Teksti suurus:

Notariaadiseaduse ja erastamisseaduse muutmise ja täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 30, 411

Notariaadiseaduse ja erastamisseaduse muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 11.03.1998

I. Notariaadiseaduses (RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49; 93, 1571; 1995, 61, 1028; 1996, 23, 456; 38, 752; 80, 1435) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 3:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Notar on riigiametit pidav sõltumatu isik, kes täidab notariaadi ülesandeid käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras. Notar ei ole ettevõtja.»;

2) lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Notaribüroo töötajate arvu määrab notar omal äranägemisel.».

§ 2. Paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 4. Notarite koda

(1) Notarite koda on käesoleva seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille eesmärk on notarite ühendamine notariaadi ülesannete täitmiseks.

(2) Notarite koja organid on notarite koja koosolek ja notarite koja eestseisus.».

§ 3. Paragrahvi 9:

1) lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«See kohustus jääb püsima ka pärast notari ametist lahkumist ning laieneb notaribüroo töötajatele ja teistele isikutele, kellel on juurdepääs nimetatud andmetele.»;

2) lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kohtu määruse alusel annab notar andmeid notariaaltoimingute kohta uurimisorganitele.»;

3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Notariaaltoimingu saladuses hoidmise kohustus laieneb pankadele, kohtutele, arhiividele ning teistele juriidilistele isikutele ja asutustele ning nende töötajatele, kelle valduses on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud andmeid sisaldavaid dokumente, kui seadusega ei sätestata teisiti. Pangad, kohtud, arhiivid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle valduses on notariaaltoiminguid sisaldavaid dokumente või informatsiooni nende kohta, avaldavad andmeid analoogselt käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud korrale, kui seadusega ei sätestata teisiti.».

§ 4. Paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

«(3) Notaril võib olla kuni kaks riigivapi kujutisega värvi-, reljeef- või muud liiki pitsatit. Notari ametipitsati kasutuselevõtmise korra määrab justiitsminister.

(4) Notari ametist lahkumise või teise tööpiirkonda ülemineku korral notari pitsat hävitatakse.».

§ 5. Paragrahvi 11 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Justiitsminister võib järelevalve teostamisele kaasata notarite koja.».

§ 6. Paragrahvis 12 jäetakse välja sõnad «notarite koja juures tegutseva eksamikomisjoni ees».

§ 7. Paragrahvi 13 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Konkursi tingimused ja korra määrab justiitsminister, ära kuulanud notarite koja arvamuse ja ettepanekud.».

§ 8. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(2)1 Notar ei või samuti:

1) olla Riigikogu liige;

2) kuuluda erakondade, poliitiliste liikumiste või rühmituste alaliselt tegutsevatesse juhtorganitesse, kontrolli- ja revisjoniorganitesse ning osa võtta tegevusest, mis on vastuolus notari ametivandega;

3) olla äriühingu juhatuse või nõukogu liige.».

§ 9. Seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

«§ 211. Notari dokumentide säilitamine

(1) Notari dokumendid käesoleva seaduse mõistes on notari poolt säilitatavad notariaaldokumendid ja nende alusdokumendid, registrid ja raamatud. Notari dokumentideks loetakse ka ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendaja vastavad dokumendid. Notari dokumentide säilitamise korra määrab justiitsminister. Notari dokumendid kuuluvad riigile.

(2) Notari ametist lahkumisel või teise tööpiirkonda üleminekul annab ta notari dokumendid üle tööpiirkonnajärgsele arhiivile. Notari surma või raske haiguse korral annab notari dokumendid arhiivile üle notarite koja esindaja. Notari dokumentide üleandmise korra määrab justiitsminister.

(3) Justiitsministri korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale. Justiitsministri korraldusel võib teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile teha kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise, mis on vajalikud alustatud toimingute lõpuleviimiseks.

(4) Arhiivile üleandmisele ei kuulu testamendid, pärimislepingud ja pärimistoimikud, mis kuuluvad säilitamisele maa- või linnakohtu arhiivis.».

§ 10. Paragrahvi 22 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «omal soovil» sõnaga «algatusel».

§ 11. Seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

«§ 221. Notari ametisoleku peatamine ja peatumine

(1) Notari taotlusel võib justiitsminister notari erialase enesetäiendamise korral või muul mõjuval põhjusel peatada notari ametisoleku.

(2) Justiitsminister võib peatada notari ametisoleku järgmistel asjaoludel:

1) käesoleva seaduse § 22 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul notari ametist vabastamise otsustamiseni;

2) notari suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse lõpuni.

(3) Notari ametisolek peatub notarile kriminaalkorras süüdistuse esitamise hetkest kuni kriminaalasja lõpetamiseni või notari õigeksmõistmiseni või justiitsministri poolt ametisoleku peatumise lõpetamise otsustamiseni.

(4) Notaril, kelle ametisolek on peatatud või peatunud, on keelatud teha notariaaltoiminguid.

(5) Notari ametisoleku peatamise või peatumise ajaks nimetatakse notarile asendaja analoogselt käesoleva seaduse § 24 1. lõikes sätestatud korrale.».

§ 12. Paragrahvis 23 asendatakse esimeses lauses sõna «viiepäevasest» sõnaga «kahepäevasest» ja sõna «justiitsministrile» sõnadega «notarite kojale».

§ 13. Paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Notari oma ametikohustuste täitmisest enam kui viiepäevase eemalviibimise ajaks nimetab notarite koda notari taotlusel talle asendaja.».

§ 14. Paragrahvi 25 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Notari taotlusel võidakse nimetada notari asendajaks ka mõni teine Eesti kodanik, kellel on juriidiline kõrgharidus ning kes on sooritanud notari asendaja eksami. Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab justiitsminister.».

§ 15. Paragrahvi 28 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Konkursi tingimused ja korra määrab justiitsminister, ära kuulanud notarite koja arvamuse ja ettepanekud.».

§ 16. Paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kandidaaditeenistus on justiitsministri poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning notarite koja poolt antud ülesannete täitmine. Kandidaaditeenistuses olevate notari kandidaatide arvu määrab justiitsminister.».

§ 17. Paragrahvi 31 lõikes 1 jäetakse välja sõnad «notarite koja juures tegutseva eksamikomisjoni ees».

§ 18. Paragrahvi 32 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «omal soovil» sõnaga «algatusel».

§ 19. Paragrahvi 34:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Notarite koda on avalik-õiguslik juriidiline isik.»;

2) lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Järelvalve seisneb notarite koja poolt seaduse ja põhikirja järgimise ning käesolevas seaduses sätestatud notarite koja põhiliste ülesannete täitmise kontrollimises.»;

3) lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kalendriaasta lõpus esitab notarite koda justiitsministrile aruande notarite koja, notarite ja notari kandidaatide tegevuse ning notariaadi ülesannete täitmise kohta lõppeval aastal ning töökava notarite koja põhiliste ülesannete täitmiseks järgneval aastal.».

§ 20. Seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:

«§ 341. Notarite koja õigus kasutada riigivapi kujutist

(1) Notarite kojal on Eesti riigivapi kujutisega pitsat.

(2) Notarite kojal on õigus kasutada oma dokumentide plankidel ja siltidel Eesti riigivapi kujutist.».

§ 21. Paragrahvi 35 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) notarite kvalifikatsiooni tõstmise ning notari kandidaatide ja bürootöötajate väljaõppe korraldamine;».

§ 22. Paragrahvi 36:

1) punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) nõuda notaritelt kirjalikke selgitusi nende ametitegevuse suhtes esitatud kaebustes toodud asjaolude kohta;»;

2) täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

«8) eraldada raha notarite koja eelarvest notaritele, kelle tulu on notarist mittesõltuvate asjaolude tõttu notariameti pidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks. Raha eraldamise korra määrab notarite koda;

9) omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara, mis on vajalikud käesolevas seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks.».

§ 23. Seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

«§ 401. Notarite koja põhikiri

Notarite koja põhikiri on notarite koja organite pädevust ja ülesannete jaotust, organite ja notarite koja liikmete vahelisi õigussuhteid, notarite koja majandamist ja asjaajamise korda ning teisi notarite koja pädevuses olevaid küsimusi reguleeriv akt.».

§ 24. Paragrahvi 41:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 41. Notari poolt tehtavad toimingud»;

2) lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Notar teeb järgmisi toiminguid:»;

3) lõike 1 punktis 1 jäetakse välja sõnad «(lepingud, testamendid, volikirjad jms.)»;

4) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5) tõestab dokumentide tõlke õigsust ja tõlkija allkirja ehtsust;»;

5) lõike 1 punktis 13 asendatakse sõna «koostab» sõnaga «tõestab»;

6) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Peale käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud toimingute dokumenteerib (tõestab) notar ka teisi käesoleva seaduse § 2 1. lõikes nimetatud asjaolusid. Muid toiminguid peale dokumenteerimise teeb notar juhul, kui see on seadusega sätestatud.»;

7) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Notariaaltoimingute tegemise korra kehtestab justiitsminister, ära kuulanud notarite koja arvamuse ja ettepanekud.».

§ 25. Paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 42. Toimingute tegemine konsulaaresinduste ametiisikute poolt

Käesoleva seaduse § 41 1. lõikes või muus seaduses sätestatud toiminguid teevad ka Eesti Vabariigi konsulaaresinduste selleks volitatud ametiisikud, juhindudes konsulaaresinduste tegevust reguleerivatest õigusaktidest ning käesoleva seadusega kehtestatud notariaaltoimingute tegemise põhinõuetest. Eesti Vabariigi konsulaaresinduste volitatud ametiisikute poolt käesolevas paragrahvis nimetatud toimingute tegemine loetakse võrdsustatuks notariaaltoimingute tegemisega.».

§ 26. Paragrahvi 43 lõikes 1 jäetakse välja sõnad «või muu õigusakt».

§ 27. Paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 46. Notariaaltoimingute tegemise õiguse piirangud

(1) Notar peab hoiduma notariaaltoimingu tegemisest, milles osalejaks või esindajaks või toimingust tuleneva hüve saajaks on ta ise, tema abikaasa või endine abikaasa; tema, tema abikaasa või endise abikaasa vanemad, lapsed, vanavanemad, lapselapsed, vennad või õed.

(2) Notar peab hoiduma tehingu tõestamisest, milles osaleb äriühing, mille liikmeks, osanikuks või aktsionäriks on ta ise, tema abikaasa, tema vanemad või lapsed. Notari kuulumisel kohaliku omavalitsuse esinduskogusse peab ta hoiduma tehingu tõestamisest, milles osaleb kohalik omavalitsus või äriühing, mille liikmeks, osanikuks või aktsionäriks on kohalik omavalitsus.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetletud piirangute rikkumisel eeldatakse notari poolt sõltumatuse ja erapooletuse nõude rikkumist. Kohustus tõendada asjaolu, et nimetatud piirangute rikkumisega ei kaasnenud notari sõltumatuse ja erapooletuse nõude rikkumist või asjaolu, et notaril ei olnud võimalik teada, et tehtav notariaaltoiming allub nimetatud piirangutele, lasub notaril.

(4) Notaril ei ole õigust tõestada tehingut, milles osalejaks või esindajaks või tehingust tuleneva hüve saajaks on ta ise, tema abikaasa või endine abikaasa; tema, tema abikaasa või endise abikaasa vanemad, lapsed, vanavanemad, lapselapsed, vennad või õed. Käesolevas lõikes sätestatud piirangute rikkumisega tehtud notariaaltoiming on kehtetu.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid peab asendatava notari suhtes järgima ka notari nimel tegutsev notari asendaja.

(6) Nende notariaaltoimingute tegemiseks, mida võib teha ainult antud tööpiirkonna notar, määrab notari käesoleva paragrahvi 1., 2., 4. ja 5. lõikes loetletud juhtudeks justiitsminister.».

§ 28. Paragrahvi 47 pealkiri ning lõiked 2 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 47. Isikusamasuse tuvastamine, õigus-, teo- ja otsusevõime ning esindajate volituste kontrollimine ja dokumentide väljanõudmine

(2) Tehingu tõestamisel kontrollib notar tehinguosaliste isikute õigus-, teo- ja otsusevõimet. Vajadusel märgib notar notariaaldokumendis, mil viisil ta isikute õigus-, teo- ja otsusevõimet kontrollis.

(4) Notar võib riigi- ja omavalitsuse ametiasutustest ja kohtu registriosakondadest välja nõuda notariaaltoimingu tegemiseks vajalikke dokumente.».

§ 29. Seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:

«§ 481. Notari esindusõigus

Notar on seoses tehtud või tehtava notariaaltoiminguga õigustatud esindama notariaaltoimingus osalejaid kohtu registriosakondades ning riigi- ja omavalitsuse ametiasutustes, kui seadusega ei sätestata teisiti.».

§ 30. Paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Notariaalregistri vormi kinnitab justiitsminister.».

§ 31. Paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 51. Notariaaldokumentide koostamise kord

Notariaaldokumentide koostamise korra kinnitab justiitsminister.».

§ 32. Paragrahvi 52:

1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) notariaaltoimingu tegemine on vastuolus seaduse või teiste õigusaktidega või heade kommetega;»;

2) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) notariaaltoimingu tegemiseks esitatud dokumendid ei vasta nõuetele või ei ole esitatud dokumentide alusel võimalik toimingut teha või kui esitatud dokumendid sisaldavad heade kommetega vastuolus olevaid andmeid;»;

3) lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) notariaaltoimingus osalejal puudub nõutav õigus-, teo- või otsusevõime;».

§ 33. Paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Notari tegevuse peale kaebuse esitamise või notari vastu hagi esitamise korral ametitegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes teatab notar nimetatud asjaoludest viivitamatult justiitsministrile, märkides teates lühidalt ära kaebuse või hagi sisu. Menetluse lõppedes esitab notar justiitsministrile ärakirja menetluse lõppemise aluseks olevast dokumendist.».

§ 34. Paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 60. Dokumentide tõestamise kord

(1) Lugeda valla- või linnasekretäri poolt dokumendi või ärakirja või väljavõtte õigsuse, dokumendi isiku allkirja ehtsuse ning volikirja tõestamine võrdseks notariaalse tõestamisega.

(2) Valla- ja linnasekretäril ei ole õigust tõestada tehingu tegemiseks antavat volikirja. Valla- ja linnasekretäril on õigus tõestada raha väljavõtmiseks, dokumentide edastamiseks või vastuvõtmiseks ning muude õigustoimingute (v.a. tehingud) tegemiseks antavat volikirja.

(3) Maa- ja linnakohtul ning arhiivi selleks volitatud ametiisikul on õigus väljastada ärakirju maa- ja linnakohtus ning arhiivis säilitatavatest dokumentidest. Ärakirja tõestamine maa- ja linnakohtu või arhiivi selleks volitatud ametiisiku poolt on võrdne notariaalse tõestamisega.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud toimingute tegemisel juhinduvad valla- ja linnasekretärid ning maa- või linnakohtu ning arhiivi selleks volitatud ametiisikud kohaliku omavalitsuse, kohtu või arhiivi tegevust reguleerivatest õigusaktidest ning käesoleva seadusega kehtestatud notariaaltoimingute tegemise põhinõuetest.».

§ 35. Seadust täiendatakse §-ga 64 järgmises sõnastuses:

«§ 64. Notari atesteerimine

(1) Notarid, kes on nimetatud või nimetatakse ametisse enne 2001. aasta 1. jaanuari, kuuluvad atesteerimisele. Atesteerimine viiakse läbi ajavahemikus 2001. aasta 1. jaanuar kuni 2002. aasta 31. detsember.

(2) Atesteerimisel kontrollitakse notari teadmiste ja kutseoskuste vastavust ametikohale. Atesteerimine toimub eksami vormis. Eksamikava kinnitab justiitsminister.

(3) Atesteerimise viib läbi atesteerimiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni kuuluvad kaks Justiitsministeeriumi esindajat justiitsministri määramisel, kaks notarite koja poolt nimetatud notarit, kaks Riigikohtu esimehe poolt nimetatud kohtunikku ja kaks juriidilise kõrgharidusega spetsialisti justiitsministri määramisel. Komisjoni töökorra ja koosseisu kinnitab justiitsminister.

(4) Komisjoni otsusega loetakse notar ametikohale vastavaks või mittevastavaks.

(5) Atesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral määrab komisjon atesteeritavale tähtaja, mille järel toimub kordusatesteerimine.

(6) Kordusatesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele mitteilmumise korral vabastab justiitsminister komisjoni esildisel notari ametist.

(7) Notaril on õigus tema ametist vabastamise peale esitada ühe kuu jooksul vabastamise otsusest teatamise päevast arvates kaebus kohtusse.».

II. Erastamisseaduses (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153) tehakse järgmine täiendus:

§ 36. Paragrahvi 29 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Välismaal avanenud pärandi hulka kuuluvate erastamisväärtpaberite pärimisele kohaldatakse Eesti seadust, ka juhul kui isik on testamendiga määranud teisiti.».

Riigikogu esimees Toomas SAVI