Nõuded loomade profülaktilise karantiini rakendamisele ja karantiinikeskustele1
Vastu võetud 27.04.2004 nr 74
Määrus kehtestatakse « Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 »(RT I 2004, 34, 236) § 21 lõike 6 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Määruse reguleerimisala
(1) Määruses sätestatakse veterinaarnõuded loomade profülaktilise karantiini rakendamisele ja karantiinikeskustele.
(2) Määruse sätteid ei kohaldata EÜ Nõukogu direktiivi 90/425/EMÜ lisas A loetletud direktiividega hõlmamata loomade ning loodusest pärinevate metslindude, keda toimetatakse Eestisse Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi Amet) heakskiidetud liigisäilitamise programmi raames, profülaktilise karantiini rakendamiseks kasutatavale karantiinikeskusele.
§2. Kasutatavad terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) karantiinikeskus – eraldatud loomakasvatushoone, selle ruum või
loomakasvatusrajatis, milles peetakse erinevatesse kaubasaadetistesse
kuuluvaid, samaväärse loomatervishoiu alase staatusega loomi. Lindude
profülaktilise karantiini rakendamiseks kasutava karantiinikeskuse
loomakasvatushoones või -rajatises lindude pidamisele rakendatakse «kõik
korraga sisse – kõik korraga välja» põhimõtet ja see hoone või rajatis
asub teistest lindlatest eemal, võttes arvesse Newcastle’i haiguse ja
linnugripi epidemioloogilisi iseärasusi;
2) linnud – muud kui EÜ
Nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest
kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate
loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6–28) artikli 2
punktis 1 nimetatud linnulised ja EÜ Nõukogu direktiivi 92/65/EÜ, milles
sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks
loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata EÜ
Nõukogu direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse
erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks
ühendusse (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72), artiklis 19 nimetatud
tsirkuse, loomaaia, lõbustuspargi või laboratooriumilinnud;
3) senitaaltibud – kodulinnud, keda kasutatakse profülaktilise
karantiini rakendamisel loomataudi diagnoosimiseks.
2. peatükk
NÕUDED PROFÜLAKTLISE KARANTIINI RAKENDAMISELE
§5. Nõuded loomade profülaktilise karantiini rakendamisele
(1) Profülaktilist karantiini rakendatakse:
1) muu loomataudi
kui suu- ja sõrataud, marutaud ja Newcastle’i haiguse korral
päritoluriigi territooriumil asuvas karantiinikeskuses;
2)
määrusega esitatavate nõuete kohases karantiinikeskuses;
3) sihtkohaettevõttes.
(2) Kui loom paigutatakse profülaktilisse karantiini piiripunkti juhataja otsuse alusel, rakendatakse profülaktilist karantiini sõltuvalt võimalikust ohust kas piiripunktis, sihtkoha ettevõttes või selle vahetus läheduses asuvas karantiinikeskuses.
(3) Profülaktilist karantiini tohib rakendada karantiinikeskuses, mille on nõuetekohaseks tunnistanud Euroopa Komisjon.
§6. Nõuded lindude profülaktilise karantiini rakendamisele
(1) Lindude karantiinikeskuses peab loomatervishoiu nõuete tagamiseks olema toimiv kontrollsüsteem ning karantiinikeskus peab olema veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all.
(2) Karantiinikeskuse loomakasvatushoone ruume ja loomakasvatusrajatisi puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt Ameti heakskiidetud programmile ning puhastamise ja desinfitseerimise järel ei tohi neid ruume ja rajatisi ettenähtud aja jooksul kasutada. Desinfitseerimiseks kasutatakse Ameti heakskiidetud desinfektsioonivahendeid.
(3) Karantiinikeskusesse sissetoodavate ja sealt väljaviidavate lindude vahel tuleb vältida ristsaastumist.
(4) Karantiinikeskuse veterinaarjärelevalve ametniku loata isikul on keelatud karantiinikeskusesse siseneda ja karantiinikeskusesse sisenev isik peab kandma kaitseriietust, sealhulgas peakatet. Karantiinikeskuse eri osakondade töötajate kontaktid, mille tulemusena nakkus võib levida ühest osakonnast teise, on keelatud.
(5) Karantiinikeskuse loomakasvatushoone ruumide ja loomakasvatusrajatiste ning lindude karantiinikeskusesse veol korduvkasutuseks ettenähtud puuri või kasti puhastuseks ja desinfektsiooniks peavad olema asjakohased vahendid. Lindude karantiinikeskusesse lindude vedamiseks kasutatav puur või kast, mis ei ole korduvkasutatav, hävitatakse karantiinikeskuses viisil, mis välistab nakkuse leviku.
(6) Sõnnik ja muud jäätmed kogutakse regulaarselt, ladustatakse konteineris ning käideldakse viisil, mis välistab loomataudi tekitajate leviku.
(7) Surnud linnu korjust uuritakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. Profülaktilise karantiini rakendamiseks vajalikud analüüsid ja raviprotseduurid tehakse veterinaarjärelevalve ametniku kontrolli all ja teda informeeritakse igast linnu või senitaaltibu haigestumisest ja hukkumisest profülaktilises karantiinis oleku ajal.
(8) Papagoiliste toomisel lindude karantiinikeskusesse märgistatakse nad
jalarõnga või mikrokiibiga, järgides järgmisi nõudeid:
1) jalarõngas on löögikindlast materjalist ja selle linnuliigi jaoks sobiva
diameetriga;
2) jalarõngal või mikrokiibil kajastub Eesti ISO kood ja
jalarõnga või mikrokiibi kordumatu seerianumber;
3)
karantiinikeskuses on asjakohane kiibilugeja;
4) kasutatud mikrokiibi
ja kiibilugeja tüübi kohta peetakse arvestust.
(9) Karantiinikeskuse töö eest vastutav isik säilitab arvestuse
pidamiseks järgmisi dokumente ja andmeid:
1) sertifikaatide
koopiaid;
2) andmeid lindude karantiinikeskusesse sissetoomise ja
sealt väljaviimise aja kohta ning lindude arvu ja tõu kohta;
3) andmeid papagoiliste jalarõnga või mikrokiibi seerianumbrite kohta;
4) vaatlusandmeid lindude tervisliku seisukorra igapäevaseks kirjeldamiseks,
nagu andmeid haigestumiste või hukkumiste kohta;
5) andmeid
tehtud uuringute ja raviprotseduuride kuupäevade ning tulemuste kohta;
6) andmeid karantiinikeskust külastanud isikute kohta.
(10) Lõikes 9 loetletud dokumente ja andmeid säilitatakse 1 aasta.
§7. Newcastle’i haiguse ja lindude gripi diagnoosimine
(1) Profülaktilise karantiini vältel uuritakse senitaaltibusid või nende
puudumise korral kaubasaadetisse kuuluvaid linde järgmiselt:
1)
senitaaltibude kasutamise korral võetakse vereproovid seroloogiliseks
uurimiseks alates 21 päeva möödumisest imporditud lindude karantiini
toomisest ja hiljemalt kolmandal päeval enne profülaktilise karantiini
lõppemist. Kui senitaaltibudelt võetud proovid osutuvad positiivseks või
kui uurimistulemus on ebaselge, uuritakse linde viroloogiliselt,
kasutades kloaagi- või väljaheiteproove, mis võetakse kaubasaadetise
kõigilt lindudelt, kui kaubasaadetises on alla 60 linnu, või suurema
kaubasaadetise korral 60 linnult;
2) kui senitaaltibusid ei
kasutata, uuritakse kaubasaadetisse kuuluvaid linde viroloogiliselt,
kasutades kloaagi- või väljaheiteproove, mis võetakse kaubasaadetise
kõigilt lindudelt, kui kaubasaadetises on alla 60 linnu, või suurema
kaubasaadetise korral 60 linnult, ja proove uuritakse 7–15 päeva jooksul
karantiiniperioodi algusest arvates.
(2) Lisaks lõikes 1 loetletud uurimismaterjalile uuritakse
viroloogiliselt:
1) kliiniliselt haigete lindude või senitaaltibude
kloaagi-, trahhea- või väljaheiteproove;
2) kaubasaadetise
saabumisel leitud ja profülaktilise karantiini vältel surnud lindude
ning senitaaltibude või väikeste lindude suurearvulise kaubasaadetise
suure suremuse puhul vähemalt 10% surnud lindude soolesisu, aju,
trahhea, kopsude, maksa, põrna, neerude ja teiste tõenäoliselt
kahjustatud organite proove viivitamata pärast surma.
(3) Kõik viroloogilised ja seroloogilised uurimised tehakse kooskõlas «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135) §-ga 37. Viroloogiliseks uurimiseks on lubatud koondproovina uurida kuni viit individuaalproovi ja väljaheiteproove uuritakse koeproovidest eraldi.
3. peatükk
NÕUDED KARANTIINIKESKUSELE
§8. Loomade karantiinikeskuse veterinaarnõuded
(1) Loomade karantiinikeskuses peavad olema:
1) kergesti puhastatavad
ja desinfitseeritavad, peetavate loomade arvu silmas pidades piisava
suurusega, hästi valgustatud ja ventileeritavad ruumid ja rajatised
loomade tervisekontrolli tegemiseks, söötmiseks, jootmiseks ja raviks
ning loomade laadimiseks, arvestades erinevaid veovahendeid;
2)
karantiinikeskuse töötajatele piisavalt suured olme- ja bürooruumid,
sealhulgas riietus-, duši- ja tualettruumid;
3) asjakohased
ruumid proovide võtmiseks ja proovide edasiseks käitlemiseks.
(2) Karantiinikeskuses peavad olema sidevahendid andmevahetuseks Ametiga ja selle piiripunktis asuvate struktuuriüksustega ning karantiinikeskuses puhastamiseks ja desinfitseerimiseks vajalikud töövahendid ja rajatised.
(3) Karantiinikeskus peab olema veterinaarjärelevalve ametniku vahetu järelevalve all, asuma eemal muudest loomakasvatushoonetest, -rajatistest ja loomade pidamiseks piiritletud aladest või muudest kohtadest, kus peetakse loomi, kes on vastuvõtlikud samadele loomataudidele kui karantiinikeskuses asuvad loomad, ja seal tuleb rakendada tõhusat kontrollisüsteemi loomade tervise kaitseks.
§9. Lindude karantiinikeskuse nõuded
(1) Lindude karantiinikeskus on loomakasvatushoone, mis peab asuma piisavalt kaugel ja eraldi muudest loomakasvatushoonetest ja -rajatistest, kus peetakse ükskõik milliseid linde, võttes arvesse Newcastle`i haiguse ja linnugripi epidemioloogilisi iseärasusi. Lindude karantiinikeskuse ustel peab olema märgistus «Profülaktiline karantiin – loata isikutel sisenemine keelatud».
(2) Karantiinikeskuse iga osakond peab olema eraldi õhuvahetussüsteemiga.
(3) Karantiinikeskuse loomakasvatushoone peab olema ehitatud nii, et lindude, kärbeste ja kahjurite sissepääs oleks välistatud ja et hoone oleks tihedalt suletav gaasi kasutamiseks taudi ja kahjurite tõrjeks.
(4) Igas karantiinikeskuse osakonnas peab olema kätepesukoht.
(5) Igasse karantiinikeskuse osakonda peab olema võimalik siseneda ja sealt peab olema võimalik väljuda kahe järjestikku asetseva ukse kaudu.
(6) Karantiinikeskuse loomakasvatushoone ja selle osakondade sisse- ja väljapääsudes peavad olema desomatid.
(7) Karantiinikeskuse sisustus peab olema pestav ja desinfitseeritav.
(8) Söödaladustamise ruum peab olema ehitatud nii, et lindude ja näriliste sissepääs oleks välistatud ja ruum oleks kaitstud putukate eest.
(9) Sõnniku jaoks peab olema konteiner, mis on ehitatud nii, et lindude ja näriliste sissepääs sellesse oleks välistatud.
(10) Karantiinikeskuse igas osakonnas peab olema külmik surnud lindude korjuste hoidmiseks.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2004. a.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 91/496/EMÜ, millega
nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade
veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive
89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 56–68);
91/628/EMÜ (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17–27); 92/438/EMÜ (EÜT L 243,
25.08.1992, lk 27–31); 92/527/EMÜ (EÜT L 332, 18.11.1992, lk 22–24);
96/43/EÜ (EÜT L 162, 01.07.1996, lk 1–13); 97/794/EÜ (EÜT L 323,
26.11.1997, lk 31–36); Euroopa Komisjoni otsus 2000/666/EÜ, milles
sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded
ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused (EÜT L 278,
31.10.2000, lk 26–34); 2001/383/EÜ (EÜT L 137, 19.05.2001, lk 28–28);
2002/279/EÜ (EÜT L 099,16.04.2002, lk 17-21).
|
Keskkonnaminister põllumajandusministri ülesannetes Villu REILJAN |
| Kantsler Ants NOOT |
Facebook
Twitter