HALDUSÕIGUSPõllumajandus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Taimekaitseseadus (lühend - TaimKS)

Taimekaitseseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2005
Avaldamismärge:RT I 2004, 32, 226

Välja kuulutanud
Vabariigi President
26.04.2004 otsus nr 614

Taimekaitseseadus1

Vastu võetud 21. aprillil 2004. a
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (3) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldavale taimekaitsevahendile kohaldatakse käesoleva seaduse nõudeid, arvestades geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses (RT I 2004, 30, 209) sätestatut.

§ 2. Teavitamine

  Sellise ohtliku taimekahjustaja avastamisest, turule lubatud taimekaitsevahendist ning otsusest ja järelevalvetoimingust, millest teavitamine on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktides, teavitab Euroopa Komisjoni ja teiste riikide pädevaid asutusi Taimetoodangu Inspektsioon.

2. peatükk TAIMETERVIS 

1. jagu Taim, taimne saadus ja ohtlik taimekahjustaja 

§ 3. Taim ja taimne saadus

 (1) Taim käesoleva peatüki tähenduses on elus taim ja elusa taime osa, sealhulgas seeme.

 (2) Seemnena käsitatakse käesolevas seaduses botaanilises tähenduses seemet, mis on ette nähtud külvamiseks.

 (3) Taimeosadeks käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) botaanilises tähenduses viljad, välja arvatud sügavkülmutatult;
 2) köögiviljad, välja arvatud sügavkülmutatult;
 3) mugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid ja muud varreteisendid;
 4) lõikelilled ja lõikeroheline;
 5) langetatud puud koos lehtedega;
 6) lehtedega oksad;
 7) taimsed koekultuurid.

 (4) Taimne saadus käesoleva peatüki tähenduses on töötlemata või esmatöödeldud taimse päritoluga aines, mis ei ole käesoleva paragrahvi tähenduses taim, kuid mille kaudu võib levida taimekahjustaja.

 (5) Käesolev seadus käsitleb puitu taimse saadusena üksnes siis, kui sellel on vähemalt osaliselt säilinud looduslik kumer pind või kui see esineb saematerjali, laastude, tükkide, saepuru ja puidujäätmete, puidust pakkematerjali, tugipostide, kaubaaluste ning separeerimismaterjalina.

 (6) Istutamine on taime kasvukohale paigutamine taime kasvamiseks, paljunemiseks või paljundamiseks.

 (7) Istutamiseks ettenähtud taimed on sellised, mis:
 1) on juba istutatud ning mis pärast Eestisse toimetamist või müügiks pakkumist jäävad oma kohale või istutatakse ümber;
 2) Eestisse toimetamise või müügiks pakkumise ajaks ei ole istutatud, kuid mida kavatsetakse pärast Eestisse toimetamist või müügiks pakkumist istutada.

§ 4. Ohtlik taimekahjustaja

 (1) Ohtlik taimekahjustaja on taime või taimse saaduse taime- või loomariiki kuuluv kahjustaja, samuti viirus, mükoplasma või muu haigustekitaja.

 (2) Ohtliku taimekahjustajana käsitatakse nii Eestis mitteesinevat kui ka esinevat taimekahjustajat, mille leviku üle teostatakse järelevalvet ja mille suhtes on tõrjeabinõude rakendamine kohustuslik.

 (3) Ohtlike taimekahjustajate nimekirja kehtestab põllumajandusminister.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nimekirjas loetletakse ohtlikud taimekahjustajad, mille:
 1) Eestisse toimetamine ja siin levitamine on keelatud;
 2) Eestisse toimetamine ja siin levitamine taime, taimse saaduse või muu objektiga on keelatud.

2. jagu Taimetervise kaitse korraldus 

§ 5. Taimetervis

 (1) Taimetervis käesoleva seaduse tähenduses on taime, taimse saaduse ning maatüki, mulla, istanduse, külvi, taime kasvusubstraadi ja ohtliku taimekahjustajaga saastuda võiva objekti (edaspidi muu objekt ) seisund.

 (2) Taim, taimne saadus ja muu objekt on kas ohtlikust taimekahjustajast vaba või sellega saastunud, saastumisohus või saastumiskahtlane.

 (3) Taime, taimse saaduse või muu objekti, millele on levinud ohtlik taimekahjustaja, tunnistab järelevalveametniku vaatlusandmete ja muude asjakohaste andmete põhjal saastunuks järelevalveasutus.

 (4) Saastunuks tunnistatud taime, taimse saaduse või muu objekti läheduses asuv maatükk, hoone või rajatis, kus leidub ohtliku taimekahjustaja levikuks sobivaid taimi, on saastumisohus. Saastumisoht püsib kuni ohtliku taimekahjustaja hävitamiseni.

 (5) Saastumiskahtlane on taim, taimne saadus või muu objekt, mille on vaatlusandmete ja muude asjakohaste andmete põhjal selliseks tunnistanud järelevalveametnik. Samuti on saastumiskahtlane saastunud taime, taimse saaduse või muu objektiga kokku puutunud asi, millele ohtlik taimekahjustaja võis levida, või koht, kuhu on saastunud taim, taimne saadus või muu objekt viidud. Saastumiskahtlus püsib kuni järelevalvetulemuste selgumiseni, mis kinnitavad saastatust või ohtliku taimekahjustaja puudumist.

§ 6. Taimetervisenõuded

 (1) Taim, taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest.

 (2) Isik, kes soovib tegeleda käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide tootmise, esmatöötlemise, ladustamise, pakendamise, turustamise, töötlemise või väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvatest riikidest ja territooriumidelt (edaspidi ühenduseväline riik) Eestisse toimetamisega, peab olema kantud taimetervise registrisse. Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise puhul kantakse taimetervise registrisse kaubasaaja.

 (3) Kaubasaaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on märgitud kaubasaajana fütosanitaarsertifikaadile.

 (4) Nõuded taime, taimse saaduse või muu objekti päritolu, omaduste ja töötlemisviisi kohta taime, taimse saaduse või muu objekti tootmisel, ladustamisel, ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisel ja turustamisel või muul etapil kehtestab põllumajandusminister.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmise peab tagama isik, kelle valduses on taim, taimne saadus või muu objekt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (6) Turustamine käesoleva peatüki tähenduses on taimede, taimsete saaduste ja muude objektide müügiks pakkumine, müümine ning muul viisil tasuta või tasu eest üleandmine.

§ 7. Ohtliku taimekahjustaja levitamise keeld

 (1) Ohtlikku taimekahjustajat levitada on keelatud.

 (2) Ohtliku taimekahjustaja levitamisena käsitatakse ka selle levikuks soodsate tingimuste loomist, mis väljendub ohtlikust taimekahjustajast teatamata või tõrjeabinõude rakendamata jätmises.

 (3) Isik, kes teadlikult levitab ohtlikku taimekahjustajat, on kohustatud hüvitama selle tõrje kulud ja tekitatud kahju.

§ 8. Ohtlikust taimekahjustajast teatamine

  Isik, kes tuvastab ohtliku taimekahjustaja esinemise või kes kahtlustab ohtliku taimekahjustaja esinemist, peab sellest viivitamata teatama järelevalveasutusele.

§ 9. Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõu

 (1) Ohtliku taimekahjustaja esinemise korral tuleb rakendada käesoleva seaduse alusel kehtestatud tõrjeabinõusid.

 (2) Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõuna käsitatakse selle taimekahjustaja leviku vältimiseks rakendatavat piirangut või taimekahjustaja hävitamist ettenähtud viisil.

 (3) Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõu on:
 1) tähtajaline viljeluspiirang;
 2) resistentse kultuuri või sordi valiku kohustus;
 3) saastunud, saastumisohus või saastumiskahtlase taime, taimse saaduse või muu objekti kasutamise ja turustamise keeld;
 4) saastunud, saastumisohus või saastumiskahtlase taime, taimse saaduse või muu objekti kasutamise piirang;
 5) saastunud taime, taimse saaduse või muu objekti puhastamise või hävitamise kohustus;
 6) tõrje korraldamise kohustus;
 7) peremeestaimede hävitamise kohustus;
 8) saastunud või saastumiskahtlase hoone ja rajatise või muu objekti desinfitseerimise kohustus.

 (4) Ohtliku taimekahjustajaga saastunud, saastumisohus või saastumiskahtlasel taimel, taimsel saadusel või muul objektil leiduva ohtliku taimekahjustaja liigile kohased tõrjeabinõud kehtestab põllumajandusminister.

§ 10. Kaitstav piirkond

 (1) Kaitstav piirkond on Euroopa Komisjoni poolt selleks tunnistatud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllukultuuride tõttu.

 (2) Ohtlik taimekahjustaja loetakse kohastunuks, kui asjakohased tõrjeabinõud ei ole osutunud tõhusaks kahe aasta jooksul.

 (3) Piirkonna kaitstavaks tunnistamiseks esitab Taimetoodangu Inspektsioon Euroopa Komisjonile avalduse koos järelevalvetulemustega, mis tõendavad, et asjakohases piirkonnas ei esine ohtlikku taimekahjustajat.

 (4) Ohtliku taimekahjustaja leviku ja kohastumise vältimiseks võib, lähtudes sellest taimekahjustajast ja kaitstava piirkonna asukohast, taime, taimse saaduse või muu objekti kaitstavasse piirkonda toimetada üksnes kaitstava piirkonna taimetervisenõudeid järgides. Taimetervisenõuded kehtestatakse nende taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kohta, millega ohtlik taimekahjustaja võib levida.

 (5) Kaitstava piirkonna taimetervisenõuded kehtestab põllumajandusminister .

§ 11. Kahjustajavaba piirkond

 (1) Kahjustajavaba on piirkond, kus on järelevalve tulemusena kindlaks tehtud, et taimekahjustajat ei esine, ja mille seisundit nõuetekohaselt säilitatakse.

 (2) Isik, kes soovib piirkonna kahjustajavabaks tunnistamist, peab esitama sellekohase taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile.

 (3) Piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise taotlemise nõuded, taotluse esitamise ja menetlemise korra, kahjustajavaba piirkonna nõuded ning piirkonna kahjustajavabana säilitamise korra ja nõuded kehtestab põllumajandusminister .

 (4) Otsuse piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise või põhjendatud otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb Taimetoodangu Inspektsioon. Otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse isikule otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui riikliku järelevalve tulemuste ja muude asjakohaste tõendite alusel selgub, et piirkond ei vasta kahjustajavaba piirkonna kohta esitatavatele nõuetele.

§ 12. Ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede kasutamine sordiaretuseks, katseteks ning muuks teadustööks

 (1) Järelevalveasutuse eriloal on lubatud sordiaretuseks, katseteks ja muuks teadustööks ühendusevälisest riigist Eestisse toimetada ning riigisiseselt edasi toimetada ohtlikke taimekahjustajaid ja nende peremeestaimi sordiaretajatel ning teadus- ja arendusasutustel, kui nad järgivad taimetervisenõudeid.

 (2) Ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede leviku vältimiseks väljapoole sordiaretuseks, katseteks või muuks teadustööks ettenähtud kohta kehtestab Vabariigi Valitsus ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise ja riigisiseselt edasitoimetamise ning sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös kasutamise nõuded ja eriloa väljastamise korra .

3. jagu Taimetervise kaitse erijuhud 

§ 13. Tõrjeabinõude rakendamine riigimaal, riigimetsas ja munitsipaalmaal

 (1) Riigimaal, mida ei ole kasutusse antud, korraldab tõrjeabinõude rakendamise Taimetoodangu Inspektsioon selleks ettenähtud vahendite arvel.

 (2) Riigimetsas, mida ei ole kasutusse antud, korraldab tõrjeabinõude rakendamise Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus selleks ettenähtud vahendite arvel.

 (3) Munitsipaalmaal, mida ei ole kasutusse antud, korraldab tõrjeabinõude rakendamise valla- või linnavalitsus.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul kehtestab tõrjeabinõude rakendamise ja selle rahastamise korra põllumajandusminister.

§ 14. Tõrjeabinõude rakendamine isiku eest

  Kui käesoleva seaduse § 6 lõikes 5 nimetatud isik ei täida oma kohustusi tõrjeabinõude rakendamisel, mistõttu võib ohtliku taimekahjustaja ulatuslik levik põhjustada olulist majanduslikku kahju, korraldab isiku eest tõrjeabinõude rakendamist järelevalveasutus asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

§ 15. Tõrjeabinõude rakendamisel tehtud kulude osaline hüvitamine

 (1) Ohtliku taimekahjustaja tõrje kulud hüvitatakse taimetervise registrisse kantud isikule pärast tõrjeabinõude rakendamist vähemalt 50 protsendi ulatuses. Tõrjeabinõude rakendamisel tehtud kulutusi ei hüvitata isikule, kelle eest on tõrjeabinõusid rakendanud järelevalveasutus või kes on teadlikult põhjustanud ohtliku taimekahjustaja leviku.

 (2) Tõrjeabinõude rakendamisel tehtud kulude hüvitamise määra arvutamisel lähtutakse hüvitamiseks taotletavast kogusummast ning võetakse aluseks hektarite arv, hoidla või katmikala suurus, millel isik on teinud ohtliku taimekahjustaja tõrjet, taimekaitse- või puhastusvahendi keskmine hind, taimekaitsevahendi kulu ühe hektari kohta või puhastusvahendi kulu ühe ruutmeetri kohta ja tõrjetööde kohalik keskmine tasu.

 (3) Kui kartuli ohtlike bakterhaiguste tõrjeks vahetatakse välja saastunud või saastumisohus istutusmaterjal, hüvitatakse isikule uue seemnekartuli ostmise kulud vähemalt 50 protsendi ulatuses.

 (4) Tõrjeabinõude rakendamise kulude hüvitamise korra kehtestab põllumajandusminister.

4. jagu Fütosanitaarsertifikaat ja taimepass 

§ 16. Fütosanitaarsertifikaat

  Fütosanitaarsertifikaat on taime, taimse saaduse või muu objekti taimetervisenõuete kohasust tõendav dokument, mis väljastatakse taime, taimse saaduse või muu objekti Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamise korral.

§ 17. Fütosanitaarsertifikaadi väljastamine

 (1) Fütosanitaarsertifikaadi väljastab järelevalveametnik kaubasaadetise kohta.

 (2) Fütosanitaarsertifikaat väljastatakse, kui kauba sihtriigi taimetervisenõuded on täidetud ja isik on tasunud riigilõivu.

 (3) Fütosanitaarsertifikaat ei tohi olla väljastatud rohkem kui 14 päeva enne kaubasaadetise Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamist.

 (4) Järelevalveametnik väljastab reekspordi fütosanitaarsertifikaadi, kui kaubasaadetis on pärast Eestisse toimetamist ümber pakitud, ladustatud, osadeks jaotatud, teise kaubasaadetisega liidetud või läbinud muu taolise protseduuri või kui kaubasaadetise Eestis asumise ajal on fütosanitaarsertifikaadi väljastamisest möödunud rohkem kui 14 päeva. Reekspordi fütosanitaarsertifikaadi juures peab olema päritoluriigi fütosanitaarsertifikaat või selle koopia. Reekspordi fütosanitaarsertifikaadi saamiseks teostatavate teravilja kontrolltoimingute eest tasutakse riigilõivu.

 (5) Kaubasaadetis käesoleva seaduse tähenduses on taimede, taimsete saaduste või muude objektide partii, mis viiakse ühest riigist teise ja mille kohta on väljastatud fütosanitaarsertifikaat või üks kaubaarve või muu kaubasaatedokument.

§ 18. Fütosanitaarsertifikaadi kehtivus

  Fütosanitaarsertifikaat kehtib selle kaubasaadetise nõuetekohasuse tõendamiseks, mille kohta fütosanitaarsertifikaat on väljastatud.

§ 19. Fütosanitaarsertifikaadi kasutamine

 (1) Fütosanitaarsertifikaat peab olema kaubasaadetise juures seni, kuni sihtriigi järelevalveasutus selle ära kontrollib. Kaubasaadetis peab olema identifitseeritav.

 (2) Järelevalveametniku poolt kinnitamata muudatuste või parandustega fütosanitaarsertifikaat on kehtetu.

 (3) Fütosanitaarsertifikaadi sisu- ja vorminõuded ning fütosanitaarsertifikaadi väljastamise, asendamise ja säilitamise korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 20. Fütosanitaarsertifikaadi asendamine

 (1) Ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava taime, taimse saaduse või muu objekti fütosanitaarsertifikaat tuleb Eestisse toimetamise korral pärast kaubasaadetise kontrollimist asendada taimepassiga, kui taim, taimne saadus või muu objekt kuulub taimepassiga varustatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide nimekirja.

 (2) Fütosanitaarsertifikaati ei asendata, kui taim, taimne saadus või muu objekt on saastunud või saastumiskahtlane.

§ 21. Fütosanitaarsertifikaadi säilitamine

  Taimetoodangu Inspektsioon säilitab fütosanitaarsertifikaati üks aasta.

§ 22. Taimepass

  Taimepass on Euroopa Liidu sisesel taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikumisel kasutatav taimetervisenõuete kohasust tõendav dokument.

§ 23. Taimepassi väljastamine

 (1) Taimepassi väljastab Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnik või taimetervise registrisse kantud isik, kellel on taimepassi väljastamise õigus. Sertifitseeritud paljundusmaterjalile väljastab taimepassi Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnik. Järelevalveametnik väljastab taimepassi üksnes taimetervise registrisse kantud isikule.

 (2) Taimepass väljastatakse, kui isik täidab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. Taimepassi väljastamise eest tasutakse riigilõivu.

 (3) Isik, kellele on väljastatud taimepass, võib taimepassi kasutada üksnes talle kuuluvate taimede, taimsete saaduste või muude objektide nõuetekohasuse tõendamisel.

 (4) Taimepassiga varustatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide toimetamisel kaitstavasse piirkonda peab taimepassil olema märge ZP (zona protecta), mis tõendab, et taimed, taimsed saadused ja muud objektid vastavad kaitstavas piirkonnas kehtivatele taimetervisenõuetele, samuti peab olema märgitud kaitstava piirkonna tähis.

§ 24. Taimepassi kehtivus

  Taimepass kehtib selle kaubasaadetise nõuetekohasuse tõendamiseks, mille kohta taimepass on väljastatud.

§ 25. Taimepassi väljastamise õigus

 (1) Otsuse taimetervise registrisse kantud isikule taimepassi väljastamise õiguse andmise kohta teeb isiku taotlusel Taimetoodangu Inspektsioon, kui kalendriaasta jooksul ei ole järelevalve tulemusena isiku tegevuses avastatud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumisi ja isik on tasunud riigilõivu. Taimepassi väljastamise õigust ei anta seemnekartuli tootmise, esmatöötlemise, ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise, ladustamise, pakendamise või turustamisega tegelevale isikule.

 (2) Taimepassi väljastamise õiguse kohta tehakse kanne taimetervise registrisse. Taimepassi väljastamise õiguse saanud isik võib varustada taimepassiga üksnes enda turustatavat taime, taimset saadust ja muud objekti.

 (3) Taimepassi väljastamise õiguse andmise otsuse kehtivus peatatakse, kui taimepassi väljastamise õigust omav isik ei täida käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, kuni järelevalveametniku ettekirjutuse täitmiseni. Taimepassi väljastamise õiguse andmise otsuse kehtivuse peatamise otsuse teeb Taimetoodangu Inspektsioon.

 (4) Taimepassi väljastamise õiguse andmise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui isik on jätnud järelevalve ajal avastatud puudused ettekirjutuses määratud ajaks kõrvaldamata. Taimepassi väljastamise õiguse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Taimetoodangu Inspektsioon. Otsus tehakse isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval otsuse tegemisest arvates.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamisele järgneva kalendriaasta jooksul ei ole isiku tegevuses järelevalve tulemusena avastatud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumisi, on isikul õigus uuesti taotleda taimepassi väljastamise õigust.

§ 26. Taimepassi kasutamine

 (1) Taimepass peab olema kaubasaadetise juures. Taimepass võib olla ka taimele kinnitatud või kleebitud taimse saaduse või muu objekti pakendile või neid vedavale veokile. Kaubasaadetis peab olema identifitseeritav.

 (2) Muudetud või parandatud taimepass on kehtetu.

 (3) Tootmise kohas kontrollitavate ja taimepassiga varustatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide nimekirja, taimepassile kantavate andmete loetelu ning taimepassi väljastamise ja asendamise korra kehtestab põllumajandusminister.

 (4) Taimepassi väljastamise korral kaitstavasse piirkonda toimetatavatele taimedele, taimsetele saadustele või muudele objektidele on taimepassi väljastamise õigust omav isik kohustatud eelnevalt teavitama järelevalveasutust. Taimi, taimseid saadusi ja muid objekte võib kaitstavasse piirkonda toimetada ainult juhul, kui on tuvastatud nende vastavus kaitstavas piirkonnas kehtivatele taimetervisenõuetele.

§ 27. Taimepassi väljastamise ja kasutamise keeld

 (1) Ohtliku taimekahjustaja leviku tuvastamise korral keelatakse taimepassi väljastamine selle taime, taimse saaduse või muu objekti kohta, mille kaudu ohtlik taimekahjustaja levib, samuti keelatakse väljastatud taimepassi kasutamine. Taimetoodangu Inspektsioon teeb asjakohase otsuse, mille ta teeb taimepassi või taimepassi väljastamise õiguse saanud isikule viivitamata teatavaks posti teel või elektrooniliselt.

 (2) Kui taimepassi väljastamise ja kasutamise keelamise põhjused on kõrvaldatud, teeb Taimetoodangu Inspektsioon otsuse taimepassi kasutamise lubamise kohta, mille ta teeb isikule viivitamata teatavaks posti teel või elektrooniliselt.

§ 28. Taimepassi asendamine

 (1) Järelevalveametnik või taimepassi väljastamise õigust omav isik asendab taimepassi uuega nõuetekohase kaubasaadetise osadeks jaotamise või kaubasaadetiste ühendamise korral, samuti juhul, kui kaubasaadetise seisukord on muutunud. Selle tootja või kaubasaaja taimetervise registri kande number, kelle taimepass asendatakse, tuleb kanda uude taimepassi lühendi RP (replacement passport) kõrvale, et näidata, et taimepass asendab teist taimepassi. Nimetatud dokumendid võib asendada, kui ei ole ohtliku taimekahjustaja leviku ohtu.

 (2) Taimepassi ei asendata, kui taim, taimne saadus ja muu objekt on saastunud või saastumiskahtlane.

§ 29. Taimepassi säilitamine

 (1) Taimepassiga varustatud taime, taimse saaduse ja muu objekti ostjal tuleb saadud taimepassi või selle andmeid säilitada ühe aasta jooksul, arvates taime, taimse saaduse ja muu objekti ostmisest.

 (2) Taimepassi väljastaja peab pidama arvestust taimepassiga varustatud taimede ja taimsete saaduste turustamise kohta.

5. jagu Taimetervise register 

§ 30. Taimetervise register

 (1) Taimetervise register on Vabariigi Valitsuse poolt põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register. Registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (2) Taimetervise registri vastutavaks töötlejaks on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötlejaks Taimetoodangu Inspektsioon.

§ 31. Taimetervise registrisse kantavad andmed

 (1) Taimetervise registrisse kantakse andmed isiku kohta, kes toodab, esmatöötleb, ladustab, pakendab või turustab järgmisi taimi, taimseid saadusi ja muid objekte:
 1) lillesibulaid, mugulsibulaid ja muid varreteisendeid;
 2) viljapuude, köögiviljade, marja- ja dekoratiivkultuuride istutus- ning paljundusmaterjali;
 3) seemnekartulit;
 4) tarbekartulit;
 5) söödapeedi ja suhkrupeedi istutamiseks ettenähtud taimi;
 6) tsitrusvilju lehtede ja viljavartega;
 7) kastani ja plaatani toorpuitu ja puukoort;
 8) metsapuude kultiveerimismaterjali.

 (2) Taimetervise registrisse kantakse ka kaubasaaja andmed, kes tegeleb käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud loetellu kuuluva taime, taimse saaduse või muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise või okaspuu toorpuidu töötlemisega selle teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse toimetamise eesmärgil või kes taotleb puidukuivati või käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamist või käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud puidumärgi kasutamise õigust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku kohta kantakse taimetervise registrisse registri põhimääruses sätestatud andmed.

 (4) Registrisse ei kanta andmeid isiku kohta, kes:
 1) turustab omatoodetud taimi ja taimseid saadusi, välja arvatud kartul ning taimepassiga varustatavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid, üksnes taimetervise registrisse kantud isikule ning vähesel määral jaemüügi korras kohaliku turu kaudu lõpptarbijale või kasutab omatoodetud taimi ja taimseid saadusi ise;
 2) kasvatab oma tarbeks kartulit kuni 0,5 hektaril;
 3) füüsilise isikuna toimetab ühendusevälisest riigist Eestisse taimi, taimseid saadusi ja muid objekte oma tarbeks;
 4) turustab registrisse kantud isikult saadud taimi ja taimseid saadusi jaemüügi korras;
 5) toimetab ühendusevälisest riigist Eestisse käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud loetellu kuuluvaid seemneid.

 (5) Turustamine kohaliku turu kaudu käesoleva seaduse tähenduses on turustamine tootmiskohajärgses maakonnas ning kuni 60 km maakonna piirist.

§ 32. Taimetervise registrisse andmete esitamine

 (1) Taimetervise registrisse andmete kandmiseks esitab käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik taotluse ning tasub riigilõivu.

 (2) Taimetervise registrisse kantakse andmed määramata ajaks ning Taimetoodangu Inspektsioon väljastab taimetervise registrisse kantud isikule sellekohase tunnistuse.

§ 33. Taimetervise registrisse kantud isiku kohustused

 (1) Taimetervise registrisse kantud isik on kohustatud:
 1) pidama arvestust toodetud, ostetud, esmatöödeldud, ladustatud, pakendatud, ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud ja turustatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide üle, säilitades nende saatedokumente ja taimetervisenõuete kohasust kinnitavaid dokumente vähemalt üks aasta;
 2) võimaldama järelevalveametnikule juurdepääsu kontrollitavale objektile;
 3) tegema järelevalveasutusega taimetervise hindamisel koostööd ja määrama ettevõttes taimetervise eest vastutava isiku;
 4) pidama kasutatava maavalduse kohta veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190) § 261 lõike 7 alusel kehtestatud põlluraamatut ning hoonete ja rajatiste kasutamise korral nende kasutuskava;
 5) märkima turustatava tarbekartuli pakendile või pakendamata tarbekartuli puhul kauba saatedokumendile tootja taimetervise registrinumbri;
 6) uuendama tarbekartuli tootmisel igal aastal 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud paljundusmaterjaliga;
 7) teavitama järelevalveasutust Euroopa Liidu liikmesriikidest toodavast tarbekartulist ja taimsest paljundusmaterjalist;
 8) esitama igal aastal hiljemalt 15. jaanuariks registri volitatud töötlejale andmed tootmises kasutatavate pindalade suuruse ja tootmiskohtade ning kasvatatavate kultuuride kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kasutuskava on paberkandjal säilitatav andmete kogum, mis sisaldab kasutaja andmeid, maavalduse kaarti ning rajatise andmeid nagu tüüp, pindala ja kasvatatavad kultuurid.

§ 34. Registrikande tegemisest keeldumine

 (1) Volitatud töötleja keeldub registrikande tegemisest, kui:
 1) isik on esitanud volitatud töötlejale või järelevalveametnikule teadvalt valeandmeid;
 2) on alust arvata, et isik ei täida käesoleva seaduse nõudeid.

 (2) Registrikande tegemisest keeldumise põhjendatud otsus tehakse isikule viivitamata teatavaks posti teel või elektrooniliselt.

§ 35. Registrikande muutmine ja kande kehtetuks tunnistamine

 (1) Registrikanne muudetakse või tunnistatakse kehtetuks taotleja avalduse alusel, kui registrikande aluseks olevad andmed on muutunud või kui isik lõpetab taime, taimse saaduse või muu objekti tootmise, esmatöötlemise, ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise, ladustamise, pakendamise või turustamise. Registrikande muutmise ja registrikandest tehtava väljavõtte eest tasutakse riigilõivu.

 (2) Taimetervise registrisse kantud isik vastutab enda esitatud andmete õigsuse eest ja peab andmete muutumise korral sellest viivitamata teatama registri volitatud töötlejale.

 (3) Ebaõigete andmete avastamise korral registris teeb volitatud töötleja registrisse kantud isikule ettekirjutuse. Kui isik ettekirjutuse saamisest arvates viie tööpäeva jooksul ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust, võib volitatud töötleja teadaolevate andmete alusel registrikannet muuta või selle kehtetuks tunnistada.

§ 36. Taimetervise registri andmete kaitse

  Taimetervise registri andmed, välja arvatud isiku põhjendatud avalduse alusel ärisaladuseks tunnistatud andmed, on avalikud ja need avaldatakse Taimetoodangu Inspektsiooni veebilehel, samuti võib neid avaldada paberkandjal, arvestades isikuandmete kaitse seaduse (RT I 2003, 26, 158) ja avaliku teabe seaduse (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 25, 153; 26, 158; 32, õiend) nõudeid.

6. jagu Taimetervise kaitse korraldus kauba ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise ja Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamise korral 

§ 37. Kauba ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise kord

 (1) Taime, taimse saaduse ja muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine on lubatud piiril asuvate selleks ettenähtud piiripunktide kaudu. Kauba ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest tuleb kaubasaajal või tema esindajal järelevalveametnikule teatada hiljemalt 24 tundi enne kauba Eestisse toimetamist või veokile laadimist.

 (2) Piiripunktis peavad olema vajalikud ruumid ja vahendid käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud järelevalvetoimingute tegemiseks. Piiripunkti omanik või valdaja, kellele omanik on valduse üleandmisel sellekohase õiguse andnud, on kohustatud tagama järelevalveametnikule tasuta kasutamiseks järelevalvetoimingute tegemiseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiunõuete kohased ruumid, sealhulgas sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Sideteenuste eest tasub järelevalveasutus, muude kommunaalteenuste eest piiripunkti omanik või valdaja, kellele omanik andis piiripunkti valduse üleandmisel sellekohase õiguse.

 (3) Taime, taimse saaduse ja muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamiseks ettenähtud piiripunktide loetelu ning piiril asuvatele piiripunktidele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 38. Kaubasaadetise nõuetekohasuse tõendamine ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral

 (1) Ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava kaubasaadetise juures olev päritoluriigi järelevalveasutuse väljastatud fütosanitaarsertifikaat peab tõendama kaubasaadetise koosseisu kuuluva taime, taimse saaduse ja muu objekti taimetervisenõuete kohasust.

 (2) Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetelu, mis peavad olema varustatud fütosanitaarsertifikaadiga, kehtestab põllumajandusminister.

 (3) Kui kaubasaadetis on enne Eestisse saabumist vähemalt ühes läbitud riigis ümber pakitud, ladustatud, osadeks jaotatud, liidetud teise kaubasaadetisega või läbinud muu taolise protseduuri, peab kaubasaadetise juures olema päritoluriigi fütosanitaarsertifikaadi koopia ning reekspordi fütosanitaarsertifikaat, mille on väljastanud viimati läbitud riik, kus nimetatud protseduuri rakendati.

§ 39. Kauba ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine lihtsustatud korras

 (1) Taime, taimse saaduse ja muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine lihtsustatud korras on nende ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine fütosanitaarsertifikaadita.

 (2) Lihtsustatud korras ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetelu, lubatud kogused ning ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise lihtsustatud korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 40. Ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise keeld

 (1) Välja arvatud käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud juhul ja korras, on ühendusevälisest riigist Eestisse toimetada keelatud:
 1) ohtlikku taimekahjustajat;
 2) ohtliku taimekahjustajaga saastunud taime, taimset saadust ja muud objekti;
 3) saastumiskahtlast taime, taimset saadust ja muud objekti;
 4) taime, taimset saadust ja muud objekti riigist või selle piirkonnast, mille kohta on kehtestatud Eestisse toimetamise keeld.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud keelu kehtestab põllumajandusminister ühendusevälise riigi või selle piirkonna kohta, kust Eestisse toimetatava taime, taimse saaduse ja muu objektiga võib Eestisse levida ohtlik taimekahjustaja.

§ 41. Kaubasaadetise kontrollimine ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral

 (1) Enne kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise lubamist kontrollitakse kaubasaadetise vastavust taimetervisenõuetele.

 (2) Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetelu, mis peavad piiripunktis läbima taimetervise kontrolli, kehtestab põllumajandusminister .

 (3) Saastumiskahtluse korral võtab järelevalveametnik saastumiskahtlasest kaubasaadetisest proovi ja peatab ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise kuni proovi tulemuste selgumiseni, kuid mitte kauemaks kui 10 tööpäevaks. Kui kaubasaadetist on vaja kauem uurida, võib tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest tuleb kaubasaajat viivitamata teavitada posti teel või elektrooniliselt.

 (4) Kaubasaadetis, mille ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine on peatatud, paigutatakse järelevalveametniku määratud kohta. Saastumiskahtlast kaubasaadetist ei ole lubatud paigutada kohta, kus see võib põhjustada teise kauba saastumise ohtliku taimekahjustajaga. Saastumiskahtlase kaubasaadetise plommib järelevalveametnik ja tema loata on kaubasaadetist kasutada või üle anda keelatud.

 (5) Proovi tulemuste alusel teeb järelevalveametnik otsuse kaubasaadetise nõuetele vastavuse kohta või keelab käesoleva seaduse § 42 alusel saastunud kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise ja otsustab selle edasise kasutamise.

 (6) Kauba, mille ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine on peatatud, hoiu- ja veokulud tasub kaubasaaja.

 (7) Kauba kontrollimiseks vajalikud peale- ja mahalaadimistööd korraldab kaubasaaja.

 (8) Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kontrollimise korra nende ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral kehtestab põllumajandusminister.

§ 42. Saastatuse kindlakstegemine ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral

 (1) Saastatuse kindlakstegemise korral otsustab järelevalveametnik kaubasaadetise tagasisaatmise või muul viisil Eestist väljatoimetamise või saatmise puhastamisele või hävitamisele. Otsust tehes võib järelevalveametnik arvestada kaubasaaja sooviga.

 (2) Kui järelevalveametnik otsustab kaubasaadetise tagasisaatmise või muul viisil Eestist väljatoimetamise, on kaubasaadetise Eestist väljatoimetamise kohustus kaubasaajal. Kui kaubasaaja 10 tööpäeva jooksul kaubasaadetist Eestist välja ei toimeta, siis kaubasaadetis hävitatakse.

 (3) Kui saastunud kaubasaadetise koosseisus on saastumata osa, mida on võimalik saastunust eraldada, võib järelevalveametnik anda saastumata osa ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise loa. Saastumata osa eraldamise kulud tasub kaubasaaja.

 (4) Otsus kaubasaadetise desinfitseerimisele või muul taolisel viisil puhastamisele saatmise kohta tehakse, kui kaubasaadetist ettenähtud vahendiga ning nõutud viisil ja korras puhastades on tagatud taimetervisenõuete täitmine. Kaubasaadetise puhastamise kulud tasub kaubasaaja.

 (5) Saastunud kaubasaadetise hõivamise, konfiskeerimise ja hävitamise teostab toll tolliseaduses (RT I 2004, 28, 188) sätestatud korras järelevalveametniku otsuse alusel. Saastunud kaubasaadetise hävitamise kulud tasub kaubasaaja.

§ 43. Järelevalvetoimingud välistransiidi korral

  Kaubasaadetise puhul, mis sisaldab käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus olevaid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mida toimetatakse ühendusevälisest riigist läbi Eesti teise ühendusevälisesse riiki, kontrollitakse fütosanitaarsertifikaadi või muude kaubasaatedokumentide olemasolu ja kaubasaadetise vastavust saatedokumentidele.

§ 44. Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide toimetamine Eestist ühendusevälisesse riiki

  Eestist ühendusevälisesse riiki toimetatavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid peavad vastama sihtriigi taimetervisenõuetele.

7. jagu Puidu töötlemine ja märgistamine 

§ 45. Puidu kuivatamise tunnistamine nõuetele vastavaks ja vastavusmärgi kasutamine

 (1) Puidukuivatis töödeldud puitu ja sellest puidust tooteid vastavusmärgiga HT 56 °C/30 min (edaspidi vastavusmärk ) märgistada sooviva taimetervise registrisse kantud isiku ettevõte või selle osa, kus puitu kuivatatakse (edaspidi puidukuivati), peab olema tunnistatud puidu kuivatamise nõuetele vastavaks. Ettevõte, kus tegeletakse puidu kuivatamisega või puidust toodete valmistamisega, tunnistatakse nõuetele vastavaks ja antakse vastavusmärgi kasutamise õigus viieks aastaks.

 (2) Isik, kes kasutab vastavusmärgiga märgistatud puitu toodete valmistamiseks, võib samuti taotleda oma ettevõtte tunnistamist nõuetele vastavaks ja vastavusmärgi kasutamise õigust.

 (3) Puidu kuivatamise ja puidukuivatis kuivatatud puidust toodete valmistamise nõuded ja vastavusmärgi vorminõuded kehtestatakse põllumajandusministri määrusega. Nõuetes nähakse ette kuivatusprotseduuri, puidust toodete valmistamise, vastavusmärgistuse kasutamise ja ettevõtte enesekontrollisüsteemi nõuded.

§ 46. Puidukuivati tunnistamine nõuetele vastavaks

 (1) Puidukuivati või käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud ettevõtte (edaspidi ettevõte) nõuetele vastavaks tunnistamiseks esitab isik taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile.

 (2) Ettevõtte nõuetele vastavuse hindamiseks kontrollib Taimetoodangu Inspektsioon taotluses esitatud andmete õigsust ning ettevõtte vastavust käesoleva seaduse nõuetele kohapeal, kaasates vajaduse korral eksperte. Ekspertide kaasamisega seotud kulud tasub ettevõtja.

 (3) Kui ettevõte vastab käesoleva seaduse nõuetele, teeb Taimetoodangu Inspektsioon ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse isikule otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

 (4) Ettevõtte, kus tegeletakse puidu kuivatamise või puidust toodete valmistamisega, nõuetele vastavaks tunnistamise taotlemise ja taotluse menetlemise kord kehtestatakse põllumajandusministri määrusega. Nimetatud korras nähakse ette nõuded ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ekspertidele.

 (5) Isik, kelle ettevõte, kus tegeletakse puidu kuivatamise või puidust toodete valmistamisega, on nõuetele vastavaks tunnistatud, peab hiljemalt kolm kuud enne käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemist taotlema oma ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamist ja vastavusmärgi kasutamise õigust. Selleks peab ta esitama Taimetoodangu Inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse, mida menetletakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras.

§ 47. Enesekontroll

 (1) Käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud peavad teostama ettevõtte nõuetele vastavuse ja vastavusmärgistuse kasutamise kontrolli (edaspidi enesekontroll). Enesekontrolliga tagatakse nõuetele vastav puidu kuivatamine ning puidu ja puidust toodete märgistamine.

 (2) Enesekontrolliks tuleb ettevõttes koostada enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis kirjeldatakse kõiki puidu kuivatamise etappe, kuivatatud materjali ladustamist ja märgistamist. Enesekontrolliplaan ja rakendatavad abinõud moodustavad enesekontrollisüsteemi. Enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja neid viis aastat säilitada.

§ 48. Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamine

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivus peatatakse, kui järelevalveametniku hinnangul ei ole ettevõttes seal valitsevate olude tõttu võimalik tagada nõuetele vastavat puidu kuivatamist ja vastavusmärgistamist kuni:
 1) rikkumise asjaolude selgumiseni;
 2) järelevalveametniku ettekirjutuse täitmiseni.

 (2) Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamise korral ei ole isikul õigust puidukuivatis kuivatatud puitu ja sellest puidust tooteid vastavusmärgiga märgistada.

 (3) Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse teeb Taimetoodangu Inspektsioon. Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamise otsus tehakse isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval otsuse tegemisest arvates.

 (4) Kui nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, tunnistab Taimetoodangu Inspektsioon ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks. Otsus tehakse isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval otsuse tegemisest arvates.

§ 49. Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui isik:
 1) on esitanud sellekohase taotluse;
 2) on tegevuse lõpetanud;
 3) on teadvalt esitanud järelevalveametnikule valeandmeid;
 4) on korduvalt jätnud järelevalve ajal avastatud puudused ettekirjutuses määratud ajaks kõrvaldamata;
 5) ei täida käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.

 (2) Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab isik viivitamata lõpetama puidukuivatis kuivatatud puidu ja sellest puidust toodete vastavusmärgiga märgistamise.

 (3) Nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Taimetoodangu Inspektsioon. Otsus tehakse isikule viivitamata teatavaks posti teel või elektrooniliselt, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval otsuse tegemisest arvates.

§ 50. Puidumärgi kasutamine puidu muude töötlemisviiside korral

 (1) Isik, kes soovib töödeldud puitu või puidust tooteid märgistada rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni alusel kehtestatud Rahvusvahelises Fütosanitaarmeetmete Standardis sätestatud märgiga (edaspidi puidumärk), peab esitama sellekohase taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile. Nimetatud märgi kasutamise õigus antakse teatud koguse puidu või puidust toodete kohta.

 (2) Puidumärgi kasutamise õiguse saamiseks esitatavad nõuded ja taotluse esitamise ning menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister. Nimetatud korras kehtestatakse ka taotluses esitatavate andmete ja andmeid tõendavate dokumentide loetelu ning puidumärgi etalonkirjeldus ja kasutamise nõuded, sealhulgas nõuded sellise puidu ja puidust toodete töötlemise kohta, mille märgistamiseks võib puidumärki kasutada.

 (3) Otsuse puidu märgistamise lubamise kohta teeb Taimetoodangu Inspektsioon. Otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse isikule otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

 (4) Kui puidu töötlemine ei vasta kehtestatud nõuetele, teeb Taimetoodangu Inspektsioon põhjendatud otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamata jätmise kohta. Otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse isikule otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

3. peatükk TAIMEKAITSE 

1. jagu Taimekaitsevahendid 

§ 51. Taimekaitsevahend ja selle toimeaine

 (1) Taimekaitsevahend on toimeaine või seda sisaldav valmistis, mis on viidud kasutajale sobivasse vormi ning on ette nähtud:
 1) taime ja taimse saaduse kaitseks taimekahjustajate eest või nende mõju vältimiseks;
 2) taimede eluprotsessi mõjutamiseks muul viisil kui toitainena (näiteks kasvuregulaatorid);
 3) taimsete saaduste säilitamiseks juhul, mille suhtes ei kohaldata teisi seadusi;
 4) ebasoovitavate taimede või taimeosade hävitamiseks ning taimede ebasoovitava kasvu kontrollimiseks või ärahoidmiseks.

 (2) Toimeaine on aine, mikroorganism või viirus, mis on mõeldud üldise või eriomase mõju avaldamiseks taimekahjustajale, taimele, taimeosale või taimsele saadusele.

 (3) Valmistis on segu või lahus, mis koosneb vähemalt kahest ainest, millest üks on toimeaine, ja mis on ette nähtud kasutamiseks taimekaitsevahendina.

 (4) Aine on looduses esinev või tööstuslikult saadud keemiline element või elementide ühend, sealhulgas tootmisprotsessi tulemusena vältimatult tekkinud lisaaine.

§ 52. Taimekaitsevahendi uus ja olemasolev toimeaine

 (1) Taimekaitsevahendi uus toimeaine on selline toimeaine, mis on Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigis turule lubatud ning mille turustamine ja kasutamine on lubatud alates 1993. aasta 26. juulist.

 (2) Taimekaitsevahendi olemasolev toimeaine on selline toimeaine, mis lubati Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigis turule ning mida lubati turustada ja kasutada enne 1993. aasta 26. juulit.

§ 53. Taim ja taimne saadus

 (1) Taim käesoleva peatüki tähenduses on elus taim ja selle osa, sealhulgas värske vili ja seeme.

 (2) Taimne saadus käesoleva peatüki tähenduses on töötlemata või esmatöötluse nagu jahvatamine, kuivatamine ja pressimine läbinud saadus, välja arvatud taim käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses.

§ 54. Taimekahjustaja

  Taimekahjustaja on taime või taimse saaduse taime- või loomariiki kuuluv kahjustaja, sealhulgas viirus, bakter, mükoplasma või muu haigustekitaja.

§ 55. Keskkond

  Keskkonnana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse vett, õhku, maad, looduslikke looma- ja taimeliike ning nendevahelisi seoseid, samuti mis tahes seoseid elusorganismidega.

§ 56. Loom

  Loom käesoleva seaduse tähenduses on loom, keda inimene peab ja toidab või kelle saadusi ta tarbib.

§ 57. Taimekaitsevahendi jääk

  Taimekaitsevahendi jääk on aine, mis esineb pärast taimekaitsevahendi kasutamist taimes, taimse päritoluga tootes või nende pinnal, loomse päritoluga söödavas tootes ja keskkonnas, kaasa arvatud nende metaboliidid ning reaktsiooni ja degradatsiooni saadused.

§ 58. Taimekaitsevahendi turule lubamine

  Taimekaitsevahendi turule lubamine on taotleja esitatud taotluse alusel Taimetoodangu Inspektsiooni (pädev asutus) poolt loa andmine taimekaitsevahendi turustamiseks Eesti territooriumil või selle osal.

§ 59. Taimekaitsevahendi turustamine

  Taimekaitsevahendi turustamine on taimekaitsevahendi tasu eest või tasuta üleandmine, välja arvatud üleandmine ladustamiseks ja sellele järgnevaks taimekaitsevahendi hävitamiseks või Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamiseks. Taimekaitsevahendi turustamisena käsitatakse ka taimekaitsevahendi ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamist.

2. jagu Taimekaitsevahendi toimeained 

§ 60. Toimeaine EÜ Nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ lisasse 1 kandmise taotlemine

 (1) Toimeaine kandmiseks EÜ Nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turule lubamise kohta (EÜT L 230, 19.08.1991, lk 10–12) lisasse 1 esitab isik vormikohased taotlused Taimetoodangu Inspektsioonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikide pädevatele asutustele ning Euroopa Komisjonile.

 (2) Toimeaine EÜ Nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ lisasse 1 kandmiseks esitatavate taotluste sisu- ja vorminõuded kehtestab põllumajandusminister vastavalt EÜ Nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ lisadele 2 ja 3.

§ 61. Toimeaine turustamine

 (1) Toimeainet võib turustada, kui see on nõuetekohaselt klassifitseeritud, pakendatud ja märgistatud.

 (2) Uut toimeainet on lubatud turustada, kui selle kohta on esitatud käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 nimetatud taotlused, milles on näidatud, et toimeaine on ette nähtud kasutamiseks taimekaitsevahendis.

3. jagu Taimekaitsevahendi turustamisele ja kasutamisele esitatavad nõuded 

§ 62. Taimekaitsevahendile esitatavad nõuded

 (1) Taimekaitsevahend peab Eestis turustamiseks ja kasutamiseks vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ega tohi nõuetekohase kasutamise korral olla ohtlik inimesele või keskkonnale.

 (2) Turustada ja kasutada on lubatud Eestis turule lubatud taimekaitsevahendit.

 (3) Teises Euroopa Liidu liikmesriigis kasutamiseks ettenähtud taimekaitsevahendit, mida ei ole Eestis turule lubatud, võib Eestis toota, ladustada ja vedada, kui see taimekaitsevahend on turule lubatud teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

 (4) Taimekaitsevahendit, mida ei ole turule lubatud, võib Taimetoodangu Inspektsiooni loal Eestisse toimetada ja kasutada teadus- või arendustöö eesmärgil.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taimekaitsevahendi teadus- või arendustöö eesmärgil Eestisse toimetamiseks antava loa saamiseks esitatavad nõuded, loa taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister.

 (6) Taimetoodangu Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa andmisest keelduda, kui:
 1) taimekaitsevahend sisaldab keelatud toimeainet;
 2) taimekaitsevahendil võib olla kahjulik mõju inimeste või loomade tervisele või ülemäärane negatiivne mõju keskkonnale.

 (7) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tingimustest võib Taimetoodangu Inspektsioon lubada taimekaitsevahendit turustada ja kasutada kuni 120 päeva, kui selline meede on vajalik ettenägematu ohu tõttu, mida ei ole võimalik kõrvaldada muude vahenditega.

§ 63. Taimekaitsevahendi turule lubamisele esitatavad nõuded

 (1) Taimekaitsevahend lubatakse turule, kui selle toimeaine sisaldub taimekaitsevahendites lubatud toimeainete loetelus ja kui viimases sätestatud tingimused on täidetud.

 (2) Taimekaitsevahendites lubatud toimeainete loetelu (edaspidi loetelu) kehtestab põllumajandusminister vastavalt EÜ Nõukogu direktiivile 91/414/EMÜ.

 (3) Turule lubamiseks ei tohi taimekaitsevahend sisaldada keelatud toimeaineid.

 (4) Taimekaitsevahendites kasutada keelatud toimeainete loetelu kehtestab põllumajandusminister vastavalt EÜ Nõukogu direktiivile 79/117/EMÜ teatud toimeainete sisaldusega taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise keelustamise kohta (EÜT L 33, 08.02.1979, lk 1–10).

 (5) Taimekaitsevahend lubatakse turule, kui ta:
 1) on piisavalt tõhus;
 2) ei mõju ebasoodsalt taimedele ega taimsetele saadustele;
 3) ei põhjusta tõrjutavatele selgroogsetele tarbetut kannatust ega valu;
 4) ei mõju otseselt ega kaudselt ise või oma jääkide kaudu kahjulikult inimeste ega loomade tervisele;
 5) ei mõju ise või oma jääkide kaudu kahjulikult keskkonnale, eriti pinna-, põhja- ja joogiveele ning mittesihtorganismidele.

 (6) Taimekaitsevahendis sisalduvate toimeainete iseloomu ja kogust, samuti toksikoloogilisest ja ökotoksikoloogilisest seisukohast olulisi lisandeid ja kaassaadusi ning taimekaitsevahendi lubatud kasutusest tulenevaid jääke peab olema võimalik määrata Euroopa Liidus ühtlustatud meetoditega või nende puudumisel liikmesriikide poolt tunnustatud meetoditega.

 (7) Taimekaitsevahendi füüsikalised ja keemilised omadused peavad olema kindlaks määratud ning asjakohaseks kasutamiseks ja ladustamiseks sobivad.

 (8) Kui taimekaitsevahendi turule lubamise korral puuduvad taimekaitsevahendil Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid põllumajandustoodangus, kehtestab põllumajandusminister taimekaitsevahendite jääkide ajutised piirnormid põllumajandustoodangus ja teavitab sellest Euroopa Komisjoni.

 (9) Põllumajandustoodangut, milles taimekaitsevahendi jääkide sisaldus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud piirnorme, ei ole lubatud turustada.

§ 64. Taimekaitsevahendi katse

 (1) Enne taimekaitsevahendi turule lubamise taotluse esitamist tuleb läbi viia katsed taimekaitsevahendi füüsikalis-keemiliste, toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste omaduste, samuti keskkonnas käitumise ja leviku, jääkide ning efektiivsuse kindlakstegemiseks.

 (2) Taimekaitsevahendi laboratoorsed katsed peavad vastama hea laboratoorse tava põhimõtetele ning taimekaitsevahendi efektiivsuskatsed hea katsetava põhimõtetele.

 (3) Taimekaitsevahendi efektiivsuskatsete läbiviija Eestis peab olema Taimetoodangu Inspektsiooni poolt selleks tunnustatud.

 (4) Nõuded taimekaitsevahendi efektiivsuskatsetele ja katseid läbiviivale isikule ning tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister.

 (5) Isik, kes kavatseb esitada taimekaitsevahendi turule lubamise taotluse, peab enne selgroogsete loomadega katsete tegemist pöörduma järelepärimisega Taimetoodangu Inspektsiooni poole, et saada järgmist teavet:
 1) kas taimekaitsevahend, mille turule lubamiseks on taotlus esitatud, sarnaneb mõne taimekaitsevahendiga, mis on juba turule lubatud;
 2) selle isiku nime ja aadressi, kelle taimekaitsevahend on turule lubatud.

 (6) Taimetoodangu Inspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabe valdamise korral asjakohased andmed järelepärimise teinud isikule ning teavitab temast käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud isikut.

 (7) Isik, kes kavatseb esitada taimekaitsevahendi turule lubamise taotluse, ning varem sarnase taimekaitsevahendi turule lubamiseks loa saanud isik peavad jõudma kokkuleppele teabe jagamises, et vältida katsete tegemist selgroogsete loomadega.

§ 65. Taimekaitsevahendi turule lubamise taotlemine

 (1) Taimekaitsevahendi turule lubamiseks esitab isik Taimetoodangu Inspektsioonile vormikohase taotluse, millele on lisatud taimekaitsevahendi näidis ja toimeaine analüüsistandardid.

 (2) Taimekaitsevahendi turule lubamiseks esitatava taotluse sisu- ja vorminõuded kehtestab põllumajandusminister.

 (3) Taimekaitsevahendi turule lubamist on õigus taotleda isikul, kes on registreeritud Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ettevõtjana või tema filiaal on registreeritud Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

 (4) Taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu.

 (5) Kui taimekaitsevahendi toimeaine kuulub loetellu, siis selles toodud tingimusi arvesse võttes ei pea sama toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi turule lubamise taotleja esitama andmeid asjakohase toimeaine kohta, välja arvatud andmed, mis tõendavad, et taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine koostis, puhtus ja teised näitajad ei erine oluliselt loetellu kuuluva toimeaine vastavatest näitajatest.

§ 66. Taimekaitsevahendi nõuetekohasuse hindamine ja taotluse menetlemine

 (1) Taimekaitsevahendi, mille turule lubamiseks on esitatud taotlus, vastavus käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud nõuetele tehakse kindlaks taimekaitsevahendi hindamise käigus. Taimekaitsevahendi hindamisel lähtutakse ajakohastest teaduslikest ja tehnilistest teadmistest ning taimekaitsevahendi kohta esitatud andmete hindamise ühtsetest põhimõtetest.

 (2) Taimekaitsevahendi ja toimeaine kohta esitatud andmete hindamise korra ning hindamise ja turule lubamise otsuse tegemise ühtsed põhimõtted vastavalt EÜ Nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ lisale 6 ning taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister .

 (3) Taimekaitsevahendi nõuetekohasuse hindamisel tuleb arvestada ka keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega. Selleks määravad keskkonnaminister ja sotsiaalminister eksperdid, kes osalevad taimekaitsevahendi nõuetekohasuse hindamisel.

§ 67. Teise isiku poolt esitatud andmete kasutamine taimekaitsevahendi hindamisel

 (1) Taimekaitsevahendi nõuetekohasuse hindamisel võib Taimetoodangu Inspektsioon kasutada varem turule lubatud taimekaitsevahendi turule lubamiseks esitatud taotluses toimeaine kohta sisalduvaid andmeid, kui:
 1) andmete kasutamiseks on olemas toimeaine andmete omaniku nõusolek;
 2) toimeaine esmasest kandmisest loetelusse on möödunud vähemalt 10 aastat;
 3) toimeaine esmasest turule lubamisest Euroopa Liidu liikmesriikides on möödunud vähemalt 10 aastat;
 4) toimeaine loetelusse kandmiseks, loetelus säilitamiseks või loetelu täiendamiseks vajalike lisaandmete laekumisest on möödunud viis aastat.

 (2) Taimekaitsevahendi nõuetekohasuse hindamisel võib Taimetoodangu Inspektsioon kasutada varem turule lubatud taimekaitsevahendi turule lubamiseks esitatud taotluses taimekaitsevahendi kohta sisalduvaid andmeid, kui:
 1) andmete kasutamiseks on olemas taimekaitsevahendi andmete omaniku nõusolek;
 2) taimekaitsevahendi esmasest turule lubamisest Euroopa Liidu liikmesriikides, kui nimetatud taimekaitsevahendi mis tahes toimeaine oli enne nimetatud taimekaitsevahendi turule lubamist loetellu kantud, on möödunud 10 aastat;
 3) taimekaitsevahendi esmasest turule lubamisest, millele eelnes taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine loetellu kandmine, on möödunud 10 aastat.

§ 68. Taimekaitsevahendi turule lubamine

 (1) Taimekaitsevahend lubatakse turule ning andmed taimekaitsevahendi ja taimekaitsevahendi turule lubamist taotlenud isiku kohta kantakse taimekaitsevahendite registrisse, kui käesoleva seaduse § 66 alusel läbiviidud hindamise tulemusena selgub, et taimekaitsevahend vastab taimekaitsevahendi turule lubamisele esitatavatele nõuetele.

 (2) Taimekaitsevahendi turule lubamise või sellest keeldumise otsuse teeb Taimetoodangu Inspektsioon. Otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse isikule otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud turule lubamise otsuses sätestatakse taimekaitsevahendi kirjeldus, koostis, turustamise ja kasutamise tingimused ning kasutusala.

 (4) Otsus taimekaitsevahendi turule lubamisest keeldumise kohta tehakse juhul, kui:
 1) taimekaitsevahend ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;
 2) taotluse esitaja ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;
 3) eelnevalt on turule lubatud taimekaitsevahend, mis on vähemalt niisama tõhus, kuid inimese tervisele ja keskkonnale ohutum.

 (5) Taimekaitsevahendi võib turule lubada kuni 10 aastaks. Nimetatud tähtaega võib pikendada kuni 10 aasta võrra, kui taimekaitsevahend jätkuvalt vastab käesoleva seaduse § 63 lõikes 5 sätestatud nõuetele.

 (6) Turule lubamise tähtaja pikendamiseks tuleb Taimetoodangu Inspektsioonile esitada taotlus vähemalt üks aasta enne käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja lõppu ja tasuda riigilõiv. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taimekaitsevahend ei vasta käesoleva seaduse § 63 lõikes 5 sätestatud nõuetele.

§ 69. Teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud taimekaitsevahendi turule lubamise otsuse tunnustamine

 (1) Isik, kes soovib teises Euroopa Liidu liikmesriigis turule lubatud taimekaitsevahendi turule lubamist Eestis, esitab Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud turule lubamise otsuse tunnustamiseks. Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad, et taimekaitsevahend on teises Euroopa Liidu liikmesriigis turule lubatud ja selle kasutamise seisukohast on põllumajandus-, taimetervise- ja keskkonnatingimused, sealhulgas kliimatingimused, Eestis ja asjaomases Euroopa Liidu liikmesriigis võrreldavad.

 (2) Taimetoodangu Inspektsioon teeb teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud turule lubamise otsuse tunnustamise otsuse ja kannab taimekaitsevahendi taimekaitsevahendite registrisse, kui taimekaitsevahend on teises Euroopa Liidu liikmesriigis turule lubatud ja taimekaitsevahendi kasutamise seisukohast on põllumajandus-, taimetervise- ja keskkonnatingimused, sealhulgas kliimatingimused, Eestis ja asjaomases Euroopa Liidu liikmesriigis võrreldavad. Otsuse ärakiri või väljavõte sellest toimetatakse isikule kätte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga.

 (3) Taimetoodangu Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel:
 1) kehtestada nõuded taimekaitsevahendi turustamisele ja kasutamisele, et kaitsta turustaja ja kasutaja tervist;
 2) kehtestada taimekaitsevahendi kasutuspiirangud, mis tulenevad erinevatest toitumistavadest ja mis aitavad vältida taimekaitsevahenditega töödeldud saadustest tarbijatele tulenevat ohtu, mille põhjustab taimekaitsevahendi jääkide lubatud päevadoosi ületamine toidus;
 3) muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku nõusolekul taimekaitsevahendi kasutamise tingimusi, lähtudes teise Euroopa Liidu liikmesriigi asjakohastest olulistest ja võrreldavatest põllumajandus-, taimetervise- või keskkonnatingimustest, sealhulgas kliimatingimustest.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ei ole täidetud, jätab Taimetoodangu Inspektsioon taimekaitsevahendi teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud turule lubamise otsuse tunnustamata ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Otsuse ärakiri või väljavõte sellest toimetatakse isikule kätte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga.

§ 70. Taimekaitsevahendi ajutine turule lubamine

 (1) Taimekaitsevahend, mis sisaldab uut toimeainet, mille kohta on esitatud käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 nimetatud taotlused, ja mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuetele, ning mille kohta on tehtud EÜ Nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikes 3 nimetatud otsus, lubatakse turule kuni kolmeks aastaks, mille jooksul taimekaitsevahendi toimeaine kantakse loetellu või Euroopa Komisjon teeb otsuse käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamata jätmise kohta. Nimetatud tähtaega pikendatakse, kui kolme aasta jooksul ei ole toimeainet loetellu kantud.

 (2) Taimekaitsevahend, mis sisaldab olemasolevat toimeainet, mille kohta on esitatud käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 nimetatud taotlused, ja mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuetele, ning mille kohta on tehtud EÜ Nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikes 3 sätestatud otsus, lubatakse turule kuni 10 aastaks, mille jooksul toimeaine kantakse loetellu või Euroopa Komisjon teeb otsuse käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamata jätmise kohta. Nimetatud tähtaega pikendatakse juhul, kui 10 aasta jooksul ei ole toimeainet loetellu kantud.

 (3) Taimekaitsevahendi ajutiseks turule lubamiseks esitab isik taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile.

 (4) Taimetoodangu Inspektsioon teeb taimekaitsevahendi ajutise turule lubamise otsuse, kui taimekaitsevahendi hindamise tulemusena selgub, et:
 1) taimekaitsevahendi jäägid, mis tulenevad taimekaitsevahendite kasutamisest vastavalt heale taimekaitsetavale, ei avalda kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele, põhjaveele ning keskkonnale;
 2) taimekaitsevahend vastab käesoleva seaduse § 63 lõigetes 5–8 sätestatud nõuetele.

 (5) Taimekaitsevahendi ajutise turule lubamise otsuse ärakiri või väljavõte sellest toimetatakse isikule kätte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud jääke peab olema võimalik määrata rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditega.

 (7) Kui taimekaitsevahend ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele, teeb Taimetoodangu Inspektsioon taimekaitsevahendi ajutiseks turule lubamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Otsuse ärakiri või väljavõte sellest toimetatakse isikule kätte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga.

§ 71. Taimekaitsevahendi kasutusala laiendamine

 (1) Avaliku huvi korral on põllumajandusega tegelevatel isikutel ning teadus- ja arendusasutustel õigus taotleda taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses toodud kasutusala laiendamist, kui:
 1) käesoleva seaduse § 63 lõike 5 punktides 3–5 sätestatud nõuded on täidetud;
 2) kavandatav kasutusala on vähelevinud või taimekaitsevahendit kavandatakse kasutada väikese kasvupinnaga kultuuri puhul;
 3) taimekaitsevahendi kasutajaid teavitatakse taimekaitsevahendi kasutamise viisist laiendatud kasutusalal.

 (2) Taimekaitsevahendi kasutusala laiendamiseks esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus vormikohase taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile ja tasub riigilõivu.

 (3) Taimetoodangu Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, kui taimekaitsevahendi kasutusala laiendamiseks kehtestatud tingimused on täidetud. Otsuse ärakiri või väljavõte sellest toimetatakse taotluse esitajale kätte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga.

 (4) Taimetoodangu Inspektsioon jätab taimekaitsevahendi kasutusala laiendamiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused on täitmata. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse ärakiri või väljavõte sellest toimetatakse taotluse esitajale kätte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga.

 (5) Taimekaitsevahendi kasutusala laiendamise taotluse sisu- ja vorminõuded ning taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 72. Taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamine

 (1) Taimekaitsevahend lubatakse turule lihtsustatud korras:
 1) turustamise või oma tarbeks kasutamise eesmärgil, kui taimekaitsevahend on identne eelnevalt Eestis turule lubatud taimekaitsevahendiga ja toodetud sama tootja poolt;
 2) kui taimekaitsevahend on identne eelnevalt Eestis turule lubatud taimekaitsevahendiga, kuid ei ole toodetud sama tootja poolt, aga on sama kvaliteedi, kasutusviisi ja -normiga ning sama ohutu ja tõhus.

 (2) Taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamiseks esitab isik vormikohase taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile ja tasub riigilõivu.

 (3) Otsuse taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamiseks teeb Taimetoodangu Inspektsioon. Taimekaitsevahend lubatakse lihtsustatud korras turule eelnevalt turule lubatud taimekaitsevahendiga samaks tähtajaks. Nimetatud otsus või väljavõte sellest toimetatakse taotluse esitajale kätte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga.

 (4) Taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamisele esitatavad nõuded, taotluse sisu- ja vorminõuded ning taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister.

 (5) Taimetoodangu Inspektsioon jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse rahuldamata, kui taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamisele esitatud nõuded on täitmata. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse ärakiri või väljavõte sellest toimetatakse taotluse esitajale kätte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga.

§ 73. Taimekaitsevahendi turule lubamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taimetoodangu Inspektsioon võib taimekaitsevahendi nõuetekohasust hinnata ning lisaandmeid nõuda, kui on alust arvata, et turule lubatud taimekaitsevahend ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul võib Taimetoodangu Inspektsioon peatada taimekaitsevahendi turule lubamise otsuse kehtivuse kuni taimekaitsevahendi nõuetekohasuse kindlakstegemiseni.

 (3) Nõuetekohase taimekaitsevahendi turule lubamise otsust võib taimekaitsevahendi kasutusviisi ja -normi osas muuta:
 1) isiku põhjendatud avalduse alusel, kelle taimekaitsevahend on turule lubatud;
 2) kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetekohasuse hindamise tulemusena selgub, et senine kasutusviis või -norm ei taga taimekaitsevahendi vastavust käesoleva seaduse nõuetele, kuid kasutusviisi või -normi muutmisel vastab taimekaitsevahend jätkuvalt käesoleva seaduse nõuetele.

 (4) Taimetoodangu Inspektsioon tunnistab taimekaitsevahendi turule lubamise otsuse kehtetuks järgmistel juhtudel:
 1) taimekaitsevahend ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) taotleja on esitanud turule lubamise taotlemisel valeandmeid;
 3) isiku avalduse alusel, kelle taimekaitsevahend on turule lubatud.

 (5) Taimekaitsevahendi turule lubamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral võib Taimetoodangu Inspektsioon anda tähtaja taimekaitsevahendi kasutamiseks, taimekaitsevahendi varude hävitamiseks või ladustamiseks.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2, 3 või 4 alusel tehtud otsuse ärakiri või väljavõte sellest toimetatakse isikule kätte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul kirja teel või elektrooniliselt.

§ 74. Taimekaitsevahendi pakend ja märgistus

 (1) Taimekaitsevahendi pakend ja märgistus peavad vastama pakendiseaduse, kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591) ja käesoleva seaduse nõuetele.

 (2) Pakend peab tagama taimekaitsevahendi omaduste säilimise, taimekaitsevahendi ohutuse inimese tervisele ja keskkonnale ning olema nõuetekohaselt märgistatud.

 (3) Taimekaitsevahendi pakendi märgistus peab andma taimekaitsevahendi ostjale piisavalt teavet taimekaitsevahendi ohtlikkuse ja muude omaduste, vahendi säilivusaja ja -nõuete ning kasutamisviiside kohta.

 (4) Taimekaitsevahendit tohib reklaamida kasutamiseks ainult nendel kultuuridel ja objektidel, millel kasutamiseks see on turule lubatud. Taimekaitsevahendi pakendi märgistusel või reklaamil ei tohi olla eksitavat teavet, mis näitab vahendit tegelikust ohutumana. Kasutada ei tohi sõnu «ohutu», «kahjutu», «mittemürgine» ja teisi liitsõnu, mille täiendsõna on «mitte».

 (5) Taimekaitsevahendi pakendi ja märgistuse nõuded kehtestab põllumajandusminister.

§ 75. Taimekaitsevahendite klassifitseerimine

 (1) Taimekaitsevahendid klassifitseeritakse füüsikalis-keemilistest, toksikoloogilistest ja ökotoksikoloogilistest omadustest lähtudes.

 (2) Taimekaitsevahendite klassifitseerimise korra ja meetodid kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse taimekaitsevahendite klassifitseerimisel kemikaaliseadust.

§ 76. Taimekaitsevahendi turustamise nõuded

 (1) Taimekaitsevahendi turustaja peab andma ostjale tema soovil üksikasjalikku teavet taimekaitsevahendi kohta. Taimekaitsevahendit on keelatud turustada:
 1) postimüügi korras;
 2) ilmses joobes isikule;
 3) alaealisele.

 (2) Taimekaitsevahendeid, mis on turule lubamisel kehtestatud tähtaja lõppemisel turustamata jäänud, võib turustada kuni varude lõppemiseni, kuid mitte kauem kui ühe aasta jooksul pärast nimetatud tähtaja lõppu.

 (3) Säilivustähtaja ületanud, kuid nõuetekohase taimekaitsevahendi turustamist võib jätkata ühe aasta jooksul pärast säilivustähtaja lõppu. Taimekaitsevahendi pakendile tuleb teha sellekohane märge.

 (4) Väga mürgist taimekaitsevahendit on keelatud turustada jaemüügi korras ning seda võib kasutada ainult käesoleva seaduse § 78 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastav isik.

 (5) Sellise isiku andmed, kes soovib tegeleda taimekaitsevahendi turustamise ja väga mürgise taimekaitsevahendi Eestisse toimetamisega, peavad olema kantud taimekaitsevahendite registrisse.

 (6) Isik, kes tegeleb taimekaitsevahendite Eestisse toimetamisega, esitab Taimetoodangu Inspektsioonile iga kvartali esimese kuu viiendaks kuupäevaks andmed eelnenud kvartalis Eestisse toimetatud taimekaitsevahendite koguste kohta ning tasub riigilõivu.

§ 77. Taimekaitsevahendi hoiu- ja turustuskoht

 (1) Ruum, kus hoitakse ja turustatakse taimekaitsevahendeid, peab vastama tööohutus-, tervisekaitse-, keskkonnakaitse- ja tuleohutusnõuetele. Turustatavaid taimekaitsevahendeid hoitakse ja turustatakse toidutoormest, toiduainetest, ravimitest ja söötadest eraldi, vältides loetletute saastumist taimekaitsevahendiga.

 (2) Taimekaitsevahendite hoiu- ja turustamiskohas ei tohi olla taimekaitsevahendi avatud pakendeid. Hoiu- ja turustamiskohas on keelatud taimekaitsevahendi ümberpakendamine. Taimekaitsevahend, mille pakend on purunenud, tuleb viivitamata turustamiselt kõrvaldada ja kemikaaliseaduses sätestatud korras kahjutustada.

 (3) Taimekaitsevahendi turustaja peab enne turustamise alustamist esitama Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse hoiu- ja turustamiskoha kandmiseks taimekaitsevahendite registrisse.

 (4) Turustuskohas tuleb pidada arvestust taimekaitsetunnistuse alusel turustatavate taimekaitsevahendite kohta. Taimekaitsetunnistuse alusel turustatavate taimekaitsevahendite müügi üle arvestuse pidamise korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 78. Taimekaitsevahendi kasutamine

 (1) Taimekaitsevahendit tohib kasutada ainult märgistusel nimetatud tingimustel, otstarbel, viisil ja kulunormide piires, pidades kinni töötlemiskordade arvust ja vahendi kasutamise järgsetest tööoote- ja ooteaegadest. Taimekaitsevahendi kasutamisel on soovitav järgida head taimekaitsetava ja integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

 (2) Integreeritud taimekaitse on bioloogiliste, biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse meetodite kombineeritud kasutamine, mille puhul piiratakse keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist määrani, mis on vajalik taimekahjustaja populatsiooni hoidmiseks tasemel, mis ei põhjusta ebasoovitavat majanduslikku kahju või kaotust.

 (3) Taimekaitsevahendi kasutajal tuleb pidada kasutatud taimekaitsevahendite arvestust põlluraamatus.

 (4) Taimekahjustajate tõrje õhusõidukilt on keelatud.

 (5) Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisele kehtestab põllumajandusminister.

 (6) Sellise isiku andmed, kes soovib kasutada väga mürgist taimekaitsevahendit, peavad olema kantud taimekaitsevahendite registrisse.

 (7) Nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisele ja nimetatud taimekaitsevahendit kasutavale isikule kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 79. Taimekaitsekoolitus ja -tunnistus

 (1) Taimekaitsevahendi turustaja ja taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul ka taimekaitsevahendi ostja ja kasutaja peavad olema läbinud taimekaitsekoolituse ja neil peab olema taimekaitsetunnistus.

 (2) Taimekaitsetunnistus on dokument, mis tõendab, et isik võib turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste.

 (3) Taimekaitsekoolituse programmi ning taimekaitsetunnistuse saamiseks esitatavad nõuded ja tunnistuse andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

4. jagu Taimekaitsevahendite register 

§ 80. Taimekaitsevahendite register

 (1) Taimekaitsevahendite registrisse kantakse andmed turule lubatud taimekaitsevahendite, taimekaitsevahendite tootjate, turustajate, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetajate ja kasutajate ning taimekaitsevahendite hoiu- ja turustamiskohtade kohta.

 (2) Taimekaitsevahendite register on Vabariigi Valitsuse poolt põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register. Registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Taimekaitsevahendite registri vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja Taimetoodangu Inspektsioon.

§ 81. Taimekaitsevahendite registrisse kantavad andmed ja nende registrisse kandmine

 (1) Taimekaitsevahendite registri põhimääruses sätestatud andmed turule lubatud taimekaitsevahendite kohta kantakse taimekaitsevahendite registrisse isiku taotluseta käesoleva seaduse § 68 lõikes 2, § 69 lõikes 2, § 70 lõikes 4, § 71 lõikes 3, § 72 lõikes 3 ning § 73 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud otsuste alusel.

 (2) Taimekaitsevahendite turustajate, väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutajate ning neile kuuluvate hoiu- ja turustamiskohtade kohta taimekaitsevahendite registri põhimääruses sätestatud andmete registrisse kandmiseks esitab isik vormikohase avalduse Taimetoodangu Inspektsioonile ja tasub riigilõivu.

 (3) Taimekaitsevahendite registrisse kantud isik vastutab tema esitatud andmete õigsuse eest. Andmete muutumise korral peab ta viivitamata taotlema registris muudatuste tegemist. Registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu.

 (4) Ebaõigete andmete avastamise korral teeb volitatud töötleja registrisse kantud isikule ettekirjutuse. Kui isik ei ole ettekirjutuse saamisest arvates 10 tööpäeva jooksul taotlenud registrikande muutmist või kehtetuks tunnistamist või kui ta ei ole ettekirjutust vaidlustanud, võib Taimetoodangu Inspektsioon kande muuta või kehtetuks tunnistada talle teada olevate andmete alusel.

 (5) Taimekaitsevahendi turule lubamise otsuse ärakirja või väljavõtte dublikaadi väljastamise ning registrikandest tehtava kinnitatud väljavõtte eest tasutakse riigilõivu.

§ 82. Taimekaitsevahendite registrisse kantud andmete kaitse

 (1) Taimekaitsevahendite registrisse kantud andmed, välja arvatud ärisaladuseks arvatud andmed, on avalikud ja need avaldatakse Taimetoodangu Inspektsiooni veebilehel, samuti võib neid avaldada paberkandjal, arvestades isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse nõudeid.

 (2) Ärisaladuseks ei saa olla:
 1) taimekaitsevahendi ja selle toimeaine nimetus, toimeaine sisaldus taimekaitsevahendis ning taimekaitsevahendis sisalduva ohtliku aine nimetus;
 2) taimekaitsevahendi toimeaine füüsikalis-keemiliste omaduste kirjeldus;
 3) taimekaitsevahendi ja toimeaine kahjutustamise viis;
 4) taimekaitsevahendi ja selle toimeaine tõhusus ning inimesele, loomale, taimele ja keskkonnale ohutuse tuvastamiseks korraldatud katsete tulemuste kokkuvõte;
 5) taimekaitsevahendi pakkimisel, ladustamisel, transportimisel ja turustamisel rakendatavad ohutusabinõud;
 6) analüüsimeetodid;
 7) taimekaitsevahendi põhjustatud reostuse kõrvaldamise meetodid;
 8) mürgituse korral antava esmaabi ja ravi meetodid.

 (3) Taimetoodangu Inspektsioon koostab ja avaldab kord aastas nimekirja Eestis turule lubatud taimekaitsevahendite ning nende kasutamistingimuste kohta.

 (4) Isik, kelle taimekaitsevahend on turule lubatud, on kohustatud ärisaladuse avalikustamisest teavitama Taimetoodangu Inspektsiooni.

4. peatükk TAIMEKAITSESEADMED 

§ 83. Taimekaitseseade

 (1) Taimekaitseseade käesoleva seaduse tähenduses on taimekahjustaja tõrjeks ettenähtud ripp-, poolripp-, haake- või iseliikuv taimekaitseprits.

 (2) Käesolevas seaduses sätestatud taimekaitseseadme nõuetekohasuse tõendamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses (RT I 1999, 92, 825; 2003, 45, 308; 81, 543; 2004, 18, 131) sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Käesolevas peatükis kasutatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse §-s 2 loetletud mõisteid seal sätestatud tähenduses.

§ 84. Taimekaitseseadme kohta esitatavad nõuded

 (1) Taimekaitseseadme võib turule lasta, kui:
 1) see nõuetekohase kasutamise, puhastamise, hooldamise ja hoidmise korral ei ohusta inimese tervist ega keskkonda;
 2) see vastab käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele;
 3) selle nõuetele vastavus on tõendatud.

 (2) Taimekaitseseadme turule laskmine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, millega taimekaitseseade tehakse Eestis esmakordselt tasu eest või tasuta kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks.

 (3) Nõuded taimekaitseseadme keskkonnaohutusele ja ohutusnõuded taimekaitseseadme kasutamisele, puhastamisele, hooldamisele ning hoidmisele kehtestab põllumajandusminister.

 (4) Taimekaitseseadet, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, on keelatud kasutada.

 (5) Taimekaitseseadme iga margi turule laskmisel on taimekaitseseadme tootja, tema volitatud esindaja või taimekaitseseadme Eestisse tarnija kohustatud teatama Taimetoodangu Inspektsioonile:
 1) oma nime, äriregistri registrikoodi või maksukohustuslaste registri koodi, asu- ja tegevuskoha ning sidevahendite numbrid ja tarnitavate taimekaitseseadmete margid;
 2) iga taimekaitseseadme margi kohta vastavusdeklaratsiooni koopia, millele on lisatud eestikeelne kasutusjuhend ja Taimetoodangu Inspektsiooni nõudmisel teised taimekaitseseadet iseloomustavad dokumendid.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud vastavusdeklaratsiooni koopiat ei pea esitama käsi- ja selgpritsi kohta ega juhul, kui seadet kasutatakse teadustöös või näidisena.

 (7) Taimekaitseseadme tootja, tootja volitatud esindaja või Eestisse tarnija on kohustatud Taimetoodangu Inspektsioonile kirjalikult teatama eelnenud aastal tarnitud ja turustatud taimekaitseseadmete margid ja kogused jooksva aasta 31. jaanuariks.

§ 85. Taimekaitseseadme nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine

 (1) Taimekaitseseadme nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peab tagama taimekaitseseadme tootja või tema volitatud esindaja.

 (2) Kui taimekaitseseadme tootja või tema volitatud esindaja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet, peab taimekaitseseadme nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise tagama tarnija.

 (3) Taimekaitseseadme vastavuse hindamist teostab Eesti Maaviljeluse Instituut.

 (4) Taimekaitseseadme vastavuse hindamise ja tõendamise korra, nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid ning nõuded vastavusdeklaratsioonile ja vastavussertifikaadile kehtestab põllumajandusminister.

§ 86. Taimekaitseseadme katsetamine ja vastavussertifikaat

 (1) Kui järelevalve käigus ilmneb, et taimekaitseseade ei vasta vastavusdeklaratsioonile, võib järelevalveametnik saata taimekaitseseadme selle omaniku nõusolekul katsetamisele käesoleva seaduse § 85 lõikes 3 nimetatud asutusse.

 (2) Katsetamisel nõuetele vastavaks osutunud taimekaitseseadme kohta väljastab käesoleva seaduse § 85 lõikes 3 nimetatud asutus vastavussertifikaadi. Eestis kehtivad ka Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide pädevate asutuste väljastatud vastavussertifikaadid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud katsetamise kulud tasub taimekaitseseadme omanik.

§ 87. Taimekaitseseadme korraline tehniline kontroll

 (1) Kasutuses olev taimekaitseseade, välja arvatud käesoleva seaduse § 84 lõikes 6 nimetatud taimekaitseseade, peab nõuetele vastavuse hindamiseks läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehnilist kontrolli viib läbi Eesti Maaviljeluse Instituut, füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuga sõlmib lepingu põllumajandusminister võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86) sätestatud tingimustel ja korras.

 (4) Taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli korra kehtestab põllumajandusminister.

5. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 88. Järelevalve

 (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning käesoleva seaduse alusel sõlmitud lepingu täitmise üle teostab järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon.

 (2) Metsakultiveerimismaterjali, sealhulgas metsaseemne ja -paljundusmaterjali ning toorpuidu kohta kehtivate nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel teeb Taimetoodangu Inspektsioon koostööd Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusega.

 (3) Taimepassidega varustatavaid taimi tootvate, turustavate ja ühendusevälisest riigist Eestisse toimetavate isikute ja nende tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse üle teostatakse järelevalvet korraliselt kord aastas. Väljaveo eesmärgil okaspuu toorpuitu töötlevate taimetervise registrisse kantud isikute ja nende tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse üle teostatakse järelevalvet korraliselt igal kolmandal aastal. Teiste taimetervise registrisse kantud isikute üle teostatakse järelevalvet vastavalt vajadusele.

 (4) Järelevalveametnik võib piisava järelevalve tagamiseks kontrollida ettevõtet kohapeal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korralisele kontrollile.

 (5) Taimekaitsevahendi ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisel vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduuriga kontrollib Maksu- ja Tolliamet, kas taimekaitsevahend on kantud taimekaitsevahendite registrisse.

§ 89. Ohtliku taimekahjustaja seire

 (1) Järelevalveasutused koguvad, süstematiseerivad ja säilitavad ohtlike taimekahjustajate esinemise, vallandumise või levikuga seonduvat teavet taimetervise seireprogrammide käigus.

 (2) Taimetervise seireprogrammide kava koostab ja seiret korraldab Taimetoodangu Inspektsioon.

§ 90. Järelevalveametnikud

 (1) Taimetoodangu Inspektsiooni ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse järelevalveametnikud teostavad oma pädevuse piires järelevalvet isikute tegevuse üle, kes on kohustatud täitma taimetervise ning taimekaitsevahendite ja -seadmete kohta kehtestatud nõudeid.

 (2) Oma ülesandeid täites teevad järelevalveametnikud koostööd teiste täidesaatva riigivõimu asutustega.

§ 91. Järelevalveametniku õigused ja kohustused

 (1) Järelevalveametnikul on õigus isiku juuresolekul, kelle tegevuse üle järelevalvet teostatakse, takistamatult kontrollida käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimist ettevõtte territooriumil ja ehitistes ning võtta tasuta kontrollproove.

 (2) Järelevalveametnikul on õigus nõuda isikult väljavõtteid ja koopiaid asjakohastest dokumentidest ning muud järelevalveks vajalikku kirjalikku ja suulist teavet ning teha vaatlusi ja talletada nende tulemusi, kasutades selleks isiku või tema esindaja teadmisel järelevalveasutuse poolt selleks ettenähtud tehnilisi vahendeid.

 (3) Järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle järelevalve ajal teatavaks saanud ärisaladust. Teave tuleb avalikustada, kui selle hoidmine ohustaks inimese tervist või keskkonda.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigused on ka Euroopa Komisjoni ekspertidel Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kontrollitoimingute tegemiseks.

§ 92. Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametniku ametiriietus

  Järelevalvetoimingute tegemise ajal peab Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnik kandma ametiriietust.

§ 93. Proovid ja nende analüüsimine

 (1) Järelevalvetoiminguid tehes on järelevalveametnikul õigus käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks võtta isiku kulul vajalikus koguses proove laboratoorseks analüüsimiseks.

 (2) Taimekaitsevahendite analüüse tehakse rahvusvaheliste nõuete kohaselt akrediteeritud laboratooriumis.

 (3) Ohtlike taimekahjustajate analüüse tegev laboratoorium peab kasutama rahvusvaheliselt tunnustatud analüüsimeetodeid.

 (4) Taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest ning taimekaitsevahenditest võetavate proovide kogused ja nende võtmise korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 94. Järelevalveametniku ettekirjutus

 (1) Õigusrikkumise avastamise korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
 2) esitab nõude õigusrikkumise lõpetamiseks;
 3) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks või edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid.

 (2) Ettekirjutuses määrab järelevalveametnik selle täitmise tähtaja. Järelevalveametnik teeb ettekirjutuse isikule või tema esindajale teatavaks allkirja vastu kohapeal või toimetab ettekirjutuse isikule kätte järelevalvetoimingu algusest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel tähitud kirjaga. Kui isik või tema esindaja keeldub ettekirjutust kohapeal vastu võtmast, tehakse ettekirjutusele selle kohta märge ning ettekirjutus toimetatakse isikule kätte selle vastuvõtmisest keeldumisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga.

 (3) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 95. Ettekirjutuse, otsuse ja toimingu vaidlustamine

 (1) Kui isik ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toiminguga, võib ta esitada vaide järelevalveasutuse juhile või vaidlustada ettekirjutuse, otsuse või toimingu halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta isikut ettekirjutuses esitatud nõuete täitmisest.

6. peatükk VASTUTUS 

§ 96. Taimetervisenõuete rikkumine

 (1) Taime, taimse saaduse või muu objekti esmatöötlemisel, tootmisel, ladustamisel, pakendamisel, turustamisel ja ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisel taimetervisenõuete rikkumise eest, samuti taimepassi või fütosanitaarsertifikaadi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumise eest ning vastavusmärgi või puidumärgi kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 97. Ohtliku taimekahjustaja levitamine

 (1) Ohtliku taimekahjustaja levitamise eest, samuti ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle pani toime juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 98. Teatamiskohustuse täitmata jätmine

 (1) Teatamiskohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 99. Taimekaitsevahendi ning selle pakendi ja märgistuse ning taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumine

 (1) Taimekaitsevahendi ning selle pakendi ja märgistuse nõuete ning taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 100. Taimekaitseseadme nõuete rikkumine

 (1) Taimekaitseseadme nõuete ja taimekaitseseadme turule laskmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 krooni.

§ 101. Konfiskeerimise kohaldamine

  Taimetoodangu Inspektsioon või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 99 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud taimekaitsevahendi konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) §-le 83.

§ 102. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 96–100 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 577; 88, 590) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 96–100 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Taimetoodangu Inspektsioon.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 103. Taimetervise register

  Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud taimetervise registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud taimekaitseseaduse (RT I 2000, 29, 169; 2001, 88, 531; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 12, 81) § 46 lõike 2 alusel asutatud taimetervise registrit.

§ 104. Taimekaitsevahendite register

  Käesoleva seaduse § 80 lõikes 2 nimetatud taimekaitsevahendite registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud taimekaitseseaduse § 69 lõike 2 alusel asutatud taimekaitsevahendite registrit.

§ 105. Taimekaitsevahendi registreerimise taotluse menetlemise ja taimekaitsevahendi katse jätkumine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud taimekaitseseaduse § 70 lõike 1 alusel esitatud taimekaitsevahendi registreerimise taotluste menetlemist ja taimekaitsevahendi katsete korraldamist jätkatakse käesolevas seaduses kehtestatud korras.

§ 106. Taimekaitseseadme ülevaatus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud taimekaitseseaduse § 68 alusel taimekaitseseadme ülevaatust korraldanud asutused võivad käesoleva seaduse alusel läbi viia taimekaitseseadme tehnilise kontrolli kuni 2005. aasta 1. jaanuarini.

§ 107. Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545; 88, 589 ja 591; 2004, 2, 7; 6, 31; 9, 52 ja 53; 14, 91 ja 92; 18, 131 ja 132; 20, 141; 24, 165; 25, 170; 26, 173) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 190 lõikes 3 asendatakse sõnad «sisseveo või väljaveoga» sõnadega «impordi või ekspordiga»;
 2) paragrahvi 190 lõikes 4 asendatakse sõna «väljaveoga» sõnaga «ekspordiga»;
 3) paragrahv 1902 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§ 1902Taimekaitsevahendi turule lubamisel tehtavad järelevalve- toimingud ja taimekaitsevahendite registri toimingud

 (1) Taimekaitsevahendi turule lubamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 8000 krooni.

 (2) Taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu järgmiselt:
 1) taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamiseks turustamise eesmärgil – 5000 krooni;
 2) taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamiseks oma tarbeks kasutamise eesmärgil – 1000 krooni;
 3) taimekaitsevahendi, mis on identne eelnevalt Eestis turule lubatud taimekaitsevahendiga, kuid ei ole toodetud sama tootja poolt, lihtsustatud korras turule lubamiseks – 8000 krooni.

 (3) Taimekaitsevahendi kasutusala laiendamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (4) Taimekaitsevahendi turule lubamise tähtaja pikendamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (5) Taimekaitsevahendite registris taimekaitsevahendi kohta tehtud registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 (6) Taimekaitsevahendi turule lubamise otsuse ärakirja või väljavõtte dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (7) Registrikannetest tehtava kinnitatud väljavõtte iga formaadis A4 lehekülje eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

 (8) Taimekaitsevahendite turustajate, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetajate ja kasutajate ning nende hoiu- ja turustamiskohtade taimekaitsevahendite registrisse kandmise või registrikannete muutmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 (9) Taimekaitsevahendite registrisse kantud taimekaitsevahendi Eestisse toimetaja ja taimekaitsevahendi tootja peavad tasuma iga kvartali esimese kuu viiendaks kuupäevaks riigilõivu kontrollitoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis Eestisse toimetatud või Eestis toodetud taimekaitsevahendi iga kilogrammi/liitri kohta 3 krooni.»;
 4) paragrahvi 1903 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(1) Taimetervise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.»;
 5) paragrahvi 1904 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(1) Taimepasside väljastamise eest tasutakse riigilõivu iga kümne taimepassi eest 5 krooni.»;
 6) paragrahvi 1904 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(4) Reekspordi fütosanitaarsertifikaadi saamiseks teostatavate teravilja kontrollitoimingute eest tasutakse riigilõivu 1 kroon ja 50 senti tonni kohta.»

§ 108. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine

  Mahepõllumajanduse seaduses (RT I 2004, 6, 31) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduse tekstis asendatakse sõnad «sissevedu» ja «väljavedu» vastavalt sõnadega «import» ja «eksport» vastavas käändes;
 2) paragrahvi 12 lõikes 5 asendatakse sõna «Väljaveetava» sõnaga «Eksporditava»;
 3) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§ 13. Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote import

 (1) Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote import käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt (edaspidi ühenduseväline riik ) Eestisse toimetatud märgistatud põllumajandussaadusele ja -tootele vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamine.

 (2) Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote impordist peab teavitama Veterinaar- ja Toiduametit.

 (3) EÜ Nõukogu määruse 2092/91/EMÜ põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitava märgistuse kohta (EÜT L 198, 22.07.1991, lk 1–15) artikli 11 lõikes 6 nimetatud loa võib anda Veterinaar- ja Toiduamet. Luba antakse või loa andmisest keeldutakse taotluse esitamise päevast alates 30 päeva jooksul, lisaasjaolude selgitamiseks võib seda tähtaega pikendada kuni 20 tööpäeva võrra.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmiseks peab Veterinaar- ja Toiduamet saama Taimetoodangu Inspektsiooni arvamuse ühendusevälises riigis kehtivate taime- ja loomakasvatuse nõuete ning järelevalvesüsteemi vastavuse kohta Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele.»

§ 109. Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse muutmine

  Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduses (RT I 1998, 52/53, 771; 1999, 95, 843; 2000, 29, 169; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad «turustamist, importi ja eksporti» sõnadega »turustamist ja importi»;
 2) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§ 6. Sordileht

 (1) Eestis võib sertifitseerida ja turustada sorte, mis on kantud Euroopa Liidu põllukultuuride ühtsesse sordilehte või Euroopa Liidu köögiviljakultuuride ühtsesse sordilehte (edaspidi koos Euroopa Liidu põllu- ja köögiviljakultuuride sordileht). Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud põllu- või köögiviljakultuuride säilitussordid võetakse Euroopa Liidu põllu- ja köögiviljakultuuride sordilehte EL Nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ ühtse põllukultuuride sordilehe kohta (EÜT L 193, 20.07.2002, lk 1–11) artikli 20 ja EL Nõukogu direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.07.2002, lk 33–35) artikli 44 kohaselt.

 (2) Sordileht on Taimetoodangu Inspektsiooni koostatud loetelu põllu- ja köögiviljakultuuride liikide sortidest. Sordilehte võetakse põllu- ja köögiviljakultuuride sordid liikidest, mis on loetletud EÜ Nõukogu direktiivis 66/401/EMÜ söödakultuuri seemne turustamise kohta (EÜT L 125, 14.06.1966, lk 2298–2308), EÜ Nõukogu direktiivis 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 125, 14.06.1966, lk 2309–2319), EL Nõukogu direktiivides 2002/55/EÜ ja 2002/56/EÜ seemnekartuli turustamise kohta (EÜT L 193, 20.07.2002, lk 60–73) ning EL Nõukogu direktiivis 2002/57/EÜ õli- ja kiukultuuride seemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.07.2002, lk 74–97), ning geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud põllu- või köögiviljakultuuride säilitussordid.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud liikide sortidele võib sordilehte võtta ka neid põllu- ja köögiviljakultuuride liikide sorte, mille liigid ei kuulu Euroopa Liidu põllu- ja köögiviljakultuuride sordilehte võtmisele. Selliseid, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata, kuid sordilehte võetud põllu- ja köögiviljakultuuride liikide sorte on lubatud sertifitseerida ja turustada üksnes Eestis.

 (4) Sort võetakse sordilehte, kui see:
 1) on eristatav, ühtlik ja püsiv;
 2) omab küllaldast majanduslikku viljelusväärtust;
 3) kannab nõuetekohast registreeritud sordinime.

 (5) Sordi sordilehte võtmist võib taotleda sordi omanik, sordi esindaja või sordi säilitaja (edaspidi taotleja). Taotleja esitab Taimetoodangu Inspektsioonile vormikohase taotluse.

 (6) Sort võetakse sordilehte, kui see on läbinud riiklikud registreerimis- ja majanduskatsed ning vastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele. Riiklike registreerimis- ja majanduskatsete läbiviimist korraldab Taimetoodangu Inspektsioon. Riiklike registreerimis- ja majanduskatsete läbiviimisega seotud otsesed kulud tasub taotleja talle esitatud arve alusel.

 (7) Taotleja on kohustatud kindlustama käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud katsete läbiviimiseks vajaliku koguse seemne või paljundusmaterjali oma kulul kohaletoimetamise selleks ettenähtud kohta ja tähtajaks.

 (8) Taotleja on kohustatud tagama sordilehte võetud sordi säilitamise kogu selle sordilehes hoidmise aja vältel.

 (9) Sordilehte võetavate taimeliikide loetelu ja sortide sordilehte võtmise kord ning taotluse vorm kehtestatakse põllumajandusministri määrusega.

 (10) Sordileht avalikustatakse Taimetoodangu Inspektsiooni veebilehel. Sordilehte muudetakse vastavalt vajadusele.»;
 3) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõnad «Taimse Materjali Kontrolli Keskuse» sõnadega «Põllumajandusuuringute Keskuse»;
 4) 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«6. peatükk
SEEMNE, PALJUNDUS- JA KULTIVEERIMISMATERJALI IMPORT

§ 19. Seemne, paljundus- ja kultiveerimismaterjali impordi kord

 (1) Import käesoleva seaduse tähenduses on seemne, paljundus- ja kultiveerimismaterjali Eestisse toimetamine väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt või riigist, mis ei ole Euroopa Majandusühenduse liikmesriik.

 (2) Seemet, paljundus- ja kultiveerimismaterjali võib Eestisse importida üksnes taimekaitseseaduse (RT I 2004, 32, 226) § 37 lõike 3 alusel kehtestatud loetelus olevate piiripunktide kaudu.

 (3) Sertifitseerimisele kuuluvate liikide seemne puhul on lubatud importida üksnes teatud liiki samaväärset seemet riikidest, kelle suhtes samaväärsus kehtib.

§ 20. Nõuded isikule, kes tegeleb seemne, paljundus- ja kultiveerimismaterjali importimisega

 (1) Enne kultiveerimismaterjali partii importi tuleb importijal taotleda sertifitseerimisele kuuluvate taimeliikide puhul Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuselt impordiluba selle partii impordiks.

 (2) Seemne, paljundus- või kultiveerimismaterjali importimisega tegelevad isikud peavad pidama oma tegevuse kohta täpset arvestust ja säilitama impordiga seotud dokumente vähemalt kolm aastat.

§ 21. Nõuded imporditavale seemnele, paljundus- ja kultiveerimismaterjalile

 (1) Imporditav sertifitseerimisele kuuluva taimeliigi seemne partii peab vastama käesoleva seaduse alusel kehtestatud kvaliteedinõuetele ja olema varustatud oranži värvi Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA – International Seed Testing Association) sertifikaadiga või eksporti teostavas riigis riiklikku järelevalvet teostava asutuse väljastatud sertifitseerimist tõendava dokumendiga.

 (2) Imporditav sertifitseerimisele kuuluva taimeliigi paljundusmaterjali partii peab olema varustatud sertifitseerimist tõendava dokumendiga ja vastama Eestis kehtestatud nõuetele.

 (3) Kultiveerimismaterjali importimisele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister.»;
 5) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:«§ 301. Rakendussäte

Põllumajandusministri määrusega kinnitatud 2004. aasta sordilehes olevad sordid võetakse 2004. aastal käesoleva seaduse § 6 lõike 2 alusel koostatavasse sordilehte.»

§ 110. Taimekaitseseaduse kehtetuks tunnistamine

  Taimekaitseseadus (RT I 2000, 29, 169; 2001, 88, 531; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 12, 81) tunnistatakse kehtetuks.

§ 111. Rakendussäte

  Seni kehtinud taimekaitseseaduse alusel antud õigusaktid, välja arvatud § 21 lõike 2, § 35 lõike 1 ja § 86 alusel antud õigusaktid, kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist kuni nende kehtetuks tunnistamiseni või käesoleva seaduse alusel uute õigusaktide jõustumiseni.

§ 112. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

 (2) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punkt 6 ning § 100 taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli nõuete täitmata jätmise eest kehtestatud vastutuse osas jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril.
_________________
1 EL Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide Ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.07.2000, lk 1–112), EL Nõukogu direktiiv 98/57/EÜ kartuli-pruunbaktermädaniku kontrolli kohta (EÜT L 235, 21.08.1998, lk 1), EL Nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ kartuli ringmädaniku kontrolli kohta (EÜT L 259, 18.10.1993, lk 1–25), EÜ Nõukogu direktiiv 69/466/EMÜ San José kilptäi tõrje kohta (EÜT L 323, 24.12.1969, lk 5–6), EÜ Nõukogu direktiiv 69/465/EMÜ kartulinematoodi kontrolli kohta (EÜT L 323, 24.12.1969, lk 3–4), EÜ Nõukogu direktiiv 69/464/EMÜ kartulivähi kontrolli kohta (EÜT L 323, 24.12.1969, lk 1–2), EÜ Nõukogu direktiiv 74/647/EMÜ nelgimähkuri tõrje kohta (EÜT L 352, 28.12.1974, lk 41–42), Euroopa Komisjoni direktiiv 98/22/EÜ «Minimaalsed tingimused taimetervise kontrolli teostamiseks kontrollipunktides, mujal kui sihtpunktis, kolmandatest riikidest Ühendusse sissetoodavatele taimedele, taimsetele saadustele ja teistele objektidele» (EÜT L 126, 28.04.1998, lk 26–28), Euroopa Komisjoni direktiiv 93/51/EMÜ »Eeskirjad teatavate taimede, taimsete saaduste või muude toodete liikumise kohta läbi kaitstud ala ning selliselt kaitstud alalt pärit ning sellel alal toimuvate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumise kohta» (EÜT L 205, 17.08.1993, lk 24–25), Euroopa Komisjoni direktiiv 93/50/EMÜ teatavate direktiivi 77/93/EMÜ V lisa A osas loetlemata taimede kohta, mille tootjad või tootmispiirkondades asuvad laod ja laomajandid peavad olema kantud ametlikku registrisse (EÜT L 205, 17.08.1993, lk 22–23), Euroopa Komisjoni direktiiv 92/105/EMÜ teatud taimede, taimsete ja muude toodete taimepasside standardiseerimise ulatuse kohta nende liikumisel Ühenduses, taimepasside väljaandmisel kehtestatud korra ja nende asendamise tingimuste ja korra kohta (EÜT L 004, 08.01.1993, lk 22–25), Euroopa Komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ «Taimede, taimsete saaduste või muude objektide tootjate ja importijate kohustustest ning nende registreerimise kord» (EÜT L 344, 26.11.1992, lk 38–39), Euroopa Komisjoni direktiiv 92/70/EMÜ «Ühenduses kaitstud alade tunnustamiseks läbiviidavate vaatluste üksikasjalikud eeskirjad» (EÜT L 250, 29.08.1992, lk 37–39), Euroopa Komisjoni direktiiv 94/3/EÜ «Menetlus kolmandatest riikidest pärinevate taimetervist otseselt ohustavate saadetiste või kahjulike organismide kinnipidamisest teavitamise kohta» (EÜT L 032, 05.02.1994, lk 37–40), EÜ Nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turule lubamise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1–172), EÜ Nõukogu direktiiv 79/117/EMÜ teatud toimeainete sisaldusega taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise keelustamise kohta (EÜT L 33, 08.02.1979, lk 1–10), EÜ Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta (EÜT L 196, 16.08.1967, lk 1–10), Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike valmististe klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta (EÜT L 200, 30.07.1999, lk 1–68).