Teksti suurus:

Eesti Vabariigi haridusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.05.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 41, 275

Eesti Vabariigi haridusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 21.04.2004

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 30. aprilli 2004. a otsusega nr 625

§ 1. Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 361 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (61) Kuni 5-aastast last kasvataval ühel vanemal, kes elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20; 88, 594; 2004, 2, 2; 19, 134) tähenduses või on resident tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) tähenduses ja kes on lõpetanud õppe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus, on õigus taotleda riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa (välja arvatud intressid) osalist kustutamist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.»;

2) paragrahvi 361 lõikes 62 asendatakse sõnad «võtab üle» sõnaga «kustutab» vastavas käändes;

3) paragrahvi 361 lõikes 63 asendatakse sõnad «võtab üle» sõnaga «kustutab» vastavas käändes ja lõikest jäetakse välja sõnad «õpingute alustamisest alates»;

4) paragrahvi 361 täiendatakse lõigetega 6 5–68 järgmises sõnastuses:

« (65) Riik kustutab osaliselt õppelaenu alates isiku poolt õppelaenu osalise kustutamise taotluse esitamise päevast kuni isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte pikema ajavahemiku kui 12 aasta jooksul. Riik ei kustuta osaliselt õppelaenu pärast isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja möödumist.

(66) Kui isik on erinevate lõpetatud õpingute jooksul võtnud õppelaenu ühe laenulepingu alusel, siis erinevate lõpetatud õpingute nominaalsed õppeajad summeeritakse ning riik kustutab osaliselt õppelaenu alates isiku poolt õppelaenu osalise kustutamise taotluse esitamise päevast kuni isiku viimaste õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse summeeritud nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte pikema ajavahemiku kui 12 aasta jooksul. Riik ei kustuta osaliselt õppelaenu pärast isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse summeeritud nominaalse õppeaja möödumist.

(67) Kui lapse kohta on tehtud õppelaenu kustutamise otsus, mille alusel on hakatud ühel vanemal õppelaenu kustutama, ei ole teisel vanemal õigust õppelaenu kustutamisele sama lapse kohta. Teisel vanemal ei teki õigust õppelaenu kustutamisele sama lapse kohta ka juhul, kui esimesel vanemal on lõpetatud õppelaenu kustutamine.

(68) Riik ei kustuta õppelaenu või lõpetab õppelaenu kustutamise isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 36 2 lõikes 1 sätestatut.»;

5) paragrahvi 364 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub käesolevas lõikes nimetatud perioodil krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse § 363 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel.»;

6) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Õppelaenu osalise kustutamise taotluse menetlemisel kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigust. Kui isik esitas käesoleva seaduse § 361 lõike 61 alusel õppelaenu osalise kustutamise taotluse, mille puhul ei ole võimalik õppelaenu kustutamisel arvestada õppeaastaid õpingute alustamisest alates, kohaldatakse taotluse menetlemisel § 361 lõigetes 6 1–68 sätestatut.»;

7) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Eesti Vabariigi haridusseaduse 2003. aasta 28. juunil jõustunud muudatusi rakendatakse järgmiselt:
1) kui laenusaajal oli muudatuste jõustumise hetkel alla 3-aastane laps või ta oli ajateenistuses või 80–100 protsendi ulatuses püsivalt töövõimetu ning kui laenusaaja esitas taotluse pärast muudatuste jõustumise kuupäeva käesoleva seaduse § 364 lõike 4 alusel või töövõimetuslehe käesoleva seaduse § 362 lõike 51 alusel, kohaldatakse laenusaaja suhtes 2003. aasta 28. juunil jõustunud redaktsiooni;
2) kui laenusaaja eksmatrikuleeriti enne 2003. aasta 28. juunit, rakendatakse laenusaaja suhtes eksmatrikuleerimise ajal kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse redaktsiooni.»

§ 2. Eesti Vabariigi haridusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduses (RT I 2003, 78, 526) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 51 –58 järgmises sõnastuses:

« (51) Kuni 5-aastast last kasvataval ühel vanemal, kes elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20; 88, 594; 2004, 2, 2; 19, 134) tähenduses või on resident tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) tähenduses ja kes on lõpetanud õppe käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus, on õigus taotleda riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa (välja arvatud intressid) osalist kustutamist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

(52) Riik kustutab käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud isiku laenukohustused krediidiasutuse ees iga sündinud lapse kohta 50 protsendi ulatuses, kaksikute puhul 75 protsendi ulatuses, kolmikute puhul 100 protsendi ulatuses riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osast õppelaenu osalise kustutamise taotlemise päevast arvates. Iga järgmise sündinud lapse eest kustutab riik isiku laenukohustused 50 protsendi ulatuses õppelaenu summa tagasimaksmata osast, millest on maha arvatud riigi poolt eelnevalt kustutatud laenukohustused.

(53) Käesoleva paragrahvi lõike 51 alusel kustutab riik laenukohustused kuni kuue õppeaasta eest (välja arvatud doktoriõpe) võetud õppelaenu ulatuses.

(54) Isikul ei ole õigust riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 5 1 alusel üheaegselt.

(55) Riik kustutab osaliselt õppelaenu alates isiku poolt õppelaenu osalise kustutamise taotluse esitamise päevast kuni isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte pikema ajavahemiku kui 12 aasta jooksul. Riik ei kustuta osaliselt õppelaenu pärast isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja möödumist.

(56) Kui isik on erinevate lõpetatud õpingute jooksul võtnud õppelaenu ühe laenulepingu alusel, siis erinevate lõpetatud õpingute nominaalsed õppeajad summeeritakse ning riik kustutab osaliselt õppelaenu alates isiku poolt õppelaenu osalise kustutamise taotluse esitamise päevast kuni isiku viimaste õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse summeeritud nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte pikema ajavahemiku kui 12 aasta jooksul. Riik ei kustuta osaliselt õppelaenu pärast isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse summeeritud nominaalse õppeaja möödumist.

(57) Kui lapse kohta on tehtud õppelaenu kustutamise otsus, mille alusel on hakatud ühel vanemal õppelaenu kustutama, ei ole teisel vanemal õigust õppelaenu kustutamisele sama lapse kohta. Teisel vanemal ei teki õigust õppelaenu kustutamisele sama lapse kohta ka juhul, kui esimesel vanemal on lõpetatud õppelaenu kustutamine.

(58) Riik ei kustuta õppelaenu või lõpetab õppelaenu kustutamise isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatut.»»;

2) paragrahvi 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Käesoleva seaduse § 18 lõikeid 51–5 8 rakendatakse:
1) 2004. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 1-aastast last;
2) 2005. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 2-aastast last;
3) 2006. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 3-aastast last;
4) 2007. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 4-aastast last;
5) 2008. aastast alates vanemale, kes kasvatab kuni 5-aastast last.»»

§ 3. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (RT I 2003, 58, 387; 78, 526) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse sõnad «1 ja 2» sõnadega «2 ja 3»;

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgnevas sõnastuses:

« (31) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik on varasemate õpingute kestel samal haridustasemel ja haridusastmel saanud õppelaenu, vähendatakse kordade arvu, mil tal on õigus saada õppelaenu varasematel kordadel saadud õppelaenude arvu võrra.»;

3) paragrahvi 32 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 9) riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutuste riigi finantseeritavatel koolituskohtadel põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavatele õpilastele ning riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppivatele internatuuri ja residentuuri immatrikuleeritud üliõpilastele riigi eraldatava stipendiumifondi arvestusliku aluse määramine;».»

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json