Vandetõlgi seadus
Vastu võetud 17.01.2001
RT I 2001, 16, 70
jõust. vastavalt §-le 12.
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.06.2002 | RT I 2002, 61, 375 | 01.08.2002 , vandetõlgi seaduse osas 1. 10. 2002 |
| 20.11.2002 | RT I 2002, 102, 600 | 01.01.2003 |
| 29.01.2003 | RT I 2003, 18, 100 | 07.03.2003 |
| 25.02.2004 | RT I 2004, 14, 91 | 01.01.2004 |
| 14.04.2004 | RT I 2004, 30, 208 | 01.05.2004 |
§ 1. Reguleerimisala ning notariaadialaste seaduste kohaldamine
(1) Käesolev seadus reguleerib vandetõlgi ametit.
(2) Lisaks käesolevale seadusele kohaldatakse vandetõlgile vastavalt:
1) notariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684) § 2 lõikeid 2-5; §-sid 3-5, § 6 lõikeid 2 ja 3, § 7, § 8 lõikeid 1-3, § 10, § 11 lõiget 1 ja lõike 2 teist ja kolmandat lauset ning lõiget 6, § 12 lõiget 6, § 16 lõikeid 1, 2 ja 5, § 18 lõikeid 1-3, §-sid 39-42 ja § 57;
2) tõestamisseadust;
3) notari distsiplinaarvastutuse seadust (RT I 1995, 75, 1322; RT III 1999, 24, 230), kusjuures Notarite Koda asendab vandetõlgi eksami komisjon ning distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kuulub notari asemel vandetõlk;
4) haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata vandetõlgi ametitoimingutele.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]
§ 2. Vandetõlgi ametipädevus
(1) Vandetõlk on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse kinnitada ametitunnistuses nimetatud ulatuses enda või mõne teise isiku tõlgitud dokumendi tõlke õigsust, sellise tõlke ärakirja õigsust ning tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust.
(2) Kohtu-, tõestamis- ja haldusmenetluses ei pea vandetõlki eraldi vannutama ega hoiatama ebaõige tõlkimisega kaasneva vastutuse eest.
§ 3. Ametisse nimetamine
(1) Justiitsminister moodustab õppejõududest, tegevtõlkidest, riigiametnikest ning teistest asjatundjatest vandetõlgi eksami komisjoni ning kinnitab komisjoni ja Notarite Koja soovitusi ära kuulates eksami sooritamise nõuded ja läbiviimise korra, samuti komisjoni töökorra. Komisjonil võib olla mitu koosseisu võõrkeelte kaupa.
(2) Vandetõlgi eksamile lubatakse isikliku taotluse alusel teovõimelised akadeemilise kõrgharidusega Eesti kodanikud, kelle kohta pole teada ühtki vandetõlgiks saamist takistavat asjaolu.
(3) Justiitsminister nimetab eksami sooritanud isiku tema taotlusel ametisse ja väljastab ametitunnistuse. Enne seda peab taotleja andma justiitsministri ees ametivande:
«Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust, tegutseda vandetõlgina ausalt, väärikalt ja erapooletult ning kõigi oma võimete kohaselt.»
(4) Ametitunnistusel märgitakse keeled, millesse või millest tõlkimise kohta eksam sooritati, eksami- ja atesteerimistulemused ning muud vajalikud andmed.
§ 4. Atesteerimine
(1) Vandetõlgi eksami komisjon atesteerib vandetõlki üks kord viie aasta jooksul. Atesteerimine seisneb vandetõlgi ametioskuste kontrollimises.
(2) Atesteerimise mittesooritanu vabastatakse ametist. Sama isik võib uuesti vandetõlgiks saada käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud korras, kusjuures eksamile ei lubata teda enne ühe aasta möödumist atesteerimise mittesooritamisest.
(3) Justiitsminister, kuulanud ära vandetõlgi eksami komisjoni soovitused, võib kehtestada vandetõlgi aastase ametitoimingute arvu alampiiri. Alampiir võib olla võõrkeelte kaupa diferentseeritud. Vandetõlk, kes teeb ametitoiminguid alampiirist vähem, kuulub ennetähtaegsele atesteerimisele.
§ 5. Ametitegevuse registreerimine
(1) Vandetõlk peab tõlke ja ärakirja õigsuse kinnitamise kohta tegema sissekande ametitegevuse raamatusse. Ametitegevuse raamat kuulub riigile.
(2) Vandetõlgi kinnitatud tõlkel ja selle ärakirjal peavad olema kinnitamise eest võetud tasu suurus, ametitegevuse raamatu sissekande number, vandetõlgi nimi ja ametitunnistuse number, allkiri ja pitsati jäljend.
(3) Vandetõlk, kes on ametist vabastatud või tagandatud, peab oma ametitunnistuse ning ametitegevuse raamatu andma üle Justiitsministeeriumile. Vandetõlgi surma korral teeb seda pärija. Justiitsministeerium annab ametitegevuse raamatu säilitamiseks Riigiarhiivi.
§ 6. Ametist vabastamine ja tagandamine
(1) Justiitsminister vabastab vandetõlgi ametist:
1) vandetõlgi enda soovil;
2) atesteerimise mittesooritamisel;
3) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad ametitegevuse võimatuks.
(2) Justiitsminister tagandab vandetõlgi ametist:
1) kui vandetõlgi suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks vandetõlgina tegutsemise;
2) tahtliku valetõlkimise, raske ametialase hooletuse või vääritu teo korral.
§ 7. Vandetõlkide andmete avalikustamine
Justiitsministeerium avaldab vandetõlkide nimekirja, nende ametitegevuse aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid, eksami- ja atesteerimistulemused ning muud andmed. Vandetõlk peab Justiitsministeeriumile teatama oma ametitegevuse aadressi, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid.
§ 8. Vandetõlgi tasu
(1) Vandetõlgi tasu dokumendi tõlke õigsuse kinnitamise eest on 15 krooni iga lehekülje eest.
(2) Vandetõlgi tasu dokumendi tõlke ärakirja õigsuse ja tõlgitava dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamise eest on 20 krooni esimese ja 5 krooni iga järgneva lehekülje eest.
(3) Vandetõlgi tasu dokumendi tõlkimise eest on kokkuleppeline. Justiitsminister võib kehtestada selle ülempiiri.
(4) Vabariigi Valitsus võib kehtestada vandetõlkidele kohtu- ja haldusmenetluse tarvis tehtavate suuliste ja kirjalike tõlketööde kohustusliku mahu ja määrata selliste toimingute tasu ülempiiri. Maht võib tööpiirkonniti erineda.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]
§ 9. Vandetõlgi kõrvaltegevus, raamatupidamine ja maksustamine
(1) Vandetõlk võib käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud ametitegevuse kõrval tegelda ettevõtlusega või olla palgalisel tööl või avalikus teenistuses, kui tema põhitegevusalaks või põhiliseks töö- või teenistusülesandeks on tõlkimine, keeleõpetus, keeleteaduslik tegevus või kui see on seotud ametitunnistusel märgitud võõrkeele sagedase kasutamisega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevus ei tohi kahjustada vandetõlgi erapooletust ja usaldatavust vandetõlgi ametitegevuse suhtes.
(3) Vandetõlki käsitatakse raamatupidamise ja maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel vandetõlkidel võib olla ühine raamatupidamine.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui büroo kuulub äriühingule. Äriühingu ja vandetõlgi suhted määratakse ametitegevuslepinguga. Ametitegevusleping ei tohi kahjustada vandetõlgi kui avalik-õigusliku ameti kandja ja vaba elukutse esindaja sõltumatust ja erapooletust.
(41) Enne ametisse asumist on vandetõlk kohustatud ametitegevuslepingu tingimused esitama justiitsministrile heakskiitmiseks. Justiitsminister võib anda kuni neljakuulise tähtaja ametitegevuslepingus esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Vandetõlk, kes on riigiteenistuses, peab vandetõlgi ametisse nimetamise korral esitama avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18) §-s 72 sätestatud loa.
(6) Järelevalve vandetõlgi ametipidamise üle laieneb käesolevas paragrahvis nimetatud nõuete täitmisele.
[RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]
§ 10. Vandetõlgi vastutus ja ametikindlustus
(1) Vandetõlk vastutab oma ametikohustuse süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest isiklikult, käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud juhul vastutavad vandetõlk ja äriühing solidaarselt.
(2) Riik ei vastuta vandetõlgi tekitatud kahju eest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks peab vandetõlk sõlmima ametikindlustuslepingu järgmiste tingimuste kohaselt:
1) kindlustusandjaks on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing;
2) leping katab kogu käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat vastutust, hõlmates ka isikuid, kelle eest vandetõlk ametialaselt vastutab;
3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 100 000 krooni ning kindlustusaasta jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 500 000 krooni.[Lõige 4 jõustub 1. 01. 2006]
(4) Ametikindlustuslepingu ärakiri esitatakse viivitamata Justiitsministeeriumile.
(5) Kui vandetõlgi büroo kuulub äriühingule, peab ka äriühing täitma käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
§ 11. Seaduse rakendamine
Justiitsminister võib, kuulanud ära vandetõlgi eksami komisjoni arvamuse, oma määrusega kehtestada:
1) vandetõlgi ametialase kvalifikatsiooni huvides täpsustavaid tingimusi käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuste kohta;
2) vandetõlgi sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks oluliste tingimuste loetelu, millele peab vastama käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud ametitegevusleping;
3) nõude, et vandetõlgi eksamile lubamise eelduseks on kuni üheaastane kandidaaditeenistus vähemalt kahe erineva vandetõlgi juures, samuti kandidaaditeenistusse astumise korra ning väljaõppe programmi. Vandetõlgist juhendaja peab sel juhul tagama tema juurde nimetatud kandidaadile väljaõppe eesmärgile vastava tegevuse;
4) vandetõlgi ametikindlustuslepingu lisatingimusi kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta;
5) täpsustavaid nõudeid notariaadiseaduse § 11 lõikes 6 ja § 12 lõikes 6 sätestatu tagamiseks, ühise büroo pidamise ja ühiste ametiruumide kasutamise kohta, vandetõlgi büroo välise tähistuse kohta ning väljaspool bürood ja tööpiirkonda ametitoimingute tegemise kohta.
§ 12. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. oktoobril.
(2) Käesoleva seaduse § 10 lõiked 3-5 jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril.
(3) Alates Eesti Vabariigi liitumisest Euroopa Liiduga võib vandetõlgiks saada lisaks Eesti kodanikule ka mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]
Facebook
X.com