Teksti suurus:

Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 23, 324

Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 05.03.1998 nr 44

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) Käina lahe--Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Käina lahe--Kassari maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Käina lahe--Kassari maastikukaitseala valitsejaks Hiiu maavanem.

3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a. määruse nr. 493 «Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala «Aegviidu--Nelijärve» ümbernimetamise kohta» (ENSV Teataja 1971, 44, 465) lisa 2.

Peaminister Mart SIIMANN

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 1998. a. määrusega nr. 44

Käina lahe--Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Käina lahe--Kassari maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a. otsusega nr. 70 «Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa Rajoonis» moodustatud Kassari maastikulise keeluala ning sama otsusega moodustatud Käina lahe ornitoloogilise keeluala baasil, mis reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a. määrusega nr. 493 «Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala «Aegviidu--Nelijärve» ümbernimetamise kohta» (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Käina lahe riiklikuks linnustikukaitsealaks.

2. Kaitseala maa- ja veeala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Käina lahe--Kassari maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitsevöönditeks ja piiranguvöönditeks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. Geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-süsteemis ja ristkoordinaadid Eesti Põhikaardi EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkketegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

8. Mootorsõidukitega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa-, põllumajandus- ja roovarumistöödel. Kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu.

9. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuuride alal, energiapuistute rajamine ja keemiline võsatõrje.

10. Kalapüük kaitsealal on lubatud käsiõngega Orjaku ja Laisma kanalis.

11. Jahipidamine kaitsealal toimub vastavalt õigusaktidele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.

12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) maa sihtotstarbe muutmine;

2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine;

3) uute metsakultuuride rajamine;

4) geoloogilised uuringud;

5) rahvaürituste (üle 50 osalejaga) korraldamine sihtkaitsevööndis.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

16. Kaitsealal on üheksa sihtkaitsevööndit:

1) Käina lahe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:

Käina vallas Käina laht koos saartega (kinnistute A92, A90, Sireli (89) ja A10 lahusmaatükid), välja arvatud Orjaku piiranguvööndisse kuuluv ala ja Vareslaid;

2) Orjaku silma sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:

Käina vallas veeala, mille piir kulgeb Reigi saare kagunurgast mööda Reigi saare idakallast põhja suunas kuni Kassari saart Käina--Kassari maanteega ühendava teetammini, mööda selle idaserva Käina--Kassari maanteeni ja edasi mööda nimetatud maantee teemaa lõunapiiri ida suunas kuni Kassari saareni, seejärel mööda Kassari saare läänekallast lõuna suunas kuni Orjaku kalasadama põhjanurgani ning edasi mööda sirgjoont Orjaku kalasadama põhjanurgast Reigi saare kagunurgani;

3) Õunaku sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:

Käina vallas Õunaku poolsaarel kinnistute A171, A172, A173, A174, A188, A189, A181, Koopa (36) ja A183 maa;

4) Käina sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Käina vallas Orjaku poolsaarel kinnistute Rehe (A7), A74, Vahi (A6), Sadama (A80), Süllaotsa (A5), Pargi (A73), Otsa (A72), A4, Karjamaa (A23), Välja (A3) ja Orjaku (A2) põllumaa ja kadastiku vahelisest piirist kirde poole jääv maa ning kinnistu Nina (A1) põllumaa ja kadastiku vahelisest piirist kirde ja loode poole jääv maa, Käina lahe läänekaldal kinnistute A2, A221, A215, A216, Selma (A92), Lusso (63), Tori (60), Vällika (59), Kärneri (58) (kahes osas), Aida (57), Ninaotsa (A84) ja Lepa (A83) kaitsealale jääv maa, Käina lahe põhjakaldal kinnistute Käina kiriku, Lahe (5), Kristjani (4), Sahtle (3), Toigu (1), A235, A283, A255 (kahes osas), A285, Aanda (A206), Põllumäe (A205), Ranna (A204), A208, A207, Seemnevilja Ühisuse (A259), Piiri (A60), A57, A58, A91, Ilo (A56), Teeääre (A90) (kolmes osas) ja Drudenhofi (A44) kaitsealale jääv maa ning kinnistute A105, A61, A93, A59 ja A92 lahusmaatükid, kinnistute Tõnise (16) ja Peedu (17) Kassari teest ida poole jääv maa ning Käina lahes kinnistu Lepa (A83) lahusmaatükk (Vareslaid);

5) Vesimaa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Käina vallas Kassari saarel kinnistute A201, A202 ja A200 kirdepoolseimad lahusmaatükid ning kinnistute A199, A198, 5 ja 4 kirdepoolseimate lahusmaatükkide kirde-edelasuunalisest pinnasteest kagu poole jääv osa;

6) Taguküla laidude sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Käina vallas Kassari saarel kinnistute 9, 32, 31 ja 30 kagupoolseimad lahusmaatükid ning kinnistu 15 kagupoolseima lahusmaatüki loode-kagusuunalisest pinnasteest kirde poole jääv osa;

7) Kassari sääre sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Käina vallas Kassari saarel kinnistute A91, A174 ja A96 Piibunina teest edela poole jääv maa, Piibunina poolsaarel kinnistute A185, A181, A189, A191, A176, A186, A182, A195, A198, A183, A180, A178, A190, A188, A187, A177, A193, A184, Kalasadama ja A179 maa, kinnistute A194, A151, Roosi (A17), Tamme (A18), A152 ja Lepiku (A19) Sääretirbi teest ida poole jääv maa, kinnistute A156, A150, A13, A149, A14 ja A11 kinnistu Niidi (A153) lõunanurka ja kinnistu A149 lõunapoolseima lahusmaatüki põhjanurka ühendavast sirgest kagu poole jääv maa ning Kassari säärel kinnistute A149, A147, A157, A4, A146, A156, A18, A6, A152, A148, A153, A8, A23, A19, A13, A7, A9 ja A24 maa;

8) Uidu niidi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Käina vallas Kassari saarel kinnistute 2/2a, 19, 14 ja 17 kinnistu Nurme (1) idapiiriga külgnevad lahusmaatükid, kinnistu 3 kinnistu Matse-Peetri (33) läänepiiriga külgnev lahusmaatükk, kinnistu Tominga (A3) loode-kagusuunalisest pinnasteest ja selle mõttelisest sirgjoonelisest loodesuunalisest pikendusest kirde poole jääv maa, kinnistute Lemmani (A8) ja Neitsimäe (A7) läänepoolseimast põhja-lõunasuunalisest kraavist lääne poole jääv maa, kinnistu Matse-Peetri (33) maa (välja arvatud õuemaa ning loode-kagusuunalisest kraavist ida poole ja põhja-lõunasuunalisest kiviaiast lääne poole jääv osa) ning kinnistute A201, A202, A203 ja A204 läänepoolseimast loode-kagusuunalisest kraavist edela poole jääv maa;

9) Jõeküla sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:

Käina vallas Õunaku poolsaarel kinnistute Nõmme (A83) (ainult kaitsealale jääv osa), A191, A5, Kalju (37) (kahes osas), 27, Metsa (A38) (ainult kaitsealale jääv osa), Valli (A103) (ainult kaitsealale jääv osa), A197, Kraavi (A207), Vaarika (A208) ja Maandtee (A209) maa.

17. Inimeste viibimine on keelatud Õunaku ja Jõeküla sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini ning Käina lahe sihtkaitsevööndis 1. aprillist 15. juulini, välja arvatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödel.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6--12 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused kaitseala valitseja nõusolekul:

1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

2) kulu ja pilliroo põletamine;

3) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitseala tarbeks;

4) käesoleva kaitse-eeskirja punktides 19--22 sätestatud tegevus.

19. Ulukite arvukuse reguleerimine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul Õunaku ja Jõeküla sihtkaitsevööndis 1. septembrist 31. jaanuarini ning Uidu niidi, Taguküla laidude ja Kassari sääre sihtkaitsevööndis aasta ringi.

20. Käina lahe ja Orjaku silma sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud pilliroo varumine jää pealt ning kasvava pilliroo niitmine vee-alade kinnikasvamise aeglustamiseks.

21. Käina, Vesimaa, Taguküla laidude, Kassari sääre, Uidu niidi ja Jõeküla sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:

1) kraavide hooldustööd;

2) valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;

3) ehitiste, teede ja õhuliinide hooldustööd.

22. Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigilise mitmekesisuse tagamiseks kohustuslik järgmine tegevus, kusjuures kaitseala valitseja kooskõlastab tööde aja ja koormuse:

1) Käina, Vesimaa, Taguküla laidude ja Kassari sääre sihtkaitsevööndis karjatamine ja/või puu- ja põõsarinde harvendamine avatud maastike säilitamiseks;

2) Uidu niidi ja Kassari sääre sihtkaitsevööndis tööd puisniitude säilitamiseks ja taastamiseks.

23. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega:

Õunaku sihtkaitsevööndis -- looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina;

Kassari sääre, Jõeküla ja Uidu niidi sihtkaitsevööndis -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

24. Käina lahe ja Õunaku sihtkaitsevööndi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

IV. PIIRANGUVÖÖND

25. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

26. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:

1) Orjaku piiranguvöönd, kuhu kuulub:

Käina vallas Käina lahes veeala, mille piir on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega: kinnistu Pargi (A73) maa idanurgast punkti 58o4739 N 22o4657 E (6517815--429620), sealt punkti 58o4801 N 22o4627 E (6518515--429145) ning sealt kinnistu Orjaku (A2) maa põhjanurka. Edasi kulgeb piir kinnistu Orjaku (A2) maa põhjanurgast mööda kinnistute Orjaku (A2), Välja (A3), Karjamaa (A23), A4, Otsa (A72) ja Pargi (A73) maa kirdepiiri kagu suunas kuni kinnistu Pargi (A73) maa idanurgani;

2) Kassari piiranguvöönd, kuhu kuulub:

Käina vallas Kassari saarel maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

27. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--12 keelatud ning järgmine tegevus:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud ravimuda varumine Orjaku piiranguvööndis;

4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

5) jahipidamine Kassari piiranguvööndis Kassari saare põhjaosas rannajoone ja metsapiiri vahele jäävatel rannakarjamaadel jääsulamisest kevadel kuni püsivama jääkatte tekkimiseni sügisel ning Orjaku piiranguvööndis aasta ringi;

6) prügi ja heitmete ladustamine, välja arvatud kohaliku olmeprügi ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

28. Kassari piiranguvööndis on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:

1) uute ehitiste püstitamine ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;

2) turberaie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.

29. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; maastikuilme säilitamine).

V. KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT

30. Kaitsealal on üks kaitstav looduse üksikobjekt -- Tõllukivi.

31. Kaitsealal asuva kaitstava looduse üksikobjekti mistahes kahjustamine on keelatud. Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.

VI. LÕPPSÄTTED

32. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

33. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 1998. a. määrusega nr. 44

Käina lahe--Kassari maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Käina lahe--Kassari maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Käina--Heltermaa maanteelt Kassari teeristist mööda Kassari tee teemaa läänepiiri kagu suunas kirde-edelasuunalise sideliinini, mööda liinitrassi lõunaserva kirde suunas kuni kinnistu Drudenhof (A44) idapiirini ja edasi mööda seda lõuna suunas Vaemla laheni ning edasi mööda rannajoont lääne ja lõuna suunas Kassari saareni. Edasi kulgeb piir mööda Kassari saare rannajoont kinnistu 15 kagupoolseima lahusmaatüki idapiirini ning edasi mööda kinnistute 15, 9, 32 ja 31 kagupoolseimate lahusmaatükkide idapiiri, kinnistu 30 kagupoolseima lahusmaatüki ida- ja läänepiiri, kinnistute 31 ja 32 kagupoolseimate lahusmaatükkide läänepiiri ning kinnistu 9 kagupoolseima lahusmaatüki lääne- ja loodepiiri kuni Kassari saare rannajooneni ning mööda seda Orjaku kalasadama põhjanurgani. Edasi kulgeb piir mööda sirget, mis ühendab Orjaku kalasadama põhjanurka Reigi saare kagunurgaga kuni Reigi saare kagunurgani, mööda Reigi saare lõuna-, lääne- ja põhjakallast kuni Reigi saart Käina--Kassari maanteega ühendava teetammini, edasi mööda selle idaserva põhja suunas Käina--Kassari maanteeni ning mööda selle teemaa põhjapiiri loode suunas kuni loode-kagusuunalise sideliinini Orjaku kanali juures. Piir jätkub mööda liinitrassi idaserva loode ja kirde suunas Käina alevi veepuhastusjaama biotiikide lõunapoolse piirdekraavini ning mööda sirgjoont, mis ühendab nimetatud kraavi ja sideliini lõikepunkti kinnistu A255 idapoolseima lahusmaatüki kirdenurga ja kinnistu A212 lõunanurga kokkupuutekohaga ida suunas kuni nimetatud kinnistute kokkupuutekohani. Edasi kulgeb piir mööda kinnistu A255 idapiiri kagu suunas loode-kagusuunalise kiviaiani, edasi mööda seda kagu, ida ja kirde suunas kuni kiviaia põhjatipuni ning seejärel mööda kinnistu Seemnevilja Ühisus (A259) maal asuva kultuurrohumaa lõunanurgast edelasse kulgeva kraavi mõttelist sirgjoonelist edelasuunalist pikendust ja mööda nimetatud kraavi kirde suunas kuni kultuurrohumaa lõunanurgani. Edasi kulgeb piir mööda kirde-edelasuunalist kraavi kirde suunas, loode-kagusuunalist kraavi mööda kagu suunas ja kirde-edelasuunalist kraavi mööda kirde suunas kuni Käina--Heltermaa maanteeni ning mööda selle teemaa lõunapiiri ida suunas kuni Kassari teeristini.

Käina lahe--Kassari maastikukaitseala lahustüki piir kulgeb Käina vallas kinnistu Nõmme (A83) põhjanurgast mööda nimetatud kinnistu kirdepiiri kagu suunas kuni kinnistu A5 põhjapiirini ning edasi mööda kinnistute A5 ja A191 põhjapiiri ja kinnistute A191, 27, A181, Koopa (36), A183 ja Maandtee (A209) idapiiri Vaemla laheni ning edasi mööda rannajoont loode suunas kuni kinnistu A37 läänepiiril kulgeva kraavini. Piir jätkub mööda kinnistu A37 läänepiiril kulgevat kraavi põhja ja kirde suunas kuni nimetatud kraavi põhjatipuni ning edasi mööda mõttelist sirgjoont nimetatud kraavi põhjatipust kinnistu Valli (A103) kirdepiiril kulgeva kraavi lõunatipuni. Piir jätkub mööda kinnistu Valli (A103) kirdepiiril kulgevat kraavi loode suunas kuni kinnistu Nõmme (A83) loodepiirini ning edasi mööda seda kirde suunas kuni kinnistu Nõmme (A83) põhjanurgani.

Käina lahe--Kassari maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

/otsingu_soovitused.json