Teksti suurus:

Tulumaksuseadus [terviktekst muudatustega kuni 15.10.97]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 9, 111

Tulumaksuseadus [terviktekst muudatustega kuni 15.10.97]

Vastu võetud 08.12.1993
RT I 1993, 79, 1184

TULUMAKSUSEADUS

15 03.1994 (RT I 1994, 24, 393) 16.04.1994
15.06.1994 (RT I 1994, 50, 845) 21.07.1994
27.06.1994 (RT I 1994, 49, 806) 1.07.1994
15.02.1995 (RT I 1995, 26--28, 355) 1.09.1995
22.02.1995 (RT I 1995, 30, 380) 31.03.1995
4.05.1995 (RT I 1995, 47, 740) 17.05.1995
22.11.1995 (RT I 1995, 90, 1587) 1.01.1996
13.12.1995 (RT I 1995, 94, 1626) 1.01.1996
Terviktekst RT I 1996, 9, 171
21.02.1996 (RT I 1996, 18, 292) 7.03.1996
2.04.1996 (RT I 1996, 26, 527) 1.01.1996
11.09.1996 (RT I 1996, 71, 1240) 10.10.1996
2.12.1996 (RT I 1996, 87, 1542) 1.01.1997, välja arvatud § 2, mida kohaldatakse alates 1.01.1996 (RT I 1997, 16, 262)
27.02.1997 (RT I 1997, 19, 307) 23.03.1997
17.04.1997 (RT I 1997, 34, 536) 1.01.1996
8.05.1997 (RT I 1997, 37/38, 572) 1.01.1996
1.07.1997 (RT I 1997, 50, 808) 1.01.1996
10.09.1997 (RT I 1997, 72, 1186) 1.01.1998
10.09.1997A (RT I 1997, 72, 1185) 1.01.1998
15.10.1997 (RT I 1997, 77, 1310) 1.01.1998

Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev; samal kuupäeval vastuvõetud seadus lisatähisega A), millega kehtestati praegune sõnastus. 13.12.1995 seadusega tehtud muudatus on asendatud hilisema muudatusega. Terviktekst avaldatakse 10.09.1997 seaduse § 31 alusel.

I peatükk. ÜLDSÄTTED

§ 1. Maksu objekt

Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud käesoleva seadusega lubatud mahaarvamised.

§ 2. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) ettevõtlus -- isiku iseseisev majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmise, müümise, teenuse osutamise, vara rentimise või võõrandamisega või muu tegevusega, kaasa arvatud loominguline ja teaduslik tegevus;

2) ettevõte -- eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal Eesti tuluallika tulude osas, samuti kohaliku omavalitsusüksuse asutus majandustegevusest saadud tulude osas, mis ei ole arvestatud valla- või linnaeelarve tuluna;

3) osanik -- isik, kes osaleb oma varaga ettevõtte osa- või aktsiakapitalis ning kellel on selle alusel õigus osale ettevõtte kasumist;

4) dividendid -- ettevõtte poolt osanikule tehtav väljamakse rahas või üleantav vara, mida makstakse või antakse üle seoses tema osalusega ettevõttes, välja arvatud ettevõtte likvideerimise puhul makstavad likvideerimisjaotised;

5) maksustatav tulu -- käesolevas seaduses sätestatud tulu, millest on tehtud käesoleva seadusega lubatud mahaarvamised;

6) kasu või kahju -- maksumaksja poolt võõrandatud vara müügihinna või selle vara vastu vahetatud vara turuhinna ja võõrandatud vara korrigeeritud maksumuse vahe;

7) vara korrigeeritud maksumus -- vara soetamismaksumus, mida on vähendatud käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras arvutatud amortisatsiooni ning suurendatud käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud kulutuste võrra;

8) vara soetamismaksumus -- vara omandamiseks tehtud kulutused, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud. Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuse arvutamisel võetakse aluseks erastamisväärtpaberite keskmine turuhind vara soetamise päeval. Omavalmistatud vara soetamismaksumus on selle vara tootmiseks tehtud kulutuste summa;

9) resident -- füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eestis või kes viibib Eestis maksustamisperioodi jooksul 183 päeva või rohkem või Eesti riigi avalikus teenistuses olev isik, kes on lähetatud välismaale, või Eesti seaduste alusel asutatud või moodustatud ettevõte;

10) litsentsitasu (royalty) -- tasu õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunsti- või teadustööde (sealhulgas kinofilmide ja raadio- või telesaadete salvestiste) autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse või tasu nende kasutamise eest või tasu õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni (oskusteavet) või tasu nende kasutamise eest;

11) maksumaksjaga seotud isik -- juriidiline isik, kellele kuulub üle 10% äriühingu osakutest, aktsiatest või häältest; füüsiline isik, kellele kuulub üle 10% äriühingu osakutest või aktsiatest või häältest või kes on äriühingu nõukogu või juhatuse liige, prokurist, audiitor või nende abikaasa, samuti nende otse- või külgjoones sugulane või hõimlane ning ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja;

12) püsiv tegevuskoht -- koht (sealhulgas juhtimiskeskus, kontor, tehas, töökoda; ehitusplats, ehitus-, seadmestamis- või montaaþitööde koht või koht, kus toimub loodusvara uurimine või kasutuselevõtmine, samuti nendega seotud järelevalvealane tegevus; teenuste, sealhulgas juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste osutamine), mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. [22.11.1995; 17.04.1997; 10.09.1997]

§ 3. Maksumaksja

(1) Maksumaksja on füüsiline isik või ettevõte, nii resident kui ka mitteresident, kelle tulu kuulub käesoleva seaduse alusel maksustamisele.

(2) Resident maksab tulumaksu tema poolt Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulult.

(3) Mitteresident maksab tulumaksu käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud Eestis asuvatest tuluallikatest saadud tulult.

§ 4 [kehtetu -- 10.09.1997]

§ 5. Isikud, kelle tulu ei maksustata tulumaksuga

(1) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saavad:

1) Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriikide diplomaatilised esindajad, konsulaaresinduste liikmed, erimissioonide esindajad ja diplomaatiliste delegatsioonide liikmed, rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonide ning koostööprogrammide esinduste liikmed, samuti nende juures töötavad isikud, kes ei ole Eesti kodanikud ega alalised elanikud. Ülalnimetatud isikud, välja arvatud koostööprogrammide esinduste liikmed, peavad olema registreeritud Välisministeeriumis;

2) mittetulundusühingud ja sihtasutused sisseastumis- ja liikmemaksudena;

21) mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes on Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras kantud vastavasse nimekirja, ning riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse kultuuri-, spordi-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused annetustena. Eelnimetatud nimekirja kantakse mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle tegevuse eesmärgiks on teaduse, kultuuri, hariduse, spordi, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, loodushoiu, koguduste ja usuühingute toetamine avalikes huvides;

22) mittetulundusühingud ja sihtasutused intressidena käesoleva lõike punktis 2 nimetatud sisseastumis- ja liikmemaksude ning punktis 21 nimetatud annetuste paigutamisest residendist krediidiasutusse;

3) invaliidide ühingute tootmisettevõtted. Vastavate tootmisettevõtete nimekirja kinnitab sotsiaalminister;

4) Eestis tegutsevad valitsustevahelised organisatsioonid ja koostööprogrammide esindused, välisriikide valitsuste poolt või valitsustevaheliste kokkulepete alusel asutatud ja välisriikides registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel kantud vastavasse nimekirja.

(11) Vabariigi Valitsusel on õigus käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 21 ja 4 sätestatud nimekirjast välja arvata ühing, sihtasutus, organisatsioon või esindus, kelle tegevus ei vasta nimekirja kandmiseks kehtestatud tingimustele.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 2 nimetatud organisatsioon saab tulu ettevõtlusest, kuulub see käesolevas seaduses sätestatud korras maksustamisele. [15.03.1994; 22.11.1995; 2.04.1996; 27.02.1997; 10.09.1997]

§ 6. Maksustamisperiood

(1) Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Ettevõttes, mille majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, on maksustamisperioodiks majandusaasta. Ettevõte võib oma majandusaastat muuta üksnes kooskõlastatult oma asukohajärgse maksuameti kohaliku asutusega. Maksuameti kohalikul asutusel on õigus kooskõlastamisest keelduda, kui ettevõttel on maksuvõlgu või kui maksuameti kohalik asutus tuvastab, et majandusaasta muutmise eesmärk on tulumaksu tasumisest kõrvalehoidumine.

(2) Ettevõtte asutamisel, likvideerimisel või majandusaasta muutmisel võib ettevõtte maksustamisperiood (majandusaasta) olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte pikem kui 18 kuud. [10.09.1997]

§ 7. Maksumäär

(1) Tulumaksumäär on 26% maksustatavast tulust.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud maksumäära ei rakendata käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud juhul ja füüsilistele isikutele residendist krediidiasutuste ja Hüvitusfondi poolt makstavate intresside maksustamisel.

(3) Tulumaksumäär residendist krediidiasutuste ja Hüvitusfondi poolt füüsilistele isikutele makstavatelt intressidelt on 10%. [22.11.1995; 2.04.1996; 11.09.1996]

§ 8. Tulumaksu laekumine

(1) Ettevõtete ja mitteresidendist füüsiliste isikute tulumaks laekub riigieelarvesse.

(2) Residendist füüsiliste isikute tulumaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatu, laekub 11,44% ulatuses maksustatavast tulust riigieelarvesse ja 14,56% ulatuses maksustatavast tulust maksumaksja poolt maksu kinnipidajale deklareeritud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse.

(3) Tulumaks residendist krediidiasutuste poolt residendist füüsilistele isikutele makstavatelt intressidelt laekub 4,4% ulatuses maksustatavast tulust riigieelarvesse ja 5,6% ulatuses maksustatavast tulust maksumaksja poolt maksu kinnipidajale deklareeritud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatud kord kehtib residendist füüsiliste isikute tulumaksu kohta, mis laekub maksuameti kohaliku asutuse pangakontole alates 1997. aasta 1. jaanuarist, sõltumata sellest, millise perioodi eest tulumaks on arvestatud. [2.12.1996]

§ 9. Residendi tulu

(1) Residendist maksumaksja tulu käesoleva seaduse tähenduses on kogu tema poolt maksustamisperioodil kõigist tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:

1) palk, preemiad ja muud tasud;

2) ettevõtlusest saadud tulu;

3) kasu vara, väärtpaberite ja õiguste võõrandamisest;

4) intressid;

5) litsentsitasu;

6) pensionid ja stipendiumid, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel;

7) saadud elatis.

(2) Residendist maksumaksja tulu hulka ei kuulu:

1) vastuvõetud pärandvara;

2) füüsiliste isikute ja käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 21 nimetatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste poolt füüsilistelt isikutelt, käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 21 nimetatud mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt ja rahandusministri poolt määratud tingimustel ka välisriikide organisatsioonidelt vastuvõetud kingitused;

3) kindlustuslepingute alusel saadud kindlustushüvitised ja muud väljamaksed ning käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud tingimustel kahjukindlustuse varakindlustuslepingute alusel saadud kindlustushüvitised;

4) tööõnnetuste puhul töötajatele makstud hüvitised rahandusministri poolt kehtestatud piirmäärades;

5) käesoleva seaduse § 33 järgi maksustatavad erisoodustused;

6) käesoleva seaduse § 32 järgi maksustatavad dividendid;

7) tulu füüsilise isiku isiklikus tarbimises oleva vallasvara müügist;

8) kasu residendist füüsilise isiku kinnisasja, sealhulgas korteriomandi, ehitise või korteri kui vallasasja, mida ta kuni müümiseni kasutas alalise või peamise elukohana või mis on läinud tema omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel, ning suvila või aiamaja müügist, mis on olnud tema omandis üle kahe aasta;

9) seaduses sätestatud või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toetused;

10) hüvitised töö- ja teenistuslähetusega seotud kulude katteks ja isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest ning väljamaksed muude, seaduse alusel kompenseeritavate sõidu- ja majutamiskulude katteks ning seadusega ettenähtud päevarahadeks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja piirmäärades;

11) seaduse alusel maksuvabadeks esinduskuludeks väljamakstud summad;

12) korraldusloa alusel korraldatud loteriidest saadud võidud;

13) riiklikud pensionid ja stipendiumid;

14) käesoleva lõike punktis 13 nimetamata stipendiumid, samuti riiklikud ja rahvusvahelised kultuuri- ja teadusalased preemiad ja auhinnad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras;

15) omandireformi käigus tagastatud vara;

16) [kehtetu -- 10.09.1997]

17) sundvõõranditasu ja hüvitis sundvõõrandamisel;

18) füüsilisest isikust maksumaksja omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud, rahandusministri poolt kehtestatud korras tõestatud maksustatav tulu kuni 35 000 krooni ulatuses, kusjuures töötlemiseks ei loeta nende saaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist;

19) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud tema eelnimetatud kaardile kantud tööaastate ülekandmise eest või omandireformi õigustatud subjektiks olev isik saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse või rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel väljaantud erastamisväärtpaberite arvestusliku väärtuse müügist;

20) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;

21) omandireformi käigus tagastatud maa esmamüügist saadud tulu;

22) raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953) sätestatud korras sidus- ja tütarettevõtetesse tehtud pikaajaliste finantsinvesteeringute kapitaliosaluse meetodil ümberhindamisest tekkinud tulu;

23) assigneeringud, mida avalik-õiguslik juriidiline isik on saanud riigi-, valla- või linnaeelarvest;

24) tulu, mida füüsilisest isikust maksumaksja on saanud enda korjatud töötlemata metsamarjade, looduslike ravimtaimede, käbide ja seente müügist. [22.02.1995; 4.05.1995; 22.11.1995; 2.04.1996; 2.12.1996; 1.07.1997; 10.09.1997]

§ 10. Mitteresidendi tulu Eestis asuvatest tuluallikatest

(1) Mitteresidendi tulu Eestis asuvatest tuluallikatest on:

1) kasu Eestis asuva vara, sealhulgas Eestis registreeritud ettevõtete poolt väljalastud väärtpaberite, võõrandamisest, välja arvatud sundvõõrandamisel;

2) Eestis registreeritud ettevõtete poolt makstavad dividendid;

3) tulu Eestis asuva vara rendile andmisest;

4) tulu ettevõtlusest Eestis;

5) tulu töölepingu või tööettevõtulepingu alusel töötamisest Eestis;

6) Eesti riigi ja residentide poolt makstavad intressid, välja arvatud krediidi- ja finantseerimisasutustele makstavad intressid rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras;

7) [kehtetu -- 10.09.1997]

8) litsentsitasu;

9) Eestis registreeritud ettevõtte poolt makstavad nõukogu ja juhatuse liikmete tasud;

10) kunstniku või sportlase tulu või kolmanda isiku tulu kunstniku või sportlase tegevusest Eestis;

11) Eestis toimuvast tegevusest saadavad, käesoleva lõike eelmistes punktides nimetamata tulud.

(2) Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht ta on. [22.02.1995; 2.04.1996; 10.09.1997]

§ 11. Maksuvaba tulu

Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu maksustamisperioodil on 6000 krooni. [22.11.1995]

§ 12. Mahaarvamised tulust

(1) Elatise maksja poolt maksustamisperioodil makstud elatis arvatakse maha tema tulust.

(2) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha arvata residendist krediidi- või finantseerimisasutusele makstud endale, oma vanematele või lastele eluasemeks elamu või korteri soetamiseks, sh. ehitamiseks planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) § 39 punktide 1--3 mõistes, võetud laenu ja kapitalirendi intressid. Maksustamisperioodi maksustatavast tulust võib maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi intressid.

(3) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha arvata enda ja perekonnaseaduse (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538) §-des 60, 65 ja 67 nimetatud oma alla 26 aasta vanuse ülalpeetava riigi- või munitsipaalharidusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, koolitusluba omavas erakoolis või välisriigis asuvas eelloetletutega samaväärses õppeasutuses õppimise eest samal maksustamisperioodil tasutud, dokumentaalselt tõendatud koolituskulud ja Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) peatükis IX1 sätestatud õppelaenu intressid. Koolituskulude ja õppelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [22.11.1995; 8.05.1997; 10.09.1997A]

II peatükk. ETTEVÕTLUSE TULUST LUBATUD MAHAARVAMISED

§ 13. Ettevõtluse kulud

(1) Maksumaksja tulust arvatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras maha tema poolt maksustamisperioodil tehtud tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, kaasa arvatud kulutused töötajate täiend- ja ümberõppeks, töökohtade kohandamiseks puuetega töötajatele ning vara võõrandamisest saadud kahju, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras arvestatav kahju.

(2) Kuludest, mis ainult osaliselt on seotud maksumaksja ettevõtlusega, on maksumaksjal õigus tulust maha arvata ainult see osa, mis on maksumaksja ettevõtlusega seotud otseselt.

(3) Välismaa äriühingu filiaali või püsiva tegevuskoha tulust on lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatule lubatud maha arvata filiaali või püsiva tegevuskoha tegevusega seotud peakontori juhtimis- ja administratiivkulude osa, mis vastab filiaali või püsiva tegevuskoha ja peakontori netokäibe suhtele. [10.09.1997]

§ 14. Ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulud

Ettevõtlusega otseselt mitteseotud kuludeks loetakse kulutusi meelelahutuseks, puhkuseks ja nendega seotud vahendite kasutamiseks ning muid kulutusi, mis ei ole otseses seoses maksumaksja ettevõtlusega. Ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulude täpse loetelu kehtestab rahandusminister. [10.09.1997]

§ 15. Ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulude mahaarvamine

Maksumaksjal on lubatud oma ettevõtluse tuludest maha arvata ettevõtlusega otseselt mitteseotud dokumentaalselt tõestatud kulusid maksustamisperioodil üldsummas kuni 2% tulust, millest on tehtud käesoleva seaduse §-des 13, 17 ja 18 sätestatud mahaarvamised. [10.09.1997]

§ 16. Kulud, mis ei kuulu mahaarvamisele

Maksumaksja tulust ei arvata maha:

1) ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulusid ulatuses, mis ületavad käesoleva seaduse §-s 15 toodud määra;

2) kulutusi, mis on tehtud põhivarade soetamiseks või nende parendamiseks ja täiendamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 18 ja 181 sätestatud ulatuses;

3) käesoleva seadusega kehtestatud maksu;

4) seaduse alusel määratud trahve, maksukorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447; 1997, 24, 363; 29, 447; 48, 778; 51, 822; 72, 1201; 77, 1313) ettenähtud intresse ning looduskeskkonnale tekitatud kahju kompensatsioone;

5) tasu, mida maksumaksja on maksnud tegemata jäänud tööde või osutamata jäänud teenuste eest;

6) kahju, mis tekkis seoses vara müügi, vahetamise või tasuta üleandmisega maksumaksjaga seotud isikutele;

7) kohalikke makse;

8) kulutusi kingitustele;

9) sidus- ja tütarettevõtetesse tehtud pikaajaliste finantsinvesteeringute kapitaliosaluse meetodil ümberhindamisest tekkinud kulu;

10) kulutusi, sealhulgas käesoleva seaduse §-des 17 ja 18 sätestatud mahaarvamisi, mida avalik-õiguslik juriidiline isik on teinud riigi-, valla- või linnaeelarvest saadud assigneeringute arvel;

11) põhivara ümberhindlusest tekkinud kulu. [22.11.1995; 1.07.1997; 10.09.1997; 15.10.1997]

§ 17. Amortisatsioon

(1) Maksumaksjal on õigus tulust maha arvata oma ettevõtluses kasutatava põhivara iga-aastane amortisatsioon vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule.

(2) Amortisatsiooni arvutamiseks jagatakse põhivara järgmistesse amortisatsioonigruppidesse:

1) I grupp -- ettevõtluses kasutatavad hooned, rajatised ja nende struktuurikomponendid;

2) II grupp -- ettevõtluses kasutatav muu amortiseeruv põhivara.

(3) Amortisatsiooni arvutatakse põhivara korrigeeritud maksumuselt. II amortisatsioonigrupi puhul arvutatakse amortisatsiooni vastavasse gruppi kuuluva põhivara korrigeeritud maksumuse summalt (edaspidi kogum).

(4) Amortisatsiooni arvutatakse:

1) I grupi põhivaralt -- kuni 8% maksustamisperioodil eraldi iga põhivara kohta;

2) II grupi põhivaralt -- kuni 40% maksustamisperioodil põhivara kogumi kohta.

(5) Tulust mahaarvatav amortisatsioonisumma määratakse maksustamisperioodi lõpul vastavalt käesoleva paragrahvi 4. lõikes toodud määradele, mis fikseeritakse eelseisvaks maksustamisperioodiks selle algul rahandusministri poolt kehtestatud korras. Maksustamisperioodiks fikseeritud amortisatsioonimäärasid ei või muuta.

(6) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud II amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara võõrandamisel vähendatakse kogumit vara müügihinna võrra. Kui selle tulemusena muutub kogumi jääk negatiivseks, loetakse kogumi väärtus võrdseks nulliga ning tulusid suurendatakse summa võrra, mille võrra põhivara müügihind ületab kogumi jääki. Kui maksustamisperioodi lõpul ei ole amortisatsioonigrupis arvel ühtegi põhivara, arvatakse kogumi jääk maha maksustatavast tulust ning loetakse seejärel võrdseks nulliga.

(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud I amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara osalisel võõrandamisel arvutatakse amortisatsiooni allesjäänud vara korrigeeritud maksumuselt.

(7) Maa ja kasvava metsa maksumuselt ei arvutata amortisatsiooni. [22.11.1995; 10.09.1997]

§ 18. Põhivaraga seotud kulud

(1) Kulusid, mida maksustamisperioodil on tehtud põhivara parendamiseks ja täiendamiseks, võib tulust maha arvata 5% ulatuses põhivara või selle kogumi korrigeeritud maksumusest eelmise maksustamisperioodi viimase päeva seisuga. Ülejäänud käesolevas lõikes nimetatud kulutused lisatakse põhivarale või selle kogumile.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget rakendatakse I amortisatsioonigruppi kuuluva vara puhul igale põhivarale eraldi, II amortisatsioonigruppi kuuluva vara puhul aga vara kogumile. [10.09.1997]

§ 181. Ettevõtte ja ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku põhivara soetamiseks tehtavad mahaarvamised

(1) Ettevõte, välja arvatud krediidiasutus ning Hüvitusfond, ja ettevõtlusega tegelev füüsiline isik võivad käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tingimustel I amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara soetamismaksumuse ning kulud nimetatud põhivara parendamiseks ja täiendamiseks, samuti seadmete paigaldamiseks, maha arvata maksustatavast tulust, millest on tehtud käesoleva seaduse §-des 13, 15 ja 17--19 sätestatud mahaarvamised.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud mahaarvamine on lubatud järgmistel tingimustel:

1) ettevõtluses kasutatava I amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara soetamine, parendamine või täiendamine on toimunud maksustamisperioodi jooksul ja see vara asub ning selle kasutamine, parendamine ja täiendamine on toimunud Vabariigi Valitsuse määratud piirkonnas;

2) ettevõtluses kasutatavate seadmete paigaldamine on toimunud maksustamisperioodi jooksul Vabariigi Valitsuse määratud piirkonnas.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud põhivarale ei rakendata käesoleva seaduse §-des 17 ja 18 sätestatut.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud põhivara müümisel kahe aasta jooksul pärast selle soetamist, parendamist, täiendamist või paigaldamist lisatakse selle vara soetamise, parendamise, täiendamise ja paigaldamise kulud, kui need olid maksustatavast tulust maha arvatud, vara müüja maksustatavale tulule.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud mahaarvamise arvestamise ja deklareerimise korra kehtestab rahandusminister. [15.10.1997]

§ 19. Annetused

(1) Maksumaksjal on lubatud arvata oma tulust maha käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 21 nimetatud ühingutele, liitudele ja sihtasutustele ning riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse kultuuri-, spordi-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustele ning kaitsealadele tehtud annetused, mille kogusumma maksustamisperioodil ei ületa 10% maksumaksja tulust, millest on tehtud käesoleva seaduse §-des 13, 17 ja 18 sätestatud mahaarvamised.

(2) Käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 21 nimetatud ühingutel, liitudel ja sihtasutustel on lubatud nende omandis olevate kultuurimälestiste või kaitstavate loodusobjektide hooldamiseks ja restaureerimiseks arvata maha kuni 10% oma ettevõtlusest maksustamisperioodil saadud tulust, millest on tehtud käesoleva seaduse §-des 13, 17 ja 18 sätestatud mahaarvamised. [22.11.1995]

§ 20. Krediidiasutuste eraldised maksuvabasse reservfondi

(1) Krediidiasutus ja Hüvitusfond võib kahjude katmiseks moodustada maksuvaba reservfondi 2% ulatuses laenuportfellist. Eraldised sellesse fondi on lubatud maha arvata maksustatavast tulust.

(2) Maksuvaba reservfondi summad, mis ületavad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud määra, kantakse krediidiasutuse või Hüvitusfondi tuludesse.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud maksuvaba reservfondi arvel kahjude katmise korra kehtestab Eesti Pank. [11.09.1996; 10.09.1997]

§ 21. Tuludest suuremate kulude edasikandmine

(1) Kui käesoleva seaduse §-des 13, 15, 17 ja 18 sätestatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja poolt maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulu, võib maksumaksja tulu ületava kulude summa kanda edasi kuni viiele järgnevale maksustamisperioodile.

(2) Kui eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud maksustatav tulu, kustutatakse edasikantud kulud osaliselt ning nende kustutamata osa kantakse järgnevatele maksustamisperioodidele.

(3) Kui maksumaksjal tekib käesoleva paragrahvi 1. lõikes kirjeldatud edasikantavaid kulusid rohkem kui ühel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle viie aasta vanust kulude summat või selle kustutamata osa järgnevatele maksustamisperioodidele edasi ei kanta. [10.09.1997]

§ 22. Vara võõrandamisest saadud kasu ja kahju arvestamine

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras arvestatakse tulumaksuga maksustamisel maksumaksja vara võõrandamisest saadud kasu ja kahju, välja arvatud kasu ja kahju, mis on saadud ettevõtluses kasutatava käibevara, käesoleva seaduse § 9 2. lõike punktides 7 ja 8 nimetatud vara ning käesoleva seaduse § 17 2. lõikes sätestatud I ja II amortisatsioonigruppi kuuluva vara võõrandamisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3--6 mõistetakse vara all vara, mille võõrandamisest saadud kasu ja kahju käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt maksustamisel arvestatakse.

(3) Summa, mille võrra maksustamisperioodil vara võõrandamisest saadud kasu ületab samal perioodil vara võõrandamisest saadud kahju, arvatakse maksustatava tulu hulka.

(4) Summat, mille võrra maksustamisperioodil vara võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil vara võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata.

(5) Kui maksustamisperioodil vara võõrandamisest saadud kahju summa on suurem kui maksumaksja poolt sellest saadud kasu, võib kasu ületava kahjusumma kanda edasi järgnevatele maksustamisperioodidele.

(6) Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui aruandeperioodil vara võõrandamisest saadud kasu, kustutatakse selline kahju ainult aruandeperioodi kasu ulatuses ning kahju kustutamata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele.

III peatükk. TULU ARVESTAMINE ETTEVÕTTE LIKVIDEERIMISEL, ÜHINEMISEL, JAGUNEMISEL JA ÜMBERKUJUNDAMISEL

[10.09.1997]

§ 23. Vara jaotamine ettevõtte osanikele

(1) Kui ettevõtte vara jaotatakse tema osanikele, arvestatakse vara väärtuseks selle turuhind.

(2) Kui jaotatava vara turuhind erineb vara korrigeeritud maksumusest, käsitatakse seda erinevust ettevõtte kasu või kahjuna.

(3) Kui osanikule jaotatava vara turuhind on suurem osaniku osaluse vähenemisest ettevõtte osa- või aktsiakapitalis, käsitatakse vahet makstud dividendidena, millelt ettevõte on kohustatud tasuma tulumaksu käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud korras.

(4) [kehtetu -- 10.09.1997] [22.11.1995; 10.09.1997]

§ 24. Ettevõtte likvideerimine

(1) Ettevõtte likvideerimiseks käesoleva seaduse mõistes loetakse ainult ettevõtte täielikku likvideerimist ilma õigusjärglaseta.

(2) Igasugust ettevõtte osalist likvideerimist, sealhulgas aktsiate ja osade osalist tagasiostmist osanikelt, käsitatakse käesoleva seaduse mõistes vara jaotamisena ettevõtte osanikele käesoleva seaduse § 23 tähenduses.

(3) Ettevõtte likvideerimisel arvatakse osaniku tuluks summa, mille võrra jaotatava vara väärtus ületab osaniku osaluse ettevõtte osa- või aktsiakapitalis. Summa, mille võrra osaniku osalus ettevõtte osa- või aktsiakapitalis ületab jaotatava vara väärtuse, loetakse osaniku kahjuks, mida käsitatakse samalaadselt käesoleva seaduse § 22 lõigetes 4--6 käsitletud kahjuga vara võõrandamisest.

(4) Ettevõtte likvideerimisel arvestatakse maksustatava tulu määramisel likvideerimisperioodi jooksul saadavaid tulusid ja kulusid käesolevas seaduses sätestatud korras. [27.06.1994; 22.11.1995; 10.09.1997]

§ 25. Ettevõtte ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

(1) Vara ümberpaigutamist seoses ettevõtte ühinemise, jagunemise või ümberkujundamisega ei arvestata tuluna, kui kogu paigutatud vara eest omandati osalus.

(2) Ümberpaigutatud vara soetamismaksumuseks võetakse vastava vara korrigeeritud maksumus ühendatavas, jagunevas või ümberkujundatavas ettevõttes vahetult enne selle vara ümberpaigutamist. [15.02.1995; 10.09.1997]

§ 251 [kehtetu -- 10.09.1997]

IV peatükk. MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 26. Tulumaksu kinnipidamine

(1) Ettevõte, asutus, ettevõtlusega tegelev füüsiline isik või füüsilisest isikust tööandja, kes teeb käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud väljamakseid, samuti mitteresident, kes teeb eelnimetatud väljamakseid läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha, on kohustatud nendelt kinni pidama tulumaksu käesoleva paragrahvi 3. lõikes toodud määrade järgi.

(2) Tulumaks peetakse kinni:

1) residendile põhitöökohas makstavalt palgalt, preemialt ja muudelt tasudelt, arvestades käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud maksuvaba tulu;

2) pensionidelt ja stipendiumidelt, mis ei kuulu käesoleva seaduse § 9 2. lõike punktides 13 ja 14 nimetatute hulka;

3) residendile väljaspool põhitöökohta ja mitteresidendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt, preemialt ja muudelt tasudelt;

4) residendile väljamakstavalt elatiselt;

5) mitteresidendile makstavalt tasult Eestis osutatud teenuste eest, kaasa arvatud juhtimis- ja konsultatsiooniteenused;

6) mitteresidendile ja residendist füüsilisele isikule makstavalt litsentsitasult, välja arvatud käesoleva lõike punktis 10 nimetatud renditasu;

7) mitteresidendist kunstnikule, sportlasele või kolmandale isikule kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult;

8) mitteresidendile ja residendist füüsilisele isikule residendist krediidiasutuste ja Hüvitusfondi poolt makstavatelt intressidelt;

9) mitteresidendile ja residendist füüsilisele isikule makstavatelt intressidelt, välja arvatud käesoleva lõike punktis 8 nimetatud intressid;

10) mitteresidendile ja residendist füüsilisele isikule makstavalt renditasult, sealhulgas tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise eest tehtud väljamaksetelt;

11) mitteresidendile makstavatelt dividendidelt.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud väljamaksetelt peetakse tulumaksu kinni järgmiste määrade järgi:

1) punktides 1--4, 9 ja 11 nimetatutelt -- 26%;

2) punktides 5--7 nimetatutelt -- 15%;

3) punktis 8 nimetatutelt -- 10%;

4) punktis 10 nimetatutelt -- 5%.

(4) Dividendide väljamaksmisel makstakse tulumaksu käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud korras.

(5) Füüsiline või juriidiline isik, kes teeb maksumaksjale väljamakseid ja on käesoleva seaduse alusel kohustatud nendelt kinni pidama tulumaksu, on kohustatud kinnipeetud tulumaksu üle kandma maksuameti kohaliku asutuse pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks ja esitama samaks tähtajaks vastava maksudeklaratsiooni.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud kinnipidamisi tegev isik on kohustatud 1. veebruariks andma isikule, kellele eelmisel aastal tehtud väljamakselt tulumaks kinni peeti, sellekohase tõendi ja edastama tõendi koopia samaks tähtpäevaks oma asu- või elukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud kinnipidamised on mitteresidendist väljamakse saajale Eestis asuvatest tuluallikatest saadud tulu maksustamisel lõplikuks tulumaksuks käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud väljamaksetena saadavate tulude osas. [22.11.1995; 11.09.1996; 10.09.1997]

§ 27. Tuludeklaratsioonid

(1) Ettevõte on kohustatud esitama oma asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodi tuludeklaratsiooni koos raamatupidamise aastaaruandega maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul.

(11) Mitteresident, kes sai tulu läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha, on kohustatud esitama maksustamisperioodi tulude kohta, mida ta sai läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha, tuludeklaratsiooni oma püsiva tegevuskoha asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul, tegevuse lõpetamisel kahe kuu jooksul, arvates tegevuse lõpetamist.

(12) Kasu kohta, mida mitteresident sai eelmisel kalendriaastal Eestis asuva vara, sealhulgas Eestis registreeritud ettevõtete poolt väljalastud väärtpaberite võõrandamisest, on ta kohustatud esitama Maksuametile tuludeklaratsiooni 31. märtsiks, kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja võõrandamisel aga kuu aja jooksul pärast tehingu toimumist.

(2) Likvideerimise korral on ettevõte kohustatud esitama tuludeklaratsiooni rahandusministri poolt kehtestatud korras.

(3) Tulu saav füüsiline isik, välja arvatud residendist füüsiline isik, kelle tulu maksustamisperioodil ei ületa käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud maksuvaba tulu määra, või isik, kes on sätestatud käesoleva seaduse § 26 7. lõikes või käesoleva paragrahvi 31. lõikes, on kohustatud esitama elukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Residentidest abikaasad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni.

(31) Maksumaksja, kes maksustamisperioodil sai tulu ainult ühes töökohas töötamisest ja käesoleva seaduse § 7 3. lõikes nimetatud intresse ning kellele tehtud väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks käesoleva seaduse § 26 2. lõike punktide 1 ja 8 alusel, ei ole kohustatud esitama tuludeklaratsiooni.

(4) Tuludeklaratsioonide vormid ja täitmise korra kehtestab rahandusminister. [22.11.1995; 10.09.1997]

§ 28. Maksusumma ümberarvutused tuludeklaratsioonis

Aasta tuludeklaratsioonis arvatakse maksustamisperioodi tulumaksu kogusummast maha summad, mis sellel perioodil on kinni peetud või makstud käesoleva seaduse §-de 26, 31 ja 32 alusel, ning summad, mis kuuluvad mahaarvamisele käesoleva seaduse § 30 alusel. [22.11.1995]

§ 29. Aasta tulumaksu lõpliku summa tasumine

(1) Tuludeklaratsiooni järgi juurdemaksmisele kuuluva maksusumma on füüsiline isik kohustatud tasuma hiljemalt jooksva aasta 1. juuliks maksuameti kohaliku asutuse pangakontole.

(2) Ettevõte ja mitteresident, kes sai tulu läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha, tasub tuludeklaratsiooni järgi juurdemaksmisele kuuluva maksusumma tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks.

(3) Füüsilisest isikust maksumaksja poolt enammakstud maksusummad kuuluvad Maksuameti poolt tagastamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtajal. [2.12.1996; 10.09.1997]

§ 30. Välisriigis tasutud tulumaksu arvestamine

(1) Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välisriigis, arvestatakse tema poolt tasumisele kuuluva tulumaksu arvutamisel välisriigis tasutud tulumaksu käesolevas paragrahvis sätestatud viisil.

(2) Kui välisriigis saadud tulult käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, kuulub saadud vahe tulumaksuna tasumisele kehtestatud korras.

(3) Kui välisriigis saadud tulult käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu ei kompenseerita.

(4) Kui maksumaksja on saanud tulu mitmes välisriigis, arvutatakse tema tulumaks igas riigis saadud tulu kohta eraldi.

§ 31. Avansilised maksed

(1) Ettevõte, välja arvatud käesoleva seaduse § 35 alusel maksustatav kindlustusselts, on kohustatud maksustamisperioodi kestel iga kuu 25. kuupäevaks tasuma avansilisi makseid järgmiselt:

1) kuni 1997. aasta 1. jaanuarini:

I ja II kvartalis 1/9 ulatuses eelmise maksustamisperioodi üheksa kuu tuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust,

III ja IV kvartalis 1/12 ulatuses eelmise maksustamisperioodi aastatuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust;

2) alates 1997. aasta 1. jaanuarist 1/12 ulatuses eelmisel maksustamisperioodil esitatud tuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust.

(2) Esimese maksustamisperioodi kestel ettevõte ja ettevõtlusega tegelev füüsiline isik ei ole kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid.

(3) Ettevõte, millel maksustatav tulu, arvestades käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud edasikantavaid kulusid, jooksval maksustamisperioodil puudub, ei ole kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid.

(4) Ettevõtlusest tulu saav füüsiline isik on kohustatud maksustamisperioodi kestel tasuma tulumaksu avansiliste maksetena hiljemalt kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks 1/4 ulatuses eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulult arvestatud tulumaksu summast.

(5) Ettevõtte või ettevõtlusest tulu saava füüsilise isiku taotlusel, kelle tulu tema arvestuse järgi on maksustamisperioodil väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust, võib Maksuamet lubada avansiliste maksete vähendamist. [22.11.1995; 10.09.1997]

V peatükk. MÕNEDEST TULUALLIKATEST SAADAVA TULU MAKSUSTAMISE ERISÄTTED

§ 32. Dividendide maksustamine

(1) Osanikele dividendide väljamaksmisel on ettevõte kohustatud maksma tulumaksu ulatuses, mis vastab 26/74 dividendide summast.

(2) Vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvestatud maksusumma on ettevõte kohustatud riigieelarvesse üle kandma hiljemalt dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 25. kuupäevaks ja esitama vastava maksudeklaratsiooni.

(3) Ettevõte võib oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata maksustamisperioodil dividendidelt vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele tasutud maksusumma. Kui vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele tasutud maksusumma on suurem maksustamisperioodil ettevõtte poolt tasumisele kuuluvast tulumaksust, on ettevõttel õigus nimetatud vahe maha arvata oma järgmiste maksustamisperioodide tulumaksust.

(4) Ettevõte, kelle omandis on 5% või rohkem teise ettevõtte aktsia- või osakapitalist, või õigusaktide alusel asutatud investeerimisfond loob dividendiarve, kuhu ta kannab talle kui osanikule teise ettevõtte poolt makstavate dividendide summa. Oma osanikele dividendide maksmisel arvatakse väljamakstavate dividendide summa maha dividendiarvelt. Dividendiarvelt makstud dividendidele ei kehti käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel makstav tulumaks.

(5) Residendist maksumaksja, kes saab dividende ettevõttest, ei lisa neid maksudeklaratsioonis oma tulule, kuid deklareerib need seal maksustamisele mittekuuluva tuluna. [22.11.1995; 10.09.1997]

§ 33. Erisoodustuste maksustamine

(1) Ettevõte, asutus, ettevõtlusega tegelev füüsiline isik või muu füüsilisest isikust tööandja, kes annab erisoodustusi, maksab käesolevas paragrahvis sätestatud erisoodustuste hinnalt tulumaksu.

(2) Erisoodustuseks käesoleva seaduse mõistes on igasugune kaup, teenus, muu loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida tööandja annab füüsilisele isikule seoses töösuhtega, sealhulgas:

1) eluaseme kulude täielik või osaline katmine;

2) sõiduvahendi, sealhulgas ametiauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööülesannete või tööandja ettevõtlusega mitte seotud tegevuseks;

3) laenu andmine keskmisest intressist madalama intressiga;

4) kauba, vara või teenuste tasuta üleandmine või müük soodustushinnaga;

5) kindlustusmaksete tasumine tööandja poolt, kui see ei ole ette nähtud seadusega;

6) töö- ja teenistuslähetuste päevarahade ja majutamiskulude ning isikliku sõiduvahendi kasutamise eest hüvitiste maksmine üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärade;

7) igasugune muu käesolevas lõikes toodud määratluse alla kuuluv soodustus, välja arvatud igasugune rahaline väljamakse, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks või tasuks osutatud teenuste eest, ning väljamaksed, mis käesoleva seaduse § 9 2. lõike alusel tulu hulka ei kuulu.

(21) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud erisoodustuse hind määratakse turuhinna järgi rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras.

(22) Kolmanda isiku poolt tööandja nimel või arvel antud erisoodustus loetakse tööandja antud erisoodustuseks. Ettevõttele, asutusele või ettevõtlusega tegelevale füüsilisele isikule kaupu või teenuseid müüvale, kuid töösuhtes mitte olevale isikule antud erisoodustust käsitletakse kui töötajale antud erisoodustust. Töötajaga seotud isikule antud erisoodustus loetakse töötajale antud erisoodustuseks.

(3) Ettevõte, asutus, ettevõtlusega tegelev füüsiline isik või füüsilisest isikust tööandja arvutab maksu kord kuus kõikide tema poolt tehtud erisoodustuste summalt ning deklareerib ja maksab selle rahandusministri poolt kehtestatud korras riigieelarvesse. [10.09.1997]

§ 34 [kehtetu -- 10.09.1997]

§ 35. Kindlustusseltside maksustamine

(1) Kindlustusselts maksab kindlustustegevuselt käesoleva seadusega kehtestatud maksuna 4% maksustamisperioodi kindlustusmaksete (preemiate) summast, välja arvatud elu-, pensioni-, tervise- ja liikluskindlustus.

(2) Kindlustusselts maksab kindlustustegevuselt käesoleva seadusega kehtestatud maksuna 1% maksustamisperioodi elu-, pensioni- ning tervisekindlustuse kindlustusmaksete (preemiate) summast.

(3) Kindlustusmaksete summa käesoleva seaduse mõistes on kindlustusmaksete kogusumma, millest on maha arvatud Vabariigi Valitsuse poolt määratud kohustuslikus korras Kindlustusinspektsioonile ülekantavad summad ja edasikindlustuslepingu alusel makstavad preemiad.

(4) Kindlustusselts maksab maksustamisperioodi kestel iga kuu 25. kuupäevaks eelmise kuu kindlustusmaksete summalt käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes toodud maksumäärade järgi avansilisi makseid. [22.11.1995; 10.09.1997]

§ 36. Kasu mittetunnistamine varaga seotud kindlustusjuhtumite ja vara sundvõõrandamise korral

(1) Varakindlustusjuhtumite korral, mille puhul kindlustusmaksed on tehtud maksustamata tulust, ning vara sundvõõrandamise korral võib rahandusministri poolt kehtestatud korras ja ulatuses kasu mitte tunnistada juhul, kui hüvitisi kasutatakse hävinud, vigastatud, muul viisil kaotatud või sundvõõrandatud vara asendamiseks sarnase varaga.

(2) Juhul kui käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel kasu ei tunnistata, loetakse asendusvara korrigeeritud maksumuseks endise vara korrigeeritud maksumus.

VI peatükk. LÕPPSÄTTED

§ 37. Raamatupidamine

(1) Maksumaksja raamatupidamine peab selgesti väljendama maksumaksja tulu. Tulude ja kulude ajatamise reeglid kehtestab rahandusminister.

(2) Füüsilisest isikust maksumaksja võib oma ettevõtluse raamatupidamises kasutada kassapõhist või tekkepõhist arvestusprintsiipi. Kõik muud maksumaksjad on kohustatud kasutama tekkepõhist arvestusprintsiipi.

(3) Maksuameti nõusolekul võib kassapõhist arvestusprintsiipi kasutav füüsilisest isikust maksumaksja minna üle tekkepõhisele arvestusprintsiibile.

(4) Kui füüsilisest isikust maksumaksja tulu osutub tekkepõhisele arvestusprintsiibile ülemineku tõttu selle kasutamise esimesel maksustamisperioodil suuremaks, kui see oleks olnud kassapõhise arvestusprintsiibi puhul, käsitatakse arvestusprintsiibi muutmise tõttu tekkinud maksustatava tulu suurenemist nii, nagu oleks 1/3 sellest suurenemisest saadud uue printsiibi kasutamise esimesel maksustamisperioodil ja ülejäänud 2/3 võrdsete osadena kummalgi kahest järgnevast maksustamisperioodist.

(5) Tekkepõhist arvestusprintsiipi kasutavate omavahel seotud füüsiliste isikute või ettevõtete vahelisi makseid või kohustusi ei tohi kuludena näidata enne seda maksustamisperioodi, mil seotud isik või ettevõte on need arvanud oma tuludesse või tasunud.

(6) Kui omavahel seotud residendist ja mitteresidendist isikute vahel tehtava tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud iseseisvate isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud. Tehingute väärtuse määramise meetodid kehtestab rahandusminister. [10.09.1997]

§ 38. Seaduse rakendamine

(1) [kehtetu -- 10.09.1997]

(2) Residendist füüsilistele isikutele krediidiasutuste poolt 1994. aasta eest makstavaid intresse ei maksustata.

(3) Ettevõtetele, kes on saanud tulumaksusoodustusi enne käesoleva seaduse jõustumist, säilitatakse need soodustused kuni nende kehtivusaja lõppemiseni.

(4) 1993. aasta tulude kohta esitatakse tuludeklaratsioonid ja makstakse tulumaksu vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksu seadusele ja Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seadusele.

(5) Käesoleva seaduse § 9 2. lõike punktis 8 sätestatud kasu ja punktides 19--21 sätestatud tulu ei kuulu residendist maksumaksja 1995. aasta maksustatava tulu hulka ja neid ei maksustata tulumaksuga. [21.02.1996; 2.04.1996; 10.09.1997]

§ 39. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Kehtetuks tunnistatakse:

1) Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seadus (RT 1990, 14, 151; 1991, 15, 209; 36, 445; 1992, 11, 162; 34, 441);

2) Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksu seadus (RT 1991, 36, 446; 1992, 34, 442; 1993, 6, 95);

3) Eesti Vabariigi tegevusloamaksu seadus (RT 1990, 11, 117; 1992, 6, 84).

§ 40. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuaril.

/otsingu_soovitused.json