektsiooni määratud tähtajal käesoleva seaduse §-des 181 ja 182 sätestatud korras.

 (2) Likvideerijatele lähevad üle kõik fondivalitseja õigused ja kohustused, kui seadusest või fondi tingimustest ei tulene teisiti.

§ 185. Likvideerimiskulude katmine

 (1) Fondi arvel võib fondi likvideerimise kulusid katta kuni 2% ulatuses fondi vara puhasväärtusest fondivalitseja nõukogu või käesoleva seaduse § 183 lõikes 1 sätestatud juhul depositooriumi poolt fondi likvideerimise otsuse vastuvõtmise päeva seisuga.

 (2) Kui depositoorium alustas fondi likvideerimist käesoleva seaduse § 161 lõikes 3 sätestatud tähtajast hiljem, võetakse likvideerimiskulude arvutamisel aluseks fondi vara puhasväärtus päeval, mil hiljemalt pidi alustatama fondi likvideerimist.

 (3) Kui tegelikud likvideerimiskulud ületavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa, vastutab seda summat ületavate kulude eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.

 (4) Kui fondi likvideerijaks on depositoorium või käesoleva seaduse §-s 184 nimetatud likvideerijad, on depositooriumil või likvideerijatel õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summat ületavad likvideerimiskulud sisse nõuda fondivalitsejalt või fondivalitsejana tegutsenud isikult.

§ 186. Vastutuse ulatus

 (1) Kui likvideerimise käigus ilmneb fondi maksejõuetus, vastutab kõigi fondi vastu esitatud ja rahuldamata jäetud nõuete täitmise eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.

 (2) Depositoorium vastutab likvideerimise käigus osakuomanikele, fondivalitsejale ja fondi võlausaldajatele oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju eest.

 (3) Depositoorium vastutab fondi maksejõuetuse korral nende fondi vastu esitatud nõuete ulatuses, mis on tekkinud pärast fondi valitsemise või fondi likvideerimise üleminekut depositooriumile.

 (4) Likvideerijad vastutavad fondi maksejõuetuse korral nende fondi vastu esitatud nõuete ulatuses, mis on tekkinud pärast fondi likvideerimise üleminekut likvideerijatele.

§ 187. Likvideerimisaruanne

 (1) Fondivalitseja esitab ühe kuu jooksul pärast likvideerimismenetluse lõpetamist Finantsinspektsioonile fondi lõppbilansi, vara jaotamise kava ning aruande oma tegevuse kohta fondi likvideerimisel. Nõuded fondi likvideerimise aruandele kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitab Finantsinspektsioonile depositoorium või esitavad likvideerijad, kui likvideerijaks oli depositoorium või kui likvideerimise viib või viivad lõpule vastavalt depositoorium või likvideerijad.

5. peatükk AKTSIASELTSINA ASUTATUD FOND 

1. jagu Aktsiaseltsina asutatud fondi tegevus ja aktsiad 

§ 188. Aktsiaseltsile sätestatu kohaldamine

  Aktsiaseltsina asutatud fondi (edaspidi käesolevas peatükis fond) asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse seadustes aktsiaseltsi kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 189. Fondi tegevusala

 (1) Fondi tegevusalaks võib olla üksnes aktsiate väljalaske teel saadud raha investeerimine tulu saamise eesmärgil käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud korra kohaselt.

 (2) Tegutsemiseks sõlmib fond fondivalitsejaga valitsemislepingu, mille kohaselt fond kohustub andma oma vara fondivalitseja käsutusse ja fondivalitseja kohustub vastavalt fondi põhikirjale investeerima fondi vara fondile tulu teenimise eesmärgil.

§ 190. Fondi aktsiad

 (1) Fond ei või välja lasta eelisaktsiaid ega vahetusvõlakirju, samuti muid väärtpabereid, mis annavad selle omanikule eelisaktsiatest või vahetusvõlakirjadest tulenevate õigustega sarnaseid õigusi.

 (2) Fondi aktsiad on vabalt võõrandatavad. Nende aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatut.

2. jagu Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamine ja põhikiri 

§ 191. Asutamine

 (1) Fondi võib asutada üksnes aktsiate märkimiseta. Tegutseva aktsiaseltsi võib fondiks ümber kujundada, kui põhikirja sellekohase muudatuse poolt on kõik aktsiaseltsi aktsionärid.

 (2) Fondi asutamisleping peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama fondivalitseja ärinime. Tegutseva aktsiaseltsi puhul tuleb fondivalitseja määrata üldkoosolekul aktsiaseltsi fondiks ümberkujundamise otsustamisel.

 (3) Fondi asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad ka valitsemislepingu ja avaliku fondi puhul ka depoolepingu. Tegutseva aktsiaseltsi fondiks ümberkujundamisel kinnitab valitsemislepingu ja avaliku fondi puhul depoolepingu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldkoosolek.

§ 192. Põhikiri

 (1) Fondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmisi andmeid:
 1) fondi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki väärtpaberitesse ja muusse varasse, täpsemad riskide hajutamise ning investeerimispiirangud, sealhulgas piirangud regioonide või majandusharude kaupa;
 2) fondi tegevuse avalikustamise ja aruannete esitamise kord.

 (2) Aktsiakapitali suurus määratakse fondi põhikirjas miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus võib olla väiksem kui 1/4, kuid mitte väiksem kui 1/20 maksimumkapitali suurusest.

§ 193. Asutamise kooskõlastamine

 (1) Enne fondi registreerimist äriregistris või tegutseva aktsiaseltsi puhul aktsiaseltsi põhikirja muudatuste registreerimist äriregistris tuleb fondi asutamine või põhikirja muudatused kooskõlastada Finantsinspektsioonis.

 (2) Fondi asutamise kooskõlastamiseks esitavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed, kes on märgitud asutamislepingus, või tegutseva äriühingu puhul äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) asutamisleping;
 2) põhikiri;
 3) valitsemisleping;
 4) depooleping, kui fondil on depositoorium;
 5) andmed aktsiaseltsi nõukogu ja juhatuse liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust;
 6) andmed aktsiaseltsi audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, või registrikoodi;
 7) käesoleva seaduse §-s 194 sätestatud nõuetele vastav äriplaan.

 (3) Avaldusele ja sellega seonduvalt hiljem esitatavatele andmetele ja dokumentidele lisatakse fondi kõigi juhatuse liikmete poolt allkirjastatud kinnitus kooskõlastamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide õigsuse kohta.

§ 194. Äriplaan

 (1) Fondi äriplaan peab sisaldama fondi juhtimisstruktuuri, juhatuse liikmete õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust ning kõigi fondi olulisemate majandusnäitajate prognoosi ja analüüsi, sealhulgas:
 1) fondi netokäivet ja kulusid tegevusalade kaupa;
 2) fondi varade ning aktsia- ja omakapitali suurust;
 3) aktsiate väljalaske korraldust;
 4) fondi aktivate turuväärtust, vara puhasväärtust ja tootlust;
 5) fondi investeerimispoliitikat ja investeeringute struktuuri (jaotus eri väärtpaberite ja vara liikide, eri riikide emitentide, majandusharude kaupa ja muul viisil ning riskid ja tootlus eri liiki investeeringute kaupa);
 6) fondi valitsemiskulude suurust ja struktuuri;
 7) valitsemis- ja depootasu määrasid;
 8) püsivate üldkulude suurust.

 (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

§ 195. Asutamise kooskõlastamise taotluse läbivaatamine

 (1) Fondi asutamise kooskõlastamise taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas fond vastab seaduses või selle alusel sätestatud nõuetele ja fondi põhikiri aktsionäride õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse fondi asutamise kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist.

 (3) Fondi asutamise kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondile ja fondivalitsejale.

 (4) Fondi asutamise kooskõlastamise otsus tuleb lisada fondi äriregistrisse kandmise avaldusele.

§ 196. Asutamise kooskõlastamisest keeldumine

  Finantsinspektsioon võib keelduda asutamise kooskõlastamisest, kui:
 1) fond või selle valitsemine ei vastaks käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
 2) fondi aktsiate avalik pakkumine ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
 3) avaliku fondi põhikirja kohaselt võib fondi vara olulises ulatuses investeerida varasse, mille väärtuse hindamine on raskendatud;
 4) fondi põhikirjas sätestatud teabe avalikustamise kord on ebapiisav;
 5) fondivalitseja fondijuht ei vasta tema ametialast tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele või tema teadmised, oskused, kogemused ning muud omadused ei ole küllaldased, et tagada vastavat liiki fondi aktsionäride huvide piisav kaitse;
 6) depositoorium ei vasta õigusaktides depositooriumi suhtes kehtestatud nõuetele või ta ei ole muul põhjusel suuteline vajalikul määral tagama vastavat liiki fondi aktsionäride huvide kaitset;
 7) depooleping sisaldab sätteid, mis on omavahel vastuolus, ei ole üheselt mõistetavad või takistavad depositooriumil või fondivalitsejal oma ülesannete täies ulatuses täitmist või muul põhjusel ei võimalda fondi aktsionäride parimate huvide järgimist.

§ 197. Põhikirja muudatuste kooskõlastamine

 (1) Fondi põhikirja muudatused peab enne äriregistrisse kandmist kooskõlastama Finantsinspektsiooniga.

 (2) Fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks esitab fond Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid:
 1) otsus põhikirja muutmise kohta;
 2) põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
 3) fondivalitseja ja kui fondil on depositoorium, siis ka depositooriumi nõusolek põhikirja muutmisega;
 4) muudatuste põhjendus ning fondi arengule ja aktsionäride huvidele avaldatava mõju analüüs.

§ 198. Põhikirja muudatuste kooskõlastamise avalduse läbivaatamine ja kooskõlastamise otsus

 (1) Fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamise avalduse läbivaatamise ja muudatuste registreerimise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 195 ja 196 sätestatut.

 (2) Fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamise otsus lisatakse fondi põhikirja muudatuste äriregistrisse kandmise avaldusele.

3. jagu Fondi juhtimine 

§ 199. Üldkoosoleku pädevuse erisused

 (1) Fondi üldkoosoleku pädevusse kuulub lisaks äriseadustikus sätestatule valitsemislepingu ja depoolepingu sõlmimise ning nende muutmise ja lõpetamise otsustamine, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul aktsiatega esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

 (3) Fondi üldkoosolek võib otsustada põhikirjas nimetatud tegevusala sellise muutmise, et aktsiaselts ei ole enam fond, kui üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 aktsiatega esindatud häältest. Niisugune otsus on vastu võetud, kui selle poolt on kõik üldkoosolekul osalenud või esindatud aktsionärid.

§ 200. Nõukogu pädevuse erisused

 (1) Üldkoosoleku otsusel võib käesoleva seaduse § 199 lõikes 1 nimetatud otsuste tegemise õiguse anda kindlaks tähtajaks nõukogule, kui see on fondi põhikirjaga ette nähtud. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm aastat. Sel juhul tuleb põhikirjas ette näha fondivalitsejale ja depositooriumile makstavate tasude arvestamise kord ja määrad ning fondi arvel kaetavate kulude loetelu ja arvestamise kord.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

 (3) Kui nõukogule on põhikirjaga antud õigus suurendada fondi aktsiakapitali, ei kohaldata äriseadustiku § 347 lõikes 3 ja § 349 lõike 2 teises lauses sätestatut. Aktsiate märkimise ebaõnnestumise korral on nõukogul õigus pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mis jäid märkimise aja jooksul märkimata. Kui nõukogu määratud uueks tähtpäevaks on aktsiad märgitud, loetakse märkimine kehtivaks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud nõukogu liikmetest, sealhulgas juhul, kui nõukogu langetab otsuse äriseadustiku §-s 323 sätestatud korras. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

§ 201. Järelevalve teostamine juhatuse poolt

 (1) Fondi juhatus teostab valitsemislepingus ettenähtud ulatuses ja korras järelevalvet fondivalitseja fondiga seotud tegevuse üle.

 (2) Kui fondil on depositoorium, teostab fondi juhatus depoolepingus ettenähtud ulatuses ja korras järelevalvet depositooriumi tegevuse üle.

§ 202. Nõuded juhtimisorganite liikmetele

 (1) Fondi juhatuse ja nõukogu liikmetele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud nõudeid.

 (2) Fondi fondivalitseja või depositooriumi juhatuse või nõukogu liikmed ei või moodustada rohkem kui 1/2 fondi nõukogu liikmetest.

4. jagu Aktsiate väljalase 

§ 203. Aktsiate eest tasumine

 (1) Aktsiate väljalaskmisel tasutakse nende eest kohe täies ulatuses.

 (2) Aktsiate eest võib nende väljalaskmisel tasuda üksnes rahalise sissemaksega. Aktsiakapitali võib suurendada ka fondiemissiooni teel.

§ 204. Fondi vara ja aktsia puhasväärtus

 (1) Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks fondile kuuluvate väärtpaberite, kinnisasjade ning muude asjade ja õiguste turuväärtuse alusel, millest arvatakse maha nõuded fondi vastu. Fondi vara puhasväärtuse määramise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (2) Fondi aktsia puhasväärtus saadakse fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi arvestuse hetkeks väljalastud aktsiate arvuga.

 (3) Fondivalitseja peab fondi vara ja aktsia puhasväärtuse kindlaks määrama ning avaldama fondi põhikirjas sätestatud korras ja ajal, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.

§ 205. Valitsemistasu, depootasu ja kulude hüvitamine

 (1) Fondi arvel makstakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud tasusid ning kaetakse fondi põhikirjas nimetatud fondi valitsemisega seotud kulusid.

 (2) Fond maksab fondivalitsejale fondi vara valitsemise eest valitsemislepingus ettenähtud valitsemistasu.

 (3) Fondi arvel võib fondivalitseja katta ainult need fondi valitsemisega seotud kulud, mis on vahetult seotud fondi valitsemisega ja mis on ette nähtud valitsemislepingus.

 (4) Kui fondil on depositoorium, maksab fond depositooriumile fondi vara hoidmise eest depoolepingus ettenähtud depootasu.

5. jagu Fondi vara valitsemine 

§ 206. Fondi vara valitsemine

  Fondi vara valitseb ja käsutab seaduses ja valitsemislepingus ettenähtud ulatuses fondivalitseja.

§ 207. Valitsemislepingu lõppemine

  Valitsemisleping lõpeb:
 1) valitsemislepingu tähtaja lõppemisega;
 2) lõpetamisega poolte kokkuleppel;
 3) tähtajatu valitsemislepingu puhul – ülesütlemisega fondi poolt ühekuulise etteteatamisega ja fondivalitseja poolt kolmekuulise etteteatamisega, kui lepingus ei ole ette nähtud pikemat tähtaega;
 4) fondivalitseja õiguse lõppemisega fondi valitseda;
 5) fondi või fondivalitseja lõpetamisega;
 6) fondi või fondivalitseja pankroti väljakuulutamisega või nende vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisega;
 7) muudel seaduses ja valitsemislepingus ettenähtud juhtudel.

§ 208. Valitsemislepingu avalikustamine

 (1) Avalik fond avaldab teate valitsemislepingu muutmise või lõppemise kohta fondivalitseja veebilehel viivitamata pärast valitsemislepingu muutmist või lõpetamist ning avaldab selle vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes või saadab aktsionäridele tähtkirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Teates peavad olema märgitud andmed valitsemislepingu muudetud tekstiga tutvumise võimaluste kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata fond avaldab pärast valitsemislepingu muutmist või lõpetamist selle kohta fondivalitseja veebilehel viivitamata teate.

§ 209. Valitsemise üleminek valitsemislepingu lõppemisel

 (1) Valitsemislepingu lõppemisel peab fond kolme kuu jooksul sõlmima uue valitsemislepingu, välja arvatud juhul, kui valitsemisleping lõppes fondi lõpetamise või fondi pankroti väljakuulutamise või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kuni uue valitsemislepingu sõlmimiseni valitseb aktsiaseltsina asutatud fondi selle juhatus.

 (2) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

 (3) Kui fond ei sõlmi käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tähtajal uut valitsemislepingut või kui fondi üldkoosolek ei võta vastu käesoleva seaduse § 199 lõikes 3 nimetatud otsust, algatab Finantsinspektsioon fondi sundlõpetamise.

6. jagu Fondi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja likvideerimine 

§ 210. Fondi jagunemine ja ümberkujundamine

 (1) Fondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks.

 (2) Fondi jagunemine ei ole lubatud.

  211. Fondide ühinemine

 (1) Fondide ühinemine toimub vastavalt äriseadustiku 31. peatükis sätestatule, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

 (2) Fond võib ühineda teise fondiga.

 (3) Fondide ühinemisest teavitavad ühinevad fondid Finantsinspektsiooni viivitamata pärast äriseadustiku § 399 lõikes 2 nimetatud teate teistkordset avaldamist.

§ 212. Fondi ühinemine teise aktsiaseltsiga

 (1) Fond (ühendav fond) võib ühineda aktsiaseltsiga, mis ei ole fond (ühendatav aktsiaselts), järgides äriseadustikus ning käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

 (2) Pärast äriseadustiku § 399 lõikes 2 nimetatud teate teistkordset avaldamist taotleb fondivalitseja Finantsinspektsioonilt fondi ja aktsiaseltsi ühinemiseks loa (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).

 (3) Ühinemisloa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) ühinemisleping;
 2) fondi ja ühineva aktsiaseltsi ühinemisotsuste ja vastavate üldkoosoleku protokollide ärakirjad;
 3) ühinemisaruanne;
 4) audiitori aruanne ühinemise kohta;
 5) andmed äriseadustiku § 398 lõikes 1 nimetatud nõuete esitamise või nende puudumise kohta;
 6) andmed äriseadustiku § 399 lõikes 3 nimetatud nõuete esitamise ja nende rahuldamise kohta;
 7) ühendavat fondi valitseva fondivalitseja seisukoht ühinemise suhtes;
 8) depositooriumi nõusolek ühinemisega, kui fondil on depositoorium;
 9) fondi ja aktsiaseltsi ühendamise vajalikkuse põhjendus;
 10) käesoleva seaduse §-s 194 sätestatud tingimustele vastav äriplaan.

 (4) Kui fondi ja aktsiaseltsi ühendamine toob kaasa põhikirja muutmise, esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule käesoleva seaduse § 197 lõikes 2 nimetatud andmed.

§ 213. Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

 (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas fondi ja aktsiaseltsi ühendamine on põhjendatud ning vastab aktsionäride parimatele huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

 (3) Kui ühinemisel taotleti ka põhikirja muudatuste kooskõlastamist, teeb Finantsinspektsioon koos loa andmise otsusega ka otsuse põhikirja muudatuste kooskõlastamise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 198 sätestatule.

 (4) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon pärast otsuse tegemist fondivalitsejale viivitamata teatavaks.

§ 214. Ühinemisloa andmisest keeldumine

  Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
 1) ühendava fondi ja ühendatava aktsiaseltsi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika erinevad oluliselt;
 2) ühinemisleping sisaldab tingimusi, mille saabumine või mittesaabumine võib kahjustada fondi aktsionäride huve;
 3) ühinemise tagajärjel rikutaks käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või põhikirjas sätestatud investeerimispiiranguid;
 4) ilmnevad muud käesoleva seaduse §-s 196 nimetatud asjaolud;
 5) fondi ja aktsiaseltsi ühendamine võib muul põhjusel kahjustada aktsionäride õigustatud huve.

§ 215. Ühinemisloa andmise avalikustamine

  Fondivalitseja avalikustab fondi ja aktsiaseltsi ühinemise loa andmise otsuse käesoleva seaduse §-s 208 sätestatud korras.

§ 216. Likvideerimis- või pankrotiaruanne

  Fondi likvideerijad või pankrotihaldur peavad pärast menetluse lõppemist viivitamata esitama Finantsinspektsioonile rahandusministri määrusega kehtestatud nõuetele vastava aruande oma tegevuse kohta, likvideerijad lisaks ka fondi lõppbilansi.

6. peatükk AVALIK PAKKUMINE, ARUANDLUS JA AVALIKUSTATAV TEAVE 

1. jagu Avalik pakkumine ja prospektid 

§ 217. Avalik pakkumine

 (1) Lepingulise fondi osakute või aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate avalik pakkumine käesoleva seaduse tähenduses on igasuguses vormis teabe edastamine pakkumise tingimuste ja pakutavate osakute või aktsiate kohta eesmärgiga, et neid osakuid või aktsiaid omandataks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumist ei loeta avalikuks, kui aktsiaid või osakuid pakutakse väärtpaberituru seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud tingimustel.

 (3) Avalikult võib pakkuda üksnes sellise fondi aktsiaid või osakuid, mille tingimustes või põhikirjas on sätestatud, et tegemist on avaliku fondiga.

§ 218. Jao kohaldamine

 (1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse avaliku lepingulise fondi osakute avalikule pakkumisele Eestis (edaspidi käesolevas jaos pakkumine).

 (2) Aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduses aktsiate avaliku pakkumise kohta sätestatut.

§ 219. Prospektid

 (1) Avaliku fondi osakute pakkumise kohta koostatakse prospekt.

 (2) Lisaks prospektile võib osakute pakkumise kohta koostada lihtsustatud prospekti, mis vastab käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustele.

 (3) Eurofondi osakute pakkumise kohta tuleb lisaks prospektile alati koostada ka lihtsustatud prospekt.

 (4) Prospekti ja lihtsustatud prospekti (edaspidi prospektid) kinnitab fondivalitseja juhatus.

 (5) Prospektidele kirjutavad alla kõik fondivalitseja juhatuse liikmed.

 (6) Fondivalitseja esitab prospektid Finantsinspektsioonile koos fondi tingimuste registreerimise avaldusega.

§ 220. Nõuded prospektidele

 (1) Prospektides esitatud andmed peavad olema õiged, üheselt mõistetavad, mitteeksitavad ja vastama õigusaktides sätestatud nõuetele ning sisaldama selge ja arusaadava selgituse fondi riskitaseme kohta. Prospektid peavad olema koostatud selliselt, et prospekti kasutajal oleks sellest lihtne vajalikku teavet leida.

 (2) Lihtsustatud prospekt peab olema koostatud ning kirjutatud selliselt, et selle sisust on kerge aru saada.

 (3) Prospektides peab olema näidatud, millise kuupäeva seisuga on selle andmed esitatud.

 (4) Lepingulise fondi tingimused on prospekti lahutamatu osa. Fondi tingimusi ei pea prospektile lisama, kui investorit teavitatakse, et tema nõudmisel saadetakse talle prospekt, või osakuomanikule teatatakse lepingulise fondi tingimuste avalikustamise kohad kõikides riikides, kus osakutega kaubeldakse.

 (5) Prospektile lisatud lihtsustatud prospekt peab olema prospektist eraldatav.

 (6) Täpsemad nõuded prospektidele ning nendes sisalduvate andmete loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 221. Prospektides avaldatav teave fondi investeerimispoliitika kohta

 (1) Prospektid peavad sisaldama põhimõtteid, mille järgi fondi vara investeeritakse.

 (2) Kui fondi arvel tehakse tehinguid tuletisväärtpaberitega, peavad prospektid sisaldama selgesti eristatavat teavet selle kohta, kas nimetatud tehinguid kasutatakse riskide maandamiseks või fondi investeerimiseesmärkide saavutamiseks. Lisaks tuleb prospektides märkida, milline on tuletisväärtpaberite kasutamise võimalik mõju fondi riskitasemele.

 (3) Kui fondi vara investeeritakse peamiselt käesoleva seaduse § 255 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 ning §-s 267 nimetatud varasse või vastavalt käesoleva seaduse §-s 253 sätestatud tingimustele või investeerimisel järgitakse käesoleva seaduse §-s 254 nimetatud aktsia- või võlakirjaindeksit, peab fondi prospektides ja vajaduse korral kõikides muudes reklaamväljaannetes olema selgesti eristatav teave, mis juhib tähelepanu sellisele investeerimispoliitikale.

 (4) Kui fondi vara puhasväärtus võib seoses fondi vara investeerimisega eri liiki väärtpaberitesse ning muusse varasse ja selle vara valitsemisel tehtavate tehingutega tugevasti kõikuda, peab fondi prospektides ja vajaduse korral kõikides muudes reklaamväljaannetes olema selgesti eristatav teave, mis juhib sellele tähelepanu.

 (5) Kui fondi vara investeeritakse olulises osas teistesse investeerimisfondidesse, peab prospektides olema kajastatud valitsemistasu piirmäär nii fondi enda kui teiste investeerimisfondide kohta, millesse kavatsetakse vara investeerida.

 (6) Investori taotlusel peab fondivalitseja andma ka lisateavet fondi riskijuhtimises kohaldatavate koguseliste piirmäärade, riskijuhtimise võtete ning peamiste varaliikide riskide ja tulususe viimaste arengute kohta.

§ 222. Keel

 (1) Prospektid peavad olema koostatud eesti keeles.

 (2) Finantsinspektsioon võib lubada prospektide või mõne nende osa koostamist mõnes muus keeles, kui see on kooskõlas osakuomanike ja potentsiaalsete investorite õigustatud huvidega ning on põhjendatud, lähtudes fondi investeerimispoliitikast ja osakute turustamise viisist.

 (3) Kui prospektid on koostatud eesti keeles ja mõnes muus keeles ning nende sõnastus erineb või need on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse prospekti eestikeelsest sõnastusest või selle eestikeelsest tõlkest.

 (4) Eurofondi osakute pakkumise prospektid eri keeltes peavad olema sisult samased.

§ 223. Prospektide võõrkeeles avalikustamise loa taotlemine

 (1) Fondivalitseja esitab käesoleva seaduse § 222 lõikes 2 nimetatud loa (edaspidi käesolevas paragrahvis luba) taotlemiseks avalduse ning dokumendid, milles põhjendatakse prospektide või nende osade muus keeles avalikustamise vajalikkust.

 (2) Loa taotlemise menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas prospektide või nende osade muus keeles avalikustamine vastab osakuomanike ja potentsiaalsete investorite õigustatud huvidele ja on põhjendatud, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (3) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist.

 (4) Finantsinspektsioon võib loa andmisest keelduda, kui prospektide või nende osade muus keeles avalikustamine on vastuolus osakuomanike või potentsiaalsete investorite õigustatud huvidega või kui see ei ole põhjendatud, lähtudes fondi investeerimispoliitikast või osakute turustamise viisist.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon pärast otsuse tegemist fondivalitsejale viivitamata teatavaks.

§ 224. Prospektide avalikustamise kohustus

 (1) Prospektid peavad pakkumise kehtivuse ajal olema avalikkusele (eelkõige kõigile investoritele ja teistele huvitatud isikutele) kättesaadavad.

 (2) Fondivalitseja avalikustab prospektid Finantsinspektsiooni heakskiidetud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fondivalitseja asukohas ja fondivalitseja veebilehel.

 (3) Lihtsustatud prospekt avalikustatakse hiljemalt pakkumise alustamise päeval ja seda peab osakute omandajale enne osakute omandamise lepingu sõlmimist pakkuma tasuta.

 (4) Prospekt antakse osakute omandaja nõudmisel talle tasuta.

§ 225. Prospektides sisalduva teabe muutumine

 (1) Prospektides sisalduvate oluliste andmete muutumise korral saadab fondivalitseja muudetud prospektid viivitamata teadmiseks Finantsinspektsioonile ja samal ajal avalikustab need käesoleva seaduse §-s 224 sätestatud korras.

 (2) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda prospektide muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui prospektid ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud tingimustele.

§ 226. Kahju hüvitamine

 (1) Kui prospektid sisaldavad fondi või osakute väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, hüvitab fondivalitseja osakuomanikule põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektides esitatud teabe vahel, kui fondivalitseja teadis või oleks pidanud nendest erinevustest teadma.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospektide puudulikkuse, sealhulgas nendest asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospektide puudulikkus tuleneb teabe varjamisest fondivalitseja poolt.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustus on fondivalitsejal ka juhul, kui prospektides on märgitud teabe allikana kolmas isik.

 (4) Fondivalitseja ei ole käesoleva paragrahvi alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu oli osaku omandamise hetkel teadlik prospektide mittetäielikkusest või nendes sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kutselisest investorist kannatanu oleks pidanud osaku omandamisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et prospektid sisaldavad valeteavet või et need ei ole täielikud, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat, arvates valeteavet sisaldavate või mittetäielike prospektide alusel vastava fondi osakute pakkumise algusest.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.

2. jagu Välisriigi fondi osakute ja aktsiate avalik pakkumine Eestis 

§ 227. Jao kohaldamine

 (1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse välisriigi fondi osakute või aktsiate (edaspidi käesolevas jaos osakud) avalikule pakkumisele (edaspidi käesolevas jaos pakkumine) Eestis.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 229–233 sätestatut ei kohaldata teise lepinguriigi eurofondi osakute pakkumisele.

§ 228. Välisriigi fondi osakute pakkumine

 (1) Välisriigi fondi osakute avalik pakkumine käesoleva seaduse tähenduses on igasuguses vormis teabe edastamine pakkumise tingimuste ja pakutavate osakute kohta eesmärgiga, et omandataks osakuid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumist ei loeta avalikuks, kui fondi osakuid pakutakse üksnes:
 1) väärtpaberituru seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud tingimustel või
 2) konkreetsele kliendile fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt väärtpaberituru seaduse § 43 punktis 5 või § 44 punktis 3 nimetatud teenuse osutamisel.

 (3) Välisriigi fondi osakud loetakse muu hulgas Eestis avalikult pakutuiks, kui fondi reklaamitakse Eestis või kui pakkumise viisist või sisust, sealhulgas pakkumise keelest võib järeldada, et see on suunatud isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis.

§ 229. Osakute turustamine

 (1) Välisriigi fond või isik, kes selle välisriigi õiguse kohaselt, kus ta on asutatud (edaspidi päritoluriik), võib valitseda fonde või muid nendesarnaseid ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjaid või institutsioone (edaspidi käesolevas jaos välisriigi fondivalitseja), on kohustatud välisriigi fondi osakute ostu ja müügi korraldamiseks (edaspidi käesolevas jaos turustamine) Eestis sõlmima lepingu fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis.

 (2) Välisriigi fondi osakute turustamiseks ei ole kohustust sõlmida lepingut juhul, kui välisriigi fondivalitseja on asutanud käesoleva seaduse § 35 kohaselt Eestis filiaali, kes muu hulgas korraldab välisriigi fondi osakute turustamist.

§ 230. Pakkumise registreerimise taotlemine

 (1) Välisriigi fondi osakute pakkumine Eestis tuleb enne pakkumise alustamist registreerida Finantsinspektsioonis.

 (2) Pakkumise registreerimiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid:
 1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse antud välisriigi fondi registreerimisdokumendi ärakiri;
 2) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse antud välisriigi fondivalitseja tegevusloa ärakiri, kui fondi valitseb fondivalitseja;
 3) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus selle kohta, et välisriigi fondi tegevus vastab päritoluriigis kehtestatud nõuetele;
 4) välisriigi fondivalitseja põhikiri ja viimane auditeeritud aastaaruanne, kui fondi valitseb fondivalitseja;
 5) osakute avaliku pakkumise prospekt või muu pakkumise dokument;
 6) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse väljaantud prospekti registreerimistunnistuse või prospekti avalikustamist lubava muu dokumendi ärakiri, kui selline dokument on päritoluriigi õigusaktide kohaselt ette nähtud;
 7) välisriigi fondi viimane auditeeritud aastaaruanne ja poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud hiljem kui aastaaruanne;
 8) leping, mis on sõlmitud fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis fondi osakute turustamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse § 229 lõikes 2 sätestatud juhul;
 9) välisriigi fondi osakute turustamise ja sellega seotud arvelduste korralduse kirjeldus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsioonile koos eestikeelsete tõlgetega.

 (4) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist on nendes toimunud muudatusi, peab välisriigi fond või fondivalitseja viivitamata esitama Finantsinspektsioonile muudetud andmed ja dokumendid.

§ 231. Välisriigi fondi osakute pakkumise registreerimise avalduse menetlemine

 (1) Pakkumise registreerimise avalduse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas pakkumine vastab käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse välisriigi fondi osakute pakkumise registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

 (3) Otsuse pakkumise registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon välisriigi fondivalitsejale või fondile viivitamata teatavaks.

§ 232. Registreerimise tingimused

 (1) Välisriigi fondi osakute pakkumine registreeritakse, kui on täidetud kõik käesolevas jaos sätestatud tingimused, sealhulgas järgmised:
 1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on tunnustanud välisriigi fondi ja fondivalitsejat, kui fondi valitseb fondivalitseja;
 2) välisriigi fondi osakute pakkumise prospekt vastab käesoleva seaduse §-des 220 ja 222 ning käesoleva seaduse alusel antud õigusaktides sätestatule;
 3) välisriigi fondi nimi või nimetus vastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele;
 4) välisriigi fondi osakute turustamiseks on sõlmitud leping fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis, välja arvatud käesoleva seaduse § 229 lõikes 2 nimetatud juhul;
 5) välisriigi fondi osakute väljalaskmisel on tagatud tasutud ostuhinnale vastava arvu osakute laekumine ostja kontole viivitamata pärast ostuhinna tasumist;
 6) välisriigi fondi osakute tagasivõtmise või tagasiostmise ning välisriigi fondi arvel väljamaksete tegemise korral on tagatud raha laekumine fondi osakuomanikele vastavalt tehingu tingimustes sätestatule;
 7) välisriigi fondi osakute kohta registri pidamise korraldus on piisav, et tagada osakuomanike huvide kaitse;
 8) tagatud on käesoleva seaduse §-s 245 nimetatud teabe, mis käsitleb välisriigi fondi tegevust, kättesaadavus.

 (2) Finantsinspektsioon võib pakkumise registreerida ka juhul, kui pakkumise prospekt ei vasta käesoleva seaduse § 220 lõike 6 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustele, kui sellega ei kahjustata osakuomanike ega investorite õigustatud huve.

§ 233. Registreerimisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda välisriigi fondi osakute pakkumise registreerimisest, kui:
 1) välisriigi fondi osakute pakkumine ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele;
 2) välisriigi fondi osakute pakkumise prospekt või muu pakkumise dokument ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi tegevuse olulisi tingimusi või see sisaldab sätteid, mis on eksitavad, puudulikud või omavahel vastuolus;
 3) prospektist või muudest dokumentidest selgub, et välisriigi fondi vara investeerimisel ei lähtuta piisavalt riskihajutamise põhimõtetest;
 4) päritoluriigis ei ole piisavat järelevalvet fondide tegevuse üle või järelevalve on takistatud;
 5) päritoluriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks;
 6) registreerimisest keeldumine on muul põhjusel vajalik investorite õigustatud huvide kaitsmiseks.

§ 234. Teise lepinguriigi eurofondi osakute pakkumine

 (1) Lepinguriigi eurofondi osakuid võib Eestis pakkuda, kui pakkumine vastab käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele, sealhulgas fondi reklaamile esitatavatele nõuetele, ning on tagatud:
 1) osakuomanikele lepinguriigi eurofondist väljamaksete tegemise võimalikkus ning osakuomanike võimalus nõuda osakute tagasivõtmist või tagasiostmist ja osakule vastava summa väljamaksmist;
 2) teabe avalikustamine lepinguriigi eurofondi kohta käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud korras ja ulatuses.

 (2) Lepinguriigi eurofondi osakute pakkumisest tuleb enne pakkumise alustamist teavitada Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) kinnitus päritolulepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt, et pakutav fond on eurofond;
 2) prospekt ja lihtsustatud prospekt;
 3) fondi tingimused või põhikiri;
 4) auditeeritud aastaaruanne ja viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud hiljem kui aastaaruanne;
 5) fondi osakute turustamise kava.

 (3) Lepinguriigi eurofondi osakute pakkumist võib alustada kahe kuu möödumisel päevast, mil Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate, andmed ja dokumendid.

 (4) Lepinguriigi eurofondi osakute pakkumist ei või alustada, kui Finantsinspektsioon on kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide saamisest, teinud otsuse, mille kohaselt eurofondi osakute pakkumine ei vasta käesoleva seaduse §-des 4, 217–225 ja 237–245 sätestatud nõuetele.

 (5) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse teatavaks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele ja lepinguriigi eurofondile või tema fondivalitsejale.

3. jagu Lepinguriigi pensionifondi skeemi pakkumine Eestis 

§ 235. Lepinguriigi pensionifondi skeemi pakkumine Eestis

 (1) Eestis registreeritud tööandja (edaspidi käesolevas jaos tööandja) töötajatele või nõukogu ja juhatuse liikmetele Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta (EÜT L 235, 23.09.2003, lk 10–21) artikli 6 punktis a sätestatud lepinguriigi tööandja pensionifondi skeemi (edaspidi pensionifondi skeem) pakkumisele kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut.

 (2) Pensionifondi skeemi pakkumisest Eestis registreeritud tööandja töötajatele või nõukogu ja juhatuse liikmetele (edaspidi pakkumine Eestis) teavitatakse lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed:
 1) kinnitus pensionifondi skeemi pakkuja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt, et pakutav pensionifondi skeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu direktiivis sätestatud nõuetele;
 2) tööandja nimi, kellega on kokkulepe sissemaksete tegemiseks vastavasse pensionifondi skeemi;
 3) pensionifondi skeemi olulisemate tingimuste kirjeldus, sealhulgas pensionifondi skeemi vara investeerimise reeglid.

 (3) Pensionifondi skeemi vara osale, mis vastab tööandja töötajate, nõukogu ja juhatuse liikmete osale, kohaldatakse käesoleva seaduse § 257 lõikes 4 ja § 272 lõikes 1 sätestatut.

§ 236. Tingimustest ning muudatustest teavitamine

 (1) Kahe kuu jooksul, arvates lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 235 lõikes 2 nimetatud andmete edastamisest, võib Finantsinspektsioon määrata tingimused, millele käesoleva seaduse, tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591), töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311; 2002, 61, 375; 62, 377; 110, 656; 111, 663; 2003, 4, 22; 13, 69; 88, 591; 90, 601) ning muude asjakohaste seaduste ja nende seaduste alusel antud õigusaktide kohaselt peab vastama pensionifondi skeemi pakkumine Eestis.

 (2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustest pensionifondi skeemi pakkujat ja vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (3) Pensionifondi skeemi pakkumist Eestis võib alustada Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud informatsiooni saamisest alates või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisel.

 (4) Finantsinspektsioon on kohustatud teavitama pensionifondi skeemi pakkuja lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kõigist olulistest muudatustest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustes, mis tulenevad vastavate seaduste ning nende alusel antud õigusaktide muutmisest.

4. jagu Raamatupidamine ja aruandlus 

§ 237. Raamatupidamise korraldamine

 (1) Fondivalitseja ja fondi raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588), käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ning fondivalitseja raamatupidamise sise-eeskirjast. Lepingulise fondi raamatupidamisele ja -aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja 26 sätestatut.

 (2) Lepingulise fondi raamatupidamist korraldab fondivalitseja.

 (3) Lepingulise fondi raamatupidamist tuleb pidada lahus fondivalitseja ja teiste lepinguliste fondide raamatupidamisest.

 (4) Lepingulise fondi majandusaastaks on fondivalitseja majandusaasta.

 (5) Aktsiaseltsina asutatud fondi aasta- ja poolaastaaruannetele kohaldatakse raamatupidamise seaduses majandusaasta aruande kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 238. Aruandlus

 (1) Fondivalitseja koostab, esitab Finantsinspektsioonile ning avalikustab enda majandusaasta aruande ja vahearuanded, samuti enda valitsetava lepingulise fondi aastaaruande ja vahearuanded (edaspidi aruanded) käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

 (2) Aktsiaseltsina asutatud fond koostab, esitab Finantsinspektsioonile ning avalikustab enda majandusaasta aruande ja vahearuanded (edaspidi aruanded) käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

 (3) Vahearuanne on raamatupidamisaruanne, mille aluseks olev aruandeperiood on lühem kui majandusaasta.

 (4) Poolaastaaruanne on vahearuanne, mis koostatakse iga majandusaasta esimese kuue kuu kohta.

 (5) Nõuded Finantsinspektsioonile esitatavate fondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (6) Fondivalitseja on kohustatud kasutama tema tegevusala suhtes kehtestatud bilansi ja kasumiaruande skeeme.

 (7) Finantsinspektsioonile esitatavate fondivalitseja aruannete skeemid, nõuded kirjete sisule ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (8) Lisaks aasta- ja vahearuannetele on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus nõuda fondivalitsejalt tema enda ja tema poolt valitsetava lepingulise fondi kohta või aktsiaseltsina asutatud fondilt täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid.

 (9) Finantsinspektsioon võib välisriigi fondilt või fondivalitsejalt, kes osutab teenuseid Eestis, nõuda samasuguseid aruandeandmeid, mida esitavad Eesti fondivalitsejad või fondid.

 (10) Finantsinspektsioon võib välisriigi fondivalitseja filiaalilt, kes osutab teenuseid Eestis, nõuda filiaali tegevuse või fondivalitseja valitsetavate fondide kohta perioodilisi aruandeid.

§ 239. Aruannete kinnitamine

 (1) Lepingulise fondi aasta- ja poolaastaaruande kinnitab fondivalitseja juhatus. Aruannetele kirjutavad alla kõik fondivalitseja juhatuse liikmed.

 (2) Aktsiaseltsina asutatud fondi poolaastaaruande kinnitab aktsiaseltsina asutatud fondi nõukogu.

§ 240. Audiitorkontroll

 (1) Lepingulisel fondil peab olema fondivalitseja nõukogu määratud audiitor, kes vastab audiitortegevuse seaduses (RT I 1999, 24, 360; 2002, 21, 117; 53, 336; 57, 357; 61, 375; 2003, 23, 133) sätestatud nõuetele.

 (2) Lepingulise fondi audiitorkontrollile kohaldatakse vastavalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses, äriseadustikus ja muudes õigusaktides audiitorkontrolli kohta sätestatut.

 (3) Lepingulise fondi aastaaruannet peab enne kinnitamist kontrollima audiitor. Audiitori järeldusotsus lisatakse lepingulise fondi aastaaruandele.

 (4) Audiitor peab muu hulgas kontrollima fondi tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja fondi tingimustes või põhikirjas ettenähtud nõuetele.

 (5) Fondivalitsejaga samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.

 (6) Fondivalitseja auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima ning esitama fondivalitsejale ja Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb avaldada arvamust ka järgmiste valdkondade kohta:
 1) fondivalitseja tegevuse vastavus käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) omavahendite suhtes kehtestatud nõuete täitmine;
 3) sisekontrolli meetmete piisavus ja tõhusus;
 4) fondivalitseja infosüsteemide turvalisus.

§ 241. Audiitori teavitamiskohustus

 (1) Audiitor on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama audiitorkontrolli käigus selgunud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
 1) fondivalitseja, fondi või depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
 2) fondivalitseja või fondi edasise tegevuse katkemine;
 3) olukord või oht, et tekib olukord, mil fondivalitseja või depositoorium ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
 4) audiitori märkustega järeldusotsus fondivalitseja raamatupidamise aastaaruande kohta;
 5) fondivalitseja juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega tekitatud oluline varaline kahju fondivalitsejale või tema valitsetavate fondide osakuomanikele või aktsionäridele või teistele klientidele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei riku audiitor talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.

5. jagu Avalikustamine 

§ 242. Teabe avalikustamine

 (1) Fondivalitseja peab käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud andmeid avaldama ja kättesaadavaks tegema fondivalitseja asukohas, tema filiaalides ning fondivalitseja veebilehel või kontserni, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel või fondi puhul, mille osakute või aktsiatega kaubeldakse Eestis registreeritud reguleeritud turul, selle turu korraldaja veebilehel.

 (2) Avaliku fondi fondivalitseja asukohas peab igal isikul olema võimalus tutvuda järgmiste andmete ja dokumentidega:
 1) fondi tingimused või põhikiri;
 2) fondi viimane aastaaruanne või majandusaasta aruanne;
 3) fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest hiljem;
 4) avaliku fondi osakute või aktsiate pakkumise prospekt ja lihtsustatud prospekt selle olemasolu korral;
 5) fondivalitseja nimi ja kontaktandmed;
 6) fondijuhi nimi;
 7) depositooriumi nimi ja kontaktandmed;
 8) aktsiaseltsina asutatud fondi nõukogu ja juhatuse liikmete nimekiri;
 9) aktsiaseltsina asutatud fondi valitsemisleping;
 10) andmed fondivalitseja osaluse suuruse kohta fondis.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata fondi osakuomanikul või aktsionäril peab fondivalitseja asukohas olema võimalus tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentidega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud dokumentide ärakirja annab fondivalitseja osakuomanikule või aktsionärile viimase nõudmisel tasuta.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–7, 9 ja 10 nimetatud andmed tuleb kättesaadavaks teha kolme tööpäeva jooksul pärast vastava dokumendi jõustumist või andmete muutmist.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid avalikustatakse eesti keeles.

 (7) Fondivalitseja peab fondi tingimustes või põhikirjas ettenähtud korras viivitamata avalikustama kõik asjaolud, mis oluliselt mõjutavad tema valitsetavate fondide tegevust või finantsseisundit või fondi aktsiate või osakute puhasväärtuse kujunemist.

§ 243. Nõuded avalikustatavale teabele

 (1) Kogu fondi kohta dokumentides esitatav ja fondi kohta avaldatav muu teave peab olema tõene, üheselt mõistetav ja ei tohi olla eksitav.

 (2) Fondi kohta dokumentides esitatavad andmed ja muu fondi kohta avaldatav teave ei tohi anda fondi tulu või väljamaksete tegelikku või näilist tagatist ega sisaldada ennustusi fondi finantstulemuste kohta, välja arvatud fondi tootluse garanteerimise korral vastavalt käesoleva seaduse §-des 278 ja 279 sätestatule.

 (3) Igasugune fondi aktsiaid või osakuid otseselt või kaudselt ostma kutsuv reklaam või teave peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda käesoleva seaduse § 242 lõike 2 punktis 4 nimetatud dokumentidega.

 (4) Täpsemad nõuded fondi kohta avaldatavale teabele ja reklaamile, et tagada aktsionäridele ja osakuomanikele tõeste andmete ja teabe edastamine, võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

§ 244. Aruannete avalikustamise kohustus

 (1) Lepingulise fondi aastaaruande ja aktsiaseltsina asutatud fondi majandusaasta aruande ärakiri antakse fondi osakuomanikule, aktsionärile ning osakute või aktsiate omandajale tema nõudmisel tasuta.

 (2) Avaliku fondi poolaastaaruande ärakiri antakse fondi aktsionärile, osakuomanikule ning osakute või aktsiate omandajale tema nõudmisel tasuta.

 (3) Lepingulise fondi fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond avalikustab ning esitab Finantsinspektsioonile fondi aastaaruande nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist ja poolaastaaruande kahe kuu jooksul pärast poolaasta lõppemist käesoleva seaduse §-s 242 sätestatud korras. Avaliku fondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne ja poolaastaaruanne avalikustatakse prospektides nimetatud kohtades või viisil.

 (4) Nõuded avalikustamisele kuuluvate fondi aasta- ja poolaastaaruannete sisule, koostamise metoodika ja avalikustamise tähtajad kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (5) Fondivalitseja poolt avalikustamisele kuuluvate andmete miinimumloetelu, koostamise metoodika ja avalikustamise tähtajad võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

§ 245. Välisriigi fondi kohta avalikustatav teave

 (1) Fondivalitseja filiaali asukohas või fondi osakuid turustava Eestis asutatud fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutuse asukohas või eelnimetatud välisriigi isikute Eestis asutatud filiaali asukohas peab fondi osakuomanikel ja aktsionäridel olema võimalik tutvuda käesoleva seaduse § 242 lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentidega, juhul kui need on fondi kohta koostatud.

 (2) Igasugune otseselt või kaudselt fondi aktsiaid või osakuid ostma kutsuv reklaam või teave peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik prospektidega tutvuda.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed peavad olema avalikustatud käesoleva seaduse § 242 lõigetes 2–6 sätestatud korras.

7. peatükk NÕUDED FONDI VARA VALITSEMISELE 

1. jagu Üldnõuded 

§ 246. Vara investeerimise üldsätted

 (1) Fondi vara võib investeerida üksnes fondi tingimustes või põhikirjas nimetatud varasse, järgides käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides, fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud piiranguid.

 (2) Fondi tingimustes või põhikirjas tuleb sätestada eraldi piirangud vara liikide kaupa ja näidata, millistesse riikidesse või riikides asuvatesse isikutesse fondi vara investeeritakse, samuti sätestada piirangud riikide kaupa, mille reguleeritud turgudel kaubeldavatesse väärtpaberitesse fondi vara investeeritakse.

§ 247. Vara investeerimise ja riskide hajutamise üldnõuded

 (1) Fondivalitseja peab fondi arvel vara omandamisel ja võõrandamisel tagama fondi investeeringute piisava hajutamise eri väärtpaberitesse ja muusse varasse.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatud piiranguid fondi vara investeerimisel ja riskide hajutamisel ei kohaldata fondi likvideerimisel, kui Finantsinspektsioon ei ole käesoleva seaduse §-s 176 sätestatud fondi likvideerimise loa andmise otsuses ette näinud teisiti.

 (3) Fondi kogu vara võib paigutada ühte investeerimisfondi, kui selle vara investeerimisel järgitakse nõuet hajutada investeeringud piisavas ulatuses eri väärtpaberitesse ja muusse varasse vastavalt käesolevale seadusele või teiste riikide õigusaktidele.

§ 248. Riskide juhtimine

 (1) Fondivalitseja peab kehtestama fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimiseks sisemised protseduurireeglid (edaspidi käesolevas peatükis reeglid), mis võimaldavad tal igal ajal jälgida ning mõõta avatud riskipositsioone ning nende osakaalu fondi varades.

 (2) Reeglite kehtestamisest ning nende muudatustest peab fondivalitseja viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

 (3) Finantsinspektsioon võib nõuda oma ettekirjutusega reeglite muutmist või täiendamist, kui reeglid:
 1) ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega;
 2) ei vasta fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
 3) on puudulikud, eksitavad või sisaldavad sätteid, mis on omavahel vastuolus või ei ole üheselt tõlgendatavad;
 4) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
 5) ei vasta muul põhjusel fondi aktsionäride või osakuomanike parimatele huvidele.

§ 249. Tuletistehingute üldnõuded

 (1) Kui fondi tingimuste või põhikirja kohaselt on lubatud sõlmida tuletistehinguid, tuleb fondi tingimustes või põhikirjas sätestada tuletisväärtpaberitega tehtavate tehingute eesmärgid.

 (2) Fondivalitseja peab reeglitega üksikasjalikult kindlaks määrama tuletisväärtpaberite liigid, nendega seotud riskid, koguselised piirmäärad ning tuletisväärtpaberitega tehtavate tehingutega seotud riskide hindamise meetodid iga valitsetava fondi kohta. Reeglid peavad hõlmama ka reguleeritud turu väliselt omandatud tuletisväärtpaberite adekvaatset ning sõltumatut hindamist.

 (3) Kui väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud väärtpaberid sisaldavad tuletisväärtpaberite tunnuseid, tuleb nende suhtes kohaldada käesolevas peatükis tuletisväärtpaberite kohta sätestatut.

 (4) Tuletistehingute täpsemad nõuded, investeerimispiirangute arvestamise kord ning tuletistehingute vastaspooleks olevad isikud võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

§ 250. Investeerimine kinnisasjadesse

 (1) Kinnisasjadesse investeeriva fondi arvel võib omandada ka esemeid, mis on vajalikud kinnisasjade haldamiseks.

 (2) Üheks kinnisasjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka kõrvuti või lähestikku asuvaid kinnisasju, välja arvatud juhul, kui kinnisasjade sihtotstarve või kinnisasjade väärtust mõjutavad riskid ja asjaolud on selgelt eristatavad.

§ 251. Kinnisasja hindamine

 (1) Fondi tingimustes või põhikirjas tuleb sätestada:
 1) kinnisasja hindamise kord ja tähtajad;
 2) kinnisasja hindaja valimise kriteeriumid, sealhulgas kriteeriumid tema pädevuse ja sõltumatuse hindamiseks;
 3) kinnisasja väärtus ja liik, mille puhul tuleb määrata rohkem kui üks kinnisasja hindaja.

 (2) Kinnisasja hindamise reeglid tuleb avalikustada fondivalitseja veebilehel.

 (3) Fondivalitseja on kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama enda valitud kinnisasja hindajatest ning kriteeriumidest, mille alusel nad valiti.

 (4) Fondivalitseja peab tagama kinnisasjade hindamise vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõpu seisuga ja enne fondi aastaaruande audiitorkontrolli.

 (5) Kinnisasjade hindajaks võib olla üksnes sõltumatu kinnisvara hindaja, kellel on hea maine ja piisavalt kogemusi asjaomase vara hindamiseks.

 (6) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda kinnisasjade uuesti hindamist, kui kinnisasjade hindamine:
 1) ei vasta fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
 2) ei olnud objektiivne;
 3) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
 4) ei vasta muul põhjusel fondi aktsionäride või osakuomanike parimatele huvidele.

2. jagu Eri liiki fondid 

§ 252. Rahaturufond

 (1) Rahaturufond on fond, mille vara fondi tingimuste või põhikirja kohaselt ning käesolevast peatükist tulenevaid piiranguid arvestades investeeritakse üksnes:
 1) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 sätestatud rahaturuinstrumentidesse (edaspidi rahaturuinstrument);
 2) krediidiasutuste hoiustesse;
 3) teiste Eesti või välisriigi õigusaktide kohaselt rahaturufondidena käsitatavate fondide osakutesse või aktsiatesse;
 4) muudesse võlakohustustesse, mille lunastamis- või lõpptähtajani on jäänud kuni 13 kuud;
 5) lühiajalistesse tuletisväärtpaberitesse.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võidakse rahaturufondi vara ajutiselt hoida arvelduskontol või paigutada üleöödeposiiti.

 (3) Fondi aktsionäride või osakuomanike huvide kaitseks võidakse rahandusministri määrusega kehtestada täpsemad nõuded ning rahaturufondi vara investeerimise täiendavad piirangud, sealhulgas päritoluriigist ja krediidireitingust lähtuvad piirangud.

§ 253. Kinnisvarafond

 (1) Kinnisvarafond on fond, mille varast fondi tingimuste või põhikirja kohaselt investeeritakse:
 1) vähemalt 50% kinnisasjadesse või
 2) vähemalt 75% kinnisasjadesse ja kinnisasjadega seotud väärtpaberitesse.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnisasjadega seotud väärtpaberid on:
 1) Eesti või välisriigi õigusaktide kohaselt kinnisvarafondina käsitatava fondi osakud või aktsiad;
 2) selle kinnisvaraettevõtja aktsiad või osad, kelle põhitegevuseks on kinnisasjadesse investeerimine või kinnisvara haldamine;
 3) käesoleva seaduse § 260 lõikes 1 sätestatud väärtpaberid, mis on tagatud kinnisasjadega;
 4) tuletisväärtpaberid, mille alusvaraks on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud väärtpaberid.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas kinnisvaraettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud nõuetele.

§ 254. Indeksfond

 (1) Indeksfond on fond, mille vara investeerimisel järgitakse kindlat Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud aktsia- või võlakirjaindeksit. Järgitav indeks peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) indeksi alusvara on piisavalt hajutatud;
 2) indeks väljendab selle turu liikumist, millega ta on seotud;
 3) indeks on piisavalt avalikustatud.

 (2) Indeksfondi tingimuste või põhikirja registreerimisel võib Finantsinspektsioon nõuda fondivalitsejalt lepingut, mille alusel indeksfondi fondivalitseja või tema määratud muu õigustatud isik on kohustatud pidevalt fondi osakute või aktsiate ostu- ja müügihindu avalikustama ning vastavalt sellele täitma ostu- ja müügitellimusi.

3. jagu Avatud avaliku fondi vara investeerimise ja riskide hajutamise erisused 

§ 255. Vara investeerimine

 (1) Eurofondi vara võib investeerida üksnes:
 1) krediidiasutuste hoiustesse;
 2) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud väärtpaberitesse, mille hulka ei arvata investeerimisfondi aktsiaid (edaspidi käesolevas jaos väärtpaberid);
 3) tuletisväärtpaberitesse;
 4) investeerimisfondi aktsiatesse ja osakutesse.

 (2) Eurofondi vara ei või investeerida väärismetallidesse ning väärtpaberitesse, mis annavad õigusi väärismetallide suhtes.

 (3) Muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele kinnisasjadesse.

 (4) Eurofondi puhul käsitatakse käesoleva seaduse §-des 256 või 259–263 nimetatud varasse investeerimisel ühe isikuna kõiki ühte kontserni kuuluvaid isikuid.

§ 256. Investeerimine hoiustesse ja riskide hajutamine

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida krediidiasutuste hoiustesse tähtajaga kuni 12 kuud.

 (2) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida selliste kolmandas riigis asuvate krediidiasutuste hoiustesse, kelle suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid vastavad vähemalt sama rangetele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse õigusaktides. Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas kolmanda riigi krediidiasutus vastab eelnimetatud nõuetele.

 (3) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara võib ühe krediidiasutuse hoiustesse paigutada kuni 20% fondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Muu avatud avaliku fondi varast võib investeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata krediidiasutuste hoiustesse kuni 30% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 99 nimetatud arvelduskontol ning ajutiselt üleöödeposiiti paigutatud raha suhtes.

§ 257. Investeerimine väärtpaberitesse

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida sellistesse väärtpaberitesse, mis on vabalt võõrandatavad ja vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
 1) väärtpaberitega kaubeldakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi käesolevas peatükis lepinguriik) reguleeritud turul väärtpaberituru seaduse § 3 mõistes;
 2) väärtpaberitega kaubeldakse käesoleva lõike punktis 1 nimetamata riigi reguleeritud turul, kui see riik on nimetatud investeeriva fondi tingimustes või põhikirjas;
 3) väärtpaberitega ei kaubelda käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud riikide reguleeritud turgudel, kuid emiteerimise tingimuste kohaselt võetakse need käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud riigi reguleeritud turul kauplemisele 12 kuu jooksul pärast väärtpaberite emiteerimist.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara investeerida ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata rahaturuinstrumentidesse, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
 1) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud riik, osariik või regionaalne või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Liit, lepinguriigi keskpank, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank või rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmeks, aktsionäriks või osanikuks on lepinguriik;
 2) rahaturuinstrumendi on emiteerinud isik, kelle emiteeritud mis tahes väärtpaberitega kaubeldakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul;
 3) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja või krediidiasutus, kelle suhtes kehtestatud usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Ühenduse õigusaktide nõuetele või nendega vähemalt sama rangetele nõuetele. Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas rahaturuinstrumendi emiteerijaks või tagajaks olev fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja või krediidiasutus vastab eelnimetatud nõuetele;
 4) rahaturuinstrumendi emitent kuulub teise lepinguriigi järelevalveasutuse poolt tunnustatud emitentide hulka vastavalt investeerimisfondide direktiivi artikli 19 § 1 (h) alapunktis 4 nimetatud tingimustele;
 5) rahaturuinstrumendi emitent vastab rahandusministri kehtestatud tingimustele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse võib eurofondi vara investeerida kuni 10% ulatuses eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Muu avatud avaliku fondi vara võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse investeerida kuni 30% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata avatud avalikele kinnisvarafondidele.

 (6) Rahandusministri määrusega kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tingimused, arvestades eelkõige emitendi finantsseisundit, tema tegevuse eesmärki ja usaldusväärsust.

§ 258. Riskide hajutamine väärtpaberitesse investeerimisel

 (1) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ei või investeerida rohkem kui 10% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Kui ühe isiku emiteeritud väärtpaberite väärtus moodustab eurofondi aktivate turuväärtusest üle 5%, ei või kõigi selliste väärtpaberite koguväärtus moodustada rohkem kui 40% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Ühte kontserni kuuluvate isikute poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada üle 20% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida ühe emitendi väärtpaberitesse kuni 20% fondi aktivate turuväärtusest.

 (5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 259 ja 260 nimetatud väärtpaberitesse investeerimisel.

§ 259. Riigi emiteeritud või tagatud väärtpaberitesse investeerimise riskide hajutamise erisused

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi varasse kuuluvate ühe isiku emiteeritud väärtpaberite väärtus võib moodustada kuni 35% fondi aktivate turuväärtusest, kui nende emitent või tagaja on:
 1) lepinguriik;
 2) muu riik, mis tagab investoritele lepinguriikidega sarnase või väiksema riskiastmega investeerimistingimused ning mis on märgitud fondi tingimustes või põhikirjas;
 3) rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks lepinguriik.

 (2) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või tema poolt tagatud väärtpaberitesse üle 35% fondi aktivate turuväärtusest, kui:
 1) on tagatud fondi aktsionäride või osakuomanike huvide piisav kaitse;
 2) fondi varas on vähemalt kuue eri emissiooni käigus sellise isiku poolt väljalastud või tagatud väärtpabereid ning ühe emissiooni käigus omandatud väärtpaberite väärtus ei moodusta üle 30% fondi aktivate turuväärtusest;
 3) fondi tingimustes või põhikirjas ja prospektis on märgitud emitendid, kelle emiteeritud või tagatud väärtpaberitesse kavatsetakse investeerida või on investeeritud üle 35% fondi aktivate turuväärtusest.

§ 260. Pandikirjadesse investeerimise ja riskide hajutamise erisused

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida lepinguriigi krediidiasutuse poolt kestvalt ja korduvalt emiteeritavatesse võlakirjadesse (edaspidi pandikirjad) kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:
 1) krediidiasutus avalikustab regulaarselt oma majandusaasta aruandeid ning tema üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet ja seda eelkõige võlakirjaomanike huvide kaitse eesmärgil;
 2) võlakirjade emiteerimisest saadud raha on investeeritud varasse, mis kogu võlakirjade kehtivusaja vältel on võlakirjadega seotud nõuete tagatiseks;
 3) krediidiasutuse maksejõuetuse korral tasutakse võlausaldajatele võlakirjade põhisumma ja kogunenud intressid esmajärjekorras.

 (2) Ühe isiku emiteeritud pandikirjadesse võib investeerida kuni 25% fondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Kui ühe isiku emiteeritud pandikirjade väärtus moodustab üle 5% eurofondi aktivate turuväärtusest, ei või kõigi selliste pandikirjade koguväärtus moodustada üle 80% eurofondi aktivate turuväärtusest.

§ 261. Investeerimine tuletisväärtpaberitesse

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud reguleeritud turgudel kaubeldavatesse tuletisväärtpaberitesse või reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisväärtpaberitesse tingimusel, et:
 1) reguleeritud turu väliselt tehtavate tuletistehingute vastaspooleks on isik, kelle suhtes kehtestatud usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet;
 2) reguleeritud turu väliselt omandatud tuletisväärtpaberi väärtust on võimalik iga päev usaldusväärselt hinnata ning eurofond saab omal algatusel selle tuletisväärtpaberi igal hetkel õiglase hinna eest võõrandada, oma positsiooni selles likvideerida või vastupidise tehinguga sulgeda.

 (2) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida sellistesse tuletisväärtpaberitesse, mille alusvaraks on:
 1) käesoleva seaduse § 256 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastavad hoiused;
 2) käesoleva seaduse §-s 257 nimetatud väärtpaberid ning § 264 lõikes 1 või 2 nimetatud teise investeerimisfondi osakud või aktsiad;
 3) väärtpaberiindeksid, intressimäärad või valuuta, millesse fond oma tingimuste kohaselt võib investeerida.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata tuletisväärtpaberitega ei või muu avatud avaliku fondi arvel fondile võtta kohustusi üle 20% fondi aktivate turuväärtusest.

§ 262. Riskide hajutamine tuletisväärtpaberitesse investeerimisel

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara investeerimisel reguleeritud turgudel kaubeldavatesse tuletisväärtpaberitesse kohaldatakse riskide hajutamisele käesoleva seaduse §-s 258 väärtpaberite kohta sätestatut.

 (2) Kui reguleeritud turu väliselt tehtava tuletistehingu vastaspooleks on käesoleva seaduse § 256 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastav krediidiasutus, ei või avatud riskipositsioon sellesse isikusse moodustada rohkem kui 10% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Muu avatud avaliku fondi puhul ei või reguleeritud turu väliselt tehtava tuletistehingu avatud riskipositsioon ühte isikusse moodustada rohkem kui 20% fondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Kui reguleeritud turu väliselt tehtava tuletistehingu vastaspooleks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetama isik, ei või avatud positsioon sellesse isikusse moodustada rohkem kui 5% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (5) Eurofondi tuletisväärtpaberite avatud riskipositsioonid kokku ei või ületada fondi vara turuväärtust.

 (6) Avatud riskipositsiooni (või tuletisväärtpaberi väärtust) arvutatakse, võttes arvesse alusvara väärtust, vastaspoole riski (krediidiriski), hinnaliikumisi ning positsioonide likvideerimiseni jäänud aega.

 (7) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi tuletisväärtpaberite alusvara ei tohi tuletisväärtpaberi võimaliku kasutamise hetkel ületada käesolevas peatükis fondi suhtes sätestatud investeerimispiiranguid. Eelnimetatut ei kohaldata indeksitel põhinevate tuletisväärtpaberite puhul.

§ 263. Riskide hajutamine ühte isikusse investeerimisel

 (1) Eurofondi varasse kuuluvate ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus ning tuletistehingute avatud positsioonid selles isikus ei või moodustada kokku rohkem kui 20% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Eurofondi varasse kuuluvate ühe isiku emiteeritud väärtpaberite, tuletisväärtpaberite, pandikirjade ning sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 35% eurofondi aktivate turuväärtusest.

§ 264. Investeerimine teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida:
 1) eurofondi osakutesse;
 2) käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud teise lepinguriigi eurofondi osakutesse ja aktsiatesse.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara investeerida muudesse fondidesse, mida Eesti või muu riigi õigusaktide kohaselt käsitatakse avatud avalike fondidena ning mis vastavad järgmistele tingimustele:
 1) fondi üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Ühenduse õigusaktide nõuetele või nendega vähemalt sama rangetele nõuetele ning Finantsinspektsiooni ja fondi järelevalveasutuse vaheline koostöö ei ole takistatud; .
 2) investoritele on tagatud vastavalt käesolevale seadusele eurofondi investoritega võrdne huvide kaitse, kusjuures eelkõige peavad olema täidetud käesoleva seaduse §-s 72, § 276 lõigetes 3 ja 4 ning § 277 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded;
 3) fondi kohta koostatakse aasta- ja poolaastaaruandeid, mis sisaldavad fondi varade ja kohustuste aruannet, tulude ja kulude aruannet ning investeeringute aruannet;
 4) fondi vara võib omakorda muudesse investeerimisfondidesse investeerida mitte üle 10%.

 (3) Eurofondi vara võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondi osakutesse või aktsiatesse investeerida kokku kuni 30% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Muu avatud avaliku fondi vara võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse investeerida kokku kuni 50% fondi aktivate turuväärtusest. Eelnimetatut ei kohaldata investeerimisfondi osakutele või aktsiatele, millega kaubeldakse käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud reguleeritud turgudel.

 (5) Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas fondi, mille varasse investeeritakse, üle teostatav järelevalve vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuetele.

§ 265. Riskide hajutamine teiste investeerimisfondide osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel

 (1) Ühe investeerimisfondi osakute või aktsiate väärtus ei või moodustada rohkem kui 20% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi arvel ei või omandada ega omada selle fondi fondivalitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid või osakuid, sealhulgas selliste fondide aktsiaid või osakuid, mida fondivalitseja valitseb kolmanda isikuna, kellele on fondivalitseja ülesanded edasi antud, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) fondide investeerimispoliitika on oluliselt erinev;
 2) selline võimalus on ette nähtud fondi tingimustes või põhikirjas;
 3) fondivalitseja ei võta seejuures tagasivõtmis- või väljalasketasu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui eurofondi vara investeeritakse selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mida valitseb äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või kontrolli või olulise osaluse kaudu, samuti juhul, kui see äriühing on kolmandaks isikuks, kellele fondi valitsemine on üle antud.

§ 266. Indeksfondi erisused

 (1) Eurofondist indeksfondi vara investeerimisel peab järgima käesolevas peatükis sätestatud vara investeerimise ning riski hajutamise piiranguid, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Eurofondist indeksfondi varasse kuuluvad ühe isiku emiteeritud aktsiad või võlakirjad ei või moodustada rohkem kui 20% fondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Eurofondist indeksfondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku või tema tagatud väärtpaberitesse kuni 35% fondi aktivate turuväärtusest, kui see tuleneb eelkõige reguleeritud turu sellisest olukorrast, mil teatud aktsiad või võlakirjad selgelt domineerivad.

§ 267. Muu avatud avaliku fondi vara investeerimine kinnisasjadesse

 (1) Ühegi kinnisasja soetusväärtus koos käesoleva seaduse § 250 lõikes 1 nimetatud esemete soetusväärtusega ei tohi omandamise ajal ületada 20% muu avatud avaliku fondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Ühe kinnisasja turuväärtus koos käesoleva seaduse § 250 lõikes 1 nimetatud esemete väärtusega kokku ei või moodustada rohkem kui 25% muu avatud avaliku fondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Muu avatud avaliku fondi vara ei või investeerida rohkem kui 25% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest kinnisasjadesse, mis asuvad riikides, kus puudub toimiv ja usaldusväärne omandiõigust tõendav kinnisasjade registreerimise süsteem. Eelsätestatut ei kohaldata lepinguriigis asuvatesse kinnisasjadesse investeerimisel.

§ 268. Osaluste omamise piirangud

 (1) Ühe fondivalitseja ning tema valitsetavate eurofondide arvel ei või otseselt ega kaudselt omandada ega omada hääleõigusega aktsiate kaudu olulist osalust üheski äriühingus.

 (2) Fondivalitseja ei või eurofondi arvel omandada ega omada üheski isikus rohkem kui:
 1) 10% hääleõiguseta aktsiatest;
 2) 10% tema emiteeritud võlakirjadest;
 3) 10% tema emiteeritud rahaturuinstrumentidest;
 4) 25% käesoleva seaduse §-s 264 nimetatud teise investeerimisfondi osakutest või aktsiatest.

 (3) Muu avatud avaliku fondi arvel ei või fondivalitseja omandada ega omada üheski isikus kokku rohkem kui 50% tema emiteeritud võlakirjadest ja rahaturuinstrumentidest.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigi või rahvusvahelise organisatsiooni emiteeritud või tagatud väärtpaberite omandamisel ega omamisel vastavalt käesoleva seaduse §-s 259 sätestatule.

4. jagu Pensionifondi vara investeerimise ja riskide hajutamise erisused 

§ 269. Vara investeerimine

 (1) Pensionifondi vara investeerimisele ja riskide hajutamisele kohaldatakse eurofondi suhtes kehtestatud piiranguid ning käesoleva seaduse §-s 267 sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

 (2) Pensionifondi vara võib investeerida üksnes väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud väätpaberitesse, krediidiasutuste hoiustesse ja kinnisasjadesse.

 (3) Kohustusliku pensionifondi tingimustes peavad olema sätestatud piirangud riikide kaupa, kui käesoleva seaduse §-s 257 nimetatud väärtpaberitesse ning teiste fondide osakutesse või aktsiatesse investeeritakse ühte riiki rohkem kui 30% fondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Osakuomanike huvide kaitseks võidakse rahandusministri määrusega kehtestada täiendavaid piiranguid kohustusliku pensionifondi vara investeerimisele.

§ 270. Investeerimine hoiustesse

 (1) Krediidiasutuste hoiustesse investeeritud kohustusliku pensionifondi vara ei või moodustada kokku rohkem kui 35% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Pensionifondi vara ei või hoiustada ühes krediidiasutuses või samasse kontserni kuuluvates krediidiasutustes kokku rohkem kui 5% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest.

§ 271. Investeerimine aktsiatesse

 (1) Aktsiatesse ei või kohustusliku pensionifondi vara investeerida rohkem kui 50% ulatuses kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Aktsiatesse tehtud investeeringuteks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse ka investeeringuid fondidesse, mille vara võib otse või teiste fondide kaudu paigutada aktsiatesse.

§ 272. Väärtpaberitesse investeerimise piirangud

 (1) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud väärtpaberite (edaspidi käesolevas paragrahvis väärtpaberid) väärtus ei või moodustada rohkem kui 5% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 259 nimetatud riigi emiteeritud või tagatud väärtpaberite väärtus ei või moodustada kokku rohkem kui 35% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Ühe isiku emiteeritud pandikirjadesse võib investeerida kuni 10% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Rahaturuinstrumentide väärtus ei või moodustada kokku rohkem kui 35% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud piirangut kohaldatakse ka kohustusliku pensionifondi vara investeerimisel selliste fondide osakutesse või aktsiatesse, mida käsitatakse Eesti või välisriigi õigusaktides rahaturufondidena.

§ 273. Investeerimine teistesse fondidesse

 (1) Pensionifondi vara investeerimisel teistesse investeerimisfondidesse ei kohaldata käesoleva seaduse § 264 lõikes 3 sätestatut.

 (2) Kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest võib investeerida kuni 30% ning vabatahtliku pensionifondi aktivate turuväärtusest kuni 50% käesoleva seaduse § 264 lõigetes 1 ja 2 nimetamata investeerimisfondi osakutesse või aktsiatesse.

 (3) Ühe fondi osakute või aktsiate väärtus ei või moodustada rohkem kui 10% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Pensionifondi valitseva fondivalitseja valitsetavate teiste fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 10% kohustusliku pensionifondi või rohkem kui 50% vabatahtliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (5) Kohustuslikku pensionifondi valitseva fondivalitsejaga samasse kontserni kuuluvate fondivalitsejate valitsetavate muude fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 50% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest, kusjuures täidetud peavad olema käesoleva seaduse § 265 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

§ 274. Tehingud tuletisväärtpaberitega

 (1) Käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud kohustusliku pensionifondi vara võib lisaks samas lõikes sätestatule investeerida sellistesse tuletisväärtpaberitesse, mille alusvaraks on võlakirja väärtpaberiindeksid, intressimäärad või valuuta, millesse kohustusliku pensionifondi vara võib fondi tingimuste kohaselt investeerida.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 262 sätestatud tehingutega ei või pensionifondi arvel võtta pensionifondile rohkem kohustusi kui 10% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest, välja arvatud valuutariski maandamiseks tehtud tehingud, millega fondi arvel on omandatud vara tehingu aluseks olevas valuutas.

 (3) Pensionifondi arvel tehtava tuletisväärtpaberitehingu vastaspooleks ei või olla osakuomanik või isik, kellel on fondiga ühtiv majanduslik huvi.

§ 275. Investeerimine kinnisasjadesse

 (1) Investeeringud kinnisasjadesse ei või moodustada rohkem kui 20% vabatahtliku ning rohkem kui 10% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Ühe kinnisasja soetusväärtus ei või omandamise ajal ületada 5% vabatahtliku ning 2% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

5. jagu Muud tegevuspiirangud, nõuete rikkumine ning kahju hüvitamine 

§ 276. Lubatud tehingud

 (1) Fondivalitsejal on õigus, kui see on fondi tingimustes või põhikirjas ette nähtud, käesolevas seaduses sätestatud investeerimispiiranguid järgides fondi arvel:
 1) tagada väärtpaberite väljalaset;
 2) võtta laenu;
 3) teha repo- ja pöördrepo-tehinguid ning muid väärtpaberite laenamise tehinguid.

 (2) Fondi tingimustes või põhikirjas tuleb sätestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud laenu ja kohustuste võtmise ulatus ning tähtajad.

 (3) Eurofondi ja pensionifondi arvel ei või:
 1) välja lasta võlakirju;
 2) anda laenu ning võtta käendus- või garantiilepingust tulenevaid kohustusi, välja arvatud omandada väärtpabereid, mille eest ei ole täielikult tasutud;
 3) võtta laenu käesoleva seaduse § 281 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt;
 4) teha käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel laenutehinguid, kui selle kohustuse täitmine ei ole samas ulatuses kaetud fondi varasse kuuluvate väärtpaberitega.

 (4) Eurofondi arvel ei või võõrandada väärtpabereid, mis võõrandamislepingu sõlmimise ajal ei kuulunud fondi varasse.

 (5) Fondi varasse kuuluvaid esemeid ei või pantida, muul viisil koormata ega tagatiseks anda, välja arvatud juhul, kui see toimub fondi arvel tehtud tehingu täitmise tagamiseks või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laenu tagamise eesmärgil.

§ 277. Laenu võtmise piirangud

 (1) Fondivalitseja võib eurofondi või pensionifondi arvel võtta laenu ning muid käesoleva seaduse § 276 lõikes 1 nimetatud kohustusi kuni 10% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Ühegi eurofondi arvel võetava laenu ega kohustuse tähtaeg ei tohi olla pikem kui kolm kuud.

 (3) Muu avatud avaliku fondi arvel võib võtta laenu ning käesoleva seaduse § 276 lõikes 1 nimetatud kohutusi kokku kuni 50% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

§ 278. Garanteeritud tootlusega fond

 (1) Garanteeritud tootlusega fond on fond, mille puhul krediidiasutus või kindlustusandja (edaspidi garantiiandja) võtab kohustuse garanteerida investori poolt sissemakstud alginvesteeringu väärtusest vähemalt 75% säilimine (edaspidi fondi vara tootluse garanteerimine).

 (2) Alginvesteeringust väiksema osa kui 75% garanteerimine ei ole lubatud.

 (3) Kohustusliku pensionifondi tootlust ei või garanteerida.

 (4) Garantiiandjaks ei saa olla fondivalitsejaga ühte kontserni kuuluv isik ega fondi depositoorium.

 (5) Fondivalitseja ega muu isik ei või anda mingit garantiid fondi tulu või fondist tehtavate väljamaksete kohta ega teha ennustusi fondi finantstulemuste kohta, samuti ei või nad pakkuda fondiga seotud näitajate põhjal muid fondiväliseid garantiisid, välja arvatud juhul, kui fond vastab käesolevas jaos sätestatud garanteeritud tootlusega fondi tingimustele.

 (6) Fondi vara tootluse garanteerimise täpsemad reeglid sätestatakse fondi tingimustes või põhikirjas.

§ 279. Nõuded garanteeritud tootlusega fondile

 (1) Avatud või avaliku fondi puhul tuleb fondi vara tootlus garanteerida kuni fondi likvideerimiseni.

 (2) Kui fondi vara tootlust enam ei garanteerita, tuleb fond likvideerida vastavalt käesoleva seaduse 4. peatüki 10. jaos või äriseadustikus sätestatud korras.

 (3) Garanteeritud tootlusega fondi ühinemine on keelatud.

 (4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda fondi, mille vara tootlust garanteeritakse, osakute väljalaske peatamist, kui garantiilepinguga antud garantii ei ole piisav sellise fondi tootluse garanteerimiseks.

 (5) Fondi aktsionäride või osakuomanike huvide kaitseks võidakse rahandusministri määrusega kehtestada täpsemad nõuded garanteeritud tootlusega fondile ning garantiiandjale, arvestades seejuures garantiiandja päritoluriiki ja krediidireitingut.

§ 280. Huvide konflikti vältimine

 (1) Fondi arvel ei või omandada ega omada osalust seda fondi valitsevas fondivalitsejas või selle tütarettevõtjas, samuti omandada või omada nimetatud isikute poolt väljalastud väärtpabereid. Eelnimetatut ei kohaldata selle fondi fondivalitseja valitsetava teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel.

 (2) Fondi arvel ei või omandada osalust selle fondi fondivalitsejaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus või omandada nimetatud isiku poolt väljalastud väärtpabereid teisiti kui reguleeritud turu vahendusel. Eelnimetatut ei kohaldata rahaturuinstrumentide omandamisele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väärtpaberite turuväärtus ei või moodustada kokku rohkem kui 5% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Avatud või avalik fond ei või olla täisühingu ega usaldusühingu osanik, samuti mittetulundusühingu või ühistu liige ega sihtasutuse asutaja. Nimetatud piirang ei kehti korteriühistu liikmeks olemise suhtes juhul, kui fond omab korteriomandit.

§ 281. Käsutuspiirangud

 (1) Fondi vara ei või võõrandada selle fondi:
 1) fondivalitsejale;
 2) fondivalitseja juhatuse ega nõukogu liikmele, audiitorile, fondijuhile ega töötajale;
 3) juhatuse ega nõukogu liikmele;
 4) fondivalitseja valitsetavatele teistele fondidele, välja arvatud väärtpaberite võõrandamisel reguleeritud turul võõrandamise hetkeks väljakujunenud hinnaga.

 (2) Fondi vara ei või võõrandada isikutele, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutega ühtiv majanduslik huvi.

 (3) Fondi arvel ei või omandada vara käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt.

§ 282. Investeerimispiirangute ning riskide hajutamise erisuste kohaldamine

 (1) Käesoleva peatüki 1.–4. jaos sätestatud riskide hajutamise piiranguid ei kohaldata:
 1) üheksa kuu jooksul pärast fondi tingimuste registreerimist või aktsiaseltsina asutatud fondi äriregistrisse kandmist;
 2) kuue kuu jooksul pärast eurofondi tingimuste registreerimist;
 3) kaheksateistkümne kuu jooksul pärast kinnisvarafondi tingimuste registreerimist või äriregistrisse kandmist.

 (2) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara investeerimisel ei pea järgima käesolevas peatükis sätestatud riskide hajutamise piiranguid § 255 lõike 1 punktis 2 nimetatud väärtpaberite märkimisõiguse kasutamisel.

 (3) Käesoleva peatüki 1.–4. jaos sätestatud riskide hajutamise piiranguid võidakse ajutiselt mitte järgida, kui see on tingitud fondivalitsejast mitteolenevatest põhjustest. Fondivalitsejast mitteolenevateks põhjusteks loetakse muu hulgas ostueesõiguse kasutamist väärtpaberite omandamisel, fondiemissiooni, väärtpaberite turuväärtuse muutumist ja muid seesuguseid põhjusi, kui fondi arvel tehtavate tehingute eesmärk on eelnimetatud piirangute järgimise alustamine, arvestades fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

 (4) Käesoleva seaduse § 267 lõikes 2 sätestatud nõuet kohaldatakse pärast 18 kuu möödumist fondi asutamisest.

 (5) Käesoleva seaduse § 258 lõikes 1 ja § 272 lõikes 2 sätestatud piiranguid ei kohaldata 18 kuu jooksul pärast vabatahtliku pensionifondi tingimuste registreerimist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara puhasväärtus on eelnimetatud tähtaja lõpuks suurem kui 1 200 000 eurot.

 (6) Käesoleva seaduse § 272 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid ei kohaldata üheksa kuu jooksul pärast kohustusliku pensionifondi tingimuste registreerimist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara puhasväärtus on eelnimetatud tähtaja lõpuks suurem kui 3 200 000 eurot.

§ 283. Nõuete rikkumine ja kahju hüvitamine

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumine tehingute tegemisel ei too kaasa nende tehingute tühisust, kuid fondivalitseja peab hüvitama fondile, fondi aktsionäridele või osakuomanikele rikkumise tõttu tekkinud kahju.

 (2) Fondivalitseja on kohustatud käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumisest ja rikkumise lõpetamisest viivitamata kirjalikult teatama Finantsinspektsioonile.

8. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 284. Järelevalve alused

 (1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet fondivalitseja, fondide, kolmanda isiku, kellele on fondivalitseja ülesanded edasi antud, isiku, kes omab fondivalitsejas olulist osalust, ning isiku, kes tegeleb fondi valitsemisega ilma fondivalitseja tegevusloata, tegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, tagatisfondi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002; 53, 336; 63, 387; 2003, 81, 544; 2004, 18, 131), rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele.

 (2) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet depositooriumi ja kolmanda isiku, kellele on edasi antud depositooriumi ülesanded, tegevuse vastavuse üle krediidiasutuste seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele.

 (3) Järelevalve eesmärk on tagada kõigi fondide ja fondivalitsejate asutamise või moodustamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus seadustele ja teistele õigusaktidele, pidades iseäranis silmas fondi aktsionäride ja osakuomanike huvide ja õiguste kaitset.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse (RT I 2001, 48, 267; 2002, 12, õiend; 23, 131; 105, 612; 2003, 81, 544) erisusi.

§ 285. Menetlusosalise avalduse esitamine

 (1) Menetlusosaline esitab Finantsinspektsioonile käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktis ettenähtud Finantsinspektsiooni loa, nõusoleku, kooskõlastuse või muu haldusakti andmise või toimingu sooritamise avalduse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, kui avaldusele on lisatud digitaalallkiri.

 (2) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada kirjalikult Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.

§ 286. Teabe saamine

 (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
 1) fondivalitseja, fondivalitseja juht või töötaja;
 2) fondivalitsejaga samasse kontserni kuuluva äriühingu juht või töötaja;
 3) depositoorium;
 4) aktsiaseltsina asutatud fond;
 5) kolmas isik, kellele on fondivalitseja või depositooriumi ülesanded edasi antud;
 6) fondijuht;
 7) investor;
 8) fondivalitseja või fondi likvideerija või pankrotihaldur;
 9) fondivalitseja aktsionär;
 10) kolmas isik;
 11) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus, sealhulgas riiklik põhiregister, riiklik register ja riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötaja.

 (2) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

 (3) Finantsinspektsioon võib kohustada kolmandat isikut kirjalikult vastama esitatud küsimustele Finantsinspektsiooni määratud tähtaja jooksul.

 (4) Järelevalve eesmärgil võib Finantsinspektsioon kohustada fondivalitsejat või temaga samasse kontserni kuuluvat äriühingut, samuti kolmandat isikut, kellele on edasi antud fondivalitseja või depositooriumi ülesanded, depositooriumi või aktsiaseltsina asutatud fondi esitama lisaandmeid või -aruandeid.

 (5) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon teha korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja. Korralduses võib teha hoiatuse, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

 (6) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada krediidiasutustelt pangasaladust sisaldavaid andmeid fondi, fondivalitseja, depositooriumi ja investorite kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud fondivalitseja või depositooriumi ülesanded.

 (7) Järelevalve eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada fondivalitseja või depositooriumi kohta kolmandalt isikult teavet ilma teabe edastamisest nimetatud fondivalitsejat või depositooriumi teavitamata, kusjuures kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisel sellest fondivalitsejat või depositooriumi mitte teavitada.

§ 287. Teabe andmisest keeldumise alused

 (1) Käesoleva seaduse § 286 lõigete 1–4 alusel teabe andmisest on õigus keelduda:
 1) advokaadil, advokaadibüroo töötajal ja advokatuuri töötajal asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega;
 2) notaril, vaimulikul ja arstil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses kutse- või ametitegevusega;
 3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal temale seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus on ka järgmiste isikute sugulastel, välja arvatud juhul, kui nad peavad teavet andma seoses oma töö- või ametikohustusega:
 1) fondivalitseja juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
 2) fondivalitsejaga samasse kontserni kuuluva äriühingu juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
 3) fondivalitseja ülesandeid täitva kolmanda isiku juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
 4) depositooriumi juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
 5) aktsiaseltsina asutatud fondi juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
 6) investori juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja.

 (3) Sugulaseks käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses loetakse abikaasat, faktilist abikaasat, ülenejat ja alanejat sugulast, lapsendajat ja lapsendatut, õde ja venda.

§ 288. Finantsinspektsiooni ülesanded

  Järelevalve teostamiseks Finantsinspektsioon:
 1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmise, muutmise ning kehtetuks tunnistamise;
 2) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ning vähendamisega seonduvat;
 3) teostab käesolevas seaduses sätestatud registreerimisi ja kooskõlastamisi;
 4) jälgib esitatud aruandeid ja muid dokumente kontrollides ning kohapealset kontrolli teostades fondivalitseja, fondi ja depositooriumi tegevuse vastavust seadusele;
 5) jälgib fondi osakute ja lepinguriigi pensionifondi skeemi avaliku pakkumise vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 6) teeb vastavalt vajadusele fondivalitsejale, aktsiaseltsina asutatud fondile või depositooriumile täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi;
 7) täidab muid seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 289. Ettekirjutus

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
 1) kui järelevalve tulemusena on avastatud käesoleva seaduse § 284 lõigetes 1 ja 2 nimetatud seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide, fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja nõuete rikkumisi;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õiguserikkumiste ärahoidmiseks;
 3) kui fondivalitseja võetud riskid on oluliselt suurenenud või kui esineb muid tema tegevust, fondi, osakuomanike, aktsionäride või klientide huve või väärtpaberituru kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid.

 (2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavakstegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma.

 (3) Kaebuse või vaide esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti.

§ 290. Õigused ettekirjutuse tegemisel

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
 2) keelata osaliselt või täielikult fondivalitseja kasumist väljamaksete tegemine;
 3) nõuda fondivalitsejalt, kelle valitsetava fondi osakuid või aktsiaid pakutakse avalikult, teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest;
 4) nõuda prospektide muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui prospektid ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud tingimustele;
 5) nõuda fondivalitseja tegevuskulude piiramist;
 6) nõuda fondivalitseja sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist;
 7) nõuda fondivalitseja juhi tagasikutsumist;
 8) nõuda fondivalitseja audiitori vahetamist;
 9) nõuda fondijuhi tagasikutsumist;
 10) nõuda fondivalitseja töötaja töölt kõrvaldamist;
 11) nõuda fondivalitseja poolt kolmandale isikule edasiantud fondivalitseja ülesannete täitmise ennetähtaegset lõpetamist;
 12) nõuda fondivalitsejalt tema valitsetava fondi osakute omandamist või tagasivõtmist;
 13) lõpetada fondivalitseja õigus fondi valitseda;
 14) nõuda lepingulise fondi osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamist;
 15) nõuda fondivalitsejalt tagatisfondi seaduses ettenähtud investorikaitse osafondi osamakse tasumist;
 16) esitada muid nõudmisi käesoleva seaduse, kogumispensionide seaduse, krediidiasutuste seaduse, äriseadustiku, väärtpaberituru seaduse, tagatisfondi seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täitmiseks.

 (2) Finantsinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Finantsinspektsioon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib Finantsinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada muid käesolevas seaduses ettenähtud meetmeid, sealhulgas:
 1) tunnistada kehtetuks fondivalitseja tegevusluba;
 2) tunnistada kehtetuks filiaali asutamise luba;
 3) nõuda fondivalitseja juhi tagasikutsumist kohtu poolt.

§ 291. Juhtimisorganite kokkukutsumine

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus fondi aktsionäride või osakuomanike huvide kaitseks teha fondivalitsejale ettekirjutus:
 1) fondivalitseja nõukogu või juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks;
 2) lepingulise fondi osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kui üldkoosolek on seaduse või fondi tingimustega ette nähtud;
 3) aktsiaseltsina asutatud fondi juhatuse, nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
 4) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse fondivalitseja juhatuse või nõukogu, osakuomanike üldkoosoleku või aktsionäride üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutuse alusel saata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koosolekutele Finantsinspektsiooni esindaja. Ettekirjutus tehakse teatavaks hiljemalt koosoleku toimumise päevale eelneval tööpäeval. Finantsinspektsiooni esindajal on õigus koosolekul esitada oma seisukohti, teha ettepanekuid ning nõuda nende koosoleku protokolli kandmist.

§ 292. Kohapealne kontroll

 (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus teha fondivalitseja, depositooriumi, aktsiaseltsina asutatud fondi ja kolmanda isiku, kellele fondivalitseja või depositooriumi ülesanded on edasi antud, asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.

 (2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:
 1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
 2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesoleva seaduse § 284 lõikes 1 või 2 nimetatud õigusaktides sätestatut;
 3) see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks.

 (3) Finantsinspektsioon teeb kohapealse kontrolli teostamiseks ettekirjutuse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Ettekirjutus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kohapealse kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus:
 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
 2) kasutada tööks vajalikku eraldi ruumi;
 3) uurida järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse;
 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt.

 (5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud kontrollitava aruannete kohta audiitori poolt tehtud järeldusotsused ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

§ 293. Kohapealse kontrolli akt

 (1) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale viivitamata teatavaks.

 (2) Kontrollitava juhil ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada suulisi selgitusi.

 (3) Pärast kontrollitava suuliste selgituste ärakuulamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

 (4) Aktis esitatud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

 (5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava suuliste selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainformatsiooni, võib Finantsinspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.

§ 294. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses

 (1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui:
 1) Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või valed;
 2) on tehtud tehinguid, mille tagajärjel võidakse tekitada või on tekitatud fondivalitsejale, fondile, fondi aktsionäridele või osakuomanikele olulist kahju;
 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist fondivalitseja, depositooriumi või nende konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu või aktsiaseltsina asutatud fondi finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

 (3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

 (4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

 (5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada kõiki käesoleva seaduse § 292 lõikes 4 sätestatud õigusi ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.

 (6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

§ 295. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus

 (1) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks fondivalitseja tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) fondivalitseja ärinimi, asukoha aadress või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
 2) fondivalitseja aktsiakapitali muutumise korral aktsiakapitali suurus ja kande tegemise kuupäev;
 3) fondivalitseja põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
 4) fondivalitseja sise-eeskirjade muutmise korral muudetud sise-eeskirjad;
 5) juhtide vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed;
 6) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed;
 7) fondijuhi vahetumise korral käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud otsuse ärakiri ja § 14 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmed, kui fondivalitseja ei ole nimetatud andmeid Finantsinspektsioonile varem esitanud;
 8) aktsionäride vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 9 nimetatud andmed.

 (2) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi asjaolude muutumisest, mis olid aluseks lepingulise fondi tingimuste registreerimisel, sealhulgas teatama:
 1) fondi liigi muutumise korral fondi liigi;
 2) fondi audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed.

 (3) Aktsiaseltsina asutatud fond on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja kooskõlastamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) aktsiakapitali muutumise korral aktsiakapitali suurus ja kande tegemise kuupäev;
 2) põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
 3) valitsemislepingu muutmise korral valitsemislepingu muudatused ja muudetud tekst;
 4) valitsemislepingu lõppemine;
 5) kui aktsiaseltsina asutatud fondil on depositoorium, siis depoolepingu muutmise korral depoolepingu muudatused ja selle tekst;
 6) aktsiaseltsina asutatud fondi juhatuse või nõukogu liikmete vahetumise korral käesoleva seaduse § 193 lõike 2 punktis 5 nimetatud andmed;
 7) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 193 lõike 2 punktis 6 nimetatud andmed.

 (4) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed viivitamata avalikustama.

 (5) Finantsinspektsioon avalikustab käesolevas paragrahvis nimetatud andmed oma veebilehel.

 (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmete täpsem loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 296. Järelevalve välisriigis teenuseid osutava fondivalitseja üle

 (1) Kui fondivalitseja, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub kolmandas riigis või lepinguriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (2) Fondivalitseja tegevusloa, välisriigis filiaali asutamise loa või käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks kolmanda riigi või lepinguriigi, kus fondivalitseja filiaal on asutatud või kus fondivalitseja pakub piiriüleseid teenuseid, finantsjärelevalve asutusele.

 (3) Fondivalitseja filiaal või fondivalitseja, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või fondivalitseja tegevuse üle selles riigis. Finantsinspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega käesolevas lõikes nimetatud fondivalitseja kohustuse täitmise tagamiseks.

§ 297. Järelevalve Eestis teenuseid osutava välisriigi fondivalitseja üle

 (1) Finantsinspektsioon võib nõuda kolmanda riigi või lepinguriigi fondivalitsejalt, kes osutab oma teenuseid Eestis, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.

 (2) Fondivalitseja, kes osutab Eestis teenuseid ja kelle tegevusloa on kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis oma teenuseid osutada.

 (3) Kui kolmanda riigi fondivalitseja, kes pakub Eestis teenuseid, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada rikkumise lõpetamiseks vajalikke meetmeid või tunnistada filiaali asutamise või piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks.

 (4) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi fondivalitsejalt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi fondivalitseja poolt õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise jätkamise korral informeerib Finantsinspektsioon sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (6) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ning lepinguriigi fondivalitseja jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega omakorda rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata lepinguriigi fondivalitsejal Eestis tegutsemise, teavitades sellest enne lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (7) Finantsinspektsioon teeb enda rakendatavad meetmed teatavaks lepinguriigi fondivalitsejale.

 (8) Erandjuhul võib Finantsinspektsioon investorite kaitse või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada õigusaktides sätestatud nõudeid rikkuva lepinguriigi fondivalitseja suhtes meetmeid nendest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust ette teavitamata.

 (9) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 8 nimetatud meetmete rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

§ 298. Järelevalve Eestis välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise üle

 (1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet Eestis välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise vastavuse üle käesolevas seaduses ning muudes õigusaktides sätestatud tingimustele.

 (2) Kui välisriigi fondi osakute või aktsiate avalikul pakkumisel või turustamisel rikutakse käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon keelata Eestis selle välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise või rakendada meetmeid rikkumise lõpetamiseks.

 (3) Finantsinspektsioon teeb meetmete rakendamise viivitamata teatavaks päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.

§ 299. Pakkumise peatamine

 (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega peatada Eestis välisriigi fondi osakute või aktsiate pakkumise, kui:
 1) pakkumine ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
 2) pakkumise registreerimise taotlemisel, pakkumisest teavitamisel või pakkumise ajal on esitatud ebaõigeid, puudulikke või vastuolulisi andmeid või andmeid ei ole esitatud õigeks ajaks;
 3) osakute või aktsiate tagasiostmine või tagasivõtmine päritoluriigis on peatatud;
 4) fond, välisriigi fondivalitseja või fondi osakute või aktsiate turustaja esitab või avaldab fondi kohta ebaõigeid, puudulikke või vastuolulisi andmeid, reklaami või aruandeid;
 5) fondi osakute või aktsiate pakkumisel ei peeta kinni prospektides sätestatud tingimustest;
 6) fondi osakute või aktsiate tagasiostmisel või tagasivõtmisel on rikutud käesoleva seaduse nõudeid;
 7) lepinguriigi eurofondi osakute pakkumise eestikeelsetes prospektides sisalduvad andmed erinevad lepinguriigis avaldatud prospektides sisalduvatest andmetest.

 (2) Pakkumise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega pakkujat kõrvaldama pakkumise peatamise aluseks olnud asjaolud. Nimetatud asjaolude kõrvaldamise järel võib pakkuja Finantsinspektsiooni loal pakkumist jätkata.

§ 300. Järelevalve pensionifondi skeemi pakkumise üle

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus teostada järelevalvet pensionifondi skeemi pakkumise vastavuse üle käesoleva seaduse § 235 lõikes 3 või § 236 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning nõuda pensionifondi skeemi kohta perioodilist või ühekordset aruandlust.

 (2) Kui pensionifondi skeemi pakkumisel rikutakse käesoleva seaduse § 235 lõikes 3 või § 236 lõikes 1 sätestatud tingimusi, informeerib Finantsinspektsioon sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (3) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ning pensionfondi skeemi pakkuja jätkab käesoleva seaduse § 235 lõikes 3 või § 236 lõikes 1 sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon omakorda rakendada meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata pensionifondi skeemi pakkumise Eestis.

 (4) Finantsinspektsioon teeb enda rakendatavad meetmed eelnevalt teatavaks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (5) Erandjuhul võib Finantsinspektsioon investorite või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada käesoleva seaduse § 235 lõikes 3 või § 236 lõikes 1 sätestatud nõudeid rikkuva pensionifondi skeemi pakkuja suhtes meetmeid ilma neid enne pakkuja finantsjärelevalve asutusele teatavaks tegemata.

 (6) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmete rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

§ 301. Sunniraha rakendamise ülemmäär

 (1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 18 000 krooni ja järgnevatel kordadel kokku kuni 50 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 50 000 krooni ja järgnevatel kordadel kokku kuni 500 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.

9. peatükk VASTUTUS 

§ 302. Lepingulise fondi osakute pakkumise nõuete rikkumine

 (1) Lepingulise fondi osakute avaliku pakkumise eest fondi tingimusi registreerimata või prospektideta või prospekte avalikustamata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 303. Välisriigi fondi osakute pakkumise nõuete rikkumine

 (1) Välisriigi fondi osakute avaliku pakkumise eest ilma pakkumist registreerimata, pakkumisest teavitamata või prospekte avalikustamata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 304. Investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumine

 (1) Lepingulise fondi osakute avaliku pakkumise käigus kõigi võimalike investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 305. Reklaami nõuete rikkumine

 (1) Lepingulise fondi osakute avaliku pakkumise kohta eksitava või puuduliku reklaami või teabe avalikustamise või prospektides kajastamata teabe reklaamis või muul viisil esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 306. Garanteerimise nõuete rikkumine

 (1) Kohustusliku pensionifondi tootluse garanteerimise keelu või muude fondi tootluse garanteerimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 307. Kohustusliku aruande, dokumendi või teabe esitamata jätmine

 (1) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi juhi või töötaja poolt Finantsinspektsioonile kohustusliku aruande, dokumendi, selgituse või teabe ning fondivalitseja poolt valitsetava fondi osakuomanikele ja avalikkusele esitatavate dokumentide või teabe esitamata või avalikustamata jätmise, puuduliku või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise või neis vale või eksitava teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 308. Fondivalitsejas olulise osaluse omandamise korra rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud Finantsinspektsiooni ettekirjutusega vastuolus oleva fondivalitsejas olulise osaluse omandamise või võõrandamise eest või olulise osaluse omandamise või võõrandamise eest, kui sellest ei ole Finantsinspektsiooni vastavalt käesolevas seaduses sätestatule teavitatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 309. Fondi vara väärkasutus

 (1) Fondivalitseja juhi või töötaja poolt lepingulise fondi tingimustes või aktsiaseltsina asutatud fondi valitsemislepingus kindlaks määramata ja fondi valitsemisega otseselt mitteseotud kulude katmise eest fondi arvel, fondi vara investeerimisel seadusega sätestatud piirangute rikkumise, lepingulise fondi tingimustes või aktsiaseltsina asutatud fondi valitsemislepingus sätestatud piirangute rikkumise või fondi vara seadusega vastuolus oleva võõrandamise või fondi arvel väärtpaberite väljalaske tagamise eest, kui sellist võimalust ei ole fondi põhikirjas või tingimustes ette nähtud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 310. Osakute väljalaske ja tagasivõtmise korra rikkumine

  Fondivalitseja poolt lepingulise fondi osakute väljalaskmise või tagasivõtmise eest fondi likvideerimisel või ajal, mil osakute tagasivõtmine oli peatatud, fondi arvel sama fondivalitseja valitsetava teise fondi osakute või aktsiate omandamise eest Finantsinspektsiooni loata või nõusolekuta, seadusega sätestatud osakute väljalaske või tagasivõtmise korra muu rikkumise eest või pensionifondivalitseja valitsetava pensionifondi osakute omandamise või tagasivõtmise eest Finantsinspektsiooni loata – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 311. Välisriigi fondi osakute ja aktsiate avaliku pakkumise peatamise rikkumine

 (1) Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise peatamise rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 312. Fondivalitseja kohustuste rikkumine

  Fondivalitseja poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmise, sealhulgas investeerimisteenuste osutamisel fondivalitseja kohustuste täitmata jätmise eest, fondi vara ja fondivalitseja vara lahus hoidmise kohustuse täitmata jätmise eest, fondivalitseja ülesannete aluseta edasiandmise eest kolmandale isikule, fondi vara või fondi aktsia või osaku puhasväärtuse valesti arvutamise või vale puhasväärtuse avalikustamise eest ning muu käesolevast seadusest, kogumispensionide seadusest või nende alusel antud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 313. Fondivalitseja juhi kohustuste rikkumine

  Fondivalitseja juhi poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest, sealhulgas fondivalitseja valitsetavate fondide aktsionäride või osakuomanike ja klientide huvide piisava kaitseta jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 314. Fondijuhi kohustuste rikkumine

  Fondijuhi poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise, sealhulgas fondivalitseja valitsetava fondi aktsionäride või osakuomanike parimates huvides tegutsemata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 315. Usaldatavusnõuete rikkumine

  Fondivalitseja poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud usaldatavusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 316. Välisriigi fondivalitseja tegevuse nõuete rikkumine

 (1) Välisriigi fondivalitseja juhi või töötaja poolt ilma Finantsinspektsiooni loata Eestis teenuste pakkumise või käesolevas seaduses välisriigi fondivalitseja tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 317. Depositooriumi kohustuste rikkumine

  Depositooriumi poolt lepingulise fondi likvideerimismenetluses toimunud rikkumisest või fondivalitseja tegevuse õigusaktidele, fondi tingimustele, põhikirjale või valitsemislepingule mittevastavusest teavitamata jätmise eest ning muu käesolevas seaduses, kogumispensionide seaduses või nende alusel antud õigusaktis depositooriumile pandud kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 318. Likvideerija kohustuste rikkumine

 (1) Likvideerija poolt lepingulise fondi või aktsiaseltsina asutatud fondi likvideerimismenetluses käesolevast seadusest või äriseadustikust tuleneva kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 319. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 302–318 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.

 (2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

10. peatükk MUUDATUSED KEHTIVATES ÕIGUSAKTIDES 

§ 320. Väärtpaberituru seaduse muutmine

  Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 45 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) fondivalitseja investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251) sätestatud ulatuses;»;
 2) paragrahvi 47 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
 3) paragrahvi 132 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Igal kehtiva tegevusloa alusel käesoleva seaduse § 43 punktide 3 ja 4 tähenduses investeerimisteenust osutaval Eesti või välisriigi isikul on õigus osaleda turul, kui ta vastab Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 93/6/EMÜ (EÜT L 141, 11.06.1993, lk 1–26), mis käsitleb investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsust, sätestatuga võrdväärsetele nõuetele, käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja korraldaja kehtestatud reglemendis sätestatud tingimustele ning kui tema üle teostab järelevalvet Eesti või välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus.»;
 4) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Igaüks võib anda emiteeritud väärtpaberid kauplemiseks turule, kui ta vastab käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja korraldaja kehtestatud reglemendis sätestatud tingimustele.»;
 5) paragrahvi 166 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülevõtmispakkumise tegemise kohustust ei ole isikul, kes on teinud ülevõtmispakkumise sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes õiglase ostuhinna eest ning selle tulemusena omandanud valitseva mõju sihtemitendi üle.»;
 6) paragrahvi 221 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« 1) krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse filiaal krediidiasutuse seaduse tähenduses või kehtivat tegevusluba omav välisriigi krediidiasutus, mis vastab Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 93/6/EMÜ (EÜT L 141, 11.06.1993, lk 1–26), mis käsitleb investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsust, sätestatuga võrdväärsetele nõuetele, käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja süsteemi korraldaja kehtestatud süsteemi reeglites sätestatud tingimustele ja mille üle teostab järelevalvet vastava välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus;
 2) investeerimisühing või välisriigi investeerimisühingu filiaal ning piiriüleste investeerimisteenuste pakkuja käesoleva seaduse tähenduses või välisriigi investeerimisühing, mis vastab Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 93/6/EMÜ (EÜT L 141, 11.06.1993, lk 1–26), mis käsitleb investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsust, sätestatuga võrdväärsetele nõutele, käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja süsteemi korraldaja kehtestatud süsteemi reeglites sätestatud tingimustele ja mille üle teostab järelevalvet vastava välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus;».

§ 321. Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545; 88, 589 ja 591; 2004, 2, 7; 6, 31; 9, 52 ja 53; 14, 91 ja 92; 18, 131 ja 132; 20, 141) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 77 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks ning paragrahvi täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:« (5) Välisriigis registreeritud fondivalitseja filiaali asutamiseks Eestis või välisriigi fondivalitseja poolt Eestis piiriüleste teenuste osutamiseks loa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.»;
 2) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise registreerimise taotlemisel või lepinguriigi fondi osakute või aktsiate avalikust pakkumisest teavitamisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.»;
 3) paragrahvid 80–82 tunnistatakse kehtetuks.

§ 322. Tulumaksuseaduse täiendamine

  Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:« 11) tulu Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251) §-des 153 ja 154 sätestatud korras.»;
 2) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:« (9) Käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punktis 11 nimetatud investeerimisfondi osakute vahetamisel omandatavate osakute soetamismaksumuseks loetakse vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute soetamismaksumus.»

§ 323. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

  Finantsinspektsiooni seaduses (RT I 2001, 48, 267; 2002, 12, õiend; 23, 131; 105, 612; 2003, 81, 544) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad «investeerimisfondide seaduses (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373)» sõnadega «investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251)» ja sõnad «kogumispensionide seaduses (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131)» sõnadega «kogumispensionide seaduses (RT I 2004, 37, 252)»;
 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:« (5) Inspektsioon esitab Euroopa Komisjonile iga kahe aasta järel ülevaate investeerimisfondide seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud otsustest keelduda dokumentide ja andmete lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest.

 (6) Inspektsioon esitab Euroopa Komisjonile iga kahe aasta järel nimekirja investeerimisfondide seaduse § 297 lõigetes 6 ja 8 nimetatud otsustest, millega keelati lepinguriigi fondivalitsejal Eestis tegutsemine.»

§ 324. Tagatisfondi seaduse muutmine

  Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) fondivalitseja, kellele on antud investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251) § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud õigus.»;
 2) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Ühekordse osamakse tasub investeerimisasutus ühe kuu jooksul, alates talle tegevusloa või vastava õiguse andmise otsuse teatavakstegemisest.»;
 3) paragrahvi 55 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) fondivalitseja tegevusloa või investeerimisfondide seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud õiguse kehtetuks tunnistamise päev, kui tegevusloa või õiguse kehtetuks tunnistamise aluseks oli investeeringutega seotud kohustuste täitmata jätmine fondivalitseja poolt;».

§ 325. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine

  Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (RT I 2003, 18, 96; 88, 591) § 12 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 7) Eestis investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251) alusel registreeritud investeerimisfondi ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis registreeritud investeerimisfondi osak või aktsia;».

§ 326. Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse muutmine

  Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse (RT I 2003, 1, 2) § 18 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 7) Eestis investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251) alusel registreeritud investeerimisfondi ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis registreeritud investeerimisfondi osak või aktsia;».

§ 327. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

  Kindlustustegevuse seaduse (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 2004, 14, 90) § 41 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 7) Eestis investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251) alusel registreeritud investeerimisfondi ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni A-tsooni riigis registreeritud investeerimisfondi osak või aktsia;».

§ 328. Krediidiasutuste seaduse muutmine

  Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduse tekstis asendatakse sõna «välismaa» sõnaga «välisriik» vastavas käändes;
 2) seaduse tekstis asendatakse sõnaühend «Euroopa Liidu liikmesriik» või sõna «liikmesriik» sõnaga «lepinguriik» vastavas käändes;
 3) seaduse tekstis asendatakse sõna «pangajärelevalve» sõnaga «finantsjärelevalve» vastavas käändes;
 4) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (2) Seadust kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele välisriigis, kui nende registreerimiskohaks oleva riigi seadus ei näe ette teisiti, samuti välisriikide krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ning esindustele Eestis, kui Eesti välislepingutest ei tulene teisiti.»;
 5) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (4) Välisriigi krediidiasutus võib tegutseda Eestis ärinime all, mis on registreeritud riigis, kus ta on asutatud (edaspidi päritoluriik), kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist.»;
 6) paragrahvi 14 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Otsus tehakse taotlejale viivitamata teatavaks.»;
 7) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:« § 191. Krediidiasutuse tegevuse alused välisriigis

 (1) Eestis asutatud ning Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus võib välisriigis osutada käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid.

 (2) Teenuste osutamisel välisriigis peab krediidiasutus järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

 (3) Piiriülene teenus on krediidiasutuse teenus, mida ta osutab riigis, kus krediidiasutus ega tema filiaal ei ole registreeritud.

 (4) Teises lepinguriigis Eesti krediidiasutuse poolt teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 20 lõigetes 7 ja 8, §-des 201–205 ja §-s 971 sätestatut.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata välisriigis teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20, § 204 lõikes 1 ja §-s 971 sätestatut.»;
 8) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (3) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust esitatud taotlusest kolme kuu jooksul, arvates taotluse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavate andmete ja dokumentide saamisest.»;
 9) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:« (51) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust loa andmisest ning kooskõlastab järelevalve teostamise põhimõtted ja vastutuse.»;
 10) paragrahv 201 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« § 201. Erisused krediidiasutuse filiaali asutamisel lepinguriigis

 (1) Krediidiasutus, kes soovib asutada filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile avalduse koos käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud andmete ja dokumentidega.

 (2) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta kolme kuu jooksul, arvates taotluse saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamist. Lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 sätestatule edastab Finantsinspektsioon andmed krediidiasutuse omavahendite summa suuruse ja kapitali adekvaatsuse näitaja kohta.

 (3) Kui taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või taotlemisel ei ole Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet esitatud ettenähtud tähtajal või krediidiasutus on keeldunud neid esitamast, võib Finantsinspektsioon jätta avalduse läbi vaatamata.

 (4) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse krediidiasutusele viivitamata teatavaks.

 (5) Krediidiasutus võib lepinguriigis filiaali asutada, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi, kahe kuu möödumisel päevast, mil Finantsinspektsioon edastas käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (6) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud asjaolude või andmete muutumisest teavitab krediidiasutus Finantsinspektsiooni ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu ette.

 (7) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud asjaolude või andmete muutumise korral või kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt, võib Finantsinspektsioon tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse käesoleva seaduse §-s 203 nimetatud alusel kehtetuks. Selle otsuse teeb Finantsinspektsioon krediidiasutusele viivitamata teatavaks. Pärast eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab krediidiasutus hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks oma teenuste osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.»;
 11) paragrahv 202 tunnistatakse kehtetuks;
 12) seadust täiendatakse §-dega 203–206 järgmises sõnastuses:« § 203. Dokumentide ja andmete edastamisest keeldumise alused

Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva seaduse § 201 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis;
 3) filiaali asutamine või krediidiasutuse esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
 4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet lepinguriigis asuva filiaali üle.

§ 204. Piiriüleste teenuste osutamine

 (1) Krediidiasutus, kes kavatseb osutada välisriigis piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest Finantsinspektsiooni, näidates ära, milliseid käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehinguid ja toiminguid ta soovib teha.

 (2) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, informeerib Finantsinspektsioon sellest vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumisel võib krediidiasutus, kes kavatseb lepinguriigis pakkuda piiriüleseid teenuseid, alustada seal piiriüleste teenuste osutamist, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

§ 205. Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse filiaal ja piiriüleste teenuste osutamine lepinguriigis

 (1) Eesti finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele lepinguriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 201–204 ja §-s 971 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantseerimisasutusele, kes soovib asutada lepinguriigis filiaali või pakkuda piiriüleseid teenuseid, peab finantseerimisasutuse krediidiasutusest emaettevõtja taotlema Finantsinspektsioonilt kirjaliku kinnituse, et ta vastab järgmistele tingimustele:
 1) emaettevõtjal või -ettevõtjatel on Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks;
 2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus lepinguriigis;
 3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub vähemalt 90% finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
 4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise;
 5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;
 6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või kõigi oma emaettevõtjatega koos konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.

 (3) Lisaks § 20 lõikes 3 sätestatule edastab Finantsinspektsioon pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnituse andmist selle ning andmed finantseerimisasutuse omavahendite suuruse ja emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse näitaja kohta konsolideeritud alusel teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (4) Kui Eesti finantseerimisasutus ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele, teavitab Finantsinspektsioon sellest teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

§ 206. Välisriigi krediidiasutuse tegevuse alused

 (1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib avalikkuselt vastu võtta raha hoiustamiseks või kaasata tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil, võib vastavalt päritoluriigis väljastatud tegevusloale teha Eestis samu tehinguid ja toiminguid, asutades selleks filiaali või osutades Eestis piiriüleseid teenuseid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ja kes vastab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 126, 26.05.2000, lk 1–59) krediidiasutusele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 214–216, 22 ja 972 sätestatut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 21–213, 22 ja § 972 lõigetes 1–3 sätestatut. See isik võib Eestis teenuseid osutada üksnes filiaali kaudu.

 (4) Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on teenus, mida Eestis osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse kolmanda isiku kaudu.»;
 13) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 21. Välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali asutamine Eestis

 (1) Välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamisel Eestis tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud luba.

 (2) Välisriigi krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis on välisriigi krediidiasutus kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt loa, esitades taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ning dokumendid:
 1) asutatava filiaali äriplaan koos kavandatava tegevuse üksikasjaliku kirjeldusega, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega;
 2) filiaali aadress;
 3) andmed filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikele 7;
 4) käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nõutud andmed ja dokumendid asutavas krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta;
 5) äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 ettenähtud dokumendid.

 (3) Finantsinspektsioonile tuleb esitada ka krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolek tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamiseks või filiaali asutamiseks Eestis ning kinnitus selle kohta, et krediidiasutus omab kehtivat tegevusluba, samuti andmed krediidiasutuse omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse ning päritoluriigi hoiuste tagamise süsteemi kohta.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab välisriigi krediidiasutus koos eestikeelse tõlkega.

 (5) Lisaks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest, kui:
 1) välisriigi krediidiasutuse finantsseisund ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt tugev;
 2) välisriigi krediidiasutuse Eesti tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule;
 3) krediidiasutuse päritoluriigi õigusaktid ei kohusta teostama või päritoluriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta piisavat järelevalvet, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet.

 (6) Loa andmise või motiveeritud otsuse sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse ja kõigi andmete ning dokumentide saamisest.

 (7) Otsus tehakse taotlejale viivitamata teatavaks.»
 14) paragrahv 211 tunnistatakse kehtetuks;
 15) seadust täiendatakse §-dega 212–216 järgmises sõnastuses:« § 212. Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 13–15, 17 ja 18 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali asutamise loa andmisest käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud alustel, samuti juhul, kui taotleja üle ei ole tagatud vajalikul tasemel järelevalvet või kui välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks Finantsinspektsiooniga.

 (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 17 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali loa kehtetuks tunnistamisest, kui filiaali klientidel on nõudeid filiaali või välisriigi krediidiasutuse vastu.

§ 213. Filiaali asutamise loa muutmine

 (1) Välisriigi krediidiasutus, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb Finantsinspektsioonilt filiaali asutamise loa muutmist.

 (2) Filiaali asutamise loa muutmiseks esitab välisriigi krediidiasutus Finantsinspektsioonile taotluse, millele lisatakse käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Filiaali asutamise loa muutmise taotlemise avalduse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 14–15 sätestatut.

§ 214. Erisused lepinguriigi krediidiasutuse filiaali asutamisel Eestis

 (1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib Eestis asutada filiaali, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 1–3 ja lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib teha kahe kuu jooksul, arvates eelnimetatud andmete saamisest, otsuse, millega määrab nõuded, mida krediidiasutus peab Eestis järgima. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

 (3) Lepinguriigi krediidiasutus võib filiaali asutada ja alustada tegevust kahe kuu möödumisel päevast, mil Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatusest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust või teha niisuguse otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

 (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamise kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Finantsinspektsiooni otsus selle olemasolu korral. Kui Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.

§ 215. Lepinguriigi krediidiasutuse piiriüleste teenuste osutamine Eestis

 (1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni, näidates ära, milliseid käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehinguid ja toiminguid kavatseb ta tegema hakata.

 (2) Pärast ühe kuu möödumist päevast, mil Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate, võib lepinguriigi krediidiasutus alustada Eestis piiriüleste teenuste osutamist.

 (3) Finantsinspektsioon võib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamist teha otsuse, millega määrab tingimused, millele vastavalt lepinguriigi krediidiasutus peab oma teenuseid osutama. Otsusest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata lepinguriigi krediidiasutust.

§ 216. Lepinguriigi krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse filiaali asutamine ja piiriüleste teenuste osutamine Eestis

 (1) Lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 214, 215, 22 ja 972 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes soovib asutada Eestis filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid, emaettevõtjast krediidiasutus teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid finantseerimisasutuse kohta, andmed finantseerimisasutuse omavahendite suuruse ja emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse näitaja kohta konsolideeritud alusel ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse väljastatud kinnituse, et finantseerimisasutus vastab järgmistele tingimustele:
 1) emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema antud lepinguriigis, mille seadused reguleerivad finantseerimisasutuse tegevust;
 2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus Eestis;
 3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub üle 90% finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
 4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise;
 5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;
 6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või koos kõigi oma emaettevõtjatega konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.»;
 16) paragrahvi 22 lõike 1 punktides 1 ja 4, § 30 lõikes 5, § 96 lõikes 11 ning § 97 lõikes 4 asendatakse sõna «asukohamaa» sõnaga «päritoluriik» vastavas käändes;
 17) seadust täiendatakse §-dega 971 ja 972 järgmises sõnastuses:« § 971. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud krediidiasutuse ning piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle

 (1) Kui krediidiasutus, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon välisriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumiste lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (2) Krediidiasutuse tegevusloa, välisriigis filiaali asutamise loa või käesoleva seaduse § 201 lõikes 2 nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks välisriigi, kus krediidiasutuse filiaal on asutatud või kus krediidiasutus pakub piiriüleseid teenuseid, finantsjärelevalve asutusele.

 (3) Krediidiasutuse filiaal või krediidiasutus, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab välisriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või krediidiasutuse tegevuse üle selles riigis.

§ 972. Järelevalve Eestis asutatud välisriigi krediidiasutuse filiaali ja esinduse ning Eestis piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle

 (1) Finantsinspektsioon võib nõuda välisriigi krediidiasutuselt, kelle filiaal on asutatud Eestis, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.

 (2) Krediidiasutus, kelle filiaal või esindus on asutatud Eestis või kes osutab piiriüleseid teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on välisriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis edasi tegutseda ega piiriüleseid teenuseid osutada.

 (3) Kui välisriigi, kes ei ole lepinguriik, krediidiasutus või tema Eestis asuv filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse §-des 96–110 ning 1341–1345 sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks.

 (4) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi krediidiasutuselt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi krediidiasutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, informeerib Finantsinspektsioon sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (6) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ning lepinguriigi krediidiasutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega omakorda rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega lepinguriigi krediidiasutusel Eestis tegutsemise või piiriüleste teenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (7) Finantsinspektsioon teeb enda rakendatud meetmed teatavaks lepinguriigi krediidiasutusele.

 (8) Erandjuhtudel võib Finantsinspektsioon hoiustajate, investorite ning avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada lepinguriigi krediidiasutuse suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutust teavitamata.

 (9) Finantsinspektsioon teeb meetme rakendamise käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.»

§ 329. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmine

  Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131; 63, 387; 110, 657; 2003, 51, 355; 88, 591) §-s 2 tehakse järgmised muudatused:
 1) lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 4) Eestis registreeritud investeerimisfondide osakud, millega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul;»;
 2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:« 41) Eestis registreeritud pensionifondide osakud;»;
 3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele võib registris registreerida teisi aktsiaid, märkimisõigusi, osasid, osakuid ja emiteeritud võlakohustusi ning muid seesuguseid õigusi ja kohustusi, kui seadusega ei sätestata teisiti.»

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 330. Tegevuslubade kehtivus

 (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavad fondivalitsejad esitavad hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, Finantsinspektsioonile teate, milliseid käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuseid fondivalitseja osutab.

 (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate esitamist võib fondivalitseja osutada vaid selles teates nimetatud teenuseid, välja arvatud kui fondivalitsejale on antud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud täiendav tegevusluba.

 (3) Kui fondivalitseja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul Finantsinspektsioonile asjakohast teadet esitanud, loetakse fondivalitseja ainult käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuseid osutavaks.

§ 331. Fondide ja fondivalitsejate tegevuse kooskõlla viimine

 (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavad fondivalitsejad peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni käesoleva seadusega vastavusse viimiseni peavad fondivalitsejate tegevus ja dokumendid vastama kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seadusele.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist registreeritud fondide tingimused või põhikirjad, fondide tegevus, osakute registreerimine, fondide osakute ja aktsiate pakkumine ning fondide vara valitsemine tuleb viia käesolevas seaduses sätestatud nõuetega vastavusse kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni käesoleva seadusega vastavusse viimiseni peavad nimetatud tegevused ja dokumendid vastama kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seaduse nõuetele.

 (3) Ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondi tingimuste muudatuste jõustumist peab registripidaja korraldama kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmisel järelejäänud summade eest vastava suurusega murdosakute väljalaske. Kõigi murdosakute väljalase tuleb teha samal päeval.

 (4) Kohustuslikku pensionifondi valitseva fondivalitseja aktsiakapital peab vastama käesoleva seaduse § 85 lõike 2 punktis 2 sätestatule hiljemalt 2007. aasta 1. jaanuariks. Nimetatud tähtpäevani peab kohustuslikku pensionifondi valitseva pensionifondivalitseja aktsiakapital olema vähemalt 30 000 000 krooni.

§ 332. Fondivalitseja välisriigis toimuva tegevuse nõuetega kooskõlla viimine

 (1) Käesoleva seaduse jõustumisel välisriigis teenuseid osutav fondivalitseja peab käesolevas seaduses sätestatud korras teatama tema poolt välisriigis teenuste osutamisest või taotlema loa välisriigis filiaali asutamiseks käesoleva seaduse §-des 25–33 sätestatud korras ning viima oma tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega vastavusse kuue kuu jooksul, arvates selle seaduse jõustumisest.

 (2) Fondivalitseja, kes käesoleva seaduse jõustumisel osutab teenuseid välisriigis, võib kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseni jätkata teenuste osutamist välisriigis, kuid mitte kauem kui kuus kuud, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 333. Välisriigi fondivalitseja tegevuse nõuetega kooskõlla viimine

  Käesoleva seaduse jõustumisel Eestis teenuseid pakkuv välisriigi fondivalitseja peab käesolevas seaduses sätestatud korras taotlema loa Eestis filiaali asutamiseks või piiriüleste teenuste osutamiseks, lepinguriigi fondivalitseja aga teatama tema poolt Eestis filiaali asutamisest või piiriüleste teenuste osutamisest. Eelnimetatud isikud peavad viima oma tegevuse kooskõlla käesolevas seaduses sätestatud nõuetega kuue kuu jooksul, arvates selle seaduse jõustumisest.

§ 334. Lepinguriigi pensionifondi skeemi nõuetega kooskõlla viimine

  Finantsinspektsioonile tuleb teatada käesoleva seaduse jõustumisel Eestis lepinguriigi pensionifondi skeemi pakkumisest käesolevas seaduses sätestatud korras ning viia lepinguriigi pensionifondi skeemi pakkumine kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega kuue kuu jooksul, arvates selle seaduse jõustumisest.

§ 335. Eurode arvestus

  Käesolevas seaduses eurodes väljendatud summad arvestatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga vahetuskursi alusel.

§ 336. Seaduse kehtetuks tunnistamine

 (1) Investeerimisfondide seadus (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 23, 133; 51, 355; 88, 591) tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse § 43 lõike 2, § 55, § 69 lõike 1, § 77, § 107 lõike 4 punkti 2, § 116 lõigete 7, 8 ja 9 ning § 134 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

§ 337. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

 (2) Kuni käesoleva seaduse § 14 lõikes 5, § 87 lõikes 5, § 142 lõikes 2, § 151 lõikes 5, § 187 lõikes 1, § 204 lõikes 1, §-s 216, § 220 lõikes 6, § 238 lõikes 5, § 244 lõikes 4, § 269 lõikes 4 ja § 295 lõikes 6 nimetatud õigusaktide kehtestamiseni peavad fondivalitsejad oma tegevuses lähtuma kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seaduse alusel kehtestatud ja kogumispensionide seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud õigusaktides sätestatust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (3) Käesoleva seaduse § 237 lõige 1 jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril. Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt koostatakse aruanded aruandeperioodide kohta, mis algavad 2005. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

 (4) Aruanded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtpäevast varasemate aruandeperioodide kohta koostatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seaduse § 116 lõigete 7, 8 ja 9 alusel kehtestatud õigusaktide alusel.

 (5) Käesoleva seaduse § 108 lõike 6 teist lauset kohaldatakse tagasiulatuvalt kõigi väljalastud kohustuslike pensionifondide osakute suhtes, välja arvatud juhul, kui osakute jagamine on toimunud enne 2004. aasta 1. maid.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

______________________
1 Euroopa Liidu direktiivide loetelu:



1. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 85/611/EMÜ siirdväärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid käsitlevate seaduste, määruste ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3–18);

2. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 88/220/EMÜ, millega muudetakse teatavate avatud investeerimisfondide (UCITS) investeerimispoliitikaga seoses direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 100, 19.04.1988, lk 31–32);

3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 95/26/EÜ krediidiasutusi käsitlevate direktiivide 77/780/EMÜ ja 89/646/EMÜ, kahjukindlustust käsitlevate direktiivide 73/239/EMÜ ja 92/49/EMÜ, elukindlustust käsitlevate direktiivide 79/267/EMÜ ja 92/96/EMÜ, investeerimisühinguid käsitleva direktiivi 93/22/EMÜ ning siirdväärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud fonde (ühisinvesteerimisfonde) käsitleva direktiivi 85/611/EMÜ muutmise kohta, et tugevdada järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise üle (EÜT L 168, 18.07.1995, lk 7–13);

4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/64/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ, 92/49/EÜ, 92/96/EMÜ ja 93/22/EMÜ kolmandate riikidega toimuva teabevahetuse osas (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27–28);

5. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/107/EÜ, millega muudetakse avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigusnormide kooskõlastamist käsitlevat nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ, et reguleerida fondivalitsejate ja lihtsustatud emissiooniprospektidega seonduvat (EÜT L 041, 13.02.2002, lk 20–34);

6. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/108/EÜ, millega muudetakse avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigusnormide kooskõlastamist käsitlevat nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ seoses avatud investeerimisfondide (UCITS) investeeringutega (EÜT L 041, 13.02.2002, lk 35–42);

7. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta (EÜT L 235, 23.09.2003, lk 10–21).