HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

HALDUSÕIGUSPõllumajandus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Toiduseadus (lühend - ToiduS)

Toiduseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:01.07.2006
Avaldamismärge:

Toiduseadus1

Vastu võetud 25.02.1999
RT I 1999, 30, 415
jõustunud vastavalt § -le 66.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.06.1999RT I 1999, 58, 60801.04.2000
14.11.2001RT I 2001, 93, 56601.01.2002
terviktekst RT paberkandjal RT I 2002, 13, 81
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
03.12.2002RT I 2002, 102, 60317.12.2002
08.04.2004RT I 2004, 27, 17701.05.2004
22.04.2004RT I 2004, 34, 23601.05.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolevas seaduses sätestatakse turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks.

 (2) Käesolevat seadust ei kohaldata narkootiliste ainete, tubaka ja tubakatoodete ega ravimiseaduses (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308) käsitletud ravimite suhtes.

 (3) Alkoholi ja vee käitlemise suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd alkoholi ja vee käitlemist ei ole reguleeritud teiste seadustega.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Toit
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

 (1) Toit on toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule käsitatakse toiduna ka närimiskummi ning toidulisandit, lisaainet ja teisi toidu valmistamiseks kasutatavaid aineid, mida tavaliselt ei tarvitata iseseisva toiduna.

 (3) [Kehtetu - RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 3. Toidutoore ja selle esmane töötlemine

 (1) Toidutoore on põllumajanduses või selle allharus toodetud saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks. Toidutoorme tootmist põllumajanduses või selle allharudes, jahipidamist, kalapüüki või muul viisil looduslike saaduste varumist mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses toidutoorme tootmisena.

 (2) Toidutoorme esmane töötlemine on puhastamine, sorteerimine, kuivatamine, jahutamine, koorimine, tükeldamine, jahvatamine, pakendamine või muu sarnasel viisil töötlemine, mille tulemus on toidu valmistamiseks kõlblik toore.

 (3) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse toidutoorme tootjaks isikut, kes tegutseb ainult käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusaladel ning toidutoorme töötlejaks isikut, kes tegutseb ainult käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalal.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 4. Toiduks kasutatav toidutoore

  Toiduks kasutatava toidutoorme suhtes kohaldatakse toitu ja selle käitlemist reguleerivaid sätteid, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.

§ 5. Turustamisotstarbeline toidutoore ja toit

  Turustamisotstarbeline on käitleja poolt müügiks käideldav ning müüdav ja muul viisil tasu eest või tasuta üleantav toidutoore ja toit, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 6. Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine ning käitleja

 (1) Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) on toidutoorme tootmine ja esmane töötlemine, toidu töötlemine ja valmistamine ning toidutoorme ja toidu vedamine, ladustamine ja turuleviimine, samuti teised toimingud, mille tulemusel muutuvad toidutoore ja toit kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale .

 (11) Toidutoorme ja toidu turuleviimisena käsitatakse turuleviimist tähenduses, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 178/2002/EÜ, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24).

 (2) Käitleja on isik, kes tegutseb püsivalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud käitlemisvaldkondades.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingud, mille tulemusel saadavat toidutooret või toitu kasutatakse üksnes oma tarbeks, ei ole käitlemine käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei ole käitlemine nimetatud toimingute tegemine haridusasutuses õpilaste õpetamise või hoolekandeasutuses seal viibivate isikute õpetamise, arendamise või abistamise eesmärgil.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

2. peatükk KÄITLEMISETTEVÕTTE TUNNUSTAMINE 

§ 7. Tunnustamine

 (1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse ettevõtte või selle osa, kus toidutooret või toitu käideldakse (edaspidi käitlemisettevõte), vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele .

 (2) Käitlemisettevõtte vastavust nõuetele hinnatakse ja kinnitatakse tervikuna või osade kaupa, kui need asuvad eraldi või käitlemine toimub mitmes käitlemisvaldkonnas.
[RT I 2002, 102, 603 - jõust. 17.12.2002]

§ 8. Tunnustamise nõue

 (1) Toidu käitlemine on lubatud tunnustatud käitlemisettevõttes. Käitlemisettevõte, kus toimub ainult toidutoorme tootmine ja tootja enda toodetud toidutoorme selline esmane töötlemine, mille käigus ei muutu toidutoorme esialgne kuju ja esialgsed omadused, samuti käitlemisettevõte, kus toimub ainult mitteloomse toidutoorme puhastamine, sorteerimine, kuivatamine ja ladustamine säilitamise eesmärgil, ei pea olema tunnustatud. Käitlemisettevõte, kus toimub vee pakendamine ning mee või munade tööstuslik pakendamine, kuulub tunnustamisele.

 (2) Tunnustatakse käitlemisvaldkondade kaupa ning kindla toidutoorme või toidugrupi käitlemiseks tunnustamisel käitlemisettevõttes valitsenud tingimustel.

 (3) Tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja teistest ümberkorraldustest peab käitleja teatama tunnustamist korraldavale järelevalveasutusele, edastades viimasele sellekohase kirjaliku teate. Ümberkorralduste tegemise ajal on käidelda keelatud ning käitlemist võib pärast ümberkorralduste lõpetamist jätkata ainult järelevalveametniku loal.

 (4) Uusehitise ja remonditööde ning põhjaliku tehnoloogilise ümberkorralduse projekt tuleb kooskõlastada tunnustamist korraldava järelevalveasutusega.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 9. Tunnustamise korraldamine

 (1) Käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab tunnustamist ja teeb asjakohase otsuse Veterinaar- ja Toiduamet või Tervisekaitseinspektsioon vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatud pädevusele.

 (2) Nimetatud järelevalveasutuse järelevalveametnik annab käitleja soovi korral talle selgitusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud ning tunnustamisel vajalike ja tunnustatud käitlemisettevõtte kohta käivate nõuete täitmiseks.

 (3) Eri käitlemisvaldkondades tunnustamisele kuuluvate käitlemisettevõtete liikide loetelu ja nende tunnustamise menetluse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 10. Käitlemisettevõtte tunnustamine ja sellest keeldumine

 (1) Järelevalveasutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik kinnitab käitlemisettevõtte vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele tähtajatu tunnustamise otsusega.

 (11) Kui käitlemisettevõtte nõuetele vastavust saab hinnata alles käitlemisettevõttes toimuva käitlemise käigus või kui tunnustamise menetluse käigus tuvastati vajadus teha ettevõttes toiduohutuse tagamist otseselt mittemõjutavaid ehituslikke, tehnoloogilisi, töökorralduslikke või muid ümberkorraldusi, on järelevalveasutuse juhil või tema volitatud järelevalveametnikul õigus väljastada tähtajaline tunnustamise otsus kehtivusajaga kuni üks aasta. Enne tähtajalise tunnustamise otsuse tegemist on järelevalveasutusel õigus nõuda ümberkorralduste tegemise ajakava.

 (2) Kui käitlemisettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane, ettevõtet ei tunnustata.

 (3) Järelevalveasutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik teeb otsuse 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse ning käesoleva seaduse § 9 lõike 3 alusel kehtestatud tunnustamise menetluse korras nimetatud andmete ja dokumentide saamist. Otsustamistähtaega võib lisaasjaolude selgitamiseks pikendada kuni 40 tööpäevani. Tähtaja pikendamise kohta edastab järelevalveametnik taotluse esitajale posti teel kirjaliku teate.

 (31) Kui käitlemisettevõtte kohta on tehtud tähtajaline tunnustamise otsus, teeb järelevalveasutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik enne tähtajalise tunnustamise otsuse kehtivusaja lõppu tähtajatu tunnustamise otsuse või tunnustamisest keeldumise otsuse. Käitleja võib enne tähtajalise tunnustamise otsuse kehtivusaja lõppu esitada kirjaliku taotluse tähtajatu tunnustamise otsuse tegemiseks.

 (4) Tunnustamise otsus või tunnustamisest keeldumise otsus edastatakse taotluse esitajale posti teel.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 101. Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamine

 (1) Kui käitleja ei suuda käitlemisettevõttes tagada toidutoorme, toidu või käitlemise nõuetekohasust ja kui seetõttu võib olla ohustatud inimese tervis või käitleja ei pea kinni käesoleva seaduse § 10 lõikes 11 nimetatud ajakavast on tunnustamise otsuse teinud järelevalveasutuse juhil või tema volitatud järelevalveametnikul käitleja üle järelevalvet teostanud järelevalveametniku ettepanekul õigus peatada tunnustamise otsuse kehtivus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise asjaolude selgumiseni või järelevalveametniku ettekirjutuse täitmiseni.

 (11) Käitlemisettevõttes, mille tunnustamise otsuse kehtivus peatati, tuleb käitlemine viivitamata peatada.

 (2) Tunnustamise otsuse kehtivus taastatakse ja käitlejal tekib otsusega lubatud tegevuse jätkamise õigus, kui käitleja on kõrvaldanud tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise tinginud asjaolud, esitanud kirjaliku taotluse tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning nimetatud otsus on kehtetuks tunnistatud.

 (3) Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsus ja tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus antakse käitlejale üle allkirja vastu või edastatakse posti teel väljastusteatega.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 11. Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  Tunnustamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:
 1) käitleja ei suuda käitlemisettevõttes valitsevate püsiolude tõttu täita toidutoorme, toidu või käitlemise kohta kehtestatud nõudeid,
 2) esineb oht inimese tervisele,
 3) tunnustatud ettevõttes on käitlemine lõpetatud või
 4) käitleja esitab sellekohase taotluse

 (2) Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb käitleja üle järelevalvet teostav järelevalveametnik järelevalveasutuse juhile, kellel on õigus otsus kehtetuks tunnistada. Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus antakse käitlejale üle allkirja vastu või edastatakse posti teel väljastusteatega.

 (21) Käitlemisettevõttes, mille tunnustamise otsus on kehtetuks tunnistatud, tuleb käitlemine kehtetuks tunnistamise otsuses märgitud ulatuses viivitamata lõpetada .

 (3) Kui tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, võib käitleja taotleda uut tunnustamist.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

3. peatükk TOIDU SUHTES ESITATAVAD NÕUDED 

§ 12. Üldnõuded

 (1) Turuleviidav toidutoore ja toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele (edaspidi nõuetekohane).

 (2) Toidutoormes ja toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi.

 (3) Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu või ebasobivate tehnoloogiliste võtete, antud toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu käidelda on keelatud. Vabariigi Valitsus võib kehtestada toidugruppide suhtes esitatavad mikrobioloogilised nõuded.

 (4) Lisaks käesolevas peatükis sätestatule peab toit vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. Koostis- ja kvaliteedinõuded toidugruppide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (5) Turuleviidav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusena toidukõlblikuks tunnistatud. Toidukõlblikuks tunnistamata liha loetakse toidukõlbmatuks ja seda on keelatud turule viia. Turuleviidava loomse toidu toidukõlblikkust tõendatakse vastavalt toiduhügieeni eeskirjades sätestatule.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 13. Uuendtoit ja geneetiliselt muundatud toit

 (1) Uuendtoitu tähenduses, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 258/97/EÜ uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 043, 14.02.1997, lk 1–6), võib turule viia üksnes vastavalt nimetatud määruse nõuetele.

 (2) Toiduks kasutatavat geneetiliselt muundatud organismi ja geneetiliselt muundatud toitu tähenduses, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1829/2003/EÜ geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1–23), võib turule viia üksnes vastavalt nimetatud määruse nõuetele.

 (3) Hindamisasutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 258/97/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses ning pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 1829/2003/EÜ artikli 5 lõike 2 tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikest 3 tulenevate ülesannete täitmisel võib Veterinaar- ja Toiduamet pöörduda seisukoha saamiseks põllumajandusministri moodustatud nõuandva õigusega uuendtoidukomisjoni poole, mille koosseisu kaasatakse asjatundjaid järgmistest valdkondadest:
 1) toiduainete tehnoloogia;
 2) toiduainete keemia;
 3) biotehnoloogia;
 4) geenitehnoloogia;
 5) toksikoloogia;
 6) mikrobioloogia;
 7) arstiteadus;
 8) toitumisteadus;
 9) tarbijakaitse, toidualased õigusaktid ning toidujärelevalve.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 14. Eritoit
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

 (1) Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoiduks loetakse ka imiku- ja väikelapsetoit.

 (11) Kui tavatoit on sobiv käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud inimestele ja sellele soovitakse toidu kohta antavas teabes viidata, kohaldatakse sellise tavatoidu suhtes eritoidu kohta kehtestatud nõudeid.

 (2) Eritoit peab olema nõuetekohane, selgelt eristatav tavatoidust ja kasutatav deklareeritud eesmärgil.

 (3) --(4)
[Kehtetud - RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

 (5) Arvestades eritoitude kasutamise eesmärki ja toidugruppide eriomadusi, kehtestab Vabariigi Valitsus eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuded ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavad nõuded.

 (51) Sellise eritoidu esmakordsel turuleviimisel, mis on ette nähtud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks või mille kohta ei ole kehtestatud nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel, peab turuleviija sellest teavitama Tervisekaitseinspektsiooni hiljemalt turuleviimise päeval, edastades posti teel turuleviidava eritoidu puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
 1) turuleviija nimi, elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendite numbrid;
 2) eritoidu nimetus;
 3) eritoidu turuleviimise kuupäev.

 (52) Kui sama eritoit on juba viidud Euroopa Liidu muu liikmesriigi turule, peab eritoidu Eestis turuleviija edastama Tervisekaitseinspektsioonile turuleviidava eritoidu puhul kasutatava märgistuse näidise koos käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud teatisega ning teabe selle järelevalveasutuse kohta, keda teavitati sama eritoidu esmakordsel turuleviimisel.

 (53) Vajaduse korral võib Tervisekaitseinspektsioon nõuda turuleviijalt teaduslikke lisaandmeid, mis kinnitavad eriomaduste olemasolu eritoidul. Kui nimetatud andmed on avalikult kättesaadavad, piisab viitest vastavale trükisele või muule püsivale avaldamiskohale.

 (6) --(9)
[Kehtetud - RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 141. Toidulisand

 (1) Toidulisandina käsitatakse toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.

 (2) Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel peab turuleviija sellest teavitama Tervisekaitseinspektsiooni hiljemalt turuleviimise päeval, edastades posti teel turuleviidava toidulisandi puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
 1) turuleviija nimi, elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendite numbrid;
 2) toidulisandi nimetus;
 3) toidulisandi turuleviimise kuupäev.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 15. Külmutatud toidutoore ja toit

 (1) Külmutatud on toidutoore ja toit, mis on läbinud külmutamisprotsessi ja mida seejärel säilitatakse antud toidutoormele või toidule ettenähtud temperatuuril. Toidu nõuetekohasuse tagamiseks peab külmutamisaeg olema võimalikult lühike.

 (2) Külmutatud toidutooret ja toitu käideldes tuleb järgida toiduhügieeni üldeeskirjas ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud külmutatud toidu käitlemise erinõudeid.

§ 16. Lisaaine

 (1) Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana.

 (2) Lisaainet on lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada.

 (3) Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa ning lisaaine kasutamise tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (4) Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 17. Tehislik lõhna- ja maitseaine

 (1) Toidu käitlemisel on lubatud kasutada nõuetekohast tehislikku lõhna- ja maitseainet (edaspidi lõhna- ja maitseaine).

 (2) Toidus lubatud lõhna- ja maitseainete loetelu ning piirnormid toidugruppide kaupa, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimused ning viisid kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 2065/2003/EÜ toidus ja toidul kasutatud või kasutamiseks ettenähtud suitsutuspreparaatide kohta (ELT L 309, 26.11.2003, lk 1–8) artikli 7 lõike 2 tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 18. Abiaine

 (1) Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida.

 (2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 19. Saasteaine

 (1) Saasteaine on toidutoormes või toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidutoorme tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi.

 (2) Keelatud või lubatust suuremas koguses saasteaineid sisaldavat toidutooret ja toitu ei ole lubatud käidelda.

 (3) Vabariigi Valitsus võib kehtestada lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa . Loomse toidu ohutuse tagamiseks kehtestab põllumajandusminister korra saasteainete järelevalve reguleerimiseks.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 20. Toidu võltsimine

 (1) Toitu võltsida ja võltsitud toitu käidelda on keelatud.

 (2) Võltsimisena käsitatakse:
 1) toidu koostise muutmist ilma märgistust muutmata;
 2) märgistuse muutmist tegelikku koostist muutmata;
 3) toidule mis tahes viisil teise aine lisamist või sellega toidu töötlemist toidu madalama väärtuse või nõuetele mittevastavuse varjamiseks;
 31) tervisemärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel;
 4) käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

4. peatükk KÄITLEMISE ÜLDNÕUDED 

§ 21. Toidu nõuetekohasuse tagamine käitlemisel

 (1) Käitlemine peab toimuma vastavalt käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ning käitlemisel peab olema tagatud nõuetekohase toidu saamine.

 (2) Käitlemisel on keelatud kasutada aineid ja materjale, mille koostis või toime inimesele ei ole teada või mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või mille kasutamine on õigusaktidega keelatud.

 (3) Käitlemiskohtades on keelatud hoida aineid ja materjale, mis võivad põhjustada toidutoorme või toidu saastumise või halvendada nende omadusi.

 (4) Kui uuringute tulemusena on selgunud töötlemisviisi või aine kahjulikkus inimese tervisele, on seda keelatud toidutoorme ja toidu käitlemisel kasutada. Toidutoorme ja toidu käitlemisel keelatud töötlemisviiside ja ainete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötlemisviisi või aine kohta, mida teatud juhul võib toidutoorme või toidu käitlemisel kasutada, kehtestab Vabariigi Valitsus käitlemise erinõuded, milles sätestatakse, millisel juhul ja kuidas on lubatud töötlemisviisi või ainet kasutada.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 22. Käitleja kohustused käitlemisel

 (1) Käitleja vastutab käideldava toidutoorme ja toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.

 (2) Käitleja peab järgima toidutoorme ja toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidutoorme tootja, esmane töötleja, toidu valmistaja või pakendaja kestvuskatsete või põllumajandusministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete alusel. Põllumajandusminister kehtestab säilitamisnõuded sõltuvalt toidu võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele toidugruppide kaupa. Kestvuskatsete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (3) Käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu.

 (4) Loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole möödunud.

 (5) Kui käitleja teab või kui tal on põhjust arvata, et tema poolt tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tehtud toidutoore või toit ei ole nõuetekohane, võtab ta viivitamata meetmeid nimetatud toidutoorme või toidu turult kõrvaldamiseks ning teatab sellest asjaomasele järelevalveasutusele.

 (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toit võib olla jõudnud tarbijani, annab käitleja tarbijale teavet toidu turult kõrvaldamise põhjuste kohta ning, kui muud meetmed ei ole inimese tervist ohustavate asjaolude kõrvaldamiseks piisavad, korraldab käitleja sellise toidu tarbijalt tagasinõudmise.

 (7) Iga käitleja, kes on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toidutoorme või toidu tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tegemisega, on kohustatud vajaduse korral abistama turult kõrvaldamise ja tarbijalt tagasinõudmise meetmeid võtnud käitlejat nimetatud toidutoorme ja toidu turult kõrvaldamisel ja toidu tarbijalt tagasinõudmisel.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 23. Käitleja arvestuskohustus

 (1) Käitleja peab käitlemisettevõttesse vastu võtma ja käitlemisel kasutama üksnes identifitseeritava päritoluga toidutooret ja toitu ning pidama kirjalikku arvestust saadud ja väljastatud, samuti käesoleva seaduse § 22 lõigete 5–7 kohaselt turult kõrvaldatud või tarbijalt tagasinõutud toidutoorme- ja toidukoguste üle.

 (2) Arvestuse pidamise ühtlustamise ja täpsustamise eesmärgil kehtestab põllumajandusminister arvestuskohustuse täitmise tingimused ja korra.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 24. Toidu tehniline kirjeldus

 (1) Toidu valmistamisel, välja arvatud toitlustusettevõttes üksnes kohapeal turustatava toidu valmistamisel, peab käitleja järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid.

 (2) Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid:
 1) nimetus;
 2) valmistoodet ja selle koostisosi iseloomustavad näitajad;
 3) kasutatavad tehnoloogilised võtted, eelkõige need, mis on olulised toidu ohutuse seisukohast;
 4) nõuetekohasuse hindamise meetodid;
 5) pakendamis- ja märgistamisnõuded;
 6) veo- ja säilitamistingimused.

 (3) Enda koostatud tehniline kirjeldus ja sellesse tehtavad muudatused peavad olema vormistatud dokumendina, millest peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmetele nähtuma vähemalt selle vormistamise kuupäev ning allkirjaga kinnitanud isiku nimi ja ametinimetus.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 25. Käitlemisettevõtte tingimused

 (1) Käitlemisettevõtte tehnilised tingimused ja töökorraldus peavad võimaldama järgida käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid.

 (2) Kui ilmnevad asjaolud, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua nende tingimuste muutumise määral, mille tagajärjel ei ole tagatud toidu ohutus, peab käitleja viivitamata sellest teatama asjaomasele järelevalveasutusele.

§ 26. Toiduhügieen

 (1) Käesolevas seaduses käsitatakse toiduhügieenina meetmeid, mida käitleja rakendab kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides toidu nõuetekohasuse tagamiseks.

 (2) Käitlemisettevõte, selle territoorium, hooned, rajatised ja ruumid ning nende planeering, samuti sisseseade ja käitlemisvahendid ning töökorraldus peavad vastama käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjades sätestatud nõuetele. Toiduhügieeni eeskirjades kehtestatakse ka veovahendite, toidutoorme ja toidu veo, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning käitlemise ja käitlemisettevõtte töötajate hügieeni ning käitleja enesekontrolli nõuded.

 (3) Toiduhügieeni üldeeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (4) Lisaks toiduhügieeni üldeeskirjale võib põllumajandusminister kehtestada toiduhügieeni tagamiseks vajalikud eeskirjad toidutoorme kohta ja erinevate käitlemisvaldkondade kaupa.

 (5) Toiduhügieeni eeskirjade ning käesoleva seaduse § -s 34 sätestatud enesekontrollikohustuse täitmisel võib käitleja lähtuda hea hügieenitava juhendist (edaspidi juhend), mille töötab välja käitleja, käitlejate organisatsioon või mõni muu huvitatud osapool koostöös muude asjaomaste osapoolte, sealhulgas järelevalveasutusega. Juhendi väljatöötamisel arvestatakse Maailma Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (FAO) ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ühise standardiprogrammi Codex Alimentarius standardeid.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhendis esitatud soovituste kooskõla toiduhügieeni eeskirjades ning käesoleva seaduse § -s 34 sätestatud nõuetega hindavad vastavalt oma pädevusele Veterinaar- ja Toiduamet või Tervisekaitseinspektsioon, kellel on õigus teha ettepanekuid juhendi muutmiseks. Järelevalve teostamisel arvestab järelevalveasutus heakskiidetud juhendiga.

 (7) Toiduhügieeni üldeeskirja täitmise üle järelevalvet tehes peab järelevalveasutus hindama ettevõttes esineda võivaid toiduohutusega seonduvaid ohtusid ning pöörama tähelepanu käitleja poolt määratud kriitilistele punktidele. Järelevalve läbiviimise sagedus peab vastama ettevõttega seonduvale riskile.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud järelevalveasutused esitavad hinnatud ja heakskiidetud juhendid Põllumajandusministeeriumile, kes edastab need Euroopa Komisjonile.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 27. Käitlemisettevõtte töötaja

 (1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist.

 (2) Toidutooret või toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid.

 (3) Töötaja, kes toidutooret või toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.

 (4) Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja.

§ 28. Töötaja tööle lubamine

 (1) Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja peab nakkus- ja parasitaarhaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal tervisekontrollis ning tal peab vastavalt rahvatervise seadusele (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele olema tervisetõend.

 (2) Käitleja peab nõudma toitu käitlevalt töötajalt ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuvalt töötajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist.

 (3) Käitlemisettevõtte töötaja peab teavitama käitlejat või tema esindajat oma tervisehäirest, haigusest, kontakteerumisest nakkushaigega või muudest ohtudest, mis võivad põhjustada toidu saastumise.

 (4) Töötajat, kellel puudub kehtiv tervisetõend, kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus, ei tohi lubada tööle, kus ta võib toitu saastata.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud tervisetõendit puudutavad nõuded ei laiene toidutoorme tootjale, kelle käitlemisettevõte ei pea vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 olema tunnustatud, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 29. Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes

 (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõtte töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord.

 (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi.

 (3) Koolituskava täitmist jälgib järelevalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täiendamiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuded ei laiene toidutoorme tootjale, kelle käitlemisettevõte ei pea vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 olema tunnustatud, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 30. Puhastamine, desinfitseerimine ja kahjuritõrje
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

 (1) Käitleja peab käitlemisettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist. Puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile.

 (2) [kehtetu - RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 31. Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed

 (1) Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele.

 (2) Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 32. Kasutatav vesi

 (1) Käitlemisettevõte peab olema varustatud piisava hulga veeseaduse alusel (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) kehtestatud joogivee nõuetele vastava veega (edaspidi joogivesi). Joogivett peab käitlemisettevõttes kasutama alati, kui see on vajalik toidu saastumise vältimiseks. Kalandustoodete, koorikloomade ja molluskite esmaseks töötlemiseks on vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjadele lubatud kasutada puhast merevett, mis ei põhjusta kalandustoote, koorikloomade ega molluskite saastumist, ei halvenda nende omadusi ega muuda neid ohtlikuks inimese tervisele .

 (2) Seadmete jahutusveena, toiduga mittekokkupuutuva auru saamiseks ja teistel sedalaadi eesmärkidel kasutatav joogivee nõuetele mittevastav vesi tuleb juhtida joogiveesüsteemist eraldi asuvasse vastavalt märgistatud süsteemi, mida ei saa joogiveesüsteemiga ühendada ega avada käitlemisruumidesse.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 33. Toidutoorme ja toidu vedu

 (1) Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus on nende omaduste säilimiseks vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus ei halvene nende omadused.

 (2) Toidutooret ja toitu ei ole lubatud vedada koos ainetega, mis võivad neid saastata või nende omadusi halvendada.

 (3) Pakendamata vedelat, granuleeritud või pulbrilist toidutooret ja toitu tohib vedada ainult selleks ettenähtud ja vastavalt tähistatud veokis, konteineris või anumas, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

5. peatükk KÄITLEJA ENESEKONTROLL 

§ 34. Enesekontrollikohustus

 (1) Käitleja on kohustatud kontrollima toidutoorme, toidu ja nende käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll ) ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi.

 (2) Käitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid (kriitilised punktid), kontrollima neid ja registreerima kontrolli tulemused käesoleva seaduse § 26 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjade nõuete kohaselt.

 (3) Enesekontrolliplaan tuleb kooskõlastada käitlemise üle järelevalvet teostava järelevalveasutusega, kes annab käitleja soovi korral ka selgitusi enesekontrolliplaani koostamiseks ja muutmiseks. Järelevalveasutusel on õigus teha ettepanekuid enesekontrolliplaani muutmiseks ja täiendamiseks, kui on ilmnenud, etolemasoleva enesekontrolliplaaniga ei suudeta tagada toidu ohutust.

 (4) Enesekontrolli käigus avastatud puudustest, mille tõttu ei suudeta tagada toidu ohutust inimese tervisele, peab käitleja viivitamata teavitama asjaomast järelevalveasutust ja võtma puuduste kõrvaldamiseks kasutusele vajalikud meetmed.

 (5) Enesekontrolli raames võetud proove analüüsitakse põllumajandusministri kehtestatud nõuetele vastavas laboratooriumis.

 (6) Enesekontrollikohustust ei kohaldata tunnustamisele mittekuuluva käitlemisettevõtte suhtes.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 35. Vastavusdeklaratsioon

 (1) Toidu nõuetekohasust tõendav vastavusdeklaratsioon on toidu valmistaja antud kirjalik dokument, milles kinnitatakse, et toit vastab õigusaktides sätestatud või muudele nõuetele. Vastavusdeklaratsioon antakse edasise käitleja nõudel.

 (2) Vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et toit vastab deklaratsioonis loetletud nõuetele, kui edasisel käitlemisel järgitakse väljaandja esitatud tingimusi.

 (3) Vastavusdeklaratsioon antakse kindlaksmääratud ajaks sama toidu jätkuvaks valmistamiseks või partii kohta. Partiina käsitatakse ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega ning ühesugustel tingimustel toodetud, valmistatud või pakendatud toidutoorme- või toidukogust. Partiil peab olema kindel tähistus. (õ) 14.07.2006 16:30

 (4) Kui vastavusdeklaratsioon on antud toidu jätkuvaks valmistamiseks, peavad sellega hõlmatavad partiid olema vastavusdeklaratsiooniga seostatavad. Partii kohta antud vastavusdeklaratsioonis peab olema viide konkreetsele partiile.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 36. Vastavusdeklaratsiooni sisu

  Vastavusdeklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:
 1) väljaandja nimi, asukoht ja aadress ning vastavusdeklaratsiooni tähis;
 2) toidu nimetus ja teised toidu määratlemiseks vajalikud andmed;
 3) viide nõuetele, millele vastavust tõendatakse;
 4) väljaandmise kuupäev ning vastavusdeklaratsiooni välja andnud isiku nimi, allkiri ja ametikoht.

§ 37. Sertifitseerimine

 (1) Sertifitseerimine on menetlus, mille käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab kolmas sõltumatu osapool (edaspidi sertifitseerimisasutus), et tõendada käitleja kvaliteedisüsteemi või konkreetse käideldava toidu vastavust nõuetele, millele vastavuse tõendamist taotletakse.

 (2) Sertifitseerimine on vabatahtlik ning sertifitseerimiseks tehtud kulutused kannab sertifitseerimist taotlenud käitleja.

 (3) Sertifitseerimise positiivse tulemuse korral väljastab sertifitseerimisasutus kvaliteedisüsteemi või toidu nõuetele vastavust kinnitava vastavussertifikaadi.

6. peatükk TEABE ESITAMINE 

§ 38. Teabele esitatavad nõuded

 (1) Toidutoorme ja toidu kohta märgistusel ja muul viisil antav teave peab olema tõene, vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi käitlejat ja tarbijat eksitada. Tarbijale müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise.

 (2) --(4)
[Kehtetud - RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

 (5) Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja korra toidugruppide kaupa.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 39. Teabe esitamise piirangud

 (1) Toidu märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat, eelkõige järgmisel viisil:
 1) andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta;
 2) omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole;
 3) omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõudeid kohaldatakse ka toidu reklaami ning toidu esitlemise, eelkõige toidu kuju, välimuse, pakendi, kasutatud pakkematerjali ning järjestus- ja väljapanemisviisi suhtes.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 391. Tervisemärgi kasutamine märgistusel

 (1) Tervisemärk näitab toidu ja selle valmistamiseks kasutatud toidutoorme ning asjaomase käitlemisettevõtte vastavust käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjadele.

 (2) Tervisemärk kantakse märgistusele vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjadele.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 40. Märgistuse muutmise piirang

 (1) Märgistuse muutmist toidu tegelikke omadusi muutmata käsitatakse toidu võltsimisena, välja arvatud märgistuse täpsustamine ja eksitava märgistuse parandamine.

 (2) Toitu, mille müügipakendile on märgitud realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev või minimaalne säilimisaeg, on keelatud ümber pakendada. Samuti ei tohi muuta müügipakendil olevat kuupäeva ega turustada toitu pärast realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva möödumist.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

7. peatükk IMPORT JA EKSPORT NING JÄRELEVALVE SELLE ÜLE 
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 41. Import ja eksport

 (1) Import käesoleva seaduse tähenduses on toidutoorme ja toidu toimetamine Euroopa Liidu territooriumile väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist (edaspidi ühenduseväline riik ).

 (2) Eksport käesoleva seaduse tähenduses on toidutoorme ja toidu vedu Euroopa Liidust ühendusevälisesse riiki EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse Euroopa Liidu tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), artikli 161 tähenduses.

 (3) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse üksnes loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ( RT I 2004, 34, 236 ) § 8 lõikes 1 nimetamata toidutoorme ja toidu suhtes.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 42. Piiripunktid

 (1) Toidutoorme ja toidu import ja eksport on lubatud Eesti ja ühendusevälise riigi vahelisel piiril, sadamas või lennujaamas asuvate riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350; 2004, 2, 4; 24, 164) alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu.

 (2) Sellist toitu ja toidutooret, mille suhtes tuleb Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt importimisel järelevalvet teostada piiripunktis, on lubatud importida üksnes Euroopa Komisjoni kehtestatud loetelus nimetatud piiripunkti kaudu.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 43. Järelevalve teostamise koht

 (1) Toidutoorme ja toidu importimisel teostatakse järelevalvet nende nõuetekohasuse üle üldjuhul sihtkohas.

 (2) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud juhul teostatakse toidutoorme ja toidu järelevalvet piiripunktis.

 (3) Teabe korral, mis annab alust kahtlustada imporditava toidutoorme ja toidu mittenõuetekohasust või ohtlikkust, või muu põhjendatud vajaduse korral teostatakse toidutoorme ja toidu järelevalvet piiripunktis.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 44. Järelevalve korraldamine

 (1) Järelevalvetoiminguid toidutoorme ja toidu sihtkohas teostavad Veterinaar- ja Toiduameti ning Tervisekaitseinspektsiooni järelevalveametnikud.

 (2) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud juhul kontrollivad Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud piiripunktis toidutoorme ja toidu dokumente ning toidutoorme ja toidu vastavust nendes dokumentides esitatud kirjeldusele.

 (3) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 nimetatud juhul teostavad piiripunktis toidutoorme ja toidu dokumentide kontrolli Maksu- ja Tolliameti tollijärelevalve ametnikud.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 45. Järelevalvetoimingud

 (1) Järelevalvetoimingud toidutoorme ja toidu importimisel on kaubaga kaasasolevate dokumentide kontroll, toidutoorme ja toidu nendes dokumentides esitatud kirjeldusele vastavuse kontroll ning vajaduse korral toidutoorme ja toidu õigusaktide nõuetele vastavuse kontroll.

 (2) Kui seda näeb ette Euroopa Liidu õigusakt, hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide kontroll ka toidutoorme või toidu nõuetekohasuse tõendamiseks kaubaga kaasasoleva Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuete kohase sertifikaadi kontrolli. Selline kontroll tuleb teha piiripunktis.

 (3) Eksportimisel tehakse üldjuhul kaubaga kaasasolevate dokumentide ning vajaduse korral toidutoorme ja toidu nendes dokumentides esitatud kirjeldusele vastavuse pistelist kontrolli.

 (4) Eesti päritolu toidutoorme ja toidu ekspordi korral väljastab asjaomane järelevalveasutus toidutoorme või toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi, kui sellise dokumendi esitamist nõutakse ühendusevälises riigis.

 (5) Järelevalve käigus järelevalveametniku otsuse tõttu tekkinud kulusid, välja arvatud õigusvastaselt tekitatud kahju, toidutoorme või toidu omanikule või toidutoorme või toidu eest vastutavale isikule ei hüvitata.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 46. Mittenõuetekohane toidutoore või toit

 (1) Järelevalveametnik koostab toidutoorme või toidu üle teostatud järelevalve ja selle tulemuste kohta akti ning lähtudes toidutoorme või toidu ohtlikkusest, otsustab mittenõuetekohase toidutoorme või toidu impordi keelamise või ümbertöötamisele või hävitamisele saatmise, arvestades võimaluse korral toidutoorme või toidu eest vastutava isiku soovi, ja teeb asjakohase märke kaubaga kaasasolevatele dokumentidele.

 (2) Kui toidutoorme või toidu eest vastutav isik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveametniku otsust, kuulub mittenõuetekohane toidutoore või toit konfiskeerimisele. Kui toidutoorme või toidu impordi eest vastutavat isikut ei ole võimalik kindlaks teha, hävitatakse toidutoore või toit riigi kulul. Hävitamise kohta koostatakse akt, mille kinnitab järelevalveasutuse peadirektor.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

8. peatükk JÄRELEVALVE ÜLDINE KORRALDUS 

§ 47. Järelevalveasutused

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab käitlemisettevõtte tunnustamise, teeb asjakohase otsuse ja teostab järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

 (2) Tervisekaitseinspektsioon korraldab jaekaubandus- ja toitlustusettevõtte tunnustamise, teeb asjakohase otsuse ning teostab järelevalvet nimetatud käitlemisvaldkondades.

 (3) Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jae- ja hulgikaubanduse etapis.

 (31) Maksu- ja Tolliamet teostab järelevalvet käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 nimetatud juhul.

 (4) Järelevalve käigus hindavad käesolevas paragrahvis nimetatud järelevalveasutused vastavalt oma pädevusele toidutoorme ja toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Järelevalvet tehakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

§ 48. Järelevalveametnikud ja järelevalve

 (1) Järelevalveametnik teostab järelevalvet vastavalt oma pädevusele kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides, valides üldjuhul kontrollimiseks käitlemisvaldkonna või -etapi, mis on antud oludes kõige asjakohasem. Järelevalvet teostatakse samamoodi, sõltumata sellest, kas toidutoore ja toit on mõeldud tarbimiseks Eestis, Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.

 (2) Järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus takistamatult kontrollida:
 1) käitlemisettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;
 2) toidutooret, toidu koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid;
 3) toitu, sealhulgas toitu selle valmistamise käigus;
 4) toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid;
 5) puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrje vahendeid, aineid ning viise;
 6) käitlemist, sealhulgas toidutoorme ja toidu töötlemis-, valmistamis- ning säilitamisviise;
 7) märgistust ja muul viisil teabe esitamist.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on järelevalveametnikul õigus kontrollida muude asjaolude vastavust kehtestatud nõuetele ning teha muid järelevalvetoiminguid ja uuringuid, sealhulgas:
 1) kontrollida, sõltumata käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tervisekontrolli läbimisest, oma tööülesannete tõttu otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–5 nimetatuga kokkupuutuvate isikute hügieeninõuete täitmist, sealhulgas isiklikku puhtust ja riietust, ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi;
 2) kontrollida enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli tulemustega ning käitlemisettevõttesse paigutatud mõõtevahendite mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust, kasutades järelevalveasutuse mõõtevahendeid;
 3) kasutada käitleja või tema esindaja teadmisel olukorra jäädvustamiseks tehnikavahendeid, nõuda käitlejalt seletusi, kirjalikke materjale ja dokumente ning küsitleda käitlemisettevõtte töötajaid;
 4) teha märkmeid ning väljavõtteid talle esitatud kirjalikest materjalidest ja dokumentidest ning saada kuni kaks tasuta koopiat igast talle esitatud asjakohasest materjalist ja dokumendist;
 5) võtta vastavalt käesoleva seaduse § -s 49 sätestatule proove käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatu nõuetekohasuse kontrollimiseks.

 (31) Järelevalvet tuleb läbi viia regulaarselt, vastavalt järelevalveasutuse koostatud plaanile ja juhtudel, kui on põhjust arvata, et tegemist on õiguserikkumisega. Järelevalve teostamisel peab järelevalveametnik tagama, et tehtavad toimingud on kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks kohased, vajalikud ning proportsionaalsed. Järelevalve tulemused edastatakse Euroopa Komisjonile vastavalt EÜ Nõukogu direktiivis 89/397/EMÜ toiduainete ametliku kontrolli kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 23–26) sätestatule.

 (4) Käitleja on kohustatud abistama järelevalveametnikku talle käesoleva seadusega ja teiste õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.

 (5) Järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle teatavaks saanud äri- ja tootmissaladust. Toidu ohtlikkust puudutava teabe võib avalikustada. Kui on alust arvata, et ohtliktoidutoore või toit on saanud kättesaadavaks tarbijale, on järelevalveasutus kohustatud sellest kohe teavitama avalikkust, kasutades massimeedia vahendeid ning järelevalveasutuse veebilehte.

 (6) Tapamajas loomade tapmise, toidutoorme esmase töötlemise ja toidu käitlemise üle järelevalve korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (7) Toiduohutuse seireprogrammid kinnitab Vabariigi Valitsus. Seireid rahastatakse riigieelarves selleks Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahendite arvel.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 49. Järelevalve käigus proovide võtmine ja analüüsimine

 (1) Järelevalveametnikul on õigus võtta vastavalt kehtestatud korrale käitleja kulul vajalikus koguses proove laboratoorsete analüüside tegemiseks.

 (2) Proove võetakse ja analüüse tehakse Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktiga kehtestatud meetoditega, nende puudumise korral Eesti või rahvusvahelistele standarditele vastavate või samaväärsete meetoditega . Käitlejal on õigus teha prooviga samadel tingimustel võetud vastuproovi sõltumatu analüüs teises laboratooriumis oma kulul.

 (3) Analüüsi tulemused väljastab laboratoorium katseprotokollina, mis peale analüüsi tulemuste sisaldab ka muud analüüsimisega seotud teavet.

 (4) Proovide võtmise ja analüüsimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Toidutoorme ja toidu nõuetekohasuse ning käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel põllumajandusminister toidugruppide või määratavate näitajate kaupa proovide võtmise ja analüüsimise meetodid.

 (5) Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal toidutoore, toit või muu analüüsitu ei vasta nõuetele, kannab tehtud analüüside ja sellest partiist täiendavateks uuringuteks võetavate proovide analüüsimise kulud käitleja.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 50. Järelevalveametniku ettekirjutus

 (1) Õiguserikkumise avastamise või põhjendatud kahtluse korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
 1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
 2) esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning
 3) kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid.

 (2) Inimese tervisele ohtlike asjaolude ilmnemisel on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus toidutoorme või toidu käitlemise osaliseks või täielikuks peatamiseks ning kohustada käitlejat toidutooret või toitu käitlemisest kõrvaldama.

 (3) Käitleja taotlusel annab järelevalveametnik loa käitlemist jätkata, kui peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 51. Järelevalveametniku ettekirjutuse või otsuse vaidlustamine

  Kui käitleja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse või otsusega, võib ta esitada vaide asjaomase järelevalveasutuse peadirektorile.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 511. Toidutoorme või toidu käitlemise keeld

 (1) Kui on põhjust arvata, et teatud toidutoore või toit võib olla ohtlik inimese tervisele või keskkonnale, peatab asjaomase järelevalveasutuse juht sellise toidutoorme või toidu käitlemise. Otsustus vormistatakse järelevalveasutuse juhi käskkirjana, milles näidatakse ära toidutoorme või toidu nimetus, vajaduse korral andmed vastava partii kohta ning teised ohtlikku toidutooret või toitu identifitseerida võimaldavad andmed ja käitlemisvaldkonnad, milles käitlemine tuleb peatada. Järelevalveasutuse juht teavitab käskkirjast kohe avalikkust ning teave avaldatakse järelevalveasutuse veebilehel.

 (2) Järelevalveasutuse juht edastab oma käskkirja viivitamata põllumajandusministrile, kes otsustab toidutoorme või toidu käitlemise peatamise käskkirjas näidatud asjaoludel ja tingimustel ning kehtestab sellekohase määruse. Määruses märgitakse lisaks järelevalveasutuse juhi käskkirjas sisalduvatele andmetele ka piirangu tähtaeg, järelevalveasutuste ja isikute kohustused ning ohu kõrvaldamise viis. Järelevalveasutuse juhi käskkiri kehtib kuni põllumajandusministri määruse jõustumiseni.

 (3) Käitlemise piirangu kehtimise ajal määravad asjaomased järelevalveasutused koostöös kindlaks ohu ulatuse, võtavad tarvitusele vastavad meetmed ja pärast ohu kõrvaldamist teeb käskkirja andnud järelevalveasutuse juht põllumajandusministrile kirjaliku ettepaneku käitlemise peatamise lõpetamiseks ning põllumajandusminister kehtestab vastava määruse.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

§ 512. Ohuteadete süsteemi rakendamine ning järelevalvekoostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega

 (1) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 178/2002/EÜ artiklis 50 nimetatud ohuteadete süsteemi kontaktasutus Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet.

 (2) Kui järelevalve käigus on kindlaks tehtud, et toidutoore või toit on otseselt või kaudselt inimese tervisele ohtlik ja seda võidakse turule viia mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kui selline toidutoore või toit on avastatud kauba importimisel teavitavad käesoleva seaduse § -s 47 nimetatud järelevalveasutused ohust Veterinaar- ja Toiduametit, kes teavitab sellest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohuteadete süsteemi kaudu Euroopa Komisjoni.

 (3) Kui Euroopa Komisjon on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohuteadete süsteemi kaudu edastanud Veterinaar- ja Toiduametile ohuteate mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tuvastatud ohtlikust toidutoormest või toidust, edastab Veterinaar- ja Toiduamet selle teate teistele käesoleva seaduse § -s 47 nimetatud järelevalveasutustele. Järelevalveasutused viivad läbi uurimise võimaliku ohu esinemise kohta Eestis ning teavitavad saadud tulemustest Veterinaar- ja Toiduametit.

 (4) Veterinaar- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutuseks EÜ Nõukogu direktiivi 93/99/EMÜ toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta (EÜT L 290, 24.11.1993, lk 14–17) artikli 6 tähenduses.
[RT I 2004, 34, 236– joust. 1. 05. 2004]

9. peatükk LABORATOORIUMID 

§ 52. Laboratooriumide volitamine järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks

 (1) Proove analüüsitakse vastavateks analüüsideks volitatud laboratooriumis.

 (2) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes nendeks analüüsideks akrediteeritud laboratooriumi. Akrediteeritud on laboratoorium, kelle pädevust analüüside tegemiseks on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan.

 (21) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes käitlejast sõltumatut laboratooriumi.

 (3) Õigus tegutseda volitatud laboratooriumina antakse põllumajandusministri käskkirjaga, kus kirjeldatakse antud volituse ulatust. Volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel. Volituse taotlemise korra ja volitamise kriteeriumid kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (4) Kui analüüsi tegemiseks puudub volitatud laboratoorium, võib analüüsi teha laboratooriumis, millel asjakohast volitust ei ole. Sellisel juhul vastutab tulemuste kasutamise eest analüüsi tellija.

 (5) Kui volitatud laboratoorium ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda kuni kolmekuune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 53. Referentlaboratooriumi volitamine

 (1) Referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on laboratoorium, mis juhendab järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks volitatud laboratooriume ja koordineerib nende tegevust ning on kontaktasutuseks Euroopa Liidu vastava valdkonna referentlaboratooriumile.

 (2) Referentlaboratooriumina volitatakse igas valdkonnas tegutsema üks nendeks analüüsideks akrediteeritud laboratoorium.

 (3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel põllumajandusministri käskkirjaga, milles kirjeldatakse volituse ulatust.

 (4) Kui Eestis ei ole mõnes valdkonnas referentlaboratooriumi, on põllumajandusministril õigus volitada referentlaboratooriumina tegutsema ka välisriigi vastava valdkonna referentlaboratooriumi.

 (5) Referentlaboratoorium tegutseb põllumajandusministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Tellimuse täitmist finantseeritakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.

 (6) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda puuduste kõrvaldamiseks kuni kolmekuuline tähtaeg. Kui puudusi ei ole kõrvaldatud, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.

 (7) Nõuded referentlaboratooriumile, referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse taotlemise ja andmise korra, volitamise kriteeriumid ning referentlaboratooriumi ülesanded kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

10. peatükk VASTUTUS 

§ 531. Tunnustamata käitlemisettevõttes toidutoorme või toidu käitlemine

 (1) Tunnustamata käitlemisettevõttes toidutoorme või toidu käitlemise, samuti tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvate ehituslike, tehnoloogiliste, töökorralduslike või muude ümberkorralduste j��rel järelevalveametniku loata toidutoorme või toidu käitlemise alustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 532. Toidutoorme ja toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine

 (1) Toidutoorme ja toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 533. Toidutoorme ja toidu käitlemise nõuete rikkumine

 (1) Toidutoorme ja toidu käitlemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 534. Käitleja enesekontrolli nõuete rikkumine

 (1) Käitleja enesekontrolli nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 535. Teabe esitamise nõuete rikkumine

 (1) Toidutoorme ja toidu kohta märgistusel ja muul viisil antava teabe esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut .

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 536. Toidutoorme või toidu kohta valeandmete esitamine

 (1) Toidutoorme või toidu koostise, omaduste, lisa- või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või muude nõuete kohta valeandmete esitamise või saate-, müügi- või muudes tõendusdokumentides valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 537. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse § -des 531–536 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

 (2) Tervisekaitseinspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada § 53 2 lõigetes 2 ja 4 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku § -le 83.

 (3) Käesoleva seaduse § -des 531 –536 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Veterinaar- ja Toiduamet;
 2) Tervisekaitseinspektsioon;
 3) Tarbijakaitseamet.
[RT I 2002, 102, 603 - jõust. 17.12.2002]

§ 54-56. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 57-62. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 63. Tegutsevate käitlemisettevõtete tunnustamine ja riiklike tegevuslitsentside kehtivus

 (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutseva ja tunnustamisele kuuluva käitlemisettevõtte tunnustamise taotlus peab olema esitatud hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

 (11) Käitlemisettevõttes, mille tunnustamiseks on taotlus esitatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, võib käitlemist jätkata kuni käitlemisettevõtte tunnustamise kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni. Kui käitlemisettevõtte kohta tehti tunnustamisest keeldumise otsus, tuleb selles käitlemisettevõttes käitlemine viivitamata lõpetada.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud riiklikud tegevuslitsentsid toidukauba Eestisse importimiseks kehtivad kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest alates. Enne tegevuslitsentsi kehtivusaja lõppu on importijal õigus taotleda vastava tegevusloa väljastamist käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel. Tegevuslitsentside suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses tegevuslubade kohta sätestatut.
[RT I 2002, 102, 603 - jõust. 17.12.2002]

§ 64. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 65. Järelevalveasutuste töö ümberkorraldamine

 (1) Vabariigi Valitsus lõpetab käesolevast seadusest tuleneva järelevalveasutuste töö ümberkorraldamise 2001. aasta 1. jaanuariks.

 (2) Kuni ümberkorraldamiseni täidavad järelevalveasutused oma seniseid ülesandeid, kui muudest seadustest ei tulene teisiti.

§ 651.   Teavitamine enne 2004. aasta 1. maid turuleviidud toidulisanditest

  Enne 2004. aasta 1. maid turuleviidud toidulisanditest tuleb Tervisekaitseinspektsiooni teavitada käesoleva seaduse § 141 lõike 2 kohaselt 2005. aasta 1. maiks.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

§ 66. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal, ning § 34 ja § 52 lõige 2, mis jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril, ning § 52 lõige 1, mis jõustub 2000. aasta 1. juulil.

 (2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist.

  1 EÜ Nõukogu direktiiv 89/398/EMÜ liikmesriikide eritoite käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 27–32); Euroopa Komisjoni direktiiv 1999/21/EÜ meditsiinilisel näidustusl kasutamiseks ettenähtud toidu kohta (EÜT L 091, 07.04.1999, lk 29–36); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.07.2002, lk 51–57); EÜ Nõukogu direktiiv 89/107/EMÜ toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 040, 11.02.1989, lk 27–33); Euroopa Komisjoni direktiiv 93/43/EMÜ toiduhügieeni kohta (EÜT L 175, 19.07.1993, lk 1–11); EÜ Nõukogu direktiiv 89/396/EMÜ toidupartii tähistuse esitamise kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 21–22); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ liikmesriikide toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, 06.05.2000, lk 29–42); EÜ Nõukogu direktiiv 89/397/EMÜ toiduainete ametliku kontrolli kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 23–26); EÜ Nõukogu direktiiv 93/99/EMÜ toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta (EÜT L 290, 24.11.1993, lk 14–17).

  Õiend

  Lisatud § 35 lõikes 3 puudu olnud kolmas lause.