Kriminaalkoodeksi, kriminaalmenetluse koodeksi, halduskohtumenetluse seadustiku ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus
Vastu võetud 19.11.1997
I. Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Käesoleva koodeksi järgi kuuluvad kriminaalvastutusele kõik isikud, kes on toime pannud kuriteo Eesti Vabariigi territooriumil. Käesoleva koodeksi järgi kuuluvad kriminaalvastutusele ka isikud, kes on toime pannud kuriteo Eesti Vabariigis registreeritud laeval või õhusõidukil, sõltumata sellise laeva või õhusõiduki asukohast kuriteo toimepanemise ajal.».
§ 2. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 5. Käesoleva koodeksi kehtivus tegude suhtes, mis on toime pandud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
(1) Eesti Vabariigi kodanikku, välisriigi kodanikku või kodakondsuseta isikut võib käesoleva koodeksi järgi võtta kriminaalvastutusele teo eest, mis on toime pandud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi:
1) kui välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku kriminaalvastutusele võtmiseks ja teo toimepanemise kohas on selline tegu kriminaalseaduse järgi samuti karistatav või kui teo toimepanemise kohas ei kehti ühegi riigi kriminaalõigus;
2) kui tegu oli toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku, Eesti Vabariigis registreeritud juriidilise isiku või Eesti Vabariigi vastu ja kui selline tegu on käesoleva koodeksi ja teo toimepanemise koha kriminaalseaduse järgi karistatav või kui teo toimepanemise kohas ei kehti ühegi riigi kriminaalõigus.
(2) Käesolev koodeks kehtib väljaspool käesoleva koodeksi kehtivusala toimepandud teo suhtes, mis on kuritegu käesoleva koodeksi järgi, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu kriminaalseaduse järgi karistatav või kui toimepanemise kohas ei kehti ühegi riigi kriminaalõigus ja kui
1) toimepanija oli toimepanemise ajal Eesti Vabariigi kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või
2) toimepanija oli teo toimepanemise ajal välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik, on Eesti Vabariigis kinni peetud ja ei kuulu väljaandmisele.
(3) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib käesolev koodeks tegude kohta, mis kuuluvad Eesti Vabariigi välislepingu alusel karistamisele ka siis, kui tegu pannakse toime väljaspool Eesti Vabariigi piire.».
II. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6--8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1997, 24, 362; 29, 447; 77, 1312) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 3. Koodeksit täiendatakse üheksanda osaga järgmises sõnastuses:
«Üheksas osa. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
Kolmekümne neljas peatükk. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KRIMINAALMENETLUSE ALAL
§ 391. Üldpõhimõtted
(1) Õigusabi taotlusi kriminaalasjades lahendatakse Eesti Vabariigi välislepingute alusel. Riikidele, kellega välislepingut ei ole sõlmitud, osutatakse õigusabi Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud Euroopa Nõukogu kriminaalkonventsioonidest ja käesolevast osast tulenevate põhimõtete järgi.
(2) Käesoleva osa sätteid rakendatakse, kui Eesti Vabariigi välisleping ei sätesta teisiti.
(3) Käesolevas osas reguleeritud toimingutes juhindutakse käesoleva koodeksi sätetest, kui käesolevast osast ei tulene teisiti.
§ 392. Õigusasutused
Õigusasutused, mis esitavad õigusabi taotlusi välisriigile ja lahendavad oma pädevuse kohaselt välisriigist saabunud õigusabi taotlusi, on Eesti Vabariigi kohtud, Riigiprokuratuur, Justiitsministeerium ja Siseministeerium.
§ 393. Välisriigis kogutud tõendite arvestamine
Välisriigis kogutud tõendeid arvestatakse tõenditena kriminaalmenetluses Eesti Vabariigis, välja arvatud juhul, kui need on kogutud toiminguga, mis on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.
§ 394. Riigiprokuratuuri prokuröri toimingud seoses isiku välisriigile väljaandmise taotluse saabumisega
(1) Justiitsminister saadab välisriigilt saabunud isiku väljaandmise taotluse viivitamatult Riigiprokuratuuri. Kui väljaandmise taotlus saabub otse Riigiprokuratuuri, teavitab Riigiprokuratuuri prokurör sellest viivitamatult ka Justiitsministeeriumi.
(2) Riigiprokuratuuri prokurör on kohustatud saabunud väljaandmise taotluse viivitamatult läbi vaatama ja kontrollima, kas taotlusele on lisatud kõik vajalikud dokumendid. Vajadusel nõutakse Justiitsministeeriumi vahendusel välisriigilt lisateavet, määrates kindlaks vastamise tähtaja.
(3) Nõuetekohase väljaandmise taotluse saadab Riigiprokuratuuri prokurör viivitamatult kohtusse.
§ 395. Kohtualluvus
Isiku välisriigile väljaandmise taotluse menetlemine allub Tallinna Linnakohtule.
§ 396. Vahi alla võtmine ja vahi all pidamine
(1) Pärast isiku välisriigile väljaandmise taotluse kohtusse saabumist otsustab kohtunik juurdleja või uurija põhistatud määruse alusel või Riigiprokuratuuri prokuröri ettepanekul loa andmise väljaantava isiku vahi alla võtmiseks. Vahi alla võtmisest keeldumist motiveeritakse.
(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib linna- või maakohtu kohtunik anda loa vahi alla võtmiseks ka enne isiku välisriigile väljaandmise taotluse saabumist, kui välisriigi pädev asutus seda taotleb ja kinnitab, et on olemas korraldus isiku vahistamiseks või isiku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning väljaandmise taotlus saadetakse viivitamatult.
(3) Isiku võib vahi alt vabastada, kui välisriik ei ole kaheksateist päeva pärast kinnipidamist esitanud väljaandmise taotlust ühes nõutavate dokumentidega. Isik vabastatakse vahi alt, kui väljaandmise taotlus ei ole saabunud neljakümne päeva jooksul.
§ 397. Õigus esindajale
(1) Isikul on õigus esindajale kogu väljaandmise menetluse jooksul. Esindajaks võivad olla vandeadvokaadid või nende vanemabid ja abid ning teised isikud kohtu loal.
(2) Kui isik taotleb esindaja osavõttu, kuid tal puudub võimalus õigusabi eest tasuda, määratakse isikule esindaja käesoleva koodeksi § 361 2. lõikes sätestatud korras.
§ 398. Välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmine tema nõusolekul
(1) Välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku võib esindaja juuresolekul antud kirjaliku nõusoleku alusel viivitamatult välja anda. Ettepanek välisriigile väljaandmisega nõustumiseks tehakse väljaantava isiku kinnipidamisel. Nõusolek saadetakse viivitamatult justiitsministrile, kes otsustab isiku välisriigile väljaandmise.
(2) Justiitsministri otsus välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku väljaandmise kohta edastatakse viivitamatult täitmiseks Politseiametile. Väljaandmisest keeldumise otsus saadetakse Riigiprokuratuuri kriminaalasja algatamise otsustamiseks.
§ 399. Isiku välisriigile väljaandmise menetlus kohtus
(1) Kohtuistung peab toimuma hiljemalt kümne ööpäeva jooksul, arvates isiku välisriigile väljaandmise taotluse kohtusse saabumisest.
(2) Kohtunik vaatab väljaandmise taotluse läbi ainuisikuliselt.
(3) Riigiprokuratuuri prokuröri osavõtt väljaandmise menetlusest on kohustuslik.
(4) Kohus kutsub istungile välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku, kui kinnipidamisel ei ole temale väljaandmisega nõustumise ettepanekut tehtud või isik ei ole selleks nõusolekut andnud, või väljaantava Eesti Vabariigi kodaniku ja teatab väljaantavale isikule arusaadavas keeles allkirja vastu väljaandmise taotluse saabumisest, selgitab väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid ja väljaandmise võimalikku käiku, kuulab ära isiku arvamuse ja tema vastuväited ning kontrollib, kas väljaandmine on õiguslikult põhjendatud.
§ 400. Kohtu määrused isiku välisriigile väljaandmise menetluses
(1) Kohus teeb isiku välisriigile väljaandmise taotluse lahendamisel ühe järgmistest määrustest:
1) toetada isiku välisriigile väljaandmist;
2) mitte toetada isiku välisriigile väljaandmist, kui väljaandmine ei ole õiguslikult põhjendatud.
(2) Määruses märgitakse määruse tegemise aeg ja koht, kohtuniku ees- ja perekonnanimi, väljaantava isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, läbivaadatav taotlus ja määruse sisu. Määruses otsustatakse ka väljaantava isiku vahi alla võtmise või vahi alt vabastamise küsimus.
(3) Kohtunik saadab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud määruse ärakirja ühes väljaandmise taotlusega Riigiprokuratuuri, kus valmistatakse ette väljaandmise otsuse eelnõu.
(4) Kui väljaandmine ei ole õiguslikult põhjendatud, lõpetatakse väljaandmise menetlus.
§ 401. Isiku välisriigile väljaandmise ja sellest keeldumise otsus
(1) Eesti Vabariigi kodaniku väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus.
(2) Välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku väljaandmise otsustab justiitsminister.
(3) Motiveeritud väljaandmise või sellest keeldumise otsus tehakse viivitamata. Väljaandmise otsus edastatakse täitmiseks Politseiametile, väljaandmisest keeldumise otsus saadetakse Riigiprokuratuuri kriminaalasja algatamise otsustamiseks.
(4) Väljaandmise otsust tutvustatakse väljaantavale isikule temale arusaadavas keeles allkirja vastu.
(5) Kui väljaandmise otsust ei vaidlustata või otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud, määratakse kindlaks isiku välisriigile üleandmise aeg ja koht.
§ 402. Väljaandmise taotluse esitamine välisriigile
(1) Kui kuriteo toimepanemises kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune viibib välisriigis ja hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale või süüdimõistetu hoidub kõrvale kohtuotsuse täideviimisest ning vajalik on taotleda tema väljaandmist, otsustab kohtunik juurdleja või uurija põhistatud määruse alusel ja Riigiprokuratuuri prokuröri ettepanekul loa andmise isiku vahi alla võtmiseks.
(2) Riigiprokuratuuri prokurör valmistab ette isiku välisriigist väljaandmise taotluse. Taotlus on kirjalik ja sellele lisatakse:
1) süüdimõistva kohtuotsuse või vahi alla võtmise määruse tõestatud koopia;
2) teave kuriteo kohta, millega seoses väljaandmist nõutakse, selle toimepanemise aeg ja koht ning viide kriminaalseaduse vastavale paragrahvile, lõikele ja punktile;
3) vajalike õigusaktide koopiad;
4) isiku kirjeldus, kelle väljaandmist taotletakse, ühes teabega, mis aitab tuvastada tema isikut ja kodakondsust.
(3) Väljaandmise taotluse esitamise otsustab justiitsminister või tema poolt määratud õigusasutus.
(4) Edasilükkamatutel asjaoludel võib välisriigilt taotleda väljaantava isiku eelvangistust enne väljaandmise taotluse esitamist.
(5) Väljaandmise taotlemisel välisriigile antud garantiid väljaantava isiku kohtlemise kohta on Eesti Vabariigile kohustuslikud.
§ 403. Väljaantava isiku transiit
Riigiprokurör või tema asetäitja taotleb Justiitsministeeriumi vahendusel luba väljaantava isiku transiidiks ning otsustab transiidiloa andmise läbi Eesti Vabariigi.
§ 404. Kriminaalasja algatamine ja kriminaalmenetluse ülevõtmine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimepandud kuritegude kohta
(1) Riigiprokurör või tema asetäitja
1) algatab kriminaalasja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimepandud kuriteo tunnustega teo kohta vastavalt kriminaalkoodeksi §-le 5;
2) otsustab kriminaalmenetluse ülevõtmise või kriminaalmenetlusest loobumise või peatamise kuriteo suhtes, millele saab rakendada välisriigi kriminaalõigust;
3) otsustab menetluse ülevõtmise ja kriminaalasja algatamise, kui keeldutakse isiku välisriigile väljaandmisest.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud kriminaalasjades kinnitab süüdistuskokkuvõtte ja saadab kriminaalasja kohtusse riigiprokurör või tema asetäitja käesolevas koodeksis ettenähtud korras.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud kriminaalasjade arutamine allub Tallinna Linnakohtule.
§ 405. Võetus, vara arestimine ja üleandmine välisriigi taotlusel
(1) Võetus, samuti vara arestimine tsiviilhagi tagamiseks võib toimuda ka juhul, kui kriminaalmenetlus toimub välisriigis ning välisriigi pädevad asutused on taotlenud vara üleandmist, taotluse aluseks olev tegu on kriminaalkorras karistatav nii meil kui ka teo toimepanemise kohas ning taotluse täitmine on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega.
(2) Taotlus rahuldatakse, kui üleantav vara
1) võib taotlevas riigis olla vajalik asitõendina või
2) on omandatud kuriteo läbi ja on vahi alla võtmise ajal isiku valduses, kelle väljaandmist nõutakse, või leitakse hiljem.
(3) Võetus ja vara arestimine toimub käesolevas koodeksis sätestatud korras.
(4) Kolmandate isikute õigused üleantud varale säilivad. Nende õiguste olemasolu korral tagastatakse vara taotluse saanud poolele kohe pärast kohut tasuta.
§ 406. Kohtu luba vara välisriigile üleandmiseks
(1) Loa vara välisriigile üleandmiseks annab maa- või linnakohtu kohtunik talle esitatud põhistatud määruse alusel.
(2) Kohtunik otsustab loa andmisel, kas vara üleandmine on siseriiklikult lubatav ja otstarbekohane.
(3) Maa- või linnakohtunik koostab põhistatud määruse, kui ta vara üleandmiseks luba ei anna. Määrusele kirjutab alla maa- või linnakohtunik ja kinnitab selle kohtupitsatiga.
§ 407. Vara arestimise ja üleandmise taotluse esitamine välisriigile
Taotluse välisriigile vara arestimiseks ja vara üleandmiseks esitab justiitsminister või tema määratud õigusasutus.
§ 408. Välisriigis kohtulikult karistatud isiku karistuse täideviimise jätkamine Eesti Vabariigis
(1) Välisriigis kohtulikult karistatud isiku suhtes võib kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioonis sätestatud tingimustel:
1) jätkata mõistetud karistuse täideviimist seda muutmata või
2) jätkata mõistetud karistuse täideviimist süüdistust ümber kvalifitseerimata, viies selle kohtumääruse alusel vastavusse sanktsioonidega, mida Eesti Vabariigis kehtivad kriminaalseadused näevad ette samasuguse kuriteo eest, või
3) süüdistuse kohtuotsusega ümber kvalifitseerida, asendades mõistetud karistuse Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud sanktsioonidega.
(2) Välisriigi kohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks või süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks on pädev Tallinna Linnakohus Riigiprokuratuuri prokuröri ettepaneku alusel. Riigiprokuratuuri prokuröri osavõtt kohtuistungist on kohustuslik.
(3) Justiitsministeerium informeerib välisriigi nõudmise korral enne välisriigis kohtulikult karistatud isiku üleandmist, millist käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud protseduuri ta järgib. Ettepaneku justiitsministrile teeb Riigiprokuratuuri prokurör.».
III. Halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739; 1997, 16, 260; 30, 472) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 4. Paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Kaebus või protest isiku välisriigile väljaandmise otsustamise peale esitatakse halduskohtule kolme ööpäeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai teada tema välisriigile väljaandmise otsustamisest.».
§ 5. Paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Apellatsioonkaebus isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale tuleb esitada ringkonnakohtule kolme ööpäeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult kuulutamisele järgnevast päevast.».
§ 6. Paragrahvi 33 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale isiku välisriigile väljaandmise kohta vaatab ringkonnakohus läbi viie tööpäeva jooksul, arvates kaebuse ringkonnakohtusse saabumise päevast. Isiku välisriigile väljaandmise otsuse tegijat esindab ringkonnakohtus Riigiprokuratuuri prokurör.».
§ 7. Paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Kassatsioonkaebus isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale tuleb esitada kümne ööpäeva jooksul otsuse avalikult kuulutamisele järgnevast päevast arvates otsuse teinud ringkonnakohtu kaudu.».
IV. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200) § 59 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «ministeeriumi pädevuse kohaselt» sõnadega «, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine.».
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
X.com