Teksti suurus:

Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:20.08.2005
Avaldamismärge:RT I 2004, 31, 224

Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded1

Vastu võetud 26.04.2004 nr 134

Määrus kehtestatakse «Alkoholiseaduse» (RT I 2002, 3, 7; 63, 387; 2003, 2, 17; 88, 591; 2004, 13, 86; 18, 131) § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded käideldavatele alkohoolsetele jookidele, mille kohta ei ole nimetatud nõuded kehtestatud Euroopa Ühenduse asjakohastes määrustes.

§ 2. Alkoholi etanoolisisaldus

(1) Alkoholi etanoolisisaldust väljendatakse mahuprotsentides vähemalt täis- või poolprotsendina ning tähistatakse sümboliga «% mahust» või «% vol.», millele alkoholi märgistusel võib eelneda sõna «alkohol» või lühendid «alk.» või «alc.»

(2) Tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides on etanoolisisaldus mahuühikutes toote sajas mahuühikus mõõdetuna temperatuuril 20 °C.

(3) Potentsiaalne etanoolisisaldus mahuprotsentides on etanoolisisaldus mahuühikutes mõõdetuna temperatuuril 20 °C, mida on võimalik saada toote sajas mahuühikus sisalduvate jääksuhkrute täielikul kääritamisel temperatuuril 20 °C.

(4) Summaarne etanoolisisaldus mahuprotsentides on tegeliku ja potentsiaalse etanoolisisalduse summa.

(5) Naturaalne etanoolisisaldus mahuprotsentides on toote summaarne etanoolisisaldus enne selle võimalikku rikastamist.

§ 3. Nõuded alkohoolse joogi tarbijapakendile

(1) Alkohoolse joogi tarbijapakendi valikul ja selle märgistamisel peab käitleja järgima head kaubandustegevustava.

(2) Alkohoolse joogi tarbijapakendile kantud märgistus peab olema selgelt nähtav, hästi loetav ja kergesti eristatav muust kirjalikust või pildilisest teabest ning kulumiskindel välismõjutuste suhtes. Samuti peab märgistus olema kooskõlas õigekirjareeglitega ega tohi olla eksitav.

(3) Alkoholi tootja nimi ja asukohariik, samuti toote päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav, peavad olema alkohoolse joogi tarbijapakendil selgelt väljendatud. Seejuures ei ole lubatud kasutada üksnes numbrikombinatsioone. Asukohariigi ja päritolumaa puhul võib kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud lühendeid.

(4) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil.

(5) Alkoholi tootja peab kandma alkohoolse joogi tarbijapakendile käesolevas määruses toodud teabe. Tootjapoolse märgistuse parandamine või asendamine ei ole lubatud. Alkoholi käitleja võib tootja esitatud teabele lisada tootja kirjalikul nõusolekul täiendavat teavet tarbijapakendi vabale pinnale.

(6) Koos alkohoolse joogi liiki tähistava nimetusega ei tohi tarbijapakendil kasutada sõnu «sarnane», «tüüpi», «laadi», «marki», «maitsega» või muid samalaadseid väljendeid. Kasutada võib sõna «segu» ( blend), kui jook on saadud segamisel.

§ 4. Kesknärvisüsteemi mittespetsiifiliste stimulaatoritena toimivate ainete kasutamise keeld

Tauriini, guaraana ja teiste sarnaste kesknärvisüsteemi mittespetsiifiliste stimulaatoritena toimivate ainete kasutamine alkohoolsete jookide koostises on keelatud.

2. peatükk
PUUVILJA- JA MARJAVEINI, SEALHULGAS SIIDRI JA PERRY MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED

§ 5. Puuvilja- ja marjavein

(1) Puuvilja- ja marjavein (edaspidi puuviljavein) on kuni 15-mahuprotsendilise tegeliku etanoolisisaldusega kääritamise teel saadud alkohoolne jook, mis on valmistatud üksnes:
1) värsketest marjadest või puuviljadest valmistatud pulbist või
2) värsketest marjadest või puuviljadest valmistatud mahlast või
3) kontsentreeritud mahlast.

(2) Puuviljavahuvein on puuviljavein, mis sisaldab veini teisesel kääritamisel tekkinud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 3 baari.

(3) Vahutav puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab veini teisesel kääritamisel tekkinud või lisatud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 1–3 (kaasa arvatud) baari.

(4) Gaseeritud puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab lisatud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu üle 3 baari.

(5) Aromatiseeritud puuviljavein on puuviljavein, mille organoleptilised omadused tulenevad valmistamisel kasutatud lõhna- ja maitseainetest.

(6) Kangendatud puuviljavein on puuviljavein, millele on lisatud põllumajandusliku päritoluga etanooli ja mille tegelik etanoolisisaldus on 14–22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Kangendatud puuviljaveini etanoolisisaldusest vähemalt 4 mahuprotsenti peab olema tekkinud kääritamisel.

(7) Siider on alkohoolne jook, mis on valmistatud õunamahla või kontsentreeritud õunamahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Siidri valmistamisel võib lisada piiratud koguses pirnimahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ning värsket või kontsentreeritud õunamahla pärast kääritamist. Siider võib olla karboniseeritud teisese kääritamise või süsihappegaasi lisamise teel. Siidri tegelik etanoolisisaldus on 1,2–8,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Siidri kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud.

(8) Perry on alkohoolne jook, mis on valmistatud pirnimahla või kontsentreeritud pirnimahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Perry valmistamisel võib lisada piiratud koguses õunamahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ja värsket või kontsentreeritud pirnimahla pärast kääritamist. Perry võib olla karboniseeritud teisese kääritamise või süsihappegaasi lisamise teel. Perry tegelik etanoolisisaldus on 1,2–8,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Perry kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud.

§ 6. Puuviljaveini valmistamine

(1) Puuviljaveini maitsestamisel võib kasutada Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» (RT I 1999, 74, 702) punktis 1 nimetatud lõhna- või maitseaineid.

(2) Puuviljaveini valmistamisel võib kasutada üksnes Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määruses nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» (RT I 2000, 23, 131; 66, 428; 2002, 40, 248; 2003, 72, 482) nimetatud lisaaineid.

(3) Puuviljaveini valmistamisel on lubatud kasutada «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843, 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352) § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett.

(4) Puuviljaveini organoleptilised omadused peavad tulenema põhiliselt kasutatud toorainetest või lõhna- ja maitseainetest. Puuviljaveini valmistamisel võib käärimise parandamiseks või joogi magustamiseks lisada suhkrutooteid või mett. Pärast kääritamist võib lisada vastavate marjade või puuviljade mahla või kontsentreeritud mahla.

§ 7. Puuviljaveinis lubatud ainete sisaldus

(1) Vääveldioksiidi- ja sorbiinhappesisaldus puuviljaveinis ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määruses nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» lubatud koguseid.

(2) Puuviljaveinis etanoolisisaldusega kuni 5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ei tohi bensoehappesisaldus ületada 150 milligrammi liitri kohta. Üle 5-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega puuviljaveinis võib bensoehapet olla koguses, mis tuleneb marja- või puuviljatoorainest.

(3) Puuviljavein võib sisaldada askorbiinhapet kuni 150 milligrammi liitri kohta.

(4) Puuviljaveini happesuse reguleerimisel võib kasutada ainult sidrun-, viin-, õun- või piimhapet.

§ 8. Nõuded puuviljaveini müügiks esitlemisele

Puuviljavahuveini, vahutavat puuviljaveini ja gaseeritud puuviljaveini tohib müüa ainult sellistes klaaspudelites, mis on suletud seenekujulise korgiga, mis on tehtud korgist või muust materjalist, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud, ja mida hoiab paigal kinnitus, mis on vajaduse korral kaetud kapsliga ning ümbritsetud fooliumiga, mis katab korgi täielikult ja pudelikaela täielikult või osaliselt, või kuni 20-sentiliitrise nominaalsisaldusega pudelite puhul muu sobiva sulguriga.

§ 9. Puuviljaveini märgistusele esitatavad nõuded

(1) Puuviljaveini, sealhulgas siidri ja perry tarbijapakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave:
1) toote nimi;
2) toote liik;
3) nominaalne netokogus;
4) tegelik etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides;
5) tootja nimi ja asukohariik;
6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav;
7) tootjapoolne partii tähistus (välja arvatud kuni 10-mahuprotsendilise joogi puhul);
8) kuupäeva sisaldav minimaalne säilivusaeg – joogi puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 10 mahuprotsenti.

(2) Puuviljaveini kirjeldavas nimetuses peab sõnale «vein» eelnema veini peamiseks tooraineks oleva puuvilja või marja nimetus. Puuvilja või marja nimetuse asemel võib kasutada sõnu «puuvilja-» või «marja-», kui toorainena on kasutatud mitmeid puuvilju või marju, millest ükski ei ole domineeriv.

(3) Alkohoolsete jookide, mille EÜ nõukogu määruses 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜTL 256, 7.09.1987, lk 1–675) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri esimesed neli numbrit on 2206, puhul ei ole lubatud kasutada termineid «Hock», «Claret», «Liebfrauenmilch» ja «Liebfraumilch» isegi juhul, kui neile on lisatud sõna «liik», «tüüp», «meetod», «imitatsioon» või muu samalaadne väljend, välja arvatud juhul, kui puuviljavein tegelikult pärineb sellenimelisest kohast.

(4) Puuviljaveini, sealhulgas siidri ja perry tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus mahuprotsentides võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 1 mahuprotsent.

3. peatükk
ÕLLE MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED

§ 10. Õlu

(1) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist ning humalatest ja veest pärmi abil kääritamisel valmistatud jook. Õlu võib olla pastöriseeritud.

(2) Linnased on eritingimustel idandatud, kuivatatud ja töödeldud teravili.

(3) Etanoolisisalduse järgi jaotatakse õlu:
1) lahja õlu – etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti;
2) kange õlu – etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi.

§ 11. Õlle valmistamine

(1) Õlle valmistamisel on lubatud kasutada «Veeseaduse» § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett.

(2) Õlle valmistamisel võib kasutada üksnes Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määruses nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» nimetatud lisaaineid.

(3) Õlle valmistamisel võib kasutada Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punktis 1 nimetatud lõhna- või maitseaineid.

§ 12. Õlle märgistusele esitatavad nõuded

(1) Õlle tarbijapakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave:
1) toote nimi;
2) toote liik;
3) nominaalne netokogus;
4) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides;
5) tootja nimi ja asukohariik;
6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav;
7) kuupäeva sisaldav minimaalne säilimisaeg.

(2) Õlle tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest:
1) 0,5 mahuprotsenti – õlle puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 5,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti;
2) 1 mahuprotsent – õlle puhul, mille etanoolisisaldus on üle 5,5 mahuprotsendi.

4. peatükk
KUNI 6-MAHUPROTSENDILISE ETANOOLISISALDUSEGA ALKOHOOLSE JOOGI MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED

§ 13. Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolne jook

(1) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolne jook on piiritusjoogi või piirituse ja vee või kääritatud joogi või mittealkohoolse joogi kokkusegamisel saadud 1,2–6 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega jook, mis võib olla karboniseeritud ning maitsestatud.

(2) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolseks joogiks loetakse ka mõdu, mis on kääritatud meejook ja mille etanoolisisaldus on 1,2–5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

§ 14. Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi valmistamine

(1) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi valmistamisel võib kasutada üksnes Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määruses nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» nimetatud lisaaineid.

(2) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi valmistamisel võib kasutada Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punktis 1 nimetatud lõhna- või maitseaineid.

(3) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi valmistamisel on lubatud kasutada «Veeseaduse» § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett.

§ 15. Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi märgistusele esitatavad nõuded

(1) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave:
1) toote nimi;
2) nominaalne netokogus;
3) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides;
4) tootja nimi ja asukohariik;
5) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav;
6) kuupäeva sisaldav minimaalne säilivusaeg.

(2) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi (välja arvatud mõdu) tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 0,5 mahuprotsenti. Mõdu tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 1 mahuprotsent.

5. peatükk
MUU ALKOHOOLSE JOOGI MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED

§ 16. Muu alkohoolne jook

(1) Muu alkohoolne jook on piiritusjook, mis vastab piiritusjoogi määratlemise ja kirjeldamise nõuetele, kuid mille etanoolisisaldus on 14–15 mahuprotsenti.

(2) Sake on riisist valmistatud muu alkohoolne jook, mida valmistatakse teatud geograafilises piirkonnas traditsioonilisel meetodil kääritamise või sellele järgneva destilleerimise või piirituse lisamise teel.

§ 17. Muu alkohoolse joogi pakendamisele esitatavad nõuded

Muud alkohoolset jooki ei ole lubatud pakendada plii baasil valmistatud kapslitega või fooliumiga kaetud sulguritega mahutitesse.

§ 18. Muu alkohoolse joogi märgistusele esitatavad nõuded

(1) Muu alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave:
1) toote nimi;
2) toote liik;
3) nominaalne netokogus;
4) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides;
5) tootja nimi ja asukohariik;
6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav;
7) tootjapoolne partii tähistus.

(2) Muu alkohoolse joogi tarbijapakendil mahuprotsentides esitatud etanoolisisaldus võib erineda laboratoorsel analüüsil määratud etanoolisisaldusest 0,3 mahuprotsenti.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 19. Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määrus nr 298 «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded» (RT I 2002, 81, 476; 2003, 61, 408; 2004, 17, 130) tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2004. a.

1 Euroopa Komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ lõpptarbijale müüdavate alkohoolsete jookide mahuprotsendilise alkoholisisalduse märkimise kohta (EÜT L 113, 30.04.1987, lk 57–58)

Peaminister Juhan PARTS

Põllumajandusminister Ester TUIKSOO

Riigisekretär Heiki LOOT