Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1997, 86, 1461 Lõhkematerjaliseadus Vastu võetud 12.11.1997 1. peatükk. ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab tsiviilkäibes oleva lõhkematerjali käitlemise ja käibe õiguslikud alused. (2) Käesoleva seaduse mõistes on lõhkematerjal lõhkeaine, pürotehniline aine ning nimetatud ainet sisaldav toode ja vahend. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) kaitsejõudude, politsei, piirivalve, Päästeameti, sõjaväestatud päästeüksuste ja Eesti Riigikaitse Akadeemia käsutuses olevale lõhkematerjalile, välja arvatud juhud, kui need on käesolevas seaduses nimetatud; 2) lõhkematerjali veole auto-, raudtee-, õhu- ja veetranspordiga, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. (4) Käesolev seadus laieneb tsiviilkäibes kasutatava lõhkeaine taastootmisele lahingumoonast ja pürotehniliste toodete komplekteerimisele. (5) Käesolev seadus laieneb lõhkematerjali sisaldavale laskemoonale ainult selle valmistamise osas, muudel puhkudel reguleeritakse laskemoona käitlemist relvaseadusega (RT I 1995, 62, 1056). § 2. Lõhkematerjali rahvusvaheline klassifikatsioon (1) Lõhkematerjalid kuuluvad ohtlikkuse järgi veol ja hoidmisel ohtlike ainete rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel esimesse ohuklassi. (2) Lõhkematerjali veol tekkida võiva avarii iseloomule vastavalt jaotatakse lõhkematerjalid kuude allklassi: 1) allklass 1.1 -- ained ja tooted, mille eripäraks on võime plahvatada kogu massiga, s.o. hetkeliselt plahvatab kogu veosel olev lõhkematerjal; 2) allklass 1.2 -- ained ja tooted, mis ei plahvata kogu massiga, vaid nad paiskuvad plahvatusel laiali, kahjustades ümbritsevat keskkonda (objekte); 3) allklass 1.3 -- ained ja tooted, mis põlemisel eraldavad suurel hulgal soojuskiirgust või süttivad üksteise järel väikeste plahvatusefektidega või laialipaiskumisega või esinevad need efektid koos; 4) allklass 1.4 -- ained ja tooted, mis võivad süttimisel või initsieerimisel ainult osaliselt plahvatada. Plahvatus toimub üldjuhul ainult mingis konkreetses pakendis ega kandu edasi teistele pakenditele. Pakendi sisu laialipaiskumine on vähetõenäoline. Välispidine tuli (kuumutamine) ei põhjusta pakendi sisu hetkelist plahvatust; 5) allklass 1.5 -- massiplahvatusohtlikud ained, mis on niivõrd tuimad, et normaalsetel veotingimustel on nende initsieerumine või põlemise üleminek plahvatuseks vähetõenäoline. Need ained ei tohi plahvatada tulekindluse katsetel; 6) allklass 1.6 -- üliväikese tundlikkusega massiplahvatusohutud tooted. Need tooted sisaldavad äärmiselt tuimi lõhkeaineid ja nende initsieerimine või selle levimise tõenäosus on tühiselt väike. (3) Koosveo ja kooshoiu võimalikkuse järgi jaotatakse lõhkematerjalid järgmistesse sobivusrühmadesse: 1) A -- initsieeriv lõhkeaine; 2) B -- initsieerivat lõhkeainet sisaldav toode, millel on vähem kui kaks efektiivset kaitseseadist. Siia rühma kuuluvad ka kahjustustöödeks ettenähtud detonaatorid, detonaatorite rakised ja sütikud, isegi siis, kui nad ei sisalda initsieerivaid lõhkeaineid; 3) C -- paiske- ja väljapõlev lõhkeaine või seda lõhkeainet sisaldav toode; 4) D -- brisantlõhkeaine, must püssirohi või brisantlõhkeainet sisaldav toode, milles ei ole initsieerimisvahendit, ja paiskelaengut või brisantlõhkeainet sisaldav toode, millel on vähemalt kaks efektiivset kaitseseadist; 5) E -- brisantlõhkeainet sisaldav toode, milles puuduvad initsieerimisvahendid, kuid on paiskelaeng (paiskelaengus ei või olla kergestisüttivat vedelikku, geeli ega isesüttivat vedelikku) või puudub paiskelaeng; 6) F -- brisantlõhkeainet, initsieerimisvahendit ja paiskelaengut sisaldav või ilma sellise laenguta toode (paiskelaengus ei või olla kergestisüttivat vedelikku, geeli ega isesüttivat vedelikku); 7) G -- pürotehniline aine või toode, mis sisaldab nii pürotehnilist ainet kui ka valgusttekitavat, süütavat, pisaraid või suitsu tekitavat komponenti (ei tohi sisaldada vett aktiviseerivat toodet, valget fosforit, fosfiide ega pürofoorset ainet, kergesti- või isesüttivat vedelikku või geeli); 8) H -- toode, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka valget fosforit; 9) I -- toode, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka kergestisüttivat vedelikku või geeli; 10) K -- toode, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka mürkkemikaali; 11) L -- lõhkematerjal, mis sisaldab vett aktiviseerivat eriti ohtlikku lõhkeainet või milles on isesüttivaid vedelikke, fosfiide või pürofoorseid aineid, mistõttu iga aine tuleb omaette isoleerida; 12) N -- eriti väikese tundlikkusega lõhkeainet sisaldav toode; 13) S -- aine või toode, mis on sellise ehitusega või selliselt pakitud, et mistahes ohtlikud efektid toimuvad pakendi vigastumisel ainult pakendis. Plahvatusefekt või laialipaiskumine tulekahjus on niivõrd väikesed, et oluliselt ei takista tulekustutustöid ega muude ekstreemabinõude rakendamist pakendi vahetus läheduses. (4) Käesoleva seaduse mõistes on: 1) lõhkeaine -- keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib termilise mõjutuse (kuumutamine, säde), mehaanilise mõjutuse (löök, surve, hõõrdumine), keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikku kasutamata; 2) paiskelõhkeaine -- lõhkeaine, mille detonatsioonikiirus on kuni 2000 m/s ja mis plahvatusel paiskab keskkonna laiali; 3) brisantlõhkeaine -- lõhkeaine, mille detonatsioonikiirus on üle 2000 m/s ja mis plahvatusel purustab keskkonda ja paiskab selle laiali; 4) initsieeriv lõhkeaine -- lõhkeaine, mis plahvatab süttimisel, kergest löögist või detonatsioonist ja mille väikese koguse plahvatus kutsub esile teise lõhkeaine plahvatuse; 5) pürotehniline aine -- süütav, signaali, ilutulestikku, suitsu tekitav jms. aine, mis plahvatab või põleb õhuhapnikku kasutamata, tekitades valgust, soojust, heli, suitsu, gaasi või muid nähtusi. (5) Pürotehnilised tooted jaotatakse neis oleva pürotehnilise aine koguse, omaduste ja kasutusotstarbe järgi järgmistesse klassidesse: I klass -- mänguilutulestik (pürotehniliste ainete lubatav üldmass tootes kuni kolm grammi ja paiskelaengu puudumine); II klass -- väike ilutulestik (pürotehniliste ainete lubatav üldmass tootes kuni 50 grammi); III klass -- keskmine ilutulestik (pürotehniliste ainete lubatav üldmass tootes kuni 250 grammi, komplekttootes võib üldmass olla kuni 1200 grammi); IV klass -- suur ilutulestik (pürotehniliste ainete üldmass tootes ei ole piiratud); T klass -- tehnilise otstarbe pürotehnika: 1) allklass T1 -- peamiselt siseruumides kasutatav lavapürotehnika, kus pürotehnilise efektiga ei kaasne mürgiste gaaside, sööbivate ainete ja raskete, teravnurksete ning kuumade lenduvate osakeste teke; 2) allklass T2 -- hädasignaalivahendid ja pürotehniline laskemoon. (6) Tsiviilkäibe lõhkematerjalid võivad kuuluda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud 1.1, 1.4, 1.5 ja 1.6 allklassi ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud B, C, D, E, F, G ja S sobivusrühma. (7) Lõhkematerjali allklassi number koos sobivusrühma tähega on selle lõhkeaine klassifikatsiooni kood, mis peab olema kantud lõhkeaine pakendile ja lõhkeainet transportivale veokile paigaldatavatele ohumärgistele. § 3. Lõhkematerjali tsiviilkäibesse lubamine (1) Tsiviilkäibes võib kasutada lõhkematerjali, mille kohta on välja antud alaline või ajutine kasutusluba. (2) Lõhkematerjali alalise ja ajutise kasutusloa väljastab ja pikendab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. (3) Alaline kasutusluba väljastatakse tähtajaga kuni 10 aastat ja seda võidakse pikendada veel kuni 10 aastaks. (4) Alaline kasutusluba kaotab kehtivuse: 1) tähtaja lõppemisel; 2) lõhkematerjali tootmise lõpetamisel; 3) kui lõhkematerjali tsiviilkäive keelustatakse mõne teise seaduse või rahvusvahelise kokkuleppega. (5) Ajutine kasutusluba antakse kuni 100 tonni lõhkematerjali lõhkamiseks kuni kuue kuu jooksul. (6) Enne uue lõhkematerjali valmistamist või sissevedu tuleb lõhkematerjali valmistajal või sissevedajal (edaspidi tarnija) läbi viia katselõhkamine. Katselõhkamisega kontrollitakse lõhkematerjali sobivust antud geoloogilistes ja hüdrogeoloogilistes tingimustes kasutamiseks. (7) Katselõhkamise läbiviimiseks tuleb taotleda lõhkematerjali ajutist kasutusluba. (8) Katsetatav lõhkematerjal peab olema eelnevalt laboratoorselt kontrollitud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tunnustatud laboratooriumis ja oma koostise, omaduste ning pakendiga tagama ohutu käsitsemise ja veo. (9) Sisseveetava lõhkematerjali laboratoorne kontroll ei ole nõutav, kui on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni otsus lõhkematerjali valmistaja asukohajärgse riigi pädeva organi antud kasutusloa tunnustamise kohta. (10) Katselõhkamist juhib kasutusloa taotleja moodustatud komisjon, kelle liikmeks on ka Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja tarnija esindaja. Kui katselõhkamisega on saavutatud nõutav tulemus, võib lõhkematerjali tarnija taotleda alalist kasutusluba. (11) Põlevkivikaevanduse tarbeks valmistatava lõhkeaine puhul tuleb selle tolmuplahvatusohutus eelnevalt määrata katsestrekis Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt esitatud skeemi kohaselt ja tema esindaja juuresolekul. Katsestrekk on kindla läbimõõduga metalltoru, kus luuakse tolmuplahvatust soodustavad, kaevanduses esineda võivad ekstreemsed tingimused. Kui põlevkivitolm etteantud skeemi kohaselt läbiviidud lõhkamisel ei plahvata, võib tarnija taotleda lõhkeaine ajutist kasutusluba. § 4. Eesti lõhkematerjaliregister (1) Lõhkematerjal, mille kohta on välja antud alaline kasutusluba, kantakse riiklikusse lõhkematerjaliregistrisse. (2) Riikliku lõhkematerjaliregistri asutab Vabariigi Valitsus andmekogude seadusega (RT I 1997, 28, 423) sätestatud korras. § 5. Plastiline lõhkeaine (1) Plastiline lõhkeaine on suure võimsusega lõhkeaine, mis normaalsel toatemperatuuril on voolitav või elastne. Plastiline lõhkeaine peab olema märgistatud. (2) Käesoleva seaduse mõistes on lõhkeaine märgistamine kerglenduvate indikaatorainete manustamine lõhkeainele tema avastamise võimaldamiseks. Indikaatoraine ja selle sisaldus lõhkeaines on määratletud rahvusvaheliste lepetega. (3) Plastilise lõhkeaine kasutamine tsiviilkäibes on keelatud. (4) Erandina võib plastilist lõhkeainet tsiviilkäibes kasutada kaitseministri loal. Taotlus plastilise lõhkeaine saamiseks ja kasutamiseks esitatakse kaitseministrile kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. 2. peatükk. LÕHKEMATERJALI VALMISTAMINE § 6. Tegevusluba lõhkematerjali valmistamiseks (1) Tegevusloa lõhkematerjali valmistamiseks (edaspidi lõhkematerjali valmistamisluba) väljastab Majandusministeerium kooskõlastatult Politseiameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Keskkonnaministeeriumiga. Politseiamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Keskkonnaministeerium langetavad otsuse kooskõlastuse kohta avalduse saamisest 30 päeva jooksul ning võivad kooskõlastusest keelduda, kui lõhkematerjali valmistamine kahjustaks inimeste julgeolekut või looduskeskkonda või ei vasta tervisekaitse- või hügieeninõuetele. (2) Käesoleva seaduse mõistes on lõhkematerjali valmistamine tegevus, mille tulemusena valmib lõhkematerjal. Mõiste sisaldab lõhke- või pürotehnilise aine vormimist, töötlemist, segamist omavahel või muude komponentidega, lõhkematerjali või pürotehnilise toote pakkimist või paigutamist lõhkamisvahendisse. (3) Lihtlõhkeaine valmistamisloa väljastab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, kui lihtlõhkeainet valmistatakse oma vajadusteks. (4) Käesoleva seaduse mõistes on lihtlõhkeaine puhta granuleeritud ammooniumnitraadi ja vedela või tahke põlevkomponendi segamisel moodustuv lõhkeaine. (5) Lihtlõhkeaine valmistamisel mitmele tarbijale koos lõhkeaine padrundamise ja pakendamisega väljastatakse lihtlõhkeaine valmistamisluba vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. § 7. Lõhkematerjalitehas (1) Lõhkematerjali võib valmistada ainult selleks otstarbeks ehitatud või renoveeritud tehases. (2) Lõhkematerjalitehas on käesoleva seaduse mõistes ehitiste ja rajatiste kompleks, mis on vajalik lõhkematerjali valmistamiseks. (3) Lõhkematerjalitehase ehitusluba taotletakse kohalikult omavalitsuselt vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953). (4) Ehitusloa taotlusele lisatakse täiendavalt lõhkematerjalitehase ja selle juurde kuuluva lõhkematerjalilao asukoha ja neid ümbritseva maa-ala plaan (mõõtkavas kuni 1:20000), mis hõlmab tehase ja lao ohtliku ala suurima mahuga hoidla plahvatusel tekkiva õhu lööklaine järgi ning kuhu on kantud sellesse alasse jäävad ehitised, teed jm. ning märgitud nende otstarve. (5) Käesoleva seaduse mõistes on ohtlik ala maa-ala lõhkematerjalitehase, lõhkematerjalilao või lõhkekoha ümber, kus plahvatus võib avaldada kahjustavat toimet elusolendile või seal paiknevale ehitisele. Ohtliku ala ulatus määratakse projekti või passiga. (6) Ehitusjärelevalvet lõhkematerjalitehase ehitusel teostab planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt kohalik omavalitsus, Eesti Vabariigi töökaitseseaduse (RT 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) kohaselt Tööinspektsioon ning tervisekaitse-, keskkonnakaitse- ja tuletõrjealast ning tehnilist järelevalvet aga vastavate riigiasutuste esindajad. § 8. Lõhkematerjalitehase kasutuselevõtt (1) Lõhkematerjalitehase kasutuselevõtmiseks peab tehase omanik või valdaja saama kohalikult omavalitsuselt ehitise kasutusloa ja esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kirjaliku avalduse lõhkematerjalitehase kasutuselevõtmiseks. (2) Esitatud avaldusest lähtudes moodustab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tehase tehnilise vastuvõtukomisjoni (edaspidi komisjon), määrates selle koosseisu ühe oma töötajatest ning kooskõlastatult vastava asutusega politseiprefektuuri, tuletõrjejärelevalve, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Tervisekaitseinspektsiooni, Tööinspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse esindajad. Komisjoni esimeheks on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni esindaja. (3) Komisjon tuleb kokku kutsuda hiljemalt ühe kuu jooksul pärast avalduse esitamist. Komisjoni kokkukutsumise tähtajast teatatakse komisjoni liikmetele ja tehase omanikule või valdajale vähemalt kaks nädalat enne kokkukutsumise tähtaega. (4) Komisjoni poolt läbiviidud kontrolli tulemuste põhjal koostatakse tehase käitamise akt, millele kirjutavad alla kõik kontrollimises osalenud. Käitamise akt on lõhkematerjalitehase käitamisloa väljaandmise aluseks. (5) Kui komisjon leiab kontrollimisel mõningaid puudusi, mis ei avalda mõju tootmistehnoloogiale ega suurenda ohtu lõhkematerjali käitlemisel, võib käitamise aktile lisada ettekirjutuse konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks kindlaks tähtajaks. (6) Akti üks eksemplar antakse kõikidele kontrollimisel osalenutele, samuti tehase omanikule või valdajale. (7) Kui kasutusele võetakse vaid osa lõhkematerjalitehasest, märgitakse see akti. § 9. Lõhkematerjalitehase käitamisluba (1) Käitamise akti alusel annab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon lõhkematerjalitehase omanikule või valdajale käitamisloa. Käitamisloa ärakirjad saadetakse kahe nädala jooksul komisjoni töös osalenud ja ehitusjärelevalvet teostanud asutustele. (2) Enne käitamisloa väljaandmist võib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon anda lõhkematerjalitehase või selle osa proovikäitamisloa. Proovikäitamisluba antakse seadmete katsetamiseks ja optimaalsesse tööreþiimi viimiseks kuni kolmeks kuuks. Proovikäitamisloa tähtaja lõppemisel võetakse lõhkematerjalitehas kasutusele käesoleva seaduse §-s 8 sätestatu kohaselt. (3) Lõhkematerjalitehas ei tohi alustada proovikäitamist ega tööd enne, kui käesoleva seaduse § 29 kohaselt on määratud lõhkematerjali valmistamise eest vastutav(ad) isik(ud). (4) Kui lõhkematerjalitehast kavatsetakse laiendada või muuta tootmistehnoloogiat, tuleb taotleda uus käitamisluba käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 10. Lihtlõhkeaine valmistamine (1) Lihtlõhkeainet võib valmistada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loa alusel seadmetega, millele oli antud kasutusluba, lõhkeaine valmistamispunktis või lõhkeainesegistis-laadimismasinas töökohal. (2) Käesoleva seaduse mõistes on lõhkeaine valmistamispunkt koht, kus paikneb statsionaarne või teisaldatav agregaat ammooniumnitraadi segamiseks vedelate või tahkete põlevkomponentidega koos lähtekomponentide ladude ja abiseadmetega lihtlõhkeaine valmistamiseks. (3) Lihtlõhkeaine valmistamist ei tohi alustada enne, kui Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni esindaja koos Tööinspektsiooni, politsei ja tuletõrjejärelevalve esindajatega on kontrollinud lõhkeaine valmistamispunkti ja lõhkeainesegisteid-laadimismasinaid ning tuvastanud, et lihtlõhkeaine valmistamispunkti asukoht ja seadmed, samuti lihtlõhkeaine valmistamiseks kasutatava tooraine ladustamistingimused vastavad käesoleva seaduse § 60 lõike 1 kohaselt kehtestatud eeskirjanõuetele ning kui selleks on kooskõlastus Tervisekaitseinspektsioonilt. (4) Lihtlõhkeainet võib valmistada käesoleva seaduse § 30 kohaselt atesteeritud lõhkematerjali valmistamise eest vastutava isiku juhtimisel vastavalt valmistamisjuhendile. § 11. Lõhkematerjalitehase või lõhkeaine valmistamispunkti likvideerimine (1) Kui lõhkematerjalitehas, selle osa või lõhkeaine valmistamispunkt likvideeritakse, teatab likvideeritava objekti omanik või valdaja sellest Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile viie tööpäeva jooksul pärast töö lõpetamist. (2) Lõhkematerjalitehase või lõhkeaine valmistamispunkti likvideerimise järel peab likvideeritud objekti omanik või valdaja säilitama vormikohaseid arvestusraamatuid vähemalt 10 aastat. § 12. Lõhkematerjalitehase või lõhkeaine valmistamispunkti taaskäivitamine või renoveerimine (1) Kui lõhkematerjali valmistamine lõhkematerjalitehases või selle osas on seiskunud üle ühe aasta, tuleb taotleda uus käitamisluba vastavalt käesoleva seaduse §-s 9 sätestatule. (2) Lõhkeaine valmistamispunkti seiskumisel üle ühe aasta võib seal tööd taasalustada vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatule. (3) Väheoluliste ümberehituste korral, kui renoveeritud seadmed on analoogsed endistega ning ei muutu tootmistehnoloogia ja ohutusnõuded, ei ole uus käitamisluba vajalik. Tehtud muudatustest tuleb informeerida Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni. 3. peatükk. LÕHKEMATERJALI KÄIVE § 13. Tegevusluba lõhkematerjali müügiks (1) Tegevusluba lõhkematerjali müügiks (edaspidi lõhkematerjali müügiluba) võib taotleda äriühing, kelle põhikirjas on lõhkematerjali müümine tegevusalana ette nähtud. (2) Lõhkematerjali müügilubasid annab välja, muudab, peatab ning tühistab Politseiamet. (3) Lõhkematerjali müügiluba võib välja anda äriühingule, kellel on olemas lõhkematerjaliladu või rendileping lõhkematerjalilao kasutamiseks. (4) Lõhkematerjali müügiluba antakse tähtajaga kuni viis aastat. § 14. Lõhkematerjali müügiloa andmisest keeldumine Lõhkematerjali müügiloa andmisest võib keelduda, kui: 1) taotlejal ei ole piisavalt tehnilisi võimalusi ega personali nimetatud tegevusalal tegutsemiseks; 2) taotleja esitab tegelikkusele mittevastavat teavet; 3) taotlejal on olnud käesoleva seaduse või relvaseaduse ning nende alusel antud õigusaktide olulisi rikkumisi viimase kahe aasta jooksul; 4) taotlejale varem väljaantud lõhkematerjali müügiloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui kaks aastat ja müügiloa kehtetuks tunnistamine oli tingitud käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 2, 3 või 4 sätestatu rikkumisest. § 15. Lõhkematerjali müügiloa kehtetuks tunnistamine (1) Lõhkematerjali müügiloa võib kehtetuks tunnistada, kui: 1) müügiloa omanik ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul loa väljaandmise päevast arvates; 2) müügiloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid; 3) on sooritatud tehing, mis väljub müügiloaga lubatud tegevuse raamest; 4) müügiloa omanik on rikkunud käesolevat seadust või selle alusel antud õigusaktides kehtestatud korda. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud müügiloa kehtetuks tunnistamise aluste ilmnemisel võib Politseiamet teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ja peatada müügiloa kehtivuse kuni rikkumise kõrvaldamiseni. § 16. Lõhkematerjali soetusluba (1) Lõhkematerjali soetusluba annab sellel näidatud füüsilisele või juriidilisele isikule õiguse loal märgitud lõhkematerjali soetamiseks. (2) Lõhkematerjali soetusloa väljaandmise aluseks on lõhkematerjali müügiluba, lõhketöö tegemise või lõhkematerjaliga töötamise luba, relvaluba või muu dokument, mis tõendab lõhkematerjali vajadust ja lõhkematerjali kasutamise põhjendatust. (3) Lõhkematerjali soetusloa väljastab lõhkematerjali kasutava isiku või asutuse asukohajärgne politseiprefektuur. (4) Lõhkematerjali soetusloas näidatakse lõhkematerjali soetaja nimi ja aadress, soetatava lõhkematerjali nimetus, kogus ja klassifikatsiooni kood, lõhkematerjalilao aadress, soetusloa väljaandja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, väljaandmise kuupäev ja kehtivuse aeg. (5) Lõhkematerjali soetusluba antakse välja kehtivusega kuni üks aasta. Mõjuvatel põhjustel on loa väljaandjal õigus pikendada loa kestvust kuni kolme kuu võrra. (6) Lõhkematerjali soetusloa hävimisest või kaotsiminekust on loa omanik kohustatud viivitamatult teatama loa väljastanud või oma asukohajärgsele politseiprefektuurile. § 17. Lõhkematerjali soetusloa kehtetuks tunnistamine Soetusloa väljaandnud politseiprefektuur või Politseiamet tunnistab soetusloa kehtetuks, kui: 1) seda taotleb loa omanik; 2) soetusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid; 3) juriidilise isiku tegevus on lõppenud või asutus on likvideeritud; 4) loa omanik on surnud, surnuks või teadmata kadunuks tunnistatud; 5) loa omanik on lõhkematerjali soetamisel rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti sätteid. § 18. Lõhkematerjali müük (1) Lõhkematerjali võib müüa ainult lõhkematerjali müügiluba omav isik. (2) Müüa võib ainult sellist lõhkematerjali, mille kohta on käesoleva seaduse §-s 3 sätestatu kohane lõhkematerjali alaline kasutusluba. (3) Lõhkematerjali müüja peab lõhkematerjali müügil järgima järgmisi nõudeid: 1) müüma lõhkematerjali vaid lõhkematerjali soetusluba omavale isikule; 2) hoidma müügiks ettenähtud lõhkematerjali vaid kohas ja tingimustes, mis vastavad käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 3) pidama arvestust müüdava lõhkematerjali käibe üle ja kindlustama nõutava dokumentatsiooni säilimise vastavalt käesoleva seaduse §-s 27 sätestatule; 4) kaasa andma lõhkematerjali soetajale lõhkematerjali eestikeelse kasutusjuhendi. (4) Keelatud on teadvalt müüa defektset lõhkematerjali. Defektne lõhkematerjal antakse üle hävitamiseks käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 näidatud asutusele. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktid 1 ja 3 ei kehti I ja II klassi pürotehniliste toodete jaemüügil. (6) Isik, kel puudub tegevusluba tema seaduslikus valduses oleva lõhkematerjali müügiks, võib seda teha vastavat luba omava äriühingu kaudu. § 19. Lõhkematerjali sisse- ja väljavedu ning transiit (1) Lõhkematerjali sisse- ja väljavedu ning läbiv transiit toimub käesoleva seaduse, tolliseaduse (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297; 1996, 83, 1487) ja strateegilise kauba välja- ja transiitveo seaduse (RT I 1994, 30, 466) ning nende alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras, samuti Eesti Vabariigile kohustuslike rahvusvaheliste kokkulepete ning Eesti Vabariigi ja teise riigi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. (2) Lõhkematerjali sissevedu Eestisse ja lõhkematerjali, mis ei ole kantud strateegiliste kaupade nimekirja, väljavedu Eestist toimub Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt väljastatud ühekordse sisse- või väljaveo loa alusel. Lõhkematerjali sisseveoloa avaldus tuleb kooskõlastada lõhkematerjali soetusloa väljaandnud politseiprefektuuriga või lisada avaldusele soetusloa ärakiri. (3) Lõhkematerjali sisse- ja väljavedu võivad teostada isikud ning asutused, kellel on lõhkematerjali sisse- või väljaveo luba. (4) Lõhkematerjali väljaveoloa taotlusele tuleb lisada sissevedaja asukohajärgse riigi füüsilisele või juriidilisele isikule väljastatud lõhkematerjali soetusluba ja selle eesti- või ingliskeelne tõlge. (5) Sisse võib vedada ainult sellist lõhkematerjali, millel on kasutusluba. 4. peatükk. LÕHKEMATERJALI HOIDMINE JA ARVESTUS § 20. Lõhkematerjali hoidmise alused (1) Lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. (2) Lõhkematerjali võib alaliselt hoida lõhkematerjalilaos, konteineris või seifis. (3) Käesoleva seaduse mõistes on lõhkematerjaliladu üks või mitu lõhkematerjalihoidlat koos abiehitistega, mis paiknevad ühisel taraga piiratud territooriumil, allmaalao puhul aga lõhkematerjali hoiuruumid, niðid ja abiruumid koos lattu viivate kaeveõõntega. (4) Pealmaa lõhkematerjaliladu peavad valvama relvastatud valvurid. Lao valvereþiimi ja vajaliku valvurite arvu määrab lao omanik kooskõlastatult asukohajärgse politseiprefektuuriga igal konkreetsel juhul eraldi. (5) Pürotehniliste toodete ladu või ruum, kus asub lõhkematerjali seif, peab olema valvesignalisatsiooniga. § 21. Lõhkematerjaliladu (1) Lõhkematerjalilaod jaotatakse kasutusaja järgi alalisteks ja ajutisteks lõhkematerjaliladudeks. (2) Alalise lõhkematerjalilao kasutusaeg on üle kolme aasta ja ajutise lõhkematerjalilao kasutusaeg on kuni kolm aastat. (3) Lõhkematerjaliladude ehitamine: 1) pealmaa lõhkematerjaliladu ehitatakse planeerimis- ja ehitusseadusega sätestatud alustel; 2) allmaa lõhkematerjaliladu ehitatakse maapõueseadusega (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833) sätestatud alustel. (4) Lõhkematerjalilao asukoht peab olema selline, et võimaliku avarii korral laos oleks tagatud lähedalasuvate inimeste ohutus, nende vara säilimine ning minimaalne keskkonnakahjustus. Võimalikke keskkonnakahjustusi hinnatakse lõhkematerjalilao asukoha valikul keskkonnaekspertiisiga. § 22. Liikuv lõhkematerjaliladu (1) Liikuv lõhkematerjaliladu võib olla nii lõhkematerjali kasutajal kui ka lõhkematerjali müüjal. (2) Liikuv lõhkematerjaliladu võib paikneda autol või haagisel, mille veoseruum peab olema kinnine ja pragudeta. Veoseruumi konstruktsioon peab olema rasksüttivatest materjalidest ja piisavalt kaitsma veetavaid veoseid. Veoseruumi vooderdusmaterjalina ei ole lubatud kasutada sädemeidtekitavaid materjale. Veoseruumi isolatsioon ja soojuslikud omadused peavad olema vähemalt samaväärsed 10 cm paksuse rasksüttiva puidu kihiga kaetud metallvälisseina omadustega ning selles võib hoida ja vedada lõhkematerjali kuni poole auto või haagise kandevõime ulatuses. (3) Erinevate sobivusrühmade lõhkematerjale hoitakse kinnise veoseruumi eraldi ustega osades (hoiuruumides), kusjuures B sobivusgrupi lõhkematerjali hoiuruum peab paiknema veoseruumi esiosas ja selle sisekülgedel peab olema niisuguse tugevusega metallekraan, mis välistab detonatsiooni edasiandmise teistele veoseruumis olevatele lõhkematerjalidele ja tagab kabiinisolijate ohutuse. (4) Liikuva lõhkematerjalilao hoiuruumide uksed peavad olema lukustatud sise- ja ripplukuga selliselt, et rippluku põõn katab siseluku võtmeava. (5) Liikuva lõhkematerjalilao asukoha all mõistetakse lõhkematerjaliga auto või haagise alalist seisukohta, mis peab vastama käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 sätestatule ja lõhkematerjalilao valve peab vastama käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 sätestatule. § 23. Lõhkematerjali hoiuluba (1) Lõhkematerjaliladu ei tohi kasutusele võtta enne, kui komisjon on seda kontrollinud ja kasutuskõlblikuks tunnistanud. (2) Komisjoni kokkukutsujaks on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ja tema esindaja on ühtlasi komisjoni esimees. Komisjoni tööst võtavad kooskõlastatult osa lao asukohajärgse Tööinspektsiooni, politseiprefektuuri ja tuletõrjejärelevalve (allmaa lõhkematerjalilao puhul mäepääste) esindajad. Lao omanik või valdaja esitab komisjonile lõhkematerjalilao passi kolmes eksemplaris. Pass peab sisaldama lao aadressi, lao asukoha plaani mõõtkavas kuni 1:50000, lao plaani mõõtkavas 1:1000, lao kõigi ehitiste plaane mõõtkavas 1:100, kõigi hoidlate mahutavust, lao üldmahutavust ja laojuhataja telefoninumbrit. (3) Kui kontrolli tulemusena on lõhkematerjaliladu tunnistatud kasutamiskõlblikuks, annab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon lõhkematerjali hoiuloa. Hoiuloa ärakirjad saadetakse komisjoni liikmetele kahe nädala jooksul, arvates loa väljaandmise päevast. Hoiuluba antakse alalise lõhkematerjalilao valdajale tähtajaga kuni kolm aastat ja ajutise lõhkematerjalilao valdajale tähtajaga kuni üks aasta. (4) Lõhkematerjali hoiuloaga määratakse laos hoitava lõhkematerjali maksimaalne kogus allklasside ja sobivusrühmade järgi, samuti hoidmise tähtaeg. (5) Alalise lõhkematerjalilao hoiuloa kehtivust võib pikendada kuni kolme aasta ja ajutise lõhkematerjalilao hoiuloa kehtivust kuni ühe aasta võrra pärast lao seisukorra kontrollimist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni liikmete poolt. (6) Asutus või isik, kellel on lõhkematerjaliga töötamise luba, võib ilma hoiuloata hoida kuni 5 kg lõhkematerjali seifis, mis paikneb mitteeluruumis, on tugevalt kinnitatud seina või põranda külge ja mille tulekindlus on vähemalt 0,75 tundi. Ruum peab olema valvesignalisatsiooniga, seif asuma küttekehast vähemalt ühe meetri kaugusel ja seifi lähedal olema üks käsitulekustuti minimaalse mahuga 6 kg kuiva pulbrit (või samaväärses koguses kustutusainet). (7) Füüsiline isik võib relvaloa alusel hoida kuni 1 kg püssirohtu oma elukohas relvaseadusega sätestatud korras ja tingimustel. (8) Lõhkematerjali hoidmise kord kaevanduse, karjääri või kollektori allmaakonteinerites kehtestatakse ettevõtte juhendiga kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. (9) Hulgimüügiks ja keskmise ning suurilutulestiku tegemiseks ettenähtud pürotehniliste toodete hoidmiseks taotletakse hoiuluba vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatule. § 24. Lõhkematerjali hoidmine lõhketöö tegemise kohal (1) Lõhketöö tegemise kohal võib lõhkematerjali hoida lõhkaja või abitöölise järelevalve all ühe vahetuse vajaduse ulatuses. Seejuures peavad detonaatorid ja detonatsioonireleed olema eraldi kastides või kassettides. Lõhkematerjal peab olema muudest töökohtadest vähemalt 20 m kaugusel. (2) Käesoleva seaduse mõistes on lõhketöö lõhkematerjaliga tehtav töö, mis hõlmab looduslike materjalide (kivimite, puidu, jää jt.) ja tehismaterjalide (betooni, kivi- ja tellismüüritise, metallide jt.) kontrollitavat purustamist ning teisaldamist, samuti nende struktuuri või vormi muutmist plahvatuse abil, seismilise laine tekitamist maapõues ja ebakvaliteetse lõhkematerjali hävitamist. (3) Kui lõhkeaukude laadimine kestab kauem kui üks vahetus, võib kogu lõhkamiseks vajaliku lõhkematerjali hoida töökohal. Detonaatorid ja detonatsioonireleed peavad olema lõhkeainest eraldi ja asuma väljaspool laadimistsooni. Laadimistsooni all mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses lõhkeaukude ja sellega piirnevat vähemalt 20 m laiust ala, mille määrab lõhketöid juhtiv isik. (4) Kui lõhketööd tehakse ühe ohtliku ala piirides eri kohtades, peab seal hoitav lõhkematerjal olema kaitstud kildude eest. § 25. Lõhkematerjali vastuvõtmine ja väljastamine (1) Lõhkematerjal võetakse laos arvele tarnija saatekirja alusel. Lõhketööks väljastatud, kuid seal kulutamata jäänud ja lattu tagastatud lõhkematerjal võetakse arvele töökäsu alusel. (2) Lõhkematerjali saatekirja kirjutab lõhkematerjali tarnija välja tellimiskirja ja lõhkematerjali soetusloa alusel kolmes eksemplaris, millest üks jääb tarnijale, teine ja kolmas antakse lõhkematerjali soetajale lõhkematerjali arvelevõtmiseks laos ja arveldamiseks raamatupidamises. (3) Lõhkematerjali saatekirja võib kasutada ka ettevõttesiseselt, kui lõhkematerjali ei vii lõhkematerjalilaost töökohta lõhketööd teostav lõhkaja. (4) Lõhkematerjali saatekiri peab sisaldama kõiki ohtlike ainete veonõuetes ettenähtud andmeid. (5) Töökäsk on dokument, mille kirjutab välja lõhketööde tegemise eest vastutav isik või lõhketööde järelevalve eest vastutav isik. Lõhkematerjal väljastatakse lõhkajale töökäsu alusel. (6) Töökäsk peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) vastutava lõhkaja nimi; 2) teiste, vastutava lõhkaja alluvuses töötavate lõhkajate nimed; 3) lõhkamise kuupäev ja koht; 4) lõhatavate laengute arv, laengute suurused, kasutatavad lõhkamisvahendid, nende hulk ja lõhkematerjali üldkogus. § 26. Lõhkematerjali vastuvõtmise ja väljastamise peatamine (1) Kui lõhkematerjalilaos, konteineris või seifis avastatakse lõhkematerjali puudujääk või ülejääk, tuleb lõhkematerjali vastuvõtmine ja väljastamine kohe peatada ja viia läbi ametkondlik juurdlus. Kui juurdluse käigus ei õnnestu lõhkematerjali puudujäägi või ülejäägi põhjust tuvastada või on selle põhjuseks mingi ebaseaduslik toiming, peab lõhkematerjali omanik või valdaja tegutsema vastavalt käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatule. (2) Lõhkematerjali vastuvõtmist ja väljastamist võib jätkata, kui on välja selgitatud lõhkematerjali puudujäägi või ülejäägi põhjus ja rakendatud abinõud analoogse juhtumi ärahoidmiseks. § 27. Lõhkematerjali arvestus (1) Lõhkematerjalitehase või lõhkeaine valmistamispunkti omanik või valdaja peab pidama valmistatava lõhkematerjali igapäevast arvestust koguste ja liikide järgi vormikohases arvestusraamatus. (2) Lõhkematerjalitehase omanik või valdaja peab pidama vormikohast arvestusraamatut ka lõhkematerjali tootmistehnoloogias ettenähtud katsete, nendel kasutatud lõhkematerjali koguse ja katsetulemuste üle. (3) Lõhkematerjalilaos peetakse lõhkematerjali arvestust arvutis või kahe arvestusraamatu abil: 1) lõhkematerjali sissetuleku ja väljamineku raamat; 2) lõhkematerjali kulu raamat. (4) Arvestusraamatu lehed peavad olema nummerdatud, nööritud ja kinnitatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pitseriga. (5) Lõhkematerjali sissetuleku ja väljamineku raamatus märgitakse lõhkematerjalilattu sissetulnud ja sealt väljastatud lõhkematerjal. Iga lõhkematerjali ja selle iga liigi kohta peetakse eraldi arvestust ning selleks eraldatakse raamatus iga liigi kohta vastav arv lehti. Raamatus kajastub igapäevane laoseis. (6) Lõhkematerjali kulu raamatusse märgitakse töökäsu alusel väljastatud lõhkematerjal, samuti võetakse uuesti arvele töökäsu alusel väljastatud, kuid kulutamata jäänud ja tagastatud lõhkematerjal. (7) Iga tööpäeva lõpus kantakse lõhkematerjali kulu raamatus kuluna arvestatud lõhkematerjal lõhkematerjali sissetuleku ja väljamineku raamatus sama päeva väljaminekuna maha. (8) Käesolevas paragrahvis loetletud arvestusraamatuid tuleb säilitada viis aastat, arvates viimase sissekande tegemise päevast. § 28. Lõhkematerjali arvestus arvutis (1) Lõhkematerjali arvestust võib pidada arvutis. (2) Kui lõhkematerjali arvestust peetakse arvutis, tuleb kehtivad kanded säilitada väljatrükkidena. (3) Lõhkematerjali arvestuse kanne arvutis loetakse tehtuks, kui see on salvestatud lõhkematerjali arvestuse kannetele määratud andmebaasi. (4) Lõhkematerjali arvestus arvutis peab vastama arvestusraamatutega ettenähtule. 5. peatükk. LÕHKEMATERJALI KÄITLEMISE JA KÄIBE EEST VASTUTAVAD ISIKUD NING NENDE ATESTEERIMINE § 29. Lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutavad isikud (1) Lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutavaks isikuks või tema asendajaks võib olla vähemalt 21-aastane Eesti kodanik, samuti alalise või tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane. (2) Käesoleva seaduse mõistes on: 1) lõhkematerjali käitlemine -- lõhkematerjali valmistamine, töötlemine, ümbertöötlemine, taastamine, pakendamine, komplekteerimine, hoidmine, kasutamine, märgistamine, hävitamine ja vedu; 2) lõhkematerjali käive -- lõhkematerjali soetamine, turustamine (müümine, vastuvõtmine, tarbija otsimine, tellimine), sisse- ja väljavedu, üleandmine teistele. (3) Vastutav isik määratakse tööandja käskkirjaga. (4) Lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutav isik vastutab selle eest, et lõhkematerjali käitlemine ja käive toimub käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt ning vastab loas esitatud tingimustele. (5) Enne vastutavaks isikuks määramist peab vastav kandidaat olema atesteeritud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt. (6) Atesteerimine on nõutav järgmistel lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutavatel isikutel: 1) lõhkematerjali valmistamise eest vastutaval isikul; 2) lõhketöö tegemise eest vastutaval isikul; 3) lõhketöö järelevalve eest vastutaval isikul; 4) lõhkematerjali hoidmise ja väljastamise eest vastutaval isikul; 5) ilutulestiku korraldamise eest vastutaval isikul; 6) lõhkematerjaliga töötamise eest vastutaval isikul. (7) Vastutava isiku määramine ei vabasta tööandjat ja tegevjuhti isiklikust vastutusest lõhkematerjali käitlemise ja käibe vastavuse eest käesoleva seadusega ning muude õigusaktidega sätestatud nõuetele. § 30. Vastutava isiku atesteerimine Vastutavat isikut atesteerib tööandja suunamisel või ettevõtja taotlusel Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni eksamikomisjon, kes kontrollib kandidaadi tehnilisi ja õigusalaseid teadmisi ning valmisolekut praktiliseks tööks. Atesteeritule väljastatakse käesoleva seaduse § 31 kohaselt tunnistus. § 31. Vastutava isiku tunnistus (1) Vastutava isiku tunnistuse väljastab, pikendab ja tühistab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. (2) Tunnistus antakse kehtivusega kuni viis aastat. (3) Tunnistusel peab olema märgitud tunnistuse omaniku nimi, tunnistuse väljaandmise kuupäev, lõpetatud õppeasutuse nimetus, diplomi või tunnistuse number ja sellega omistatud kvalifikatsioon ning millise vastutava isikuna tunnistuse omanik võib töötada. (4) Tunnistuse väljaandja võib kehtivale tunnistusele teha täiendusi. (5) Tunnistuse omanik peab vähemalt üks kord viie aasta jooksul osa võtma täiendõppest, mille programm on kooskõlastatud käesoleva seaduse § 60 lõikes 3 sätestatu kohaselt. Õpingute läbimine on tunnistuse kehtivusaja pikendamise aluseks. (6) Tunnistus kaotab kehtivuse, kui selle omanik ei ole pärast tunnistuse saamist ühe aasta jooksul tunnistusel märgitud vastutava isikuna tööle asunud või tal on sellealases tegevuses vaheaeg üle kahe aasta. § 32. Vastutavate isikute arv ja töökorraldus (1) Vastutavate isikute arv ja kvalifikatsioon peab, sõltuvalt ettevõtte suurusest, tagama lõhkematerjali ohutu käitlemise ja käibe. (2) Ametikohtade loetelu, millel töötamine ühitatakse vastutusega mõnes lõhkematerjalide käitlemise või käibe valdkonnas, samuti vastutavate isikute arvu määrab tööandja kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. (3) Kui ettevõtte omanik või valdaja on ühtlasi mõne käesoleva seaduse § 29 lõikes 6 nimetatud tegevusala eest vastutav isik, peab ka tema taotlema atesteerimist. (4) Ettevõttesisene töökorraldus peab tagama, et ametikohale määratud vastutav isik saaks täita oma ettenähtud kohustusi. § 33. Vastutavale isikule esitatavad nõuded (1) Vastutavaks isikuks ei või määrata isikut, kes: 1) põeb psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäiret; 2) põeb rasket või pikaajalist psüühikahäiret, mis on vastunäidustuseks lõhkematerjalidega töötamisel; 3) on tunnistatud teovõimetuks või tema teovõimet on piiratud; 4) on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata sellest, kas karistatus on kustunud või kustutatud; 5) omab karistatust muu kuriteo toimepanemise eest; 6) on kriminaalkorras karistatud kuriteo eest, mille põhjustas hooletu ümberkäimine relva, laskemoona või lõhkematerjaliga, olenemata sellest, kas karistatus on kustunud või kustutatud; 7) on kriminaalmenetlusest tulenevatel alustel kuulutatud tagaotsitavaks või võetud vastutusele kahtlustatavana, süüdistatavana või kohtualusena; 8) on eelnenud aasta jooksul vähemalt kaks korda karistatud halduskorras, millest üks oli haldusarest. (2) Vastutavale isikule esitatakse järgmised haridusnõuded: 1) lõhkematerjali valmistamise eest vastutav isik peab olema kõrg- või keskeriharidusega lõhkeainete keemik-tehnoloog, samuti mäeinsener või mäetehnik, kes on lõpetanud kursuse lõhkeainete tehnoloogia erialal; 2) lõhketööde tegemise eest vastutaval isikul peab olema mäetehniline kõrg- või keskeriharidus; mäetehnilise hariduse puudumisel peab ta olema lõpetanud käesoleva seaduse § 60 lõikes 3 sätestatu kohaselt kooskõlastatud programmi järgi läbiviidud kursuse ja praktilise õppuse, ühtlasi peab tal olema kuuekuuline praktiline staaþ lõhketööde valdkonnas töötamisel; 3) lõhketööde järelevalve eest vastutaval isikul peab olema käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nõutav haridus, praktiline staaþ ei ole nõutav; 4) lõhkematerjali hoidmise ja väljastamise eest vastutaval isikul peab olema mäeinseneri, mäetehniku või lõhkematerjali laojuhataja kvalifikatsioon; 5) ilutulestiku korraldamise eest vastutaval isikul peab olema lõhkeainete keemik-tehnoloogi või pürotehniku kvalifikatsioon; 6) lõhkematerjaliga töötamise eest vastutaval isikul peab olema lõhkeainete keemik-tehnoloogi või mäeinseneri kvalifikatsioon. (3) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon võib erandkorras möönda ka atesteeritava isiku teisi kvalifikatsioone, kui ta on lõpetanud vastava kursuse ja tal on suuri praktilise töö kogemusi selles tegevusvaldkonnas. § 34. Vastutava isiku tunnistuse tühistamine (1) Tunnistuse võib tühistada, kui tunnistuse omanik: 1) ei vasta enam käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2) on käsitsenud lõhkematerjale alkoholijoobes, narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all; 3) on hooletuse või lohakuse tõttu lasknud lõhkematerjali kaotsi minna või kõlbmatuks muutuda; 4) on korduvalt rikkunud töödistsipliini ja ohutuseeskirju; 5) on lõhkematerjali kasutamisel rikkunud käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõudeid, kuid sellega ei kaasnenud haldus- või kriminaalvastutust. (2) Tunnistus tühistatakse tööandja või järelevalveorgani taotlusel. (3) Tunnistuse tühistamise otsuse peale võib esitada kaebuse kohtule seaduses ettenähtud korras. 6. peatükk. LÕHKEMATERJALI KASUTAMINE § 35. Lõhkematerjali kasutamise üldsätted (1) Lõhketööd võib teha, lõhkematerjaliga töötada ja ilutulestikku korraldada asutus või isik, kellel on selleks ettenähtud korras antud vastav luba. (2) Loa lõhketöö tegemiseks, lõhkematerjaliga töötamiseks ja ilutulestiku korraldamiseks annab, muudab, peatab või tühistab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. § 36. Lõhketöö tegemise luba (1) Lõhketöö tegemise luba antakse ettevõttele, kellel on lõhketöö tegemise eest vastutav isik lõhketöö juhtimiseks, lõhkaja lõhketöö tegemiseks ja ladu lõhkematerjali hoidmiseks või rendileping lõhkematerjalilao kasutamiseks. (2) Lõhketöö tegemise loaga määratakse piirkond, kus ettevõte võib lõhketööd teha, ja lõhketöö lubatav liik. (3) Lõhketöö tegemine peab olema kooskõlastatud linna- või vallavalitsusega. (4) Lõhketöö tegemise luba antakse tähtajatuna ning see kehtib seni, kuni muutub ettevõtte nimi, vahetub lõhketöö tegemise eest vastutav isik või lõhketöö tegemisel esineb käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide selliseid rikkumisi, mis tingivad loa tühistamise. (5) Enne lõhketöö tegemise loa väljastamist kontrollib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ettevõtte valmisolekut lõhketööks. § 37. Lõhkematerjaliga töötamise luba (1) Lõhkematerjaliga töötamise luba antakse ettevõttele või asutusele, kes tegeleb lõhkematerjali katsetamisega, metalli või muu materjali töötlemisega plahvatuse abil, laskemoona valmistamisega või muu tegevusega, mis eeldab plahvatuse kasutamist. (2) Lõhkematerjali kasutaval ettevõttel või asutusel peab olema lõhkematerjaliga töötamise eest vastutav isik nende tööde juhtimiseks, laborant katsetuste tegemiseks ja koht lõhkematerjali hoidmiseks. § 38. Ilutulestiku korraldamise luba (1) Ilutulestik käesoleva seaduse mõistes on vaatemäng, mis põhineb pürotehniliste ainete põlemisel tekkivatel valgusefektidel. (2) Ilutulestiku korraldamise luba on nõutav III, IV või T1 klassi pürotehniliste toodete kasutamisel. (3) Ilutulestiku korraldamise luba antakse asutustele, füüsilisele või juriidilisele isikule, kellel on ilutulestiku korraldamise eest vastutav isik ja tingimused pürotehniliste toodete hoidmiseks. Ilutulestiku tegemiseks IV klassi pürotehniliste toodetega peab olema pürotehnik. (4) Iga konkreetse ilutulestiku tegemiseks peab ilutulestikku korraldav isik või asutus saama linna- või vallavalitsuse nõusoleku kooskõlastatult tuletõrjejärelevalve ja politseiprefektuuriga. § 39. Lõhketöö luba (1) Lõhketöö luba antakse lõhketöö tegemise loa omanikule, kui ta soovib lõhketööd teha asulas, ehitise purustamisel, metalli töötlemisel või purustamisel, vee all ja masslõhkamisel (üle ühe tonni lõhkeainet korraga). (2) Lõhketöö loa saamiseks peab loa taotleja esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile avalduse, millele lisatakse: 1) lõhketöö projekt; 2) maakoha plaan mõõtkavas 1:500 kuni 1:10000, kuhu on märgitud lõhatav objekt ja lõhketöö ohtliku ala piirid koos valvepostide paigutusega; 3) linna- või vallavalitsuse nõusolek ja keskkonnatalituse ning ohtlikku alasse jääva ettevõtte või asutuse kooskõlastus ja tingimused. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 näidatud kooskõlastused võib teha ka maakoha plaanile. Kooskõlastusest keeldumisel tuleb märkida selle põhjus. (4) Lõhketöö luba antakse kehtivusega kuni üks aasta. Loa kehtivuse tähtaega võib pikendada, kui lõhketöö ohtliku ala piirid ja lõhketöö tehnilised tingimused ei ole muutunud. Muudel juhtudel on vajalik uus lõhketöö luba. (5) Lõhketöö luba ei ole nõutav, kui maavara tootev ettevõte teeb ise maavara kaevandamiseks vajalikku masslõhkamist. Masslõhkamise vajadusel tuleb käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud lõhketöö tegemise loa taotlemisel lisada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud dokumendid. (6) Kui lõhketöö ohtlik ala ei ületa maa-ala piire, millele maavara tootval või lõhketööd tellival ettevõttel on kasutamisõigus ja kaevandamisloa väljaandja ei ole andnud lisatingimusi, ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ettenähtud nõusolek ja kooskõlastused vajalikud. § 40. Lõhketöö loa väljaandmisest keeldumine Lõhketöö luba ei anta, kui: 1) kooskõlastusega antud nõuete täitmine viib käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 sätestatud lõhketöö ohutuseeskirja rikkumisele; 2) lõhketöö projektis ettenähtud abinõud ei taga inimeste, vara ja keskkonna ohutust. § 41. Lõhketöö tegija (1) Lõhketööd võib teha ainult lõhkaja kutsetunnistust omav isik (edaspidi lõhkaja). (2) Lõhkajana võib töötada Eesti kodanik, samuti alalise või tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane, kes on vähemalt 19-aastane, töötanud ühe aasta lõhketöö lähiprofiilil olevatel töödel, kellel ei esine käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 loetletud asjaolusid ning ta on läbinud eelneva tervisekontrolli, mille järeldusotsus ei välista lõhkajana töötamist, on lõpetanud käesoleva seaduse § 60 lõike 3 kohaselt kinnitatud programmi järgi läbiviidud kursused ja sooritanud eksami Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kvalifikatsioonikomisjonis ning saanud lõhkaja kutsetunnistuse. (3) Lõhkaja kutse taotleja peab läbima eelneva tervisekontrolli ja lõhketöö tegija perioodilise tervisekontrolli sotsiaalministri poolt kehtestatud korras. (4) Lõhkajana võib töötada ka isik, kes on kõrgkoolis või kutseõppeasutuses edukalt läbinud programmilise lõhketööde õppuse, töötanud seejärel vähemalt kaks kuud lõhkaja abina ja sooritanud eksami Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kvalifikatsioonikomisjonis. (5) Välismaal lõhkaja kutseõpetuse läbinud lõhkaja peab sooritama eksami Eesti lõhketööalaste õigusaktide tundmises. Eestis seaduslikult viibiv välismaalane võib töötada lõhkajana, kui tal on lõhkaja kutsetunnistus, Eestis töötamise luba ja ta on sooritanud eksami Eesti lõhketööalaste õigusaktide tundmises. (6) Lõhkaja võib teha ainult kutsetunnistusel märgitud lõhketööd. (7) Lõhkaja kutsetunnistus kehtib viis aastat. Selle kehtivuse pikendamiseks peab lõhkaja läbi tegema täiendõppe ja sooritama eksami Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis. Kutsetunnistus muutub kehtetuks, kui selle omanik ei ole aasta jooksul asunud töötama sellel kutsealal või kui tema töökatkestus lõhkajana on kestnud üle kahe aasta. (8) Lõhkaja võib pärast aastast töötamist, kui ta on vähemalt 21-aastane, taotleda lõhkemeistri kvalifikatsiooni, mis annab talle õiguse teha lõhketööd iseseisvalt lõhketööde järelevalve eest vastutava isiku juuresolekuta, välja arvatud käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (9) Lõhkemeistri kvalifikatsiooni saamiseks peab lõhkaja läbi tegema täiendõppe ja sooritama eksami Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis. Lõhkemeistri kvalifikatsioon märgitakse lõhkaja kutsetunnistusele. § 42. Lõhkematerjali väljastaja (1) Lõhkematerjali võib lattu hoiule võtta ja laost väljastada lõhkematerjalilao juhataja ja lõhkematerjali väljastaja. (2) Lõhkematerjalilao juhataja ja tema asendaja peavad olema atesteeritud lõhkematerjali hoidmise ja väljastamise eest vastutava isikuna. (3) Lõhkematerjalilao juhatajal peab olema mäeinseneri või tehniku kvalifikatsioon või ta peab olema lõpetanud käesoleva seaduse § 60 lõike 3 kohaselt kinnitatud programmi järgi läbiviidud kursuse, sooritanud eksami Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kvalifikatsioonikomisjonis ja saanud lõhkematerjalilao juhataja kutsetunnistuse. (4) Lõhkematerjali väljastajana võib töötada isik, kellel on kas lõhkematerjalilao juhataja kutsetunnistus või on ta lõpetanud käesoleva seaduse § 60 lõike 3 kohaselt kinnitatud programmi järgi läbiviidud kursused, sooritanud eksami Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kvalifikatsioonikomisjonis ja saanud lõhkematerjali väljastaja kutsetunnistuse. (5) Pürotehniliste toodete lao juhatajaks võib määrata isiku, kellel on lõhkematerjali väljastaja kutsetunnistus, tema atesteerimine ei ole nõutav. § 43. Lõhkematerjali laborant (1) Lõhkematerjali laborandiks on käesoleva seaduse mõistes isik, kes katsetab lõhkematerjali või töötleb metalle või muid materjale plahvatuse abil. (2) Lõhkematerjali laborandina võib töötada käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 sätestatu järgi väljaõppe ja kutsetunnistuse saanud isik. § 44. Kutsetunnistuse äravõtmine (1) Lõhkajalt, lõhkematerjalilao juhatajalt, lõhkematerjali väljastajalt või laborandilt võib kutsetunnistuse ära võtta, kui: 1) ta on sooritanud käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 loetletud õiguserikkumise; 2) tema tegevus põhjustas raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse või avarii; 3) ta on korduvalt rikkunud ohutuseeskirjade nõudeid. (2) Kutsetunnistuse võib ära võtta politseiasutuse või tööandja taotlusel, samuti järelevalvet teostava ametiisiku poolt avastatud ohutuseeskirjade rikkumiste korral Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu alusel töötajalt äravõetud kutsetunnistuse võib ennistada pärast kutseeksami sooritamist Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis, kuid mitte enne kolme kuu möödumist kutsetunnistuse äravõtmisest. § 45. Lõhkematerjali hävitamine (1) Standardi või tehniliste tingimuste nõuetele mittevastav, samuti leitud lõhkematerjal kuulub hävitamisele. (2) Leitud lõhkematerjal antakse hävitamiseks üle Päästeametile. (3) Töökohas tuleb hävitada tõrke andnud ja tõrke likvideerimisel mitteplahvatanud lõhkematerjal. (4) Lõhkematerjalitehases võib lõhkematerjali hävitada lõhkematerjali valmistamise eest vastutava isiku, lõhkematerjalilaos lõhkematerjali hoidmise ja väljastamise eest vastutava isiku ja töökohas lõhketöö tegemise või lõhkematerjaliga töötamise eest vastutava isiku korraldusel. (5) Lõhkematerjali võib hävitada lõhkaja või lõhkematerjali laborandi kutsetunnistust omav isik. 7. peatükk. LÕHKEMATERJALI VEDU § 46. Lõhkematerjali vedu raudtee-, õhu- ja veetranspordiga Lõhkematerjali vedu raudtee-, õhu- ja veetranspordiga toimub vastavat veoliiki käsitlevate seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. § 47. Lõhkematerjali autovedu üldkasutatavatel teedel (1) Lõhkematerjali autovedu üldiseks liikluseks avatud teedel toimub liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268) ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. (2) Lõhkematerjali autovedu võib teostada lõhkematerjali valmistamisluba, müügiluba või soetusluba omav isik. (3) Lõhkematerjali vedaval autol peab olema kaks juhti, kellel on lõhkematerjali vedamiseks vastav kvalifikatsioon. (4) Kui lõhkaja saadab lõhkematerjali vedavat veoühikut lõhkematerjali veol laost töökohta, võib lõhkematerjali saatekirja asemel olla töökäsk. § 48. Lõhkematerjali vedu koguses, mis ei ületa vabapiiriga määratut (1) Vabapiir on käesoleva seaduse mõistes lõhkematerjali suurim lubatud netomass ühes veoühikus, mille vedamisel ohtlikele veostele kehtestatud piirangud ei ole kohustuslikud. (2) Sõltuvalt sobivusrühmast on lõhkematerjali vabapiir ja ohutegur järgmised: 1) A sobivusrühmal 5 kg ohuteguriga 200; 2) B sobivusrühmal 20 kg ohuteguriga 50; 3) C sobivusrühmal 50 kg ohuteguriga 20; 4) D sobivusrühmal 50 kg ohuteguriga 20; 5) E sobivusrühmal 333 kg ohuteguriga 3; 6) F sobivusrühmal 500 kg ohuteguriga 2; 7) G sobivusrühmal 1000 kg ohuteguriga 1. (3) Erinevate sobivusrühmade lõhkematerjalide koosveol ei tohi veetavate lõhkematerjalide netomasside ja ohutegurite korrutiste summa olla üle 1000. (4) A sobivusrühma lõhkematerjali ei tohi vedada koos mistahes teise lõhkematerjaliga. (5) Lõhkematerjali veol peab autojuht olema varustatud sidevahendiga. (6) Veoühikul peab olema üks käsitulekustuti, mille minimaalne maht on 2 kg kuiva pulbrit või samaväärses koguses kustutusainet. § 49. Lõhkematerjali autovedu üldiseks liikluseks suletud teel ja territooriumil (1) Üldiseks liikluseks suletud teel või territooriumil võib lõhkematerjali autovedu toimuda ainult tee või territooriumi omaniku või haldaja loal. (2) Lõhkematerjali autoveol üldiseks liikluseks suletud teel ja territooriumil vabapiiri ületavas koguses kehtivad järgmised nõuded: 1) autojuhil peab olema ohtlike veoste veo autojuhi koolituse tunnistus; 2) veoühik peab olema märgistatud ohtlike veoste tunnusmärgi ja ohumärgisega; 3) veokis peab olema lõhkematerjali saatev isik, kellel on lõhkematerjali käitlemise õigus ja saatekiri või töökäsk; 4) veoseruum ei tohi olla kallutatav; 5) veoühikus peab olema üks käsitulekustuti, mille minimaalne maht on 6 kg kuiva pulbrit (või samaväärses koguses kustutusainet); 6) veoki peab olema lubanud lõhkematerjali veole auto tehnoseisundi eest vastutav isik. § 50. Lõhkematerjali pakend (1) Lõhkematerjali välispakend peab olema selliselt valmistatud ja suletud, et normaalsete veotingimuste korral esineva vibratsiooni, temperatuuri kõikumise, niiskuse ja rõhu toimel sisepakendist selle sisu välja ei tuleks. (2) Pakendi väliskülgedel ei tohi olla lõhkematerjali jälgi. Selline nõue kehtib ka korduvkasutatava pakendi kohta. (3) Pakendi osad, mis on vahetult kontaktis lõhkeainega, ei tohi sellega keemiliselt reageerida. Vajaduse korral tuleb pakendi siseküljed vastava ainega katta või töödelda. 8. peatükk. LÕHKEMATERJALI KÄITLEMISE JA KÄIBEGA TEGELEVA ISIKU NING ASUTUSE KOHUSTUSED § 51. Avariist, tööõnnetusest ja lõhkematerjali kaotsiminekust teatamine ning nende uurimine (1) Lõhkematerjali käitlemisel või käibel toimunud avariist või tööõnnetusest, mis põhjustas töötaja surma, raske tervisekahjustuse või tervisekahjustuse kahele või enamale töötajale, peab tööandja viivitamatult teatama asukohajärgsele politseiasutusele, Tööinspektsioonile ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile. (2) Lõhkematerjali omanik või valdaja on kohustatud viivitamatult teatama igast lõhkematerjali varastamise, röövimise, kaotsimineku või hävimise juhtumist asukohajärgsele politseiasutusele ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile. (3) Avarii või tööõnnetuse tehnilisi põhjusi uurib komisjon, kuhu kuuluvad Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, Tööinspektsiooni, ametiühingu ja ettevõtte esindajad. Komisjoni esimeheks on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni esindaja. (4) Kui avarii või tööõnnetuse puhul ilmnesid kuriteo tunnused, saadetakse materjal juurdlus- või uurimisorganile. § 52. Lõhkematerjali käitlemisega tekitatud kahju hüvitamine Lõhkematerjali valmistamise, lõhkematerjaliga töötamise, lõhketöö tegemise, samuti ilutulestiku korraldamise loa valdaja on kohustatud täielikult hüvitama kõik lõhkematerjali käitlemisega tekitatud kahjud, kui tellija ja töövõtja omavaheline leping ei sätesta teisiti, olenemata sellest, kas kahju tekkimist võis ette näha või mitte. § 53. Lõhkematerjali käitlemise ja käibega seotud objektide, ettevõtete ning asutuste ülevaatus (1) Lõhkematerjali käitlemise ja käibega seotud objektid, ettevõtted ja asutused kuuluvad kohustuslikule ülevaatusele Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt. (2) Ülevaatuse sagedus kehtestatakse majandusministri määrusega. 9. peatükk. RIIKLIK JÄRELEVALVE JA VASTUTUS § 54. Seaduse täitmise riikliku järelevalve korraldamine Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetest kinnipidamise üle teostavad: 1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon -- lõhkematerjali ohutu käitlemise ning töökohas toimuva veo üle; 2) politseiasutused -- lõhkematerjali veo üle üldkasutataval teel ning lõhkematerjalitehase ja -lao valvereþiimi üle; 3) tarbijakaitseseadusega (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953) volitatud kontrollorganid I ja II klassi pürotehniliste toodete jaemüügi üle; 4) tolliasutused -- tolliseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras -- lõhkematerjali sisse- ja väljaveo ning transiidi üle; 5) tuletõrjejärelevalveorganid -- lõhkematerjalitehase ja -lao tuleohutuse üle; 6) kohalik omavalitsus vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele -- lõhkematerjalitehase ja -lao ehituse üle; 7) Tööinspektsioon -- töökaitseseadusega ja selle alusel antud õigusaktidega töötingimuste üle; 8) Tervisekaitseinspektsioon -- lõhkematerjali käitlemisel tervisekaitse nõuetest kinnipidamise üle, lähtudes rahvatervise seadusest (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569). § 55. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused (1) Käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest kinnipidamise üle kontrollima volitatud ametiisikul on õigus vastavalt käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud pädevusele ja oma asutuse põhimäärusega kehtestatud pädevuse piires: 1) kontrollida käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 sätestatud korras kehtestatud lõhkematerjali käitlemisega seotud tehniliste ja ohutuseeskirjade järgimist kontrollialuses ettevõttes; 2) nõuda füüsiliselt isikult või juriidilise isiku või asutuse vastutavalt esindajalt kõigi lõhkematerjali käitlemisega seotud dokumentide esitamist ja kirjalikku või suulist informatsiooni, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks; 3) teha ettekirjutusi avastatud õiguserikkumise lõpetamiseks; 4) määrata ekspertiisi avarii või tööõnnetuse põhjuse väljaselgitamiseks; 5) võtta tarvitusele muid abinõusid, mis on ette nähtud seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega. (2) Inimese elu ja tervist ohustava või avariiohtliku töö tegemisel, samuti ettekirjutuse täitmata jätmisel järelevalvet teostava ametiasutuse esindajal on õigus seisatada tööd. § 56. Kontrollitava ja kontrollija kohustused järelevalve tagamiseks (1) Ettevõte või asutus peab võimaldama kontrollijal tutvuda kõigi kontrollimiseks vajalike dokumentidega ning andma talle vajalikku teavet. (2) Kontrollija peab hoidma kontrolli käigus teavitunud ärisaladust. § 57. Füüsilise isiku vastutus Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise eest kannab füüsiline isik tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras. § 58. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidilise isiku halduskaristus on: 1) rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni lõhkematerjali müümise eest lõhkematerjali soetusluba mitteomavale isikule (välja arvatud I ja II klassi pürotehniliste toodete müümisel); 2) rahatrahv 10 000 kuni 70 000 krooni loata lõhketööde tegemise või ilutulestiku korraldamise eest (välja arvatud I ja II klassi pürotehniliste toodete kasutamisega); 3) rahatrahv 10 000 kuni 30 000 krooni järelevalveorgani ettekirjutuse täitmata jätmise eest; 4) rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni avarii, tööõnnetuse või lõhkematerjali kaotsimineku juhtumi varjamise eest; 5) rahatrahv 5000 kuni 25 000 krooni lõhkematerjali hoidmise ja arvestuse nõuete rikkumise eest; 6) rahatrahv 1000 kuni 10 000 krooni lõhkematerjali arvestusraamatute kaotamise või ennetähtaegse hävitamise eest. (2) Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguserikkumise asja arutamise ja temale karistuse määramise õigus on halduskohtunikul. (3) Menetlus käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud juriidiliste isikute haldusõiguserikkumiste asjades, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723) ettenähtud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. (4) Juriidilise isiku karistamine ei vabasta vastutusest õiguserikkumises süüdiolevat ametiisikut. § 59. Haldusprotokolli koostamine (1) Käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 loetletud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste kohta protokolli koostamise õigus on käesoleva seaduse täitmise üle järelevalvet teostama volitatud ametiisikul. (2) Protokollis näidatakse selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, haldusõiguserikkuja nimetus ja asukoht, haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva seaduse § 58 lõike 1 vastavale punktile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja muud asja lahendamiseks vajalikud andmed. § 60. Eeskirjade, juhendite ja õppeprogrammide kehtestamine (1) Lõhkematerjalitehase ja lõhkematerjalilao ehitamise ja kasutamise eeskiri, lõhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kasutamise tehnilised ja ohutuseeskirjad ning pürotehniliste toodete käitlemise eeskiri kehtestatakse majandusministri määrusega. (2) Lõhkematerjali ohutu käitlemise ja käibe ettevõttesisesed juhendid kehtestab ettevõtja kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. (3) Lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutavate isikute väljaõppe ja täiendõppe, lõhkajate, lõhkematerjali laojuhatajate, väljaandjate ja laborantide õppeprogrammid kehtestab õppusi läbiviiv koolitusasutus kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. § 61. Dokumentide vormide kinnitamine (1) Käesoleva seaduse §-des 3, 9, 19, 23, 36, 37 ja 38 sätestatud lubade, käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud töökäsu, käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud raamatute ning käesoleva seaduse §-des 30, 41, 42 ja 43 sätestatud tunnistuste vormid kinnitatakse majandusministri määrusega. (2) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud loa vorm kinnitatakse siseministri määrusega. § 62. Toimingute maksustamine riigilõivuga Käesolevas seaduses sätestatud toimingute eest tasutakse riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele. 10. peatükk. SEADUSE RAKENDAMINE § 63. Varem välja antud dokumentide kehtivus Lõhkematerjali käitlemise ja käibe kohta seniste õigusaktide alusel väljaantud litsentsid, load, tunnistused, kutsetunnistused ja muud dokumendid, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui viis aastat pärast käesoleva seaduse jõustumist. § 64. Maapõueseaduse muutmine ja täiendamine Maapõueseaduses (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1) paragrahvi 76 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Lõhkematerjali käitlemise ja käibe õiguslikud alused kehtestatakse lõhkematerjaliseadusega.»; 2) paragrahvi 80 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «4) lõhkematerjali valmistamise, töökohas toimuva veo, hoidmise, kasutamise ja lõhketöö tegemise kontroll;». § 65. Kriminaalkoodeksi muutmine ja täiendamine Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1) paragrahvi 101 punkti 8 lõppu täiendatakse pärast sõna «tapmine,» sõnaga «või»; 2) paragrahvi 101 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: «9) lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega,»; 3) paragrahvi 144 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse pärast sõnu «varalise kahju» sõnadega «või kui see pandi toime lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega»; 4) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: «(2) Sama tegevuse eest lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega, mis põhjustas isiku surma, -- karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega.»; 5) paragrahvi 207 pealkirjast ning lõigetest 1, 2, 3 ja 4 jäetakse välja sõnad «või lõhkematerjal» vastavas käändes; 6) paragrahv 2073 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 2073. Lõhkematerjali ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine, müümine või edasiandmine (1) Lõhkematerjali ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, vedamise, müümise või üleandmise eest -- karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tegevuse eest, kui nimetatud tegevuse objektiks oli tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjal, -- karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani.». § 66. Kriminaalmenetluse koodeksi täiendamine Kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6--8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1997, 24, 362; 29, 447; 77, 1312) § 104 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «74» sõnadega «101 p. 9, 144 lg. 2» ja pärast arvu «1981» arvuga «2074». § 67. Haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamine Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201) tehakse järgmised täiendused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 1571 järgmises sõnastuses: «§ 1571. Punase signaalraketi ebaseaduslik laskmine Üksiku punase signaalraketi ebaseadusliku laskmise eest -- määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.»; 2) paragrahvi 189 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «156 lg. 4» arvuga «1571». § 68. Riigilõivuseaduse täiendamine Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) tehakse järgmised täiendused: 1) seaduse § 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses: «161) lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavad toimingud;»; 2) seadust täiendatakse 91. jaoga järgmises sõnastuses: «91. jagu Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavad toimingud § 1051. Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavate toimingute eest riigilõivu tasumine: 1) lõhketöö tegemise loa väljastamise eest: lõhkematerjalide kulu korral kuni 100 t aastas 100 krooni; lõhkematerjalide kulu korral kuni 500 t aastas 250 krooni; lõhkematerjalide kulu korral kuni 1000 t aastas 500 krooni; lõhkematerjalide kulu korral üle 1000 t aastas 1000 krooni; 2) ilutulestiku korraldamise loa väljastamise eest 400 krooni; 3) lõhketöö loa väljastamise eest (koos projekti ekspertiisiga): lõhkematerjalide kulu korral kuni 1,0 t 100 krooni; lõhkematerjalide kulu korral üle 1,0 t 350 krooni; 4) lõhketöö loa pikendamise eest 50 krooni; 5) lõhkematerjaliga töötamise loa väljastamise eest 100 krooni; 6) lõhkematerjali hoiuloa väljastamise eest 100 krooni; 7) lõhkematerjali kasutusloa väljastamise eest 1200 krooni; 8) lõhkematerjali sisse- või väljaveo loa väljastamise eest: kuni 100 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 100 krooni; kuni 500 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 250 krooni; kuni 1000 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 300 krooni; üle 1000 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks 300 + 200 krooni iga järgmise 1000 t eest; 9) lihtlõhkeaine valmistamisloa väljastamise eest 600 krooni; 10) lõhkematerjalitehase käitamisloa väljastamise eest 6000 krooni; 11) lõhkematerjali soetusloa väljastamise eest: füüsilisele isikule 100 krooni; juriidilisele isikule või asutusele 200 krooni; 12) lõhkematerjalide käitlemise ja käibe eest vastutavate isikute välja- või täiendõppe programmide kinnitamise eest 100 krooni; 13) lõhkajate, lõhkematerjalilao juhatajate, väljaandjate või laborantide õppeprogrammide läbivaatamise ja kinnitamise eest 100 krooni; 14) lõhkematerjalide arvestusraamatu pitseerimise ja registreerimise eest 50 krooni; 15) lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutava isiku atesteerimise ja tunnistuse väljastamise eest 450 krooni; 16) lõhkematerjali laohoidja või väljaandja kutsetunnistuse väljastamise (koos teadmiste kontrolliga) eest 250 krooni; 17) lõhkaja kutsetunnistuse väljastamise (koos teadmiste kontrolliga) eest 250 krooni; 18) lõhkaja kvalifikatsiooni tõstmise või teadmiste korduvkontrolli eest 200 krooni; 19) lõhkematerjali valmistamise tegevusloa väljastamise eest 2000 krooni; 20) lõhkematerjali müügi tegevusloa väljastamise eest 2000 krooni.». § 69. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Toomas SAVI