Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra» muutmine ja täiendamine

Vastu võetud 20.01.1998 nr 10

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230) paragrahvi 17 lõike 2, maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 74, 1230; 81, 1363) paragrahvi 15 lõike 1 ja paragrahvi 38 ning Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264) paragrahvi 29 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra» (RT 1993, 7, 106; RT I 1993, 51, 700; 64, 903; 1994, 52, 881; 67, 1166; 1995, 5, 44; 32, 392) muudatused ja täiendused (juurde lisatud).

2. Justiitsministeeriumil vormistada «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra» terviktekst ning esitada see Riigikantseleile Riigi Teatajas avaldamiseks.

3. Tunnistada kehtetuks:

1) Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 1992. a. määrus nr. 42 «Maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise korra kohta» (RT 1992, 6, 101; RT I 1993, 54, 757);

2) Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 1993. a. määrus nr. 307 «Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punkti 5 ja lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse otsuste vastuvõtmise korra kohta» (RT I 1993, 66, 939; 1994, 52, 882);

3) Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 1995. a. määrus nr. 97 «Nõudeõiguse osast suurema pindalaga õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korral riigile võla tasumise korra kinnitamine» (RT I 1995, 31, 388).

«Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra» muudatused ja täiendused

1. Punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«1. Käesolev «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord» (edaspidi kord) on kehtestatud omandireformi aluste seaduse paragrahvi 17 lõike 2, maareformi seaduse paragrahvi 15 lõike 1 ja paragrahvi 38 ning põllumajandusreformi seaduse paragrahvi 29 alusel.».

2. Punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

3. Punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«6. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvile 19 lahendatakse vara tagastamisest tulenevad vaidlused kohtu korras.

Kohtueelselt lahendavad vara tagastamise menetluse käigus tehtud otsuste peale esitatud kaebusi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjonid, kes võivad tegutseda ka lepituskomisjonina.».

4. Punkti 9 teises lõigus asendatakse sõnad «maa- või linnavalitsus» sõnadega «maavalitsus või Tallinna, Kohtla-Järve, Narva, Pärnu või Tartu linn».

5. Punkti 10 lisatakse pärast sõnu «(kaasa arvatud)» sõnad «või seadusega kehtestatud muuks tähtajaks,» ning asendatakse viide «(RT 1992, 27, 353)» viitega «(RT 1992, 27, 353; 1993, 11, 172)».

6. Punkti 12 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«12. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 7 lõikele 3 lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotlused riikidevahelise kokkuleppega.».

7. Punkti 13 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«13. Eesti Vabariigi poolt NSV Liidu sõjaväebaaside jaoks sundvõõrandatud maa tagastatakse NSV Liidu sõjaväebaaside jaoks sundvõõrandatud maa tagastamise, kompenseerimise ja asendamise seaduses (RT I 1994, 3, 16; 1997, 37/38, 570) ettenähtud korras.».

8. Punktist 15 jäetakse välja sõna «esmatasandi».

9. Korda täiendatakse punktiga 16¹ järgmises sõnastuses:

«16¹. Kui vara tagastamist taotleb ühiskondlik organisatsioon või usuühing, tuleb tal esitada kohtu otsus, millega on vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 9 lõikele 2 tunnistatud tema õigust olla omandireformi õigustatud subjektiks.

Kui tagastamist taotleb avalik-õiguslik juriidiline isik, peab ta vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 9 lõikele 4 olema tunnistatud õigustatud subjektiks seadusega.».

10. Punkti 17 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«17. Kui õigustatud subjekt sureb enne õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise otsuse tegemist, on tema nõudeõigus omandireformi aluste seaduse paragrahvi 16¹ lõike 1 kohaselt päritav tsiviilseadustes sätestatud korras ning õigustatud subjektiks tunnistamise otsus on pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks.

Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduse tähtaegselt esitanud isik sureb enne õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse tegemist ning kohalik komisjon tuvastab, et isik vastas õigustatud subjektiks tunnistamise tingimustele, võtab komisjon vastu otsuse, millega tunnustab surnud isikut õigustatud subjektina ning loeb tema nõudeõiguse omandireformi aluste seaduse paragrahvis 16¹ lõike 1 kohaselt päritavaks tsiviilseadustes sätestatud korras. Komisjoni otsus on pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks.».

11. Korda täiendatakse punktiga 22¹ järgmises sõnastuses:

«22¹. Kaebused kohalike komisjonide otsuste ebaseaduslikkuse kohta lahendab vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 19 lõikele 1 kohus.

Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 16 lõikele 2 lahendab kohalike komisjonide õigustatud subjektiks tunnistamise, avalduse menetlemise lõpetamise või avalduse rahuldamata jätmise otsuste peale esitatud kaebusi kohtuväliselt Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjon.».

12. Punkti 23 lisatakse pärast sõnu «tagastamise otsustamisel» sõnad «ja teatab tähtaja, mille jooksul küsimus otsustatakse.».

13. Punkti 26 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«26. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 17 lõikele 8 on õigustatud subjektil ja õigustatud subjekte esindaval ühendusel õigus saada tagastamise läbiviijalt teavet vara tagastamise käigu kohta, esitada täiendavaid dokumente ja tõendeid ning nõuda abinõude rakendamist vara säilimise tagamiseks.».

14. Punkti 27 teist ja kolmandat lõiku muudetakse ja sõnastatakse need järgmiselt:

«Kui valla- või linnavalitsusel on tekkinud kahtlus vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes, tellib ta Keskkonnaministeeriumi juures tegutseva ametkondadevahelise metoodilise ekspertkomisjoni poolt atesteeritud eksperdilt eksperthinnangu ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 8 punktide 1 ja 2 ning lõigete 9 ja 10 sätetele. Ekspertiisi tellimisest teatab valla- või linnavalitsus õigustatud subjektile, ehitise valdajale, üürnikele ja rentnikele, kellel on õigus esitada eksperdile tõendeid ja dokumente. Eksperthinnangu kinnitab valla- või linnavalitsus.

Valla- või linnavalitsuse poolt tellitud ekspertiisi kulud kaetakse vara erastamisest kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi laekunud rahast. Kui nimetatud rahast ei jätku, kaetakse kulud Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist eraldatud rahast.».

15. Punktis 28 asendatakse sõnad «paragrahvi 12 8. lõikes» sõnadega «paragrahvi 12 lõikes 8».

Punkti täiendatakse teise lõiguga järgmises sõnastuses:

«Kui vara ei ole individualiseeritaval kujul säilinud, teeb valla- või linnavalitsus tagastamisest keeldumise korralduse, viidates omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktile 2 ning lõike 8 sellekohasele punktile. Kui omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 9 alusel otsustatakse tagastada vara mõtteline osa, tehakse korraldus vara ülejäänud osa tagastamisest keeldumise kohta.».

16. Punktis 29 asendatakse sõnad «paragrahvi 12 lõike 3 punktide 3--6 ning lõike 4» sõnadega «paragrahvi 12 lõike 3 punktide 3--5, 7 ja 8 ning lõike 6».

17. Punkti 30 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«30. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 17 lõikele 2 vara maksumust selle tagastamisel kindlaks ei määrata, kui seadusest ei tulene teisiti.».

18. Punkti 31 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«31. Kui taotletakse vara tagastamist, milleks on omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 5 esitatud loetelusse kuuluv objekt või haldushoone ning valla- või linnavalitsus loeb selle tagastamise ebaotstarbekaks, esitab ta küsimuse kohaliku omavalitsuse volikogule seisukoha võtmiseks ning teatab sellest õigustatud subjektile. Õigustatud subjektil on õigus esitada volikogule oma vastuväited ühe kuu jooksul valla- või linnavalitsuse teate saamise päevast. Kui õigustatud subjekt ühe kuu jooksul teate kättesaamise päevast ei ole kirjalikult oma vastuväiteid esitanud, loetakse, et tal neid ei ole. Kui volikogu ei poolda vara tagastamist, teeb ta Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta vara tagastamata. Ettepanek esitatakse Rahandusministeeriumi kaudu. Rahandusministeerium esitab küsimuse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks ühe kuu jooksul pärast seda, kui kõik vajalikud materjalid on talle laekunud.

Kui taotletakse vara tagastamist, milleks on omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 5 esitatud loetelusse kuuluv riikliku tähtsusega objekt või riigi valduses olev haldushoone, teatab valla- või linnavalitsus sellest koos oma seisukohaga ning andmetega õigustatud subjekti kohta ministeeriumile, kelle valitsemisalasse vara kuulub. Kui vara ei kuulu ühegi ministeeriumi valitsemisalasse, teatab valla- või linnavalitsus vara tagastamise taotlusest Rahandusministeeriumile.

Kui ministeerium on seisukohal, et vara ei tule tagastada, teatab ta sellest valla- või linnavalitsusele. Kui ministeerium ei ole ühe kuu jooksul saatnud teadet oma seisukoha kohta valla- või linnavalitsusele, loetakse, et tal ei ole vastuväiteid vara tagastamise suhtes. Kui valla- või linnavalitsus on saanud ministeeriumi teate vara tagastamise ebaotstarbekuse kohta, peatab ta tagastamismenetluse.

Ministeerium teatab oma seisukohast õigustatud subjektile ning teeb talle ettepaneku esitada oma vastuväited ühe kuu jooksul. Kui õigustatud subjekt ei ole ühe kuu jooksul teate kättesaamise päevast esitanud kirjalikult oma vastuväiteid, loetakse, et tal neid ei ole.

Ministeerium esitab kolme kuu jooksul valla- või linnavalitsuse teate saamise päevast arvates Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 5 toodud loetelusse kuuluv objekt või haldushoone tagastamata.

Vabariigi Valitsusele esitatav ministeeriumi ettepanek peab sisaldama andmeid vara kohta (vara praegune valdaja, vara kirjeldus, sh. andmed ümberehituste kohta, vara praegune kasutamine, vara võõrandamisaegne maksumus jt.), valla- või linnavalitsuse seisukohta, õigustatud subjekti vastuväiteid ja vara tagastamata jätmise põhjendust.

Vabariigi Valitsuse otsuse saadab Riigikantselei ettepaneku teinud ministeeriumile. Ministeerium edastab otsuse kohaliku omavalitsuse volikogule, õigustatud subjektile ning vara praegusele valdajale.

Kui Vabariigi Valitsus otsustas jätta vara tagastamata, lõpetab valla- või linnavalitsus tagastamismenetluse ja alustab vara kompenseerimise menetlust ning teatab sellest õigustatud subjektile. Kui Vabariigi Valitsus on jätnud ettepaneku rahuldamata, jätkab valla- või linnavalitsus vara tagastamise menetlust.».

19. Korda täiendatakse punktidega 31¹, 31², 31³ ja 31⁴ järgmises sõnastuses:

«31¹. Kui taotletakse vara tagastamist, mille senisel sihtotstarbel edasist kasutamist peab valla- või linnavalitsus vajalikuks, esitab ta valla- või linnavolikogule ettepaneku võtta vastu otsus, mille kohaselt vara tagastatakse tingimusel, et õigustatud subjekt nõustub vara senisel sihtotstarbel kasutamisega ning sõlmib sellekohase lepingu. Valla- või linnavalitsus teatab oma ettepanekust õigustatud subjektile, kellel on õigus esitada oma vastuväited volikogule.

Kui vara senisel sihtotstarbel kasutamine on seotud riigiasutuse tegevusega, teatab valla- või linnavalitsus vara tagastamise taotlusest ning oma seisukohast ministeeriumile, kelle valitsemisalasse see küsimus kuulub. Kui ministeerium on seisukohal, et vara tuleb kasutada senisel sihtotstarbel, teatab ta oma seisukoha valla- või linnavalitsusele. Kui ministeerium ei ole teatanud oma seisukohta ühe kuu jooksul valla- või linnavalitsuse teate saamise päevast, loetakse, et ta ei taotle vara edasist kasutamist senisel sihtotstarbel.

Kui ministeerium on teatanud oma kavatsusest esitada Vabariigi Valitsusele taotlus kehtestada omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 6 alusel vara tagastamise eeltingimuseks vara senisel sihtotstarbel kasutamine, peatab valla- või linnavalitsus vara tagastamise menetluse ja teatab sellest õigustatud subjektile ning teeb ettepaneku esitada oma vastuväited ühe kuu jooksul. Kui õigustatud subjekt ei ole ühe kuu jooksul teate kättesaamise päevast esitanud kirjalikult oma vastuväiteid, loetakse, et tal neid ei ole. Kui õigustatud subjekt on oma vastuväited esitanud, saadab valla- või linnavalitsus need koos oma seisukohaga ministeeriumile.

Ministeeriumi taotlus Vabariigi Valitsusele peab sisaldama vara kirjeldust, andmeid selle kohta kes, mis otstarbel ja kui kaua vara kasutab, vara senisel sihtotstarbel edasise kasutamise põhjendust, valla- või linnavalitsuse seisukohta, õigustatud subjekti vastuväiteid ning õigustatud subjektiga sõlmitava lepingu põhitingimusi.

Kui Vabariigi Valitsus või kohaliku omavalitsuse volikogu on vastu võtnud otsuse, milles nähakse vara tagastamise eeltingimusena ette õigustatud subjektiga lepingu sõlmimine vara senisel sihtotstarbel edasise kasutamise kohta, määrab valla- või linnavalitsus oma korraldusega kindlaks sõlmitava lepingu tingimused, lepingupooled ja lepingu sõlmimise tähtaja ning teeb korralduse teatavaks õigustatud subjektile ja teisele lepingupoolele. Lepingu sõlmimiseks määratud tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud päevast, millal lepingupooled said kätte valla- või linnavalitsuse korralduse ärakirja.

Kui vara senisel sihtotstarbel edasise kasutamise leping on sõlmitud, teeb valla- või linnavalitsus korralduse vara õigustatud subjektile tagastamise kohta. Kui õigustatud subjekt ei sõlmi mõjuva põhjuseta ettenähtud tähtajal lepingut, teeb valla- või linnavalitsus korralduse omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 6 alusel vara tagastamisest keeldumise ja kompenseerimismenetluse alustamise kohta ning saadab kümne päeva jooksul korralduse tegemise päevast selle ärakirja õigustatud subjektile.

31². Kui omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 6 sätetest tulenevalt on vara tagastamise eeltingimuseks õigustatud subjektiga kaitsereþiimi tagamise lepingu sõlmimine, teeb valla- või linnavalitsus korralduse lepingu poolte, tingimuste ja sõlmimise tähtaja kohta. Lepingu sõlmimiseks määratud tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud päevast, millal lepingupooled said kätte valla- või linnavalitsuse korralduse ärakirja.

Kui õigustatud subjekt ei sõlmi ettenähtud tähtajal mõjuva põhjuseta lepingut, teeb valla- või linnavalitsus korralduse omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 6 alusel vara tagastamisest keeldumise ja kompenseerimismenetluse alustamise kohta ning saadab kümne päeva jooksul korralduse tegemise päevast korralduse ärakirja õigustatud subjektile.

31³. Kui vara eraldamine selle tagastamise korral teeks ülejäänud vara sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks või kui ehitisega majanduslikult seotud kõrvalhoone tagastamise korral oleks häiritud ehitise normaalne ekspluateerimine, teeb valla- või linnavalitsus maavanemale ettepaneku võtta vastu omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktis 7 ettenähtud otsus. Oma taotlusest teatab valla- või linnavalitsus õigustatud subjektile ettepanekuga esitada vastuväited maavanemale. Kui õigustatud subjekt ei ole ühe kuu jooksul teate kättesaamise päevast oma vastuväiteid kirjalikult esitanud, loetakse, et tal neid ei ole.

Kui maavanem teeb taotletud otsuse, annab valla- või linnavalitsus korralduse vara tagastamisest keeldumise kohta, alustab vara kompenseerimise menetlust ja teatab sellest õigustatud subjektile.

31⁴. Kui seadusega on avalik-õiguslik juriidiline isik tunnistatud õigustatud subjektiks, tagastatakse talle vara selles seaduses ettenähtud koosseisus. Vara tagastamist korraldab vara asukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Kui õigustatud subjektiks tunnistamise seaduses pole tagastamisele kuuluvat vara nimetatud, määrab õigusvastaselt võõrandatud vara kindlaks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohalik komisjon ning vara tagastamist korraldab valla- või linnavalitsus omandireformi aluste seaduses sätestatud alustel ja korras.».

20. Punkti 32 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«32. Kui vara tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti, tagastatakse vara omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 2 alusel nende kaasomandisse vastavalt nende osadele.».

21. Punkt 33 tunnistatakse kehtetuks.

22. Punkti 34 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«34. Kui vara tagastamist on õigustatud nõudma mitu isikut, tagastatakse omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 2 kohaselt kogu vara, kui vähemalt üks isik seda nõuab. Vara tagasisaanud isik peab kompenseerima teistele isikutele nende osa õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse (RT I 1993, 30, 509; 1994, 8, 106; 51, 859; 54, 905; 1995, 29, 357; 1997, 13, 210) paragrahvis 11 ettenähtud korras.

Maa tagastamisel talitatakse sel juhul maareformi seaduse paragrahvi 14 lõigete 3--5 sätete kohaselt.».

23. Korda täiendatakse punktidega 34¹ ja 34² järgmises sõnastuses:

«34¹. Kui vara tagastamise nõudeõigus on loovutatud teisele isikule loovutamise ajal kehtinud seaduste kohaselt, otsustatakse vara tagastada isikule, kellele vara tagastamise nõudeõigus kuulub vara tagastamise korralduse tegemise ajal.

34². Kui õigustatud subjekt on vara tagastamise otsustamise ajaks surnud, otsustatakse vara tagastada isikutele, kes on vara tagastamise nõudeõiguse pärinud. Selleks tuleb valla- või linnavalitsusele esitada notari väljastatud pärimisõiguse tunnistus või selle notariaalselt tõestatud ärakiri.».

24. Punkti 36 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«36. Valla- või linnavalitsuse korralduse ärakiri vara tagastamise või sellest keeldumise kohta saadetakse õigustatud subjektidele kümne päeva jooksul korralduse andmise päevast arvates. Kui vara otsustati tagastada, tehakse samal ajal õigustatud subjektidele teatavaks vara üleandmise aeg ja koht.».

25. Punkti 39 esimest lõiku muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«39. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõikele 1 on isikud, kelle omandis on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, kohustatud tagastama selle õigustatud subjektile, kui omandireformi aluste seadusest ei tulene teisiti.».

Punkti 39 kolmandas lõigus asendatakse sõnad «Kohalik omavalitsus» sõnadega «Valla- või linnavalitsus».

26. Punkti 40 viimast lõiku muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«Kui õigustatud subjekt ei võta pärast tagastamise otsustamist mõjuva põhjuseta talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vara vastu, lõpetab valla- või linnavalitsus omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 7 alusel oma korraldusega tagastamismenetluse ning tühistab tagastamise korralduse. Kompenseerimismenetlust sel juhul ei alustata.».

27. Korda täiendatakse punktiga 40¹ järgmises sõnastuses:

«40¹. Õigustatud subjektile elamu üleandmisel antakse talle üle ka üürnikega sõlmitud üürilepingud. Kui kirjalik üürileping on üürnikuga sõlmimata, tuleb see omandireformi kohustatud subjektil üürnikuga sõlmida omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12¹ lõike 1 kohaselt enne tagastatava elamu üleandmist.

Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12¹ lõike 12 kohaselt on kohalik omavalitsus enne elamu tagastamist kohustatud üürnikke informeerima elamu tagastamise otsusest. Selleks peab valla- või linnavalitsus saatma üürnikele hiljemalt kümme päeva enne määratud üleandmise tähtpäeva vastava teate, näidates selles, kellele elamu tagastatakse.».

28. Punkti 42 esimene lõik tunnistatakse kehtetuks.

29. Korda täiendatakse punktiga 44¹ järgmises sõnastuses:

«44¹. Kui vara üleandmiseks määratud ajal keeldub vara üleandmiseks kohustatud isik vara üle andmast või kui õigustatud subjekt vara vastu ei võta, koostab valla- või linnavalitsuse esindaja selle kohta akti, millele kirjutavad alla valla- või linnavalitsuse esindaja, üleandmiseks kohustatud isik või õigustatud subjekt ning üleandmise juurde kutsutud isikud.».

30. Punkti 45 lisatakse pärast sõnu «üleandmise akti» sõnad «või punktis 44¹ näidatud akti».

31. Punkti 48 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«48. Omandiõigus tagastatud varale läheb õigustatud subjektile üle vara üleandmise akti või punktis 44¹ näidatud vara üleandmisest keeldumise akti koostamise päevast, kui vara tagastamise korralduses ei ole ette nähtud või kui seadusest ei tulene teisiti.».

32. Korda täiendatakse punktidega 48¹, 48² ja 48³ järgmises sõnastuses:

«48¹. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 17 lõikele 9 teostab vara tagastamise üle järelevalvet maavanem.

Järelevalve menetluse alustamise aluseks on rahandusministri taotlus, esitatud kaebus või muud andmed ja materjalid, mis seavad kahtluse alla vara tagastamise menetluse seaduslikkuse.

48². Maavanemal ning tema korraldusega volitatud ametnikul on õigus kontrollida valla- või linnavalitsuse tegevust vara tagastamise menetlemisel ning menetluse käigus vastuvõetud õigusaktide ja sooritatud toimingute seadusele vastavust.

Valla- või linnavalitsus on kohustatud maavanemale või tema korraldusega volitatud ametnikule esitama või välja saatma nõutud andmed ja materjalid hiljemalt seitsmendal päeval nõude saamisest arvates.

Maavanem võib tellida vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks täiendava ekspertiisi. Selle kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse eelarvevälisesse omandireformi reservfondi laekunud rahast.

48³. Kui järelevalve käigus ei ole avastatud valla- või linnavalitsuse õigusaktide või toimingute ebaseaduslikkust, lõpetab maavanem selles asjas järelevalvemenetluse ja teatab sellest valla- või linnavalitsusele ning isikutele, kelle taotlusel järelevalvemenetlus toimus.

Kui järelevalve käigus on avastatud, et valla- või linnavalitsuse õigusakt on seadusega vastuolus, esitab maavanem Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200) paragrahvi 85 lõike 4 alusel valla- või linnavalitsusele kirjaliku ettepaneku viia see seadusega kooskõlla.

Valla- või linnavalitsus peab maavanema ettepaneku läbi vaatama 15 päeva jooksul ning andma korralduse, millega täidab maavanema ettepaneku või põhjendab, miks ta keeldub seda tegemast. Valla- või linnavalitsuse korraldus saadetakse maavanemale viie päeva jooksul selle andmisest arvates.

Kui valla- või linnavalitsus ettenähtud tähtajal maavanema ettepanekut läbi ei vaata või jätab selle ellu rakendamata, esitab maavanem kohtule taotluse tunnistada valla- või linnavalitsuse õigusakt seadusega vastuolus olevaks.».

33. Punkti 49 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«49. Õigusvastaselt võõrandatud maa (edaspidi -- maa) õigustatud subjektidele tagastamise otsustab maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus kuue kuu jooksul õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamise päevast, võttes aluseks kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks täiendavalt kogutud dokumendid. Kui valla- või linnavalitsus ei saa mõjuval põhjusel otsustada nimetatud tähtaja jooksul maa tagastamist, informeerib ta õigustatud subjekti põhjustest, millest on tingitud viivitus maa tagastamise otsustamisel, ja teatab küsimuse otsustamise tähtaja.».

34. Punkte 50, 51 ja 52 muudetakse ja sõnastatakse need järgmiselt:

«50. Maa tagastamise otsustamiseks vajalikud dokumendid kogub või koostab maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus või tema volitatud isik. Neist dokumentidest koostatakse maa tagastamise toimik.

51. Vastavalt konkreetsetele asjaoludele paigutatakse maa tagastamise toimikusse järgmised dokumendid:

1) kohaliku komisjoni otsuse ärakiri õigustatud subjektiks tunnistamise kohta;

2) valla- või linnavalitsusele esitatud õigustatud subjektide avaldused, mis täpsustavad maa tagastamistaotlust;

3) maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping ja sellega võrdseks loetav nõudeõiguse loovutamise avaldus või nende tõestatud ärakirjad, kui õigustatud subjekt on loovutanud nõudeõiguse teisele isikule;

4) pärimisõiguse tunnistus või selle notariaalselt tõestatud ärakiri, kui õigustatud subjekti nõudeõigus on üle läinud tema pärijatele;

5) õiendid õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevate hoonete ja rajatiste ning nende kuuluvuse kohta või kohaliku omavalitsuse õiend selle kohta, et tagastataval maal ei asu teistele isikutele kuuluvaid hooneid;

6) valla- või linnavalitsuse korraldused õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevate hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kohta või eluasemekoha suuruse ja piiride määramise kohta või elamu, suvila või aiamaja juurde kuuluva maa suuruse ja piiride määramise kohta või teisele isikule kuuluva ajutise ehitise või istanduse teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kohta;

7) maa tagastamise õigustatud subjekti ja ehitiste omaniku vaheline notariaalselt tõestatud kokkulepe maale hoonestusõiguse seadmiseks vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 7 lõikele 2, paragrahvi 9 lõigetele 1 ja 10 ja paragrahvi 10 lõikele 1 juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud, või õigustatud subjekti ja taluperemehe vaheline kokkulepe maa tagastamise kohta vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 8 lõikele 1 juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud, või õigustatud subjekti ja ajutise ehitise või istanduse omaniku vahel vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 12¹ lõikele 3 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud kokkulepe, kui selline kokkulepe on sõlmitud;

8) õigustatud subjektide vahelised kirjalikud kokkulepped maa jagamise kohta juhul, kui sellised kokkulepped on sõlmitud;

9) kohaliku omavalitsuse õiend maa tagastamisest keeldumise või maa ajutise ehitise või istanduse omaniku kasutusse jätmise aluseks olevate seniste maakasutuste kohta koos vastavate plaanide koopiatega;

10) väljavõte kehtivast maakorralduskavast või planeeringust, kui selline on olemas;

11) koopia endise kinnistu plaanist või väljavõte skeemilisest kaardist, millel on ära näidatud tagasitaotletava maa asukoht;

12) teistele õigustatud subjektidele maa kompenseerimise korralduste ärakirjad;

13) muud maa tagastamisel tähtsust omavad dokumendid.

Üldjuhul kogutakse kõik ühe endise kinnistu tagastamisega seonduvad dokumendid ühte maa tagastamise toimikusse. Kui endine kinnistu paikneb mitme omavalitsusüksuse territooriumil, koostatakse iga omavalitsusüksuse territooriumil paikneva maa kohta maa tagastamise toimik ja sellest maast moodustatakse eraldi katastriüksus. Igas maa tagastamise toimikus peab olema informatsioon sellesama endise kinnistu koosseisu kuuluvate maade tagastamise või kompenseerimise kohta.

52. Kui seadus ei näe ette õigustatud subjekti poolt sõlmitava kokkuleppe kohustuslikku notariaalset vormi, sõlmitakse see lihtkirjalikus vormis ning kokkuleppe osaliste allkirjad tõestab kohalik omavalitsus.

Valla- või linnavalitsus võib nimetatud kokkulepete sõlmimiseks määrata tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud. Tähtaja määramisest teatab valla- või linnavalitsus asjaosalistele kirjalikult. Kui kokkulepet selle tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta ei sõlmita, määrab valla- või linnavalitsus tagastatava maa suuruse maareformi seaduse sätete kohaselt.».

35. Punkt 53 tunnistatakse kehtetuks.

36. Punkti 54 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«54. Kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks või kui on olemas kirjalikud andmed koostatava taotluse kohta või mille kohta on kohalik omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui nimetatud taotluste kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus.».

37. Punkte 55 ja 56 muudetakse ja sõnastatakse need järgmiselt:

«55. Kui õigustatud subjekt ei ole avaldanud soovi maa tagastamiseks katastrimõõdistamise teel, kohalik omavalitsus aga leiab, et plaani- või kaardimaterjali alusel tagastamine on võimatu, langetab otsuse maa plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastamise võimalikkuse kohta maavanem, olles ära kuulanud katastripidaja arvamuse. Katastripidaja on kohustatud andma arvamuse kümne päeva jooksul, arvates maavanema päringu saamisest.

Kui kaasomandisse tagastatava maa õigustatud subjektid ei jõua omavahel kokkuleppele, kas viia maa tagastamisel läbi katastrimõõdistamine või mitte, tagastatakse maa plaani- ja kaardimaterjali alusel.

56. Maavanem võib korraldada riigi kulul maakorraldustööde tegijate leidmiseks vähempakkumise vastavat litsentsi omavate isikute vahel. Vähempakkumise võitjaks tulnud isikutega sõlmib maavanem lepingud riigi kulul maakorraldustööde tegemise kohta.

Kui vähemalt üks maa tagastamise õigustatud subjektidest kuulub isikute hulka, kellele maa tagastatakse riigi kulul, tellitakse riigi kulul tehtavad maakorraldustööd isikult, kellega on maavanem sõlminud lepingu riigi kulul maakorraldustööde tegemise kohta.

Kui maa tagastatakse õigustatud subjekti kulul, valib õigustatud subjekt ise maamõõtja (vastavat litsentsi omava isiku), kes koostab katastriüksuse plaani, piiriprotokollid ja muud vajalikud dokumendid. Kui tagastamine toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel, võib selleks isikuks olla ka kohalikult omavalitsuselt vastava loa saanud isik.».

38. Korda täiendatakse punktidega 56¹, 56², 56³, 56⁴, 56⁵, 56⁶, 56⁷, 56⁸ ja 56⁹ järgmises sõnastuses:

«56¹. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kulud on:

1) maa tagastamise toimiku koostamise tasu -- 200 krooni;

2) katastritoimiku koostamise tasu -- kokkuleppehind või vähempakkumise tulemusena kujunenud hind.

Kui plaani- või kaardimaterjali alusel tagastatava katastriüksuse moodustamise käigus koostatakse ka piiriprotokoll, tasub kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piiriprotokolli koostamise tasu isik, kelle nõudel piiriprotokoll koostati, kui ei lepita kokku teisiti.

Kui maa tagastatakse katastrimõõdistamise alusel, on piirimärkide paigaldamise ja piirisihtide raiumise kohustus õigustatud subjektil. Piirimärke võib paigaldada maamõõtja juhendamisel. Piirisihte raiutakse lahti Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a. määrusega nr. 106 (RT I 1997, 45, 726) kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraie tegemise ja piirisihtide raiumise korra» kohaselt.

Kui maa tagastatakse kaasomandisse, tasub kaasomanik maa tagastamise kuludest osa, mis on võrdeline tema osa suurusega kaasomandis. Riik tasub nende õigustatud subjektide eest, kellel on seaduse alusel õigus maa tagastamisele riigi kulul.

Kui õigustatud subjekt, kellel on õigus maa tagastamisele riigi kulul, taotleb maa tagastamist oma nõudeõiguse osast suuremal määral, tagastatakse talle kogu maa riigi kulul.

56². Kui maa tagastatakse õigustatud subjekti kulul, tasub õigustatud subjekt käesoleva korra punkti 56¹ alapunktis 1 tähendatud kulud pärast katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris, alapunktis 2 tähendatud kulud tasutakse vastavalt kokkuleppele.

Kui maa tagastatakse riigi kulul, tasutakse tagastamise kulud pärast katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris.

56³. Katastriüksus moodustatakse Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määrusega nr. 88 (RT I 1997, 35, 542) kinnitatud «Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrast» juhindudes plaani- või kaardimaterjali või katastrimõõdistamise andmete alusel.

Käesoleva korra punktis 56 tähendatud isik saab valla- või linnavalitsusest või maavalitsusest maa tagastamise toimiku või selles sisalduvate dokumentide ärakirjad ning neid materjale arvestades koostab katastriüksuse moodustamise toimiku (katastritoimiku). Kui kaasomandisse tagastatava katastriüksuse mõni kaasomanik on maa erastamise õigustatud subjekt, koostatakse üks ühine katastriüksuse toimik.

56⁴. Plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse toimikus on:

1) kohaliku omavalitsuse otsus plaani- või kaardimaterjalil määratud piiride kinnitamise kohta kahes eksemplaris;

2) plaani- või kaardimaterjal, millel katastriüksus moodustati, kahes eksemplaris;

3) piiride ja pindalaga nõustumist (kättenäitamist) käsitlev plaani- või kaardimaterjal kahes eksemplaris;

4) piiriprotokollid;

5) õigustatud subjekti esitatud plaanid, kaardid ja muu abimaterjal.

56⁵. Mõõdistamise alusel moodustatud katastriüksuse toimikus on:

1) käesoleva korra punktis 56 tähendatud isikule esitatud avaldus katastriüksuse moodustamise kohta;

2) õigustatud subjekti esitatud plaanid, kaardid ja muu abimaterjal;

3) mõõdistamismaterjalid (käigu skeem, koordinaatide kataloog jms.);

4) asendiplaan;

5) eksplikatsioon;

6) katastriüksuse plaan neljas eksemplaris;

7) piiriprotokoll kolmes eksemplaris.

56⁶. Käesoleva korra punktis 56 tähendatud isik koostab maa tagastamise toimiku ja katastritoimiku dokumentide alusel valla- või linnavalitsuse korralduse eelnõu maa tagastamise kohta. Eelnõu ning maa tagastamise toimiku ja katastriüksuse toimiku esitab ta valla- või linnavalitsusele.

56⁷. Kui õigustatud subjekt taotleb maareformi seaduse paragrahvi 14 alusel oma nõudeõiguse osast suurema maa tagastamist, koostab valla- või linnavalitsus enne maa tagastamise otsustamist võla suuruse määramise akti ja vajadusel sõlmib riigi nimel hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Nõudeõiguse osast suuremat maad ei tagastata enne, kui kõigile teistele selle maa suhtes õigustatud subjektidele on vastavalt maa hindamise seaduse (RT I 1994, 13, 231; 94, 1609; 1995, 2/3, 4; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvidele 9 ja 10 maa ning maal kasvanud metsa eest kompensatsioon määratud.

56⁸. Kui õigustatud subjektile tagastatakse kogu maa, on võla suuruseks kõigile teistele selle maa suhtes õigustatud subjektidele maa ja maal kasvanud metsa eest määratud kompensatsioon, millele kaasomandis olnud maa puhul liidetakse ka nendele kaasomandi osadele vastav kompensatsioon maa ja maal kasvanud metsa eest, millele õigustatud subjektid puuduvad.

56⁹. Kui õigustatud subjektile tagastatakse maa osaliselt, kuid nõudeõiguse osast suuremas ulatuses, siis on võla suuruseks osa käesoleva korra punkti 56⁸ kohaselt määratud kompensatsioonist, millest on maha arvatud maareformi seaduse paragrahvi 6 lõigete 2, 3 või 4 alusel tagastamisele mittekuuluva maa eest määratud metsa kompensatsioon. Osa suurus vastab nõudeõiguse osa ületava tagastatava maaosa pindala ja teistele õigustatud subjektidele kompenseeritud ja kaasomandis olnud, kuid õigustatud subjektideta maaosa pindala suhtele.».

39. Punkti 57 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«57. Valla- või linnavalitsuse korralduses maa tagastamise kohta märgitakse:

1) andmed õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsuse kohta (otsuse kuupäev ja number, selle alusel õigustatud subjektideks tunnistatud isikud ja nende osa suurus, endise kinnistu number ja pindala);

2) nõudeõiguse loovutamise korral andmed loovutamise avalduse või lepingu kohta ning andmed isiku kohta, kellele nõudeõigus loovutati;

3) nõudeõiguse pärimise korral andmed pärimisõiguse tunnistuse ja pärijate kohta;

4) viited sõlmitud kokkulepete kohta;

5) kui tagastatav maa jääb ajutise ehitise või istanduse omaniku kasutusse, siis andmed tagastataval maal paikneva ajutise ehitise või istanduse, selle omaniku ja seadusliku maakasutusõiguse või maavara kasutus- või kaevandamisloa kohta;

6) kui maa tagastatakse nõudeõiguse osast suuremana, siis andmed võla suuruse, tasumise korra, maksegraafiku, intressimäära, viivise määra jms. kohta;

7) kui endine kinnistu paikneb mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, siis otsust vastuvõtva kohaliku omavalitsuse territooriumile jääva maa pindala;

8) andmed maad puudutavate eelnevalt vastuvõetud otsuste kohta (kompenseerimised, tagastamised, teenindusmaa määramised vms.);

9) viide otsuse vastuvõtmise seaduslikule alusele;

10) andmed isiku kohta, kellele maa tagastatakse (nimi, isikukood, elukoht);

11) andmed tagastatava maa kohta (maa asukoht või aadress, pindala, sihtotstarve);

12) andmed osaliselt tagastamata jääva maa kohta, tagastamisest keeldumise põhjus viitega maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 vastavale punktile (kellele ja kui palju jääb tagastamata);

13) senise maakasutusõiguse lõppemise aeg; kui tagastatav maa jääb kellegi ajutisse kasutusse, siis andmed isiku kohta, kelle kasutusse maa jääb (nimi, isikukood, elukoht), andmed maa kohta (maa asukoht või aadress, pindala, sihtotstarve) ja maakasutusõiguse lõppemise aeg;

14) seadustest ja kokkulepetest tulenevad kohustused;

15) muud olulised andmed.

Korralduse lahutamatuks lisaks on katastriüksuse plaani koopia.».

40. Punkti 59 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«59. Maa tagastamise korraldus vormistatakse vähemalt viies eksemplaris, millest üks pannakse maa tagastamise toimikusse ja kaks katastritoimikusse, üks esitatakse kinnistusametile ning üks antakse õigustatud subjektile. Kui õigustatud subjekte on mitu või kui tagastatud maa on kellegi kasutuses, suurendatakse vastavalt korralduse eksemplaride arvu.

Valla- või linnavalitsus annab maa tagastamise või tagastamata jätmise korralduse õigustatud subjektile allkirja vastu kümne päeva jooksul korralduse andmise päevast arvates või saadab selle talle tähitud postiga sama tähtaja jooksul.

Kui tagastatud maa on kellegi kasutuses, annab valla- või linnavalitsus maa tagastamise korralduse kümne päeva jooksul allkirja vastu ka maa senisele kasutajale või saadab selle tähitud postiga sama tähtaja jooksul.».

41. Korda täiendatakse punktiga 59¹ järgmises sõnastuses:

«59¹. Kui maa tagastati nõudeõiguse osast suuremana ja õigustatud subjekt on avaldanud soovi tasuda sellest tulenev võlg järelmaksuga, sõlmib valla- või linnavalitsus riigi nimel temaga lihtkirjalikus vormis hüpoteegi seadmise lepingu, mis sisaldab ka asjaõiguslepingu sätted. Lepingusse märgitakse:

1) lepingu pooled (nimed, isikukood);

2) maa asukoht, katastriüksuse nimi ja pindala;

3) hüpoteegiga tagatavad nõuded (võla suurus, intressimäär jms.).

Leping sõlmitakse kolmes eksemplaris, millest üks pannakse maa tagastamise toimikusse, teine antakse võlgnikust lepingupoolele ja kolmas esitatakse kinnistusametile.».

42. Punkti 60 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«60. Maa tagastamise toimikut säilitatakse maavalitsuses alaliselt.».

43. Punkti 62 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«62. Valla- või linnavalitsus esitab maa tagastamise toimiku ja katastritoimiku koos riigi maakatastrile esitatava katastriüksuse registreerimise avaldusega kümne päeva jooksul tagastamiskorralduse tegemise päevast arvates maavanemale, kes kontrollib maa tagastamise toimiku materjali ja maa tagastamise korralduse vastavust õigusaktidele. Puuduste esinemisel tagastatakse materjal koos puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega valla- või linnavalitsusele.

Nõudeõiguse osast suurema maa tagastamise juhtudel väljastab maavanem maa tagasisaajale teatise viivitamatult tasumisele tuleva võla suuruse kohta. Teatises näidatakse pangaasutuse nimi, kus on avatud maavanema erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve ning nende arvete numbrid.

Kui valla- või linnavalitsuse esitatud maa tagastamise toimik on vormistatud nõuetekohaselt, edastatakse katastritoimik katastripidajale tagastatud katastriüksuse maakatastris registreerimiseks. Need katastritoimikud, mis käsitlevad nõudeõiguse osast suurema maa tagastamist, edastatakse riigi maakatastrile pärast korra punktis 56⁸ või punktis 56⁹ nimetatud võla täies ulatuses tasumist või punktis 59¹ nimetatud lepingu sõlmimist ja võla osalist tasumist kooskõlas maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikega 8.

Katastritoimikus esinevad puudused kõrvaldab toimiku koostaja (maamõõtja) vastavalt katastripidaja kirjalikule ettekirjutusele.

Katastritoimikut säilitatakse riigi maakatastris.».

44. Punkti 63 muudetakse ning sõnastatakse see järgmiselt:

«63. Omandiõigus tagastatud maale läheb üle õigustatud subjektile ja senine maakasutusõigus lõpeb maa kinnistusraamatusse kandmise (kinnistusregistriosa avamise) päevast.».

45. Punkti 65 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:

«65. Tagastatud maa kantakse kinnistusraamatusse valla- või linnavalitsuse esitatud kinnistamisavalduse alusel. Avaldusele lisatakse valla- või linnavalitsuse korraldus maa tagastamise kohta, riikliku maakatastri pidaja õiend katastriüksuse registreerimise kohta maakatastris koos maakatastri pidaja poolt kinnitatud katastriüksuse plaani koopiaga ning olenevalt asjaoludest ka hüpoteegi seadmise leping, mis sisaldab asjaõiguslepingu sätted.».

46. Korda täiendatakse punktidega 65¹, 65² ja 65³ järgmises sõnastuses:

«65¹. Tagastatud katastriüksus, millel asuvad senise maakasutaja külvid, esitatakse kinnistusraamatusse kandmiseks pärast taimede vegetatsiooniperioodi lõppu. Senisel maakasutajal on õigus koristada saak, kui valla- või linnavalitsuse otsuse alusel maa tagasisaanud isik ja senine maakasutaja ei lepi kokku teisiti.

65². Tagastatud katastriüksus, millel asuva seadusliku maakasutuse alusel rajatud istanduse omanik ja maa tagastamise õigustatud subjekt ei ole sõlminud määratud tähtajaks lepingut kasutusvalduse istanduse omaniku kasuks seadmise või maa rendile andmise kohta, kantakse kinnistusraamatusse pärast maakasutusõiguse lõppemist.

65³. Tagastatud katastriüksuse võib kinnistusraamatus registreerida enne maakasutusõiguse lõppemist juhul, kui valla- või linnavalitsusele esitatakse maa tagasisaanud isiku ja tagastataval maal asuva istanduse omaniku vahel notariaalses vormis sõlmitud kokkulepe kasutusvalduse istanduse omaniku kasuks seadmise, maa rendile andmise, maa tagasisaanud isikule istanduse võõrandamise, istanduse teisaldamise või muu analoogilise kohta. Nimetatud kokkulepe lisatakse kinnistamisavaldusele.».

47. Punkti 70 alapunktist 5 jäetakse välja sõnad «ja lõikest 4».

48. Korda täiendatakse punktidega 76 ja 77 järgmises sõnastuses:

«76. Põllumajandusreformi seaduse paragrahvi 9 lõike 8 kohaselt tagastab või kompenseerib riik alates 1997. aasta jaanuarist põllumajandusreformi käigus tagastamata või kompenseerimata vara põllumajandusreformi käigus määratud väärtuses.

77. Põllumajandusreformi seaduse paragrahvi 30 alusel teostavad põllumajandusreformi läbiviimise üle järelevalvet põllumajandusminister ja maavanem Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 10 (RT I 1997, 8, 56) kinnitatud «Põllumajandusreformi läbiviimise üle järelevalve teostamise korra» kohaselt.».

49. Punktides 14, 23, 24, 25, 38, 40 ja 58 asendatakse sõnad «kohaliku omavalitsuse täitevorgan», «kohaliku omavalitsuse täitevorgani», «kohaliku omavalitsuse täitevorganile», «kohaliku omavalitsuse täitevorganid» ja «kohaliku omavalitsuse täitevorganeid» sõnadega «valla- või linnavalitsus» vastavas käändes.