HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Surveseadme ohutuse seadus (lühend - SOS)

Surveseadme ohutuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

Surveseadme ohutuse seadus

Vastu võetud 22.05.2002
RT I 2002, 49, 309
jõustumine vastavalt §-le 56.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.12.2003RT I 2003, 88, 59408.01.2004
17.12.2003RT I 2004, 2, 501.02.2004
10.03.2004RT I 2004, 18, 13115.04.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab inimese, vara ja keskkonna ohutuse tagamise eesmärgil nõuded:
  1) surveseadmele ja surveseadmestikule, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele, kasutamisele, paigaldamisele, ümberehitamisele ja remondile;
  2) surveseadme ja surveseadmestiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale;
  3) surveseadme ja surveseadmestiku kasutamise järelevaatajale, surveseadmetöid juhtivale isikule ning nende isikute nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale;
  4) tunnustatud asutusele, surveseadmetööde tegijale ja tehnilise kontrolli teostajale, isiku nõuetele vastavuse hindajale ja tõendajale ning tunnustatud erapooletule asutusele;
  5) tehnilisele kontrollile ja riikliku järelevalve korraldusele.

§ 2.  Teiste seaduste kohaldamine

  (1) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

  (2) Kui surveseadmest või surveseadmestikust tulenevate ohtude vältimine on reguleeritud teise seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust teisest seadusest tulenevate erisustega .

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

  (4) Registreerimisele mittekuuluva surveseadme või surveseadmestiku statsionaarselt ehitisse paigaldamisele kohaldatakse ehitustegevust reguleerivas seaduses sätestatud nõudeid. Kui ehitisse statsionaarselt paigaldatav surveseade või surveseadmestik on käesoleva seaduse kohaselt registreeritav surveseade või surveseadmestik, kohaldatakse selle paigaldamisele käesolevas seaduses sätestatud nõudeid ja täiendavalt ehitustegevust reguleerivas seaduses sätestatud nõudeid, välja arvatud ehitaja suhtes kehtestatud nõuded.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 3.  Muud surveseadmed ja surveseadmestikud
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

  (1) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele surveseadmetele ja surveseadmestikele ning nende osadele, mis on:
  1) kavandatud, valmistatud ja paigaldatud kasutamiseks riigikaitselisel otstarbel;
  2) kavandatud kasutamiseks tuumatehnikas ning mille rike võib põhjustada radioaktiivset saastumist;
  3) kavandatud kasutamiseks laevadel ja lennukitel ;
  4) käesoleva seaduse § 5 punktis 6 nimetatud VI liigi surveseade ega ole käesoleva seaduse § 16 kohaselt registreeritav surveseade.

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 4.  Mõisted käesoleva seaduse tähenduses

  (1) Surveseade on surveanum, torustik, ohutus- ja lisaseadis või muu seade, milles on ette nähtud rõhu tekkimine. Surveseadme osadeks loetakse ka rõhu all olevatele osadele kinnitatud elemente nagu äärik, otsak, tuts, liitmik, tugi, tõsteaas jms. Surveseadmeid defineeritakse järgmiselt:
  1) surveanum on kest (korpus, kere), mis on kavandatud ja valmistatud sisaldama rõhu all olevat fluidumit. Surveanuma hulka arvatakse ka selle lisad kuni liitekohani teiste seadmetega. Surveanum võib koosneda rohkem kui ühest kambrist;
  2) torustik on fluidumi transportimiseks ettenähtud rõhu all olev süsteem, mis koosneb torust või torude süsteemist, toruliitmikest, kompensaatoritest, voolikutest või teistest rõhku taluvatest komponentidest. Õhu jahutamiseks või soojendamiseks ettenähtud ja torudest koosnevad soojusvahetid loetakse samuti torustikuks;
  3) ohutusseadis on seadis, mis on ette nähtud surveseadme kaitsmiseks tööparameetrite lubatud piirväärtuste ületamise eest. Ohutusseadisteks loetakse otseselt rõhku piiravad seadised nagu kaitseklapp, kaitsemembraan ja juhitav rõhualandamise ohutussüsteem ( controlledsafety pressure relief system – CSPRS). Ohutusseadisteks loetakse ka jälgimisseadiseid, mis kas aktiveerivad korrektsiooni, seiskavad seadme või seiskavad ja lülitavad seadme välja, nagu näiteks temperatuurilülitusseadised, fluidumitaseme lülitusseadised ja ohutusega seotud mõõte-, kontroll- ja reguleerimisseadised (safety related measurment, control and regulation – SRMCR);
  4) lisaseadis on kindlat funktsiooni täitev ja rõhu all olev seadis.

  (2) Surveseadmestik on tootja poolt mitmest surveseadmest koostatud kogum, mis moodustab ühendatud ja funktsionaalse terviku.

  (3) Fluidum on gaas, vedelik või aur puhta faasina või nende segu, milles võib sisalduda ka tahke aine osakesi.

  (4) Aerosooliballoon on ühekordselt kasutatav metallist, klaasist või plastist surveanum, mis on varustatud vajaliku tühjendusseadmega, mille kaudu anuma sisu saab tühjendada väikeste tahkete või vedelate osakeste suspensioonina, ja mis sisaldab kokkusurutud, veeldatud või rõhu all lahustatud gaasi, mis võib olla ka koos vedela, pastataolise või pulbrilise ainega.

  (5) Lihtne surveanum on igasugune seeriaviisiliselt toodetav keevisliitega anum, milles on ette nähtud suurema kui 0,5-baarise ja väiksema kui 30-baarise sisemise rõhu tekkimine ning mis sisaldab õhku või lämmastikku ega ole ette nähtud leegiga kuumutamiseks.

  (6) Transporditav surveseade on transpordivahendile paigutatav surveseade, mis on ette nähtud fluidumi veoks maanteel või raudteel.

  (7) Meditsiinigaasisüsteem on tervishoiuteenuse osutajat meditsiinigaasiga varustav süsteem, mis koosneb erinevate gaaside jaotussüsteemidest.

  (8) Püsiliited on liited, mida saab lahti ühendada vaid purustusmeetodeid kasutades.

  (9) Rõhk on atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk.

  (10) --(11)
[Kehtetud - RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

  (12) Käesolevas seaduses kasutatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2003, 45, 308) §-s 2 nimetatud mõisteid, mida käesolevas seaduses ei ole defineeritud.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 5.  Surveseadmete liigitus

  Surveseadmed ja surveseadmestikud (edaspidi surveseade) jaotatakse käesoleva seaduse tähenduses järgmistesse liikidesse:
  1) I liik – surveseadmed, milles on ette nähtud suurema kui 0,5-baarise sisemise töörõhu tekkimine ja millele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 1997. aasta 29. mai direktiivi 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 9.07.1997, lk 1);
  2) II liik – seeriaviisiliselt valmistatavad lihtsad surveanumad, millele kohaldatakse Euroopa Ühenduse Nõukogu 1987. aasta 25. juuni direktiivi 87/404/EMÜ lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 8.08.1987, lk 48);
  3) III liik – transporditavad surveseadmed, mille nõuded tulenevad vastavatest rahvusvahelistest konventsioonidest ning millele kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu 1999. aasta 29. aprilli direktiivi 1999/36/EÜ transporditavate surveseadmete kohta (EÜT L 138, 1.06.1999, lk 20);
  4) IV liik – aerosooliballoonid, välja arvatud aerosooliballoonid, mille maht on väiksem kui 50 milliliitrit, metallist aerosooliballoonid, mille maht on suurem kui 1000 milliliitrit, kaitsva kattega klaasist või mittekillustuvast plastist aerosooliballoonid, mille maht on suurem kui 220 milliliitrit, ja kaitsva katteta klaasist või killustuvast plastist aerosooliballoonid, mille maht on suurem kui 150 milliliitrit ja millele kohaldatakse Euroopa Ühenduse Nõukogu 1975. aasta 20. mai direktiivi 75/324/EMÜ aerosoolidispensereid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 9.06.1975, lk 40);
  5) V liik – plahvatus- või tuleohtliku, väga tuleohtliku, eriti tuleohtliku, mürgise või väga mürgise vedeliku (edaspidi ohtlik vedelik) anumad, milles rõhu tekitab vedelikusamba kõrgus või hüdrauliline löök;
  6) VI liik muud surveseadmed, mis ei kuulu I–V liiki .
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

2. peatükk NÕUDED SURVESEADMELE JA SELLE VALMISTAMISELE 

§ 6.  Nõuded surveseadmele

  (1) Surveseadet tuleb kavandada, projekteerida, valmistada, ladustada, paigaldada ja vedada, samuti remontida, ümber ehitada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda.

  (2) Nõuded surveseadmele, selle valmistamisele, samuti surveseadmele vastavusmärgi paigaldamisele, muule märgistamisele ning teabega varustamisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 7.  Nõuded püsiliidetega tegelevatele isikutele

  (1) Surveseadme valmistamisel ja surveseadmetöödel surveseadme survetaluvust mõjutavate püsiliidete tegemisel osalevad isikud peavad olema võimelised tegema nõuetekohaseid püsiliiteid.

  (2) Katseid surveseadme püsiliidetega, millega ei kaasne nende lahtiühendamist (mittepurustavad katsed), võivad teha vastava pädevusega isikud.

  (3) Käesoleva seaduse § 6 alusel kehtestatud korras ettenähtud juhtudel peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute pädevus olema hinnatud ja tõendatud käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud tunnustatud erapooletu asutuse poolt.

  (4) Käesoleva seaduse § 6 alusel kehtestatud korras ettenähtud juhtudel peavad surveseadme ja surveseadmetöödel surveseadme survetaluvust mõjutavate püsiliidete tegemisel osalevate isikute nõuetele vastavus ja püsiliidete tegemise protseduurid olema hinnatud ja tõendatud tootja valikul kas teavitatud asutuse või käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud tunnustatud erapooletu asutuse poolt.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 8.  Surveseadme turule laskmine

  (1) Surveseadme võib turule lasta ainult siis, kui:
  1) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti või asjakohase Euroopa Liidu õigusakti nõuetele;
  2) selle nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud ning surveseade on varustatud nõutava teabe ja märgistusega;
  3) sellele on paigaldatud vastavusmärk, kui see on nõutav.

  (2) Üksikut, I liiki kuuluvat surveseadet, mille suhtes ei ole järgitud nõuetele vastavuse tõendamise korda, võib Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loal turule lasta ja kasutusele võtta eksperimenteerimise eesmärgil.

  (3) Kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis esitatakse surveseadmele nõue, mis ei tulene Euroopa Liidu õigusaktist, võib sellisele nõudele mittevastava surveseadme Eestis turule lasta ja kasutusele võtta, kui see on õiguspäraselt valmistatud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või kui see on õiguspäraselt valmistatud või turule lastud Euroopa Liidu liikmesriigis või Türgis. Sellise surveseadme Eestis turule laskmise või kasutusele võtmise võib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon keelata, kui see ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sellele surveseadmele sätestatud nõudega kehtestatud ohutustasemele. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil tuleb eelnevalt konsulteerida kõnealuse surveseadme tootjaga, tootja volitatud esindaja või isikuga, kes lasi nimetatud toote Eestis turule või võttis kasutusele .
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 9.  Surveseadme nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine

  (1) Surveseadme nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peab tagama surveseadme tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes laseb surveseadme turule, vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korrale.

  (2) Surveseadme nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra ning nõuetele vastavuse hindamiseks ja t õendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud liigitust arvestades. Nimetatud kord lähtub toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätetest käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Surveseadme nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikes vastavushindamise protseduurides võib ette näha teavitatud või heakskiidetud asutuse või heakskiidetud inspekteerimisasutuse kaasamise kohustuse.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 10.  Nõuetele mittevastava surveseadme esitlemine

  Surveseadet, mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele või mille suhtes ei ole järgitud nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korda, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see on varustatud selgelt nähtava teabega, mille kohaselt surveseade ei vasta kehtestatud nõuetele ning seda ei tohi turule lasta enne, kui see on nõuetele vastavaks muudetud. Esitluse ajal peab surveseadme esitleja tagama ohutuse.

3. peatükk TUNNUSTATUD ASUTUS JA TUNNUSTATUD ERAPOOLETU ASUTUS 

§ 11.  Tunnustatud asutus

  (1) Tunnustatud asutus käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellel on õigus teha surveseadme nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure. Tunnustatud asutused käesoleva seaduse tähenduses on teavitatud asutused, heakskiidetud asutused või heakskiidetud inspekteerimisasutused. Heakskiidetud inspekteerimisasutus võib teha III liigi surveseadme tehnilist kontrolli.

  (2) Tunnustatud asutusele tegutsemisõiguse andmisele, selle kehtetuks tunnistamisele või peatamisele, samuti tunnustatud asutusena tegutsemisele ja tema üle järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Õigus tegutseda tunnustatud asutusena antakse kuni viieks aastaks.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 12.  Tunnustatud erapooletu asutus
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

  (1) Tunnustatud erapooletu asutus on:
  1) isik, kellele toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse kohaselt on antud õigus hinnata ja tõendada käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud isikute ja protseduuride nõuetele vastavust;
  2) Euroopa ühenduste liikmesriigis asuv käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud isikute ja protseduuride nõuetele vastavust hindav ja tõendav asutus, kellest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa ühenduste liikmesriike.

  (2) Tunnustatud erapooletule asutusele tegutsemisõiguse andmisele, selle kehtetuks tunnistamisele või peatamisele, samuti tema üle järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse vastavaid tunnustatud asutuse suhtes kehtivaid sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 13.  Tunnustatud asutusele ja tunnustatud erapooletule asutusele esitatavad nõuded

  (1) Tunnustatud asutus ja tunnustatud erapooletu asutus peavad vastama toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses tunnustatud asutusele esitatavatele nõuetele järgmiste erisustega:
  1) omama kogu tunnustatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust;
  2) vältima enda ja oma töötajate hõivatust tegevustega, mis võivad mõjutada nende erapooletust ja ausust;
  3) tagama, et tema töötajad hoiaksid ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena, kui seadus ei näe ette selle avalikustamist;
  4) tasustama oma töötajaid inspekteerimistoimingute arvust ja tulemustest sõltumata;
  5) tagama oma teenuste kättesaadavuse võrdsetel alustel kõigile huvitatud isikutele.

  (2) Tunnustatud asutus peab olema surveseadme nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele.

  (3) Tunnustatud erapooletu asutus peab olema käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud isikute pädevuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse kohaselt. Tunnustatud erapooletu asutus peab olema §-s 7 nimetatud püsiliidete tegemise protseduuride hindamiseks ja tõendamiseks akrediteerimisasutuse poolt kompetentseks tunnistatud.

  (4) Tunnustatud erapooletule asutusele ei laiene toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses toodet ja selle vastavushindamist käsitlevad sätted .
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 14.  Vastutuskindlustus

  Tunnustatud asutusel peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis:
  1) tagab tema tegevuses tunnustatud asutusena kolmandale isikule tekkida võiva kogu kahju hüvitamise;
  2) on vähemalt 500 000 krooni.

4. peatükk SURVESEADME KASUTAMINE 

§ 15.  Nõuded surveseadme kasutamisele

  (1) Surveseadme võib kasutusele võtta ja seda kasutada, kui:
  1) see on paigutatud kasutuskohale nii, et oht inimesele, varale ja keskkonnale on minimaalne ning ei ole takistatud seadme kasutamine, kontrollimine ja hooldamine;
  2) surveseade vastab käesoleva seaduse nõuetele, on tehniliselt korras ja varustatud vajalike töökindlate juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistega;
  3) ettenähtud juhtudel ja korras on teostatud surveseadme tehniline kontroll ning määratud surveseadme kasutamise järelevaataja .

  (2) Surveseade loetakse kasutusele võetuks hetkest, mil alustatakse selle ettenähtud otstarbel kasutamist.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 16.  Registreeritavad surveseadmed

  (1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis kuuluvad registreerimisele järgmised surveseadmed:
  1) aurukatel, mille töörõhk on üle 1,0 baari või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;
  2) kuumaveekatel, mille töötemperatuur on üle 120 ºC või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;
  3) vedelikukatel, mille töötemperatuur on üle vedeliku keemistemperatuuri rõhul 1,0 baari või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;
  4) ohtlikku gaasi või vedelikku sisaldav anum, mille töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500;
  5) ohutut gaasi või kuuma vett (üle 110 ºC) sisaldav anum, mille töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 10 000;
  6) ülekuumendatud auru torustik siseläbimõõduga üle 70 millimeetri, kui selles on rõhk üle 39 baari;
  7) kuuma vee või küllastunud auru torustik siseläbimõõduga üle 70 millimeetri, kui selles on rõhk üle 80 baari;
  8) ülekuumendatud auru torustik siseläbimõõduga üle 100 millimeetri, kui selles on rõhk 16–39 baari;
  9) kuuma vee või küllastunud auru torustik siseläbimõõduga üle 100 millimeetri, kui selles on rõhk 16–80 baari;
  10) I liiki ja käesoleva seaduse § 6 lõike 2 alusel kehtestatud korras kõrgemasse kui I kategooriasse klassifitseeritav meditsiinigaasisüsteem ;
  11) ohutu gaasi torustik, mille suurima töörõhu (baarides) ja nominaalse ristlõikepindala (ruutmillimeetrites) korrutis on suurem kui 106;
  12) ohtliku gaasi torustik, mille suurima töörõhu (baarides) ja nominaalse ristlõikepindala (ruutmillimeetrites) korrutis on suurem kui 104, ja ohtliku vedeliku torustik siseläbimõõduga alates 150 millimeetrist ;
  13) ohtliku vedeliku paikne mahuti mahuga üle 5 kuupmeetri ja ohtliku vedeliku veoanum mahuga üle 2,5 kuupmeetri.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud surveseadmed ei kuulu registreerimisele, kui surveseadet kasutatakse pulbrilise aine hoidmiseks ja teisaldamiseks ning surveseade on rõhu all ainult selle tühjendamisel ja täitmisel.

  (3) Registreeritavaks surveseadmeks ei loeta gaasiballoone.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 17.  Surveseadme registreerimine

  (1) Tehnilise kontrolli teostaja peab kümne tööpäeva jooksul pärast surveseadme tehnilist kontrolli esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile elektrooniliselt andmed registreeritava surveseadme, selle omaniku ja kasutamise järelevaataja ning tehnilise kontrolli kohta.

  (2) Surveseadme registreerib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tehnilise kontrolli teostaja esitatud andmete alusel.

  (3) Registreeritava surveseadme, tehnilise kontrolli, surveseadme omaniku ja surveseadme kasutamise järelevaataja kohta esitatavate andmete loetelu, vorminõuded ning andmete esitamise ja registreerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 18.  Surveseadme kaitsevöönd

  (1) Surveseadme kaitsevöönd on surveseadet, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist.

  (2) Surveseadme kaitsevööndis peab hoiduma tegevustest, mis võivad kahjustada surveseadet, sealhulgas ei tohi:
  1) tõkestada juurdepääsu surveseadmele, ladustada jäätmeid, kemikaale või väetisi, istutada puid ja põõsaid;
  2) surveseadme omaniku loata ehitada, teha lõhkamis-, puurimis- ja kaevetöid, samuti üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, ladustada ja teisaldada raskusi ning organiseerida ülesõite või teha muid surveseadme ohutust mõjutada võivaid töid ;
  3) [kehtetu - RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

  (3) Surveseadme kaitsevööndi ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus tulenevalt surveseadme ohutasemest, survest ja asukohast .
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 19.  Surveseadme omaniku kohustused

  (1) Surveseadme omanik on kohustatud:
  1) tagama käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise;
  2) määrama registreeritavale surveseadmele kasutamise järelevaataja (edaspidi surveseadme kasutamise järelevaataja);
  3) olema surveseadme kasutamise järelevaatajaga vastavasisulises õigussuhtes käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud kohustuste täitmiseks, välja arvatud, kui füüsilisest isikust surveseadme omanik on ise surveseadme kasutamise järelevaatajaks;
  4) tagama surveseadme kasutamise järelevaataja kohustuste täitmise;
  5) tagama, et riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule osutataks igakülgset abi avarii ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi põhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni avarii ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi;
  6) tagama, et registreeritava surveseadmega töötaksid selleks asjakohase väljaõppe saanud isikud;
  7) omama dokumentatsiooni registreeritava surveseadme kohta ulatuses, mis on vaja surveseadme ohutuks kasutamiseks .

  (2) Kui omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevaid kohustusi täitnud, peab nimetatud kohustused täitma valdaja.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 20.  Surveseadme kasutamise järelevaataja

  (1) Surveseadme kasutamise järelevaataja on isik, kes:
  1) on pädev käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide kohaselt korraldama või tagama surveseadme nõuetekohast kasutamist;
  2) kohustub tagama, et surveseadme kasutamisel järgitaks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid.

  (2) Surveseadme kasutamise järelevaatajal peavad olema surveseadme kasutamise ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses teadmised registreeritavast surveseadmest, mille kasutamise järelevaatajaks ta on määratud, samuti selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest.

  (3) Surveseadme kasutamise järelevaataja vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele peab olema hinnanud ja tõendanud käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud isik.

§ 21.  Surveseadme kasutamise järelevaataja kohustused

  (1) Surveseadme kasutamise järelevaataja ülesanne on tagada, et:
  1) surveseadme kasutamine toimuks käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt;
  2) surveseadme kasutamine peatataks, kui selle edasine kasutamine võib ohustada inimest, vara või keskkonda;
  3) esimesel võimalusel teatataks surveseadme kasutamisel toimunud avariist ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumist Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile;
  4) surveseadmega töötavaid isikuid juhendataks nende ülesannete täitmisel;
  5) surveseadet paigaldaks, remondiks ja ehitaks ümber ning hooldaks ja surveseadmega töötaks pädev isik.

  (2) Surveseadme kasutamise järelevaataja peab olema kättesaadav surveseadme ohutuse tagamiseks ning tehnilise kontrolli ja riiklike järelevalvetoimingute teostamisel.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 211.  Surveseadme käitaja

  (1) Surveseadme käitaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kelle töö on vahetult seotud surveseadmega, millega töötamiseks nõutakse pädevustunnistust.

  (2) Surveseadme käitaja peab olema vähemalt 18-aastane ja tal peavad olema tööks vajalikud teadmised ja oskused.

  (3) Surveseadme käitaja peab olema sooritanud eksami vastaval erialal töötamiseks. Surveseadme käitaja erialaeksami komisjoni peab kuuluma käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud isiku esindaja, kes annab allkirja surveseadme käitamisoskust tõendavale pädevustunnistusele.

  (4) Loetelu surveseadmetest, mille käitajalt nõutakse pädevustunnistust, samuti käitajate hindamise ja tõendamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

5. peatükk SURVESEADMETÖÖD 

§ 22.  Surveseadmetööd

  (1) Surveseadmetööd käesoleva seaduse tähenduses on registreeritava surveseadme paigaldamine, remont, ümberehitus ja V liigi surveseadmete valmistamine.

  (2) Surveseadme paigaldamine käesoleva seaduse tähenduses on registreeritava surveseadme kohtkindel paigutamine selle kasutuskohale või ühendamine teiste seadmetega .

  (3) Surveseadme remont käesoleva seaduse tähenduses on kasutuses oleva registreeritava surveseadme põhielemendi asendamine või keevitustööd surveseadme korrasoleku ja ohutuse tagamiseks.

  (4) Surveseadme ümberehitamine käesoleva seaduse tähenduses on registreeritava surveseadme konstruktsiooni muutmine või tööparameetrite tõstmine üle tootja poolt ettenähtud suuruste.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 23.  Surveseadmetööde tegija

  (1) Surveseadmetööde tegemine on isikul lubatud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud registri registreeringu ja §-s 25 nimetatud surveseadmetöid juhtiva isiku olemasolu korral ning tema pädevuse ulatuses.

  (2) Surveseadmetööde tegija peab:
  1) tagama, et surveseadmetööde tegemisel järgitaks ohutusnõudeid;
  2) tagama, et surveseade vastaks pärast surveseadmetööde tegemist käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
  3) valdama vahendeid ja dokumentatsiooni surveseadmetööde tegemiseks;
  4) määrama surveseadmetööde tegemiseks surveseadmetöid juhtiva isiku;
  5) olema surveseadmetöid juhtiva isikuga vastavasisulises õigussuhtes käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kohustuste täitmiseks, välja arvatud, kui füüsilisest isikust surveseadmetööde tegija on ise surveseadmetöid juhtivaks isikuks;
  6) tagama, et surveseadmetöid teeksid selleks ettevalmistust omavad isikud;
  7) tagama, et surveseadmetööde tegemine dokumenteeritaks;
  8) täitma muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 24.  Nõuded surveseadmetöödele

  (1) Surveseadmetöödel peab nende tegija tagama inimeste, vara ja keskkonna ohutuse.

  (2) Pärast surveseadmetööde tegemist tuleb käesoleva seaduse § 27 lõike 4 alusel kehtestatud korras ettenähtud juhtudel teostada surveseadme tehniline kontroll.

  (3) Nõuded surveseadmetöödele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 25.  Surveseadmetöid juhtiv isik

  (1) Surveseadmetöid juhtiv isik on isik, kes :
  1) on pädev käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide kohaselt korraldama või tagama surveseadmetööde nõuetekohast tegemist;
  2) kohustub tagama, et surveseadmetöödel järgitaks õigusaktides sätestatud nõudeid.

  (2) Surveseadmetöid juhtival isikul peavad olema erialane ettevalmistus, vähemalt kaheaastane töökogemus surveseadmetööde tegemisel ja teadmised surveseadmest, selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest tema poolt juhitavate surveseadmetööde ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.

  (3) Surveseadmetöid juhtiva isiku vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele peab olema hinnanud ja tõendanud käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud isik.

§ 26.  Surveseadmetöid juhtiva isiku kohustused

  (1) Surveseadmetöid juhtiv isik peab tagama, et :
  1) surveseadmetööde tegemisel järgitaks õigusaktide nõudeid;
  2) surveseade oleks pärast surveseadmetööde tegemist kasutamiseks ohutu;
  3) surveseadmetöid teeksid selleks erialast ettevalmistust omavad isikud;
  4) surveseadmetööde tegemine dokumenteeritaks.

  (2) Surveseadmetöid juhtiv isik peab olema kättesaadav riiklike järelevalvetoimingute teostamisel.

6. peatükk SURVESEADME TEHNILINE KONTROLL 

§ 27.  Surveseadme tehniline kontroll

  (1) Surveseadme tehniline kontroll (edaspidi tehniline kontroll ) käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus hinnatakse ja tõendatakse surveseadme vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

  (2) Tehniline kontroll teostatakse registreeritavale surveseadmele ja III liigi surveseadmele käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras ettenähtud juhtudel. Tehniline kontroll jaguneb korraliseks ja erakorraliseks tehniliseks kontrolliks.

  (3) Erakorraline tehniline kontroll teostatakse järgmistel juhtudel:
  1) enne registreeritava surveseadme kasutusele võtmist, kui seda ei ole kasutatud eelnenud aasta jooksul või kui surveseade on seisnud konserveerituna üle kahe aasta ;
  2) pärast surveseadmega toimunud avariid ;
  3) ettenähtud juhtudel pärast surveseadmetööde tegemist.

  (4) Tehnilise kontrolli korra ja teostamise sageduse kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (5) Tehnilise kontrolli teenuse hinnad peavad olema kulupõhised, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning kujundatud selliselt, et kataksid tehnilise kontrolliga seotud põhjendatud kulutused ja tagaksid tehnilise kontrolli teostajale mõistliku kasumi.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 28.  Tehnilise kontrolli teostaja

  (1) Tehnilise kontrolli teostaja on tehnilise kontrolli teostamise eesmärgil asutatud riigi äriühing riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941; 2002, 32, 188) tähenduses. Nimetatud äriühing on eri- või ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) tähenduses, kellele vastav eri- või ainuõigus tehnilist kontrolli teostada antakse põhikirjaga.

  (2) III liigi surveseadmete tehnilist kontrolli teostab heakskiidetud asutus tingimusel, et teavitatud asutus on eelnevalt teostanud kasutuses oleva kontrollitava surveseadme tüübihindamise.

§ 29.  Nõuded tehnilise kontrolli teostajale

  (1) Tehnilise kontrolli teostaja peab:
  1) omama tehnilise kontrolli teostamiseks vajaliku ettevalmistuse, hariduse ja kogemusega töötajaid;
  2) valdama vahendeid tehnilise kontrolli teostamiseks;
  3) olema sõltumatu, asjatundlik, erapooletu ja mittediskrimineeriv;
  4) kujundama tehnilise kontrolli teenuse hinnad vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõikes 5 sätestatule;
  5) tagama kogu Eesti territooriumil kõikide registreeritavate surveseadmete tehnilise kontrolli teenuse osutamise ühtse hinnakirja alusel, kusjuures tehnilise kontrolli teenuse hind ei tohi oleneda kontrollitava surveseadme asukohast;
  6) avaldama tehnilise kontrolli teenuste hinnakirja oma veebilehel;
  7) teavitama surveseadme omanikku või valdajat ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tehnilise kontrolli käigus tuvastatud puudustest, mis võivad ohustada inimest, vara või keskkonda ;
  8) esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile andmed kontrollitud surveseadme kohta käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korra kohaselt;
  9) omama kogu tehnilise kontrolli teostajana tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust;
  10) vastama Eesti standardis EVS-EN 45004:1997 esitatud inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumidele ja A-tüüpi inspekteerimisasutuste kriteeriumidele;
  11) olema tehnilise kontrolli teostamiseks akrediteeritud.

  (2) Tehnilise kontrolli teostaja akrediteerijale kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse §-s 141 sätestatut.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

7. peatükk ISIKU NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE JA TÕENDAMINE 

§ 30.  Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine

  (1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus äriregistris registreeritud ettevõtja või muu juriidiline isik (edaspidi isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja) hindab ja tõendab kirjalikult surveseadme kasutamise järelevaataja ja surveseadmetöid juhtiva isiku nõuetele vastavust.

  (2) Isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 31.  Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja

  (1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine on lubatud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud registri registreeringu olemasolu korral.

  (2) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja peab:
  1) omama isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajaliku erialase ettevalmistuse, väljaõppe ja kogemusega töötajaid;
  2) valdama vahendeid isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks;
  3) olema sõltumatu, asjatundlik, erapooletu ja mittediskrimineeriv;
  4) omama kogu isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust;
  5) olema isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud.

  (3) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja akrediteerijale kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse §-s 141 sätestatut.

8. peatükk ETTEVÕTJA REGISTREERIMINE 

§ 32.  Registreerimistaotlus
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

  (1) Isik, kes soovib tegutseda surveseadmetööde tegijana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana (edaspidi ettevõtja), esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri (edaspidi register) registripidajale.

  (2) Registreerimistaotluses peavad sisalduma:
  1) ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg;
  2) tegevusala (surveseadmetööde tegemine või isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine), millel soovitakse tegutseda;
  3) surveseadmetööde tegijana tegutsemise soovi korral töid juhtiva isiku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, pädevuse ulatus, kontaktandmed ning nõuetele vastavust tõendava dokumendi number, väljaandmise kuupäev, väljaandja nimi ja kontaktandmed;
  4) isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana tegutsemise soovi korral vastutuskindlustuse suurus ja kehtivusaeg ning kindlustust tõendava dokumendi väljastanud kindlustusandja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
  5) akrediteeringu olemasolu korral teave, milliste toimingute tegemiseks ja kelle poolt ettevõtja on akrediteeritud ning akrediteeringut tõendava dokumendi number, väljaandja nimi ja kontaktandmed;
  6) registreerimistaotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

  (3) --(5)
[Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 33.  Registreerimismenetlus ja registriandmed

  (1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses (RT I 2004, 12, 79) sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

  (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta käesoleva seaduse § 32 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud andmed, käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta ja muud seadusega sätestatud andmed.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 34.  Registreerimisest keeldumine

  Registreerimisest keeldutakse majandustegevuse registri seaduses sätestatud alustel või kui ettevõtja registreering on eelnenud 60 päeva jooksul käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud otsuse alusel kustutatud.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 35.  Registreeringu kustutamine

  (1) Registreering kustutatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatud alustel või käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud otsuse alusel kas selle otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustatud, või kui otsus vaidlustati, siis vaidlustatud otsust jõusse jätva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.

  (2) Registreeringu kustutamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu oma isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile ühe kuu jooksul registreeringu kustutamise päevast arvates.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 36.  [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 37.  Vastutuskindlustus

  Ettevõtjal, kes tegutseb tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana, peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis:
  1) tagab tema tegevuses tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana kolmandale isikule tekkida võiva kogu kahju hüvitamise;
  2) on vähemalt 500 000 krooni.

9. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 38.  Riikliku järelevalve teostaja

  Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (edaspidi inspektsioon ).

§ 39.  Inspektsiooni pädevus

  Inspektsiooni pädevusse kuulub:
  1) järelevalve turule lastud surveseadme nõuetele vastavuse üle (turujärelevalve);
  2) järelevalve surveseadme kasutamise ja surveseadmetööde tegemise käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse üle;
  3) järelevalve tunnustatud asutuse, tunnustatud erapooletu asutuse, tehnilise kontrolli teostaja ja ettevõtja suhtes käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle;
  4) surveseadmega toimunud avarii või õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamine;
  5) järelevalve käigus ettekirjutuste ja otsuste tegemine;
  6) registriandmete kontroll.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 40.  Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused

  (1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
  1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;
  2) siseneda järelevalve teostamise eesmärgil surveseadme valmistamis-, paigaldus-, kasutamis-, remondi-, ümberehitus-, ladustamis- ja müügikohta, samuti tehnilise kontrolli teostaja ja tunnustatud asutuse ruumidesse;
  3) saada surveseadme omanikult, tootjalt, turule laskjalt, paigaldus-, remondi- ja ümberehitustööde tegijalt, tehnilise kontrolli teostajalt, isiku nõuetele vastavuse hindajalt ja tõendajalt, tunnustatud asutuselt ning tunnustatud erapooletult asutuselt järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda asjakohaste dokumentidega ja saada nendest ärakirju;
  4) teha ettekirjutusi;
  5) nõuda nõuetele mittevastava või ohtliku surveseadme turult eemaldamist või selle kasutamise lõpetamist .

  (11) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et surveseadmele on vastavusmärk valesti paigaldatud, on riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul õigus kohustada sellise surveseadme tootjat või tootja volitatud esindajat, transporditava surveseadme puhul ka omanikku või valdajat, rakendama abinõusid vastavusmärgistuse nõuetele vastavusse viimiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, keelab riiklikku järelevalvet teostav ametiisik sellise surveseadme turule laskmise või tagab, et see turult eemaldatakse.

  (2) Inspektsiooni peadirektoril või tema poolt volitatud ametiisikul on käesoleva seaduse alusel inspektsiooni pädevusse kuuluvates küsimustes õigus kohustada surveseadme tootjat või isikut, kes lasi surveseadme turule, teatama avalikkusele surveseadmega seotud ohtudest või edastada selline teade tootja või isiku, kes lasi surveseadme turule, kulul.

  (3) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

  (4) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peab tagama talle teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 41.  Ettekirjutus ja otsus

  (1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastava surveseadme kasutamise, nõuetele mittevastava surveseadmetööde tegemise, nõuetele mittevastava tehnilise kontrolli ning nõuetele mittevastava isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peatamiseks teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
  1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude selle lõpetamiseks;
  2) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või
  3) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

  (2) Inspektsiooni peadirektoril või tema volitatud ametiisikul on õigus teha registrisse kantud ettevõtja kohta registrist kustutamise otsus järgmistel juhtudel:
  1) ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral;
  2) kui ettevõtja ei vasta sellel tegevusalal tegutsemise nõuetele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise aeg ja koht;
  2) otsuse sisu ja õiguslik alus;
  3) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;
  4) otsuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.

  (4) Kui inspektsiooni ametiisiku ettekirjutus tehti ettevõtja kohta, kes on registreeritud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud registris, kannab inspektsioon andmed ettekirjutuse kohta registrisse vastavalt majandustegevuse registri seaduses sätestatule.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsus tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 42.  Ettekirjutuse või toimingu vaidlustamine

  (1) Inspektsiooni ametiisiku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik vaie inspektsiooni peadirektorile kümne tööpäeva jooksul ettekirjutusest või toimingust teadasaamise päevast arvates.

  (2) Vaiet ei saa esitada inspektsiooni peadirektori haldusakti või toimingu peale.

  (3) Vaide esitamine ei võta kohustust täita ettekirjutust.

  (4) Inspektsiooni peadirektor vaatab vaide läbi ning teeb otsuse 14 tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates. Vaide läbivaatamisest ei saa osa võtta ametiisik, kelle ettekirjutuse või toimingu peale vaie on esitatud.

  (5) Inspektsiooni peadirektori otsus tehakse vaide esitanud isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 43.  Nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) Inspektsioonil on riikliku järelevalve käigus õigus võtta õiglase tasu eest surveseadme tootjalt või isikult, kes lasi surveseadme turule, vajalik kogus turule lastud surveseadmeid või nende osi nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja põhjendatud juhtudel tellida surveseadme või nende osade nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenus.

  (2) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse kulud kannab inspektsioon.

  (3) Kui tuvastatakse, et surveseadevõi selle osa ei vasta kehtestatud nõuetele, peab selle tootja või isik, kes lasi surveseadme turule, tagastama inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu ja hüvitama nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse dokumentaalselt tõendatud kulud.

10. peatükk VASTUTUS 

§ 44.  [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 45.  Surveseadme turule laskmise nõuete rikkumine

  (1) Surveseadme turule laskmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 46.  Surveseadme kasutamise nõuete rikkumine

  (1) Surveseadme kasutamise nõuete või surveseadme omaniku või surveseadme kasutamise järelevaataja kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut .

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2004, 2, 5 - jõust. 01.02.2004]

§ 47.  Surveseadmetööde nõuete rikkumine

  (1) Surveseadmetööde tegemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 48.  Tehnilise kontrolli ning isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõuete rikkumine

  (1) Tehnilise kontrolli või isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 49.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 44–48 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 44–48 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 50.  Nõuded kasutuses olevale surveseadmele

  Enne käesoleva seaduse jõustumist turule lastud ja kasutusele võetud surveseade peab olema ohutu ja vastama turule laskmise või kasutusele võtmise hetkel kehtinud nõuetele.

§ 51.  Üleminekusätted

  (1) Ettevõtja võib tegutseda registri registreeringuta 2002. aasta 1. oktoobrini.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873) alusel tegutsenud tehnilise kontrolli teostaja peab vastama käesoleva seaduse nõuetele hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Seadme kasutamise järelevaataja ja seadme valmistamise järelevaataja, kelle nõuetele vastavust on hinnatud ja tõendatud pädevustunnistusega surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse alusel, loetakse neile väljastatud pädevustunnistuse kehtivusaja lõpuni käesolevas seaduses esitatud nõuetele vastavaks. Seadme valmistamise järelevaataja pädevus loetakse vastavaks käesolevas seaduses sätestatud surveseadmetöid juhtiva isiku pädevusele.

  (4) Käesolevast seadusest tulenevad nõuded III liigi surveseadmele jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.

§ 52.  Juriidilise isiku haldusvastutus enne karistusseadustiku jõustumist

  Juriidiline isik vastutab käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest järgmises ulatuses:
  1) riikliku erinõuetega ettevõtjate registri registreeringuta surveseadmetööde tegemise või isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni;
  2) riikliku erinõuetega ettevõtjate registri volitatud töötlejale valeandmete esitamise või andmete muutumisest teatamata jätmise või tähtaegselt esitamata jätmise eest – määratakse rahatrahv 500 kuni 5000 krooni;
  3) surveseadme turule laskmise või kasutamise nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni;
  4) surveseadmetööde tegemise nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni;
  5) isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise või tehnilise kontrolli nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni.

§ 53.  Menetlus haldusõiguserikkumise asjades enne karistusseadustiku jõustumist

  (1) Menetlus käesolevas seaduses sätestatud haldusõiguserikkumiste asjades, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677; 2002, 18, 98; 21, 117; 29, 174 ja 175; 30, 176; 32, 189) sätestatud korras.

  (2) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus määrata juriidilisest isikust haldusõiguserikkujale rahatrahv kuni 20 000 krooni. Sellest suurema rahatrahvi määramise õigus on maa- või linnakohtu kohtunikul.

  (3) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus inspektsiooni riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul.

  (4) Haldusõiguserikkumise protokollis märgitakse:
  1) selle koostamise aeg ja koht,
  2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
  3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
  4) haldusõiguserikkuja nimi, aadress ja kontaktandmed;
  5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
  6) viide õigusakti sättele, mida rikuti;
  7) haldusõiguserikkuja või viimase esindaja seletus õigusrikkumise kohta;
  8) tunnistajate seletused ja muud asja lahendamiseks olulised asjaolud;
  9) teave, et haldusõiguserikkujale on selgitatud õigust kasutada õigusabi.

  (5) Protokoll esitatakse tutvumiseks haldusõiguserikkujale või viimase esindajale. Haldusõiguserikkuja või viimase esindaja annab protokolliga tutvumisel allkirja. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb protokolli koostaja protokollile sellekohase märke. Protokolli koopia väljastatakse haldusõiguserikkujale või viimase esindajale.

§ 54–55.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 56.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil, välja arvatud:
  1) käesoleva seaduse § 5 2003. aasta 17. detsembril vastuvõetud redaktsioonis ( RT I 2004, 2, 5 ), § 8 lõige 3, § 12 lõike 1 punkt 2 jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga;
  2) käesoleva seaduse 10. peatükk, mis jõustub samaaegselt karistusseadustikuga.

  (2) Käesoleva seaduse §-d 52 ja 53 kehtivad kuni karistusseadustiku jõustumiseni.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json