Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rebala muinsuskaitseala põhimääruse ja piiri kinnitamine

Vastu võetud 10.02.1998 nr 30

Muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559) paragrahvi 15 alusel ning kooskõlas paragrahvi 25 lõikega 2 ja paragrahvi 46 lõikega 3 Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada «Rebala muinsuskaitseala põhimäärus» (juurde lisatud) koos piiri plaaniga*.

2. Mitte kehtestada Rebala muinsuskaitsealale kaitsevööndit.

3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1987. a. määrus nr. 506 «Rebala ajaloolis-kultuurilise kaitsealuse territooriumi kohta» (ENSV Teataja 1987, 39, 561).

* Plaaniga saab tutvuda Muinsuskaitseinspektsioonis ja Jõelähtme Vallavalitsuses.

Rebala muinsuskaitseala põhimäärus

I. EESMÄRK JA PIIRID

1. Rebala muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) eesmärk on:

1) Eesti põhjarannikul Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse;

2) võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse kompleksseks ja süstemaatiliseks uurimiseks põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal;

3) maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine.

2. Muinsuskaitseala hõlmab järgmised Jõelähtme valla külad: Kallavere, Ülgase, Kostiranna, Manniva, Rebala, Võerdla, Koila, osaliselt Koogi, Jõelähtme, Parasmäe, Kostivere, Loo, Vandjala, osaliselt Maardu ja osaliselt Saha küla. Muinsuskaitseala piir kulgeb põhjas mööda Soome lahe lõunarannikut Uusküla ja Kallavere küla vahelisest piirist kuni Jägala jõe suudmeni. Idas kulgeb piir mööda Jägala jõe paremkallast kuni jõesaareni, sealt edasi kagu suunas Linnamäe veehoidla põhjanurgani, haarates kaasa paremkalda jõekäärus asuva linnuse. Edasi kulgeb piir mööda Jägala jõe paremkallast kuni jalakäijate (end. raudtee-) sillani ülalpool juga, sealt Joa--Koogi teed pidi Narva maanteeni, kust pöördub piki maanteed lääne poole kuni Jõelähtme küla idapiirini. Sealt kulgeb piir lõunasse mööda Jõelähtme ja Parasmäe külade vahelist idapiiri, edasi piki Parasmäe raba põhjapiiril olevaid kraave Jõelähtme jõeni. Lõunas jätkub piir mööda Jõelähtme jõge Kostivere aleviku lõunaserval Kasemetsa aiandini, sealt Kostivere--Lagedi teed pidi lääne poole kuni Saha küla piirini. Saha küla piirilt Raja kaupluse juurest pöördub piir teelt otse kirde-edela suunas Saha ja Kopli külade vahelise piirini. Kaitseala läänepiir kulgeb piki Saha-Loo peakraavi loodesse ja Saha-Loo harukraavi kirdesse kuni Maardu järve lõunatipuni. Edasi kulgeb piir mööda Jõelähtme valla ja Maardu linna vahelist piiri kuni Kallavere ja Uusküla külade vahelise piirini Maardu linna põhjatipus, jätkudes sealt piki puhastusseadmete kollektori trassi põhja suunas Soome laheni.

3. Muinsuskaitsealal kehtivad järgmised kitsendused:

1) ajalooliselt väljakujunenud kruntide (kinnistute) piiride muutmiseks ning kruntimiseks, ehitiste püstitamiseks, neile peale- ja juurdeehitamiseks, ehitiste lammutamiseks ja krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks on vajalik igakordne Muinsuskaitseinspektsiooni ja Jõelähtme Vallavalitsuse luba;

2) ehitamine, konserveerimine ja restaureerimine muinsuskaitsealal peab toimuma viisil ja materjalidega, mis arvestavad nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.

4. Muinsuskaitsealale ei kehtestata kaitsevööndit.

5. Muinsuskaitsealal asuvatele kinnismälestistele kehtestatakse kaitsevööndid.

6. Muinsuskaitsealal asuvate kinnismälestiste ja nende kaitsevööndite kasutamisel kehtivad järgmised kitsendused:

1) maaharimiseks, ehitiste püstitamiseks, teede, kraavide, trasside rajamiseks ning muudeks mulla- ja ehitustöödeks, puude ja põõsaste istutamiseks, mahavõtmiseks ja juurimiseks on vajalik Muinsuskaitseinspektsiooni luba;

2) mälestiste ümberpaigutamiseks, ümber- ja sisseehitamiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja remondiks, mälestisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamiseks, samuti muul viisil mälestise ilme muutmiseks on vajalik Muinsuskaitseinspektsiooni ja Jõelähtme Vallavalitsuse luba.

7. Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste ja ehitiste konserveerimine, restaureerimine ja remont võib toimuda vaid projekti alusel ja erialaspetsialisti järelevalve all.

8. Mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektid, samuti mälestisega seotud mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseinspektsiooniga.

9. Muinsuskaitseinspektsioonil on õigus nõuda enne käesoleva põhimääruse punktis 8 loetletud tööde alustamist mälestises arheoloogiliste kaevamiste või muude uuringute läbiviimist tööde tellija kulul.

10. Muinsuskaitsealale ja seal asuvatele kinnismälestistele on seadustega kehtestatud ulatuses kõigile vaba juurdepääs, samuti õigus saada informatsiooni mälestiste ning nende kaitse kohta.

11. Muinsuskaitseala kaitset korraldavad Muinsuskaitseinspektsioon ja Jõelähtme Vallavalitsus vastavalt muinsuskaitseseaduses neile pandud ülesannetele.