Konkurentsiseadus
Vastu võetud 11.03.1998
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse otstarve
(1) Käesoleva seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste (edaspidi kaubad) ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsivabaduse kahjustamisele suunatud tegu või tegevusetus toimub väljaspool Eesti territooriumi, kuid kahjustab konkurentsivabadust Eesti territooriumil.
§ 2. Seaduse subjektid
(1) Käesoleva seaduse subjektiks on ettevõtja. Käesoleva seadusega ettevõtjale rakendatavad sätted laienevad ka kaubaturul osalevale või ettevõtjate huvides tegutsevale mittetulundusühingule, sihtasutusele või teisele isikule.
(2) Käesoleva seaduse sätted laienevad riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele, kui nimetatud asutuste otsuse või tegevuse kaudu kahjustatakse konkurentsivabadust.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse üheks ettevõtjaks ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid.
(4) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse valitsevaks mõjuks teise ettevõtja üle:
1) emaettevõtja kontrolli tütarettevõtja üle;
2) olukorda, kus ettevõtja omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamust teise ettevõtja juhtorganite liikmetest või
3) olukorda, kus ettevõtja omab häälteenamust teise ettevõtja juures kokkuleppe alusel koos mõne oma aktsionäri või osanikuga.
§ 3. Seaduse rakendamisala
(1) Käesolevat seadust rakendatakse kaubaturul osalevate või osaleda soovivate isikute vahelise konkurentsivabaduse kaitseks. Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.
(2) Konkurentsiametil on õigus piiritleda kaubaturg iga konkreetse kauba osas.
2. peatükk
KOKKULEPPE JA KOOSKÕLASTATUD TEGEVUSE KEELD
§ 4. Konkurentsivabadust kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse keeld
(1) Leping, muu tehing ja kokkulepe (edaspidi kokkulepe) või kooskõlastatud tegevus, mis on vaba ettevõtlust kahjustava ja konkurentsivabadust piirava, takistava, kitsendava või moonutava eesmärgi või tagajärjega, on keelatud. Nimetatud kokkulepet või tegevust loetakse konkurentsivabadust kahjustavaks, kui sellega otseselt või kaudselt:
1) määratakse kindlaks hinnakujundamise tingimust, sealhulgas kolmanda isiku suhtes kohaldatavat kauba ostu- või müügihinda, tariifi, juurde- või mahahindlust, intressimäära, renti või üüri;
2) piiratakse tootmist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeeringut;
3) jagatakse kaubaturgu, sealhulgas varustusallikat;
4) piiratakse kolmanda isiku kaubaturule pääsu või püütakse teda kaubaturult välja tõrjuda;
5) vahetatakse konkurentsivabadust kahjustavat teavet;
6) rakendatakse erinevat tingimust võrdväärsete kokkulepete puhul kolmanda ettevõtjaga, pannes ta sellega kas soodsamasse või ebasoodsamasse konkurentsiolukorda;
7) seatakse kokkuleppe sõlmimise eelduseks teise poole nõusolek võtta endale täiendav kohustus, mis oma iseloomult või äritava kohaselt ei ole seotud sellise kokkuleppega või
8) kahjustatakse konkurentsivabadust käesoleva lõike punktides 1--7 nimetamata viisil.
§ 5. Kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse lubatavus
(1) Kokkulepet või kooskõlastatud tegevust ei loeta vaba ettevõtlust kahjustada võivaks konkurentsivabadust piiravaks, takistavaks, kitsendavaks või moonutavaks, kui:
1) kokkulepet sõlmivate või kooskõlastatud tegevust arendavate poolte käivete summaarne osatähtsus ei ole kokkuleppest või kooskõlastatud tegevusest mõjutatud kaubaturul suurem kui viis protsenti ja
2) ettevõtja poolt mitme teise ettevõtjaga sõlmitud sarnaste kokkulepete, kooskõlastatud tegevust arendavate poolte käivete summaarne osatähtsus ei ole kokkuleppest või kooskõlastatud tegevusest mõjutatud kaubaturul suurem kui viis protsenti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimused peavad olema täidetud kogu kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse kestuse jooksul.
§ 6. Erandid
Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib oma otsusega ettevõtja taotlusel anda erandi käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks, kui see:
1) aitab kaasa teenindamise või kaupade tootmise või levitamise parandamisele, keskkonna kaitsmisele või tehnilise või majandusliku progressi edendamisele;
2) võimaldab tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglast osa;
3) ei too kolmandatele isikutele kaasa kitsendusi, mis ei ole hädavajalikud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamisel, ja
4) ei too kaasa olulist konkurentsivabaduse kahjustamist kaubaturul.
§ 7. Grupierandid
(1) Grupierandiks on rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse antud luba sõlmida käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele vastavaid teatud ühte liiki konkurentsivabadust kahjustavaid või kahjustada võivaid kokkuleppeid.
(2) Grupierand kehtestatakse tähtajalisena ja see määrab:
1) kokkuleppe liigi nimetuse, mille suhtes grupierand kohaldub;
2) piirangud või tingimused, mis sellistes kokkulepetes ei tohi sisalduda;
3) tingimused, mis peavad sellistes kokkulepetes sisalduma, ning piirangud ja tingimused, mis võivad sellistes kokkulepetes sisalduda;
4) muud tingimused, millele sellised kokkulepped peavad vastama.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud grupierand ei kohaldu kokkulepete suhtes järgmistel juhtudel:
1) kui kokkulepe või selle tingimus on käsitletav käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamisena;
2) kui kaubaturul, mida antud kokkulepe mõjutab, praktiliselt puudub konkurents kokkuleppepoole või -poolte jaoks ühiselt.
§ 8. Konkurentsivabadust kahjustavate kokkulepete kehtetus
Kokkulepped või nende tingimused, millel on käesoleva seaduse §-s 4 märgitud eesmärgid või tagajärjed ning millele pole käesoleva seaduse §-de 6 või 7 alusel antud erandit, on tühised, välja arvatud käesoleva seaduse §-le 5 vastavad kokkulepped või nende tingimused.
3. peatükk
ERANDITAOTLUS
§ 9. Eranditaotluse esitamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud erandi saamiseks tuleb Konkurentsiametile esitada taotlus enne kokkuleppe sõlmimist või kuue kuu jooksul erandit vajava kokkuleppe sõlmimisest arvates. Vastav kokkulepe või selle konkurentsivabadust kahjustav tingimus on kuni erandi andmiseni kehtetu.
(2) Eranditaotlus kokkuleppe kohta, mis ei olnud selle sõlmimisel käesoleva seadusega vastuolus, tuleb esitada kolme kuu jooksul, alates nende asjaolude ilmnemisest, mille tõttu kokkulepe või selle tingimus osutub seadusega vastuolus olevaks. Vastav kokkulepe või selle tingimus on vastavate asjaolude ilmnemisest kuni erandi andmiseni kehtetu.
(3) Eranditaotluse esitab kokkuleppe üks pool või pooled ühiselt.
(4) Eranditaotluse esitaja või esitatud eranditaotluse aluseks oleva kokkuleppe teine pool võib eranditaotluse igal ajal kuni erandi andmiseni tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse.
§ 10. Eranditaotlusele esitatavad nõuded
(1) Konkurentsiametile esitatakse eranditaotlus koos kogu vajaliku teabega vastavalt rahandusministri poolt kehtestatavale juhendile, kusjuures Konkurentsiameti nõudmisel peab andma selgitusi ning esitama tutvumiseks dokumentide originaalid või nende koopiad või ärakirjad, mille originaalilevastavust kinnitab nende esitaja oma allkirjaga.
(2) Kui eranditaotluses sisalduv või sellega seoses esitatud teave on mittetäielik, ebaõige või eksitav, teatab Konkurentsiamet sellest taotlejale kirjalikult, nõudes kogu teabe esitamist ja määrates selle esitamiseks tähtaja. Nimetatud juhul algavad käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud tähtajad kogu teabe laekumise kohta Konkurentsiameti poolt taotluse esitajale sellekohase kirjaliku teate saatmise päevast.
(3) Isik, kelle kasuks on erand antud, ja isik, kes erandi andmise otsust taotleb, peab eranditaotluses esitatud andmete olulistest muudatustest teatama Konkurentsiametile vähemalt seitsme kalendripäeva jooksul vastava teabe saamisest.
(4) Teabe juurde, mida eranditaotluse esitaja peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke või annab selle teabe eraldi lisana. Ärisaladuseks ei saa olla üldsusele avaldamisele kuuluv teave.
§ 11. Eranditaotluse lahendamine
(1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teeb eranditaotluse kohta ühe järgnevatest otsustest:
1) annab erandi, kui ta leiab, et taotluse aluseks olev kokkulepe on vastavuses käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustega;
2) keeldub erandi andmisest, kui ta leiab, et taotluse aluseks olev kokkulepe ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele;
3) algatab eranditaotluse kohta täiendava menetluse, kui ta leiab, et taotluse aluseks oleva kokkuleppe sobivus erandi saamiseks käesoleva seaduse § 6 alusel on kaheldav ning otsuse langetamiseks erandi andmise või sellest keeldumise kohta on vajalik saada täiendavat teavet või teostada täiendavat kontrolli;
4) tunnistab kokkuleppe erandit mittevajavaks, kui ta leiab, et tegemist ei ole käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud kokkuleppega;
5) lõpetab menetluse erandit andmata, kui kokkulepe ei vaja erandit käesoleva seaduse §-s 5 toodud alustel või kui seda liiki kokkulepetele on antud grupierand või kui eranditaotlus on tagasi võetud või kui eranditaotluse esitaja või kokkuleppe teine pool ei ole esitanud kogu vajalikku teavet Konkurentsiameti poolt selleks teistkordselt määratud tähtajaks.
(2) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teeb ühe käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud otsustest kahe kuu jooksul pärast kogu teabe esitamist.
(3) Kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja otsustab algatada täiendava menetluse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel, teatab ta sellest kirjalikult erandi taotlejatele ning teeb lõpliku otsuse erandi andmise, sellest keeldumise või erandi mittevajalikkuse kohta kuue kuu jooksul pärast täieliku teabe esitamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu võib Konkurentsiamet pikendada üksnes erandi taotleja kirjalikul nõusolekul.
§ 12. Erandi andmise otsused
(1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud otsus on kirjalik ja sisaldab otsuse põhjendust.
(2) Erandi andmise otsus võib sisaldada kokkuleppepooltele tingimusi või kohustusi, mille täitmine on erandi kehtimiseks kohustuslik.
(3) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib anda erandi kuni viieks aastaks, kusjuures määratud tähtaja lõppemisel võib erandi kehtivuse tähtaega pikendada erandi andmise otsusega.
(4) Taotluse erandi kehtivuse tähtaja pikendamiseks esitab erandi saanud kokkuleppepool või -pooled kirjalikult vähemalt kuus kuud enne otsuses toodud erandi kehtivuse tähtaja lõppemist.
(5) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib erandi andmise otsuse tühistada või seda muuta, kui:
1) on toimunud olulisi muudatusi nimetatud otsuse aluseks olnud andmetes või tingimustes;
2) kokkuleppepool või -pooled rikuvad nimetatud otsusega neile pandud kohustusi või tingimusi või
3) otsus põhines mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel.
(6) Kõik käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 ja käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel tehtud otsused avaldatakse Riigi Teatajas.
4. peatükk
KAUBATURGU VALITSEV ETTEVÕTJA
§ 13. Kaubaturgu valitseva ettevõtja mõiste
(1) Kaubaturgu valitsev ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.
(2) Kaks või enam üksteisega majanduslikult seotud ettevõtjat on käesoleva seaduse tähenduses kaubaturgu ühiselt valitsevad ettevõtjad, kui nendele koos kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab neil antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Majanduslik side käesoleva sätte mõistes on näiteks:
1) ettevõtjatevaheline kokkulepe, mis annab selle osalistele arvestatava tehnoloogilise või kaubandusliku eelise teiste ettevõtjate ees vastaval kaubaturul;
2) ettevõtja omab küllaldast osa teise ettevõtja aktsiatest, osadest, hääleõigustest või kontrolli juhatuse üle (või nende asjaolude kombinatsioon), mis annab talle võimaluse oluliselt mõjutada teise ettevõtja otsuseid või majandustegevust.
(3) Kaubaturgu valitsevaks ettevõtjaks on ka käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 nimetatud eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavad ettevõtjad.
§ 14. Kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine
Keelatud on kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, s.o. ühe või mitme ühiselt kaubaturul valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt oma positsiooni ärakasutamine konkurentsivabaduse kahjustamiseks, mis seisneb otseselt või kaudselt:
1) ebaõiglaste hinnakujundamise tingimuste või muude ebaõiglaste äritingimuste rakendamises, sealhulgas kaupade põhjendamatu müümine alla omahinna, mis kahjustab teise ettevõtja tegevust kaubaturul või tõrjub teda kaubaturult välja;
2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramises ostjate kahjuks;
3) võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste rakendamises erinevatele ettevõtjatele, pannes mõne neist sellega kas soodsamasse või ebasoodsamasse konkurentsiolukorda;
4) kokkuleppe sõlmimisel selliste tingimuste seadmises, mille kohaselt ühe kokkuleppe eelduseks on teine, esimesega mitteseotud kokkulepe, mida teine pool vaba valiku korral ei sõlmiks;
5) ettevõtja sundimises endaga või teise ettevõtjaga ühinemiseks või kokkuleppe sõlmimiseks või kooskõlastatud tegevuseks;
6) põhjendamatus keeldumises kauba müümisest teisele ettevõtjale;
7) müügi- või ostupakkumistel osalenud ettevõtjate ebavõrdses kohtlemises või
8) konkurentsivabaduse kahjustamises käesoleva paragrahvi punktides 1--7 nimetamata viisil.
5. peatükk
ERI- VÕI AINUÕIGUSEGA ETTEVÕTJA NING LOOMULIK MONOPOL
§ 15. Eri- või ainuõigust omav ettevõtja
(1) Eri- või ainuõigusena käsitatakse käesolevas seaduses riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ettevõtjale antud luba, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks antud kaubaturul.
(2) Riigiasutusel või kohalikul omavalitsusel on õigus õigusaktide alusel anda ettevõtjale eri- või ainuõigus.
(3) Kui eri- või ainuõiguse andmise aluseks olev õigusakt ei sätesta eri- või ainuõiguse andmise korda, tuleb vastava õiguse andmiseks korraldada avalik konkurss Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
§ 16. Loomuliku monopoli mõiste
Loomulik monopol on ettevõtjal, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik või infrastruktuur, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, ja mis annab talle kaubaturul valitseva seisundi.
§ 17. Eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omava ettevõtja tegevuse piirangud
(1) Eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale võib talle selle õiguse andnud riigiasutus või kohalik omavalitsus kehtestada hindade reguleerimise korra või kasutatavad hinnad või esitada muid tingimusi või kohustusi, et nende ettevõtjate kaupade ostjad või nendele ettevõtjatele kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid siis, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents.
(2) Loomulikku monopoli omavale ettevõtjale võib eriseadusega määratud riigiasutus või kohalik omavalitsus või eriseaduse puudumisel Vabariigi Valitsus või kohalik omavalitsus kehtestada hindade reguleerimise korra või kasutatavad hinnad või esitada muid tingimusi või kohustusi, et nende ettevõtjate kaupade ostjad või nendele ettevõtjatele kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid siis, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents.
§ 18. Eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omava ettevõtja kohustused
(1) Eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omav ettevõtja peab:
1) lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile teenustega varustamise või nende müügi eesmärgil;
2) hoidma raamatupidamises selget vahet erinevate põhi- ja lisategevusalade vahel (näiteks tootmine, edastamine, turustamine ja ettevõtja muud tegevusalad), tagades sellega majandusarvestuste läbipaistvuse, ning avalikustama kulutused tarbijatele ja nende esindajatele;
3) eri- või ainuõiguse või loomuliku monopoli teostamiseks vajalikke asju ostma ja ehitustöid ning teenuseid tellima riigihangete seaduses (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79) sätestatud korras.
(2) Eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omav ettevõtja võib keelduda lubamast teistele ettevõtjatele juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile, kui keeldumiseks on järgmised objektiivsed alused:
1) on ohustatud antud võrgustiku või infrastruktuuriga ühendatud seadmete ohutus ja turvalisus ning võrgustiku või infrastruktuuri töö efektiivsus ja turvalisus;
2) on ohustatud võrgustiku või infrastruktuuri terviklikkuse hoidmine või vastastikuses seoses toimimine;
3) seadmed, mida soovitakse ühendada võrgustikku või infrastruktuuri, ei vasta kehtivatele tehnilistele standarditele või reeglitele;
4) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puuduvad tehnilised ja finantsilised võimalused ning vahendid, et vajalikul määral efektiivselt ja turvaliselt teenindada vastava võrgustiku või infrastruktuuri kaudu või abil või
5) juurdepääsu tagajärjel ei ole seadustes sätestatud andmete kaitse tagatud.
6. peatükk
RIIGIABI
§ 19. Riigiabi mõiste
(1) Riigiabi käesoleva seaduse tähenduses on riigi, linna või valla poolt või nende vahenditest antav finantssoodustus, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soodustades mõnda ettevõtjat või mingite kaupade tootmist või müüki, sealhulgas rahaline abi, maksuvõlgade tasumise ajatamine, võlgade kustutamine või laenude andmine oluliselt soodsamatel tingimustel kui tavaliselt teistele ettevõtjatele.
(2) Riigiabi, välja arvatud ekspordiabi, on käesoleva seaduse mõistes vähese tähtsusega, kui see ei ületa ettevõtja kohta 1,5 miljonit krooni kolme järjestikuse aasta jooksul.
§ 20. Riigiabi andmise tingimused
(1) Peale vähese tähtsusega riigiabi võib anda ainult järgmist tüüpi riigiabi:
1) sotsiaalse iseloomuga riigiabi tingimusel, et sellise riigiabi andmisega ei kaasne asjassepuutuvate toodete päritoluga seotud diskrimineerimist;
2) riigiabi loodusõnnetuste ja muude erakorraliste sündmuste tõttu tekkinud kahjude heastamiseks;
3) riigiabi majandusliku arengu edendamiseks piirkondades, kus elatustase on ebanormaalselt madal või kus tööpuudus on väga suur;
4) riigiabi teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui selline abi ei mõju majandustingimustele negatiivselt ulatuses, mis on vastuolus üldiste huvidega;
5) majanduses olevate tõsiste häirete kõrvaldamiseks või
6) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiabi:
1) antakse kindlaksmääratud perioodiks ja riigiabi andmine lõpetatakse, kui see ei täida enam käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud vastavat kriteeriumi;
2) antakse ulatuses, mida on vaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
(3) Vabariigi Valitsus kehtestab riigiabi andmise, sellest teatamise ja selle tagasimaksmise korra.
§ 21. Riigiabi andmine
(1) Riigiabi, välja arvatud riigi-, linna- või vallaeelarves sisalduvat riigiabi, ka muudes seadustes sätestatud ning vähese tähtsusega riigiabi, võib anda ainult rahandusministri eelneval kirjalikul loal, mis on avaldatud Riigi Teatajas.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiabi andmise loa taotlus esitatakse rahandusministrile koos kogu vajaliku teabega vastavalt rahandusministri poolt kehtestatavale juhendile.
(3) Juhul kui taotluses esitatav teave on mittetäielik või sisaldab ebaõiget või eksitavat teavet, informeerib rahandusminister taotlejat sellest kirjalikult, nõudes kogu teabe esitamist ja määrates tähtaja selle esitamiseks. Sellisel juhul algavad käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtajad kuupäevast, mil rahandusministrile esitatakse kogu teave.
(4) Valla- või linnavalitsus teatab rahandusministrile valla- või linnaeelarve projektis sisalduvast riigiabist, välja arvatud vähese tähtsusega riigiabi, enne eelarveprojekti üleandmist volikogule.
§ 22. Rahandusministri ning linna- ja vallavalitsuste kohustused
(1) Rahandusminister käsitab oma kõikide riigiabi puudutavate otsuste puhul, ükskõik kas seda käesoleva seaduse §-de 20 ja 21 alusel lubatakse või mitte, vastaval tegevusalal tegutsevaid kõiki ettevõtjaid ning nende kaupu ühetaoliselt ja erapooletult, võttes arvesse kõiki asjaolusid.
(2) Rahandusminister rakendab käesoleva seaduse §-s 20 toodud kriteeriume kõigis oma otsustes, mis puudutavad riigiabi andmise lubamist.
(3) Valla- ja linnavalitsustel on keelatud eelarveprojektis ette näha riigiabi, mis ei vasta käesoleva seaduse §-le 20.
(4) Rahandusminister jälgib linna- või vallaeelarvetes sisalduva riigiabi andmist ja kasutamist, välja arvatud vähese tähtsusega riigiabi, ning teeb vajadusel ettepaneku võtta tarvitusele abinõud, mis kindlustaksid riigiabi vastavuse käesoleva seaduse §-le 20.
§ 23. Riigiabi andmise luba
(1) Rahandusminister teeb loataotluse kohta ühe järgnevatest otsustest:
1) annab loa, kui ta leiab, et taotlus vastab käesoleva seaduse § 20 sätetele;
2) keeldub loa andmisest, kui ta leiab, et taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 20 sätetele;
3) alustab loataotluse suhtes täiendava menetluse, kui ta leiab, et taotluse aluseks oleva kokkuleppe sobivus loa saamiseks käesoleva seaduse § 20 kriteeriumide alusel on kaheldav ning otsuse langetamiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta on vaja saada täiendavat teavet.
(2) Rahandusminister teeb otsuse riigiabi andmise loataotluse kohta kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete esitamist.
(3) Kui rahandusminister otsustab algatada täiendava menetluse riigiabi andmise loataotluse kohta, teatab ta sellest kirjalikult taotlejale ning teeb lõpliku otsuse riigiabi andmise kohta kuue kuu jooksul pärast kogu teabe saamist.
(4) Täiendava menetluse teostamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võtab rahandusminister arvesse planeeritud riigiabi saaja ja teiste poolte, kellel on põhjendatud huvi antud küsimuse suhtes, kõiki kirjalikke ja suulisi seletusi.
(5) Kui rahandusminister ei tee otsust käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaja jooksul, loetakse riigiabi lubatuks.
(6) Riigiabi andmise luba võib sisaldada riigiabi saajale tingimusi või kohustusi, mille täitmine on selle abi kasutamise puhul kohustuslik.
(7) Rahandusminister võib enda tehtud riigiabi andmise loa tühistada või seda muuta, kui:
1) on toimunud olulisi muudatusi nimetatud loa aluseks olnud teabes;
2) ettevõtja rikub nimetatud loaga talle pandud tingimusi või kohustusi või
3) luba põhines mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel.
§ 24. Riigiabi tagasimaksmine
(1) Rahandusminister võib nõuda riigiabi tagasimaksmist või riigiabi andmise otsuse tühistamist või teha vastava ettepaneku, kui:
1) riigiabist ei ole rahandusministrile vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 4 teatatud;
2) riigiabi kasutatakse eesmärgil, mis on erinev kasutusest või eesmärgist, mis oli toodud riigiabi kohta esitatud teabes;
3) ei täideta käesoleva seaduse § 23 lõike 6 alusel kehtestatud tingimust või kohustust või
4) riigiabi andmise otsus põhines mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel.
(2) Rahandusministril on õigus nõuda põhjendatud määraga intressi iga riigiabi tagasimaksmise juhtumi korral käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tagasimakstava riigiabi summalt.
§ 25. Riigiabi aruandlus
(1) Riigiabi andjad, s.o. edastajad, väljamaksjad, laenu tagajad, maksu ajatajad jne., esitavad kord aastas rahandusministri kehtestatud kuupäevaks ja vormis aruande riigiabi andmise ja kasutamise kohta, kaasa arvatud riigi-, linna- ja vallaeelarves sisalduv riigiabi ning muu seaduse alusel antav ja vähese tähtsusega riigiabi.
(2) Rahandusminister koostab 12 kuu jooksul kalendriaasta lõppemisest aruande kogu sellel aastal antud riigiabi kohta, millest teda käesoleva peatüki sätete alusel on teavitatud.
7. peatükk
ÜHINEMISE KONTROLL
§ 26. Ühinemine
Ühinemisena käesoleva seaduse mõttes käsitatakse ettevõtjate ühinemist äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313; 1998, 2, 48; 23, 322) tähenduses, samuti muul viisil ühe ettevõtja poolt valitseva mõju saavutamist teise ettevõtja üle.
§ 27. Ühinemisest teatamine
(1) Ühinemisest tuleb eelnevalt Konkurentsiametile teatada, kui:
1) ühinevate poolte aastane käive kokku ületab 100 miljonit krooni või
2) ühinevad pooled eraldi või koos omavad kontrolli vähemalt 40 protsendi üle kaubaturust.
(2) Konkurentsiametile esitatakse ühinemisteade koos ühinemislepingu, ühinemisaruande ja ühinemisotsusega nende olemasolu korral vastavalt kas äriseadustikule, mittetulundusühingute seadusele (RT I 1996, 42, 811) või sihtasutuste seadusele (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811) ning muu vajaliku teabega vastavalt rahandusministri poolt kehtestatavale juhendile, kusjuures Konkurentsiameti nõudmisel peab esitama tutvumiseks dokumentide originaalid või ettevõtja või tema esindaja poolt tõestatud ärakirjad.
(3) Kui ühinemisteates või selle lisades sisalduv teave on mittetäielik, ebaõige või eksitav, teatab Konkurentsiamet sellest teatajale kirjalikult, nõudes kogu teabe esitamist ja määrates selle esitamiseks tähtaja.
(4) Ühinemist ei või läbi viia enne ühe kuu möödumist pärast kogu teabe esitamist Konkurentsiametile, välja arvatud juhul, kui Konkurentsiametiga lepitakse kirjalikult kokku teisiti.
(5) Teabe juurde, mida ühinemisest teataja peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke või annab selle teabe eraldi lisana.
8. peatükk
KÕLVATU KONKURENTS
§ 28. Kõlvatu konkurentsi keeld
(1) Kõlvatuks konkurentsiks on vaba ettevõtlust kahjustavad heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas:
1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine või tellimine;
2) konkurendi või tema kauba halvustamine;
3) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine;
4) teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine;
5) kaupade müügi kõlvatu piiramine või soodustamine.
(2) Kõlvatu konkurents on keelatud.
(3) Reklaamina käsitletava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse reklaamiseaduse (RT I 1997, 52, 835) sätteid.
§ 29. Eksitava teabe avaldamiseks esitamine või tellimine
(1) Eksitav teave on ebatõeste andmete avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või teise samal kaubaturul osaleva ettevõtja või nende kauba kohta, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete all mõistetakse eelkõige teavet pakutavate kaupade päritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi või -allikate, hinna, tariifi, allahindluse, auhindamise, müügi põhjuste ja varude suuruse ning ettevõtja eesõiguste, finantsseisundi ja muude omaduste kohta.
(3) Kauba tootja, selle päritolu ja muude omaduste märkimine on eksitav ka juhul, kui kaubal endal, selle pakendil, saatedokumentides või mujal on kasutatud märki, teavet, tunnust või nimetust, mis tavalise tähelepanelikkuse juures võib viia eksitusele kauba valmistamise koha, tootja või kauba omaduste suhtes.
§ 30. Konkurendi või tema kauba halvustamine
Konkurendi või tema kauba halvustamine on valeteadete levitamine samal kaubaturul tegutseva teise ettevõtja või tema poolt müüdava kauba kohta, millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.
§ 31. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine
(1) Konfidentsiaalne teave on ettevõtja käsutuses olev tehniline, tehnoloogiline või muu ärialane teave, mille avaldamine ei ole kohustuslik, samuti andmed kaubanduslike läbirääkimiste, tehingute, turu-uuringute ja muude asjaolude kohta:
1) mida avaldatakse teistele isikutele ainult konfidentsiaalselt;
2) mille saladuses hoidmist peab see ettevõtja põhjendatult vajalikuks;
3) mis ei ole ostjatele või potentsiaalsetele ostjatele selle ettevõtja kohta üldiselt kättesaadav või
4) mis ei ole kättesaadav vastaval kaubaturul tegutseva ettevõtja poolt või tema nimel teostatava järelepärimise abil.
(2) Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on teise ettevõtja konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt või nende kasutamine on vastuolus teise ettevõtjaga sõlmitud kokkuleppega.
§ 32. Teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine
Teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides konkurentsieeliste saamiseks.
§ 33. Kaupade müügi kõlvatu piiramine või soodustamine
(1) Kaupade müügi kõlvatu piiramine on:
1) ostjale müüdavate kaupade koguse või teenuste hulga piiramine või müügi sidumine mingite tingimustega, välja arvatud juhul, kui see on kauba kasutamiseks tingimata vajalik või on seotud sooduspakkumisega või tuleneb õigusaktidest, või
2) üleskutse müügi- või ostukeelu rakendamiseks teise ettevõtja suhtes, kes tegutseb samal kaubaturul.
(2) Kaupade müügi kõlvatu soodustamine on nende müügi sidumine kohustusega osta teisi kaupu või leida uus ostja.
9. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 34. Konkurentsi riikliku järelevalve asutused
(1) Käesoleva seaduse täitmise üle, välja arvatud krediidiasutuste, väärtpaberivahendajate ja kindlustusseltside osas, teostab järelevalvet Konkurentsiamet.
(2) Riiklikku järelevalvet krediidiasutuste, väärtpaberivahendajate ja kindlustusseltside konkurentsi üle teostab vastava ala riikliku järelevalve asutus, kusjuures Konkurentsiametil on õigus avaldada soovitusliku iseloomuga seisukohti ja kontrollida kõiki ühinemisi.
(3) Käesoleva seadusega Konkurentsiametile konkurentsi riikliku järelevalve teostamiseks antud õigused ja kohustused laienevad ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve asutustele.
§ 35. Konkurentsiameti pädevus
(1) Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsivabaduse kaitsmiseks.
(2) Konkurentsiamet analüüsib konkurentsi olukorda, kavandab konkurentsivabadust soodustavaid meetmeid, annab soovitusi konkurentsi olukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalve asutustega.
§ 36. Konkurentsiameti õigus nõuda teavet
(1) Konkurentsiametil on õigus nõuda ettevõtjalt, riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning füüsiliselt isikult teavet:
1) konkurentsi olukorra ja kaubaturu kontrollimiseks;
2) kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse menetlemisel;
3) erandi andmise otsustamiseks;
4) kaubaturul valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimisel;
5) ühinemise kontrollimiseks;
6) käesoleva seaduse rikkumise või võimaliku rikkumise asja menetlemisel;
7) muu järelevalve teostamisel käesoleva seaduse täitmise üle.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet nõutakse kirjalikult tähtajaga mitte vähem kui kümme kalendripäeva, kusjuures nimetatakse ära taotluse eesmärk ja juriidiline alus ning viidatakse sanktsioonidele mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest ja teabe mitteesitamise eest.
(3) Konkurentsiametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutelt või nende esindajatelt võtta suulisi seletusi ja koostada selle kohta kokkuvõte, mis allkirjastatakse koostaja ja seletuse andja poolt.
§ 37. Konkurentsiameti õigus nõuda materjale
(1) Konkurentsiametil on õigus konkurentsi järelevalve teostamiseks nõuda kõigilt ettevõtjatelt, riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning füüsilistelt isikutelt konkurentsi järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide, nende projektide ja muude materjalide originaale või nende koopiaid või ärakirju, mille originaalilevastavust kinnitab nende esitaja oma allkirjaga. Koopia või ärakirja esitamisel on Konkurentsiametil õigus nõuda algdokumenti koopia või ärakirja õigsuse kontrollimiseks.
(2) Materjali üle andnud isiku nõudel väljastatakse talle Konkurentsiameti kinnitus vastava materjali vastuvõtmise kohta. Isikul on õigus Konkurentsiametilt pärast järelevalvetoimingute lõppu tema poolt esitatud dokumentide, projektide ja muude materjalide originaalid tagasi saada.
§ 38. Ettevõtja asukoha ja ettevõtte tegutsemiskoha kontrollimine
(1) Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja käskkirjaga volitatud Konkurentsiameti ametnikul või esindajal on õigus käesoleva seaduse rikkumise või võimaliku rikkumise tuvastamise eesmärgil kontrollida ettevõtja asukohta ja ettevõtte tegutsemiskohta -- territooriumi, hoonet, ruumi ja transpordivahendit -- ilma eelneva hoiatuseta või eriloata nii tööajal kui tegutsemiskoha kasutamise ajal. Ettevõtja nõusolekul võib tema asukohta või ettevõtte tegutsemiskohta kontrollida ka muul ajal.
(2) Kontrollitava ettevõtja asukohas või ettevõtte tegutsemiskohas esitab kontrolli teostav isik ettevõtjale, tema esindajale või töötajale väljavõtte Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja käskkirjast menetluse alustamise ja kontrolli teostava isiku volitamise kohta.
(3) Konkurentsiameti ametnikul või esindajal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimise teostamisel järgmised õigused ja kohustused:
1) õigus kontrollida koheselt ettevõtja tegevust puudutavaid dokumente, nende projekte ja muid materjale ning saada neist kontrollitava kulul originaale või nende koopiaid või ärakirju, mille originaalilevastavust kinnitab nende esitaja oma allkirjaga;
2) õigus võtta ettevõtjalt, tema esindajalt või töötajalt suulisi seletusi;
3) kohustus koostada kontrollimise tulemuste kohta kokkuvõte kahes eksemplaris, millele võetakse kontrollitava ettevõtja, tema esindaja või töötaja allkiri ja millest teine eksemplar antakse alla kirjutanud isikule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimine toimub ettevõtja, tema esindaja või töötaja teadmisel ning neil on õigus viibida kontrollimise juures.
§ 39. Juhtumi menetlemine
(1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teeb kümne kalendripäeva jooksul kaebuse või avalduse laekumisest võimaliku seaduserikkumise kohta:
1) juhtumi menetlemise alustamise otsuse ja määrab menetlust läbi viiva ametniku;
2) juhtumi menetlemise alustamisest keeldumise otsuse, kui esitatud kaebuse või avalduse materjalidest ilmneb, et antud juhtumi menetlemine ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse või on ilmne, et tegemist ei ole käesoleva seaduse rikkumisega.
(2) Konkurentsiameti peadirektoril või tema asetäitjal on õigus alustada juhtumi menetlemine omal initsiatiivil konkurentsi olukorra analüüsimiseks mõnel kaubaturul, kaubaturu piiritlemiseks või muu käesolevast seadusest tuleneva Konkurentsiameti pädevusse kuuluva ülesande täitmiseks.
(3) Konkurentsiamet avaldab teate juhtumi menetlemise alustamise otsuse vastuvõtmise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Asjast huvitatud kolmandatel isikutel või nende esindajatel on õigus esitada oma kirjalik seisukoht juhtumi kohta. Konkurentsiametil on õigus nõuda asjast huvitatud kolmandatelt isikutelt täiendavat teavet või kutsuda neid käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtumi suulisele arutelule.
(4) Menetlemise subjektiks olevale ettevõtjale kirjeldatakse kirjalikus teates selle eesmärki või oletatavat seaduserikkumist ning nähakse ette mitte vähem kui seitsme kalendripäeva pikkune tähtaeg kirjalike seisukohtade ja materjalide esitamiseks, samuti lisatakse koopiad või ärakirjad teabe aluseks olevast materjalist (selle olemasolu korral) ning viidatakse vastutusele käesoleva seaduse järgi.
(5) Vajadusel võidakse läbi viia juhtumi suuline arutamine Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teavitatakse ettevõtjat kirjalikult. Menetlemise subjektiks oleva ettevõtja taotlusel on Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja kohustatud läbi viima juhtumi suulise arutamise ühel korral.
(6) Juhtumi suulisel arutamisel võivad osaleda ettevõtjad, nende esindajad, Konkurentsiameti ametnikud, Konkurentsiameti esindajad ning ettevõtjate ja Konkurentsiameti kokkuleppel kutsutud isikud. Arutelu kohta koostatakse kokkuvõte, millele osavõtjad alla kirjutavad.
(7) Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt kirjalike seisukohtade ja materjalide esitamiseks kehtestatav tähtaeg ei tohi olla lühem kui kümme kalendripäeva, samuti tuleb juhtumi suulisest arutamisest ette teatada mitte vähem kui kümme kalendripäeva. Ettevõtja või tema esindaja põhjendatud taotluse alusel on Konkurentsiameti peadirektoril või tema asetäitjal õigus määratud tähtaegu muuta.
§ 40. Juhtumi menetlemise lõpetamine
(1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teeb lõpliku otsuse juhtumi kohta kolme kuu jooksul pärast kogu teabe saamist. Kogu teabe saamisest teavitatakse menetlemise subjektiks olevat ettevõtjat kirjalikult.
(2) Enne õiguserikkumise tuvastamise otsuse tegemist teavitatakse sellest vastavat ettevõtjat kirjalikult ja antakse tähtaeg mitte vähem kui kümme päeva, mille jooksul ettevõtja võib tutvuda kõigi materjalidega, välja arvatud teise ettevõtja ärisaladus, ning esitada oma seisukoha.
(3) Juhtumi menetlemine lõpetatakse Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega:
1) õiguserikkumise mittetuvastamise kohta või
2) õiguserikkumise tuvastamise kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus sisaldab põhjendust ja vajadusel soovitusi ning otsus antakse ettevõtjale kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud otsus võib sisaldada ettevõtjale kohustuslikku ettekirjutust või ettepanekut riigiasutustele või kohaliku omavalitsuse asutustele. Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2 ja 3 nimetatud kohustusliku ettekirjutuse täitmise tähtaeg ei või olla lühem kui üks kuu, arvates otsuse kättesaamisest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kohustusliku ettekirjutusega kohustatakse ettevõtjat täitma ühte või mitut järgnevatest kohustustest:
1) lõpetada õiguserikkumine;
2) taastada esialgne, enne õiguserikkumist eksisteerinud olukord;
3) teha tegusid käesoleva seaduse rikkumise kõrvaldamiseks;
4) mitte ette võtta toiminguid, mis võivad viia käesoleva seaduse nõuete rikkumisele.
(7) Juhtumi menetlemine lõpetatakse Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega või seda ei alustata, kui selgub, et sama asi on esitatud kohtu menetlusse või kui selle kohta on juba jõustunud kohtuotsus.
(8) Konkurentsiamet avaldab käesoleva paragrahvi alusel tehtud otsused kolme kuu jooksul, alates sellise otsuse jõustumisest, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
§ 41. Ärisaladuse hoidmise kohustus
(1) Konkurentsiametil ei ole õigust avaldada ettevõtja nõusolekuta tema ärisaladusi teisele isikule ega neid avalikustada.
(2) Ärisaladuseks ei ole Konkurentsiametile esitatud kaebus ning juhtumi menetlemisega seotud või ettevõtja tegevuse kohta Konkurentsiameti peadirektori, ametniku või esindaja tehtud otsused, aktid või kokkuvõtted.
(3) Käesoleva seaduse sätete rikkumise tuvastamisel ei tohi Konkurentsiamet ettevõtja vastu kasutada teavet, mida käesoleva seaduse sätete kohaselt ei saa sellele ettevõtjale avaldada.
(4) Konkurentsiamet jätab käesoleva seaduse alusel avaldamisele kuuluvate otsuste tekstist välja ärisaladused.
(5) Konkurentsiametil on õigus kohtu nõudmisel esitada kogu teave vastavale kohtule.
10. peatükk
VASTUTUS
§ 42. Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest
(1) Käesoleva seaduse rikkumise eest vastutavad:
1) füüsilised isikud -- haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel ja
2) juriidilised isikud -- käesoleva seaduse §-de 43 ja 45 alusel.
(2) Kui füüsiline isik rikub käesolevat seadust või sellest tulenevaid õigusakte, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, on õiguserikkumise eest vastutavad mõlemad ning haldusvastutust võib kohaldada nii juriidilisele kui ka füüsilisele isikule.
(3) Juriidilisele isikule karistuse määramisel käesoleva seaduse või sellest tulenevate õigusaktide rikkumise eest arvestatakse õiguserikkumise raskust, laadi ja teisi asjaolusid, rikkuja koostöövalmidust Konkurentsiametiga ning keelatud tegevuse lõpetamist enne karistuse määramist. Karistust ei kohaldata, kui õiguserikkumise toimepanemisest või lepingu täitmise lõpetamisest või kehtetuks muutumisest on möödunud rohkem kui kolm aastat.
§ 43. Vastutus taotluse või otsuse mittetäitmise eest
(1) Käesoleva seaduse §-des 27 ja 36--39 sätestatud alusel Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud tähtajaks teabe või materjalide põhjendamatult mitteesitamise või tegutsemiskoha kontrollimise takistamise või Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja käskkirjaga ettenähtud kontrollist põhjendamatu keeldumise või suulisele arutamisele põhjendamatult mitteilmumise eest ettevõtja poolt on Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega õigus määrata ja vastuvaidlematus korras sisse nõuda rahatrahv kuni 2000 krooni iga kalendripäeva kohta alates trahvi määramise otsusele järgnevast päevast kuni ettevõtja poolt teabe kirjalikult Konkurentsiametile esitamise või kontrollimisele allumise päevani (viimane välja arvatud).
(2) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 6 sätestatud Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsuses sisalduva kohustusliku ettekirjutuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral ettevõtja poolt otsuses nimetatud päevaks on Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega õigus määrata ja vastuvaidlematus korras sisse nõuda rahatrahv kuni 5000 krooni iga kalendripäeva kohta alates trahvi määramise otsusele järgnevast päevast kuni ettevõtja poolt otsuses sisalduva ettekirjutuse täitmise ja sellest Konkurentsiametile kirjalikult teatamise päevani (viimane välja arvatud).
§ 44. Otsuse vaidlustamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 43 tähendatud Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja rahatrahvi määramise otsuse peale on ettevõtjal õigus haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras kaevata kohtusse ühe kuu jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast.
(2) Kohtusse kaebamine peatab Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja rahatrahvi määramise otsuse täitmise, kui kohus ei otsusta teisiti.
Kui kohus otsustab, et Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsus on seaduslik, tasub ettevõtja rahatrahvi alates selle määramisele järgnevast päevast kuni kohtusse kaebamise päevani (viimane välja arvatud) ja jätkab trahvi maksmist järgmisest päevast pärast kümne kalendripäeva möödumist kohtu otsuse jõustumise päevast kuni otsuses sisalduva nõudmise või ettekirjutuse täitmise päevani (viimane välja arvatud).
(3) Kui kohus tunnistab Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsuse seadusevastaseks, tagastatakse sissenõutud trahvisumma trahvi maksnud ettevõtjale kohtu poolt määratud ulatuses.
§ 45. Juriidilise isiku vastutus haldusõiguserikkumise eest
(1) Konkurentsiametile ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise või ühinemisest mitteteatamise või mittetähtaegse teatamise eest määratakse rahatrahv suuruses kuni üks protsent trahvi määramise otsusele eelnenud seaduserikkuja majandusaasta realiseerimise netokäibest, kuid mitte vähem kui 10 000 krooni.
(2) Käesoleva seaduse alusel keelatud kooskõlastatud tegevuse, keelatud kokkuleppe jõustamise, erandit vajavale kokkuleppele selle sõlmimisest kuue kuu jooksul erandi taotlemata jätmise, erandiotsuses määratud tingimuse või kohustuse mittetäitmise, kaubaturul valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamise või vastava tegevuse kavandamise eest määratakse rahatrahv suuruses kuni viis protsenti trahvi määramise otsusele eelnenud seaduserikkuja majandusaasta realiseerimise netokäibest, kuid mitte vähem kui 20 000 krooni.
(3) Eri- või ainuõigusi omavale ettevõtjale või loomulikule monopolile käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud kohustuste mittetäitmise eest määratakse rahatrahv suuruses kuni üks protsent trahvi määramise otsusele eelnenud seaduserikkuja majandusaasta realiseerimise netokäibest, kuid mitte vähem kui 10 000 krooni.
(4) Käesoleva paragrahviga sätestatud haldusõiguserikkumiste eest karistuse määramise õigus on halduskohtunikul.
§ 46. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine
(1) Konkurentsiameti peadirektoril, tema asetäitjal, osakonnajuhatajal ja tema asetäitjal ning peaspetsialistil on õigus koostada protokoll käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud protokolli võib mitte teha, kui olukord kaubaturul on parandatud ja kahjud, kui need tekkisid, on heastatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud protokoll peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) koostamise aeg ja koht;
2) selle asutuse nimetus ja aadress, mille nimel protokoll koostatakse;
3) protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;
4) haldusõiguserikkuja nimetus või ärinimi, registreerimise number ja asukoht;
5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;
7) viide käesoleva seaduse sätetele, mille alusel haldusvastutust kohaldatakse;
8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta.
(4) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja või tema esindaja. Kui haldusõiguserikkuja või tema esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja või tema esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.
§ 47. Menetlus haldusõiguserikkumise asjas
Menetlus käesoleva seadusega sätestatud juriidilise isiku õiguserikkumise asjas toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561 ja 1563; 93, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723) sätestatud korras, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.
§ 48. Kahjude hüvitamine
Käesoleva seadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras.
11. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 49. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine
Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 228 lõike 1 punktis 16 sätestatud viited muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt «1372, 159 lg. 1».
§ 50. Äriseadustiku täiendamine
Äriseadustikku täiendatakse järgmiselt:
1) paragrahvi 393 lõiget 2 täiendatakse tekstiga:
«, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute majandusaasta realiseerimise netokäive ületab sada miljonit krooni või ühinevad äriühingud saavutavad enam kui 40 protsenti kaubaturust»;
2) paragrahvi 400 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
«9) Konkurentsiameti kinnitus ühinemise kohta kogu vajaliku teabe saamisest, kui ühinevate äriühingute majandusaasta realiseerimise netokäive ületab sada miljonit krooni või ühinevad äriühingud saavutavad enam kui 40 protsenti kaubaturust.»
§ 51. Seaduse rakendamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigi konkurentsivabadust kahjustavate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mis kehtivad käesoleva seaduse jõustumise hetkel ja mis teostatakse pärast seda.
(2) Eranditaotlus seoses kokkuleppega, mis sõlmiti enne käesoleva seaduse jõustumist, loetakse esitatuks käesolevas seaduses märgitud tähtaegu ületamata, kui see esitatakse Konkurentsiametile kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.
(3) Rahandusminister teeb 1996. ja 1997. aasta riigiabi andmise aruande 1999. aasta jooksul vastavalt käesoleva seaduse §-le 25.
§ 52. Seaduse kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks konkurentsiseadus (RT 1993, 47, 642; 1995, 26--28, 355; 1996, 49, 953).
§ 53. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. oktoobril.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter