HALDUSÕIGUSPõllumajandus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2005
Avaldamismärge:RT I 2004, 32, 227

Välja kuulutanud
Vabariigi President
26.04.2004 otsus nr 616

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus

Vastu võetud 21.04.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesoleva seadusega sätestatakse riiklikud abinõud põllumajandussaaduste ja -toodete turu (edaspidi  põllumajandusturg) tasakaalustatud arenguks, tarbija varustamiseks kvaliteetse toiduga, põllumajandussaaduste tasuvaks tootmiseks, maapiirkonna muu majandustegevuse (edaspidi  maamajandustegevus) arendamiseks ja maapiirkonna elanikele rahuldava elatustaseme tagamiseks.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklikud abinõud

 (1) Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklikud abinõud käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele ning maamajandustegevuse, maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamiseks ning tuulekaera tõrjeks antavad toetused, maaettevõtluslaenud ja tagatised, mida käesoleva seaduse alusel annab riik või Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus) otseselt või kaudselt riigi rahalisi vahendeid kasutades.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõud on riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi asutamisleping) artikli 87 lõike 1 tähenduses.

 (3) Põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõudena käsitatakse käesolevas seaduses ka tuulekaera tõrjeabinõusid ning põllumajandussaaduste ja -toodete kvaliteediklassidesse määramist.

§ 3. Riiklike toetuste liigid

 (1) Käesoleva seaduse alusel antakse järgmisi riiklikke toetusi:
 1) intressitoetus;
 2) põllumajanduskindlustustoetus;
 3) koolitustoetus;
 4) praktikatoetus;
 5) põllumajandustootja asendamise toetus;
 6) põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetus;
 7) turuarendustoetus;
 8) põllumajandusmaa lupjamise toetus;
 9) maaparandussüsteemi hooldustoetus;
 10) maaparandusühistu toetus;
 11) põllumajandusloomade aretustoetus;
 12) tuulekaera tõrje toetus;
 13) looduskahjutoetus;
 14) teavitustoetus.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetustele võib anda muid toetusi käesoleva seaduse 4. ja 5. peatükis sätestatud alustel ja korras.

§ 4. Maaettevõtluslaen ja tagatis

 (1) Maaettevõtluslaen käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja maamajandustegevusega seotud kulude katmiseks antav investeerimis- või käibekapitali laen või samal eesmärgil sõlmitav faktooringu- või liisinguleping.

 (2) Tagatis käesoleva seaduse tähenduses on sõlmitavast tagatislepingust tulenev tagatise andja kohustus tasuda tagatise saajale finantseerimistehingust tulenev võlgniku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseks võetud võlakohustus.

§ 5. Riigiabi suurus

 (1) Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–13 ja 4. peatükis nimetatud toetuste andmiseks ettenähtud raha eraldatakse riigieelarves Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi  PRIA).

 (2) Sihtasutus annab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 14, §-s 4 ja 5. peatükis ettenähtud toetusi, maaettevõtluslaene ja tagatisi selleks talle riigieelarves eraldatud vahenditest, omatulust või muudest vahenditest. Riigieelarves selleks ettenähtud raha eraldatakse Põllumajandusministeeriumile sihipäraseks eraldiseks sihtasutusele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ettenähtud raha arvestades otsustab põllumajandusminister, millist liiki ja milliste tegevuste toetamiseks eelarveaastal toetusi antakse ning toetusteks antavate eelarvevahendite jaotuse.

 (4) Eelarveaastal sihtasutuse antava toetuse, maaettevõtluslaenu ning tagatise liigid ja nende maksmiseks kavandatavate vahendite jaotuse otsustab sihtasutuse nõukogu ning need avaldatakse sihtasutuse veebilehel.

 (5) Riigiabi saamise õigust ei teki, kui selle andmist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 alusel eelarveaastal ette nähtud.

§ 6. Põllumajandustootja ja põllumajandussaadus

 (1) Põllumajandustootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik või füüsiliste või juriidiliste isikute ühendus või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kelle põllumajandusettevõte (majandusüksus) asub Eestis ja kelle püsiv tegevus on põllumajandussaaduste tootmine.

 (2) Põllumajandussaadus käesoleva seaduse tähenduses on asutamislepingu lisas 1 loetletud toode, välja arvatud kalatooted, ja puuvill.

§ 7. Põllumajandussaaduste töötleja ja põllumajandustoode

 (1) Põllumajandussaaduste töötleja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle töötlemisettevõte asub Eestis ning kelle püsiv tegevus on põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete töötlemine.

 (2) Põllumajandustoode käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandussaaduse töötlemise tulemusena valminud asutamislepingu lisas 1 loetletud toode, välja arvatud kalatooted.

 (3) Töödeldud põllumajandustoode käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandussaaduse või sellest valmistatud toote töötlemise tulemusena valminud asutamislepingu lisas 1 nimetamata toode, mis sisaldab valdavalt asutamislepingu lisas 1 loetletud tooteid.

§ 8. Tuulekaer

  Tuulekaer käesoleva seaduse tähenduses on tuulekaer (Avena fatua), lõunakaer (Avena ludoviciana), viljatu kaer ( Avena sterilis) ja liivkaer ehk mustkaer (Avena strigosa Schreb.).

2. peatükk RIIGIABI 

1. jagu Intressitoetus 

§ 9. Intressitoetus

  Intressitoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajandustootja põllumajandussaaduste tootmise arendamise investeeringuks krediidi- või finantseerimisasutuselt võetud pikaajalise (üle üheaastase tagastamistähtajaga) laenu intressid või kapitalirendi makse osana tasutavad intressid (edaspidi intress), mis põllumajandustootja on tasunud intressitoetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal.

§ 10. Intressitoetuse taotleja

  Intressitoetust võib taotleda põllumajandustootja, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu põllumajandussaaduste tootmise arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu (liisingu) põllumajandussaaduste tootmise arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks.

§ 11. Intressitoetuse määr ja suurus

 (1) Intressimäära, millest alates intressitoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.

 (2) Intressitoetust antakse kuni viis intressimäära protsendipunkti.

 (3) Taotlejale makstava intressitoetuse suurus arvutatakse, lähtudes taotleja tasutud intressisummast, käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud intressimäärast ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud intressimäära protsendipunktist.

2. jagu Põllumajanduskindlustustoetus 

§ 12. Põllumajanduskindlustustoetus

 (1) Põllumajanduskindlustustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajandustootjale kindlustusmaksed, mis ta on tasunud enda valitud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustustoetuse perioodil.

 (2) Kindlustustoetuse periood on põllumajandusministri kehtestatud ajavahemik.

§ 13. Põllumajanduskindlustustoetuse taotleja

  Põllumajanduskindlustustoetust võib taotleda põllumajandustootja, kes on sõlminud kindlustuslepingu, mille objektiks on põllumajanduskultuurid või tõu- või produktiivloomad ja mille kindlustatavaks riskiks on loodusõnnetus.

§ 14. Põllumajanduskindlustustoetuse määr ja suurus

 (1) Põllumajanduskindlustustoetust antakse kuni 40 protsenti kindlustustoetuse perioodil tasutud kindlustusmaksetest.

 (2) Põllumajanduskindlustustoetuseks määratud rahasumma suurusest lähtudes arvutatakse taotlejale makstava põllumajanduskindlustustoetuse suurus võrdeliselt kindlustustoetuse perioodil taotlejate tasutud kindlustusmaksetega.

3. jagu Koolitustoetus 

§ 15. Koolitustoetus

 (1) Koolitustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse selle koolitusteenuse maksumus, mida käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus osutab põllumajandustootjale tema majandustegevuseks vajalike teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks.

 (2) Koolitustoetust ei anta keeleõppe kulude hüvitamiseks.

§ 16. Koolitustoetuse taotleja

  Koolitustoetust võib taotleda koolitusteenuse eest tasunud põllumajandustootja.

§ 17. Nõuded koolitustoetuse saamiseks

 (1) Koolitustoetust võib anda juhul, kui koolitusteenust osutab täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521; 2003, 20, 116; 71, 473) kohane koolitusasutus.

 (2) Koolitustoetust antakse taotleja või tema ettevõtte töötaja täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud tööalaseks koolituseks.

 (3) Koolitustoetuse saamiseks ettenähtud koolituse kestuse kehtestab põllumajandusminister.

§ 18. Koolitustoetuse määr

 (1) Koolitustoetust antakse kuni 80 protsenti koolitusteenuse maksumusest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitustoetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava koolitustoetuse määra ja taotlejale antava koolitustoetuse maksimaalsuuruse.

4. jagu Praktikatoetus 

§ 19. Praktikatoetus

 (1) Praktikatoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajandustootja ettevõttes toimuva põllumajanduserialal õppiva õpilase või üliõpilase (edaspidi praktikant) õppepraktika juhendamise ja korraldamise kulud.

 (2) Nende põllumajanduserialade loetelu, mille omandamisel praktikatoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.

§ 20. Praktikatoetuse taotleja

  Praktikatoetust võib taotleda põllumajandustootja, kes korraldab oma põllumajandusettevõttes õppepraktikat.

§ 21. Nõuded praktikatoetuse saamiseks

  Praktikatoetust antakse, kui:
 1) taotlejal või tema ettevõtte töötajal, kes praktikanti juhendab (edaspidi õppepraktika juhendaja), on erialane ettevalmistus ja ta on töötanud põllumajandussaaduste tootmise alal vähemalt viimased viis aastat, millest viimase aasta õppepraktikat korraldavas ettevõttes,
 2) õppepraktika juhendaja juhendab samal ajal kuni kahte praktikanti ja
 3) taotleja on sõlminud õppeasutuse ja praktikandiga lepingu õppepraktika korraldamiseks.

§ 22. Praktikatoetuse määr ja suurus

 (1) Praktikatoetust antakse ühe praktikandi kohta kalendrikuus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni neljakordses ulatuses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud praktikatoetuse määra piires ja praktikatoetuseks ettenähtud rahasumma suurusest ning nõuetekohaste taotluste järgsest praktikantide arvust ja õppepraktika kestusest lähtudes kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava praktikatoetuse määra.

 (3) Taotlejale makstava praktikatoetuse suurus arvutatakse ettenähtud praktikatoetuse määra, praktikantide arvu ja õppepraktika kestust arvestades.

5. jagu Põllumajandustootja asendamise toetus 

§ 23. Põllumajandustootja asendamise toetus

  Põllumajandustootja asendamise toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajandustootjale tema asendamise kulud kuni 28 päevase puhkuse ajal.

§ 24. Põllumajandustootja asendamise toetuse taotleja

  Põllumajandustootja asendamise toetust võib taotleda äriregistrisse või maksukohuslaste registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing ja aktsiaselts, milles on vastavalt üks osanik või üks aktsionär ning kes tegutseb loomakasvatuse alal ja vastab käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud nõuetele.

§ 25. Nõuded põllumajandustootja asendamise toetuse saamiseks

 (1) Põllumajandustootja asendamise toetust võib anda taotlejale:
 1) kelle ettevõttes ei töötanud taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal tähtajatu töölepinguga töötajat, välja arvatud kas taotleja abikaasa, õde, vend, vanem, laps või lapselaps;
2)
kelle ettevõttes peetakse õiguslikul alusel loomühikuteks ümberarvutatuna vähemalt viiele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi;
 3) kes on tegutsenud loomakasvatuse alal vähemalt viimase kalendriaasta;
 4) kellel ei ole riiklikku maksuvõlga või riikliku maksuvõla tasumine on ajatatud;
 5) keda on asendanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud asutuse poolt heakskiidetud asendaja ja kes on tasunud asendajale asendustasu.

 (2) Põllumajandustootjate asendamise korraldab Sotsiaalministeerium selleks volitatud riigiasutuse kaudu, kes võib sõlmida asendamise korraldamiseks kohaliku omavalitsusüksuse või põllumajandustootjaid esindava mittetulundusühinguga sellekohase halduslepingu.

 (3) Asendajaks võib olla isik, kes vastab vähemalt kutseseaduse (RT I 2001, 3, 7; 2002, 61, 375; 2003, 13, 68; 83, 559) alusel ja korras kehtestatud põllumajandustootja II kutsestandardiga sätestatud nõuetele ning on läbinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuse või isiku korraldatud sellekohase koolituse.

 (4) Põllumajandustootjate asendamise korra kehtestab sotsiaalminister. Nimetatud korras nähakse ette asendamise taotlemisel esitatavad dokumendid, asendaja õigused ja kohustused asendamise ajal, asendatud tundide arvutamise kord.

 (5) Põllumajandusministril on õigus kehtestada lõike 1 punktis 2 nimetatud põllumajandusloomade liigid ning loomühiku arvutamise alused ja kord.

§ 26. Põllumajandustootja asendamise toetuse määr ja suurus

 (1) Põllumajandustootja asendamise toetust antakse taotlejale kuni 75 protsenti asendajale makstud tasust. Asendustasu arvutatakse võrdeliselt asendatud tundidega. Tunnitasuks on kuni kolm Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alammäära.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrade piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal makstava põllumajandustootja asendamise toetuse ja asendajale makstava tunnitasu määra ning taotlejale makstava toetuse maksimaalsuuruse.

 (3) Taotlejale makstav põllumajandustootja asendamise toetuse suurus arvutatakse võrdeliselt asendajale makstud tasust, arvestades ettenähtud toetuse määra ja taotlejale makstavat toetuse maksimaalsuurust.

6. jagu Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetus 

§ 27. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetus

 (1) Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse tulundusühistu asutamis- ja halduskulud.

 (2) Nende asutamis- ja halduskulude loetelu, mille hüvitamiseks põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.

§ 28. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse taotleja

  Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust võib taotleda tulundusühistu, kui vähemalt viis selle liiget on põllumajandustootjad ja tulundusühistu üks tegevusala on:
 1) tema liikmete toodetud põllumajandussaaduste turustamine või nende töötlemine ja neist valmistatud põllumajandustoodete müümine;
 2) põllumajandussaaduste tootmiseks vajaliku põhi- ja käibevara müümine.

§ 29. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse määr ja suurus

 (1) Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust antakse tulundusühistu tegutsemise esimesel majandusaastal kuni 60 protsenti, teisel majandusaastal kuni 80 protsenti ning kolmandal, neljandal ja viiendal majandusaastal iga aasta kohta kuni 40 protsenti majandusaasta asutamis- ja halduskuludest, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti esimese majandusaasta, mitte rohkem kui 60 protsenti teise ning mitte rohkem kui 50 protsenti kolmanda, neljanda või viienda majandusaasta realiseerimise netokäibest.

 (2) Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuseks määratud rahasumma suurusest lähtudes arvutatakse taotlejale makstava toetuse suurus võrdeliselt taotlustes märgitud asutamis- ja halduskuludega, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud toetuse määra.

7. jagu Turuarendustoetus 

§ 30. Turuarendustoetus

 (1) Turuarendustoetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult hüvitatakse mittetulundusühingu sellise tegevuse kulud:
 1) mille eesmärk on suurendada põllumajandussaaduste või -toodete turustamisvõimalusi või juurutada teadus- ja arendussaavutusi põllumajandustootmisse või põllumajandussaaduste töötlemisse või
 2) mille tulemusel paraneb põllumajandussaaduste tootmine või töötlemine.

 (2) Turuarendustoetust antakse:
 1) turu-uuringuteks;
 2) turuinformatsiooni kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks;
 3) tootearenduseks;
 4) põllumajandussaaduste, -toodete ja töödeldud toodete tutvustamiseks;
 5) võistlustel, messidel ja näitustel osalemiseks ning nende korraldamisteks;
 6) liikmete koolituseks;
 7) kvaliteedimärkide väljaandmiseks ja tutvustamiseks;
 8) kvaliteedijuhtimissüsteemide ja kvaliteedimärkide süsteemide rakendamiseks ja kontrolliks.

 (3) Nende kulude loetelu, mille hüvitamiseks toetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.

§ 31. Turuarendustoetuse taotleja

  Turuarendustoetust võib taotleda mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on põllumajandustootjad, põllumajandussaaduste töötlejad või neid ühendavad mittetulundusühingud.

§ 32. Turuarendustoetuse määr ja suurus

 (1) Turuarendustoetust antakse taotlejale kuni 100 protsenti käesoleva seaduse § 30 lõike 3 alusel kehtestatud kulude loetelus nimetatud kuludest. Põllumajandusminister võib kehtestada turuarendustoetuse määra käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud tegevuste kaupa.

 (2) Turuarendustoetuseks määratud rahasumma suurusest ja taotluste arvust lähtudes arvutatakse taotlejale makstava toetuse suurus võrdeliselt taotlustes märgitud kuludega, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud toetuse määra.

8. jagu Põllumajandusmaa lupjamise toetus 

§ 33. Põllumajandusmaa lupjamise toetus

  Põllumajandusmaa lupjamise toetus on rahaline abi, millega põllumajandustootjale osaliselt kaetakse mullaviljakuse suurendamiseks ning mulla agrokeemiliste omaduste parandamiseks ja mulla happesuse vähendamiseks tehtava meliorandiga väetamise maksumus.

§ 34. Põllumajandusmaa lupjamise toetuse taotleja

  Põllumajandusmaa lupjamise toetust võib taotleda põllumajandustootja, kes vastab käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõuetele.

§ 35. Nõuded põllumajandusmaa lupjamise toetuse saamiseks

 (1) Põllumajandusmaa lupjamise toetust võib anda taotlejale, kes:
 1) kasutab põllumajandusmaad, mille mulla happesus (pHKCl ) on kuni 6,0, ja kellele selle kõlviku meliorandiga väetamiseks ei ole eelnenud nelja aasta jooksul põllumajandusmaa lupjamise toetust antud;
 2) kasutab väetamiseks kvaliteedinõuetele vastavat väetiseregistrisse kantud melioranti;
 3) teatab vähemalt kolm päeva enne meliorandiga väetamiseks vajalike laotamistööde alustamist piirkondlikule maaparandusbüroole laotamistööde tegemise aja ning korraldab laotamistöid lupjamistööde tehnoloogiliste nõuete kohaselt;
 4) tasub põllumajandusmaa lupjamise toetusega katmata osa meliorandiga väetamise maksumusest.

 (2) Lisanõuded väetamiseks kasutatava meliorandi kohta, mille puhul toetust antakse, kehtestab põllumajandusminister. Mulla omadustest lähtudes kehtestatakse lisanõuded, et suurendada mullaviljakust, parandada mulla agrokeemilisi omadusi ja vähendada happesust.

§ 36. Põllumajandusmaa lupjamise toetuse määr ja suurus

 (1) Põllumajandusmaa lupjamise toetust antakse taotlejale kuni 60 protsenti meliorandi maksumusest ja laotamise kuludest ning kuni 80 protsenti (saarte piirkonnas kuni 90 protsenti) meliorandi vedamise kuludest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajandusmaa lupjamise toetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava põllumajandusmaa lupjamise toetuse määra ning meliorandi maksimumkoguse ühe hektari kohta, mille ulatuses toetust antakse.

 (3) Nõuetekohaste taotluste järgsest taotletava toetusraha suurusest lähtudes kehtestab põllumajandusminister taotlejale antava põllumajandusmaa lupjamise toetuse maksimaalsuuruse.

 (4) Taotlejale makstava põllumajandusmaa lupjamise toetuse suurus arvutatakse käesoleva seaduse alusel määratud toetuse määra ja taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust arvestades.

 (5) Põllumajandusmaa lupjamise toetuse taotlejale, kelle taotletava toetuse suurus ületab taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust, antakse toetust kehtestatud maksimaalsuuruses. Sellisel juhul on taotlejal õigus vähendada meliorandiga väetatava pinna suurust nii, et see vastaks toetuse maksimaalsuurusele.

9. jagu Maaparandussüsteemi hooldustoetus 

§ 37. Maaparandussüsteemi hooldustoetus

 (1) Maaparandussüsteemi hooldustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse maatulundusmaale või põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavale eluasemekohtade maale rajatud maaparandussüsteemi hooldustööde maksumus.

 (2) Maaparandussüsteemi hooldustööde kohta esitatavad nõuded ja nende hooldustööde loetelu, mille tegemiseks maaparandussüsteemi hooldustoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.

§ 38. Maaparandussüsteemi hooldustoetuse taotleja

  Maaparandussüsteemi hooldustoetust võib taotleda:
 1) põllumajandustootja, kes valdab maatulundusmaal või eluasemekohtade maal paiknevat maaparandussüsteemi ning kes täidab käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõudeid;
 2) mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on maaparandushoid ja kes hooldab maaparandussüsteemi, mis ei ole kantud riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimekirja, ning kes täidab käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõudeid.

§ 39. Maaparandussüsteemi hooldustoetuse määr ja suurus

 (1) Maaparandussüsteemi hooldustoetuse ühikumäära hooldustööde kaupa kehtestab põllumajandusminister.

 (2) Nõuetekohaste taotluste järgsest taotletava toetusraha suurusest lähtudes kehtestab põllumajandusminister taotlejale antava maaparandussüsteemi hooldustoetuse maksimaalsuuruse, mis võib olla põllumajandustootjatele ja mittetulundusühingutele erinev.

 (3) Taotlejale makstava maaparandussüsteemi hooldustoetuse suurus arvutatakse ettenähtud toetuse ühikumäära ja taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust arvestades.

 (4) Maaparandussüsteemi hooldustoetuse taotlejale, kelle taotletava toetuse suurus ületab taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust, antakse toetust kehtestatud maksimaalsuuruses. Sellisel juhul on taotlejal õigus vähendada maaparandussüsteemi hooldustööde mahtu nii, et see vastaks toetuse maksimaalsuurusele.

10. jagu Maaparandusühistu toetus 

§ 40. Maaparandusühistu toetus

 (1) Maaparandusühistu toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse maaparandusühistu asutamiskulud tegutsemise esimesel majandusaastal ja halduskulud kahel järgneval aastal.

 (2) Nende kulude loetelu, mille hüvitamiseks toetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.

§ 41. Maaparandusühistu toetuse taotleja

  Maaparandusühistu toetust võib taotleda mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on maaparandushoid ja kes tegutseb maaparandusseaduses (RT I 2003, 15, 84) sätestatud alustel ja korras.

§ 42. Maaparandusühistu toetuse määr ja suurus

 (1) Maaparandusühistu toetust antakse kuni 75 protsenti tegutsemise esimese majandusaasta asutamis- ja halduskuludest, kuni 65 protsenti teise majandusaasta ja kuni 50 protsenti kolmanda majandusaasta halduskuludest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava maaparandusühistu toetuse määra ja taotlejale antava toetuse maksimaalsuuruse.

 (3) Taotlejale makstava maaparandusühistu toetuse suurus arvutatakse ettenähtud toetuse määra ja taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust arvestades.

11. jagu Põllumajandusloomade aretustoetus 

§ 43. Põllumajandusloomade aretustoetus

  Põllumajandusloomade aretustoetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult hüvitatakse põllumajandusloomade aretustegevuse arendamise kulud.

§ 44. Põllumajandusloomade aretustoetuse taotleja

  Põllumajandusloomade aretustoetust võib taotleda põllumajandusloomade aretuse seaduse (RT I 2002, 96, 566) alusel tunnustatud aretusühing, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja.

§ 45. Nõuded põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks

 (1) Põllumajandusloomade aretustoetust võib anda taotlejale, kes tegutseb järgmistes põllumajandusloomade aretusvaldkondades:
 1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine;
 2) jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine;
 3) ohustatud tõu säilitamine.

 (2) Põllumajandusminister võib määrata, millise loomaliigi puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aretusvaldkondades aretustoetust ei anta.

 (3) Nõuded põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks kehtestab põllumajandusminister. Nimetatud nõuetes nähakse ette taotleja poolt põllumajandusloomade arvu kohta esitatud andmete ja tegelike andmete erinevuse suurus, mille puhul põllumajandusloomade aretustoetust vähendatakse, ja toetuse vähendamise määr. Nõuetes sätestatakse ka toetuse suuruse arvutamisel aluseks võetavate põllumajandusloomade arvestamise alused ja kord. Nõuded võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aretusvaldkondade ja loomaliikide kaupa.

§ 46. Põllumajandusloomade aretustoetuse määr ja suurus

 (1) Põllumajandusminister kehtestab eelarveaastal antava põllumajandusloomade aretustoetuse ühikumäära ja taotlejale antava toetuse maksimaalsuuruse. Ühikumäära võib kehtestada ka aretusvaldkondade ja loomaliikide kaupa.

 (2) Taotlejale makstav põllumajandusloomade aretustoetuse suurus arvutatakse ettenähtud toetuse ühikumäära, põllumajandusloomade arvu ja taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust arvestades.

12. jagu Tuulekaera tõrje toetus 

§ 47. Tuulekaera tõrje toetus

  Tuulekaera tõrje toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse tuulekaera tõrjekavas ettenähtud abinõude rakendamise kulud.

§ 48. Tuulekaera tõrje toetuse taotleja ja nõuded toetuse saamiseks

  Tuulekaera tõrje toetust võib taotleda maakasutaja, kes on teinud tuulekaera tõrjet tõrjekava kohaselt.

§ 49. Tuulekaera tõrje toetuse määr

 (1) Tuulekaera tõrje toetuse ühikumäära, mis võib olla kuni 50 protsenti tuulekaera tõrjekavas ettenähtud abinõude rakendamiseks tehtud kuludest, kehtestab põllumajandusminister. Ühikumäära kehtestamisel lähtutakse maakasutajate tuulekaera tõrjeks tehtavatest keskmistest kuludest, mis on kindlaks tehtud asjakohase uuringuga.

 (2) Põllumajandusminister võib kehtestada tõrjekavas ettenähtud abinõude ja tegelikult rakendatud abinõude erinevuse suuruse, mille puhul tuulekaera tõrje toetust vähendatakse, ja toetuse vähendamise määra.

13. jagu Looduskahjutoetus 

§ 50. Looduskahjutoetus

 (1) Looduskahjutoetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult hüvitatakse põllumajandustootjale loodusõnnetuse või ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel tekkinud kahju.

 (2) Looduskahjutoetust võib anda kahju tekkimisest arvates kolme aasta jooksul. Looduskahjutoetust võib anda üksnes Euroopa Ühenduse põllumajandusliku riigiabi suunistes (EÜT C 028, 01.02.2000, lk 2–22) sätestatud alustel ja tingimustel.

 (3) Looduskahjutoetuse määra ning toetuse andmise tingimused ja korra kehtestab põllumajandusminister.

14. jagu Sihtasutuse antavad toetused, maaettevõtluslaenud ja tagatised 

§ 51. Sihtasutuse antava toetuse, maaettevõtluslaenu ja tagatise liigid

 (1) Sihtasutus annab teavitustoetust.

 (2) Sihtasutuse antavad maaettevõtluslaenud on:
 1) laen maapiirkonnas tegutsevale ettevõtjale;
 2) käibekapitali laen põllumajandustootjate ühiseks varustus- ja turustustegevuseks;
 3) laen hoiu- ja laenuühistute tegevuse arendamiseks;
 4) investeerimislaen tootmiseks vajaliku maa ostuks.

 (3) Sihtasutuse antavad tagatised on:
 1) laenutagatis maapiirkonnas tegutsevale ettevõtjale;
 2) liisingu tagatis maapiirkonnas tegutsevale ettevõtjale;
 3) faktooringu tagatis põllumajandustootjale.

§ 52. Teavitustoetus

 (1) Teavitustoetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult kaetakse sellise tegevuse kulud, mille eesmärk on põllumajandus- ja maaelualase teabe levitamine eesmärgiga aidata kaasa põllumajandustootmise soodustamisele, selle keskkonnasõbralikkuse suurendamisele ja maaelu jätkusuutlikkuse tagamisele.

 (2) Teavitustoetust antakse:
 1) trükiste väljaandmiseks;
 2) konverentside, seminaride, infopäevade, õpikodade ( work-shop) korraldamiseks;
 3) infopunktide rajamiseks;
 4) elektroonilistel kandjatel infomaterjalide tegemiseks;
 5) andmebaaside rajamiseks ja haldamiseks;
 6) tutvumissõitudeks.

§ 53. Teavitustoetuse taotleja

  Teavitustoetust võib taotleda mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik ning haridus-, teadus- ja arendusasutus.

§ 54. Teavitustoetuse määr

  Teavitustoetust antakse taotlejale kuni 100 protsenti käesoleva seaduse § 52 lõikes 2 nimetatud teavitustegevuse kuludest. Sihtasutuse nõukogu võib kehtestada teavitustoetuse määra käesoleva seaduse § 52 lõikes 2 nimetatud tegevuste kaupa.

§ 55. Maaettevõtluslaenu ja tagatise taotleja

 (1) Sihtasutuse antavat maaettevõtluslaenu ja tagatist võib taotleda põllumajandustootja ja põllumajandussaaduste töötleja või muu maamajandustegevusega tegelev isik majandustegevuse arendamiseks.

 (2) Sihtasutuse antava tagatise saaja võib olla krediidiasutus ning juhul, kui tagatakse liisingu- või faktooringulepingust tulenevat kohustust, võib tagatise saaja olla ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

§ 56. Maaettevõtluslaenu ja tagatise määr

 (1) Tagatislepingust tulenev sihtasutuse vastutus laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele ning täiendab võlgniku vastutust. Sihtasutuse antav tagatis võib olla kuni 75 protsenti laenusaaja laenukohustuse jäägist.

 (2) Võlgniku kohustuse täitmisel läheb võlausaldaja nõue täidetud ulatuses üle sihtasutusele.

 (3) Tagatislepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86) käenduslepingu kohta sätestatud nõudeid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (4) Sihtasutuse antavate või krediidiasutuse kaudu antavate üksikute laenude summa ei tohi ületada 75 protsenti investeeringu üldmaksumusest või põllumajandustootmiseks vajaliku maa ostuks antava laenu korral 75 protsenti soetatava kinnistu hinnast. Laenuvõtja omaosalus peab olema vähemalt 25 protsenti.

 (5) Sihtasutuse antavate või krediidiasutuste kaudu antavate laenude intressimäära kehtestab sihtasutuse nõukogu.

3. peatükk TOETUSTE, MAAETTEVÕTLUSLAENUDE JA TAGATISTE ANDMISE KORRALDAMINE 

§ 57. Toetuse taotlemine

  Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–13 nimetatud toetuse taotleja esitab ettenähtud tähtaja jooksul PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse.

§ 58. Toetuse määramise ja maksmise kord

 (1) Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–13 nimetatud toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister. Nimetatud korras nähakse ette toetuse saamiseks esitatavad nõuded, määratud tähtpäevaks esitatava taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise tähtajad ja kord, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud nõuetest. Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga toetuse liigi kohta eraldi.

 (2) Toetuse määramise, toetustaotluse rahuldamata jätmise ja toetuse maksmise ning muud toetuse andmisega seotud otsused teeb PRIA.

 (3) Kui käesoleva seaduse alusel tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse otsuse ärakiri või väljavõte isikule otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul taotleja taotluses näidatud elektronposti aadressil. Muude otsuste kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul.

§ 59. Toetustaotluse rahuldamata jätmine

 (1) PRIA võib käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–13 nimetatud toetuse saamiseks esitatud taotluse jätta rahuldamata, kui:
 1) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;
 2) taotleja ei vasta toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele;
 3) taotleja ei ole esitanud määratud tähtpäevaks esitamisele kuuluvat taotlust ettenähtud tähtpäevaks;
 4) taotleja on eelmisel aastal sama toetust taotledes teadlikult esitanud valeandmeid;
 5) taotlejalt on nõutud eelmisel aastal makstud sama toetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse;
 6) taotleja on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks teadlikult esitanud valeandmeid;
 7) taotleja ei võimalda kohapealset kontrollimist ettevõttes;
 8) puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks.

 (2) PRIA võib jätta toetuse maksmata, kui:
 1) pärast toetuse määramist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused;
 2) taotleja ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi;
 3) lupjamistoetuse taotleja ei ole teatanud laotamistööde tegemisest;
 4) lupjamistoetuse puhul riikliku järelevalvetoimingu tegemise tulemusena selgub, et põllumajandusmaa väetamiseks kasutatav meliorandi kogus hektari kohta on toetuse taotluses näidatud meliorandi kogusest hektari kohta üle 10 protsendi väiksem.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tunnistab PRIA toetuse määramise otsuse kehtetuks.

§ 60. Sihtasutuse antava teavitustoetuse, maaettevõtluslaenu ja tagatise määramise ja maksmise kord

 (1) Sihtasutuse antava teavitustoetuse, maaettevõtluslaenu ja tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab sihtasutuse nõukogu. Nimetatud korras nähakse ette teavitustoetuse, maaettevõtluslaenu ja tagatise saamiseks esitatavad nõuded, taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise ning laenu ja tagatise määramise ja maksmise tähtajad ja kord, samuti taotluse rahuldamata jätmise ning laenu ja tagatise väljamaksmata jätmise alused ja kord. Laenu ja tagatise taotlemise ning taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga laenu või tagatise liigi kohta eraldi. Nimetatud kord avaldatakse sihtasutuse veebilehel.

 (2) Teavitustoetuse, maaettevõtluslaenu ja tagatise määramise, maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsused ning muud laenu ja tagatise andmisega seotud otsused teeb sihtasutus.

 (3) Kui käesoleva seaduse alusel tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse otsuse ärakiri või väljavõte isikule otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul taotleja taotluses näidatud elektronposti aadressil. Muude otsuste kohta avaldatakse teave sihtasutuse veebilehel otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul.

4. peatükk MUUD PÕLLUMAJANDUSLIKUD JA MAAELU TOETUSED 

§ 61. Muud põllumajanduslikud ja maaelu toetused

 (1) Muud põllumajanduslikku toetust võib anda, kui see vastab Euroopa Ühenduse põllumajandusliku riigiabi suunistele või konkurentsiseaduses (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168) nimetatud grupierandiga hõlmatud riigiabi reeglitele ning kui toetus on vajalik asutamislepingu artiklis 33 ja artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

 (2) Muid maamajandustegevuse, maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna toetusi (edaspidi maaelu toetus) võib anda, kui see on vajalik asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

§ 62. Loa taotlemine

 (1) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud põllumajanduslikke toetusi võib põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele anda ainult Euroopa Komisjoni kirjalikul loal või grupierandiga hõlmatud põllumajandusliku toetuse puhul grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise teate (edaspidi teade) esitamise korral. Loataotluse koos vajaliku teabega ning teate esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium.

 (2) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud maaelu toetusi võib anda, kui Põllumajandusministeerium on selleks saanud Euroopa Komisjonilt konkurentsiseaduses sätestatud riigiabi andmise loa või on esitanud konkurentsiseaduses sätestatud alusel ja korras teate eelnõu.

§ 63. Muude põllumajanduslike ja maaelu toetuste määramise ja maksmise kord

 (1) Käesoleva seaduse §-s 61 nimetatud toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister. Nimetatud korras nähakse ette toetuse saamiseks esitatavad nõuded, määratud tähtpäevaks esitatava taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise tähtajad ja kord.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 61 nimetatud toetuse määramise, maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning muud toetuse andmisega seotud otsused teeb PRIA.

 (3) Kui käesoleva seaduse alusel tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse isikule otsuse ärakiri või väljavõte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul taotleja taotluses näidatud elektronposti aadressil. Muude otsuste kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul.

5. peatükk SIHTASUTUSE ANTAVAD MUUD PÕLLUMAJANDUSLIKUD JA MAAELU TOETUSED, MAAETTEVÕTLUSLAENUD JA TAGATISED 

§ 64. Sihtasutuse antavad muud põllumajanduslikud ja maaelu toetused, maaettevõtluslaenud ja tagatised

 (1) Sihtasutus võib muud põllumajanduslikku toetust, maaettevõtluslaenu ja tagatist anda põllumajandustootjale ja põllumajandussaaduste töötlejale, kui see vastab Euroopa Ühenduse põllumajandusliku riigiabi suunistele või konkurentsiseaduses nimetatud grupierandiga hõlmatud riigiabi reeglitele ning kui toetus on vajalik asutamislepingu artiklis 33 ja artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

 (2) Muud maaelu toetust, maaettevõtluslaenu ja tagatist võib sihtasutus anda, kui see on vajalik asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

§ 65. Loa taotlemine

 (1) Käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud põllumajanduslikku toetust, maaettevõtluslaenu ja tagatist võib põllumajandussaaduste tootjale ja põllumajandussaaduste töötlejale anda ainult Euroopa Komisjoni kirjalikul loal või grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul teate esitamise korral. Loataotluse koos vajaliku teabega või teate esitab sihtasutus Põllumajandusministeeriumile, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

 (2) Põllumajandusministeerium vaatab loataotluse ja teate eelnõu läbi ühe kuu jooksul taotluse või teate eelnõu esitamisest alates ning esitab sihtasutusele oma arvamuse loataotluse ja teate eelnõu kohta. Vajaduse korral on Põllumajandusministeeriumil loataotluse või teate läbivaatamisel õigus küsida lisateavet.

 (3) Põllumajandusministeerium võib jätta sihtasutuse loataotluse või teate Euroopa Komisjonile edastamata, kui loataotluses või teates toodud andmed ei vasta Euroopa Liidu sellekohastes määrustes ja Euroopa Ühenduse põllumajandusliku riigiabi suunistes esitatud nõuetele.

 (4) Käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 nimetatud toetusi, maaettevõtluslaene ja tagatisi võib anda, kui sihtasutus on selleks eelnevalt saanud Euroopa Komisjonilt konkurentsiseaduses sätestatud riigiabi andmise loa või on esitanud konkurentsiseaduses sätestatud alusel ja korras teate eelnõu.

§ 66. Sihtasutuse antavate muude toetuste, maaettevõtluslaenu ja tagatise määramise ja maksmise kord

 (1) Käesoleva seaduse §-s 64 nimetatud toetuse, maaettevõtluslaenu ja tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab sihtasutuse nõukogu. Nimetatud korras nähakse ette toetuse, maaettevõtluslaenu ja tagatise saamiseks esitatavad nõuded, taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise ning toetuse, maaettevõtluslaenu ja tagatise määramise ja maksmise tähtajad ja kord, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud nõuetest. Toetuse, laenu ja tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga toetuse, laenu või tagatise liigi kohta eraldi. Nimetatud kord avaldatakse sihtasutuse veebilehel.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 64 nimetatud toetuse, laenu ja tagatise määramise ja maksmise otsused, taotluse rahuldamata jätmise otsused ning muud toetuse, laenu ja tagatise andmisega seotud otsused teeb sihtasutus.

 (3) Kui käesoleva seaduse alusel tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse isikule otsuse ärakiri või väljavõte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul taotleja taotluses näidatud elektronposti aadressil. Muude otsuste kohta avaldatakse teave sihtasutuse veebilehel otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul.

6. peatükk TUULEKAERA TÕRJEABINÕUD 

§ 67. Tuulekaera levitamise keeld

 (1) Maakasutaja on kohustatud rakendama vajalikke abinõusid, et vältida oma kasutataval maal tuulekaera esinemist ja levikut.

 (2) Maakasutaja käesoleva seaduse tähenduses on maaomanik või maa otsene valdaja, kui maaomanik on andnud maa teise isiku kasutusse.

 (3) Tuulekaera levitamisena käsitatakse tuulekaera levikuks soodsate tingimuste loomist, milleks loetakse tuulekaerast teatamata jätmist või asjakohaste tõrjeabinõude rakendamata jätmist.

 (4) Tuulekaera esinemise ja leviku vältimise abinõud ning nende abinõude rakendamise tingimused ja korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 68. Tuulekaeraga saastunud põllumajandussaaduste ja -toodete ning alade kohta kehtivad piirangud

 (1) Tuulekaeraga saastunud alalt pärit põllumajandussaadusi ega pinnast ei tohi vedada, säilitada, käidelda või müügiks pakkuda, müüa või muul viisil tasu eest või tasuta üle anda (edaspidi turustada ) selliselt, et see võib põhjustada tuulekaera leviku ohu.

 (2) Isik, kellel on tuulekaera sisaldavaid vilja või seemne puhastusjäätmeid või muid taimseid jäätmeid, on kohustatud need põletama või hävitama muul tuulekaera leviku ohtu välistaval viisil.

 (3) Põllumajandusminister võib kehtestada tuulekaeraga saastunud põllumajandussaaduste ja -toodete käitlemisel ning aladel rakendatavate abinõude täpsema loetelu ning nende abinõude rakendamise tingimused ja korra.

§ 69. Teatamiskohustus

 (1) Maakasutaja, kes tuvastab oma kasutataval põllumassiivil või selle osal tuulekaera esinemise või kellel on tuulekaera esinemise kahtlus, või järelevalveametnik, kes järelevalvetoimingute tegemise käigus tuvastab tuulekaera esinemise, peab sellest viivitamata teatama Taimetoodangu Inspektsioonile.

 (2) Teatamise vormi ja korra kehtestab põllumajandusminister.

 (3) Kui tuulekaeraga põllumassiivi või selle osa valdus antakse üle teisele isikule, teatab valduse üleandja valduse saajale maal esinevast tuulekaerast kirjalikult.

 (4) Taimetoodangu Inspektsioon või muu käesolevas seaduses nimetatud järelevalveasutus esitab valduse saajale enda kasutuses oleva teabe tuulekaera esinemise kohta, kui viimane seda nõuab.

§ 70. Tuulekaera tõrjekava

 (1) Maakasutaja, kelle kasutataval põllumassiivil või selle osal esineb tuulekaer, koostab tuulekaera tõrjekava käesoleva seaduse § 69 kohasest teatamisest alates ühe aasta jooksul.

 (2) Tuulekaera tõrjekava esitatakse kinnitamiseks Taimetoodangu Inspektsioonile. Taimetoodangu Inspektsioon kinnitab tuulekaera tõrjekava selle esitamisest arvates 40 tööpäeva jooksul.

 (3) Taimetoodangu Inspektsiooni kinnitatud tuulekaera tõrjekavas ettenähtud abinõusid peab maakasutaja rakendama kuni põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamiseni.

 (4) Põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamise korra kehtestab põllumajandusminister.

 (5) Tuulekaera tõrjekava sisu- ja vorminõuded kehtestab põllumajandusminister.

§ 71. Tuulekaeraga saastunud alade andmekogu

 (1) Tuulekaeraga saastunud alade andmekogu on korrastatud andmete kogum, mis sisaldab nende põllumassiivide andmeid, millel esineb tuulekaer. Põllumassiivide andmed kustutatakse andmekogust, kui põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamisest on möödunud kaks aastat.

 (2) Andmekogu asutab Taimetoodangu Inspektsioon.

 (3) Andmekogusse kantud andmed, välja arvatud isikuandmed ja ärisaladust sisaldavad andmed, on avalikud.

7. peatükk PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE JA -TOODETE KVALITEEDIKLASSIDE NÕUDED 

§ 72. Põllumajandussaaduste ja -toodete kvaliteediklasside nõuded

 (1) Põllumajandusturu korraldamiseks on põllumajandusministril õigus kehtestada põllumajandussaaduste ja -toodete kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord. Nimetatud korras nähakse ette põllumajandussaadused ja -tooted, millele kehtestatakse kvaliteediklasside nõuded, määratakse kindlaks, millistel juhtudel ja millises ulatuses on kvaliteediklassidesse määramine kohustuslik, ning kehtestatakse kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramisel lubatud vigade piir.

 (2) Põllumajandussaaduste ja -toodete kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramiseks võib analüüse teha üksnes toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603; 2004, 27, 177) alusel ja korras volitatud laboratooriumis.

 (3) Analüüside tegemiseks volitatud laboratooriumidele esitatavad nõuded kehtestab põllumajandusminister.

8. peatükk PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU NÕUKOGU 

§ 73. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu moodustamine

 (1) Käesoleva seaduse ja riikliku arengukava ja maaelu arengukava alusel antavate maaelu arengu, põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise toetuste andmise ja toetuste kasutamise analüüsimiseks ning neis küsimustes ettepanekute tegemiseks, samuti tootjatele riigi rahalistest vahenditest antavate laenusoodustuste suuruse määramise ja maaelu arengu ning põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise valdkonna teemade arutamiseks moodustab põllumajandusminister põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu ning kutsub selles osalema ka valitsusasutuste ja mittetulundusühingute esindajaid. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu töös võivad osaleda Riigikogu fraktsioonide ja maaelukomisjoni esindajad.

 (2) Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu töökorra ning nõukogu järelduste ja ettepanekute esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 74. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu pädevus

 (1) Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu:
 1) analüüsib põllumajandustootjate majandustegevuse tulemusi ja põllumajandusturu olukorda;
 2) teeb ettepanekuid maamajandustegevuse, põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise arenguks vajalike abinõude rakendamiseks;
 3) annab soovitusi järgmise aasta põllumajandussaaduste tootmise ja muu maamajandustegevuse arengueelistuste ja neist lähtudes põllumajandustootjatele antavate toetuste liigi ja suuruse ning muu riigiabi andmise vajaduse kohta;
 4) teeb ettepanekuid toetuste andmise ja kasutamise parandamiseks;
 5) teeb muid ettepanekuid maaelu arengu, põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise kohta;
 6) täidab «Eesti maaelu arengukava (2004–2006)» raames nõuandva komisjoni ülesandeid;
 7) teeb ettepanekuid Eesti seisukohtade kohta Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus arutatavates põllumajandust ja maaelu arengut puudutavates küsimustes.

 (2) Põllumajandustootjatele järgmisel aastal antavate toetuste liigi ja suuruse üle nõu pidades lähtutakse põllumajandusturu olukorrast ning maamajandustegevuse ja maaelu arengueelistustest.

§ 75. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu ettepanekud

 (1) Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu ettepanekud ning järeldused teeb põllumajandusminister teatavaks Vabariigi Valitsusele, lähtudes sellest, et neid saab vajaduse korral arvestada riigieelarvet koostades.

 (2) Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu nõupidamised toimuvad vähemalt üks kord kuus. Nõupidamised protokollitakse. Protokollile kirjutab alla põllumajandusminister või tema volitatud ametnik.

9. peatükk NÕUANDETEENUS 

§ 76. Konsulendile esitatavad nõuded ja atesteerimine

 (1) Kui käesoleva seaduse, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2004, 24, 163) ja struktuuritoetuse seaduse (RT I 2003, 82, 552) alusel antavate toetuste saamise nõudeks on nõuandeteenuse kasutamine, osutab nõuandeteenust atesteeritud konsulent.

 (2) Konsulendina võib tegutseda põllumajandusministri otsusega konsulendiks atesteeritud isik. Konsulendiks atesteeritakse kõrg- või põllumajandusalase keskeri- või kutsekeskharidusega füüsiline isik, kes on läbinud erialakoolituse ning erialateadmiste ja nõustamisoskuste kontrolli ning vastab konsulendile esitatavatele nõuetele. Konsulendiks atesteeritakse esmakordsel atesteerimisel kolmeks ja kordusatesteerimisel viieks aastaks.

 (3) Konsulentide atesteerimist korraldab põllumajandusministri poolt selleks moodustatud atesteerimiskomisjon.

 (4) Konsulendiks ei atesteerita isikut, kes ei vasta konsulendile esitatavatele nõuetele, samuti veterinaarravimite, mineraalväetiste, taimekaitsevahendite või põllumajandustehnika müügi või põllumajandussaaduste kokkuostu alal tegutsevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema ettevõtte töötajat ning sellisel tegevusalal tegutseva äriühingu juhatuse liiget või äriühingut juhtima õigustatud muud isikut ja äriühingu töötajat ega Põllumajandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse ametnikku või maaparanduse järelevalvetöötajat.

 (5) Atesteerimisotsuse kehtivus peatatakse, kui konsulent teatab atesteerimiskomisjonile, et ta kuulub käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute hulka või ta on suunatud täiendavale teadmiste kontrollile. Atesteerimisotsuse kehtivus taastatakse konsulendi avalduse alusel, kui konsulent ei kuulu enam nimetatud isikute hulka, või ta läbis täiendava teadmiste kontrolli. Atesteerimisotsuse kehtivusaeg ei pikene selle aja võrra, millal atesteerimisotsuse kehtivus oli peatatud.

 (6) Konsulendi võib suunata atesteerimiskomisjoni ettepanekul täiendavale teadmiste kontrollile, kui ta on andnud nõustatavale ebakvaliteetset või nõustatava huve mittearvestavat nõuannet.

 (7) Atesteerimisotsus tunnistatakse kehtetuks, kui konsulent:
 1) on esitanud sellekohase taotluse;
 2) ei ole teatanud oma kuulumisest käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute hulka;
 3) on esitanud atesteerimisel enda või oma tegevuse kohta valeandmeid;
 4) ei läbinud täiendavat teadmiste kontrolli.

 (8) Kui konsulendi atesteerimisotsus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 7 punktide 2–4 alusel, on tal õigus taotleda uut atesteerimist mitte varem kui ühe aasta möödumisel atesteerimisotsuse kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

 (9) Käesolevas paragrahvis nimetatud otsused teeb põllumajandusminister. Otsus edastatakse isikule selle tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

 (10) Konsulentide atesteerimise korra kehtestab põllumajandusminister. Atesteerimise korras nähakse ette nõustamisvaldkonnad, milleks konsulente atesteeritakse, nõuded konsulendi erialateadmiste ja nõustamismetoodika aluste tundmise ning erialakoolituse kohta, atesteerimise ajad ja kord.

10. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 77. Järelevalveasutused

 (1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras teostab:
 1) käesoleva seaduse 2. ja 4. peatükis toodud toetuste saamiseks kehtestatud nõuete täitmise üle PRIA;
 2) käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud tuulekaera tõrje abinõude täitmise üle Taimetoodangu Inspektsioon.

 (2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud põllumajandussaaduste kvaliteediklassidesse määramise nõuete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras.

 (3) Piirkondlikud maaparandusbürood, Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo teostavad riiklikku järelevalvet ning riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnajärelevalve asutused keskkonna järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle käesolevas seaduses ja nende riikliku järelevalve pädevust sätestavates muudes seadustes ettenähtud alustel ja korras.

 (4) Järelevalve teostamisel teeb PRIA koostööd teiste riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustega nende pädevuse piires.

 (5) Taimetoodangu Inspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutused esitavad PRIA-le oma arvamuse käesoleva seaduse nõuete täitmise kohta kas koondina või käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevalt taotleja kaudu. Vajaduse korral on PRIA-l õigus nõuda koondi aluseks olevaid kontrollakte ja muid järelevalvetoimingute kohta koostatud dokumente.

§ 78. Järelevalveametnik ja järelevalve

 (1) Käesoleva seaduse §-s 77 nimetatud asutuste järelevalveametnikud ja maaparanduse järelevalvetöötajad (edaspidi  järelevalveametnik) teevad järelevalvetoiminguid oma pädevuse piires. Järelevalveametniku õigus teha järelevalvetoiminguid on kajastatud ametitõendil.

 (2) Toetuse määramise, toetustaotluse rahuldamata jätmise ja toetuse väljamaksmise otsustamiseks ning taotleja toetuse saamise nõuetekohasuse ja toetuse sihipärase kasutamise kontrollimiseks on ametitõendi esitanud järelevalveametnikul õigus viibida toetuse taotleja või toetuse saanud isiku või tema esindaja juuresolekul taotleja ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal. Toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalvetoimingu tegemisel on järelevalveametnikul õigus nõuda ka toetuse sihipärast kasutamist ja majandustegevuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist.

 (3) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu kohta protokolli või kontrollakti või teeb käesolevas seaduses sätestatud juhtudel järelevalveasutuse juhile või tema volitatud ametnikule ettepaneku teha ettekirjutus või otsus.

 (4) Järelevalveametnik hoiab talle järelevalvetoimingute tegemise ajal teatavaks saanud ärisaladust.

§ 79. Järelevalveametniku eri- ja kaitseriietus

 (1) Järelevalvetoimingu tegemise ajal peab järelevalveametnik vajaduse korral või taotleja nõudmisel kandma taotleja antud eri- või kaitseriietust.

 (2) Põllumajandusminister võib kehtestada nende järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab kandma vajalikku eri- või kaitseriietust, mille ostmise kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 80. Toetuse taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete kohasust kontrollitakse esitatud taotluse, teiste esitatud dokumentide ja nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli alusel.

 (2) Kui esitatud taotluses või selles esitatud andmeid tõendavates dokumentides on ilmseid ebatäpsusi või kui taotleja on jätnud nõutud andmed või dokumendid esitamata, määrab PRIA taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja selgitab, et kui puudused ei ole tähtpäevaks kõrvaldatud, võib PRIA jätta taotluse rahuldamata. Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus õigeaegselt esitatuks. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mis ei ole taotletava toetuse määramise ja selle suuruse arvutamise aluseks.

 (3) PRIA ei käsita taotleja esitatud andmeid valeandmetena, kui taotleja avastab taotluses esinenud vead ise ja teavitab sellest PRIA-t kirjalikult enne, kui PRIA on teatanud talle kavatsusest korraldada tema juures kohapealne kontroll või teatanud tema taotlusest leitud valeandmetest või otsustanud taotluse rahuldamata jätta.

 (4) Taotleja kirjaliku avalduse alusel tagastab PRIA taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, kui avaldus esitatakse enne toetuse määramise otsustamist. Taotleja kirjaliku avalduse alusel taotlejale taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide tagastamisega lõpeb toetustaotluse menetlemine.

 (5) Käesolevast seadusest tulenevaid menetlustähtaegu ei ennistata.

§ 81. Ettekirjutuse tegemine

 (1) Toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalvetoimingu tegemise käigus avastatud toetuse sihipärase kasutamise nõude rikkumise korral on PRIA peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus teha ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks selleks määratud tähtaja jooksul, kui ta leiab, et toetuse saaja saab teha vajalikud toimingud toetuse kasutamise nõuetekohaseks viimiseks.

 (2) Kui tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle järelevalvetoimingute tegemise käigus avastatakse, et käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud nõudeid on rikutud, on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus, milles:
 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
 2) esitab nõude õigusrikkumise lõpetamiseks;
 3) kohustab tegema vajalikke toiminguid õigusrikkumise lõpetamiseks või edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks;
 4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

 (3) Ettekirjutus saadetakse taotlejale või toetuse saajale või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul maakasutajale ettekirjutuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tehakse teatavaks kohapeal allkirja vastu.

11. peatükk RIIGIABI TAGASTAMINE 

§ 82. Riigiabi tagastamine

 (1) Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse EL Nõukogu määruse 659/1999, mis kehtestab üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 1 punktis f nimetatud abi.

 (2) Riigiabi väärkasutamiseks loetakse EL Nõukogu määruse 659/1999 artikli 1 punktis g sätestatut.

 (3) Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile edastanud otsuse, et ebaseaduslik või väärkasutatud põllumajanduslik riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, edastab põllumajandusminister nimetatud otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt vastavalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsusele riigiabi tagasi nõudma.

 (4) Kui käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 ja § 64 lõikes 2 nimetatud riigiabi on antud ebaseaduslikult või kui seda on väärkasutatud, nõutakse abi saajalt tagasi konkurentsiseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 83. Toetuse tagasinõudmine

 (1) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi, on saanud toetuse alusetult muul viisil või ei ole kasutanud toetust sihipäraselt, nõuab PRIA toetuse saanud isikult alusetult rikastumise sätete kohaselt toetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse.

 (2) PRIA-l on õigus loobuda toetuse tagasinõudmisest, kui toetust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või muu toetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu tõttu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul teeb PRIA toetuse tagasinõudmise otsuse rikkumisest teadasaamisest arvates 30 tööpäeva jooksul. Otsus saadetakse toetust saanud isikule lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul.

 (4) Toetus tuleb tagastada sellekohasest otsusest teadasaamisest arvates 60 päeva jooksul.

 (5) Otsuse võib teha toetuse maksmise päevast alates 10 aasta jooksul.

 (6) Kui toetust saanud isik ei tagasta toetust käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, pöördub PRIA otsuse täitmiseks nõudega kohtusse.

 (7) Toetuse tagasinõudmise korral nõutakse tagastatava toetuse summalt intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud intressimääras. Intressi arvestatakse alates toetuse väljamaksmise päevast kuni toetuse tagastamise päevani.

§ 84. Sihtasutuse antud toetuse, maaettevõtluslaenu või tagatise tagasinõudmine

 (1) Sihtasutus määrab toetuse, maaettevõtluslaenu või tagatise andmise lepingus kindlaks toetuse, maaettevõtluslaenu või tagatise kasutamise sihtotstarbe ning määrab kindlaks sihipäratult kasutatud toetuse, maaettevõtluslaenu või tagatise tagasinõudmise alused ja tingimused. Sihtasutus kontrollib, et tema antud toetust, maaettevõtluslaenu või tagatist kasutatakse sihipäraselt.

 (2) Sihtasutus:
 1) ütleb toetuse, maaettevõtluslaenu või tagatise andmise lepingu üles enne toetuse, maaettevõtluslaenu või tagatise üleandmist, kui toetuse, maaettevõtluslaenu või tagatise saaja majanduslik olukord on halvenenud selliselt, et see ohustab toetuse, maaettevõtluslaenu või tagatise sihipärast kasutamist;
 2) otsustab sihipäratult kasutatud toetuse, maaettevõtluslaenu või tagatise tagasinõudmise hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse, maaettevõtluslaenu või tagatise sihipäratust kasutamisest teadasaamisest arvates.

 (3) Alusetult saadud või sihipäratult kasutatud toetus, maaettevõtluslaen või tagatis tuleb sihtasutusele tagastada tagastamise otsuses ettenähtud aja jooksul sellekohasest otsusest teadasaamisest arvates.

12. peatükk RIIGIABI ARUANDLUS 

§ 85. Riigiabi aruandlus

 (1) Sihtasutus esitab Põllumajandusministeeriumile iga aasta 1. märtsiks aruande käesoleva seaduse §-s 51 ja § 64 lõikes 1 nimetatud põllumajandusliku riigiabi kohta. Aruanne esitatakse kirjalikult ja elektrooniliselt ühenduse põllumajandusliku riigiabi suunistes kehtestatud vormide kohaselt.

 (2) Põllumajandusministeerium koostab PRIA andmete alusel aruanded käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktide 1–13 ja § 61 lõike 1 alusel antud toetuste kohta ning edastab need koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandega Euroopa Komisjonile.

§ 86. Andmete registrisse kandmine

  Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–13 ja 4. peatükis nimetatud toetuste taotlejate ja toetuste ning struktuuritoetuse seaduse alusel PRIA poolt antavate toetuste, toetuste taotlejate ja toetuste saajate andmed kantakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

13. peatükk VASTUTUS 

§ 87. Tuulekaera leviku vältimise nõuete täitmata jätmine

 (1) Tuulekaera leviku vältimise nõuete täitmata jätmise või tuulekaera tõrjekava esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 88. Põllumajandussaaduste kvaliteediklassidesse määramise nõuete rikkumine

 (1) Põllumajandussaaduste kvaliteediklassidesse määramise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 89. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 87 ja 88 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 87 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Taimetoodangu Inspektsioon.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 88 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.

14. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 90. Olemasolevast põllumajanduslikust riigiabist teatamine

 (1) Käesoleva seaduse 2. peatükis nimetatud põllumajanduslikust riigiabist tuleb Euroopa Komisjoni teavitada nelja kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

 (2) Põllumajanduslikust riigiabist teavitab Euroopa Komisjoni Põllumajandusministeerium.

 (3) Kui teavitamise kohustus on täidetud, loetakse käesoleva seaduse 2. peatükis nimetatud põllumajanduslik riigiabi olemasolevaks abiks asutamislepingu artikli 88 lõike 1 mõistes.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teavitamise kohustuse täitmiseks esitab sihtasutus Põllumajandusministeeriumile vajalikud dokumendid ja teabe põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele antavate maaettevõtluslaenude, tagatiste ja toetuste kohta.

§ 91. Maaparandusseaduse muutmine

  Maaparandusseaduses (RT I 2003, 15, 84) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Riik osaleb ühistus üksnes kohustusliku liikmena.»;
 2) paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud mittetulundusühing, kelle üheks põhikirjaliseks eesmärgiks on maaparandushoid ja kes soovib käesoleva seaduse alusel jätkata tegevust maaparandusühistuna, peab oma põhikirja viima kooskõlla käesolevas seaduses ühistu põhikirjale esitatud nõuetega hiljemalt 2005. aasta 1. juuliks.»

§ 92. Senikehtinud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse kehtetuks tunnistamine

  Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus (RT I 2000 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93; 56, 352; 96, 566; 2003, 15, 84; 23, 139; 51, 352; 81, 547; 88, 591 ja 593; 2004, 12, 81) tunnistatakse kehtetuks.

§ 93. Rakendussäte

 (1) Senikehtinud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 4 lõike 2, § 48 lõike 2, § 53 lõike 9, § 57 lõike 3, § 581 lõike 2, § 59, § 67 lõike 2, § 685 lõike 2, § 6810 lõike 2, § 98 lõike 1 üksnes käesolevas seaduses sätestatud toetuste osas, § 1092 lõigete 1 ja 2, § 116 lõigete 1 ja 2 ning § 142 lõike 1 alusel antud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist kuni kehtetuks tunnistamiseni või käesoleva seaduse alusel uute õigusaktide jõustumiseni.

 (2) Senikehtinud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel atesteeritud konsulent loetakse atesteerituks käesoleva seaduse kohaselt kuni atesteerimisotsuses sätestatud tähtpäevani.

 (3) Piimalehma kasvatamise toetust ja toetust põllumajandustootjatele loodusõnnetuse tagajärjel 2003. aastal tekkinud kahju osaliseks hüvitamiseks antakse senikehtinud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 71 lõike 3, § 99 lõike 2 ning § 115 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktides, mis kehtivad kuni kehtetuks tunnistamiseni, ettenähtud alustel ja korras.

§ 94. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

 (2) Käesoleva seaduse 2. peatüki 12. jagu, 6. peatükk ning § 87 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA