Teksti suurus:

Veiste tuberkuloosi tõrje eeskiri

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.07.2011
Avaldamismärge:RTL 2004, 52, 889

Veiste tuberkuloosi tõrje eeskiri1

Vastu võetud 23.04.2004 nr 61

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135) § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Määruse reguleerimisala

 (1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised veiste tuberkuloosi ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks.

 (2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõigile loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele veterinaararstidele ja veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu loomatauditõrjega seotud isikutele.

§ 2. Veiste tuberkuloosi määratlus

  Veiste tuberkuloos (edaspidi tuberkuloos) on Mycobacterium bovis’e põhjustatud peamiselt kroonilise kuluga loomade nakkushaigus, mille puhul looma elundites areneb spetsiifiline põletik ning tekivad iseloomulikud patoloogilised muutused tuberkulite näol. Tuberkuloosile on vastuvõtlikud ka siga, lammas, kits, kass ja paljud teised imetajaliigid, samuti inimene.

§ 3. Kasutatud terminid

  Määruses kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:
 1) veis – loomaliiki veis (Bos taurus)pühvel (Bubalus bubalus) või piison (Bison bison) kuuluv loom;
 2) kogumiskeskus – loomapidamishoone või -rajatis ning loomaoksjoni ja loomalaada pidamiseks kasutatav loomapidamishoone või -rajatis, kuhu loomad kogutakse ja kus nad rühmitatakse enne vedu uude karja või tapamajja;
 3) piirkond – territooriumi osa, mille pindala on vähemalt 2000 km2, mis on veterinaarjärelevalve all ja mis hõlmab vähemalt üht maakonda;
 4) tuberkuliinimine – looma uuring nahasisese tuberkuliiniprooviga;
 5) tuberkuloosikahtlane veis – veis, kellel esinevad tuberkuloosile iseloomulikud patoloogilised muutused organites ja tuberkuloosi kliinilised tunnused, ning veis, kelle tuberkuliinimise tulemus on positiivne või kahtlane.

2. peatükk VEISEKARJA, RIIGI JA PIIRKONNA TUBERKULOOSIALANE STAATUS 

§ 4. Ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatus

 (1) Ametlikult tuberkuloosivaba veisekarjana käsitatakse karja, mis vastab järgmistele nõuetele:
 1) veistel ei esine tuberkuloosi kliinilisi tunnuseid;
 2) üle kuue nädala vanuseid veiseid on volitatud veterinaararst või järelevalveametnik vähemalt kaks korda loomatauditõrje programmi raames tuberkuliininud Euroopa Komisjoni määruse 1226/2002/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisa B (EÜT L 179, 09.07.2002, lk 13–18), nõuete kohaselt ning tuberkuliinimise tulemus on negatiivne, kusjuures esimene tuberkuliinimine tehakse vähemalt kuus kuud pärast nakatunud loomade karjast kõrvaldamist ja teine kuus kuud pärast esimest tuberkuliinimist. Kui veisekarja moodustavad üksnes ametlikult tuberkuloosivabadest karjadest pärinevad veised või tuberkuloosivabaks tunnistatud veisekarjadest pärinevad veised, tehakse neile üks tuberkuliinimine. Kui veisekari moodustatakse üksnes ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast pärinevate veistega, tehakse neile üks tuberkuliinimine vähemalt 60 päeva möödumisel arvates karja moodustamisest;
 3) pärast punktis 2 nimetatud esimest tuberkuliinimist karja toodud üle kuue nädala vanuseid veiseid on tuberkuliinitud Euroopa Komisjoni määruse 1226/2002/EÜ nõuete kohaselt. Tuberkuliinimine tuleb teha 30 päeva jooksul enne või 30 päeva jooksul pärast veiste karja toomist. Viimasel juhul tuleb karja juurde toodud veiseid hoida selliselt, et oleks välistatud nende otsene või kaudne kokkupuude karja teiste veistega enne tuberkuliinimise negatiivse tulemuse kohta kinnituse saamist.

 (2) Veterinaar- ja Toiduamet võib lubada lõike 1 punktis 3 nimetatud tuberkuliinimise jätta tegemata, kui veis pärineb Euroopa Liidus asuvast ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast.

 (3) Ametlikult tuberkuloosivaba veisekarjana ei käsitata avalikkusele suunatud meelelahutuslikul eesmärgil, nagu kultuurilisel või spordiga seonduval eesmärgil, peetavat veist.

 (4) Ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja kohta väljastab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht sellesisulise teatise.

 (5) Veisekari säilitab ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse kuni:
 1) kari vastab lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud nõuetele;
 2) kõik ettevõttesse toodavad veised on pärit ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast;
 3) ettevõtte veiseid, välja arvatud selles ettevõttes sündinud alla kuue nädala vanused vasikaid, tuberkuliinitakse aastase intervalliga Euroopa Komisjoni määruse 1226/2002/EÜ nõuete kohaselt ja tuberkuliinimise tulemus on negatiivne.

§ 5. Ametlikult tuberkuloosivaba riigi ja selle piirkonna staatus

 (1) Ametlikult tuberkuloosivaba riigi ja selle piirkonnana EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT L 121, 29.07.1964, lk 1977–2012) tähenduses, käsitatakse riiki või piirkonda, mis vastab järgmistele nõuetele:
 1) kuuel viimasel aastal ei ole riigis või selle piirkonnas aastas tuberkuloosi nakatunud rohkem kui 0,1% veisekarjadest;
 2) vähemalt 99,9% riigis või selle piirkonnas asuvatest veisekarjadest on kuus aastat järjest tunnistatud ametlikult tuberkuloosivabaks veisekarjaks; nimetatud näitaja arvutatakse iga aasta kohta sama aasta 31. detsembri seisuga;
 3) riigis või selle piirkonnas on olemas veiste identifitseerimise süsteem, mis võimaldab kindlaks teha iga veise päritolu- ja transiitkarja;
 4) riigis või selle piirkonnas on järgitud karjade ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise protseduure.

 (2) Riigi või selle piirkonna tunnistab tuberkuloosivabaks Euroopa Komisjon asjakohase otsusega.

 (3) Euroopa Komisjon teeb otsuse selle riigi pädeva asutuse EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ artikli 8 alusel esitatud andmete põhjal. Eesti või selle piirkonna kohta esitab andmeid Veterinaar- ja Toiduamet.

 (4) Riik või selle piirkond säilitab tuberkuloosivaba riigi või selle piirkonna staatuse kuni see vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele.

3. peatükk ENNETAMINE 

§ 6. Vaktsineerimine

  Tuberkuloosivastane vaktsineerimine on keelatud.

§ 7. Tuberkuloosi ennetamine

 (1) Tuberkuloosi ennetamine seisneb Eesti tuberkuloosivaba staatuse säilitamises, milleks järgitakse haigusele vastuvõtlike loomade ja nendelt pärinevate saaduste impordil Eestisse ning loomade ühest karjast teise liikumise asjakohaseid nõudeid ning korraldatakse tuberkuloosi seiret tuberkuloosi varaseks avastamiseks karjas ja vajalike tõrjemeetmete rakendamiseks.

 (2) Tuberkuloosi seirekava koostab ja seiret korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

 (3) Laboratoorsed uuringud tehakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis või veterinaarlaboratooriumis, kellel on tunnustatud analüüsimetoodika tuberkuloosi diagnoosimiseks (edaspidi laboratoorium).

§ 8. Tuberkuloosi seirekava

 (1) Kui tuberkuloosi seirekava hõlmab kõiki Eestis asuvaid veisekarju, võib Veterinaar- ja Toiduamet § 4 lõike 4 punktis 3 nimetatud tuberkuliinimise sagedust muuta järgmiselt:
 1) kui iga-aastaste tuberkuliinimise tulemuste alusel ei ole kahel viimasel aastal tuberkuloosi nakatunud rohkem kui keskmiselt 1% kõikidest veisekarjadest (keskmine protsent on mõlemal aastal määratud 31. detsembri seisuga), võib uuringute intervalli suurendada kahe aastani; nuumpullid eraldi asuvas epidemioloogilises üksuses võib jätta tuberkuliinimata eeldusel, et loomad pärinevad ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast ning Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus kinnitab, et neid ei kasutata aretuses ja saadetakse kohe tapmisele;
 2) kui kaheaastase intervalliga tehtud tuberkuliinimiste tulemuste alusel ei ole kahel viimasel tuberkuliinimisperioodil tuberkuloosi nakatunud rohkem kui keskmiselt 0,2% kõikidest veisekarjadest (keskmine protsent on määratud 31. detsembri seisuga), võib tuberkuliinimiste intervalli suurendada kolme aastani ja tuberkuliinitavate loomade vanust tõsta 24 kuuni;
 3) kui kolmeaastase intervalliga tehtud tuberkuliinimiste tulemuste alusel ei ole kahel viimasel tuberkuliinimisperioodil tuberkuloosi nakatunud rohkem kui keskmiselt 0,2% kõikidest veisekarjadest (keskmine protsent on määratud 31. detsembri seisuga), võib tuberkuliinimise intervalli suurendada nelja aastani.

 (2) Kui tuberkuloosi seirekava hõlmab kõiki veisekarju ja on täidetud lõike 1 punkti 3 nõuded, võib Veterinaar- ja Toiduamet lõpetada veisekarjade tuberkuliinimise tingimusel, et:
 1) kõik karja toodavad veised pärinevad ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast, neid on tuberkuliinitud Euroopa Komisjoni määruse 1226/2002/EÜ nõuete kohaselt ning tuberkuliinimise tulemus on negatiivne;
 2) kõikidelt toiduks tapetavatelt veistelt otsitakse tapajärgse veterinaarkontrolli käigus tuberkuloosile iseloomulikke patoloogilisi muutusi ning nende avastamisel saadetakse asjakohased proovid laboratooriumisse histopatoloogiliseks ja bakterioloogiliseks uurimiseks.

§ 9. Nõuded uute veiste karja toomisel

 (1) Veisekarja toodavad veised peavad pärinema ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast.

 (2) Üle kuue nädala vanused karja toodavad veised peavad olema nõuetekohaselt tuberkuliinitud vähemalt 30 päeva jooksul enne looma karja toomist ja tuberkuliinimise tulemus peab olema negatiivne. Kui veis pärineb Euroopa Liidus asuvast ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast, võib Veterinaar- ja Toiduamet lubada jätta veise enne karja toomist tuberkuliinimata.

 (3) Kui tuberkuloosi seirekava ei sätesta veisekarjade regulaarse tuberkuliinimise kohustust, peavad karja toodavad veised olema tuberkuliinitud vähemalt 30 päeva jooksul enne looma karja toomist ja tuberkuliinimise tulemus peab olema negatiivne.

 (4) Kogumiskeskused tohivad vastu võtta üksnes loomi, kes on nõuetekohaselt märgistatud, pärinevad ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast ning vastavad lõigetes 1 kuni 3 toodud nõuetele.

 (5) Kogumiskeskuse omanik või kogumiskeskuse eest vastutav isik tagab, et loomade vastuvõtmisel kontrollitakse loomade nõuetekohast märgistust ja kaasas olevat veterinaartõendit või -sertifikaati ning et loomi ja loomarühmi, kelle märgistuses või kellega kaasas oleval veterinaartõendil või -sertifikaadil esineb vigu või vasturääkivusi, ei võeta kogumiskeskusesse vastu või et sellised loomad eraldatakse füüsiliselt muudest kogumiskeskuses viibivatest ja sinna saabuvatest loomadest.

 (6) Põllumajandusloomi vahendav isik tohib osta ja müüa üksnes loomi, kes on märgistatud, toodud ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast ning vastavad lõigetes 1 kuni 4 toodud nõuetele.

 (7) Põllumajandusloomi vahendav isik tagab, et loomade vastuvõtmisel kontrollitakse loomade nõuetekohast märgistust ja kaasas olevat veterinaartõendit või -sertifikaati ning et loomad ja loomarühmad, kelle märgistuses või kellega kaasas oleval veterinaartõendil või -sertifikaadil esineb vigu või vasturääkivusi, eraldatakse füüsiliselt muudest ettevõttes viibivatest loomadest.

4. peatükk TÕRJE 

§ 10. Tuberkuloosi kahtlusest või diagnoosimisest teatamine

 (1) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud isikud on kohustatud viivitamata teavitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust tuberkuloosi kahtlusest või diagnoosimisest.

 (2) Tuberkuloosi kahtlusest või diagnoosimisest teatatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

§ 11. Tuberkuloosikahtlus

  Tuberkuloosi kahtluse korral peab loomapidaja haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, vajalike proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise tegemiseks ning loomataudi leviku tõkestamiseks vajalike kitsenduste ja abinõude rakendamiseks kutsuma viivitamata kohale piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku.

§ 12. Ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse peatamine ja kitsenduste kehtestamine

 (1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht peatab karja ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse, kui:
 1) paragrahvi 4 lõikes 5 toodud nõudeid ei täideta;
 2) veiste karja toomisel ei järgita §-s 9 esitatud nõudeid või veisekari ei vasta mõnele muule selles määruses sätestatud nõudele, mille tulemusel tekib oht veiste nakatumiseks tuberkuloosi või ei ole võimalik garanteerida karja ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse säilimist;
 3) karja veistel kahtlustatakse tuberkuloosi;
 4) veisekari on olnud otseses või kaudses kontaktis loomadega, kellel kahtlustatakse tuberkuloosi või kellel on diagnoositud tuberkuloos.

 (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kehtestab pärast ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse peatamist ettevõttele kitsendused ning annab vajadusel «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendab seal toodud abinõusid.

§ 13. Tuberkuloosi kahtluse korral rakendatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Pärast tuberkuloosi kahtlusest teate saamist rakendab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht ettevõttes järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1) peatab tuberkuloosikahtlase veisekarja ning sellega epidemioloogiliselt seotud karjade ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse;
 2) keelab veiste karjast väljaviimise muul eesmärgil kui tapmiseks tapamajas;
 3) keelab punktis 1 nimetatud karja lehmadelt saadud piima kasutada toiduks ja söödaks enne kuumtöötlemist, mis hävitab tuberkuloositekitaja;
 4) nõuab, et veis, kelle tuberkuliinimise tulemus on positiivne või kahtlane, tapetakse ja veisele tehakse tuberkuloosi diagnoosimiseks vajalikud laboratoorsed uuringud.

 (2) Kui lõike 1 punktis 4 nimetatud veisele tehtud laboratoorsete uuringute tulemus on negatiivne, tuberkuliinitakse kõiki vähemalt kuue nädala vanuseid karja veiseid pärast 42 päeva möödumist positiivse või kahtlase tuberkuliinireaktsiooni tulemuse andnud veise karjast kõrvaldamisest arvates.

 (3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada isoleerida lõike 1 punktis 4 nimetatud veise teistest veistest tema teistkordseks tuberkuliinimiseks või võrdleva tuberkuliinimise tegemiseks veise- ja linnutuberkuliiniga (edaspidi võrdlev tuberkuliinimine).

 (4) Kui positiivse või kahtlase tuberkuliinireaktsiooni tulemuse andnud ja seejärel isoleeritud veise teistkordsel tuberkuliinimisel üksnes veisetuberkuliiniga saadakse positiivne või kahtlane tulemus või kui tema võrdleval tuberkuliinimisel saadakse positiivne tulemus, siis rakendatakse lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2 sätestatud meetmeid.

 (5) Kui positiivse või kahtlase tuberkuliinireaktsiooni andnud ja seejärel isoleeritud veise kordusuuringuks on tehtud võrdlev tuberkuliinimine ja saadud kahtlane tulemus, siis võib teda pärast 42 päeva möödumist viimasest tuberkuliinimisest arvates uuesti võrdlevalt tuberkuliinida. Kui selle uuringu tulemus ei ole negatiivne, loetakse loom positiivse uuringu tulemuse andnuks ning rakendatakse lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2 sätestatud meetmeid.

 (6) Kui karja kuuluva veise tuberkuliinimisel on saadud kahtlane tulemus ja veis on isoleeritud teistest karja veistest, et viia läbi täiendav tuberkuliinimine linnutuberkuliiniga, võib Veterinaar- ja Toiduamet lubada ülejäänud veiste väljavedamist sellest karjast teise karja, kui:
 1) karjast, kust tahetakse veiseid välja vedada, ei ole viimasel kolmel aastal järelevalveametnik otsustanud tuberkuloosikahtlust positiivse tuberkuliinireaktsiooni tõttu;
 2) kahtlase reaktsiooni andnud veise staatus selgitatakse välja lisauuringuga, mis tehakse pärast 42 päeva möödumist esmase uuringu tulemuse selgumisest arvates;
 3) täiendaval tuberkuliinimisel positiivse või kahtlase tulemuse saamise korral rakendatakse lõikes 5 sätestatud meetmeid;
 4) tuberkuloosikahtlasel veisel on laboratoorse uuringuga diagnoositud tuberkuloos, siis selgitatakse välja kõikide nende loomade asukoht, kes on karjast pärast karja viimast negatiivse tulemusega tuberkuliinimist välja viidud, ning tuberkuliinitakse elus olevaid loomi.

§ 14. Tuberkuloosikahtluse lõpetamine

  Tuberkuloosikahtluse lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht, kui § 13 lõike 1 punktis 4 või § 13 lõigete 2 kuni 5 nimetatud uuringute tulemused on negatiivsed.

§ 15. Tuberkuloosi diagnoosimine ning proovide võtmine ja proovide laboratooriumi saatmine

 (1) Veiste tuberkuloosi diagnoosimiseks kasutatakse tuberkuliinimist, tuberkuloositekitaja isoleerimist ja identifitseerimist ning patoloogiliste muutustega organite histopatoloogilist uurimist.

 (2) Tuberkuliinimiseks kasutatav tuberkuliin ning tuberkuliinimine peavad vastama Euroopa Komisjoni määruse 1226/2002/EÜ nõuetele.

 (3) Loomi tuberkuliinib järelevalveametnik või volitatud veterinaararst.

 (4) Tuberkuloosi ametlik diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõikes 3 kehtestatud korras.

 (5) Tuberkuloosile iseloomulike patoloogiliste muutuste avastamisel organites võtab järelevalveametnik või volitatud veterinaararst proovid histopatoloogiliseks ja bakterioloogiliseks uurimiseks.

 (6) Proov märgistatakse ning varustatakse kaaskirjaga. Kaaskirjas peab olema märgitud teave, mis võimaldaks kindlaks teha loomapidaja, karja, kuhu loom kuulus, looma, kellelt proov on võetud ning proovi võtmise aja. Proovi säilitatakse ja transporditakse lekkekindlas konteineris temperatuuril +2 kuni +4 ºC. Järelevalveametnik, volitatud veterinaararst või laboratooriumi vastava ala spetsialist toimetab proovi viivitamata laboratooriumisse.

 (7) Uurimismaterjal histopatoloogiliseks ja bakterioloogiliseks uurimiseks võetakse ja uuringud tehakse, järgides Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (Office International des Epizooties, OIE) välja antava käsiraamatu «OIE Manual of Standards for Diagnostic Tests and Vaccines» (edaspidi käsiraamat ) viimase väljaande juhiseid ning Euroopa Komisjoni määruse 1226/2002/EÜ nõudeid.

§ 16. Ravi

  Tuberkuloosi ravi on keelatud.

§ 17. Tuberkuloosi diagnoosimise korral rakendatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Pärast tuberkuloosi ametlikku diagnoosimist rakendab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht taudipunktis järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1) tunnistab kehtetuks nakatunud karja ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse ning peatab nakatunud karjaga epidemioloogiliselt seotud karjade ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse;
 2) korraldab epidemioloogilise uurimise;
 3) tagab, et kõiki tuberkuloosse veise päritolukarja vähemalt kuuenädalasi veiseid tuberkuliinitakse Euroopa Komisjoni määruse 1226/2002/EÜ nõuete kohaselt;
 4) nõuab, et kõik punktis 3 nimetatud uuringul positiivse tuberkuliinireaktsiooniga loomad tapetakse viivitamata tema määratud tapamajas teistest loomadest eraldi ning neilt saadud liha saadetakse kohe kuumtöötlemisele, mis hävitab tuberkuloositekitaja;
 5) tagab, et 60 päeva kuni kuus kuud pärast kõigi nakatunud loomade kõrvaldamist karjast tuberkuliinitakse kõiki karja vähemalt kuuenädalasi veiseid. Positiivselt reageerinud loomad tapetakse punktis 4 sätestatud nõuete kohaselt. Uuringuid jätkatakse nimetatud intervalliga, kuni veisekari vastab ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse taastamise nõuetele;
 6) keelab veiste karjast väljaviimise muul eesmärgil kui tapmiseks tapamajas;
 7) lubab esemeid, mis võivad olla tuberkuloositekitajatega saastunud, taudipunktist välja viia üksnes enda loal pärast nõuetekohast puhastamist ja desinfitseerimist;
 8) nõuab, et veise või mõne teise tuberkuloosile vastuvõtliku looma veoks või temaga kokku puutunud eseme veoks kasutatavad veovahendid, konteinerid ja inventar desinfitseeritakse enne ja pärast vedu;
 9) keelab punktis 1 nimetatud karja lehmadelt saadud piima kasutada toiduks ja söödaks enne kuumtöötlemist, mis hävitab tuberkuloositekitaja.

 (2) Tuberkuloosi puhkemise korral koostab Veterinaar- ja Toiduamet tuberkuloosi tõrjeprogrammi, arvestades «Loomatauditõrje seadusest» ja sellest määrusest tulenevaid tegutsemisjuhiseid, ning korraldab selle täitmist. Tuberkuloosi tõrjeprogrammis kajastatavate andmete loetelu on toodud lisas.

 (3) Veterinaar- ja Toiduamet peab arvestust tuberkuloosi tõrjeprogrammiga hõlmatud ning sellega hõlmamata veiste ja veisekarjade, tuberkuloosikahtlaste ja nakatunud veiste ja veisekarjade, samuti nakatumise tõttu Veterinaar- ja Toiduameti korraldusel tapetud veiste kohta.

 (4) Kui Euroopa Komisjon on peatanud Eesti ametlikult tuberkuloosivaba staatuse, esitab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Euroopa Komisjonile tuberkuloosi tõrjeprogrammi. Aruanne tuberkuloosi tõrjeprogrammi raames teostatud järelevalvetoimingutest ja nende tulemustest esitatakse igal aastal kuni Eesti ametlikult tuberkuloosivaba staatuse taastamiseni.

 (5) Lisaks selles paragrahvis sätestatud kitsenduste ja abinõude rakendamisele võib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor vajaduse kohaselt anda «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ning rakendada seal toodud kitsendusi ja abinõusid.

§ 18. Epidemioloogiline uurimine ja karjade ülevaatus

 (1) Epidemioloogilise uurimise käigus selgitatakse välja:
 1) võimalik tuberkuloosi nakkusallikas ja nakkuse edasikandumise võimalused taudipunktist;
 2) muud ettevõtted, kus peetakse tuberkuloosile vastuvõtlikke loomi, kes võisid punktis 1 nimetatud nakkusallikaga otseselt või kaudselt kokku puutuda.

 (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtetes korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud järelevalveametnik või volitatud veterinaararst tuberkuloosile vastuvõtlike loomade kliinilise ülevaatuse, tuberkuliinib kõik vähemalt kuuenädalased veised ja selgitab välja taudipunktis olnud veistega epidemioloogiliselt seotud muudest tuberkuloosile vastuvõtlikest loomaliikidest loomade tuberkuloosialase staatuse.

§ 19. Puhastus ja desinfektsioon

 (1) Pärast positiivse tuberkuliinireaktsiooni andnud veise kõrvaldamist veisekarjast puhastatakse ja desinfitseeritakse loomakasvatushooned ja -rajatised järelevalveametniku järelevalve all.

 (2) Desinfitseerimiseks kasutatakse üksnes Veterinaar- ja Toiduameti poolt lubatud desinfitseerimisaineid, järgides nende tootja poolt etteantud kasutamisjuhiseid ning järelevalveametniku korraldusi ja juhiseid.

§ 20. Karja ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse taastamine

 (1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht taastab veisekarja ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse, mis on peatatud § 12 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, kui staatuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja karjas ei ole ühtegi tuberkuloosikahtlast või nakatunud veist.

 (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht taastab karja ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse, mis on peatatud § 13 lõike 1 punkti 1 või § 17 lõike 1 punkti 1 alusel, kui:
 1) veistel ei ole ilmnenud tuberkuloosi kliinilisi tunnuseid vähemalt kuue kuu vältel;
 2) kõiki vähemalt kuuenädalasi veiseid on tuberkuliinitud ning tuberkuliinimise tulemus on negatiivne.

 (3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht taastab karja ametlikult tuberkuloosivaba veisekarja staatuse, mis on kehtetuks tunnistatud § 17 lõike 1 punkti 1 alusel, kui:
 1) veistel ei ole ilmnenud tuberkuloosi kliinilisi tunnuseid vähemalt kuue kuu vältel;
 2) loomakasvatushoonete ja -rajatiste puhastus ja desinfektsioon on lõpule viidud;
 3) kõik vähemalt kuuenädalased veised on tuberkuliinitud vähemalt kaks korda, neist esimene kord pärast 60 päeva möödumist kõigi nakatunud veiste karjast kõrvaldamisest arvates ja teine kord ajavahemikul 4 kuud kuni 12 kuud pärast esimest tuberkuliinimist, ning tuberkuliinimiste tulemus on negatiivne.

§ 21. Taudipunktis olnud veistega epidemioloogiliselt seotud muudest vastuvõtlikest loomaliikidest loomade tuberkuloosialase staatuse selgitamine

 (1) Taudipunktis olnud veistega epidemioloogiliselt seotud lamba- ja kitsekarjades tuberkuliinitakse kõiki vähemalt kahekuuseid loomi kaks korda ajavahemikul 60 päeva kuni neli kuud § 15 nõuete kohaselt.

 (2) Taudipunktis olnud veistega epidemioloogiliselt seotud seakarjades tuberkuliinitakse kõiki vähemalt kahekuuseid sigu kaks korda intervalliga 60 päeva kuni neli kuud, järgides, et:
 1) sigu uuritakse samal ajal veise- ja linnutuberkuliiniga;
 2) kasutatavad tuberkuliinid vastavad Euroopa Komisjoni määruse 1226/2002/EÜ nõuetele;
 3) sea naha pind desinfitseeritakse enne tuberkuliini manustamist 70%-lise etanooliga;
 4) tuberkuliini süstitakse sea kõrva välispinna naha sisse kõrvajuurest 2 cm kõrgusel, ühte tuberkuliini ühele kõrva küljele ja teist tuberkuliini teisele küljele;
 5) noortele sigadele võib tuberkuliini manustada nimmepiirkonda lülisambast ühele küljele üht ja teisele küljele teist tuberkuliini;
 6) nahareaktsiooni hinnatakse 48 tunni möödumisel tuberkuliini süstimisest.

 (3) Tuberkuliini on keelatud süstida vigastatud, samuti tihkenenud ja abstsessidega või seentest või parasiitidest kahjustatud nahasse.

 (4) Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuberkuliinimise tulemused on negatiivsed, loetakse kari ametlikult tuberkuloosivabaks.

 (5) Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuberkuliinimise tulemus ühel või mitmel loomal on positiivne, loetakse kari tuberkuloosikahtlaseks. Positiivse tulemusega loomad tapetakse ning neilt võetakse proovid tuberkuloosi laboratoorseks diagnoosimiseks § 15 nõuete kohaselt.

 (6) Kui lõikes 5 nimetatud laboratoorseks diagnoosimiseks võetud proovi tulemus on positiivne, annab Veterinaar- ja Toiduamet «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendab seal toodud abinõusid.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 22. Rakendussäte

  Määrus jõustub 1. mail 2004. a.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT P 121, 29.07.1964, lk 1977–2012); 75/379/EMÜ (EÜT L 172, 03.07.1975, lk 17); 77/98/EMÜ (EÜT L 026, 31.01.1977, lk 81–84); 80/1274/EMÜ (EÜT L 375,31.12.1980, lk 75); 81/476/EMÜ (EÜT L 186, 08.07.1981, lk 20–21); 82/893/EMÜ (EÜT L 387, 31.12.1982, lk 57); 84/336/EMÜ (EÜT L 177, 04.07.1984, lk 22); 84/643/EMÜ (EÜT L 339, 27.12.1984, lk 27–29); 3768/85/EMÜ (EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8–16); 85/586/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 44–45); 87/231/EMÜ (EÜT L 099, 11.04.1987, lk 18–19); 87/489/EMÜ (EÜT L 280, 03.10.1987, lk 28–29); 89/662/EMÜ (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13–22); 90/423/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 13–18); 90/425/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41); 91/687/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 16–17); 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72); 92/102/EMÜ (EÜT L 355, 05.12.1992, lk 32–36); 97/12/EÜ (EÜT L 109, 25.04.1997, lk 1–37); 98/46/EÜ (EÜT L 198, 15.07.1998, lk 22–39); 2000/15/EÜ (EÜT L 105, 03.05.2000, lk 34–35); 2000/20/EÜ (EÜT L 163, 04.07.2000, lk 35–36); 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.04.2001, lk 63–68); 535/2002/EÜ (EÜT L 080, 23.03.2002, lk 22–28); 1226/2002/EÜ (EÜT L 179, 09.07.2002, lk 13–18).

Ester Tuiksoo
Minister

Ants Noot
Kantsler

Lisa TUBERKULOOSI TÕRJEPROGRAMMIS KAJASTATAVATE ANDMETE LOETELU