Teksti suurus:

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 23, 321

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus

Vastu võetud 11.02.1998

I osa

LAEVA LIPUÕIGUS

1. peatükk

EESTI RIIGILIPU KANDMINE

§ 1. Kohustus kanda riigilippu

(1) Eesti riigilippu kannab laev, mille omanik on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik.

(2) Eesti riigilippu kannab merelaev, mille omanik on:

1) Eesti kodanik elukohaga Eestis;

2) täis- ja usaldusühing, mis asub Eestis ja kus Eesti osanikel on häälteenamus;

3) muu eraõiguslik juriidiline isik, mis asub Eestis ja mille juhatuses või sellega võrdsustatud organis on Eesti kodanike enamus.

(3) Kaasomandis olev merelaev kannab Eesti riigilippu, kui vähemalt üks kaasomanikest on Eesti kodanik elukohaga Eestis ja Eesti kaasomanikele kuulub suurem osa merelaevast.

§ 2. Õigus kanda riigilippu

(1) Eesti riigilippu võib kanda merelaev, mille omanik on Eesti kodanik.

(2) Kaasomandis olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa merelaevast kuulub Eesti kaasomanikele.

(3) Kaaspärandi esemeks olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui selle kaaspärinud Eesti kodanikele või Eesti juriidilistele isikutele kuulub suurem osa kogu pärandist.

§ 3. Eesti laeva kapten

Merelaeval, mille kohta on väljastatud lipudokument, võib kapteniks olla ainult Eesti kodanik.

§ 4. Eesti osanik ja Eesti kaasomanik

Eesti osanik või Eesti kaasomanik käesoleva seaduse mõttes on Eesti kodanik või Eesti juriidiline isik. Eesti juriidiline isik selle seaduse tähenduses on Eestis registreeritud juriidiline isik või Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik.

§ 5. Merelaev, siseveelaev ja väikelaev

(1) Merelaev on laev, mis on mõeldud kasutamiseks meresõidus.

(2) Siseveelaev on laev, mis on mõeldud sõiduks siseveel.

(3) Väikelaev on kuni 12 meetrit pikk laev, mis ei ole kantud laevaregistrisse.

§ 6. Siseveelaevade ja väikelaevade lipuõigus

Kui siseveelaev või väikelaev tavapärase kasutamise käigus väljub merele või ületab piiriveekogul Eesti riigipiiri, peab ta Eesti riigilipu kandmiseks vastama käesolevas seaduses merelaevadele Eesti riigilipu kandmise õiguse saamiseks esitatud tingimustele.

§ 7. Keeld kasutada registreerimata laeva

Registreerimata laeva kasutamine kaubanduslikuks meresõiduks on keelatud.

§ 8. Tõendamiskohustus

Laeva omanik või laevapereta prahtija on kohustatud tõendama asjaolusid, mis on nende laeval Eesti riigilipu kandmise lubamise alus.

2. peatükk

LIPUDOKUMENDID

§ 9. Lipudokumendi liigid ja sisu

(1) Lipudokumendid on merelaevatunnistus, liputunnistus, siseveelaevatunnistus, väikelaevatunnistus, laevapilet ja ajutine liputunnistus.

(2) Lipudokument tõendab, et laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu.

(3) Lipudokumendis peab olema viide seadusesättele, mille järgi on laeval lubatud kanda Eesti riigilippu.

(4) Enne lipudokumendi väljastamist ei ole lubatud laeval Eesti riigilippu heisata.

§ 10. Lipudokumentide väljastamine

(1) Merelaevatunnistuse ja siseveelaevatunnistuse väljastab kohus laevakinnistusraamatusse kantud merelaevadele ja siseveelaevadele. Väikelaevatunnistuse väljastab Veeteede Amet väikelaevaregistrisse kantud laevadele. Laevapilet väljastatakse riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele.

(2) Kui laev, mis vastavalt käesoleva seaduse §-le 1 või 2 peab kandma või võib kanda Eesti riigilippu, viibib välismaal ning laeva omanikul ei ole võimalik esitada taotlust lipudokumendi saamiseks Eestis või taotlus on seotud liiga suure finants- või ajakuluga, väljastab Eesti Vabariigi välisesindus laeva omaniku taotlusel laeva kohta ajutise liputunnistuse. Välisesindus edastab ajutise liputunnistuse koopia ning selle aluseks olnud dokumentide koopiad otsekohe Veeteede Ametile ja laevakinnistusraamatut pidavale kohtule, mille tööpiirkonnas on vastava laeva kodusadam. Eesti Vabariigi välisesinduse väljastatud ajutine liputunnistus kehtib kuni laeva saabumiseni Eesti sadamasse, kuid mitte üle kuue kuu.

(3) Paragrahvis 23 ja § 24 lõikes 2 käsitletud asjaolude ilmnemise korral väljastab ajutise liputunnistuse Veeteede Amet.

(4) Ajutise liputunnistuse taotlemisel tuleb esitada samad andmed mis laeva kinnistamisel.

§ 11. Merelaevatunnistus ja siseveelaevatunnistus

Merelaevatunnistus ja siseveelaevatunnistus sisaldavad kogu laevakinnistusregistriosa sisu.

§ 12. Kanded merelaevatunnistuses ja siseveelaevatunnistuses

Laevakinnistusraamatusse tehtud kanded tuleb viivitamatult märkida merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele. See nõue ei kehti kannete kohta, mis koormavad osa laevast.

§ 13. Liputunnistus

Merelaeva omaniku taotlusel väljastatakse lisaks merelaevatunnistusele liputunnistus, milles on § 42 lõike 1 punktides 1 kuni 7 ettenähtud andmed ja kutsungsignaal.

§ 14. Ajutine liputunnistus

(1) Ajutises liputunnistuses on § 42 lõike 1 punktides 1 kuni 7 nimetatud andmed ja kutsungsignaal.

(2) Prahitud laevale väljastatud ajutine liputunnistus peab sisaldama lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele andmeid prahtija kohta ja märget, et laev on kantud laevapereta prahitud laevade registrisse ning seda ei saa selles registris koormata piiratud asjaõigusega.

(3) Paragrahvi 23 järgi väljastatud ajutine liputunnistus peab sisaldama märget, et tunnistus on väljastatud esimeseks üleviimisreisiks. Ajutisele liputunnistusele tuleb märkida reisi marsruut ja planeeritav kestus.

§ 15. Väikelaevatunnistus

Väikelaevatunnistus sisaldab § 82 punktides 1 kuni 4 nimetatud andmeid ja kutsungsignaali, kui see on antud.

§ 16. Laevapilet

Laevapileti andmed ja selle väljastamise korra kehtestab teede- ja sideminister.

§ 17. Korduv lipudokument

(1) Korduv lipudokument väljastatakse juhul, kui lipudokumendile kantud andmed on muutunud. Korduva lipudokumendi väljastamise taotlemisel tuleb esitada esialgne lipudokument.

(2) Korduv lipudokument väljastatakse ka siis, kui on tõendatud, et esialgne on hävinud, kadunud või muutunud kasutamiskõlbmatuks.

§ 18. Lipudokumendi vorm

(1) Lipudokument on eesti ja inglise keeles.

(2) Merelaevatunnistuse, liputunnistuse ja siseveelaevatunnistuse vormi kehtestab justiitsminister.

(3) Väikelaevatunnistuse, ajutise liputunnistuse ja laevapileti vormi kehtestab teede- ja sideminister.

3. peatükk

TEISE RIIGI RIIGILIPU KANDMINE

§ 19. Keeld kanda teise riigi riigilippu

(1) Merelaev, mis käesoleva seaduse § 1 järgi peab kandma Eesti riigilippu, ei või kanda teise riigi riigilippu ahtris.

(2) Laev, mille kohta on väljastatud lipudokument, ei või kanda teise riigi riigilippu.

§ 20. Luba kanda teise riigi riigilippu

(1) Kui merelaev, mis käesoleva seaduse § 1 järgi peab kandma Eesti riigilippu, antakse laevapereta prahilepingu alusel vähemalt üheks aastaks kasutamiseks oma nimel isikule, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik elukohaga Eestis ja kellel ei ole käesoleva seaduse § 2 järgi õigust lasta oma laeval sõita Eesti riigilipu all, võib teede- ja sideminister omaniku taotlusel lubada laeva kanda mõne teise riigi registrisse, kui see on vastava riigi seaduste kohaselt lubatud. Sellise loa maksimaalne kehtivus on kaks aastat. Luba võib omaniku taotlusel ühe aasta kaupa pikendada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa kehtivuse ajal on keelatud kanda laeval Eesti riigilippu ahtrilipuna.

§ 21. Teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemine

(1) Teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemisel peab laeva omanik esitama järgmised eestikeelsed või notariaalselt tõestatud eestikeelse tõlkega dokumendid:

1) laevaomaniku notariaalselt tõestatud allkirjaga avaldus;

2) laeva kirjalik prahileping;

3) välismaa laevaregistri nõusolek paralleelseks registreerimiseks;

4) merelaevatunnistus ja liputunnistus, kui see on väljastatud;

5) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba jõustub alates märke tegemisest laevakinnistusraamatusse.

(3) Märge tehakse laeva omaniku notariaalselt tõestatud allkirjadega avalduse alusel, millele on lisatud teede- ja sideministri väljastatud luba ning kviitung riigilõivu tasumise kohta.

§ 22. Teise riigi riigilipu kandmise õiguse lõppemine

(1) Teise riigi riigilipu kandmise õiguse tähtaja lõppemisel peab laeva omanik esitama kohtule notariaalselt tõestatud allkirjaga avalduse märke kustutamiseks laevakinnistusraamatust. Avaldusele tuleb lisada lipudokumendid ja kviitung riigilõivu tasumise kohta.

(2) Omanik võib taotleda märke kustutamist ka enne teise riigi riigilipu kandmise õiguse tähtaja lõppemist.

4. peatükk

EESTI RIIGILIPU KANDMISE ÕIGUSE ANDMINE

§ 23. Eestis ehitatud laevad

Eestis ehitatud laev, millele ei laiene käesoleva seaduse §-st 1 või 2 tulenev õigus, võib kanda Eesti riigilippu esimese üleviimisreisi ajal Veeteede Ameti väljastatud ajutise liputunnistuse alusel.

§ 24. Välismaa laeva õigus kanda Eesti riigilippu

(1) Laev, millele ei laiene käesoleva seaduse §-st 1 või 2 tulenev õigus, võib kanda Eesti riigilippu välislepingu alusel.

(2) Vähemalt 12 meetrit pikk merelaev, millele ei laiene käesoleva seaduse §-st 1 või 2 tulenev õigus, võib laeva prahtija taotlusel Veeteede Ameti väljastatud ajutise liputunnistuse alusel kanda Eesti riigilippu, kui:

1) laeva prahtija kuulub käesoleva seaduse §-s 1 loetletud isikute ringi;

2) laev on prahitud ilma laevapereta oma nimel kasutamiseks;

3) laeva omanik on nõus lipu vahetamisega;

4) laeva suhtes kehtinud õigus ei keela Eesti riigilipu kandmist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel väljastatud ajutise liputunnistuse maksimaalne kehtivusaeg on kaks aastat. Luba võib prahtija taotlusel ühe aasta kaupa pikendada.

5. peatükk

LAEVA IDENTIFITSEERIMINE

§ 25. Laeva nimi

(1) Laeval peab olema nimi või muu tähis. Nime annab laeva omanik. Laeva nimi peab selgelt erinema teiste Eestis registreeritud laevade nimedest. Laeva nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.

(2) Laeva nimes ei tohi kasutada sõna «Eesti» ega selle võõrkeelseid vasteid. Laeva nimi peab olema kirjutatud ladina tähestikus.

(3) Laeva registreeriv kohus võib laeva registreerimisest motiveeritult keelduda, kui laeva nimi ei vasta seaduse nõuetele. Keeldumise korral antakse laeva omanikule tähtaeg laeva nime kooskõlla viimiseks seaduse nõuetega.

(4) Laeva nime võib muuta, kui laev läheb vähemalt pooles osas üle uuele omanikule või kui ilmnevad muud kaalukad põhjused. Loa laeva nime muutmiseks annab laeva registreerinud kohus.

(5) Laeva nimi kantakse laevale teede- ja sideministri kinnitatud korras.

§ 26. Kalalaeva pardanumber

Kalalaevale antakse alaline kordumatu pardanumber. Kalalaevade pardanumbri moodustamise ja laevale kandmise juhendi kinnitab teede- ja sideminister.

§ 27. Kodusadam

(1) Laeva kodusadam on sadam, mille kaudu laeva meresõiduks peamiselt kasutatakse. Eesti riigilippu kandva laeva kodusadam võib olla ainult Eesti sadam.

(2) Kui Eesti riigilippu kandval laeval ei ole kodusadamat Eestis, siis loetakse selle laeva kodusadamaks Tallinna sadam.

(3) Kodusadama nimi kantakse laevale teede- ja sideministri kinnitatud korras.

§ 28. Laeva registrinumber

(1) Laevale antakse registreerimisel alaline kordumatu registrinumber.

(2) Laeva identifitseerivaks tunnuseks on ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see on laevale antud.

(3) Registrinumbrite moodustamise korra kehtestab teede- ja sideminister.

§ 29. Laeva kutsung

Laeva kutsungi annab laevale raadiotehniliste seadmete registreerimisel Elekterside Inspektsioon.

II osa

LAEVAREGISTRID

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 30. Eesti laevaregistrid

Laevade ja ehitatavate laevade kohta peetakse eraldi registrit. Laevaregister ja ehitatavate laevade register moodustavad laevakinnistusraamatu. Samuti peetakse eraldi registrit väikelaevade ja laevapereta prahitud laevade kohta.

§ 31. Laevaregister

(1) Laevaregistrisse kantakse merelaev, mis käesoleva seaduse § 1 või 2 järgi peab kandma või võib kanda Eesti riigilippu ning mille üldpikkus on vähemalt 12 meetrit. Samuti kantakse laevaregistrisse vähemalt 12 meetrit pikk siseveelaev, mille omanik on füüsiline isik elukohaga Eestis või Eesti juriidline isik.

(2) Omaniku soovil võib laevaregistrisse kanda ka merelaeva ja siseveelaeva, mille üldpikkus on vähemalt 9 meetrit.

§ 32. Ehitatavate laevade register

(1) Ehitatavate laevade registrisse kantakse Eestis ehitatav mere- või siseveelaev või teisaldatav ujuvvahend ning Eestis asuv teisaldatav ujuvvahend. Ehitatav laev kantakse registrisse juhul, kui samal ajal soovitakse seada laevahüpoteek või on esitatud taotlus sissenõude pööramiseks laevale.

(2) Ehitatav mere- või siseveelaev peab oma eeldatavate tehniliste näitajate poolest olema pärast valmimist sobiv laevaregistrisse kandmiseks.

(3) Ehitatav mere- või siseveelaev võidakse kanda ehitatavate laevade registrisse hetkest, mil kiil on maha pandud ja ehitis on püsivalt nime või numbriga tähistatud. Sama kehtib vastavalt ehitatava teisaldatava ujuvvahendi suhtes.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid tõendab Veeteede Amet.

(5) Käesoleva seaduse ja laeva asjaõigusseaduse sätted, mis käivad ehitatavate laevade kohta, kehtivad ka teisaldatavate ujuvvahendite kohta.

§ 33. Väikelaevaregister

(1) Väikelaevaregistrit peab Veeteede Amet.

(2) Väikelaevaregistrisse kantakse merelaev ja siseveelaev, mida ei kanta laevaregistrisse ning mille omanik on füüsiline isik elukohaga Eestis või Eesti juriidiline isik.

§ 34. Laevapereta prahitud laevade register

(1) Laevapereta prahitud laevade registrit peab Veeteede Amet.

(2) Laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse merelaev, mis käesoleva seaduse § 24 lõike 2 järgi võib kanda Eesti riigilippu.

§ 35. Riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse laev

Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse laev registreeritakse või kinnistatakse ühes käesolevas seaduses nimetatud registris omaniku soovil, kui laev antakse teise isiku valdusse või kui laeva koormatakse asjaõigusega.

§ 36. Registritele esitatavate dokumentide vorm

(1) Laevu registreerivatele registritele esitatavad dokumendid tuleb esitada eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos notariaalselt tõestatud tõlkega.

(2) Ametiasutuste väljastatud dokumendid tuleb esitada originaalis või notariaalselt tõestatud ärakirjana.

(3) Välisriigi ametiasutuste väljastatud dokumendid tuleb esitada legaliseeritult.

2. peatükk

LAEVAKINNISTUSRAAMAT

1. jagu. Üldsätted

§ 37. Kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 1994, 94, 1609; 1996, 51, 967) kohaldamine

(1) Laevakinnistusraamatu pidamisel kohaldatakse kinnistusraamatuseaduse sätteid niivõrd, kuivõrd käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Laevakinnistusraamatu pidamisel asub kinnistusregistri asemele laevakinnistusregister, kinnistuspäeviku asemele laevakinnistuspäevik ja kinnistustoimiku asemele laevatoimik.

(3) Elektroonilise laevakinnistusraamatu pidamisel on Veeteede Ametil samasugused õigused ja kohustused kui riigi maakatastri pidajal.

§ 38. Registriosa

Laevakinnistusraamatusse kantud laeva kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse jooksvalt eraldi number (registrinumber). Registriosa loetakse laeva suhtes laevakinnistusraamatuks.

2. jagu. Laeva kinnistamine

§ 39. Kinnistamise eeldus

(1) Laev ja ehitatav laev kinnistatakse, kui omanik esitab seaduses sätestatud tingimustel ja korras notariaalselt tõestatud allkirjadega avalduse, milles ta taotleb kinnistamist.

(2) Ehitatava laeva kinnistamist võib taotleda ka isik, kes täitedokumendi alusel võib nõuda laeva realiseerimist või laevahüpoteegi kinnistamist.

§ 40. Merelaeva kinnistamine

Merelaeva omanik on kohustatud laeva kinnistama, kui laev käesoleva seaduse § 1 lõike 2 või 3 järgi peab kandma Eesti riigilippu. See nõue ei kehti merelaevade kohta, mille pikkus on alla 12 meetri.

§ 41. Siseveelaeva kinnistamine

Eestis alaliselt elav füüsiline isik ja Eesti juriidiline isik on kohustatud talle kuuluva siseveelaeva kinnistama. See nõue ei kehti laevade kohta, mille pikkus on alla 12 meetri.

§ 42. Merelaeva kinnistamiseks esitatavad andmed

(1) Merelaeva kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid:

1) laeva nimi, number või muu tunnuseks olev tähis;

2) laeva peajõuseadme tüüp, laeva tüüp kasutusala järgi ja kere põhimaterjal;

3) kodusadam;

4) ehituskoht ja -aasta ning ehitaja;

5) kutsungsignaal;

6) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see nähtub mõõdukirjast või muust vastavast dokumendist, ametliku mõõtmise tulemus ja masinate võimsus;

7) omanik, laevaühingu puhul kaasomanikud ja kaasomandi suurus (esitatud andmed tuleb tõendada);

8) omandi saamise õiguslik alus, mis tuleb tõendada;

9) Eesti riigilipu kandmise õigust tõendavad asjaolud;

10) laevaühingu puhul disponent;

11) dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;

12) ajutine liputunnistus, kui see on välja antud;

13) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

(2) Kui laeva ei ole siseriiklikult mõõdetud, siis piisab välismaal väljaantud legaliseeritud mõõdukirja esitamisest.

§ 43. Siseveelaeva kinnistamiseks esitatavad andmed

Siseveelaeva kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid:

1) laeva nimi, number või muu laeva tunnuseks olev tähis;

2) kere põhimaterjal;

3) kodusadam;

4) ehituskoht ja -aasta ning ehitaja;

5) laeva üldpikkus ja masinate võimsus;

6) omanik, mitme omaniku puhul osade suurus, mis tuleb tõendada;

7) omandi saamise õiguslik alus, mis tuleb tõendada;

8) dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;

9) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

§ 44. Ehitatava mere- ja siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks esitatavad andmed

(1) Ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid:

1) ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi nimi, number või muu tähis;

2) ehituskoht ja ehitaja;

3) omanik, mis tuleb tõendada;

4) dokumendid, mis tõendavad, et valmimisel on merelaev või siseveelaev tehniliste näitajate poolest kõlblik laevaregistrisse kandmiseks;

5) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

(2) Kui ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi omanik ei ole ehitaja, tuleb kinnistamiseks esitada ehitaja notariaalselt tõestatud kinnitus teise isiku omanikuks saamise asjaolude kohta.

§ 45. Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks esitatavad andmed

Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid:

1) teisaldatava ujuvvahendi nimi, number või muu tähis (tuleb märkida, et tegemist on teisaldatava ujuvvahendiga);

2) asukoht;

3) ehituskoht;

4) omanik, mis tuleb tõendada;

5) omandi tekkimise alus, mis tuleb tõendada;

6) dokumendid, mis tõendavad teisaldatava ujuvvahendi vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud ohutusnõuetele;

7) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

§ 46. Kinnistamiseks esitatavad dokumendid

Laeva või ehitatava laeva kinnistamiseks esitatavate laevatehniliste ja laevaohutusalaste dokumentide täpse loetelu kehtestab teede- ja sideminister.

§ 47. Laevakinnistusraamatusse kantavad andmed

(1) Laevakinnistusraamatusse tuleb kanda käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktides 1 kuni 7 ja 10, § 43 punktides 1 kuni 6, § 44 lõike 1 punktides 1 kuni 3 ning § 45 punktides 1 kuni 4 nimetatud andmed, samuti mõõdukirja tähistus ja laeva kinnistamise kuupäev.

(2) Merelaeva või käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tingimuste esinemise korral siseveelaeva kinnistamisel tuleb laevakinnistusraamatusse kanda ka viide seadusesättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu. Merelaeva puhul tuleb laevakinnistusraamatusse kanda ka laevale antud kutsungsignaal.

(3) Kui käesoleva seaduse § 20 lõike 1 järgi on lubatud merelaeval kanda mõne muu riigi lippu, tuleb merelaevaregistrisse kanda märge, et laeval ei ole selle loa kehtivuse jooksul lubatud kanda Eesti riigilippu. Loa tühistamisel tuleb märkida, et laeval on taas lubatud kanda Eesti riigilippu.

(4) Ehitatava laeva puhul tuleb laevakinnistusraamatusse kanda viide käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud ja Veeteede Ameti poolt vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 5 väljastatud dokumendile.

§ 48. Välismaal registreeritud laev

(1) Laeva ei kinnistata, kui ta on kantud välisriigi laevaregistrisse. Kohtu nõudmisel tuleb tõendada, et laev on välisriigi laevaregistrist kustutatud või kustutatakse kohe pärast kinnistamist Eestis.

(2) Kui laev, mis tuleb käesoleva seaduse järgi esitada kinnistamiseks, on registreeritud välisriigis, peab laeva omanik taotlema laeva kustutamist välisriigi registrist.

§ 49. Ehitatavate laevade registrisse kantud laev

(1) Kui ehitatavate laevade registris kinnistatud laev on valminud, siis peab laeva omanik taotlema kas laeva ehitatavate laevade registrist kustutamist või kinnistamist laevaregistris.

(2) Ehitatavate laevade registris kinnistatud laeva kinnistamisel laevaregistris kantakse laevahüpoteegid üle koos laevaga ning nad säilivad senisel järjekohal.

§ 50. Vastuväide kinnistamisele

Kui enne laeva kinnistamist on keegi teine isik esitanud vastuväite laeva kinnistamise kohta põhjendusega, et tema on laeva omanik, siis võib kohus teha laeva kinnistamisel laevakinnistusregistriossa vastuväite kohta märke.

§ 51. Teated kohtule

(1) Kohtule tuleb viivitamata kirjalikult teatada muutustest laevakinnistusraamatusse kantud andmetes, mis ei ole kanneteks asjaõiguse tähenduses.

(2) Viivitamata tuleb teatada muutustest asjaoludes, mille alusel laev kannab Eesti riigilippu. Samuti tuleb teatada muutustest asjaoludes, mille alusel on väljastatud luba kanda mõne muu riigi riigilippu.

(3) Kui laev on hukkunud või loetud hukkunuks või kui ta on muutunud kasutamiskõlbmatuks või kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu, tuleb sellest viivitamata teatada kohtule.

(4) Ehitatava laeva puhul tuleb viivitamata teatada laeva valmimisest.

(5) Esitatud andmed tuleb tõendada.

§ 52. Teatamise kohustus

(1) Käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud andmete esitamise ja muutustest teatamise kohustus on laeva omanikul, laevaühingu korral disponendil, juriidilisest isikust omaniku korral selle seadusjärgsel esindajal.

(2) Kui käesoleva paragrahvi järgi on teatama kohustatud mitu isikut, siis piisab, kui teatab üks neist. Sama kehtib siis, kui juriidilist isikut on volitatud esindama mitu isikut.

§ 53. Vastutus andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest.

(1) Laeva kinnistusraamatut pidavale kohtule andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest on laevakinnistusraamatut pidaval kohtul õigus määrata kohustatud isikule trahv kuni 400 päevapalga ulatuses.

(2) Trahvi tasumine ei vabasta kohtuotsuse täitmisest.

(3) Kui kohustust ei ole pärast trahvi määramist täidetud, võib kohtunik määrata uue trahvi.

(4) Isik, kellele trahv määrati, peab pärast selle tasumist esitama kohtule viivitamatult tõendi trahvi tasumise kohta.

(5) Isik, kellele trahv määrati, võib viie päeva jooksul, arvates trahvimääruse ärakirja saamise päevast, taotleda trahvist vabastamist või trahvi suuruse vähendamist tsiviilkohtupidamise seadustikus (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811; 1997, 87, 1466) sätestatud korras.

§ 54. Laevakinnistusraamatusse kantud andmete parandamine

Kui teatatakse muudatustest laevakinnistusraamatusse kantud andmetes, mis ei ole kanneteks asjaõiguse tähenduses, ja muudatused on küllaldaselt tõendatud, siis parandab kohus andmed laevakinnistusraamatus kinnistamisotsust tegemata.

§ 55. Laeva kustutamine laevakinnistusraamatust

(1) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud asjaolude esinemise korral peab laeva omanik taotlema laeva kustutamist laevakinnistusraamatust.

(2) Siseveelaeva laevakinnistusraamatust kustutamist ei pea taotlema, kui see on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu merelaevade kohta kehtiva lipuõiguse kohaselt.

(3) Laev, mille kinnistamine sõltub laevaomaniku tahtest, kustutatakse laevakinnistusraamatust lisaks käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud põhjustele ka laevaomaniku taotluse alusel.

(4) Laeva laevakinnistusraamatust kustutamiseks on vajalik puudutatud isikute notariaalselt tõestatud allkirjadega nõusolek.

(5) Kui merelaev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõusolekut ei ole saadud, tuleb laevaregistrisse teha märge, mille järgi see laev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu. Märge on võrdne laeva kustutamisega laevakinnistusraamatust, välja arvatud osas, mis puudutab piiratud asjaõigusi.

(6) Kui laevakinnistusraamatusse ei ole 30 aasta jooksul laeva kohta tehtud ühtegi kannet ja pärast Veeteede Ameti seisukoha ärakuulamist võib eeldada, et laeva ei ole enam olemas või teda ei kasutata enam laevana, kustutab kohus laeva laevakinnistusraamatust juhul, kui laev ei ole koormatud piiratud asjaõigusega.

(7) Laeva kustutamiseks laevakinnistusraamatust peab omanik esitama:

1) notariaalselt tõestatud allkirjaga avalduse;

2) lipudokumendi;

3) dokumendid, mis tõendavad kustutamise aluseks olevaid asjaolusid;

4) puudutatud isikute notariaalselt tõestatud allkirjadega nõusoleku;

5) kviitungi riigilõivu tasumise kohta.

§ 56. Ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamine

(1) Ehitatav laev kustutatakse laevakinnistusraamatust omaniku taotluse alusel.

(2) Omanik peab taotlema ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamist, kui see on hävinud või siirdunud välismaale.

(3) Kustutamiseks on vaja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud allkirjadega nõusolekut.

(4) Kustutamiseks peab omanik esitama:

1) notariaalselt tõestatud allkirjaga avalduse;

2) dokumendid, mis tõendavad kustutamise aluseks olevaid asjaolusid;

3) puudutatud isikute notariaalselt tõestatud allkirjadega nõusoleku;

4) kviitungi riigilõivu tasumise kohta.

§ 57. Kustutamine ametikohustustest tulenevalt

(1) Kui laeva kinnistamine oli olulise vea tõttu lubamatu, kui merelaev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu või kui laev või ehitatav laev on siirdunud välismaale, hukkunud või muutunud kasutamiskõlbmatuks ning kohustatud isikud ei ole taotlenud laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamist, kustutab kohus laeva laevakinnistusraamatust oma ametikohustustest tulenevalt. Kohus teatab laevakinnistusraamatusse kantud omanikele ja muudele puudutatud isikutele kavandatavast kustutamisest ning määrab neile tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem kui kolm kuud.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute asukohta ei teata, avaldab kohus teate koos vastuväite esitamise tähtajaga kohtuteadete avaldamiseks mõeldud ajalehes ning vähemalt ühes merendusajalehes või -ajakirjas.

(3) Kui esitatakse vastuväide, otsustab selle üle registrit pidav kohus.

(4) Laeva võib laevakinnistusraamatust kustutada ainult juhul, kui vastuväidet ei ole esitatud või kui vastuväidet tagasilükkav kohtuotsus on jõustunud. Kui hüpoteegipidaja esitab vastuväiteid Eesti riigilipu kandmise õiguse kaotanud laeva laevakinnistusraamatust kustutamisele põhjendusega, et hüpoteek veel püsib, siis kantakse laevakinnistusraamatusse märge, et laev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu. Selline märge on võrdne laeva kustutamisega laevakinnistusraamatust, välja arvatud osas, mis puudutab laevahüpoteeki.

§ 58. Otsuse tegemise tähtaeg

(1) Kohus teeb otsuse laeva kinnistamise või laevakinnistusraamatu andmete muutmise või laeva laevakinnistusraamatust kustutamise avalduse täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta viivitamatult.

(2) Kohtu esimees võib pikendada käesoleva seaduse lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni 30 päevani, arvates avalduse saabumisest, kui esineb täiendavat kontrollimist vajavaid asjaolusid. Samal eesmärgil võib kohtumääruse alusel nõuda kohustatud isikult täiendavate dokumentide esitamist lisaks seaduses nimetatutele.

(3) Kui avalduses esineb kinnistamist või kustutamist takistav puudus, võib kohus määrata tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab otsuse tegemiseks pädev isik avalduse rahuldamata.

§ 59. Laevakinnistusregistriosa sulgemine

(1) Laevakinnistusraamatut pidav kohus sulgeb laevakinnistusregistriosa, kui laev või ehitatav laev kustutatakse laevakinnistusraamatust või kui laevakinnistusregistriosa kirjutatakse ümber.

(2) Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa suletakse peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtude ka laeva kinnistamisel laevaregistris.

§ 60. Veeteede Ameti informeerimine

Kohus informeerib viivitamata Veeteede Ametit igast laeva kinnistamisest või kustutamisest.

3. jagu. Õiguste kinnistamine

§ 61. Omaniku vahetus

Kui vahetub merelaeva omanik, tuleb tõendada, et laev on ka edaspidi õigustatud kandma Eesti riigilippu.

§ 62. Mitme laeva koormamine

(1) Kui mitu laeva koormatakse ühe laevahüpoteegiga või ühe kasutusvaldusega, tuleb kaaskoormamine märkida iga laeva laevakinnistusregistriossa. Sama kehtib teise laeva koormamise korral tagantjärele juba olemasoleva koormisega ühel laeval.

(2) Kaaskoormatise kustumise korral tuleb see kustutada iga laeva laevakinnistusregistriosast.

4. jagu. Laevakinnistusraamatu sisu

§ 63. Laevakinnistusraamatu koosseis

Laevakinnistusraamatu koosseisu kuuluvad:

1) laevakinnistusregister;

2) laevakinnistuspäevik;

3) laevatoimik.

§ 64. Laevakinnistusregister

(1) Kanded ja andmed laeva kohta kantakse selle laeva laevakinnistusregistriossa.

(2) Laevakinnistusregistriosal on pealkiri ja kolm jagu, mis jagunevad lahtriteks.

(3) Laevakinnistusregistreid peetakse väljavõetavate vahelehtedega vihikutena või elektroonilisel kujul. Laevakinnistusregistriosa vormi kehtestab justiitsminister.

§ 65. Laevakinnistusregistriosa pealkiri

Laevakinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse kohus ja registriosa number (laeva registrinumber).

§ 66. Laevaregistri laevakinnistusregistriosa esimene jagu

(1) Laevaregistri laevakinnistusregistriosa esimesse jakku «Laev» kantakse:

1) laeva identifitseerivad tunnused;

2) tehnilised andmed laeva kohta;

3) laeva kinnistamine ja kustutamine, kustutamise korral ka kustutamise põhjus;

4) andmed riigilipu kandmise õiguse kohta;

5) muudatused talletatud andmetes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmed ei ole kanded käesoleva seaduse ja laeva asjaõigusseaduse tähenduses.

§ 67. Laevaregistri laevakinnistusregistriosa teine jagu

Laevaregistri laevakinnistusregistriosa teisse jakku «Laeva omanik» kantakse:

1) laeva omaniku nimi;

2) kui laev on ühises omandis -- omanike nimed, see, kas laev on ühis- või kaasomandis, kaasomandi korral kaasomanike osade suurus;

3) laevaühing ja disponent, kui laev on laevaühingu esemeks;

4) märked omandi kohta;

5) muudatused kannetes;

6) kande õiguslik alus.

§ 68. Laevaregistri laevakinnistusregistriosa kolmas jagu

Laevaregistri laevakinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Laeva koormatised» kantakse:

1) laeva koormavad piiratud asjaõigused ja märked nende kohta;

2) hüpoteegi puhul hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa), intressimäärad ja muude kõrvalnõuete rahaline suurus;

3) muudatused kannetes ja kustutamine.

§ 69. Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa esimene jagu

(1) Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa esimesse jakku «Ehitatav laev» kantakse:

1) ehitatavat laeva identifitseerivad andmed;

2) ehituskoht ja ehitaja;

3) viide dokumendile, mis tõendab ehitatava laeva kõlblikkust kinnistamiseks;

4) ehitatava laeva kinnistamine ja registrist kustutamine (kustutamise korral tuleb ära näidata põhjus);

5) muudatused talletatud andmetes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmed ei ole kanneteks käesoleva seaduse ja laeva asjaõigusseaduse tähenduses.

§ 70. Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa teine jagu

Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa teise jakku «Ehitatava laeva omanik» kantakse:

1) ehitatava laeva omaniku nimi; kui ehitatava laeva omanikuks ei ole laeva ehitaja, siis viide dokumendile, millest tuleneb, et ehitatava laeva omanikuks on keegi teine;

2) kui ehitatav laev on ühises omandis -- omanike nimed, see, kas laev on ühis- või kaasomandis, kaasomandi korral kaasomanike osade suurus;

3) laevaühing ja disponent, kui ehitatav laev on laevaühingu esemeks;

4) märked omandi kohta;

5) muudatused kannetes;

6) kande õiguslik alus.

§ 71. Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa kolmas jagu

Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Laeva koormatised» kantakse samad andmed mis laevaregistri kolmandasse jakku.

§ 72. Laevakinnistusregistri asendusosa

(1) Kui laevakinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus sisse asendusosa.

(2) Menetlus algatatakse kinnistamist teostava kohtuniku, kohtunikuabi või puudutatud isiku avalduse alusel. Vähemalt kolm kuud enne avalduse sisulist läbivaatamist avaldab kohus Riigi Teataja Lisas ja kohtuteadete avaldamiseks mõeldud ajalehes teate, milles märgitakse avalduse sisu.

(3) Asendusosa sisseseadmise otsust ei või teha seni kinnistamist teostanud kohtunikuabi ega kohtunik.

§ 73. Laevakinnistusregistri sisujuht

Laevakinnistusregistrile lisatakse kaks sisujuhti, millest üks on koostatud laevaomanike nimede järgi ning teine laevade ja ehitatavate laevade nimede või tähistuste järgi. Sisujuht on abiregister kinnistusraamatuseaduse tähenduses.

§ 74. Laevakinnistuspäevik

(1) Laevakinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused, milles on väljendatud soov kande tegemiseks.

(2) Laevakinnistuspäevikusse kantakse ka avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud laeva registreerimise number, määruse tegemise aeg, määrusega puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kinnistamisotsuse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv.

§ 75. Laevatoimik

(1) Laeva kohta seatakse sisse laevatoimik, mis tähistatakse laeva laevakinnistusregistriosa numbriga.

(2) Laevatoimikusse võetud dokumendid nummerdatakse jooksvalt.

(3) Laevatoimikusse võetakse dokumendid, mis on kande aluseks või millele kandes viidatakse. Dokumendi võib laevatoimikust välja anda ainult juhul, kui laevatoimikusse jääb tõendatud ärakiri.

(4) Kui dokument puudutab mitme laevakinnistusregistriosa kandeid, tuleb ta võtta ühte puudutatud laevatoimikusse. Teistes laevatoimikutes tuleb sellele dokumendile viidata.

(5) Kohus tagab laevatoimikus oleva registriosa ärakirja ja muude dokumentide vastavuse algdokumentidele.

§ 76. Laevakinnistusraamatu säilitamine

Laevakinnistusraamatut säilitatakse kohtus.

§ 77. Laevakinnistusraamatu pidamise kord

(1) Justiitsminister määrab kindlaks, millistes maa- ja linnakohtute registriosakondades või kinnistusametites laevakinnistusraamatut peetakse.

(2) Justiitsminister kehtestab laevakinnistusraamatu pidamise korra.

3. peatükk

VÄIKELAEVAREGISTER

§ 78. Väikelaevaregistri õiguslik tähendus

Väikelaevaregistrisse kantud laeval on õigus kanda Eesti riigilippu. Väikelaevaregistri kandel ei ole asjaõiguslikku tähendust.

§ 79. Väikelaevaregistri avalikkus

(1) Väikelaevaregistriga on lubatud tutvuda laeva omanikul, laeva prahtijal, pädeval riigiasutusel ning muudel isikutel, kellel on selleks õigustatud huvi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus saada väikelaevaregistrist tõendatud ärakirju.

§ 80. Veeteede Ameti pädevus

Kõik väikelaevaregistri pidamisega seonduvad toimingud tehakse Veeteede Ameti otsuse alusel.

§ 81. Väikelaeva registreerimine

(1) Füüsiline isik elukohaga Eestis ja Eesti juriidiline isik on kohustatud registreerima väikelaevaregistris oma väikelaeva, kui selle kodusadam on Eestis. See nõue ei kehti, kui väikelaev on seaduslikul alusel kantud laevaregistrisse või mõne muu riigi laevaregistrisse.

(2) Väikelaev registreeritakse, kui omanik esitab kirjaliku avalduse, milles taotleb registreerimist.

§ 82. Väikelaeva registreerimiseks esitatavad andmed

Laeva omanik peab väikelaeva registreerimiseks esitama järgmised andmed:

1) laeva nimi;

2) peamine ehitusmaterjal;

3) kodusadam;

4) laeva ehitaja, ehituskoht ja -aasta;

5) laeva sõidukõlblikkuse tunnistus;

6) omandi saamise alus, mis tuleb tõendada;

7) dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;

8) veesõiduki raadioluba, kui laeval peavad olema Elekterside Inspektsioonis registreeritavad raadioseadmed;

9) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

§ 83. Väikelaevaregistrisse kantavad andmed

Väikelaevaregistrisse kantakse käesoleva seaduse § 82 punktides 1 kuni 5 nimetatud andmed, kutsungsignaal, kui see on antud, ja laeva omaniku nimi.

§ 84. Otsuse tegemine

(1) Veeteede Amet teeb otsuse laeva registreerimise või registrist kustutamise avalduse rahuldamise või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta viie päeva jooksul, arvates avalduse saabumisest.

(2) Kui avaldus jäetakse osaliselt rahuldamata, tuleb otsuses näidata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi tähtaja jooksul ei kõrvaldata, jäetakse avaldus rahuldamata.

(3) Otsusest teatatakse viivitamata avalduse esitajale.

§ 85. Teatamiskohustus

(1) Laeva omanik on kohustatud viivitamata kirjalikult teatama väikelaevaregistrile:

1) muutustest asjaoludes, mille alusel tema laev on registreeritud Eestis või mille alusel laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu;

2) laeva hukkumisest või kasutamiskõlbmatuks muutumisest;

3) muutustest väikelaevaregistrisse kantud muudes andmetes.

(2) Teate esitamisel peab laeva omanik esitama väikelaevatunnistuse, kirjaliku avalduse väikelaevaregistrisse kantud andmete muutmiseks, kviitungi riigilõivu tasumise kohta ning vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad andmete muutumist. Kui vaja, tehakse väikelaevatunnistuses ja väikelaevaregistris vastavad parandused.

§ 86. Teatama kohustatud isikud

Teadete esitamisel Veeteede Ametile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 52 sätestatut.

§ 87. Laeva kustutamine väikelaevaregistrist

(1) Laev kustutatakse väikelaevaregistrist, kui ta ei või enam olla registreeritud Eestis või hukkub või muutub kasutamiskõlbmatuks.

(2) Laeva omanik on kohustatud tagastama väikelaevatunnistuse, kui laev kuulub kustutamisele väikelaevaregistrist.

§ 88. Rakendusmäärused

(1) Teede- ja sideminister kinnitab väikelaevaregistri vormi.

(2) Teede- ja sideminister võib jagada väikelaevaregistri pidamise Veeteede Ameti kohalike allasutuste vahel, määrates ära allasutuste tööpiirkonnad.

(3) Teede- ja sideminister kinnitab väikelaevaregistri pidamise korra.

4. peatükk

LAEVAPERETA PRAHITUD LAEVADE REGISTER

§ 89. Prahitud laeva alluvus Eesti Vabariigi õiguskorrale

(1) Laevapereta laevade registris registreeritud laeva (välismaa laev) eraõiguslik seisund on määratud tema algregistririigi õigusega.

(2) Välismaa laev on allutatud Eesti avalikule õigusele. Välismaa laeva suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid laevaohutusnõudeid, kui laeva algregistririigi ohutusnõuded ei ole karmimad kui Eesti omad.

§ 90. Laevapereta prahitud laevade registri avalikkus

(1) Laevapereta prahitud laevade registriga on lubatud tutvuda laeva omanikul, laeva prahtijal, pädeval riigiasutusel ning isikutel, kellel on selleks õigustatud huvi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus saada laevapereta prahitud laevade registrist tõestatud ärakirju.

§ 91. Veeteede Ameti pädevus

Kõik laevapereta prahitud laevade registri pidamisega seotud toimingud tehakse Veeteede Ameti otsuse alusel.

§ 92. Välismaa laeva registreerimiseks esitatavad andmed

(1) Laevapereta prahtija peab laeva registreerimiseks esitama kirjaliku avalduse ja järgmised dokumendid või dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid:

1) laeva nimi;

2) kere põhimaterjal, peamasina tüüp, laeva tüüp kasutusala järgi;

3) kodusadam;

4) laeva ehitaja, ehituskoht ja -aasta;

5) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see on mõõdukirjas või muus vastavas dokumendis;

6) ametliku mõõtmise tulemused ja masinate võimsus ametliku mõõdukirja järgi;

7) dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eestis kehtivatele laevaohutusnõuetele; kui algregistririigi laevaohutusnõuded on Eesti omadest karmimad, siis tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust algregistririigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;

8) notariaalselt tõestatud allkirjadega prahileping;

9) algregistririigi nõusolek laeva registreerimiseks Eestis laevapereta prahitud laevade registris;

10) laevaomaniku notariaalselt tõestatud allkirjaga nõusolek laeva registreerimiseks Eestis laevapereta prahitud laevade registris;

11) veesõiduki raadioluba;

12) dokumendid, mis tõendavad, et prahtija kuulub käesoleva seaduse §-s 1 loetletud isikute hulka;

13) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

(2) Registreerimise pikendamiseks tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud andmetele esitada ka ajutine liputunnistus.

§ 93. Laevapereta prahitud laevade registrisse kantavad andmed

Laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse käesoleva seaduse § 92 punktides 1 kuni 7 nimetatud andmed.

§ 94. Otsuse tegemine

Otsuse tegemisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 84.

§ 95. Teatamiskohustus

(1) Laeva prahtija on kohustatud viivitamata teatama laevapereta prahitud laevade registrile muutustest asjaoludes, mille alusel temale kasutamiseks antud laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu.

(2) Prahtija on kohustatud viivitamata kirjalikult teatama laeva hukkumisest või kasutamiskõlbmatuks muutumisest. Esitatud andmed tuleb tõendada.

§ 96. Laeva kustutamine laevapereta prahitud laevade registrist

(1) Laev kustutatakse prahitud laevade registrist, kui ta kaotab õiguse kanda Eesti riigilippu, hukkub või muutub kasutamiskõlbmatuks.

(2) Laev kustutatakse laevapereta prahitud laevade registrist laeva prahtija taotluse alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel peab prahtija taotlema laeva kustutamist registrist.

(3) Välismaa laeva kustutamiseks laevapereta prahitud laevade registrist prahtija taotluse alusel peab prahtija esitama kirjaliku avalduse, milles on märgitud kustutamise alus, ajutise liputunnistuse ja kviitungi riigilõivu tasumise kohta. Laeva registrist kustutamise alus tuleb tõendada.

(4) Prahtija taotlusel väljastab Veeteede Amet eesti- ja ingliskeelse tunnistuse välismaa laeva kustutamise kohta laevapereta prahitud laevade registrist.

§ 97. Rakendusmäärused

Teede- ja sideminister kinnitab laevapereta prahitud laevade registri vormi ja pidamise korra.

III osa

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 98. Seaduse rakendamine

(1) Laeva omanikud või laevapereta prahtijad, kelle laevad või kellele prahitud laevad vastavalt seni kehtinud korrale olid registreeritud Eestis, on kohustatud oma laevad kahe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, registreerima vastavalt käesolevale seadusele. Alates käesoleva seaduse jõustumisest, ei tohi teha ühtegi kannet Eesti laevaregistrisse, Eesti laevaraamatusse ning muudesse olemasolevatesse registritesse, välja arvatud kustutamine.

(2) Eesti riigilipu kandmise õigust tõendavad dokumendid kaotavad oma kehtivuse kahe aasta möödudes käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 99. Registerpantide ümberregistreerimine

(1) Isikutel, kelle nimele on Eesti laevaregistris registreeritud registerpant, on õigus nõuda laeva omanikult laevahüpoteegi seadmist laevakinnistusraamatusse senises ulatuses ja senisel järjekohal, kui laev kinnistatakse laevakinnistusraamatus. Kui registerpantide järjekohad ei ole määratud, siis tuleb esitada registerpandipidajate ja laeva omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe järjekohtade määramise kohta.

(2) Kui laev, mis kinnistatakse laevakinnistusraamatus, on Eesti laevaregistris olnud koormatud registerpandiga ning registerpandipidaja ei soovi laeva koormamist laevahüpoteegiga, siis peab laeva omanik lisama laeva kinnistamise avaldusele registerpandipidaja nõusoleku pandist ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusest loobumise kohta.

§ 100. Registerpantidest teatamine

Veeteede Amet peab esitama laevakinnistusraamatu pidajale 1998. aasta 30. juuniks nimekirja Eesti laevaregistris registreeritud registerpantidest.

§ 101. Kriminaalkoodeksis tehtavad muudatused ja täiendused

Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1466, 1467 ja 1468; 1998, 2, 42; 4, 62) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahv 190 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 190. Laeval Eesti riigilipu ebaseaduslik heiskamine

Laeval Eesti riigilipu ebaseadusliku heiskamise eest -- karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni.»;

2) koodeksit täiendatakse §-ga 1901 järgmises sõnastuses:

«§ 1901. Laeval Eesti riigilipu kandmise kohustuse rikkumine

Eesti riigilipu laeval kandmise kohustuse rikkumise eest -- karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni.»;

3) paragrahv 1489 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 1489. Ebaõigete andmete esitamine kohturegistri pidajale

Äriregistri pidajale, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale, laevakinnistusraamatu pidajale ning kommertspandiregistri pidajale ebaõigete andmete tahtliku esitamise eest -- karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.».

§ 102. Haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamine

Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42) täiendatakse §-dega 911 ja 912 järgmises sõnastuses:

«§ 911. Laeva identifitseerimisnõuete rikkumine

Laeva kapteni või laeva juhtimise eest vastutava isiku poolt laeva identifitseerimisnõuete rikkumise eest -- määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.

§ 912. Laeval Eesti riigilipu kandmise eeskirja rikkumine

Laeva kapteni või laeva juhtimise eest vastutava isiku poolt laeval Eesti riigilipu kandmise eeskirja rikkumise eest -- määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses.».

§ 103. Käibemaksuseaduse täiendamine

Käibemaksuseaduse (RT I 1993, 60, 847; 1996, 63, 1149; 76, 1344; 81, 1447; 1997, 11, 96; 40, 621; 42, 679; 48, 773 ja 776; 72, 1187; 74, 1231 ja 1232) § 2 punkti 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna «kinnisasjad» sõnadega «ja vähemalt 9 meetrit pikad laevad».

§ 104. Riigilõivuseaduse muutmine ja täiendamine

Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna «kinnistusraamatu» sõnadega «ja laevakinnistusraamatu»;

2) paragrahvi 19 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kinnistusraamatu» sõnadega «ja laevakinnistusraamatu»;

3) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) valitsusasutus, kes esitab avalduse riigile kuuluva kinnisasja kinnistusraamatusse kandmiseks ja riigile kuuluva laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatusse kandmiseks;»;

4) paragrahvi 19 lõike 3 punkti 8 täiendatakse pärast sõna «kinnistusraamatusse» sõnadega «või laevakinnistusraamatusse»;

5) paragrahvi 19 lõike 3 punkti 9 täiendatakse sõnadega «ja laeva või ehitatava laeva omandist loobumine»;

6) paragrahvi 19 lõike 3 punkti 10 täiendatakse pärast sõna «kinnistusraamatusse» sõnadega «või laevakinnistusraamatusse» ning pärast sõna «kinnisasi» sõnadega «, laev või ehitatav laev»;

7) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

«11) laeva kandmine ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse;»;

8) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

«12) laeva või ehitatava laeva kustutamine laevakinnistusraamatust;»;

9) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

«13) laevakinnistusraamatusse kantud andmete märkimine varem väljastatud merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele.»;

10) 6. peatükki täiendatakse 7. jaoga järgmises sõnastuses:

«7. jagu. Laevakinnistusraamatu toimingud

§ 611. Laevakinnistusraamatu kanded ja märked

(1) Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ning siseveelaeva korral 500 krooni.

(2) Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni.

(3) Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(4) Hüpoteegi seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni.

(5) Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni.

(6) Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 1000 krooni ja siseveelaeva korral 250 krooni.

(7) Muude käesolevas paragrahvis nimetamata laevakinnistusraamatu kannete ja märgete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

§ 612. Laevakinnistusraamatu dokumentide väljastamine

(1) Liputunnistuse, sealhulgas korduva liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Laevakinnistusregistriosa ja laevatoimiku dokumendi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(4) Laevakinnistusregistriosa ja laevatoimiku dokumendi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni.»;

11) 7. peatüki 12. jao §-d 114 ja 115 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 114. Laevapereta prahitud laevade registri ja väikelaevaregistri kanded

(1) Laeva kandmise eest laevapereta prahitud laevade registrisse koos lipudokumendi väljastamisega, samuti registreerimise pikendamise eest koos lipudokumendi väljastamisega tasutakse riigilõivu 500 krooni + 1 kroon iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte üle 50 000 krooni laeva kohta.

(2) Laeva kandmise eest väikelaevaregistrisse koos väikelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni + 1 kroon iga kogumahutavuse ühiku eest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(5) Laeva kustutamise eest laevapereta prahitud laevade registrist või väikelaevaregistrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 115. Laevapereta prahitud laevade registri ja väikelaevaregistri dokumentide väljastamine

(1) Korduva väikelaevatunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Ajutise liputunnistuse väljastamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 9 lõike 3 alusel tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Laevapereta prahitud laevade registri ja väikelaevaregistri dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.»;

12) 7. peatüki 14. jagu täiendatakse §-ga 1541 järgmises sõnastuses:

«§ 1541. Ajutise liputunnistuse väljastamine

Ajutise liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.».

§ 105. Notari tasu seaduse täiendamine

Notari tasu seaduses (RT 1996, 23, 456; 1998, 2, 48) tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 1% kasutusvalduse eseme väärtusest.»;

2) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

«§ 281. Laevakinnistusraamatu alased tehingud

(1) Notari tasu laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni.

(2) Notari tasu laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni.».

§ 106. Kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks kaubandusliku meresõidu koodeksi (RT 1991, 46--48, 577; RT I 1993, 65, 923; 1995, 54, 882; 1996, 78, 1380; 1997, 77, 1315; 1998, 2, 47) §-d 4, 5, § 6 punkti 2 alapunkt 2, § 8 lõige 2, §-d 15, 32--41, § 47 lõige 1, §-d 54 ja 116.

§ 107. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 100 ja § 101 punkt 3 jõustuvad 10. päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA