Kalapüügieeskiri
Vastu võetud 09.05.2003 nr 144
RT I 2003, 41, 282
jõustumine 18.05.2003
Muudetud järgmiste määrustega
(kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
15.07.2003 nr 199 ( RT I
2003, 54, 370) 19.07.2003
27.03.2004 nr 91 ( RT I
2004, 21, 143) 10.04.2004
21.04.2004 nr 119 (
RT I 2004, 29, 202) 1.05.2004
Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I
1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95,
843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63,
387; 2003, 9, 43; 2004, 2, 9) § 17 lõike 1 ja §19 lõike 4 ning «Majandusvööndi seaduse» (RT
1993, 7, 105; RT I 2002, 61, 375; 63, 387) §6 lõike 1 punkti 1 alusel.
[RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja agarikupüüki meres.
(11) Määrus reguleerib kalapüüki meres niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid.
(2) Kaitsealadel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale määrusele ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
2. peatükk
NÕUDED
KALAPÜÜGIVAHENDITELE
1.
jagu
Lubatud kalapüügivahendite loetelu ja
kirjeldus
§2. Lubatud kalapüügivahendid
Lubatud kalapüügivahendid on õngpüünised, allveepüügivahendid, vähipüügivahendid, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.
§3. Õngpüünised
(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.
(2) Lubatud õngpüünised on:
1)
lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist,
üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis
võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) spinning, mis koosneb rõngastega
ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud
vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
3) käsiõng, mis koosneb
ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest
konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või
noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel, mis koosneb
õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja
lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb
lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust
ja võib olla varustatud vahetrossiga;
6) lendõng, mis koosneb ridvast,
rullist, õngenöörist ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat
looduslikku sööta või kunstpeibutist;
7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast,
õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest
õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm;
8)
põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest
lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, võib olla varustatud ridva või
ujukiga;
9) ankurdamata und – koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest
konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud
vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei või olla kinnitatud põhja, kalda,
paadi külge või mujale;
10) õngejada, mis koosneb õngeliinist ja sellele
lipsude abil kinnitatud õngekonksudest;
11) põhjaõngejada – veekogu põhja
asetatud õngejada;
12) triivõngejada – ujuv ankurdamata õngejada, mis triivib
hoovuse või tuule toimel;
13) mail – ankurdatud õngejada, mille konksud on
ujukitega või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud.
(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu.
(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.
(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.
(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
§4. Allveepüügivahendid
(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.
(2) Lubatud allveepüügivahendid
on:
1) harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala
harpuunimiseks;
2) harpuun – kidadega või ilma nendeta kuni kolmeharuline
torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse. Harpuunpüssita
võib harpuuni kasutada ainult lesta- ja kammeljapüügiks.
§5. Vähipüügivahendid
Lubatud vähipüügivahendid on:
1)
vähinatt – söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk;
2) vähimõrd –
söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja
tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme.
§6. Nakkepüünised
(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.
(2) Lubatud nakkepüünised on:
1)
nakkevõrk ehk võrk – selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein.
Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu
suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega
kuni 70 m;
2) abar – nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde
rakendatud suuresilmne võrgulina;
3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
4)
triivvõrk – ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja
võib olla kinnitatud püügialusele;
5) raamvõrk – silmadest läbiaetud
horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk;
6) võrgujada – omavahel
järjestikku ühendatud kaks või enam nakkevõrku.
§7. Lõkspüünised
(1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.
(2) Lubatud lõkspüünised on:
1)
mõrd – ühe või mitme juhtaia, tiibade, mis moodustavad karjaaia või karjaaiad ja
ühe või mitme pujusega varustatud pealt kinnise mõrrakere või mõrrakeredega
lõkspüünis;
2) rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav
mõrd suu kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud
keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
3) ääremõrd – mõrd, mille
suu kõrgus ei ületa 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere
külge ühendatud tiiva (kariaia) rakendatud osa pikkust;
4) avaveemõrd – mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m;
5)
kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam – juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja
ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis;
6) juhtaiata mõrd –
ühe või mitme pujusega, võrgulinast, vitstest või muust materjalist mõrrakere ja
tiibadega või ilma nendeta lõkspüünis, millel puudub juhtaed;
7) silmutorbik
– kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
8)
silmumõrd – kuni 0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist
lõkspüünis, millel puudub juhtaed.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
§8. Kurnpüünised
(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.
(2) Lubatud kurnpüünised on:
1)
põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning
mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot, mis koosneb
veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi
kogu veekihi ümberpiiratud alal;
3) kaldanoot – veonoot, millega loomus
veetakse kaldale;
4) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus
veetakse ujuvvahendile või jääle;
5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja
sellele kinnitatud võrkkotist;
6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist
ja sellele kinnitatud võrgulinast;
7) tõstevõrk – horisontaalselt vette
asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist
ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema
vähemalt 1 meeter;
8) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast
veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein.
§9. Traalpüünised
(1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti.
(2) Lubatud traalpüünised on:
1)
traalnoot – traalpüünis, mis on rakendatud mittejäigale karkassile ja mille
horisontaalne avatus saadakse traallaudade või muude tarindite abil või
vedamisega kahe laevaga (kaksiktraalnoot);
2) põhjatraalnoot – traalnoot, mis
on varustatud grunttropiga;
3) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel
grunttropp puudub;
4) tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis
agarikupüügiks.
(3) Grunttropp – käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus.
§10. Kirjeldamata püügivahendite ja -viiside kasutamine
Käesolevas määruses kirjeldamata või põhimõttelt uute kalapüügivahendite või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.
2.
jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ja
-viisidele kõikides veekogudes
§11. Piirangud püügivahendite kasutamisele
Kõikides veekogudes on keelatud:
1)
püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega,
torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega,
tulirelvadega, lõhkelaengutega; kasutada siseveekogudel jääalusel püügil söödana
eluskala;
2) sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja
arvatud määruse §-s 35 toodud juhtudel. Vabaks tuleb jätta väina või veekogu
ristlõike sügavaim osa;
3) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja
märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes
liikumatu, triivpüünis liigub tuule või hoovuse toimel;
4) seisevpüüniste,
välja arvatud silmutorbik, juhtaiata mõrd, vähinatt ja õngpüünis, asetamine
püügile lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja arvatud
juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;
5) kinnitada
võrkpüünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust
alla lubatu, välja arvatud määruse §-s 12 toodud juhtudel;
6) kasutada
harrastuslikul kalapüügil samaaegselt rohkem kui 3 sama või eri liiki
püügivahendit, välja arvatud vähipüügil;
7) kasutada allveekalapüügil
autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
§12. Lubatud tarindid
(1) Erandina
§ 11 punktis 5 sätestatust on sisemeres ja
siseveekogudes lubatud kasutada:
1) igasuguse traalnooda ja
põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks jämedamast niidist (nöörist)
katet, mis on valmistatud samast kiust kui pära noodalina ning mille pikkus ei
ületa 3/4 pära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti võib kinnitada pärale
ainult piki eesmist ja külgmist äärt;
2) igasuguse traalnooda ja põhjanooda
pära tugevuse tõstmiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud
silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda
suurem kui päras, kuid mitte alla 80 mm;
3) traalnootade ja põhjanootade
päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või horisontaaltasapinnaga viltust, pära
lõpu poole tõusvat noodalinast paneeli (edaspidi tõusutee), mille
silmasuurus on väiksem kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud kas
pära sees või selle ees ja selle kinnitamise kaugus traalipära lõpust peab olema
vähemalt 3 korda suurem kui pujuse või tõusutee enda pikkus.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud
tugevduskott võib olla kinnitatud traalipärale:
1) piki eesmist äärt ja
tagumist äärt ning
2) jamatud või kootud poole silma lisamisega ühte ja sama
pära põikisilmarida pidi või piki seda.
(3) Territoriaalmeres ja majandusvööndis on lubatud kasutada tarindeid vastavalt EL nõukogu määruse 88/98/EÜ, millega kehtestatakse tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi vete kalavarude kaitseks (Euroopa Liidu Teataja L 009, 15.01.1998, lk 1 – 16), art 7.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§13. Püügivahendite
kontrollimise sagedus
Kalapüügil peab püüniste
kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises.
§14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes
(1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.
(11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama tammist suudmeni silmutorbikute jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas ujuva poiga, millele on märgitud kalapüügiloa number ja jadas olevate silmutorbikute arv.
(2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
(3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.
(4) Lõikes 1 nimetamata siseveekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja, arvestades püügipiirkonna eripära.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
§15. Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili
(1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema tähistatud läänesektoris 180º – 360º (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00º – 180º (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli.
(2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp.
(3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa.
(4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli.
(5) Toodrid peavad vastama järgmistele
nõuetele:
1) toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema
põhja vajuvast materjalist või olema uputatud raskustega;
2) tooder peab
ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele;
3) toodrite lipud peavad olema
neljakandilised külje pikkusega vähemalt 40 cm ja kahe ülestikuse lipu
vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm ning alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi
olla alla 80 cm. Ühte ja sama püünist või püünistejada tähistavate toodrite
lipud peavad olema ühte värvi ja ühesuurused;
4) toodrite tuled peavad olema
kollased ja andma ühe plingi iga 5 sekundi tagant ning olema nähtavad vähemalt 2
meremiili kaugusele;
5) toodrite helenduvad triibud peavad olema vähemalt 6
cm laiused;
6) toodrid ja nende signaalmärgid ei tohi olla punast või
rohelist värvi;
7) juhul kui tooder on varustatud radaripeegeldiga, peab
viimane olema radariga nähtav vähemalt 2 meremiili kaugusele.
§16. Nõuded püügivahendite märgistusele
Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha.
§17. Silmasuuruse mõõtmine
(1) Püügivahendite silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala.
(2) Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine.
(3) Territoriaalmeres ja majandusvööndis mõõdetakse kalavõrkude silmasuurust vastavalt EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 6 ning EL komisjoni määrusele 129/2003/EÜ, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalik eeskiri (Euroopa Liidu Teataja L 022, 25.01.2003, lk 5 – 14).
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
3.
jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning
-viisidele sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis
1.
jaotis
Traalpüük
§18. Aastaringsed püügikeelud ja nõuded püügivahendile
(1) Aastaringselt on keelatud:
1)
püüda traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük
tragiga keskkonnaministri poolt määratud alal;
2) püüda traalpüünistega Irbe
väinas alal, mis on piiritletud läänest Oviši majaka (57 º 34,10 N; 21º42,90 E)
ja Loode majaka (57º58,34 N; 21º58,03 E) vahelise sirgega ning idast Kolka neeme
(57º45,60 N; 22º36,40 E) ja Kaavinina majaka (57º58,95 N; 22º11,77 E) vahelise
sirgega;
3) püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga;
4) püüda Liivi lahes
laevaga, mille masinavõimsus ei vasta EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ, millega
määratakse 2004. aastaks kindlaks kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused
ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade
suhtes (Euroopa Liidu Teataja L 344, 31.12.2003, lk 1
– 119), IV lisa p 11 nimetatule.
(2) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traalnooda vertikaalne ava stabiilsel püügire˛iimil olla üle 12 m, mõõdetuna ülemise selise keskpunktist alumise selise keskpunktini.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§19. Tähtajalised püügikeelud
Tähtajaliselt on keelatud:
1) püüda
põhjatraalnoodaga Soome lahes lääne pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist 30.
juunini;
2) püüda pelaagilise traalnoodaga Liivi lahes – 30 päeva vältel
kevadperioodil. Keeluaja alguse määrab igal aastal keskkonnaminister
«Kalapüügiseaduse» § 19 lõike 3 alusel.
§20. Lubatud silmasuurused
(1) Traalpüügil sisemeres ei tohi
üheski traalnooda osas (v.a pujus, kui selle kinnituskoht on traali kalakoti
lõpust vähemalt kolme pujuse pikkuse kaugusel) silmasuurus olla:
1)
räimepüügil Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (International Council for
the Exploration of the Sea) poolt määratud alapiirkondades (edaspidi
alapiirkond) 28 (v.a Liivi laht) ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust –
väiksem kui 28 mm;
2) räimepüügil alapiirkonnas 29 põhja pool 59º30 N
põhjalaiust ning Soome lahes – väiksem kui 16 mm;
3) kilupüügil – väiksem kui
16 mm;
4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind – väiksem kui 105 mm;
5) tursapüügil traalnoodal ilma
«BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on valmistatud ühekordsest nöörist
noodalinast nööri jämedusega (läbimõõduga) mitte üle 6 mm või kahekordsest
nöörist valmistatud noodalinast nööri jämedusega mitte üle 4 mm – väiksem kui
130 mm ja traalipäras vähemalt 8 m pikkuselt (mõõdetuna lappes) jagavtropist
ettepoole – väiksem kui 140 mm;
6) lesta-, merilesta- ja kammeljapüügil
traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind –
väiksem kui 105 mm;
7) lesta-, merilesta- ja kammeljapüügil alapiirkonnas 28
ja alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust tavalise päraga
traalnoodal – väiksem kui 110 mm.
(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 110 mm.
(3) Traalpüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis peab traalnooda silmasuurus vastama EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 5 ja IV lisas nimetatule ning «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind peab vastama EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisas nimetatule.
(4) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi üheski traalnooda osas (v.a pujus, kui selle kinnituskoht on traali kalakoti lõpust vähemalt kolme pujuse pikkuse kaugusel) silmasuurus olla räimepüügil väiksem kui 16 mm.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§21. Püügivahendi püügivalmidus
(1) Sisemerel ei loeta traalnoota püügivalmis
olevaks, kui:
1) traallauad on jäigalt kinnitatud laeva poordi või traallooga
külge;
2) vaierid ei ole ühendatud traallaudadega ja kaablid
grunttropiga;
3) traalnooda rull on kaetud ja kinni soritud.
(2) Territoriaalmerel ja majandusvööndis lähtutakse püügivahendi püügivalmiduse hindamisel EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 8.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
2.
jaotis
Mõrra- ja kastmõrrapüük
§22. Püügikeelud
(1) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra ja kastmõrra lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.
(2) Juhtaiaga mõrra mõrrapäras peab lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.
(3) Ogalikupüügil peab mõrra lina silmasuurus olema vähemalt 12 mm.
(4) Pärnu lahes Liu–Pikknina ühendussirgest põhja pool peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 80 mm.
(5) Pärnu lahes Liu–Pikknina ühendussirgest põhja pool on keelatud kasutada kahe ja enama päraga avaveemõrdu.
§23. Nõuded mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisele
Mõrdade ja kastmõrdade püügile
asetamisel tuleb asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade
kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus
suunas;
2) ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas
ja 50 m muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrra püügile asetamisel
kohaldatakse punktis 3 toodud nõudeid;
3) jadasse asetatud avavee- ja
ääremõrdadel piiratakse jada üldpikkust 400 meetriga, kusjuures jadade või jada
ja lähima üksiku mõrra kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja
50 m muus suunas;
4) kastmõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m
külgsuunas ja 300 m muus suunas. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m.
3.
jaotis
Noodapüük
§24. Nõuded silmasuurusele
(1) Sisemeres on keelatud kasutada
nootasid, välja arvatud traal- ja seisevnoodad, mille lina silmasuurus:
1)
räime- ja meritindipüügil on väiksem kui 24 mm;
2) tursapüügil põhjanoodal,
mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind, on väiksem kui 105
mm;
3) tursapüügil tavalise päraga põhjanoodal on väiksem kui 120 mm;
4)
lestapüügil alapiirkonnas 28 põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
5)
lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust tavalise
päraga põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
6) lestapüügil alapiirkondades 32
ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust põhjanoodal, mille päras on spetsiaalne
«BACOMA» tüüpi selektiivsustarind, on väiksem kui 105 mm;
7) punktides 1–6
nimetamata kalaliikide püügil on väiksem kui 48 mm.
(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 110 mm.
(3) Territoriaalmeres ja majandusvööndis peab nooda silmasuurus vastama EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 5 ja IV lisas nimetatule ning «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind peab vastama EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisas nimetatule.
(4) Meritindipüügil ning §24 lõike 1 punktides 1 –6 nimetamata kalaliikide püügil territoriaalmeres ja majandusvööndis on keelatud kasutada nootasid, välja arvatud traal- ja seisevnoodad, mille lina silmasuurus on väiksem kui § 24 lõike 1 punktis 1 või 7 sätestatud.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
4.
jaotis
Võrgu- ja õngepüük
§25. Püügikeelud
(1) Pärnu lahes põhja pool
Liu–Pikknina ühendussirget on keelatud kasutada:
1) nakkevõrku kõrgusega üle
2 meetri – aastaringselt;
2) nakkevõrku silmasuurusega alla 96 mm, välja
arvatud meritindi püügil, ja õngejada – aastaringselt;
3) nakkevõrku – 1.
maist 30. juunini.
(2) Lõhe- ja meriforellipüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 9 sätestatut.
(3) Lõhepüügil sisemeres on keelatud kasutada õngekonksu, mille teraviku kaugus konksuäärest on alla 19 mm.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§26. Nõuded silmasuurusele
(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab
kalapüügil sisemeres olema:
1) lõhepüügil
vähemalt 157 mm;
2) lestapüügil alapiirkonnas 28 vähemalt 110 mm;
3)
lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust vähemalt 100
mm;
4) tursapüügil vähemalt 110 mm;
5) [kehtetu - RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
(2) Nakkevõrgu silmasuurus peab
olema:
1) kilupüügil 20–40 mm;
2) meritindipüügil 24–40
mm;
3) räimepüügil vähemalt 28 mm.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.
(4) Keelatud on kasutada ankurdatud ujuvvõrke või triivvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.
(5) Territoriaalmeres ja majandusvööndis peab nakkevõrgu silmasuurus vastama EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 5 ja IV lisas esitatule ning EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 1.2 esitatule.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§27. Üldnõuded seisevvõrkude ja nende jadade püügile asetamisele
(1) Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m.
(2) Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m.
§28. Nõuded püügivahenditele lõhe-, meriforelli- ja tursapüügil
(1) Lõhe- ja meriforellipüügil
sisemeres on lubatud:
1) ühel laeval asetada
püügile kuni 600 triivvõrku, kusjuures ühe triivvõrgu ülemise selise pikkus
tohib olla kuni 35 m;
2) ühel laeval asetada püügile kuni 2000
triivõnge;
3) hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 100
triivvõrku ja kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügile asetamiseks
lubatud hulga.
(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi.
(22) Lõhe- ja meriforellipüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 9 sätestatut.
(3) Tursapüügil sisemeres
ei tohi:
1) võrkude püügiloleku aeg võrkude vettelaskmise
algusest kuni võrkude väljavõtmise lõpuni ületada 48 tundi;
2) võrgujada
kogupikkus ületada laevadel üldpikkusega 12 m ja alla selle – 12 km;
3)
võrgujada kogupikkus ületada laevadel üldpikkusega üle 12 m – 24 km.
(4) Tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 1.2 sätestatut.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§29. Püügivahendi püügivalmidus
(1) Merel ei loeta võrke ja õngejadasid
püügivalmis olevaiks, kui:
1) võrgud on kaetud ja kinni soritud;
2)
õngeliinid ja -konksud on soritud kastidesse.
(2) Territoriaalmerel ja majandusvööndis lähtutakse püügivahendi püügivalmiduse hindamisel EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 8.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
4.
jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning
-viisidele siseveekogudes
1.
jaotis
Piirangud ja nõuded Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järves
§30. Püügikeelud
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on
keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük põhjanoodaga lõuna pool
Praaga küla ja Ostrovtsõ küla ühendavat sirget – aastaringselt;
3) püük
seisevpüünistega Lämmijärves ning Piirissaare ja Kolpino saare ümbruses 300 m
laiusel alal kogu tähistatud faarvaatri ulatuses – aastaringselt;
4) püük
põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 1. aprillini, välja arvatud jääalune
püük, ja 1. maist 1. septembrini;
5) püük nakkevõrguga kaldast arvates
kaugemal kui 1 km – 15. maist 15. juunini;
6) püük nakkevõrguga kaldast
arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ja 500 m laiusel veealal Lämmi- ja
Pihkva järves – 6. maist 15. augustini ja 20. oktoobrist 20. novembrini;
7)
püük nakkevõrguga Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja
Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
8) püük mõrraga
Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme
ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
9) püük kurnpüünistega Pihkva
järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat
sirget – 15. maist 15. augustini.
§31. Nõuded silmasuurusele
(1) Silmasuurus peab olema:
1)
mõrra päras vähemalt 20 mm, kariaias ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud
tindipüügil;
2) mõrras tindipüügil vähemalt 10 mm;
3) nooda, välja arvatud
põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja tiibades vähemalt 48 mm;
4) põhjanooda
päras vähemalt 48 mm ja tiibades vähemalt 40 mm.
(2) Keelatud on kasutada püügil
nakkevõrguga:
1) kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ning 500
m laiusel veealal Lämmijärves ja Pihkva järves muid silmasuurusi kui 56–76
mm;
2) kaldast kaugemal kui 1 km Peipsi järves ning kaldast
kaugemal kui 500 m Lämmijärves ja Pihkva järves väiksemat silmasuurust kui 130
mm, välja arvatud siiapüügil;
3) siiapüügil kaldast kaugemal kui
1 km väiksemat silmasuurust kui 96 mm.
(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada nakkevõrgu või põhjanooda silmasuurust, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe (RT II 1994, 25, 87) alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§32. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb
seisevpüüniste asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade
ja 1–3 m suu kõrgusega ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500
m;
2) tindipüügile asetatud mõrra kaugus teistest mõrdadest peab olema
vähemalt 50 m;
3) Peipsi järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 700 m,
jadade kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal
vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
4) Lämmi- ja
Pihkva järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 500 m, jadade vaheline
kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal vähemalt 100 m
ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
5) Lämmi- ja Pihkva järves peab
kaldast kaugemal kui 1 km nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest
olema vähemalt 500 m.
2.
jaotis
Piirangud ja nõuded teistes siseveekogudes
§33. Püügikeelud
(1) Siseveekogudes, välja arvatud
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, on keelatud:
1) traalpüük –
aastaringselt;
2) püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõheliste kudejõgedes,
mis on määratud «Ranna ja kalda kaitse seaduse» (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95,
843; 2001, 50, 290; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 597, 2003, 15, 84) § 9 lõike 5
alusel – aastaringselt;
3) püük merre suubuvates jõgedes tiibadega mõrraga,
välja arvatud püük silmumõrra ja tiibadeta juhtaiata mõrraga;
4) püük
nakkevõrguga Pärnu jões Sindi tammist mereni – aastaringselt;
5) püük
lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega ,
allveepüügivahenditega ja ankurdamata unnaga lisas 1
nimetatud jõgedes või nende osades – aastaringselt;
6) püük nakkevõrguga
Narva jões allpool hüdroelektrijaama tammi – 1. juunist 1. detsembrini;
7)
püük Emajões ja Koosa jões mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m;
8)
püük Võrtsjärves nakkevõrkudega jääkatte lagunemisest kuni 15. juunini, jääkatte
puudumisel 1. aprillist 15. juunini;
9) püük seisevpüünistega Võrtsjärves
Tondisaare – Pähksaare joonest mõlemale poole 250 m ulatuses – jääkatte
lagunemisest (jääkatte puudumisel – 1. aprillist) kuni 15. juunini;
10) püük
Võrtsjärves mõrraga, mille juhtaia või juhtaedade pikkus kokku ületab 150
m;
11) püük Võrtsjärves jadasse asetatud mõrdadega, kui jada üldpikkus ületab
1000 m või jadade pikivahe on alla 50 m.
(2) Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni on vees viibides püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge ja spinninguga keelatud 1. aprillist 20. juunini. Kalapüük Peetri-Jaani saarelt on keelatud aastaringselt.
(3) Lõheliste kudejõgedes on käesoleva määruse §41 lõike 1 punktides 2 –4 toodud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
§34. Nõuded silmasuurusele
(1) Siseveekogudes, välja arvatud
Peipsi järves, Lämmijärves ja Pihkva järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus
olema:
1) mõrras vähemalt 24 mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3)
nakkevõrgul vähemalt 60 mm.
(2) Võrtsjärves peab silmasuurus
olema:
1) mõrra päras vähemalt 36 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 48
mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 130 mm.
§35. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Erandina § 11 punktis 2 sätestatust on
väljarändava sissetoodud angerja püügil lubatud püügivahenditega tõkestada kala
liikumist kogu jõesängi laiuses:
1) Amme jões väljavoolul Kuremaa
järvest;
2) Amme jões väljavoolul Kaiavere järvest;
3) Mudajões
väljavoolul Saadjärvest.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
3. peatükk
NÕUDED
KALAPÜÜGIL
1.
jagu
Kalapüügi keeluajad ja keelualad
§36. Püügikeelud kõikides veekogudes
Kõikides veekogudes on keelatud püüda
järgmisi kalaliike:
1) tuur;
2) harjus;
3) tõugjas;
4) säga.
§37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres
(1) Meres on keelatud:
1) kalapüük
Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea
jõe ning Õngu ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt;
2)
kalapüük määruse lisas 2 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m
– 15. augustist 31. detsembrini;
3) kalapüük määruse lisas 3 loetletud
vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõngega
ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini;
4) kalapüük määruse lisas 4
loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m – 1. septembrist 30.
novembrini;
5) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest
muulist (vaadatuna allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab
põhjast kaldajoon, idast muul, lõunast mõtteline joon, mis kulgeb muuli otsast
kuni punktini koordinaatidega 58º22,1 ' N, 24º27,3' E ja läänest mõtteline joon,
mis läbib punkte koordinaatidega 58º22,1' N, 24º27,3' E; 58º22,4' N, 24º27,7' E
ja 58º22,7' N, 24º28,1' E;
6) aastaringselt kalapüük Pärnu
lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe vasakpoolse muuliga (vaadatuna allavoolu),
rannajoonega ja Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga, mis läbib
punkte koordinaatidega 58 º 22,3 ' N,
24 º 30,3' E ja 58 º 21,6' N, 24 º 29,7' E ning viimasega punktis
koordinaatidega 58 º 21,6' N, 24 º 29,7' E ristuva ja muuli otsa läbiva liiniga,
välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist kuni jääkatte
lagunemiseni;
7) kalapüük Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas
Uulu madalikul tähistatud alal, mis on piiratud kirdest kaldajoonega, kagust
mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º20,7' N, 24º34,2' E;
58º20,0' N, 24º32,5' E ja 58º18,9' N, 24º29,9' E ja loodest mõttelise joonega,
mis läbib punkte koordinaatidega 58º18,9' N, 24º29,9' E; 58º20,2' N, 24º32,0' E
ja 58º21,1' N, 24º33,6' E – 15. aprillist 15. juulini;
8) kalapüük
Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone ning Elda panka,
Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat läbivate sirgete vahele – 1. oktoobrist
30. novembrini;
9) kalapüük Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte
koordinaatidega 58º57,3' N põhjalaiust, 23º13,06' O idapikkust ning 58º57,3' N
põhjalaiust, 23º17,06' O idapikkust – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni,
jääkatte puudumisel 31. detsembrini;
10) kalapüük Sviby lahe idaosas alal,
mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu põhjatipuga ja edasi Hobulaiu lõunamajakat
Sviby sadamaga ühendavate sirgete vahel – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni,
jääkatte puudumisel 31. detsembrini;
11) kalapüük Haapsalu Tagalahes
Uuemõisa–Tahuküla joonest ida poole täies ulatuses – jääminekust (jääkatte
puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
12) kalapüük kutselise
kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis
lõunast on piiratud Selgrundi poolsaare tippu ja Kappelskotteni neeme tippu
ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga
paralleelselt Suur-Pakrini tõmmatud sirgega;
13) kalapüük Koolimäe lahes
alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m – jääkatte lagunemisest
(jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
14) aastaringselt kalapüük
Vaemla lahes punktide 58º49,3' N, 22º54,6' E ja 58º49,2' N, 22º53,4' E
ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59º01,4' N, 22º30,9' E ja 59º01,5' N,
22º31,3' E ühendusjooneni;
15) kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki
laiu põhjatippu ja Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja
rannajoone vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini;
16) kalapüük
Kirikulahes – aastaringselt;
17) püüda lesta ja kammeljat alapiirkondades 28
ja 29 sisemeres –15. veebruarist 15. juunini;
18)
püüda lesta ja kammeljat alapiirkonnas 32 sisemeres – 15. veebruarist 15.
juunini;
19) [kehtetu - RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
20) püüda merilesta alapiirkondades 28 ja 29 lõuna pool
59º30' N põhjalaiust sisemeres – 15. veebruarist
15. maini;
21) püüda haugi 1. märtsist 30. aprillini;
22) püüda siiga
Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist 1.
detsembrini.
23) püüda turska sisemeres 1. juunist 31. augustini:
24) aastaringselt kalapüük Ujula
abajas põhja pool punktide 58º 14,58' N, 22º 28,42' E
ja 58º 14,58' N, 22º 28,59' E ühendusjoont, välja
arvatud kalapüük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja sikutiga ning ajavahemikus 1.
novembrist kuni 31. märtsini püük kurnpüünistega.
(2) Lesta-, merilesta- ja kammeljapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 2 sätestatut. Tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 4 sätestatut.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§38. Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on
keelatud:
1) kalapüük kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Värska
lahes lõuna pool Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget – 15.
maist 15. juunini;
2) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõngega,
käsiõngega, spinninguga ja sikutiga, Peipsi järves alal, mida põhjast piirab
Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N,
27º19,18' E) ühendav sirge, lõunast Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav
sirge – 15. maist 15. juunini;
3) kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet
(58º27,2' N, 24º14,6' E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N,
27º19,18' E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
4)
aastaringselt kalapüük Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni
vahelisele kontrolljoonele Peipsi järves lähemal kui 200 m, Lämmi- ja Pihkva
järves lähemal kui 50 m;
5) püüda rääbist jääkatte
lagunemisest (jääkatte puudumisel 1. maist) kuni 20. juunini ja 1. novembrist
30. detsembrini;
6) püüda peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7)
püüda haugi 1. aprillist 15. maini;
8) püüda latikat, välja arvatud püük
lihtkäsiõngega, 15. maist 15. juunini;
9) püüda linaskit, välja arvatud püük
lihtkäsiõngega, 20. juunist 20. juulini;
10) püüda koha 15. maist 15.
juunini;
11) püüda lutsu 15. jaanuarist 5. veebruarini.
[RT I 2003, 54, 370 – jõust. 19.07.2003]
§39. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Aastaringselt on keelatud kalapüük
Vainupea, Riguldi, Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a
Timmkanal) jões ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu,
Kaberla, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula ja
Jämaja ojas ning Kiruma peakraavis, välja arvatud:
1) silmupüük torbikuga ja
juhtaiata mõrraga;
2) vähipüük vähim��rra ja vähinataga;
3) püük
lihtkäsiõngega Lemmejões, Rannametsa jões ning Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode
ojas 15. aprillist 15. maini.
(2) Aastaringselt on keelatud kalapüük
jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) allavoolu järgmises ulatuses:
1)
Pärnu jões – Sindi paisust 500 m;
2) Narva jões – hüdroelektrijaama paisust
esimese maanteesillani;
3) Kunda jões – elektrijaama paisust suudmeni, välja
arvatud silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga Lontova sillast allavoolu;
4)
Vasalemma jões – Vanaveski tammist 500 m;
5) punktides 1–4 nimetamata jõgedes
– 100 m.
(3) Narva jões hüdroelektrijaama tammist esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinningu või lendõngega.
(4) Aastaringselt on keelatud kalapüük
jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) ja sildadest allavoolu järgmises
ulatuses:
1) Pada jões – Bökmani tammist suudmeni;
2) Toolse jões –
Selja–Kunda maantee sillast suudmeni;
3) Selja jões – Varangu sillast
suudmeni;
4) Mustoja jões – Vihula tammist suudmeni;
5) Altja jões – Oandu
tammist suudmeni;
6) Võsu jões – Laviku tammist suudmeni;
7) Loobu jões –
Joaveski tammist suudmeni;
8) Valgejões – Kotka tammist suudmeni;
9)
Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
10) Loo jões – Loo
tammist suudmeni;
11) Keila jões – joast suudmeni;
12) Vääna jões – Hüüru
sillast suudmeni.
(5) Lõikes 4 toodud püügikeeld ei kehti kaugemal kui 100 m tammist või paisust silmupüügil silmutorbiku ja silmumõrraga ning vähipüügil.
(6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m tammist allavoolu ning Loobu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.
(7) Aastaringselt on keelatud kalapüük
järgmistes jõgedes:
1) Piusa jõgi – Kivioja
suubumiskohast kuni Tartu – Petseri
maantee sillani;
2) Vaidava jõgi – Vastse-Roosa paisust kuni
suudmeni;
3) Peetri jõgi –kogu
ulatuses.
(8) Aastaringselt on keelatud
kalapüük:
1) kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m;
2)
kutselise ja piiratud kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu
maanteesillani;
3) kutselise ja piiratud kalapüügi vahenditega Võrtsjärves
Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra)
oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§40. Tähtajalised kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on kalapüük:
1) Suures
Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
2) kutselise
ja piiratud kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni
Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini;
3) Suure Emajõe vanajõgedes ja
sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30.
juunini;
4) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast
ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jääkatte
lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 15. maini;
5) Lahepera
järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa,
Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ja Kalli jõge ühendavas
kanalis ning Ahijärves, Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli,
Keeri ja Leegu järves –1. maist
25. maini;
6) kalapüük Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20.
maini;
(2) Keelatud on kalapüük 15.
septembrist 31. detsembrini järgmistes jõgedes:
1) Pärlijõgi
Võru maakonnas –kogu ulatuses;
2) Võhandu jõgi –Jõksi järvest kuni Vagula järveni;
3) Peeli jõgi – Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
§41. Püügikeelud kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on püüda:
1) jõgedes
jõesilmu 1. märtsist 30. juunini;
2) lõhet ja meriforelli Narva, Kunda,
Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões –
1. septembrist 30. novembrini;
3) lõhet ja meriforelli punktis 2 nimetamata
jõgedes ja ojades – 1. septembrist 31. oktoobrini;
4) jõeforelli 15.
septembrist 31. detsembrini;
5) merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist 15.
novembrini;
6) peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) rääbist
jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 1. maist) 1. juulini ja 10.
novembrist 30. detsembrini;
8) haugi jääkatte lagunemisest (jääkatte
puudumisel – 15. märtsist) 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves;
9) haugi
Võrtsjärves jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 30.
aprillini;
10) latikat 1. maist 20. juunini, välja arvatud
Võrtsjärves;
11) linaskit 20. juunist 20. juulini;
12) [kehtetu -
RT
I 2004, 21, 143 – jõust.
10.04.2004]
13) vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala,
Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega),
Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist 20. juunini;
14) koha
jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. aprillist)
15. juunini;
15) jõevähki 25. septembrist 25. juulini.
(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtajal võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega Narva ja Selja jões, Valgejões, Jägala, Pirita ja Vääna jões.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§42. Keeluaegade muutmine
Keskkonnaminister võib kalavarude ohustatuse korral ajutiselt muuta kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul määruse § 37 punktis 22, § 38 punktides 5–11 ja § 41 lõikes 1 toodud püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu.
2.
jagu
Kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused
§43. Kalade alammõõdud
(1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on toodud määruse lisas 5. Kui alamm��õdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt igal pool.
(11) Lesta-, merilesta-, kammelja-, angerja- ja lõhepüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 3 ja III lisas sätestatut. Tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 3 sätestatut.
(2) Alammõõdud ei kehti räime, kilu, meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.
(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada koha või haugi alammõõtu Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§44. Kaaspüügi tingimused
(1) Alamõõdulise kala kaaspüük on
lubatud järgmiselt:
1) [kehtetu - RT
I 2004, 21, 143 – jõust.
10.04.2004]
2) turska sisemeres – kuni 5% kaaluliselt tursasaagist;
3) rääbist – kuni 10% arvuliselt
rääbisesaagist;
4) angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% ja mõrrapüügil –
kuni 5% arvuliselt angerjasaagist;
5) lesta, merilesta ja kammeljat
sisemeres – kuni 5% arvuliselt nende liikide
kogusaagist;
6) ahvenat meres, siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, lutsu,
linaskit – kuni 5%, võrgupüügil – kuni 8% arvuliselt selle kalaliigi
saagist;
7) koha – kuni 5%, võrgupüügil – kuni 8%, Peipsi järvel
põhjanoodapüügil – kuni 15% arvuliselt kohasaagist.
(2) Mõõdulise kala, mille püük antud
ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük pole püügiloaga ette
nähtud, kaaspüüki, välja arvatud räime ja kilu püük, lubatakse järgmiselt:
1)
lesta ja merilesta tursa traalpüügil sisemeres –
10% kaaluliselt tursasaagist;
2) [kehtetu - RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
3) turska räime- ja kilupüügil sisemeres – 3% kaaluliselt kogusaagist;
4)
meritinti kilu ja räime traalpüügil – piiramatult;
5) lesta püügil
seisevnooda, võrgu ja mõrraga sisemeres – 10% kaaluliselt
kogusaagist;
6) lõhet ja meriforelli meres ning siiga, vimba, latikat, haugi,
säinast, koha, lutsu, linaskit – kuni 8% võrguga püügil, kuni 5% muude
püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende liikide kogusaagist.
(21) Lesta-, merilesta-, kammelja- ja tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 2 –4 sätestatut ning EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 2 sätestatut.
(3) Räime ja
kilu kaaspüüki lubatakse järgmiselt:
1) räime lubatud kaaspüügi arvestamisel
lähtutakse EL nõukogu määruses 1434/98, millega täpsustatakse tingimusi, mille
alusel võib lossida heeringat muuks otstarbeks kui inimtoiduks (Euroopa Liidu
Teataja L 191, 7.07.1998, lk 10 – 12), sätestatust;
2) kilu
kaaspüüki räimepüügil, kui ettevõtjale eraldatud kilupüügivõimalus on ära
kasutatud –45% kaaluliselt kogusaagist.
(31) Kilu ja räime suhte arvutamiseks traalpüügi saagis kasutatakse juhusliku proovi kogumise meetodit. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse lisas 6 toodud metoodika alusel.
(32) Kilu ja räime osakaalu määramiseks traalpüügi kogu saagis tuleb võtta vähemalt kolm proovi. Proov peab koosnema vähemalt 3 kilogrammist kalast, sisaldades üksnes kilu ja räime.
(33) Lõikes 32 nimetatud
proovi võtmisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) merel otse traalpüünisest
juhusliku proovi kogumisel tuleb võtta kalaproovid traalnooda erinevatest
osadest;
2) kui kalasaak on laevatekil või punkris, tuleb juhusliku proovi
saamiseks kalu koguda laevateki või punkri eri osadest;
3) kui kalasaak on
pandud konteineritesse, kastidesse või muudesse mahutitesse, tuleb kalaproovid
võtta juhuslikult valitud mahutite erinevatest osadest;
4) proovi võtmisel ei
tohi kalu võtta kätega, selleks tuleb kasutada kahva, labidat, kühvlit või muud
sarnast abivahendit.
(4) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.
(5) Tindipüügil Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ei tohi alamõõdulise kala kaaspüük ületada 2% kaaluliselt kogusaagist.
(6) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügikvoodi katteks, välja arvatud lõikes 7 toodud juhul.
(7) Räime- ja kilupüügil arvestatakse kaaspüük räime või kilu püügikvoodi katteks.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§45. Nõuded lubatud kaaspüügiprotsendi ületamisel
(1) Juhul kui kaaspüük ületab §-s 44 lubatud määra, tuleb püük antud kohas või püünisega katkestada.
(2) Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega
loetakse katkestatuks, kui:
1) püügil mõrdade, seisevnooda ja teiste
lõkspüünistega on nende kala koguv osa kas avatud või on sinna sissepääs kalale
suletud;
2) püügil meres traalnootade ja kurnpüünistega on enne uut püünise
vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili.
(3) [kehtetu - RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
4.
peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§46. [käesolevast tekstist välja jäetud]
§47. Määruse rakendamine
(1) Kuni 1. septembrini 2003. a ei kohaldata § 18 lõike 1 punktis 3 toodud peamasina koguvõimsuse 300 hj piirangut ühe pelaagilise traalnooda veol samaaegselt kahe laevaga (paaristraalimine).
(2) Paragrahvi 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2003. a.
(3) Lõikes 2 nimetatud punktide jõustumiseni kehtivad määruse § 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
«4) tursapüügil traalnoodal, mille
päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – 105 mm;
5)
tursapüügil traalnoodal ilma «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on
valmistatud ühekordsest nöörist noodalinast nööri jämedusega (läbimõõduga) mitte
üle 6 mm või kahekordsest nöörist valmistatud noodalinast nööri jämedusega mitte
üle 4 mm – 130 mm.»
(4) Paragrahvi 20 lõike 1 punkt 5 ja §24 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks 1. maist 2004. a.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003.
a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
VEEKOGUD VÕI
NENDE OSAD, KUS PÜÜK LIHTKÄSIÕNGEGA, KÄSIÕNGEGA, PÕHJAÕNGEGA,
ALLVEEPÜÜGIVAHENDITEGA JA ANKURDAMATA UNNAGA ON AASTARINGSELT
KEELATUD
[RT
I 2004, 21, 143 – jõust.
10.04.2004]
Jrk nr |
Veekogu nimi |
Veekogu osa, kus püük on keelatud |
1. |
Preedi (Vardja) jõgi |
kogu ulatuses |
2. |
Võllinge jõgi |
kogu ulatuses |
3. |
Oostriku jõgi |
kogu ulatuses |
4. |
Prandi jõgi |
lähtest Tori sillani |
5. |
Esna jõgi |
kogu ulatuses |
6. |
Palu peakraav |
kogu ulatuses |
7. |
Vodja jõgi |
kogu ulatuses |
8. |
Kunda jõgi |
lähtest Sämi sillani |
9. |
Selja jõgi |
lähtest Arkna sillani |
10. |
Sõmeru jõgi |
kogu ulatuses |
11. |
Jänijõgi |
kogu ulatuses |
12. |
Pärnu jõgi |
lähtest Reopalu jõe suudmeni |
13. |
Ahja jõgi |
lähtest Koorvere paisuni |
14. |
Hilba jõgi |
kogu ulatuses |
15. |
Peeda jõgi |
Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke |
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003.
a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
JÕED JA OJAD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 15. AUGUSTIST 31. DETSEMBRINI
Jrk nr |
Jõgi |
Nr 1986. a «Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku» (edaspidi EJKN) järgi |
1. |
Pada jõgi |
719 |
2. |
Toolse jõgi |
741 |
3. |
Vainupea jõgi |
758 |
4. |
Mustoja jõgi |
760 |
5. |
Altja oja |
766 |
6. |
Võsu jõgi |
771 |
7. |
Pudisoo jõgi |
806 |
8. |
Loo jõgi |
821 |
9. |
Vihterpalu jõgi |
1017 |
10. |
Nõva jõgi |
1037 |
11. |
Riguldi jõgi |
1039 |
12. |
Kolga oja |
1209 |
13. |
Rannametsa jõgi |
1508 |
14. |
Vanajõgi |
1626 |
15. |
Jämaja oja |
1671 |
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003.
a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. MÄRTSIST 31. MAINI
Jrk nr |
Vooluveekogu |
Nr EJKN järgi |
1. |
Lohja oja |
804 |
2. |
Tiskre oja |
940 |
3. |
Karilepa oja |
1006 |
4. |
Kloostri oja |
1008 |
5. |
Lepaoja |
1035 |
6. |
Veskijõgi |
1036 |
7. |
Salajõgi |
1044 |
8. |
Taebla jõgi |
1047 |
9. |
Võnnu oja |
1050 |
10. |
Asuküla peakraav |
1054 |
11. |
Saardu peakraav |
1058 |
12. |
Sinilepa peakraav |
1059 |
13. |
Haeska peakraav |
1060 |
14. |
Rannamõisa jõgi |
1061 |
15. |
Rõude jõgi |
1069 |
16. |
Kasari jõgi |
1070 |
17. |
Kasevälja kraav |
1187 |
18. |
Männiku kraav |
1188 |
19. |
Hanila oja |
1191 |
20. |
Uustalu kraav |
1192 |
21. |
Hõbesuu kraav |
1195 |
22. |
Paadrema jõgi |
1196 |
23. |
Küti oja |
1206 |
24. |
Tõstamaa jõgi |
1211 |
25. |
Tõrvanõmme peakraav |
1212 |
26. |
Künnimaa oja |
1215 |
27. |
Tuuraste oja |
1218 |
28. |
Audru jõgi |
1220 |
29. |
Uulu kanal |
1486 |
30. |
Häädemeeste jõgi |
1515 |
31. |
Priivitsa oja |
1518 |
32. |
Kabli oja |
1520 |
33. |
Lemmejõgi |
1521 |
34. |
Loode oja |
1523 |
35. |
Treimani oja |
1525 |
36. |
Sula peakraav |
1526 |
37. |
Prestviigi oja |
1604 |
38. |
Vaemla jõgi |
1605 |
39. |
Luguse jõgi |
1608 |
40. |
Jausa oja |
1613 |
41. |
Prassi kraav |
1618 |
42. |
Ollima kraav |
1619 |
43. |
Väljasoo kraav |
1621 |
44. |
Vanamõisa kraav |
1622 |
45. |
Leetselja peakraav |
1623 |
46. |
Luidja oja |
1628 |
47. |
Paope oja |
1629 |
48. |
Jõeranna oja |
1630 |
49. |
Armioja |
1631 |
50. |
Pihla oja |
1633 |
51. |
Kidatse oja |
1636 |
52. |
Tareste oja |
1638 |
53. |
Kärdla oja |
1639 |
54. |
Nuutri oja |
1640 |
55. |
Partsi oja |
1642 |
56. |
Suuremõisa jõgi |
1643 |
57. |
Põduste jõgi |
1645 |
58. |
Nasva jõgi |
1653 |
59. |
Möldri oja |
1674 |
60. |
Riksu oja |
1675 |
61. |
Kotlandi peakraav |
1677 |
62. |
Vesiku oja |
1683 |
63. |
Oju peakraav |
1686 |
64. |
Leisi jõgi |
1709 |
65. |
Oitme oja |
1712 |
66. |
Võlupe jõgi |
1713 |
67. |
Taaliku peakraav |
1720 |
68. |
Nenu peakraav |
1724 |
69. |
Neemi peakraav |
1727 |
70. |
Kingli peakraav |
1729 |
71. |
Kuke peakraav |
1730 |
72. |
Maadevahe jõgi |
1733 |
73. |
Lõve jõgi |
1735 |
74. |
Ristoja |
1746 |
75. |
Kuusiku peakraav |
1747 |
76. |
Soonda oja |
1749 |
77. |
Lõetsa peakraav |
1753 |
78. |
Puulaiu kraav (Hiiumaa) |
|
79. |
Laisma kraav (Hiiumaa) |
|
80. |
Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa) |
|
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003.
a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. SEPTEMBRIST 30. NOVEMBRINI
Jrk nr |
Vooluveekogu |
Nr EJKN järgi |
1. |
Sõtke jõgi |
655 |
2. |
Udria oja |
661 |
3. |
Pimestiku oja |
663 |
4. |
Perjatsi oja |
664 |
5. |
Künnapõhja oja |
668 |
6. |
Pühajõgi |
670 |
7. |
Rihula oja |
728 |
8. |
Karepa oja |
745 |
9. |
Kuusalu oja |
825 |
10. |
Valkla oja |
828 |
11. |
Kaberla oja |
831 |
12. |
Treppoja |
989 |
13. |
Männiku oja |
1214 |
14. |
Kadaka oja |
1517 |
15. |
Priivitsa oja |
1518 |
16. |
Lemmejõgi |
1521 |
17. |
Treimani oja |
1525 |
18. |
Poama oja |
1627 |
19. |
Ligeoja |
1691 |
20. |
Tirtsi jõgi |
1694 |
21. |
Kiruma peakraav |
1699 |
22. |
Keibu peakraav |
1034 |
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003.
a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
KALADE ALAMMÕÕDUD JA MÕÕTMISE NÕUDED
Kalaliik |
Veeala, kus alammõõt kehtib1 |
l2, cm |
L3, cm |
Lõhe |
|
55 |
60 |
Meriforell (iherus) |
|
45 |
50 |
Jõeforell |
|
28 |
32 |
Rääbis |
|
10 |
12 |
Siig |
|
30 |
35 |
Meritint |
|
10 |
12 |
Haug |
|
40 |
45 |
Angerjas |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
|
45 |
Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves |
|
55 | |
teistes siseveekogudes |
|
50 | |
Säinas |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
32 |
38 |
teistes siseveekogudes |
27 |
32 | |
Linask |
|
25 |
30 |
Latikas |
Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões |
30 |
35 |
Vimb |
|
26 |
30 |
Tursk |
|
|
38 |
Luts |
Peipsi, Pihkva ja Võrtsjärves |
|
40 |
Koha |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
38 |
44 |
Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves |
40 |
46 | |
Võrtsjärves |
45 |
51 | |
teistes siseveekogudes |
40 |
46 | |
Kammeljas |
|
25 |
30 |
Lest ja merilest |
alapiirkonnas 28 |
|
21 |
alapiirkondades 29 ja 32 |
|
20 | |
Jõevähk4 |
|
10 |
|
Ahven |
meres |
16 |
19 |
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
1
Veeala on määratud juhul, kui alammõõt on veealade lõikes erinev või kehtib
ainult teatud veealal.
2 l – kala pikkus ninamiku tipust (suu
suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.
3 L
– kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse
mõõduliseks, kui vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne alammõõduga
või ületab seda.
4
Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi
arvestamata).
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003.
a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
KILU JA RÄIME OSAKAALU MÄÄRAMISE METOODIKA
1. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi
kogukaalust arvutatakse alljärgneva metoodika alusel:
1.1. mõõdetakse
juhusliku proovi üldkaal (W),
1.2. eraldatakse proovis leiduvad kilud
ja räimed,
1.3. mõõdetakse eraldi kilu ja räime kaal juhuslikus proovis
(Wkilu ja Wräim ).
2. Kilu kaaluline osakaal (Wkilu) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:
3. Räime kaaluline osakaal (Wräim) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:
4. Kilu ja räime osakaalu määramiseks kogusaagis arvutatakse võetud proovide keskmine.