Teksti suurus:

Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.09.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta

Vastu võetud 26.04.2004 nr 122
RT I 2004, 31, 212
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.08.2010RT I 2010, 61, 42804.09.2010


Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 75 lõike 2 alusel.

§ 1. Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud, mille puhul jäätmeluba ei nõuta

  Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahtu iseloomustavate näitajate arvväärtused, millest väiksema arvväärtusega tegevuste juures ei nõuta jäätmeluba, on toodud määruse lisas.

§ 2. Jäätmekogused, mille puhul ei nõuta jäätmeluba

  Määruse lisas loetletud tegevuste puhul, välja arvatud maavara rikastamine, ei nõuta jäätmete tekitamiseks jäätmeluba, kui nende tegevuste tagajärjel aasta jooksul tekkivad:
[RT I 2010, 61, 428 - jõust. 04.09.2010]
 1) tavajäätmete kogused on väiksemad kui 10 tonni;
 2) ohtlike jäätmete kogused on väiksemad kui 100 kg.

§ 21. Rakendussäte

  Isik, kes tegeles käesoleva sätte jõustumisel maavara rikastamisega tootmismahu juures kuni 1000 tonni kaevist aastas, viib oma tegevuse määrusega kooskõlla 90 päeva jooksul käesoleva sätte jõustumisest arvates.
[RT I 2010, 61, 428 - jõust. 04.09.2010]

§ 3. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. mail 2004. a.

 

Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 122 «Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta»
lisa
(Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määruse nr 126 sõnastuses)
[RT I 2010, 61, 428 – jõust. 4.09.2010]



Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud, mille puhul jäätmeluba ei nõuta

Jrk
nr
Tegevusvaldkond ja tegevus Tootmismahtu iseloomustav näitaja, millest väiksema väärtuse puhul jäätmeluba ei nõuta
1.

Elektri, soojuse, kütuse või koksi tootmine

1.1. Energia tootmine põletusseadmetes Nimisoojusvõimsus 50 MW
1.2. Nafta-, põlevkivi-, mineraalõli ja gaasi tootmine Ei ole määratud
1.3. Muu kütusetootmine, välja arvatud puidu- või turbatootmine Ei ole määratud
1.4. Koksitootmine ahjudes Ei ole määratud
2.

Vedelkütuse ja gaasilise kütuse rafineerimine või tahke kütuse utmine

2.1. Nafta-, põlevkivi-, mineraalõli või gaasi rafineerimine Ei ole määratud
2.2. Kivisöe või põlevkivi utmine Ei ole määratud
3.

Metallide tootmine või töötlemine

3.1. Metallimaakide (kaasa arvatud sulfiidimaagid) särdamine või paagutamine Ei ole määratud
3.2. Malmi või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu Ei ole määratud
3.3. Mustmetallide kuumvaltsimine Tootmisvõimsus 20 tonni toorterast tunnis
3.4. Mustmetallide sepistamine sepikodades Seadme löögienergia 50 kJ vasara kohta, kasutatav soojusvõimsus 20 MW
3.5. Mustmetallidele pinnete pealesulatamine Toorterase kulu 2 tonni tunnis
3.6. Mustmetallide valu valukodades Ei ole määratud
3.7. Värviliste toormetallide tootmine maagist, kontsentraatidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt Ei ole määratud
3.8. Värviliste metallide, sealhulgas teisese toorme sulatamine, kaasa arvatud sulamite valmistamine (rafineerimise, valamise jm eesmärgil) Tootmisvõimsus 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas
3.9. Metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus Töötlemisvannide kogumaht 10 m3
4. Mineraalsete materjalide töötlemine
4.1. Tsemendiklinkri tootmine Tootmisvõimsus 500 tonni ööpäevas
4.2. Lubja tootmine Tootmisvõimsus 50 tonni ööpäevas
4.3. Asbesti tootmine või asbestil põhinevate toodete valmistamine Ei ole määratud
4.4. Klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine Sulatusvõimsus 20 tonni ööpäevas
4.5. Mineraalainete sulatamine, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks   Sulatusvõimsus 20 tonni ööpäevas
4.6. Keraamiliste toodete valmistamine põletamisega, sealhulgas katusekivide, telliste, rasksulamtelliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide, kergkruusa või portselani põletamine Tootmismaht 75 tonni ööpäevas või ahjudes mahutavusega 4 m3 ning mahtuvustihedusega 300 kg/m3 põletusahju kohta
5.

Keemiatööstus (tootmine tööstuslikus ulatuses keemiliste menetluste abil)

5.1. Lihtsüsivesinike (atsüklilised või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed) tootmine Ei ole määratud
5.2. Bensoehappe tootmine Ei ole määratud
5.3. Hapnikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks alkoholide, aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete, estrite, atsetaatide, eetrite, peroksiidide, epoksüvaikude jne tootmine Ei ole määratud
5.4. Väävlit sisaldavate süsivesinike derivaatide tootmine Ei ole määratud
5.5. Lämmastikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks amiinide, amiidide, nitrosoühendite, nitroühendite või nitraatide, nitriilide, tsüanaatide, isotsüanaatide jne tootmine Ei ole määratud
5.6. Fosforit sisaldavate süsivesinike derivaatide tootmine Ei ole määratud
5.7. Halogeenitud süsivesinike tootmine Ei ole määratud
5.8. Metallorgaaniliste ühendite tootmine Ei ole määratud
5.9. Plastide (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud) tootmine Ei ole määratud
5.10. Sünteetiliste kummide tootmine Ei ole määratud
5.11. Pindaktiivsete ainete tootmine Ei ole määratud
5.12. Gaasiliste ainete, näiteks ammoniaagi, kloori või vesinikkloriidi, fluori või vesinikfluoriidi, süsinikoksiidide, väävliühendite, lämmastikoksiidide, vesiniku, vääveldioksiidi, karbonüülkloriidi jne tootmine Ei ole määratud
5.13. Hapete, näiteks kroomhappe, fluorvesinikhappe, fosforhappe, lämmastikhappe, soolhappe, väävelhappe, väävlishappe jne tootmine Ei ole määratud
5.14. Aluste, näiteks ammooniumhüdroksiidi, kaaliumhüdroksiidi, naatriumhüdroksiidi jne tootmine Ei ole määratud
5.15. Soolade, näiteks ammooniumkloriidi, kaaliumkloraadi, kaaliumkarbonaadi, naatriumkarbonaadi, booraksi, hõbenitraadi jne tootmine Ei ole määratud
5.16. Mittemetallide, metalloksiidide või muude anorgaaniliste ühendite, näiteks kaltsiumkarbiidi, räni, ränikarbiidi jne tootmine Ei ole määratud
5.17. Fosfor-, lämmastik- või kaali-, liht- või liitväetiste tootmine Ei ole määratud
5.18. Taimekaitsevahendite või biotsiidide tootmine Ei ole määratud
5.19. Ravimainete tootmine keemiliste või bioloogiliste protsesside käigus Ei ole määratud
5.20. Lõhkeainete tootmine Ei ole määratud
5.21. Pigmentide, värvide, lakkide või liimi tootmine Ei ole määratud
6.

Tselluloosi-, paberi- või tekstiilitööstus või nahaparkimine

6.1. Tselluloosi tootmine puidust või muudest kiudmaterjalidest Ei ole määratud
6.2. Paberi või papi tootmine Tootmismaht 10 tonni ööpäevas
6.3. Tekstiili või kiu eeltöötlemine (pesemiseks, pleegitamiseks, merseriseerimiseks) või värvimine Tootmismaht 10 tonni ööpäevas
6.4. Nahaparkimine Tööstuslik tootmismaht 2 tonni lõpptoodet ööpäevas
7.

Toiduainetööstus

7.1. Loomade tapmine tapamajades Tootmismaht 50 tonni rümpasid ööpäevas
7.2. Toidu valmistamine loomsest toidutoormest (välja arvatud piim) Tootmismaht 75 tonni valmistoodangut ööpäevas
7.3. Toidu valmistamine taimsest toidutoormest Kvartali keskmine tootmismaht 300 tonni valmistoodangut ööpäevas
7.4. Piima töötlemine Aasta keskmisena 200 tonni piima vastuvõtt ööpäevas
8. Loomakasvatus
8.1. Sigade pidamine Karja suurus 1000 siga (kehamassiga üle 30 kg) või 300 emist ühes farmis
8.2. Veiste pidamine Karja suurus 300 lüpsilehma või 400 lihaveist või 600 kuni 24 kuu vanust noorveist ühes farmis
8.3. Lindude pidamine Karja suurus 40 000 lindu
8.4. Loomakorjuste ja loomsete jäätmete kahjutustamine või ümbertöötamine «Loomatauditõrje seaduse» tähenduses Tootmismaht 10 tonni ööpäevas
9.

Pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil

9.1. Ainete, esemete või toodete pinnatöötlus ja -viimistlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, näiteks trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine Orgaaniliste ainete kulu 25 tonni aastas või 50 kg tunnis
10.

Vineeri või puitkiudplaatide tootmine

10.1. Vineeri ja puitkiud- või puitlaastplaatide tootmine Ei ole määratud
11.

Grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamisega

11.1. Grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamisega Ei ole määratud
12.

Maavara kaevandamine või rikastamine

12.1. Aluspõhja maavarade (põlevkivi, fosforiit, kristalliinne ehituskivi, lubjakivi, liiv, dolokivi ning kambriumi ja devoni savi) kaevandamine Tootmismaht 1000 tonni kaevist aastas
12.2. Maavara rikastamine Ei ole määratud
13.

Puidutööstus

13.1. Saematerjali valmistamine Tootmismaht 10 000 m3 aastas
13.2. Puidu immutamine kemikaalidega autoklaavides või vannides Ei ole määratud
14.

Ohtliku kemikaali, sealhulgas kütuse ladustamine

14.1. Ohtliku kemikaali, sealhulgas kütuse ladustamine hoidlates Ladustamise kogumaht 10 000 m3
14.2. Ohtlike kemikaalide või ohtlikke aineid sisaldavate jäätmete ladustamine nende sadamate ladudes, mille kaudu veetakse kemikaale või jäätmeid Ei ole määratud

[RT I 2010, 61, 428 - jõust. 04.09.2010]