Mahepõllumajanduse seadus
Vastu võetud 14.01.2004
RT I 2004, 6, 31
jõustumine 14.02.2004
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 21.04.2004 | RT I 2004, 32, 226 | 01.05.2004 |
1. peatükk ÜLDOSA
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus kehtestab mahepõllumajandusele ehk ökoloogilisele põllumajandusele (edaspidi mahepõllumajandus) viitavalt märgistada kavatsetava põllumajandussaaduse tootmisele ning selliselt märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote käitlemisele esitatavad nõuded, mahepõllumajandusliku tootmise ja käitlemise järelevalve korra ning vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise eest.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Mahepõllumajandus
Mahepõllumajandus on selline keskkonnasäästlik ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduse tootmine ning põllumajandussaaduse ja -toote käitlemine, mis vastab käesoleva seaduse ja põllumajandussaaduse tootmist ning põllumajandussaaduse ja -toote käitlemist reguleerivate muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
§ 3. Põllumajandussaadus ja põllumajandustootja
(1) Põllumajandussaadus käesoleva seaduse tähenduses on töötlemata või esmaselt töödeldud taime- või loomakasvatussaadus, mida kasutatakse naturaalselt või põllumajandustoote valmistamiseks.
(2) Taimekasvatussaadus käesoleva seaduse tähenduses on taimsete saaduste tootmiseks kasvatatav taim, seen või nende saadus, samuti loodusest korjatud taim, seen või nende saadus.
(3) Loomakasvatussaadus käesoleva seaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmiseks peetav loom või tema saadus. Vabalt looduses kasvanud loomade seast kütitud või püütud looma või tema saadust ei loeta loomakasvatussaaduseks.
(4) Põllumajandustootja (edaspidi tootja) käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegeleb põllumajandussaaduse tootmisega ning samas ettevõttes või selle osas (edaspidi ettevõte ) toodetud põllumajandussaaduse esmase töötlemise, ladustamise ning turustamisega.
(5) Põllumajandussaaduse esmane töötlemine käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandussaaduse puhastamine, sorteerimine, koorimine, tükeldamine, kuivatamine, jahutamine, jahvatamine, pakendamine, märgistamine ning muu samasugusel viisil töötlemine.
(6) Mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote turustamine käesoleva seaduse tähenduses on märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote vedu, müügiks pakkumine, müümine ning muul viisil tasuta või tasu eest üleandmine.
(7) Töötlemine on protsess, mille tulemusena põllumajandussaadusest valmib põllumajandustoode. Töötlemisena käsitatakse ka teise isiku toodetud põllumajandussaaduse esmast töötlemist.
§ 4. Põllumajandustoode ja käitleja
(1) Põllumajandustoode käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandussaaduse või -toote töötlemise tulemusena valminud toit või sööt.
(2) Käitleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegeleb põllumajandussaaduse või -toote pakendamise, ladustamise, töötlemise, Eestisse impordi- ning Eestist ekspordiga.
[RT I 2004, 32, 226 - jõust. 01.05.2004]
§ 5. Mahepõllumajandusele viitav põllumajandussaaduse ja -toote märgistamine
(1) Mahepõllumajandusele viitav märgistamine (edaspidi märgistamine) on põllumajandussaaduse ja -toote tähistamine käesoleva seaduse alusel kehtestatud mahepõllumajandusele viitava märgiga või sõnaga põllumajandussaaduse ja -toote pinnal, pakendil, etiketil, saatedokumendil või mujal, samuti tarbija muul viisil teavitamine sellest, et põllumajandussaaduse tootmine ning põllumajandussaaduse ja -toote käitlemine on käesoleva seaduse nõuete kohane.
(2) Sõnaga «ökoloogiline» või liitsõnaga, mille täiendsõna on «öko», sõnaga «mahe» või liitsõnaga, mille täiendsõna on «mahe», võib märgistada üksnes põllumajandussaadust ja -toodet, mis on toodetud või mida on käideldud käesoleva seaduse nõuete kohaselt.
§ 6. Mahe- ja mittemahepõllumajandusliku saaduse ja toote eristamine
Märgistada kavatsetava või märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote tootmisel, käitlemisel ning turustamisel tuleb vältida mahepõllumajandusliku ja mittemahepõllumajandusliku saaduse ja toote segiajamist ning tagada nende eristatavus.
§ 7. Geneetiliselt muundatud organismid
Geneetiliselt muundatud organismide ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete, mille kasutamine on reguleeritud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses (RT I 1999, 10, 151; 2001, 23, 130; 97, 603; 2002, 63, 387; 2003, 88, 594), samuti geneetiliselt muundatud organismidest või nende abil saadud, kuid geneetiliselt muundatud organisme mittesisaldavate toodete ehk geneetiliselt muundatud organismide derivaatide ning ioniseeriva kiirguse kasutamine mahepõllumajanduses on keelatud.
2. peatükk PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE MAHEPÕLLUMAJANDUSLIK TOOTMINE JA KÄITLEMINE
§ 8. Mahepõllumajanduslik taimekasvatus
(1) Mahepõllumajanduslik taimekasvatus on taimekasvatussaaduste tootmine kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega.
(2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded kehtestab põllumajandusminister.
(3) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded sisaldavad:
1) mahepõllumajandusliku taimekasvatuse üldnõudeid;
2) nõudeid ettevõttele, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, ja tingimusi, mille korral võib muuta üleminekuaja kestust;
3) nõudeid seente kasvatamiseks kasutatava kasvusubstraadi kohta;
4) nõudeid mitteharitavate alade kohta, kust võib korjata taimi ja seeni;
5) nõudeid kasutatava seemne ja taimse paljundusmaterjali kohta;
6) väetamiseks ning umbrohu ja taimekahjustajate tõrjeks kasutada lubatud ainete loetelu ning kasutamise tingimusi;
7) erandeid nõuete täitmisest, mida võib rakendada järelevalveasutuse nõusolekul.
(4) Järelevalveasutus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 sätestatud nõusoleku andmisest keelduda, kui erandi tegemine võib kaasa tuua taimekasvatuse või taimekasvatussaaduse muutumise mittemahepõllumajanduslikuks.
§ 9. Üleminek mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele
(1) Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ülemineku korral kestab maa üleminekuaeg ettevõtte tunnustamisest alates kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise puhul, välja arvatud rohumaa, kolm aastat.
(2) Järelevalveasutus võib maa üleminekuaja kestust muuta mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetes nimetatud tingimustel.
§ 10. Seeme ja taimne paljundusmaterjal
(1) Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses peab kasutama mahepõllumajanduslikult toodetud seemet ja taimset paljundusmaterjali.
(2) Järelevalveasutus võib mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetes nimetatud tingimustel lubada mittemahepõllumajanduslikult toodetud seemne ja taimse paljundusmaterjali kasutamist.
§ 11. Mahepõllumajanduslik loomakasvatus
(1) Mahepõllumajanduslik loomakasvatus on loomakasvatussaaduste tootmine kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega.
(2) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuded kehtestab põllumajandusminister .
(3) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuded sisaldavad:
1) mahepõllumajandusliku loomakasvatuse üldnõudeid;
2) nõudeid ettevõttele, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku loomakasvatusega, ja üleminekuaja kestust loomaliikide kaupa;
3) nõudeid loomade päritolu, veo, söötmise ja loomade suhtes rakendatavate loomakasvatusvõtete, loomade haiguste ennetamise ja veterinaarravi ning mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses kasutada lubatud söötade kohta;
4) nõudeid, millele peavad vastama loomakasvatushooned, -rajatised ja jalutusalad, lubatud loomade arvu pinnaühiku kohta ning masinate ja seadmete puhastamiseks ja desinfitseerimiseks lubatud ainete loetelu;
5) sõnniku hoidmise ja kasutamise nõudeid;
6) mahepõllumajandusliku mesinduse nõudeid, sealhulgas nõudeid üleminekuaja ettevõtte ja selle üleminekuaja kestuse, mesila asukoha, tarude, mesilaste päritolu, sööda ja söötmise ning mesindusvõtete ja veterinaarravi kohta;
7) erandeid nõuete täitmisest, mida võib teha järelevalveasutuse nõusolekul.
(4) Järelevalveasutus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 sätestatud nõusoleku andmisest keelduda, kui erandi tegemine võib kaasa tuua loomakasvatuse või loomakasvatussaaduse muutumise mittemahepõllumajanduslikuks.
(5) Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegelev isik peab lisaks mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuetele järgima ka mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid.
(6) Mahepõllumajandusliku mesindusega tegelev isik peab valima mesila või tarude asukoha nii, et seda kolme kilomeetri raadiuses ümbritsev maa, mida mesilaspered kasutavad korjealana, vastab üldjoontes mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetele.
§ 12. Mahepõllumajanduslik käitlemine
(1) Mahepõllumajandusliku käitlemise nõuded kehtestab põllumajandusminister.
(2) Mahepõllumajandusliku käitlemise nõuded sisaldavad märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote töötlemise nõudeid, sealhulgas:
1) töötlemisel kasutada lubatud mittemahepõllumajandusliku päritoluga koostisosade ja mittepõllumajanduslike koostisosade loetelu;
2) mahepõllumajanduslike koostisosade töötlemiseks kasutada lubatud abiainete, mikroobsete preparaatide ja ensüümide loetelu ning kasutamise tingimusi;
3) pakendamise ja ladustamise nõudeid;
4) erandeid nõuete täitmisest, mida võib teha järelevalveasutuse nõusolekul.
(3) Järelevalveasutus võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud nõusoleku andmisest keelduda, kui erandi tegemine võib kaasa tuua käitlemise või käitlemise tulemusena valminud toote muutumise mittemahepõllumajanduslikuks.
(4) Kui põllumajandussaadust ja -toodet kavatsetakse käidelda ning turustada märgistatud tootena, võib selle töötlemisel kasutada üksnes lubatud mittemahepõllumajandusliku päritoluga koostisosi ja mittepõllumajanduslikke koostisosi ning mahepõllumajanduslike koostisosade töötlemiseks võib kasutada ainult lubatud abiaineid, mikroobseid preparaate ja ensüüme.
(5) Eksporditava märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote partii kohta väljastab käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud pädev järelevalveasutus tootja või käitleja taotluse alusel märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote tunnistuse. Järelevalveasutus võib keelduda tunnistuse väljastamisest, kui põllumajandussaaduse või -toote partii ei vasta käesoleva seaduse nõuetele. Tunnistuse sisu- ja vorminõuded ning väljaandmise korra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2004, 32, 226 - jõust. 01.05.2004]
§ 13. Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote import
(1) Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote import käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt (edaspidi ühenduseväline riik ) Eestisse toimetatud märgistatud põllumajandussaadusele ja -tootele vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamine.
(2) Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote impordist peab teavitama Veterinaar- ja Toiduametit.
(3) EÜ Nõukogu määruse 2092/91/EMÜ põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitava märgistuse kohta (EÜT L 198, 22.07.1991, lk 1–15) artikli 11 lõikes 6 nimetatud loa võib anda Veterinaar- ja Toiduamet. Luba antakse või loa andmisest keeldutakse taotluse esitamise päevast alates 30 päeva jooksul, lisaasjaolude selgitamiseks võib seda tähtaega pikendada kuni 20 tööpäeva võrra.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmiseks peab Veterinaar- ja Toiduamet saama Taimetoodangu Inspektsiooni arvamuse ühendusevälises riigis kehtivate taime- ja loomakasvatuse nõuete ning järelevalvesüsteemi vastavuse kohta Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele.
[RT I 2004, 32, 226 - jõust. 01.05.2004]
§ 14. Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote turustamine
Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote turustamisel peab sellega tegelev isik varustama kaubapartii tootja või viimase käitleja tuvastamist võimaldavate dokumentidega.
3. peatükk ETTEVÕTTE TUNNUSTAMINE NING MÄRGISTUSLUBA
§ 15. Ettevõtte tunnustamine
(1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus käesoleva seaduse §-s25 nimetatud pädev järelevalveasutus hindab ettevõtte tootmise või käitlemise vastavust käesoleva seaduse nõuetele. Tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.
(2) Ettevõte tunnustatakse tootja või käitleja esitatud vormikohase taotluse alusel pärast tunnustamise eest riigilõivu tasumist.
(3) Ettevõttes, kus soovitakse tegelda mahepõllumajandusliku tootmisega, tehakse esmane kontroll ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise tähtpäevast alates 60 tööpäeva jooksul ja otsus ettevõtte tunnustamise või põhjendatud otsus tunnustamisest keeldumise kohta tehakse esmasest kontrollist alates 20 tööpäeva jooksul. Otsuse tegemise tähtaega võib lisaasjaolude selgitamiseks pikendada kuni 10 tööpäeva võrra. Tähtaja pikendamise otsus tehakse taotlejale teatavaks.
(4) Selle ettevõtte tunnustamise otsuse, kus soovitakse tegelda mahepõllumajandusliku käitlemisega, või põhjendatud otsuse sellise ettevõtte tunnustamisest keeldumise kohta teeb järelevalveasutus taotluse saamisest alates 20 tööpäeva jooksul. Otsuse tegemise tähtaega võib lisaasjaolude selgitamiseks pikendada kuni 20 tööpäeva võrra. Tähtaja pikendamise otsus tehakse taotlejale teatavaks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud otsus tunnustamisest keeldumise kohta tehakse juhul, kui tootja või käitleja on esitanud valeandmeid või kui tootmine või käitlemine ettevõttes ei vasta käesoleva seaduse nõuetele. Põhjendatud otsus ettevõtte tunnustamisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul posti teel, elektrooniliselt või tehakse talle teatavaks allkirja vastu.
(6) Ettevõte, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku käitlemisega, loetakse tunnustatuks alates ettevõtte kohta tunnustamisotsuse tegemise päevast. Ettevõte, kus tegeldakse mahepõllumajandusliku tootmisega ja mille tunnustamise taotlus on esitatud tähtaegselt, loetakse tunnustatuks taotluse saamise päevast alates.
(7) Tootja või käitleja, kelle ettevõte on tunnustatud, kantakse mahepõllumajanduse registrisse järelevalveasutuse esitatud andmete alusel. Järelevalveasutus esitab andmed registri volitatud töötlejale viivitamata pärast ettevõtte tunnustamise otsuse tegemist. Nimetatud otsus ja registrikande ärakiri toimetatakse taotlejale kätte otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul posti teel, elektrooniliselt või tehakse talle teatavaks allkirja vastu.
(8) Tunnustamise ajal ettevõttes valitsenud ehituslike, tehnoloogiliste ja muude samalaadsete tingimuste muutumisest peab tootja või käitleja teatama järelevalveasutusele muudatuste tegemisest alates seitsme päeva jooksul, kui mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse või mahepõllumajandusliku käitlemise nõuetes ei ole ette nähtud teistsugust teavitamise tähtaega.
§ 16. Ettevõtte tunnustamise otsuse kehtivuse peatamine
(1) Ettevõtte tunnustamise otsuse kehtivus peatatakse, kui ettevõttes valitsevate olude tõttu ei ole võimalik täita käesoleva seaduse nõudeid.
(2) Tunnustamisotsuse kehtivus peatatakse tootja või käitleja üle järelevalvet teostava järelevalveametniku ettekirjutusega.
(3) Kui tunnustamisotsuse kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, võib tunnustamisotsuse kehtivuse järelevalveametniku otsusega taastada.
§ 17. Ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Järelevalveasutus võib ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada:
1) tootja või käitleja taotluse alusel;
2) kui tootja või käitleja ei suuda täita käesoleva seaduse nõudeid ettevõttes valitsevate püsiolude tõttu;
3) kui tootja või käitleja jätab kontrollimisel avastatud puudused määratud ajaks kõrvaldamata;
4) kui tootja või käitleja ei esita järelevalveasutusele nõutud andmeid või muul viisil takistab järelevalve teostamist, välja arvatud juhul, kui andmed on jäetud esitamata mõjuvatel põhjustel, mis on dokumentaalselt tõendatud;
5) kui tootja või käitleja ei ole tasunud riigilõivu.
(2) Ettepaneku ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks teeb tootja või käitleja üle järelevalvet teostav järelevalveametnik järelevalveasutuse peadirektorile, kes teeb vastava otsuse ettepaneku saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse tootjale või käitlejale kätte otsuse tegemise päevast alates viie tööpäeva jooksul posti teel, elektrooniliselt või tehakse talle teatavaks allkirja vastu.
(3) Tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsusest teavitab järelevalveasutus viivitamata teisi käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud järelevalveasutusi ja mahepõllumajanduse registri volitatud töötlejat.
(4) Tootja või käitleja, kelle ettevõtte tunnustamise otsus on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel kehtetuks tunnistatud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetega keelatud taimekaitsevahendite või väetiste kasutamise tõttu, võib esitada uue taotluse oma ettevõtte tunnustamiseks, kui tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, kuid mitte enne ühe aasta möödumist tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest.
§ 18. Ettevõtte omandi ja valduse üleminek
(1) Tunnustatud ettevõtte omandi või valduse üleminekul peab omandaja või valduse saaja, kes soovib jätkata mahepõllumajanduslikku tootmist või käitlemist, teatama sellest järelevalveasutusele hiljemalt omandi või valduse ülemineku päeval.
(2) Kui ettevõtte omandi või valduse üleminek toimub ajavahemikus alates mahepõllumajandusliku tootmise või käitlemise alustamise taotluse esitamise päevast kuni ettevõtte tunnustamise päevani, peab omandaja või valduse saaja, kes soovib jätkata mahepõllumajanduslikku tootmist või käitlemist, teatama sellest järelevalveasutusele hiljemalt omandi või valduse ülemineku päeval.
§ 19. Mahepõllumajanduse register
(1) Mahepõllumajanduse register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register. Registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus .
(2) Registri vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja Taimetoodangu Inspektsioon.
(3) Registrisse kantakse:
1) tootja või käitleja nimi, elu- või asukoht, postiaadress, isiku- või registrikood ja sidevahendite numbrid;
2) ettevõtja tegevuskoht (ettevõtte asukoht), volitatud isiku nimi, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
3) andmed käesoleva seaduse §-de 15–17 alusel tehtud otsuste kohta;
4) üleminekuaja alguse kuupäev ja kestus;
5) märgistusloa väljaandmise kuupäev;
6) andmed põllumassiivide ja neil kasvatatavate taimeliikide kohta;
7) andmed kasvatatavate loomaliikide kohta;
8) andmed käideldavate tootegruppide kohta;
9) andmed tootja või käitleja ettevõtte kontrollimise kohta;
10) muud vajalikud andmed.
(4) Registri andmed on ristkasutuses andmetega, mis sisalduvad teistes andmekogudes, mille vastutavaks töötlejaks on Põllumajandusministeerium.
(5) Registrisse kantud tootja ja käitleja peavad järelevalvetoimingute eest tasuma riigilõivu.
§ 20. Märgistamise õigus ja märgistusluba
(1) Tootjal ja käitlejal, kelle ettevõte on käesoleva seaduse alusel tunnustatud ning kelle tegevus on käesoleva seaduse nõuete kohane, on õigus põllumajandussaadust ja -toodet käesoleva seaduse §-de 22–24 kohaselt märgistada.
(2) Tootja ja käitleja kasutatav märgistus peab sisaldama ettevõtte üle järelevalvet teostava järelevalveasutuse nime või koodi. Järelevalveasutuse koodi kehtestab põllumajandusminister .
(3) Tootja ja käitleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust tõendab märgistusluba. Märgistusloa annab järelevalve tulemuste põhjal välja järelevalveasutus, kelle pädevusse kuulub ettevõtte tunnustamine. Järelevalveasutus võib tunnistada märgistusloa kehtetuks, kui järelevalve teostamise käigus selgub, etmärgistatav põllumajandussaadus või -toode ei vasta käesoleva seaduse nõuetele.
(4) Märgistusloale kantavate andmete loetelu, märgistusloa väljaandmise, pikendamise, peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra kehtestab põllumajandusminister.
§ 21. Märgistamise õiguse peatamine ja lõpetamine
(1) Järelevalveametnik võib teha tootjale või käitlejale ettekirjutuse märgistatud põllumajandussaaduse või -toote turustamise ja käitlemise peatamise kohta. Ettevõtte tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise korral peavad tootja ja käitleja viivitamata märgistamise katkestama kuni tunnustamisotsuse kehtivuse taastamiseni.
(2) Ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peavad tootja ja käitleja märgistamise ning märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote turustamise või käitlemise viivitamata lõpetama ning tagama nimetatud saaduselt ja tootelt mahepõllumajandusele viitava märgi ja märgistuse eemaldamise. Märki ja märgistust ei pea eemaldama, kui tunnustamisotsus tunnistati kehtetuks käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 1 või 5 sätestatu alusel.
§ 22. Tunnustatud ettevõttes üleminekuaja läbinud maal toodetud ning üleminekuaja läbinud loomadelt pärit põllumajandussaaduse ja sellest valmistatud põllumajandustoote märgistamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud viisil võib märgistada põllumajandussaadust, mis on toodetud üleminekuaja läbinud maal või mis on pärit käesoleva seaduse nõuete kohaselt üleminekuaja läbinud loomadelt, või põllumajandustoodet, mida on käideldud käesoleva seaduse nõuete kohaselt ja mille põllumajanduslikest koostisosadest vähemalt 95 protsenti on toodetud üleminekuaja läbinud maal või mis on pärit üleminekuaja läbinud loomadelt, või sööta, mille koostisesse kuuluvast kuivainest vähemalt 95 protsenti on toodetud üleminekuaja läbinud maal või mis on pärit üleminekuaja läbinud loomadelt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põllumajandussaaduse, -toote ja sööda tähistamisel võib kasutada mahepõllumajandusele viitavat märgistust või väljendit «kontrollitud mahepõllumajandusest», sõna «mahe» või liitsõna, mille täiendsõna on «mahe», või väljendit «kontrollitud ökoloogilisest põllumajandusest», sõna «ökoloogiline» või liitsõna, mille täiendsõna on «öko».
(3) Mahepõllumajandusele viitava märgi etalonkirjelduse ja märgi kasutamise korra kehtestab põllumajandusminister.
§ 23. Üleminekuajal oleval maal toodetud taimekasvatussaaduse ja sellest valmistatud toote märgistamine
Üleminekuajal oleval maal toodetud taimekasvatussaadust ja sellest valmistatud toodet võib märgistada väljendiga «toodetud mahepõllumajandusele ülemineku ajal» või «toodetud ökoloogilisele põllumajandusele ülemineku ajal», kui:
1) taimekasvatussaadus on toodetud maal, mille üleminekuaeg on enne saagi koristamist kestnud vähemalt 12 kuud;
2) põllumajandustoote ainuke põllumajanduslik koostisosa on käesoleva paragrahvi punkti 1 nõuete kohane taimekasvatussaadus, mida on töödeldud käesoleva seaduse nõuete kohaselt.
§ 24. Valdavalt mahepõllumajandusliku päritoluga toote märgistamine
Toiduks mõeldud valdavalt mahepõllumajandusliku päritoluga toodet võib märgistada väljendiga «.. .% põllumajanduslikke koostisosi mahepõllumajandusest» või väljendiga «...% põllumajanduslikke koostisosi ökoloogilisest põllumajandusest», kui toodet on töödeldud käesoleva seaduse nõuete kohaselt ja vähemalt 70 protsenti toote põllumajanduslikest koostisosadest on toodetud üleminekuaja läbinud maal või sellisest loomakasvatussaadusest, mis on pärit üleminekuaja läbinud loomadelt.
4. peatükk JÄRELEVALVE
§ 25. Järelevalve
(1) Järelevalvet tootja ja märgistatud põllumajandussaaduse ekspordi üle teostab Taimetoodangu Inspektsioon. Tootjaid ühendava mittetulundusühingu kirjaliku taotluse esitamisel kutsub Taimetoodangu Inspektsioon mittetulundusühingu liikmeks oleva tootja kohapealse kontrollimise juurde asjaomase mittetulundusühingu esindaja, teatades sellest ühingu esindajale üks tööpäev ette.
(2) Järelevalvet käitleja üle, kes tegeleb mahepõllumajandusliku töötlemisega, märgistatud põllumajandustoote ekspordi või märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote impordiga, teostab Veterinaar- ja Toiduamet.
(3) Järelevalvet käitleja üle, kes tegeleb märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote töötlemisega jaekaubandus- või toitlustusettevõttes, teostab Tervisekaitseinspektsioon.
(4) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283 ja 289; 56, 332; 2002, 18, 97; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387) sätestatud pädevuse piires.
(5) Järelevalveametnik kontrollib ettevõtte vastavust käesoleva seaduse nõuetele ettevõttes kohapeal korraliselt kord aastas.
(6) Järelevalveametnik võib piisava järelevalve tagamiseks kontrollida ettevõtet kohapeal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korralisele järelevalvele.
(7) Mahepõllumajandusliku tootmise üle kontrolli teostamisel kasutatava eririietuse nõuded, järelevalvetoimingute tegemiseks vajalike abivahendite loetelu ning järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab kandma eririietust, võib kehtestada põllumajandusminister.
[ RT I 2004, 32, 226 - jõust. 1. 05. 2004
§ 26. Järelevalveametniku õigused ja kohustused
(1) Järelevalveametnikul on õigus:
1) tootja, käitleja või tema esindaja juuresolekul takistamatult kontrollida käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimist ettevõtte ning tootjale või käitlejale teenust osutava ettevõtte territooriumil ja ruumides;
2) saada tootjalt või käitlejalt vajalikku teavet, ärakirju ja väljavõtteid asjakohastest raamatupidamis- ja muudest dokumentidest ning jäädvustada tootja või käitleja teadmisel ettevõttes kontrollimise ajal valitsev olukord foto- või videotehnika abil;
3) peatada käesoleva seaduse nõuete rikkumise kahtluse korral märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote käitlemine ning turustamine;
4) võtta nõuete rikkumise kahtluse korral tasuta kontrollproove, tellida ekspertiisi ja teha muid vajalikke toiminguid.
(2) Järelevalveametnik on kohustatud:
1) hoidma talle teatavaks saanud ärisaladust;
2) kandma järelevalvetoimingute tegemise ajal kaitse-, eri- või ametiriietust.
§ 27. Ettekirjutus
(1) Õigusrikkumise avastamise korral teeb järelevalveametnik tootjale või käitlejale ettekirjutuse, millega:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
2) nõuab õigusrikkumise lõpetamist;
3) kohustab tegema vajalikke toiminguid õigusrikkumise lõpetamiseks või edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks või peatab ettevõtte tunnustamise otsuse kehtivuse;
4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.
(2) Järelevalveametnik toimetab ettekirjutuse tootjale või käitlejale kätte posti teel, elektrooniliselt või teeb selle talle teatavaks allkirja vastu.
§ 28. Järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse ja toimingu vaidlustamine
(1) Kui tootja või käitleja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toiminguga, võib ta esitada vaide järelevalveasutuse juhile ettekirjutuse tegemisest teadasaamise päevast alates 30 päeva jooksul või vaidlustada ettekirjutuse, otsuse või toimingu halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta tootjat ega käitlejat ettekirjutuses, otsuses või toimingus esitatud nõuete täitmisest.
(3) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
5. peatükk VASTUTUS
§ 29. Põllumajandussaaduse ja -toote mahepõllumajandusele viitava märgistamise nõuete rikkumine
(1) Põllumajandussaaduse ja -toote mahepõllumajandusele viitava märgistamise nõuete rikkumise eest või põllumajandussaaduse ja -toote mahepõllumajandusele viitava märgistamise eest isiku poolt, kellel ei ole sellekohast õigust, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
§ 30. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete rikkumine
(1) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
§ 31. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuete rikkumine
(1) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
§ 32. Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote käitlemise ja turustamise nõuete rikkumine
(1) Märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote käitlemise või turustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
§ 33. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 29–32 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 29–32 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Veterinaar- ja Toiduamet;
2) Taimetoodangu Inspektsioon;
3) Tervisekaitseinspektsioon;
4) Tarbijakaitseamet.
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 34. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 35. Seaduse kohaldamine
(1) Kui põllumajandussaaduse või -toote märgistuses kasutatav sõna «mahe» või liitsõna, mille täiendsõna on «mahe», viitab põllumajandussaadusele või -tootele, mis ei ole toodetud või mida ei ole käideldud käesoleva seaduse nõuete kohaselt, võib nimetatud märgistust kasutada 2006. aasta 1. juulini juhul, kui see on registreeritud enne 1999. aasta 24. augustit või kui sõna «mahe» kirjeldab põllumajandussaaduse või -toote maitse- või muid samasuguseid omadusi ning on selgelt arusaadav, et sõna «mahe» ei osuta põllumajandussaaduse või -toote mahepõllumajanduslikule tootmisele ega käitlemisele.
(2) Käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud mahepõllumajanduse registrina käsitatakse mahepõllumajanduse seaduse (RT I 2001, 42, 235; 2002, 18, 97; 61, 375; 63, 387) § 16 lõike 1 alusel asutatud mahepõllumajanduse registrit.
Facebook
Twitter