Teksti suurus:

Alaealise mõjutusvahendite seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 17, 264

Alaealise mõjutusvahendite seadus

Vastu võetud 28.01.1998

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid ning alaealiste komisjoni pädevuse.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse alaealisele, kes on toime pannud:

1) kriminaalkoodeksis ettenähtud teo ja ei olnud selle teo toimepanemise ajal kriminaalvastutuse eas;

2) haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud teo ja ei olnud selle teo toimepanemise ajal haldusvastutuse eas;

3) kriminaalkoodeksis ettenähtud teo, kuid kohus on kriminaalasja menetluse lõpetanud ja andnud materjalid üle alaealiste komisjonile;

4) haldusõiguserikkumise, kuid asja arutav ametiisik, halduskohtunik või kohus on haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetanud ja andnud materjalid üle alaealiste komisjonile.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka alaealisele, kes:

1) ei täida koolikohustust tulenevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) §-st 8;

2) tarvitab alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet.

§ 2. Alaealine

Alaealine käesoleva seaduse tähenduses on seitsme kuni kaheksateistkümne aasta vanune isik, välja arvatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 89, 1516; 1995, 26--28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 1996, 42, 811) § 9 lõikes 2 ettenähtud juhul.

2. peatükk

MÕJUTUSVAHENDID. NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE

§ 3. Mõjutusvahendid

(1) Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest:

1) hoiatus;

2) koolikorralduslikud mõjutusvahendid;

3) vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde;

4) lepitamine;

5) kohustus elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või lastekodus;

6) üldkasulik töö;

7) käendus;

8) noorte- või sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemine;

9) eri-õppekasvatusasutusse suunamine.

(2) Alaealisele võib kohaldada:

1) hoiatust, vestlusele suunamist psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamist, kohustust elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või lastekodus, käendust, noorte- või sotsiaalprogrammides osalemist käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;

2) üldkasulikku tööd käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel;

3) koolikorralduslikke mõjutusvahendeid käesoleva seaduse § 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhtudel;

4) ravikuurile suunamist käesoleva seaduse § 1 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhtudel;

5) eri-õppekasvatusasutusse suunamist käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 6.

§ 4. Koolikorralduslikud mõjutusvahendid

Koolikorralduslikud mõjutusvahendid on:

1) õppeprogrammid kasvatuse eritingimusi vajavatele alaealistele, mis on välja töötatud kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 69, 1111) §-ga 4;

2) suunamine pikapäevarühma või treeningkursustele vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 16 lõikele 1.

§ 5. Üldkasulik töö

(1) Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle 10--50 tundi üksnes tema nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal.

(2) Alla 13-aastastele alaealistele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.

§ 6. Eri-õppekasvatusasutusse suunamine

(1) Eri-õppekasvatusasutus on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 2 alusel moodustatud erikool, kus täidavad koolikohustust kasvatuse eritingimusi vajavad alaealised.

(2) Alaealiste komisjonil on õigus taotleda kohtult alaealise eri-õppekasvatusasutusse suunamist, kui alaealine on toime pannud käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui eri-õppekasvatusasutusse suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides.

(3) Alaealiste komisjon võib taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise eri-õppekasvatusasutusse paigutamiseks. Erandkorras võib eri-õppekasvatusasutusse paigutamiseks luba taotleda ka juhul, kui alaealine on vähemalt 10 aasta vanune ja on toime pannud käesoleva seaduse § 1 lõike 2 punktis 1 sätestatud teo.

§ 7. Mõjutusvahendi eesmärk ja valik

(1) Mõjutusvahendi eesmärk on kaasabi osutamine alaealise õiguserikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamine.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud mõjutusvahendi valikul lähtub alaealiste komisjon õiguserikkuja isikust, toimepandud õiguserikkumise raskusastmest ning tema suhtes varem kohaldatud mõjutusvahendite tulemuslikkusest.

(3) Mõjutusvahendi määramisel arvestab alaealiste komisjon alaealise esindaja, sotsiaalametniku, õppeasutuse esindaja ja noorsoopolitseiametniku või konstaabli arvamust ning alaealise nõusolekut võtta endale kohustusi vabatahtlikult.

(4) Mõjutusvahendi valikul võib alaealiste komisjon:

1) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 1 ettenähtud mõjutusvahendit liita kõikide teiste mõjutusvahenditega, välja arvatud eri-õppekasvatusasutusse suunamine;

2) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 2--8 ettenähtud mõjutusvahenditest liita mitu mõjutusvahendit ja määrata need koos ühe otsuse alusel.

§ 8. Järelevalve teostajad

(1) Järelevalvet mõjutusvahendi määramisest tulenevate kohustuste täitmise üle teostab otsuse teinud alaealiste komisjoni sekretär koos mõjutusvahendi kohaldajaga.

(2) Mõjutusvahendi kohaldajaks on vastavalt käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 toodud mõjutusvahendite loetelule:

1) alaealiste komisjon;

2) kooli esindaja;

3) vastav spetsialist;

4) alaealiste komisjoni määratud lepitaja;

5) lastekaitsetöötaja;

6) alaealiste komisjoni määratud sotsiaaltöötaja;

7) käendaja;

8) lastekaitseinspektor või maavalitsuse noorsootöötaja;

9) eri-õppekasvatusasutuse direktor.

§ 9. Järelevalve teostamine

(1) Mõjutusvahendi kohaldaja on kohustatud andma alaealiste komisjoni sekretärile informatsiooni, mille alusel annab sekretär alaealiste komisjonile aru mõjutusvahendi kohaldamise tulemuslikkusest vähemalt üks kord kvartalis.

(2) Kui aruandest selgub, et alaealine ei täida talle määratud mõjutusvahendist tulenevaid kohustusi, määrab alaealiste komisjon uue mõjutusvahendi.

§ 10. Mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamine enne tähtaega

(1) Otsuse mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamiseks enne tähtaega, välja arvatud eri-õppekasvatusasutusest vabastamine, teeb käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud pädevuse kohaselt alaealiste komisjon mõjutusvahendi kohaldaja või alaealise elukohajärgse sotsiaalametniku ettepanekul.

(2) Eri-õppekasvatusasutusest vabastamine enne tähtaega toimub kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6--8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1997, 24, 362; 29, 447; 77, 1312; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1468; 1998, 4, 62) sätestatud korras.

3. peatükk

ALAEALISTE KOMISJON

§ 11. Alaealiste komisjoni moodustamine

(1) Alaealiste komisjon moodustatakse maakonnas maavanema korraldusega.

(2) Kohalik omavalitsus võib kooskõlastatult maakonna alaealiste komisjoniga moodustada linna või valla alaealiste komisjoni.

(3) Linnaosavalitsus võib kooskõlastatult linnavalitsusega moodustada linnaosa alaealiste komisjoni.

§ 12. Alaealiste komisjoni koosseis

(1) Alaealiste komisjon on seitsmeliikmeline. Alaealiste komisjoni asjaajamist korraldab alaealiste komisjoni sekretär.

(2) Maavalitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab maavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, noorsoopolitsei ametnik või konstaabel ja alaealiste komisjoni sekretär.

(3) Linna- või vallavalitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab linnapea või vallavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning volikogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär.

(4) Linnaosa valitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab linnaosavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning halduskogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär.

(5) Alaealiste komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Alaealiste komisjoni esimehe äraolekul täidab tema kohustusi aseesimees.

§ 13. Alaealiste komisjoni pädevus

(1) Maakonna alaealiste komisjon arutab alaealise õiguserikkumise asja juhul, kui puudub vastav kohaliku omavalitsuse komisjon. Linna alaealiste komisjon arutab alaealise õiguserikkumise asja juhul, kui puudub linnaosa alaealiste komisjon.

(2) Alaealiste komisjon koordineerib oma haldusterritooriumil alaealistega tehtavat kriminaalpreventiivset tööd.

(3) Alaealiste komisjon määrab peale alaealise õiguserikkumise asja arutelu alaealisele käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1--8 ettenähtud mõjutusvahendeid või taotleb maa- või linnakohtult luba käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 9 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamiseks.

4. peatükk

ALAEALISE ÕIGUSERIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS

§ 14. Taotlus alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks

(1) Taotluse alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks alaealiste komisjonis võivad esitada:

1) alaealise seaduslik esindaja;

2) noorsoopolitsei ametnik või konstaabel;

3) kooli esindaja kooli direktori volikirja alusel;

4) lastekaitseametnik;

5) sotsiaalametnik;

6) kohtunik;

7) uurija;

8) prokurör;

9) keskkonnajärelevalve asutuse ametnikud.

(2) Taotlus alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks esitatakse alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile.

(3) Taotlus esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse:

1) alaealise ees- ja perekonnanimi, vanus, alaline elukoht, õppeasutus või töökoht;

2) õiguserikkumise fakt;

3) taotluse esitaja nimi, postiaadress, töökoht ja amet.

(4) Alaealiste komisjon arutab asja 30 päeva jooksul taotluse saabumisest arvates.

§ 15. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamine

(1) Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamisel nõuab alaealiste komisjoni sekretär õppeasutuselt, alaealiselt või tema seaduslikult esindajalt ja muudelt isikutelt välja vajalikud materjalid alaealise ning tema poolt toimepandud teo kohta.

(2) Alaealiste komisjoni esimees määrab kindlaks alaealise õiguserikkumise asja arutamise aja, koha ning isikud, kelle osalemine asja arutamisel on vajalik.

(3) Alaealiste komisjoni sekretär saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele kirjaliku kutse, milles teatab alaealise õiguserikkumise asja arutamise aja ja koha.

(4) Alaealisele saadetavas kutses informeeritakse teda sundtoomise võimalusest tulenevalt käesoleva seaduse §-st 18.

§ 16. Alaealiste komisjoni otsustusvõime

Alaealiste komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa alaealiste komisjoni esimees või aseesimees ja lisaks vähemalt kolm alaealiste komisjoni liiget.

§ 17. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasilükkamine

Alaealise või tema esindaja või käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud isikute alaealiste komisjoni istungile mitteilmumise tõttu lükkab alaealiste komisjon alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasi. Alaealiste komisjoni sekretär selgitab välja mitteilmumise põhjused ja vajaduse korral võtab tarvitusele meetmed isikute ilmumise tagamiseks järgmisele komisjoniistungile.

§ 18. Alaealise sundtoomine alaealiste komisjoni istungile

(1) Kui alaealine, keda kohustati kirjaliku kutsega alaealiste komisjoni istungile ilmuma, jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib alaealiste komisjoni otsuse alusel kohaldada sundtoomist.

(2) Alaealiste komisjon loeb mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks haiguse, üldise liikluskatkestuse või muu põhjuse, kui alaealine või tema seaduslik esindaja seda taotleb ja alaealiste komisjon sellega nõus on.

(3) Alaealise sundtoomist teostab politsei. Alaealisele teatatakse sundtoomise põhjus, selgitatakse tema õigusi ning antakse võimalus teatada sundtoomisest oma valikul vähemalt ühele lähedastest.

(4) Alaealise, kes asub alaealiste komisjoniga samas asulas, võib kinni pidada kuni 18 tundi enne istungi algust. Sundtoomisel teisest asulast ei tohi kinnipidamise tähtaeg ületada 48 tundi.

§ 19. Alaealiste komisjoni istung

(1) Alaealiste komisjoni istung on kinnine.

(2) Istungit juhib alaealiste komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.

(3) Alaealiste komisjon vaatab läbi alaealise õiguserikkumise asja kohta kogutud materjalid, kuulab ära alaealise ja tema seadusliku esindaja ütlused ning kannatanu ja tunnistaja olemasolu puhul võimaluse korral nende ütlused.

(4) Alaealiste komisjoni istungil peab viibima alaealine, tema esindaja ja alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks taotluse esitanud isik või taotluse esitanud institutsiooni esindaja.

§ 20. Alaealiste komisjoni õigused ja kohustused

(1) Alaealiste komisjoni õigused:

1) nõuda seletusi ja vajalikke materjale isikutelt, kellel võib olla asjassepuutuvat informatsiooni alaealise ja tema poolt toimepandud õiguserikkumise kohta;

2) alaealise huvides ajutiselt eemaldada asja arutamiselt alaealine või tema seaduslik esindaja;

3) teha eestkosteasutusele ettepanek pöörduda kohtusse nõudega alaealise äravõtmiseks vanematelt vastavalt perekonnaseaduse §-le 53 ja 54 (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538);

4) kinnitada alaealise taotlus esindaja määramiseks vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 3;

5) määrata alaealisele esindaja, kui tema seadusliku esindaja või alaealise poolt taotletud esindaja huvid ei ole kooskõlas alaealise huvidega. Esindaja kinnitab oma nõusolekut allkirjaga;

6) otsustada alaealise sundtoomine tulenevalt käesoleva seaduse §-st 18.

(2) Alaealiste komisjoni kohustused:

1) selgitada istungi algul alaealisele ja tema esindajale allkirja vastu nende õigusi ja kohustusi;

2) saata käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud isikutele tähitud kirjaga kutse vähemalt nädal aega enne alaealiste komisjoni istungi toimumist;

3) teha otsus hiljemalt kolme päeva möödumisel arutelust vastavalt käesoleva seaduse §-le 23;

4) alaealise teadmisel otsustada alaealise töökoha või õppeasutuse informeerimine alaealiste komisjoni otsusest.

§ 21. Alaealise ja tema esindaja õigused ja kohustused

(1) Alaealisel ja tema esindajal on alaealise õiguserikkumise asja arutamisel alaealiste komisjonis õigus:

1) teada, millist õiguserikkumise asja arutatakse;

2) teada, missuguste materjalide põhjal õiguserikkumise asja arutatakse ning tutvuda kogutud materjalidega;

3) võtta osa alaealise õiguserikkumise asja arutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;

4) saada teavet ütluste andmise tagajärgede kohta;

5) saada teavet tema suhtes võimalike kohaldatavate mõjutusvahendite kohta.

(2) Alaealise esindajal on õigus esitada asjakohaseid taotlusi ja proteste.

(3) Alaealisel on õigus taotleda endale esindaja määramist, kui tema seadusliku esindaja huvid on alaealise huvidega vastuolus.

(4) Alaealise esindaja on kohustatud asja arutamisel alaealiste komisjonis:

1) andma alaealisele asjassepuutuvat teavet;

2) selgitama alaealisele tema ütluste andmise tagajärgi;

3) tegema mõistetavaks alaealise ütlused ja taotlused ning esitama need

alaealiste komisjonile lähtuvalt alaealise huvidest.

(5) Alaealisel ja tema esindajal on kohustus ilmuda kutse saamisel alaealise õiguserikkumise asja arutamisele alaealiste komisjoni.

§ 22. Alaealiste komisjoni istungi protokoll

(1) Alaealiste komisjoni istung protokollitakse. Protokolli märgitakse:

1) istungi aeg, koht ja istungist osavõtnud isikute nimed;

2) alaealisele ja tema esindajale nende õiguste selgitamine;

3) alaealise ja tema esindaja ütluste sisu, nende taotlused ja kaebused;

4) tunnistaja ja kannatanu olemasolu korral nende ütluste sisu.

(2) Protokolli koostab alaealiste komisjoni sekretär. Protokollile kirjutavad alla alaealiste komisjoni istungit juhtinud esimees või aseesimees ja sekretär.

5. peatükk

ALAEALISTE KOMISJONI OTSUS

§ 23. Alaealiste komisjoni otsuse tegemine

(1) Alaealiste komisjon teeb otsuse komisjoni istungil alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõppedes või hiljemalt kolme päeva möödumisel arutelust, kui otsuse tegemiseks on vaja enam aega.

(2) Kui otsust ei tehtud alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõppedes, teatab alaealiste komisjoni istungit juhtinud isik, millal ja kus otsus tehakse teatavaks.

(3) Alaealiste komisjon teeb otsuse arutamisest osavõtnud alaealiste komisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab alaealiste komisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Otsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult alaealiste komisjoni liikmed ja sekretär.

§ 24. Alaealiste komisjoni otsus

(1) Alaealiste komisjoni otsusega:

1) määratakse mõjutusvahend;

2) lükatakse asja arutamine edasi vastavalt käesoleva seaduse §-le 17 või

3) lõpetatakse asi vastavalt käesoleva seaduse §-le 25.

(2) Alaealiste komisjoni otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise koht ja aeg;

2) istungist osavõtnud alaealiste komisjoni liikmete ees- ja perekonnanimed;

3) alaealise ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, alaline elukoht ning õppeasutus või töökoht;

4) taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi;

5) taotluse sisu;

6) otsust põhistav osa;

7) mõjutusvahendi määramise korral selle kohaldaja, kohaldamise aeg, kord ja tingimused;

8) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

(3) Alaealiste komisjoni otsusele kirjutavad alla alaealiste komisjoni istungit juhtinud esimees või aseesimees ja sekretär.

(4) Otsus tehakse alaealisele ja tema esindajale teatavaks allkirja vastu pärast selle allakirjutamist alaealiste komisjoni tööd juhtinud isiku poolt ja otsuse ärakiri antakse alaealisele või tema esindajale ning mõjutusvahendi kohaldajale.

§ 25. Alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõpetamise alused

Alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõpetatakse:

1) kui arutatava alaealise õiguserikkumise asi kuulub kohtu pädevusse;

2) kui taotluse esitanud isik loobub taotlusest alaealise õiguserikkumise asja arutada ja alaealiste komisjon nõustub sellega;

3) kui taotluse esitanu ja alaealine jõuavad enne alaealise õiguserikkumise asja arutamist kokkuleppele ja alaealiste komisjon aktsepteerib kokkulepet;

4) kui taotlus tugineb puudulikel andmetel või väärinformatsioonil;

5) alaealise, kelle õiguserikkumise asja arutatakse, surma korral.

§ 26. Alaealiste komisjoni otsuse vaidlustamine

Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1--8 nimetatud mõjutusvahendite määramise otsust ja alaealiste komisjoni toiminguid vaidlustatakse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739; 1997, 16, 260; 30, 472; 87, 1468; 93, 1557; 95/96, 1575).

§ 27. Alaealiste komisjoni otsuse jõustumine

Alaealiste komisjoni otsus jõustub otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisele järgnevast päevast.

6. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 28. Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse muutmine

Eesti Vabariigi lastekaitseseadust (RT 1992, 28, 370; RT I 1996, 49, 953) täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

«§ 231. Alaealise liikumisvabaduse piirang

(1) Laps on kohustatud järgima avalikku korda.

(2) Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00--6.00. Ajavahemikus 01.06--31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00--5.00.

(3) Kohalikul omavalitsusel on õigus käesolevas paragrahvis sätestatud öist liikumispiirangut ajutiselt lühendada.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuse mittejärgimise korral kohaldatakse haldusvastutust vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563--1565; 1998, 2, 42) §-le 142.».

§ 29. Rakendussätted

(1) Alaealiste komisjoni põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

(2) Koolikorralduslike mõjutusvahendite rakendamise, alaealiste komisjoni poolt määratud isiku juurde vestlusele suunamise, eri-õppekasvatusasutusse suunamise ja noorteprogrammides osalemise korra kehtestab haridusminister.

(3) Käenduse, kohustuse elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või lastekodus, lepitamise ning sotsiaalprogrammide või ravikuuri rakendamise ja üldkasuliku töö täitmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt määratud minister.

(4) Eri-õppekasvatusasutuse näidispõhimääruse kinnitab haridusminister määrusega.

(5) Üldkasulike tööde loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.

(6) Seaduse rakendamiseks vajalikud aktid peavad olema kinnitatud seaduse jõustumise ajaks.

§ 30. Seaduse jõustumine

(1) Seadus jõustub 1998. aasta 1. septembril.

(2) Käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud lastekaitseseaduse muutmine jõustub 10. päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM