Teksti suurus:

Kullamäe, Muti ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 5, 70

Kullamäe, Muti ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine

Vastu võetud 06.01.1998 nr 2

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Kullamäe maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

3) Muti maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

4) Muti maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

5) Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

6) Varesemägede maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Kullamäe, Muti ja Varesemägede maastikukaitsealade valitsejaks Viljandi maavanem.

Justiitsminister peaministri ülesannetes   Paul VARUL

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 2

Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Kullamäe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Viljandi Rajooni RSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a. otsusega nr. 1 «Looduskaitsest Viljandi rajoonis» kohaliku tähtsusega maastikukaitsealana.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Kullamäe maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.

4. Kaitseala (piiranguvööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

5. Inimestel on lubatud viibida, korjata seeni ja marju, pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

6. Telkimine ja lõkketegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

7. Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

8. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, energiapuistute rajamine ja keemiline võsatõrje.

9. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; maastikuilme säilitamine).

10. Kaitsealal on keelatud:

1) veekogude kuju ja veetaseme muutmine;

2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

3) uute maaparandussüsteemide rajamine;

4) prügi ja heitmete ladustamine.

11. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) maa sihtotstarbe muutmine;

2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine;

3) metsakultuuride rajamine;

4) geoloogilised uuringud;

5) uute ehitiste püstitamine, teede, õhuliinide ning muude kommunikatsioonide rajamine;

6) lõppraie turberaiena, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

III. LÕPPSÄTTED

13. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

14. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 2

Kullamäe maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Kullamäe maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Tarvastu vallas Ööpiku (A58) talu maa kagunurgast mööda oja kuni Tarvastu jõeni, sealt mööda Tarvastu jõe vasakut kallast allavoolu kuni metsa piirini Irve (A57) talu maal. Edasi kulgeb piir Irve (A57) ja Ööpiku (A58) talumaal mööda metsa ja haritava maa piiri kuni Ööpiku (A58) talu idapiirini ning mööda seda kuni nimetatud talu maa kagunurgani.

Kullamäe maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja talumaade osas vastavalt 1939. aasta Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 2

Muti maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Muti maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. aasta määrusega nr. 296 «Loodushoiust Viljandi maakonnas» maakondliku tähtsusega maastikukaitsealana.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Muti maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.

4. Kaitseala (piiranguvööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

5. Inimestel on lubatud viibida, korjata seeni ja marju, pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

6. Telkimine ja lõkketegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

7. Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

8. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, energiapuistute rajamine ja keemiline võsatõrje.

9. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

10. Kaitsealal on keelatud:

1) veekogude kuju ja veetaseme muutmine;

2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

3) uute maaparandussüsteemide rajamine;

4) prügi ja heitmete ladustamine;

5) Muti järve ja Muti Umbjärve kalda ulatuses (50 meetrit veepiirist) rajada tootmisobjekte ja ladusid, millest lähtuv kahjulik mõju ulatub veekaitsevööndini (kuni 10 meetrit veepiirist);

6) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine põllumajandustöödel Muti järve veekaitsevööndis.

11. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) maa sihtotstarbe muutmine;

2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine;

3) metsakultuuride rajamine;

4) geoloogilised uuringud;

5) uute ehitiste püstitamine väljapoole veekaitsevööndit; teede, õhuliinide ning muude kommunikatsioonide rajamine;

6) lõppraie turberaiena, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;

7) hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

III. LÕPPSÄTTED

13. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

14. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 2

Muti maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Muti maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Tarvastu vallas Rabi peakraavi ja Õisu metskonna kvartali 153 lõunapiiri ristumiskohast mööda kvartalite 153 ja 152 lõunapiiri kuni pinnasteeni ja mööda seda loode suunas kuni kvartali 152 põhjanurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 147 edela- ja loodepiiri kuni Uue-Muti talu teeni ning mööda seda põhja suunas kuni Piigerti talu juurde viiva teeni. Sealt kulgeb piir mööda metsa serva Muti järve põhjakaldani ning edasi mööda järve põhja- ja idakallast ning Rabi peakraavi kuni Õisu metskonna kvartali 153 lõunapiirini.

Muti maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Õisu metskonna 1990. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas 1939. aasta Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 2

Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Varesemägede maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Viljandi Rajooni RSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a. otsusega nr. 1 «Looduskaitsest Viljandi rajoonis» maastiku üksikelemendina ning reorganiseeriti Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a. määrusega nr. 296 «Loodushoiust Viljandi maakonnas» kohaliku tähtsusega Varesemägede maastikukaitsealaks.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Varesemägede maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.

4. Kaitseala (piiranguvööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

5. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

6. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

7. Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

8. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, energiapuistute rajamine ja keemiline võsatõrje.

9. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; maastikuilme säilitamine).

10. Jahipidamine on vastavalt seda reguleerivatele õigusaktidele kaitsealal lubatud.

11. Kaitsealal on keelatud:

1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

2) prügi ja heitmete ladustamine.

12. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) maa sihtotstarbe muutmine;

2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine;

3) geoloogilised uuringud;

4) uute ehitiste püstitamine;

5) lõppraie turberaiena, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

III. LÕPPSÄTTED

14. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

15. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 2

Varesemägede maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Varesemägede maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Saarepeedi vallas Kõrevarese talu maal Viljandi--Põltsamaa maanteelt mööda pinnasteed lõuna suunas kuni Kõrevarese talu maa lõunapiirini ning mööda Kõrevarese talu maa piiri ida ja kirde suunas kuni ristumiseni kagu-loodesuunalise pinnasteega. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud pinnasteed loode suunas kuni Viljandi--Põltsamaa maanteeni ning selle teemaa kagupiiri edela suunas kuni ristumiseni põhja-lõunasuunalise pinnasteega.

Varesemägede maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. a. maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Kõrevarese talu maakorralduskava maaüksuse projektplaani (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

/otsingu_soovitused.json