Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevuse üldregulatsioon

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus

Vastu võetud 17.11.1999
RT I 1999, 92, 825
jõustumine 01.01.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab toote nõuetele vastavuse tõendamise korralduse, volitatud asutusena, tunnustatud asutusena ning akrediteerimisasutusena tegutsemise alused ja korra ning riikliku järelevalve korralduse.

  (2) Toote nõuetele vastavuse tõendamise eesmärk on tõendada toote vastavust seadusega või seaduse alusel antud määrusega (edaspidi  õigusakt) esitatavatele nõuetele.

  (3) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki toodete nõuetele vastavuse tõendamisele, volitatud asutustele ja tunnustatud asutustele niivõrd, kuivõrd see on ette nähtud teise õigusaktiga.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (5) Käesoleva seaduse 5¹. ja 5². peatükis sätestatud nõuded ei kehti käesoleva seaduse § 2 lõigetes 13 ja 14 nimetatud isikute suhtes, kes ei ole registreeritud Eesti Vabariigis.
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

§ 2.  Mõisted käesoleva seaduse tähenduses

  (1) Toode on toodetud või valmistatud asi , mis võiks kahjustada isikute ohutust, tervist, vara või keskkonda ning millele on sellest tulenevalt õigusaktiga esitatud nõuded.

  (2) Tootja on isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes toodab või valmistab toote või kontrollib toote tootmist või valmistamist eesmärgiga lasta toode oma nimel turule või võtta see kasutusele.

  (3) Tootja volitatud esindaja on isik, kellel on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis tegevuskoht ja keda tootja on volitanud täitma õigusaktis sätestatud volitatud esindaja ülesandeid.

  (4) Toote turule laskmine on tegevus, millega toode tehakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks.

  (5) Toote kasutusele võtmine on tegevus, mis seisneb toote Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordses ettenähtud otstarbel kasutamises.

  (6) Tarnija on isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevus seisneb toote turule laskmises, samuti toote Eestisse importija.

  (7) Volitatud asutus on isik, kellele on käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatud korras antud õigus tegutseda volitatud asutusena.

  (8) Kvaliteedisüsteem on tootja poolt rakendatud toote nõuetele vastavuse tagamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, protseduurid ja ressursid.

  (9) Vastavushindamine on menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks toote või kvaliteedisüsteemi vastavus nõuetele.

  (10) Vastavusdeklaratsioon on kirjalik kinnitus, et toode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda.

  (11) Vastavusmärk on sümbol, mis näitab, et toode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda.

  (12) Vastavussertifikaat on kirjalik kinnitus, et toode või kvaliteedisüsteem vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele.

  (13) Tunnustatud asutus on:
  1) vastavushindamise protseduure teostav isik, kellele on käesoleva seaduse 5¹. peatükis sätestatud korras antud õigus tegutseda tunnustatud asutusena;
  2) vastavushindamise protseduure teostav isik, kellele on tegevusõiguse andnud mõni Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ning kellest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike;
  3) välislepingus ettenähtud vastavushindamise protseduure teostav isik.

  (14) Akrediteerimisasutus on:
  1) akrediteerimist teostav isik, kellele on käesoleva seaduse 5². peatükis sätestatud korras antud õigus tegutseda Eesti akrediteerimisasutusena;
  2) akrediteerimist teostav isik, kes on liitunud Euroopa akrediteerimisalase koostöö assotsiatsiooniga (European co-operation for Accreditation) ja nimetatud assotsiatsiooni mitmepoolse lepinguga (Multilateral Agreement of European co-operation for Accreditation);
  3) välislepingus ettenähtud akrediteerimist teostav isik.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

2. peatükk TOOTE NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE 

§ 3.  Toote nõuetele vastavuse tõendamise kord

  (1) Toote nõuetele vastavust tõendab õigusaktis sätestatud juhtudel vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon või vastavusmärk.

  (2) Kui toote puhul on õigusaktiga ette nähtud selle nõuetele vastavuse tõendamine, ei tohi tootja, tema volitatud esindaja või tarnija seda turule lasta või kasutusele võtta, järgimata õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda.

  (3) Kui toote puhul on õigusaktiga ette nähtud nõuetele vastavuse tõendamine, peab selle tootega turule laskmisel või kasutusele võtmisel õigusaktis ettenähtud juhtudel kaasas olema vastavusdeklaratsiooni või vastavussertifikaadi koopia ja toode olema vastavusmärgistatud.

  (4) Õigusaktiga võib ette näha, et toote turule laskmisel või kasutusele võtmisel peavad tootega kaasas olema muud dokumendid.

  (5) Toote nõuetele vastavuse tõendamiseks viiakse läbi vastavushindamine õigusaktis sätestatud vastavushindamise protseduuride kohaselt.

  (6) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata tootele, mille puhul on tagatud, etseda ei lasta turule ega võeta kasutusele.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 4.  Toote nõuetele vastavuse hindamine

  Toote nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalik vastavushindamine võib koosneda järgmistest õigusaktis ettenähtud protseduuridest:
  1) vastavusdeklaratsiooni väljaandja poolne toote vastavushindamine;
  2) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne toote tüübikatsetus;
  3) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne toote eriomaduste katsetamine koos toodete pistelise kontrolliga;
  4) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamine koos kvaliteedisüsteemi rakendamise üle teostatava järelevalvega;
  5) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne toote lõppkontrolli ja hooldusega seotud kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamine ning pidev järelevalve kvaliteedisüsteemi rakendamise üle;
  6) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne toote tüübile vastavuse hindamine;
  7) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse poolne tooteühiku vastavuse hindamine kõigi sellele esitatud nõuete suhtes;
  8) muud õigusaktis sätestatud protseduurid.
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

§ 5.  Vastavusdeklaratsioon

  Vastavusdeklaratsioonis peab sisalduma järgmine teave:
  1) vastavusdeklaratsiooni väljaandja nimi või nimetus, väljaandja elu- või asukoht;
  2) andmed toote identifitseerimiseks;
  3) viited õigusaktidele ja standarditele või tehnilisele tunnustusele, millele toode vastab;
  4) vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht;
  5) vastavusdeklaratsiooni väljaandja nimi ja allkiri või tema esindaja nimi, allkiri ja ametikoht;
  6) muu õigusaktis nõutav teave.
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

§ 6.  Vastavusmärk

  (1) Vastavusmärk paigaldatakse õigusaktis ettenähtud juhtudel tootele, toote pakendile või tootega kaasas olevale dokumendile nähtavalt, püsivalt ja selgelt eristatavalt.

  (2) Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) [Kehtetu - RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

  (4) Õigusaktis ettenähtud juhtudel lisatakse vastavusmärgi juurde toote kasutamisega või muu tootega seonduv teave.

  (5) Vastavusmärgiga ei või varustada toodet, mille puhul seda õigusaktiga ette nähtudei ole. Vastavusmärgiga sarnaste või eksitavate märkide või kirjade kasutamine on keelatud. Teisi märke võib tootele, selle pakendile või tootega kaasas olevale dokumendile kanda tingimusel, et vastavusmärgi nähtavus ja eristatavus ei halvene.

  (6) Kui tootele on kohaldatavad mitu õigusakti, mis näevad ette vastavusmärgi paigaldamise, peab vastavusmärk tõendama, et toode vastab kõigile nendest õigusaktidest tulenevatele asjakohastele nõuetele.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 7.  Vastavusdeklaratsiooni väljaandja ja vastavusmärgi paigaldaja

  (1) Tootja või tema volitatud esindaja annab välja vastavusdeklaratsiooni, kui on järgitud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda, sealhulgas on ettenähtud juhtudel olemas vastavussertifikaat.

  (2) Vastavusmärgi paigaldab tootja või tema volitatud esindaja, kui õigusakt ei sätesta teisiti. Vastavusmärk paigaldatakse, kui on järgitud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda, sealhulgas on ettenähtud juhtudel olemas vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon.
[RT I 2001, 94, 579 - jõust. 01.01.2002]

§ 8.  Vastavusdeklaratsiooni väljaandja ja vastavusmärgi paigaldaja kohustused

  (1) [Kehtetu - RT I 2001, 94, 579 - jõust. 01.01.2002]

  (2) Tootja või tema volitatud esindaja on kohustatud alal hoidma dokumendid, mis puudutavad toote tootmist või valmistamist, toote standarditekohasust, toote vastavust tehnilisele tunnustusele, kasutatud vastavushindamise protseduure ja vastavusdeklaratsiooni väljaandmist, sealhulgas vastavussertifikaati või selle koopiat ja vastavusdeklaratsiooni või selle koopiat, vähemalt 10 aasta jooksul, arvates hetkest, mil lõpetati toote tootmine või valmistamine või see imporditi, või kui toode võeti tootja või tarnija poolt kasutusele, siis arvates selle kasutusele võtmisest.

  (3) Tootja või tema volitatud esindaja peab esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid vastava toote turujärelevalvet teostava asutuse nõudmisel.

  (4) Kui tootja või tema volitatud esindaja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid täitnud, on nimetatud kohustus tarnijal.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 9.  Tootja volitatud esindaja

  (1) Isik, kes täidab tootja volitatud esindajana õigusaktis ettenähtud ülesandeid, peab vajaduse korral tõendama tootja poolt antud sellekohaseid volitusi.

  (2) Tootja volitatud esindaja olemasolu ei vabasta tootjat tootega seonduvast vastutusest.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 10.  Vastavussertifikaat

  (1) Vastavussertifikaadi annab välja volitatud asutus või tunnustatud asutus.

  (2) Vastavussertifikaadi väljaandmiseks peab volitatud asutus või tunnustatud asutus läbi viima õigusaktis ettenähtud vastavushindamise protseduurid ning olema tuvastanud toote või kvaliteedisüsteemi vastavuse tema poolt hindamisele kuuluvatele nõuetele.
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

§ 11.  [Kehtetu – RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

3. peatükk VOLITATUD ASUTUSENA TEGUTSEMISE ÕIGUSE ANDMINE, KEHTETUKS TUNNISTAMINE 

§ 12.  Komisjon

  (1) Isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise, samuti nimetatud õiguse kehtetuks tunnistamise otsustamiseks moodustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures komisjon (edaspidi  komisjon).

  (2) Komisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Komisjoni asjaajamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 13.  Komisjoni otsusele esitatavad nõuded

  (1) Komisjon vormistab oma otsused kirjalikult.

  (2) Otsuses, millega antakse isikule õigus tegutseda volitatud asutusena, peavad olema kindlaks määratud tooted või toodete liigid, mille suhtes vastav õigus antakse, samuti vastavushindamise protseduurid, mida isikul on volitatud asutusena õigus täita.

  (3) [Kehtetu - RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

  (4) [Kehtetu - RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

  (5) Komisjoni otsustele esitatavad muud nõuded sätestab käesoleva seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud kord.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 14.  Volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmine

  (1) Õiguse tegutseda volitatud asutusena annab komisjon isikule tema kirjaliku taotluse alusel õigusaktis ettenähtud juhtudel ja funktsioonide täitmiseks, kui isik vastab järgmistele nõuetele:
  1) isikul peab olema kindlaksmääratud funktsioonide täitmiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid;
  2) isikul peavad olema vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal täita kindlaksmääratud funktsioone;
  3) isik peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt;
  4) isik ega ükski töötaja ei tohi olla volitatud asutuse poolt kindlaksmääratud valdkondades vastavushindamisele kuuluvate toodete tootja, tootja volitatud esindaja, importija või tarnija, samuti ei tohi nende muu tegevus olla seotud vastavate toodetega määral, mis tekitab kahtlusi nende erapooletuses;
  4¹) isikul, sealhulgas tema osanikel, aktsionäridel ja liikmetel, kellele kuulub rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest, samuti tema töötajatel, kellel on tulenevalt ametikohast oluline otsustusõigus, on laitmatu reputatsioon;
  5) isik peab vastama muudele õigusaktis sätestatud nõuetele.

  (2) Isik, kes taotleb õigust tegutseda volitatud asutusena, peab olema õigusaktis sätestatud vastavushindamise protseduuride teostamiseks akrediteeritud. Kui teatud osas ei ole võimalik isikut akrediteerida, võib selles osas akrediteerimise asendada akrediteerimisasutusepoolse kompetentsuse hindamisega.

  (3) Komisjon keeldub volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest, kui seda taotlev isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuetele või kui taotluses on esitatud valeandmeid, millel on oluline tähtsus tegutsemise õiguse andmisel, või kui taotlus ei vasta nõuetele ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul ei ole puudusi kõrvaldatud. Komisjon võib keelduda volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest, kui seda taotleva isiku õigus tegutseda volitatud asutusena on käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punkti 3 või lõike 4 punkti 2, 3, 4 või 6 alusel kehtetuks tunnistatud.

  (4) Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, antakse õigus tegutseda volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise aluseks oleva akrediteerimistunnistuse kehtivuse ajaks.

  (5) Komisjon teeb otsuse isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul, arvates kõigi otsustamiseks vajalike andmete esitamisest.

  (6) Otsus isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 14¹.  Volitatud asutuse akrediteerimine

  (1) Volitatud asutusena tegutsemise õigust taotleva isiku akrediteerimist teostab akrediteerimisasutus.

  (2) Akrediteerimise käigus hindab akrediteerimisasutus isiku vastavust volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel esitatavatele nõuetele. Kui isik vastab esitatavatele nõuetele, väljastab akrediteerimisasutus isikule sellekohase kirjaliku tunnistuse.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud akrediteerimise ja käesoleva seaduse § 26⁹ lõikes 1 sätestatud kontrollimise kulud katab volitatud asutus või volitatud asutusena tegutsemise õigust taotlev isik.
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

§ 15.  Dokumentide esitamine

  (1) Taotluse volitatud asutusena tegutsemise õiguse saamiseks esitab isik kirjalikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Taotluses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
  1) isiku nimi, registri- või isikukood või viimase puudumise korral sünniaasta, -kuu ja -päev, aadress ja muud kontaktandmed;
  2) vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
  3) töötajate arv;
  4) tooted või toodete liigid, mille suhtes isik soovib saada õigust tegutseda volitatud asutusena, ning viited asjakohastele õigusaktidele;
  5) vastavushindamise protseduurid, mida isik soovib täita volitatud asutusena, ning viited asjakohastele õigusaktidele;
  6) taotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

  (2) Isik esitab koos taotlusega käesoleva seaduse § 14¹ lõikes 2 nimetatud akrediteerimistunnistuse koos lisadega või selle väljaandja poolt või notariaalselt kinnitatud koopia. Kui vastutuskindlustus on nõutav, esitab isik koos taotlusega ka vastutuskindlustuslepingu või kindlustusandja poolt kinnitatud koopia.

  (3) Komisjon võib isikult nõuda täiendavate dokumentide esitamist, kui ta leiab, etisiku vastavus nõuetele ei ole piisavalt tõendatud, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat tõendamist ning miks esitatud dokumendid polnud piisavad.

  (4) Täiendavate dokumentide nõudmisel annab komisjon isikule tähtaja nende esitamiseks. Kui selleks tähtajaks ei ole täiendavaid dokumente esitatud, jäetakse taotlus rahuldamata.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 16.  Volitatud asutusena tegutsemise õiguse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Komisjon võib volitatud asutusena tegutsemise õiguse kas osaliselt või täielikult peatada, kui volitatud asutus eivastasellel tegevusalal tegutsemise nõuetele või kui on põhjendatud kahtlus, et ta rikub volitatud asutusena tegutsemisele kehtestatud nõudeid. Volitatud asutusena tegutsemise õigus peatatakse ajaks, mis on mõistlikult vajalik asutuse nõuetele vastavusse viimiseks, või ajaks, mis on vajalik volitatud asutuse tegevuse kontrollimiseks.

  (2) Volitatud asutusena tegutsemise õigus taastatakse, kui peatamise tähtaja jooksul on komisjonile esitatud andmeid, mis tõendavad volitatud asutuse vastavust nõuetele, või kui ei tuvastatud volitatud asutusena tegutsemisele kehtestatud nõuete rikkumist. Komisjon tunnistab tegutsemise õiguse kehtetuks, kui peatamise tähtaja jooksul ei ole komisjonile esitatud andmeid, mis tõendavad volitatud asutuse vastavust nõuetele, või kui tuvastati käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 või lõikes 4 nimetatud asjaolud.

  (3) Komisjon võib tunnistada isiku õiguse tegutseda volitatud asutusena kas osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:
  1) on ilmnenud sellised asjaolud, mille esinemise puhul volitatud asutusele ei oleks tegutsemise õigust antud või oleks see antud osaliselt;
  2) volitatud asutus ei vasta temale esitatavatele nõuetele;
  3) volitatud asutus ei ole ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud puudusi.

  (4) Komisjon tunnistab isiku õiguse tegutseda volitatud asutusena kas osaliselt või täielikult kehtetuks, kui volitatud asutus:
  1) on esitanud sellesisulise kirjaliku avalduse;
  2) ei võimalda riikliku järelevalve teostamist oma tegevuse üle;
  3) on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud tema tegevusele esitatud nõudeid;
  4) likvideeritakse või on välja kuulutatud tema pankrot;
  5) on esitanud volitatud asutusena tegutsemise õiguse saamise alusena tegelikkusele mittevastavaid olulisi andmeid;
  6) jätkab tegevust volitatud asutusena ajal, kui tema tegutsemise õigus on peatatud.

  (5) Otsus volitatud asutusena tegutsemise õiguse peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (6) Volitatud asutuse tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise korral tuleb volitatud asutuse vastavushindamise alane dokumentatsioon üle anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Dokumentatsiooni üleandmist korraldab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud komisjon.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 või lõike 4 punkti 1 või 4 alusel tehtava komisjoni otsuse puhul ei pea komisjoni istungit kokku kutsuma. Otsuse tegemise lihtsustatud menetlus sätestatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud korras.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

4. peatükk VOLITATUD ASUTUSE VÕI TUNNUSTATUD ASUTUSE REGISTREERIMINE 
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 17.  Registreerimine

  (1) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avaldab volitatud asutusele ja tunnustatud asutusele tegutsemisõiguse andmisel andmed otsuse kohta majandustegevuse registris registrikandena. Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seadust (RT I 2004, 12, 79) käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (2) Majandustegevuse registris kajastub lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule järgmine teave:
  1) tooted või toodete liik, mille suhtes isikul on volitatud asutusena või tunnustatud asutusena õigus tegutseda, samuti vastavushindamise protseduurid, mida isikul on volitatud asutusena või tunnustatud asutusena õigus täita;
  2) teave komisjoni otsuse kohta, millega isikule anti õigus mingis valdkonnas volitatud asutusena või tunnustatud asutusena tegutseda, samuti teave sellise otsuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta;
  3) teave volitatud asutusele või tunnustatud asutusele tehtud ettekirjutuse kohta;
  4) volitatud asutuse või tunnustatud asutuse tunnusnumber.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 18.  [Kehtetu – RT I 2001, 94, 579 - jõust. 01.01.2002]

5. peatükk TEGUTSEMINE VOLITATUD ASUTUSENA 

§ 19.  Volitatud asutusele tema tegevuses esitatavad nõuded

  (1) Volitatud asutus peab täitma oma ülesandeid pädeval, läbipaistval, erapooletul, sõltumatul ja mittediskrimineerival viisil, samuti täitma muid õigusaktis ettenähtud nõudeid.

  (2) Volitatud asutus peab tagama kõigile soovijatele vastavushindamise kättesaadavuse võrdsetel alustel.

  (3) Volitatud asutus peab vastama käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 20.  Kohustused vastavushindamisel

  (1) Volitatud asutus peab teavitama vastavushindamist taotlevat isikut enne hindamise läbiviimist selle eeldatavast kestusest konkreetsel juhul ja andma nimetatud isikule tema soovi korral seletusi vastavushindamise kohta.

  (2) Volitatud asutus peab kohe kontrollima vastavushindamiseks vajalike andmete olemasolu ning vastavushindamist taotlevale isikule viivitamatult teatama kõigist puudustest.

  (3) Volitatud asutus peab vastavushindamist taotlevat isikut kohe teavitama kõigist viivitustest, mis vastavushindamise käigus on tekkinud.

  (4) Volitatud asutus on kohustatud vastavushindamist taotlevale isikule võimalikult täpselt ja täielikult edasi andma vastavushindamise tulemused.

  (5) Kui vastavushindamist taotleva isiku esitatud andmed ei võimalda vastavust hinnata täielikult, hindab volitatud asutus vastavust sellises ulatuses, nagu on võimalik.

§ 21.  Volitatud asutuse dokumentatsioon

  (1) Volitatud asutus on kohustatud oma vastavushindamisalast tegevust dokumenteerima ja säilitama vastavad dokumendid vähemalt 10 aasta jooksul pärast vastavushindamist, kui õigusakt ei näe ette teisiti.

  (2) Volitatud asutusena tegutsemise lõppemisel või lõpetamisel on volitatud asutus kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel säilitatud dokumentatsiooni arhiveerima vastavalt kehtivale korrale.
[RT I 2001, 94, 579 - jõust. 01.01.2002]

§ 22.  Konfidentsiaalsuse nõue

  (1) Volitatud asutus ja tema töötajad peavad tagama oma tegevuse käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus säilib volitatud asutuse töötajatel ka pärast nende töösuhte lõppemist volitatud asutusega.

§ 23.  Teatamise kohustus

  (1) Volitatud asutus on kohustatud teavitama oma algatusel teisi samas valdkonnas tegutsevaid volitatud asutusi, kui tal on tekkinud kahtlus, et isik võib taotleda volitatud asutuse poolt nõuetele mittevastavaks tunnistatud toote või kvaliteedisüsteemi vastavuse tõendamist teiselt volitatud asutuselt.

  (2) Volitatud asutus on kohustatud teavitama toote nõuetele vastavuse üle õigusakti alusel järelevalvet teostavat asutust kahtlusest, etturule lastud või kasutusele võetud toode ei vasta nõuetele.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamine peab toimuma viivitamatult pärast asjaolude ilmnemist, mille põhjal võib tekkida põhjendatud kahtlus käesolevas paragrahvis nimetatud asjaolude esinemise võimalikkuse kohta.
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

§ 24.  Vastutuskindlustus

  (1) Volitatud asutusel peab olema kogu volitatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtiv vastutuskindlustusleping tema tegevuses volitatud asutusena tekkida võiva kahju hüvitamiseks.

  (2) Volitatud asutus ei või alustada oma tegevust volitatud asutusena enne vastutuskindlustuslepingu sõlmimist.

  (3) Vastutuskindlustuslepingu olemasolu ei ole nõutav juhul, mil õigusaktis on sätestatud volitatud asutuse tegevusest tuleneda võiva kahju hüvitamise tagamise kord.
[RT I 2001, 94, 579 - jõust. 01.01.2002]

§ 25.  Volitatud asutusele makstav tasu

  (1) Volitatud asutus peab vastavushindamist taotlevale isikule eelnevalt teatavaks tegema vastavushindamise ja toote nõuetele vastavuse tõendamise eest võetava tasu määrad.

  (2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib oma määrusega kehtestada volitatud asutuse poolt võetava tasu maksimummäärad.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 26.  Töövõtja

  (1) Volitatud asutus võib vastavushindamise käigus kasutada teise isiku (edaspidi töövõtja) teenuseid selgelt piiritletud tehniliste ülesannete täitmiseks. Volitatud asutus ei või kasutada töövõtja teenuseid kogu vastavushindamise protseduuri läbiviimiseks.

  (2) Volitatud asutus võib kasutada töövõtja teenuseid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks, kui:
  1) ta on veendunud, et töövõtja täidab ülesandeid sellisel moel, mis ei too kaasa volitatud asutuse tegevusele esitatud nõuete rikkumist;
  2) ta on võimeline tõendama töövõtja nõuetele vastavust vastavushindamist taotleva isiku või volitatud asutuse tegevuse üle järelevalvet teostava isiku nõudmisel;
  3) vastavushindamist taotlev isik on sellega nõus ja tal ei ole vastuväiteid töövõtja valiku suhtes;
  4) ta on sõlminud töövõtjaga vastava lepingu;
  5) töövõtja täidab lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.

  (3) Volitatud asutus vastutab kolmandate isikute ees käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise eest.
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

5¹. peatükk TUNNUSTATUD ASUTUS 
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

§ 26¹.  Tunnustatud asutus

  (1) Tunnustatud asutused on:
  1) teavitatud asutused;
  2) inspekteerimisasutused;
  3) kompetentsed asutused;
  4) heakskiidetud asutused;
  5) muud õigusaktis sätestatud asutused.

  (2) Tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud komisjon.

  (3) Komisjon lähtub tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel ja kehtetuks tunnistamisel käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatust käesolevas peatükis toodud erisustega.
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

§ 26².  Dokumentide esitamine tegutsemiseks tunnustatud asutusena

  (1) Tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse saamiseks esitab isik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile:
  1) kirjaliku taotluse;
  2) akrediteerimist tõendava kirjaliku tunnistuse originaali või selle väljaandja poolt või notariaalselt kinnitatud koopia;
  3) vastutuskindlustuslepingu või kindlustusandja poolt kinnitatud koopia.

  (2) Taotluses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
  1) isiku nimi, registrikood ja muud kontaktandmed;
  2) vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
  3) töötajate arv;
  4) tooted või toodete liigid, mille suhtes isik soovib saada õigust tegutseda tunnustatud asutusena, ning viited asjakohastele õigusaktidele;
  5) vastavushindamise protseduurid, mida isik soovib täita tunnustatud asutusena, ning viited asjakohastele õigusaktidele;
  6) taotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 26³.  Tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmine

  (1) Õiguse tegutseda tunnustatud asutusena annab komisjon õigusaktis ettenähtud juhtudel ja vastavushindamise protseduuride täitmiseks, kui isik vastab järgmistele nõuetele:
  1) isik on esitanud käesoleva seaduse § 26² lõikes 1 loetletud dokumendid;
  2) isik on kantud äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse;
  3) isikul ei ole maksuvõlga;
  4) isiku suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust, likvideerimismenetlust ega vastu võetud lõpetamise otsust;
  5) isikul, sealhulgas tema osanikel, aktsionäridel ja liikmetel, kellele kuulub rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest, samuti tema töötajatel, kellel on tulenevalt ametikohast oluline otsustusõigus, on laitmatu reputatsioon;
  6) isiku tegevus tunnustatud asutusena peab olema organisatsiooniliselt ja raamatupidamise osas eristatud tema teistest tegevustest;
  7) isik peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt;
  8) isikul peab olema esitatud taotluses nimetatud vastavushindamise protseduuride läbiviimiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemusega töötajaid;
  9) isikul peavad olema vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal teostada esitatud taotluses nimetatud vastavushindamise protseduure;
  10) isik peab olema tehniliselt piisavalt kompetentne esitatud taotluses nimetatud toodete vastavushindamise protseduuride teostamiseks;
  11) isik ega ükski töötaja ei tohi olla tunnustatud asutuse poolt kindlaksmääratud valdkondades vastavushindamisele kuuluvate toodete tootja, tootja volitatud esindaja või tarnija, samuti ei tohi nende muu tegevus olla seotud vastavate toodetega määral, mis tekitab kahtlusi nende erapooletuses;
  12) isik peab vastama muudele õigusaktis sätestatud nõutele.

  (1¹) Kui isik vastab asjakohasele harmoneeritud standardile, loetakse ta vastavaks õigusakti asjakohastele nõuetele.

  (2) Isik, kes taotleb õigust tegutseda tunnustatud asutusena, peab olema esitatud taotluses nimetatud ja õigusaktis sätestatud vastavushindamise protseduuride teostamiseks akrediteeritud. Akrediteerimise käigus hinnatakse isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–12 sätestatud nõuetele. Akrediteerimist tõendab sellekohane kirjalik tunnistus. Kui teatud osas ei ole võimalik isikut akrediteerida, võib selles osas akrediteerimise asendada akrediteerimisasutusepoolse kompetentsuse hindamisega.

  (3) Volitatud asutus, kes taotleb õigust tegutseda tunnustatud asutusena sama toote ja vastavushindamise protseduuri osas, mille suhtes talle on antud õigus tegutseda volitatud asutusena, peab esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse vastavalt käesoleva seaduse § 26² lõikele 2 ja need § 26² lõikes 1 loetletud dokumendid, mida ta ei ole eelnevalt esitanud.

  (4) Komisjon keeldub tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest, kui seda taotlev isik ei vastakäesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuetele või kui taotluses on esitatud valeandmeid, millel on oluline tähtsus tegutsemise õiguse andmisel, või kui taotlus ei vasta nõuetele ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul ei ole puudusi kõrvaldatud. Komisjon võib keelduda tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest, kui seda taotleva isiku õigus tegutseda volitatud asutusena või tunnustatud asutusena on käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punkti 3, lõike 4 punkti 2, 3, 5 või 6, § 26⁴ lõike 3 punkti 3 või lõike 4 punkti 2, 3, 5 või 6 alusel kehtetuks tunnistatud.

  (5) Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, antakse õigus tegutseda tunnustatud asutusena tähtajatult või tegutsemise õiguse aluseks oleva akrediteerimistunnistuse kehtivuse või muu objektiivse ja olulise asjaolu esinemise ajaks. Õiguse andmisel määratakse tunnustatud asutuse liik vastavalt õigusaktile, mis näeb ette käesoleva seaduse kohaldamise.

  (6) Komisjon teeb otsuse isikule tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul kõigi otsustamiseks vajalike andmete esitamise päevast arvates.

  (7) Otsus tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (8) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab komisjoni otsuse alusel tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse saanud isikutest Euroopa Komisjoni ja Euroopa ühenduste liikmesriike. Teavitamine tagab komisjoni otsuses toodud ulatuses tunnustatud asutuse poolt teostatud vastavushindamise tunnustamise Euroopa ühenduste liikmesriigis. Teavitamise käigus omistatakse tunnustatud asutusele tunnusnumber.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 26⁴.  Tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Komisjon võib tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse kas osaliselt või täielikult peatada, kui tunnustatud asutus eivastasellel tegevusalal tegutsemise nõuetele või kui on põhjendatud kahtlus, et ta rikub tunnustatud asutusena tegutsemisele kehtestatud nõudeid. Tunnustatud asutusena tegutsemise õigus peatatakse ajaks, mis on mõistlikult vajalik asutuse nõuetele vastavusse viimiseks, või ajaks, mis on vajalik tunnustatud asutuse tegevuse kontrollimiseks.

  (2) Tunnustatud asutusena tegutsemise õigus taastatakse, kui peatamise tähtaja jooksul on komisjonile esitatud andmeid, mis tõendavad tunnustatud asutuse vastavust nõuetele, või kui ei tuvastatud tunnustatud asutusena tegutsemisele kehtestatud nõuete rikkumist. Komisjon tunnistab tegutsemise õiguse kehtetuks, kui peatamise tähtaja jooksul ei ole komisjonile esitatud andmeid, mis tõendavad tunnustatud asutuse vastavust nõuetele, või kui tuvastati käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 või lõikes 4 nimetatud asjaolud.

  (3) Komisjon võib tunnistada isiku õiguse tegutseda tunnustatud asutusena kas osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:
  1) on ilmnenud sellised asjaolud, mille esinemise puhul tunnustatud asutusele ei oleks tegutsemise õigust antud või oleks see antud osaliselt;
  2) tunnustatud asutus ei vasta käesoleva seaduse § 26³ lõikes 1 sätestatud nõuetele;
  3) tunnustatud asutus ei ole ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud puudusi.

  (4) Komisjon tunnistab isiku õiguse tegutseda tunnustatud asutusena kas osaliselt või täielikult kehtetuks, kui tunnustatud asutus:
  1) on esitanud sellesisulise kirjaliku avalduse;
  2) ei võimalda riikliku järelevalve teostamist oma tegevuse üle;
  3) on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud tema tegevusele esitatud nõudeid;
  4) likvideeritakse või on välja kuulutatud tema pankrot;
  5) on esitanud tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse saamise alusena tegelikkusele mittevastavaid olulisi andmeid;
  6) jätkab tegevust tunnustatud asutusena ajal, kui tema tegutsemise õigus on peatatud.

  (5) Otsus tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise kohta tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (6) Tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamisest teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium komisjoni otsuse alusel Euroopa Komisjoni ja Euroopa ühenduste liikmesriike.

  (7) Tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamine ei mõjuta tunnustatud asutuse poolt väljaantud dokumentide kehtivust.

  (8) Tunnustatud asutuse tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise korral tuleb volitatud asutuse vastavushindamise alane dokumentatsioon üle anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Dokumentatsiooni üleandmist korraldab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud komisjon.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõike 2 või lõike 4 punkti 1 või 4 alusel tehtava komisjoni otsuse tegemise korral võib komisjon rakendada käesoleva seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud korras sätestatud lihtsustatud menetlust.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 26⁵.  [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 26⁶.  Tegutsemine tunnustatud asutusena

  (1) Tunnustatud asutus lähtub oma tegevuses käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatust käesolevas paragrahvis toodud erisustega.

  (2) Tunnustatud asutus peab vastama käesoleva seaduse § 26³ lõikes 1 esitatud nõuetele.

  (3) Tunnustatud asutus peab tagama, et tema tegevus, mis ei ole seotud tunnustatud asutusena tegutsemisega, ei kahjustaks tema tegevust tunnustatud asutusena.

  (4) Tunnustatud asutus peab osalema tunnustatud asutuste rahvusvahelises koostöös.

  (5) Tunnustatud asutusega käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks lepingu sõlminud töövõtjad peavad olema vastava tegevuse suhtes akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud.

  (6) Tunnustatud asutusel peab olema töövõtjate kohta nimekiri. Nimekirjas sisalduvad järgmised andmed:
  1) töövõtja ärinimi, registrikood ja asukoht;
  2) andmed töövõtja akrediteerimise kohta;
  3) töövõtja ülesanded.

  (7) Tunnustatud asutus peab esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile iga aasta 1. veebruariks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nimekirja ja aruande eelmisel aastal tunnustatud asutusena teostatud vastavushindamise protseduuride kohta.

  (8) Tunnustatud asutus peab esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile käesoleva seaduse § 26⁹ lõigetes 1 ja 2 sätestatud kontrolli tulemused, kui akrediteerimist ei teostanud Eesti akrediteerimisasutus.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

5². peatükk EESTI AKREDITEERIMISASUTUS 
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

§ 26⁷.  Eesti akrediteerimisasutus

  (1) Eesti akrediteerimisasutus on riigi loodud sihtasutus, kelle õigus tegutseda Eesti akrediteerimisasutusena nähakse ette majandus- ja kommunikatsiooniministri ja akrediteerimist teostava isiku vahelises halduslepingus.

  (2) Eesti akrediteerimisasutusena tegutseda sooviv isik esitab majandus- ja kommunikatsiooniministrile taotluse, milles ta peab tõendama, et on võimeline täitma käesoleva seaduse §-s 26⁸ sätestatud kohustusi.

  (3) Eesti akrediteerimisasutuse põhikirjalise tegevuse eesmärk on akrediteerimise teostamine ning Eesti esindamine rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingus määratakse Eesti akrediteerimisasutuse kohustused ja õigused. Nimetatud halduslepingu tähtaeg võib olla kuni 10 aastat.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 26⁸.  Eesti akrediteerimisasutuse kohustused

  Eesti akrediteerimisasutus on kohustatud:
  1) juhinduma oma tegevuses akrediteerimisasutuse tegevust käsitlevatest standarditest;
  2) täitma välislepingutega võetud ja riigi delegeeritud akrediteerimiskohustusi;
  3) osalema Euroopa ja rahvusvaheliste akrediteerimisalaste koostööorganisatsioonide tegevuses;
  4) informeerima avalikkust akrediteerimisalasest tegevusest.
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

§ 26⁹.  Tegutsemine Eesti akrediteerimisasutusena

  (1) Eesti akrediteerimisasutus peab pärast isikule käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt volitatud asutusena või tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmist vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul akrediteerimist tõendava kirjaliku tunnistuse väljaandmisele järgnevast päevast arvates kontrollima isiku jätkuvat vastavust esitatavatele nõuetele. Kontrolli tulemused esitab akrediteerimisasutus kontrollitud volitatud asutusele või tunnustatud asutusele ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kirjalikult hiljemalt viie tööpäeva jooksul kontrollimise lõppemise päevast arvates.

  (2) Eesti akrediteerimisasutus on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralisele kontrollile vajaduse korral teostama volitatud asutuse ja tunnustatud asutuse erakorralist kontrolli. Kontrolli tulemuste esitamine kontrollitud volitatud asutusele või tunnustatud asutusele ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt.

  (3) Eesti akrediteerimisasutusel on kohustus viivitamatult teavitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tema poolt akrediteeritud volitatud asutuste ja tunnustatud asutuste peale esitatud kaebustest ning kasutusele võetud meetmetest.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

6. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 27.  Riikliku järelevalve teostaja

  (1) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt volitatud ametiisik.

  (2) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle võivad riiklikku järelevalvet teostada ka vastavad riikliku järelevalve asutused oma pädevuse piires, arvestades käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Vajaduse korral osalevad riiklikku järelevalvet teostavad ametiisikud käesoleva seaduse § 26⁹ lõigetes 1 ja 2 sätestatud Eesti akrediteerimisasutuse poolt tehtavas kontrollis.

  (4) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse õigusrikkumisi või muid olulisi puudusi, teavitab järelevalvet teinud isik või asutus sellest viivitamatult käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud komisjoni.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

§ 28.  Riikliku järelevalve teostaja õigused ja kohustused

  (1) Riiklikku järelevalvet teostavatel ametiisikutel on õigus siseneda volitatud asutuse või tunnustatud asutuse ruumidesse, tutvuda tema dokumentidega ning saada nendest koopiaid ja teavet volitatud asutusena või tunnustatud asutusena tegutsemist puudutavates küsimustes.

  (2) Riiklikku järelevalvet teostavatel ametiisikutel on õigus tutvuda volitatud asutuse ja tunnustatud asutuse akrediteerimisega ning käesoleva seaduse § 26⁹ lõigetes 1 ja 2 sätestatud kontrollimisega seonduvate akrediteerimisasutuse dokumentidega ja saada neist koopiaid.

  (3) Riiklikku järelevalvet teostavad ametiisikud peavad sellealases tegevuses tõendama oma isikut ja enda kuulumist järelevalvet teostama õigustatud isikute hulka.

  (4) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel tuleb talle esitada eestikeelne tõlge järelevalve teostamiseks vajalikest vastavushindamisalastest dokumentidest.

§ 29.  Ettekirjutus

  (1) Kui riikliku järelevalve käigus ilmneb, etvolitatudasutus või tunnustatud asutus ei vasta talle või tema tegevusele esitatavatele nõuetele, teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik vastavale asutusele ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks ning määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

  (2) [Kehtetu - RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

  (3) Ettekirjutuses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
  1) asutus, kellele ettekirjutus on suunatud;
  2) andmed ettekirjutuse objektiks oleva mittevastavuse kohta ning nõue vastavusse viimiseks;
  3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
  4) ettekirjutuse tegemise põhjendus;
  5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametinimetus ja allkiri;
  6) märge ettekirjutuse vaidlustamise võimaluse, korra ja tähtaja kohta.

  (4) Ettekirjutuse peale võib esitada kaebuse halduskohtusse 30 päeva jooksul ettekirjutusest teada saamise päevast arvates. Kaebuse esitamine ei võta kohustust ettekirjutust täita.

  (5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 50 000 krooni.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

7. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 30.  Vaidluste lahendamine

  (1) [Kehtetu – RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

  (2) Kui komisjon teeb otsuse keelduda isikule volitatud asutusena või tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest või tunnistada kehtetuks nimetatud õigus, võib isik kolme kuu jooksul pärast vastavast otsusest teada saamist pöörduda halduskohtusse.
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]

§ 31–32.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 33.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 26³ lõige 8 ja § 26⁴ lõige 6 jõustuvad Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) (RT II 1995, 22–27, 120) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokolli ( Protocolon Conformity Assessment and Acceptance of Industrial Products) jõustumisel nende toodete suhtes, mida nimetatud protokolli lisad käsitlevad, või muu vastavasisulise välislepingu jõustumisel või Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub varem.
[RT I 2003, 81, 543 - jõust. 29.12.2003]

  (3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 13 punkt 5 kehtib kuni Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokolli jõustumiseni nende toodete suhtes, mida nimetatud protokolli lisad käsitlevad, või muu vastavasisulise välislepingu jõustumiseni või Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub varem.
[RT I 2002, 44, 282 - jõust. 01.07.2002]