Meresõiduohutuse seadus
Vastu võetud 17.12.1997
1. peatükk. ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse eesmärk ja rakendusala
(1) Käesolev seadus reguleerib meresõiduohutuse tagamist Eestis registreeritud laevadel ning väikelaevadel. Seadus laieneb välisriigi laevadele ja väikelaevadele Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel, samuti siseveeteedel ja sadamates niivõrd, kui see on sätestatud käesolevas seaduses.
(2) Seadus ei laiene sõja- ja piirivalvelaevadele.
§ 2. Rahvusvaheliste konventsioonide nõuete rakendamine
Vabariigi Valitsus kehtestab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meresõiduohutust reguleerivate konventsioonide, millega Eesti Vabariik on ühinenud, ning nendest tulenevate koodeksite, resolutsioonide ja ringkirjade (edaspidi rahvusvahelised konventsioonid) rakendamise korra.
§ 3. Seaduses kasutatud mõisted
(1) Laev käesoleva seaduse tähenduses on liikur- või teisaldatav ujuvvahend kogupikkusega 24 või enam meetrit. Laevana käsitatakse ka ujuvvahendit kogupikkusega alla 24 m, kui seda kasutatakse majandustegevuseks või kutsetööks.
(2) Väikelaev käesoleva seaduse tähenduses on jaht, kaater või paat kogupikkusega alla 24 m. Väikelaevana ei käsitata sõudepaati kandevõimega kuni 100 kg, süsta kandevõimega kuni 150 kg, purjelauda, vesijalgratast või mis tahes ujuvvahendit kogupikkusega alla 2,5 m.
(3) Reeder on ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel.
(4) Üldkasutatav veetee on laevaliikluseks sobiv veeala, mis asub väljaspool sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi ning on mõõdistatud ja vajaduse korral märgistatud.
(5) Klassifikatsiooniühing on laeva tehnilist järelevalvet teostav ühing, mis juhindub oma tegevuses rahvusvaheliste konventsioonide nõuetest ja oma reeglitest.
2. peatükk. MERESÕIDUOHUTUST TÕENDAVAD TUNNISTUSED. REEDERI MERESÕIDUOHUTUSALANE AUDITEERIMINE
§ 4. Tunnistuste väljastamine
(1) Laeval peavad olema rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seadusega ettenähtud kehtivad meresõiduohutust tõendavad tunnistused.
(2) Eestis registreeritud või registreerimisele kuuluvale laevale väljastab meresõiduohutust tõendavad tunnistused Veeteede Amet.
(3) Klassifikatsiooniühingu poolt väljaantud tunnistused võtab Veeteede Amet aluseks ja tunnustab merekõlblikkuse tunnistuse väljaandmisel, kui Veeteede Ameti peadirektor on Vabariigi Valitsuse volitusel sõlminud klassifikatsiooniühinguga lepingu Eesti Vabariigi riigilippu kandvatele laevadele tunnistuste väljastamiseks.
(4) Laevaseadmete, navigatsioonivahendite ja päästevahendite remondi ja kontrolliga seotud teenuseid ning lastimisega seotud eriteenuseid osutavad Veeteede Ametilt selleks tegevusloa saanud ettevõtjad. Tegevusloa väljaandmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 5. Välisriigi laevalt nõutavad tunnistused
Eesti Vabariigi territooriumil asuvates sadamates nõutakse välisriigi laevalt rahvusvahelistes konventsioonides ettenähtud tunnistusi.
§ 6. Laeva sõidupiirkond
(1) Laeva sõidupiirkonna määrab ja märgib laevatunnistustesse Veeteede Amet.
(2) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu määratud sõidupiirkonna ulatus ja selle kohta tehtud sissekanne laeva meresõiduohutust tõendavas tunnistuses loetakse samaväärseks Veeteede Ameti tehtud sissekandega.
§ 7. Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine
(1) Meresõiduohutusalase auditeerimise eesmärk on kindlaks teha reederi poolt rakendatud meetmete vastavus rahvusvahelistele nõuetele meresõiduohutuse valdkonnas.
(2) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist korraldab Veeteede Amet ning selle edukalt läbinud reederile väljastatakse vastavad tunnistused.
(3) Veeteede Amet tunnustab käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu poolt väljaantud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistust.
(4) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korra kehtestab teede- ja sideminister.
3. peatükk. MERESÕIDUOHUTUSALANE TEHNILINE JÄRELEVALVE
§ 8. Laeva ja väikelaeva tehnilise järelevalve korraldamine
(1) Laevade tehnilist järelevalvet teostavad Veeteede Amet ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingud.
(2) Järelevalvet teostatakse ülevaatuse ja kontrolliga.
(3) Laeva ülevaatused liigitatakse:
1) esmane ülevaatus;
2) iga-aastane ülevaatus;
3) täisülevaatus;
4) erakorraline ülevaatus.
(4) Laeva esmane ülevaatus tehakse enne laeva Eestis registreerimist.
(5) Pärast laeva esmast ülevaatust tehakse igal järgneval aastal iga-aastane ülevaatus ning iga viie aasta järel täisülevaatus.
(6) Laeva veealuse osa ülevaatus dokis tehakse täisülevaatusel ja täiendavalt igal kolmandal aastal pärast täisülevaatust, kui klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua sagedasemat dokiülevaatust.
(7) Reisilaeva iga-aastane ülevaatus tuleb teha dokis. Erandkorras võib Veeteede Ameti peadirektor lubada ülevaatuse dokis asendada tuukriülevaatusega, kusjuures sellist erandit ei rakendata kahel järjestikusel aastal.
(8) Erakorraline ülevaatus tehakse pärast laevaavariid või laeva ümberehitamist.
(9) Riiklikud järelevalveasutused kontrollivad ülevaatustevahelisel perioodil laeva:
1) tunnistuste kehtivust;
2) mehhanismide ja seadmete korrashoidu ning päästevahendite ja varustuse komplektsust;
3) nõuetekohast mehitatust;
4) nõuetekohast lastimist või ballastimist;
5) laevapere elukeskkonda;
6) laevapere oskust tegutseda avariiolukorras;
7) keskkonnaohutust;
8) vastavust muudele meresõiduohutuse nõuetele.
(10) Väikelaevadele korraldatakse iga-aastane ülevaatus teede- ja sideministri kehtestatud korras ja väljastatakse sõidukõlblikkust tõendav dokument. Iga-aastaste ülevaatuste vahelisel perioodil on riiklikel järelevalveasutustel ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikul õigus kontrollida väikelaeva vastavust käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 2--4 ja 7--8 nimetatud nõuetele.
§ 9. Ülevaatuse korraldamine
(1) Reeder peab tagama laeva õigeaegse esitamise ülevaatusele.
(2) Riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tuleb kontrollimiseks võimaldada vaba pääs laeva ja laevaruumidesse.
(3) Laeva kapten, väikelaeva juht ja laevapere liikmed on kohustatud abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut ülevaatuse või kontrolli tegemisel ning andma vajalikku informatsiooni.
§ 10. Laeva tehnilise dokumentatsiooni esitamine Veeteede Ametile
(1) Eesti reederi tellimusel ehitatavate või ümberehitatavate laevade tehniline dokumentatsioon esitatakse Veeteede Ametile läbivaatamiseks ning kooskõlastamiseks enne ehituse alustamist. Erandkorras võib Veeteede Ameti peadirektor lubada dokumentide ja jooniste esitamist vastavalt nende valmimisele.
(2) Tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Veeteede Ametile enne välisriigist omandatud laeva või prahtimislepingu alusel laevapereta prahitud laeva kandmist Eesti laevaregistrisse.
(3) Esitamisele kuuluvate tehniliste dokumentide loetelu kehtestab teede- ja sideminister.
§ 11. Tehnilise ülevaatuse raamat
(1) Laeva ja väikelaeva tehnilise seisukorra ning seadmete ja varustuse koosseisu fikseerimiseks peab kõikidel Eestis registreeritud laevadel ja väikelaevadel olema tehnilise ülevaatuse raamat.
(2) Tehnilise ülevaatuse raamatu vormi kehtestab teede- ja sideminister.
(3) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud tegema tehnilise ülevaatuse raamatusse sissekande avastatud puuduste kohta, märkides ära puuduste kõrvaldamise nõuded ja tähtajad.
4. peatükk. LAEVA MEREKÕLBLIKKUS
§ 12. Laeva merekõlblikkus
Laev on merekõlblik, siseveekogudel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud ja varustatud nõuetekohaselt, et ära hoida laevaavariid, merekeskkonna reostust ja õnnetusi laeval viibivate inimestega, ning reederile on väljastatud merekõlblikkuse tunnistus selle laeva kohta.
§ 13. Merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkuse tunnistus
(1) Merekõlblikkuse tunnistus (siseveekogul kasutataval laeval sõidukõlblikkuse tunnistus) on Veeteede Ameti poolt väljaantud tunnistus, mis tõendab, et Veeteede Amet on teinud laeval iga-aastase ülevaatuse ja laev on tunnistatud käesoleva peatüki nõuete kohaselt merekõlblikuks.
(2) Keelatud on kasutada laeva, kui reederil puudub merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus.
§ 14. Merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtetuks tunnistamine
Veeteede Amet tunnistab merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) laeva või selle seadmete olulise konstruktsioonilise muudatuse korral, mis ilmselgelt kahjustab laeva merekõlblikkust;
2) laeva või selle seadmete vigastuse korral, mis ilmselt kahjustab laeva merekõlblikkust, ning kui vigastus ei ole kõrvaldatud Veeteede Ameti või klassifikatsiooniühingu poolt ettekirjutatud viisil;
3) laeva madalikule sõidu korral;
4) kui laev ei ole läbi teinud käesoleva seadusega ettenähtud perioodilist ülevaatust.
§ 15. Laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise nõuded
(1) Vabariigi Valitsus kehtestab laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise nõuded, et tagada laeva merekõlblikkus.
(2) Riiklikku järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle teostab Veeteede Amet.
(3) Veeteede Amet tunnustab käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu poolt teostatud järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle.
5. peatükk. LAEVA MEHITAMISE NÕUDED
§ 16. Laeva mehitamise üldnõuded
(1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval.
(2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal.
(3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele kogumahutavusega 20 või enam ühikut ja kõikidele reisilaevadele.
§ 17. Ohutu mehitamise tunnistus
(1) Laeva ohutu mehitamise tunnistus on dokument, mille järgi komplekteeritakse minimaalne kvalifitseeritud laevapere.
(2) Laeva ohutu mehitamise tunnistuse väljastab Veeteede Amet.
(3) Veeteede Amet võib ohutu mehitamise tunnistuse kehtetuks tunnistada, kui laeva tehniliste seadmete seisukord ei taga ohutust kehtestatud laevapere minimaalse koosseisuga.
§ 18. Keeld kasutada laeva, kui laevapere koosseis ei vasta ohutu mehitamise tunnistuse nõuetele
Laeva, millele ohutu mehitamise tunnistusega on kehtestatud laevapere minimaalne koosseis, on keelatud kasutada, kui laevapere liikmete arv või selle koosseis ei vasta kehtestatud minimaalsetele ohutu mehitamise nõuetele.
§ 19. Laevapere ettevalmistamine eelseisvaks reisiks
(1) Kapten peab tagama, et laevapere liikmel oleksid vajalikud teadmised laeva ehitusest, ohutusnõuetest ja laevapere liikme kohustustest avarii korral.
(2) Kaptenite vahetumise korral peab reeder tagama laeva juhtimist ülevõtvale kaptenile küllaldase aja laevaga tutvumiseks. Laeva juhtimise ülevõtmise moment fikseeritakse sissekandega laeva logiraamatusse.
§ 20. Kapteni õigused ja kohustused merereisi jätkamisel mittetäielikult komplekteeritud laevaperega
(1) Kaptenil on õigus Veeteede Ametiga kooskõlastatult erandkorras vastu võtta merereisi jätkamise otsus, vaatamata sellele, et laev ei ole komplekteeritud ohutu mehitamise tunnistuse kohaselt, järgmistel juhtudel:
1) laevapere liikme äkilise haigestumise või surma korral;
2) mõnel teisel ettenägemata juhul, kui ühte või mitut laevapere liiget ei ole võimalik rakendada laevatöödel;
(2) Otsuse tegemisel jätkata merereisi mittetäieliku koosseisuga peab kapten veenduma, et meresõiduohutuse tagavad laeval olevad töövõimelised laevapere liikmed.
(3) Mittetäieliku laevapere koosseisuga merereisi kestus ei tohi olla pikem, kui see on vajalik laeva jõudmiseks sadamasse, kus on võimalik ja otstarbekas laevapere täiendavalt komplekteerida.
(4) Enne käesolevas paragrahvis nimetatud otsuse vastuvõtmist teatab kapten sellest laeva töökaitse nõukogule või -volinikule.
§ 21. Laevapere liikmete tervisekontroll
(1) Laevapere liige peab läbima kehtestatud korras tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema tervisliku seisukorra vastavus tööks laeval.
(2) Laevapere liikmete tervisekontrolli korra kinnitab Vabariigi Valitsus või tema volitusel sotsiaalminister.
6. peatükk. VAHITEENISTUS LAEVAS
§ 22. Vahiteenistuse korraldamine
(1) Laeval peab olema korraldatud vahiteenistus, et tagada laeva ohutus meresõidul, seismise ajal ankrus, kai ääres või dokis.
(2) Laeva vahiteenistuse korra kehtestab teede- ja sideminister.
(3) Vahiteenistust korraldab laeva kapten.
§ 23. Vaht väikelaeval
(1) Väikelaeval peab olema korraldatud vaht, et tagada väikelaeva ohutu liiklemine.
(2) Väikelaeva vaht on väikelaeva juhi kohustus jälgida pidevalt ümbritsevat veeala eesmärgiga vältida avariid ning mitte seada ohtu veekogul viibijate elu ja tervist.
7. peatükk. REISILAEVAD
§ 24. Reisilaev ja reisija
(1) Reisilaev on laev, mis on ette nähtud enam kui 12 reisija vedamiseks.
(2) Reisija on isik laevas, kes ei ole kantud laeva munsterrolli ning ei ole seotud töödega laeva pardal.
(3) Reisijaks ei loeta:
1) isikut, kes on toimetatud laeva pardale pärast tema päästmist merel;
2) lootsi ja lootsiõpilast;
3) last vanuses alla ühe aasta.
(4) Reisijad kantakse reisijate nimekirja. Reisijate nimekirja koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 25. Reisijateveo tunnistus
(1) Eestis registreeritud reisilaeval peab olema Veeteede Ameti poolt väljastatud reisijateveo tunnistus.
(2) Reisijateveo tunnistus on tõend selle kohta, et laeval iga-aastase ülevaatuse teinud Veeteede Amet on tunnistanud laeva kõlblikuks reisijateveoks.
(3) Reisilaeval, mille kohta on välja antud reisijateveo tunnistus, ei nõuta merekõlblikkuse tunnistust.
(4) Eesti sadamaid külastavatel välisriigi reisilaevadel peab olema meresõiduohutust tõendav tunnistus, milles on märgitud lubatud maksimaalne reisijate arv.
(5) Reisilaev ei tohi pardale võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo tunnistuses või välisriigi laevade puhul mõnes teises samaväärses dokumendis.
§ 26. Reisijateveo tunnistuse kehtetuks tunnistamine
Veeteede Amet tunnistab reisijateveo tunnistuse kehtetuks käesoleva seaduse § 14 punktides 1--4 sätestatud tingimustel.
8. peatükk. ERIKONSTRUKTSIOONIGA LAEV JA KIIRLAEV
§ 27. Täiendavad ohutusnõuded
Erikonstruktsiooniga laevadele ja kiirlaevadele kehtestatakse täiendavad ohutusnõuded vahiteenistuse korra, navigatsioonivahendite kasutamise ning hüdrometeoroloogilistest tingimustest tulenevate piirangute kohta. Täiendavad ohutusnõuded kehtestab teede- ja sideminister.
9. peatükk. VÄIKELAEVADE MERESÕIDUOHUTUSE NÕUDED
§ 28. Väikelaeva konstruktsioonilist ohutust tõendav dokument
(1) Väikelaevade tootja või importija peab väikelaeva varustama passi või muu dokumendiga, kus lisaks väikelaeva põhiandmetele on märgitud ka väikelaeva sõidupiirkond, hüdrometeoroloogilistest tingimustest tulenevad piirangud, lubatud suurim inimeste arv pardal ning ehitusnormistik, mille alusel on väikelaev ehitatud. Väikelaev peab olema varustatud kasutamisjuhendiga.
(2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada väikelaevade kvaliteedinõuded ning piirata kvaliteedinõuetele mittevastavate väikelaevade turustamist Eestis.
§ 29. Väikelaeva kasutamine veeteedel
(1) Väikelaeva kasutamisel üldkasutatavatel veeteedel, ranniku ja sadama lähistel tuleb järgida meresõidu reegleid. Teede- ja sideminister kehtestab väikelaevade kasutamise nõuded ja korra.
(2) Maavanemal on õigus kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul kehtestada väikelaevade kasutamise piiranguid.
(3) Enne väikelaeva kasutamist on selle juht kohustatud tutvuma tema poolt sõiduks valitud piirkonnas kehtestatud eeskirjade ja ilmateatega.
§ 30. Nõuded väikelaeva juhile
(1) Väikelaeva juht ei tohi olla noorem kui 15 aastat ning tal peavad olema vastava väikelaeva juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused.
(2) Teede- ja sideminister kehtestab meresõiduohutust tagavad, väikelaevade suurusest, võimsusest ja liigist tulenevad nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele.
§ 31. Väikelaeva kasutamise keeld
Veeteede Amet, Mereinspektsioon või kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnik võib keelata väikelaeva kasutamise, kui see ei ole nõuetekohaselt mehitatud ja varustatud ning on avastatud puudusi, mis ei taga väikelaeva ohutust.
10. peatükk. LAEVADE LASTIMINE JA LOSSIMINE
§ 32. Lastimine, lossimine ja ballastimine
(1) Laeva peab lastima, lossima ja ballastima nii, et selle püstuvus ja ujuvus oleksid laevatunnistustes ja dokumentides märgitud nõuete piirides, tagamaks laeva, selle pardal olevate inimeste ja lasti ohutus.
(2) Eestis registreeritud laeval kogumahutavusega 20 või enam ühikut peab olema reederi esitatud ja Veeteede Ameti kinnitatud kirjalik informatsioon laeva püstuvuse kohta, millest koopia peab jääma Veeteede Ametile.
(3) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud informatsioon laeva püstuvuse kohta loetakse samaväärseks Veeteede Ameti kinnitatud informatsiooniga.
(4) Lasti paigutamine ja kinnitamine peab toimuma vastavalt reederi väljatöötatud ning Veeteede Ameti peadirektori kinnitatud juhendile.
§ 33. Laeva vabaparras
(1) Laeva vabaparras on laeva parda osa, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkohal peateki ülemisest servast kuni veeliinini.
(2) Laevadele kehtestab minimaalse vabaparda Veeteede Amet.
(3) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu poolt minimaalse vabaparda kehtestamine Eesti Vabariigi riigilippu kandvatele laevadele loetakse samaväärseks Veeteede Ameti kehtestatuga.
§ 34. Laadungimärgi pardale kandmine
(1) Laeval, millele kehtestatakse minimaalne vabaparras, tuleb mõlemale pardale kanda püsiv laadungimärk, mis näitab lubatud minimaalset vabaparrast.
(2) Keelatud on lastida laeva üle laadungimärgiga lubatud piiri.
§ 35. Laadungimärgi tunnistus
(1) Laeva minimaalse vabaparda kehtestamisel väljastatakse laadungimärgi tunnistus.
(2) Kui välisriigi laeval on lubatud minimaalne vabaparras märgitud mingis teises dokumendis, siis tunnustatakse seda kui laadungimärgi tunnistust.
§ 36. Laadungimärgi tunnistuse kehtetuks tunnistamine
Veeteede Amet võib laadungimärgi tunnistuse kehtetuks tunnistada, kui laeva kere või seadmete osas on toimunud olulisi muudatusi.
11. peatükk. PUKSEERIMINE
§ 37. Ohutu pukseerimine
(1) Pukseerimisel tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud, et kindlustada pukseeriva laeva ja väikelaeva ning pukseeritava laeva ja väikelaeva või muu pukseeritava ujuva objekti ohutus.
(2) Pukseerimise nõuded kehtestab teede- ja sideminister.
12. peatükk. MERESÕIDUOHUTUSE TAGAMINE VEETEEDEL
§ 38. Veeteede märgistamine ja kaardistamine
(1) Veetee märgistatakse ja kaardistatakse pärast seda, kui on teostatud veetee ja sellega piirneva veeala hüdrograafilised, hüdroloogilised ja muud uuringud.
(2) Navigatsioonimärgistuse tehnilised nõuded ja normid kehtestab teede- ja sideminister.
(3) Navigatsioonimärgistuse paigaldamist ja hooldamist korraldab üldkasutatavatel veeteedel Veeteede Amet, sadamaalal ja väljaspool sadamaala nende navigatsioonimärkide osas, mis teenindavad ainult ühte konkreetset sadamat, vastava sadama valdaja.
(4) Veeteede Amet korraldab navigatsioonialaste teatmeteoste ja merekaartide väljaandmist ning tagab nendes avaldatud andmete õigsuse.
(5) Veeteede Amet avaldab informatsiooni navigatsiooniliste muudatuste kohta Eesti vetes ning korraldab navigatsioonihoiatuste edastamist meresõitjatele.
§ 39. Ehitustegevuse korraldamine veeteedel ja meremärkide läheduses
(1) Ehitustegevust veeteedel ning navigatsioonimärkide vahetus läheduses ja mõjupiirkonnas piiratakse, kui see kahjustab meresõiduohutust.
(2) Ehitustegevuse korra veeteedel, navigatsioonimärkide vahetus läheduses ja mõjupiirkonnas ning hüdrograafiliste mõõdistustööde läbiviimise korra kehtestab teede- ja sideminister.
§ 40. Veeliikluse eeskiri
Veeliikluse eeskirja ja jäämurdetööde korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
13. peatükk. LAEVADE LOOTSIMINE
§ 41. Lootsimise eesmärk
Ohutu meresõidu tagamiseks toimub sadamate lähistel ja akvatooriumis, samuti sadamate vahel laevade lootsimine.
§ 42. Lootsimispiirkond
(1) Teede- ja sideminister kehtestab lootsimise korra ja laevaliikluse piirkonnad, kus lootsimine on kohustuslik, ning määratleb erijuhud, mille puhul laev vabastatakse kohustuslikust lootsimisest.
(2) Nendes laevaliikluse piirkondades, kus lootsimine ei ole kohustuslik, on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi, kui ta peab seda vajalikuks.
§ 43. Lootsiteenistus ja lootsiteenuste osutamine
Lootsiteenistuse õiguslikud alused ja lootsiteenuste osutamise korra sätestab seadus.
§ 44. Nõuded lootsile
(1) Lootsiks võib olla Eesti Vabariigi kodanik, kellel on kapteni või vanemtüürimehe meresõidu diplom.
(2) Lootsi kvalifikatsiooninõuded kehtestab teede- ja sideminister.
(3) Lootsi kutsetunnistuse väljastab Veeteede Amet.
(4) Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisalas asuva lootsiteenust osutava riigiasutuse lootsi ametipalk on riigiteenistujate ühtse palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäära ning vastava koefitsiendi korrutis, kusjuures see koefitsient ei või olla väiksem kui 0,6 ja suurem kui 1,5. Lootsi ametipalga koefitsiendi kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 45. Lootsi üldised kohustused
(1) Loots on kohustatud oma nõuannetega abistama kaptenit laeva juhtimisel.
(2) Loots juhib vajaduse korral kapteni tähelepanu laevasõidueeskirjade rikkumistele ning nõuab nende kõrvaldamist. Juhul kui kapten lootsi põhjendatud nõudmisi ei täida, on lootsil õigus laeva edasisest lootsimisest loobuda, teatades sellest viivitamatult lootsiteenistusele, kuid ta peab hoiatama kaptenit navigatsioonilise ohu eest, vaatamata sellele, et ta on lootsimisest loobunud.
(3) Lootsil ei ole õigust kapteni nõusolekuta laevalt lahkuda enne, kui laev on ohutult ankurdatud, kai äärde kinnitatud, merele juhitud või kui teda on asendanud teine loots.
(4) Loots on laevale saabudes kohustatud tutvuma laeva kapteni täidetud laeva kontroll-lehega. Juhul kui loots avastab laeva lootsimise ajal erinevusi laeva tegeliku seisukorra ja laeva kontroll-lehe sissekannete vahel, mis võivad kahjustada meresõiduohutust, on ta kohustatud sellest viivitamatult teatama lootsiteenistusele, kes peab lootsi poolt avastatud puudustest viivitamatult teatama Veeteede Ametile. Laeva kontroll-lehe vormi kehtestab teede- ja sideminister.
§ 46. Kaldaradarijaama kasutamine
Juhul kui hüdrometeoroloogilised olud ei võimalda lootsi laevale saata, edastatakse laeva kaptenile informatsioon laeva liikumise, navigatsiooniliste tingimuste ning liiklusolukorra kohta kaldaradarijaama operaatori kaudu.
§ 47. Lootsi vastutus
(1) Vastutus lootsi tegevuse eest tekib vaid juhul, kui tõestatakse, et tegemist oli lootsi tahtliku teoga või niisuguse eksliku nõuandega, mille järgimisel laeva kapten ei saanud ette näha avariid.
(2) Laeva kaptenil on õigus nõuda lootsi väljavahetamist, kui ta leiab, et loots ei ole pädev täitma oma kohustusi, informeerides oma kavatsusest lootsiteenistust.
§ 48. Laeva kapteni kohustused lootsi vastuvõtmisel laevale ja lootsi laevalt lahkumisel
Laeva kapten on kohustatud tagama lootsi kiire ja ohutu vastuvõtmise laevale ja lahkumise laevalt.
§ 49. Lootsikviitung
Laevale saabunud loots on kohustatud esitama laeva kaptenile täitmiseks teede- ja sideministri kinnitatud näidisele vastava lootsikviitungi, mille kapten täidab ja kinnitab oma allkirjaga.
§ 50. Kapteni vastutus lootsi laeval viibimise ajal
(1) Lootsi viibimine laeval ei võta kaptenilt vastutust laeva juhtimise eest.
(2) Kui laeva kapten lahkub navigatsioonisillalt, peab ta lootsile teatama, kes tüürimeestest juhib laeva tema äraolekul.
14. peatükk. RIIKLIK JÄRELEVALVE JA PIIRANGUD LAEVA KASUTAMISEL
§ 51. Riiklikud järelevalveasutused
(1) Käesoleva seaduse alusel teostavad riiklikku järelevalvet meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle Veeteede Amet ja teised seaduses sätestatud järelevalveasutused.
(2) Veeteede Ameti laevakontrolliinspektor teostab riiklikku laevakontrolli. Riikliku laevakontrolliinspektori kvalifikatsiooninõuded kinnitab teede- ja sideminister.
(3) Vabariigi Valitsus võib määrata Eesti välisesinduste kohustused, mis on seotud riikliku järelevalvega Eesti riigilippu kandvate laevade üle välismaal.
§ 52. Riikliku järelevalve eesmärk ja objekt
(1) Riikliku järelevalve eesmärk on:
1) meresõiduohutuse tagamine;
2) merekeskkonna reostuse vältimine;
3) tööohutuse, töötervishoiu ja tervisekaitse nõuete järgimine.
(2) Riikliku järelevalve objekt on:
1) laeva merekõlblikkus kere, mehhanismide, seadmete ja varustuse osas;
2) laeva nõuetekohane mehitatus;
3) laeva nõuetekohane lastimine;
4) laeva päästevahendite, tuletõrje- ja avariiseadmete vastavus nõuetele;
5) laeva vastavus töökaitse ja tervisekaitse nõuetele;
6) muude organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete vastavus kehtestatud nõuetele.
§ 53. Laeva sadamast väljumise keeld
(1) Veeteede Ameti laevakontrolliinspektor võib keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi laeval sadamast väljuda järgmistel juhtudel:
1) laev ei ole merekõlblik (siseveekogudel sõidukõlblik);
2) laev ei ole nõuetekohaselt mehitatud ja varustatud;
3) laev ei ole nõuetekohaselt lastitud või ballastitud;
4) laeval on lubatust rohkem reisijaid;
5) laeval on avastatud olulisi tööohutus- ja tervisekaitsealaseid puudusi;
6) laeva kohustuslikud tunnistused puuduvad või on aegunud;
7) tekilaadungi või viljalaadungiga laeval puudub püstuvusarvutus;
8) merepukseerimiseks puudub pukseerimisearvutus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduse avastanud riiklik järelevalveasutus teeb Veeteede Ametile taotluse laev sadamas kinni pidada, informeerides sellest sadamakaptenit.
(3) Veeteede Ameti laevakontrolliinspektori otsus laeva sadamast väljumise keelamise kohta peab sisaldama kinnipidamise alust ja ettekirjutust selle kohta, mida on vaja teha puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Riiklikul järelevalveasutusel on õigus keelata laevaruumide, seadmete ja töövahendite kasutamine, kui nende seisukord ohustab laevapere liikmete või reisijate elu või tervist.
(5) Veeteede Amet on kohustatud laevast, millel on keelatud merele minna, viivitamatult teatama piirivalvele, tollile, lootsiteenistusele ja sadama valdajale.
§ 54. Riikliku järelevalveasutuse ettekirjutused
Puuduste esinemise korral, mis ei anna alust laeva sadamast väljumise keelamiseks, võib riikliku järelevalveasutuse vastutav töötaja või Veeteede Ameti laevakontrolliinspektor teha ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks, märkides aktis puuduste kõrvaldamise tähtajad.
§ 55. Vastutus
Laeva juhtkonna liikme meresõidu diplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe ajutine äravõtmine laevasõitu oluliselt ohustava teo eest on võimalik teede- ja sideministri kehtestatud korras.
15. peatükk. LAEVAAVARIIDE JUURDLUS
§ 56. Laevaavarii mõiste
Laevaavarii on sündmus, mille tagajärjeks on:
1) laeva või väikelaeva meresõiduomaduste kaotus või laevahukk;
2) vigastuse tekitamine oma laevale või väikelaevale, teisele laevale või väikelaevale, kaldaehitisele või meremärgile;
3) pukseeritava laeva või muu pukseeritava ujuvvahendi meresõiduomaduste kaotus;
4) laeva või väikelaeva poolt keskkonnareostuse tekitamine.
§ 57. Laevaavarii juurdluse eesmärk
Laevaavarii juurdluse eesmärk on:
1) laevaavarii asjaolude, põhjuste ja tagajärgede väljaselgitamine;
2) laevaavariis süüdiolevate isikute väljaselgitamine;
3) laevaavariisid vältivate meetmete väljatöötamine juurdluse käigus saadud kogemuste põhjal.
§ 58. Laevaavarii juurdluse läbiviija
(1) Väga raske laevaavarii korral, millega kaasnesid inimohvrid või ulatuslik kahju merekeskkonnale või inimeste elule või tervisele, korraldab laevaavarii juurdlust Vabariigi Valitsuse nimetatud komisjon.
(2) Niisuguse laevaavarii juurdlust, millega ei kaasnenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagajärgi, korraldab Veeteede Amet.
(3) Kergema laevaavarii korral võib Veeteede Ameti peadirektor reederi taotlusel volitada laevaavarii juurdluse korraldamise reederile, pannes talle juurdluskokkuvõtte esitamise kohustuse.
§ 59. Laevaavariist teatamine
(1) Laevaavarii korral on kapten kohustatud avarii asjaoludest teatama reederile, kes sellest viivitamatult informeerib Veeteede Ametit ja vajaduse korral Päästeametit.
(2) Veeteede Amet on kohustatud informeerima Eesti territoriaal- ja sisemerel, laevatatavatel siseveekogudel ja sadamates olevaid laevu Eesti territoriaal- või sisemerel või laevatataval siseveekogul toimunud laevaavariist, kui see võib osutuda takistuseks laevaliiklusele.
(3) Kui laevaavarii leidis aset välisriigi territoriaal- või sisemerel, on kapten või reeder kohustatud avariist teatama Eesti Vabariigi konsulile või saatkonda selles välisriigis.
§ 60. Laevaavarii juurdluskokkuvõte
(1) Laevaavarii kohta koostatakse juurdluskokkuvõte.
(2) Laevaavarii juurdluskokkuvõte peab sisaldama:
1) laevaavarii toimumise aega ja asjaolusid;
2) laevaavariile eelnenud reisi kulgu;
3) laevaavarii põhjuslikke seoseid;
4) asjaosaliste isikute tegevuse kirjeldust;
5) hinnangut selle kohta, kas laev (väikelaev) ja laevapere vastavad õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele;
6) laevaavarii tagajärgi ja liigitust;
7) laevaavarii põhjust.
§ 61. Välisriigi laeva või väikelaevaga toimunud avarii
Välisriigi laeva või väikelaevaga Eesti Vabariigi territoriaal- või sisemerel (siseveeteedel) või sadamas asetleidnud avarii juurdlust korraldatakse vastavalt käesoleva peatüki sätetele.
§ 62. Laevaavariide liigitamise, juurdluse ja arvelevõtmise kord
Laevaavariide liigitamise, juurdluse ja arvelevõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud teede- ja sideminister.
16. peatükk. RAKENDUSSÄTTED
§ 63. Kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks kaubandusliku meresõidu koodeksi (RT 1991, 46--48, 577; RT I 1993, 65, 923; 1995, 54, 882; 1996, 78, 1380; 1997, 77, 1315) § 6 lõike 1 punkti 1 alapunktid 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 8, §-d 56, 92 kuni 109 ja 182.
§ 64. Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) § 18 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(31) Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetamata siseveekogudel kehtestab keskkonnaminister.».
§ 65. Seaduse jõustumise erisused
Kuni §-s 43 nimetatud seaduse jõustumiseni kehtivad käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud lootsiteenistuse õiguslikud alused ning lootsiteenuste osutamise senine kord.
§ 66. Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467) täiendatakse §-ga 1151 järgmises sõnastuses:
«§ 1151. Laeva tehniline ülevaatus ja laevaomaniku meresõiduohutusalane auditeerimine
(1) Laeva ja väikelaeva tehnilist ülevaatust tõendavate tunnistuste väljaandmise eest tasutakse riigilõivu laeva või väikelaeva kogupikkuse iga meetri kohta:
1) laeva ja tekiga väikelaeva iga-aastase ülevaatuse eest 50 krooni;
2) tekita väikelaeva iga-aastase ülevaatuse eest 25 krooni;
3) laeva täisülevaatuse eest 75 krooni;
4) laeva erakorralise ülevaatuse eest 25 krooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivudele kohaldatakse järgmisi koefitsiente:
1) mitmetekilisel laeval 1,2;
2) alla 8 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 0,75;
3) 8 kuni 11 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1;
4) 12 kuni 19 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1,25;
5) üle 20 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1,5.
(3) Reederi meresõiduohutusalase auditeerimise läbimise tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1 kroon auditeerimisele kuuluva laeva kogumahutavuse ühiku kohta, kuid mitte vähem kui 5000 krooni.».
§ 67. Jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter