Teksti suurus:

Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:RT I 2004, 31, 210

Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis

Vastu võetud 26.04.2004 nr 120

Määrus kehtestatakse «Mõõteseaduse» (RT I 2004, 18, 132) § 3 lõike 5 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Eestis kasutatavad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud (edaspidi kohustuslikud ühikud) ja nende kasutamise viis.

(2) Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele ja mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses ning standardimisel.

(3) Käesolevat määrust ei kohaldata õhu- ja meretranspordis ning raudteeliikluses kasutatavatele mõõtühikutele, kui need tulenevad rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest.

(4) Käesolevas määruses on mõõtühikutega seotud termineid kasutatud vastavalt standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused».

§ 2. SI põhiühikud

(1) SI lähtub Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi CGPM) poolt kehtestatud seitsmest põhiühikust, mille nimetused ja tähised on toodud lisas 1.

(2) CGPMi poolt kehtestatud SI põhiühikute määratlused on järgmised (sulgudes on nimetatud määratluse kehtestanud CGPMi järjekorranumber ja toimumise aasta):
1) meeter on tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi jooksul (17. CGPM, 1983);
2) kilogramm on massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga (3. CGPM, 1901);
3) sekund on võrdne 133Cs aatomi põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestusega (13. CGPM, 1967);
4) amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta (9. CGPM, 1948);
5) kelvin, termodünaamilise temperatuuri ühik, on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist (13. CGPM, 1967);
6) mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C (14. CGPM, 1971). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid;
7) kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse 540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus (16. CGPM, 1979).

(3) Lisaks termodünaamilisele temperatuurile (tähis T), mida väljendatakse kelvinites, võib kasutada ka Celsiuse temperatuuri (tähis t), mis määratletakse kui erinevus kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T0 vahel võrrandiga t = TT0, kus T0 = 273,15 K.

(4) Lõikes 3 nimetatud Celsiuse temperatuuri väljendamiseks kasutatakse ühikut «kraadi Celsiust» (°C), mis võrdub ühikuga «kelvin» (K). Sel juhul on «kraadi Celsiust» erinimetus, mida kasutatakse kelvini asemel.

(5) Temperatuurivahemikke või -erinevusi võib esitada nii kelvinites kui ka Celsiuse kraadides 13. CGPMi otsuse kohaselt.

§ 3. SI tuletatud ühikud

(1) SI tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmete korrutistena arvkordajaga üks.

(2) SI tuletatud ühikutele antud erinimetused ja eritähised on toodud lisas 2. Lisaks SI põhiühikutele võib ka neid ühikuid kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks lõikes 1 toodud reegli järgi.

(3) Tuletatud ühikuid võib väljendada nii SI põhiühikute kui ka erinimetustega SI ühikute kaudu mitmel viisil (näiteks dünaamilise viskoossuse ühikut võib avaldada kas m–1·kg·s–1 või N·m–2·s või Pa·s).

§ 4. Kord- ja osaühikud

(1) Kord- ja osaühikud võivad olla nii detsimaalsed kui mittedetsimaalsed.

(2) Detsimaalsed kord- ja osaühikud on ühikute detsimaalkordsed ja -osad, mille arvkordajaks on 10 või selle astmed ning mis moodustatakse lisas 3 toodud eesliidete ja tähiste abil.

(3) Eesliiteid ja eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega. Eesliitetähis kirjutatakse ühikutähise ette ilma tühikuta ja ühikutähise astmenäitaja kehtib ka eesliite kohta.

(4) Eesliiteid ei tohi kasutada kord- või osaühikute ees ja ühikul võib korraga olla vaid üks eesliide.

(5) Suuruse väärtuse esitamisel on soovitatav kasutada selliseid eesliiteid, mille korral arvväärtus jääb vahemikku 0,1 kuni 1000. Arvväärtuse kümnendosa eraldatakse komaga.

(6) Ühikute jagatisena esitatud tuletatud ühikute detsimaalsete kord- ja osaühikute moodustamisel võib eesliite lisada kas ühiku tähisele murru lugejas või nimetajas või mõlemas nimetatud osas.

(7) Massiühiku (kg) detsimaalsed kord- ja osaühikud moodustatakse eesliite lisamisega sõnale «gramm» ja eesliitetähise lisamisega tähisele «g».

(8) SI detsimaalsed kord- ja osaühikud, millele on antud erinimetused, on toodud lisas 4. Nimetatud ühikutest võib omakorda moodustada kord- ja osaühikuid.

(9) SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud on toodud lisas 5. Nimetatud ühikutest, välja arvatud goon, ei tohi moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.

(10) Lisades 4 ja 5 toodud kord- ja osaühikuid võib kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks.

(11) Suurust «aeg» kasutatakse seoses suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00 (01.00 GMT) märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00 (01.00 GMT) oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi.

§ 5. Lisaühikud

(1) Rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud on:
1) SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud ja
2) SI ühikutega seotud ühikud, mille kasutusala on piiratud.

(2) SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud on toodud lisas 6. Neid kasutatakse aatomifüüsikas ning nende arvväärtused on saadud eksperimentaalselt ega ole SI ühikutes täpselt teada.

(3) Lisas 6 toodud ühikutest võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.

(4) SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud on toodud lisas 7. Nendest ühikutest, välja arvatud «hektar» ja «millimeetrit elavhõbedasammast», võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.

§ 6. Rakendussätted

(1) Kuni 31. detsembrini 2009. a võib mõõtetulemusi ja mõõtühikute abil väljendatud suurusi esitada lisaks kohustuslikele mõõtühikutele ka mõõtühikutes, mida käesolev määrus ei sisalda, kui need on märgitud kohustuslikes mõõtühikutes esitatud väärtuse järel sulgudes.

(2) Käesoleva määrusega kehtestamata mõõtühikuid võib kasutada toodetel ja seadmetel, mis on kasutusele võetud enne 1. maid 2004. a, ning nimetatud toodete ja seadmete koostude või osade täiendamisel või asendamisel.

(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata mõõtevahenditele, mis sisalduvad «Mõõteseaduse» § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistus.

§ 7. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. mail 2004. a.

1 2000/84/EÜ (EÜT L 031, 2.02.2001, lk 21–22)

Peaminister Juhan PARTS

Rahandusminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI

Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis»
lisa 1

SI PÕHIÜHIKUD

Suurus Ühiku nimetus Tähis
Pikkus meeter m
Mass kilogramm kg
Aeg sekund s
Elektrivoolu tugevus amper A
Termodünaamiline temperatuur kelvin K
Ainehulk mool mol
Valgustugevus kandela cd

Rahandusminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI

Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis»
lisa 2

ERINIMETUSTE JA -TÄHISTEGA SI TULETATUD ÜHIKUD

Füüsikaline suurus Ühiku nimetus Ühiku tähis Avaldis SI põhi- ja tuletatud ühikutes Avaldis SI põhiühikutes
Tasanurk1 radiaan rad   1 rad = 1 m·m–1
Ruuminurk1 steradiaan sr   1 sr = 1 m2·m–2
Sagedus herts Hz   1 Hz = 1 s–1
Jõud njuuton N   1 N = 1 m·kg·s–2
Rõhk, mehaaniline pinge paskal Pa N·m–2 1 Pa = 1 m–1·kg·s–2
Energia, töö, soojushulk2 džaul J N·m või W·s 1 J = 1 m2·kg·s–2
Võimsus, soojusvoog3 vatt W J·s–1 1 W = 1 m2·kg·s–3
Elektrilaeng kulon C   1 C = 1 s·A
Potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud (emj) volt V W·A–1 1 V = 1 m2·kg·s–3·A–1
Elektriline takistus oom Ω V·A–1 1 Ω = 1 m2·kg·s–3·A–2
Elektrijuhtivus siimens S A·V–1 1 S = 1 m–2·kg–1·s3·A2
Elektriline mahtuvus farad F C·V–1 1 F = 1 m–2·kg–1·s4·A2
Magnetvoog veeber Wb V·s 1 Wb = 1 m2·kg·s–2·A–1
Magnetvootihedus (induktsioon) tesla T Wb·m–2 1 T = 1 kg·s–2·A–1
Induktiivsus henri H Wb·A–1 1 H = 1 m2·kg·s–2·A–2
Valgusvoog luumen lm cd·sr 1 lm = 1 m2·m–2·cd
Valgustatus luks lx lm·m–2 1 lx = 1 m–2·cd
Radioaktiivse aine aktiivsus bekerell Bq   1 Bq = 1 s–1
Neeldumisdoos grei Gy J·kg–1 1 Gy = 1 m2·s–2
Ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J·kg–1 1 Sv = 1 m2·s–2

1 20. CGPM, 1995 otsuse kohaselt on radiaan ja steradiaan erinimetusega dimensioonita SI tuletatud ühikud.
2 Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid.
3 Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks.

Rahandusminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI

Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis»
lisa 3

DETSIMAALSETE KORD- JA OSAÜHIKUTE EESLIITED JA NENDE TÄHISED

Eesliide Tähis Arvkordaja
jotta Y 1024
zetta Z 1021
eksa E 1018
peta P 1015
tera T 1012
giga G 109
mega M 106
kilo k 103
hekto h 102
deka da 101
detsi d 10–1
senti c 10–2
milli m 10–3
mikro µ 10–6
nano n 10–9
piko p 10–12
femto f 10–15
atto a 10–18
zepto z 10–21
jokto y 10–24

Rahandusminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI

Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis»
lisa 4

ERINIMETUSTEGA SI DETSIMAALSED KORD- JA OSAÜHIKUD

Suurus Ühiku nimetus Tähis Väärtus
Maht (ruumala) liiter l, L1 1 l = 1 dm3 = 10–3 m3
Mass tonn t 1 t = 1 Mg = 103 kg
Rõhk baar2 bar 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa

1 Eelistada tuleb tähist «l». Tähis «L» on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja arv 1 segi minna.
2 Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures, CIPM) 1978. aasta otsuse kohaselt ei ole ühiku baar kasutamine enam otstarbekas ning selle ühiku kasutusala laiendamine on keelatud.

Rahandusminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI

Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis»
lisa 5

SI ÜHIKUTEST MOODUSTATUD MITTEDETSIMAALSED KORD- JA OSAÜHIKUD

Suurus Nimetus Tähis Määratlus
Tasanurk täispööre   1 täispööre = 2π rad
  goon gon 1 gon = (π/200) rad
  kraad ... ° 1° = (π/180) rad
  minut ... ' 1' = (1/60)°
  sekund ... " 1" = (1/60)'
Aeg minut min 1 min = 60 s
  tund h 1 h = 60 min = 3600 s
  ööpäev d 1 d = 24 h =86 400 s

Rahandusminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI

Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis»
lisa 6

SI ÜHIKUTEST SÕLTUMATULT MÄÄRATLETUD ÜHIKUD

Suurus Nimetus Tähis Määratlus
Mass aatommassiühik u 1 aatommassiühik on 1/12 12C aatomi massist:
1 u 1,660 539·10–27 kg
Energia elektronvolt eV 1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 V:
1 eV 1,602 177·10–19 J

Märkus: Tabelis toodud arvväärtused on võetud CODATA (Committee on Data for Science and Technology) (http://psysics.nist.gov/cuu/Constants/index.html) kehtivast füüsikaliste fundamentaalkonstantide ajakohastatud loetelust. Tabelis toodud väärtused pärinevad aastast 2002.

Rahandusminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI

Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis»
lisa 7

SI ÜHIKUTEGA SEOTUD PIIRATUD KASUTUSALAGA ÜHIKUD

Suurus Nimetus Tähis Väärtus
Süsteemi optiline tugevus dioptria dpt 1 dpt = 1 m–1

Kõlvikute ja ehitusaluse maa pindala

aar a 1 a = 102 m2
hektar ha 1 ha = 102 a = 104 m2
Mõjuristlõige aatomifüüsikas barn b 1 b = 10–28 m2
Pärlite ja vääriskivide mass karaat  ct1 1 ct = 2·10–4 kg
(Tekstiilikiu) joonmass teks tex 1 tex = 10–6 kg·m–1
Vere ja teiste kehavedelike rõhk millimeetrit elavhõbedasammast mm Hg 1 mm Hg = 133,322 Pa

1 Tähis «ct» on praktikas laialt kasutusel, kuid CIPM ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt heaks kiitmata.

Rahandusminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI