Eesti Vabariigi haridusseaduse, täiskasvanute koolituse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, huvialakooli seaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 21.04.2004
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30. aprilli 2004. a otsusega nr 626 |
I. § 1. Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526; 2004, 27, 180) § 6 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 7) registreerib riiklikult tunnustatud või riiklikke lõpudokumente;».
II. Täiskasvanute koolituse seaduses (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521; 2003, 20, 116; 71, 473) tehakse järgmised muudatused:
§ 2. Paragrahvi 4:
1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvialahariduse omandamist või korraldavad täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust, kohaldatakse erakooliseadust, kui nende poolt korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas.»;
2) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
III. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180) tehakse järgmised muudatused:
§ 3. Paragrahvi 121:
1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Koolitusluba annab munitsipaalkoolile õiguse läbi viia koolitustegevust riiklikule õppekavale vastava õppekava alusel koolitusloal märgitud kooliastmes. Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(2) Taotluse koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust.»;
2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi kahe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates.»;
3) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla- või linnavalitsus riigilõivu.»
§ 4. Paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
« 4) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seadustega ja nende alusel väljaantud õigusaktidega või kooli põhimäärusega.»
IV. Huvialakooli seaduses (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953; 1998, 57, 859; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521) tehakse järgmised muudatused:
§ 5. Paragrahvi 3:
1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Taotluse vaatab Haridus- ja Teadusministeerium läbi kahe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates.»;
2) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (8) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla- või linnavalitsus riigilõivu.»;
3) täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
« (9) Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»
V. Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116) tehakse järgmised muudatused:
§ 6. Paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesolevat seadust kohaldatakse eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegevuse tulemusena on võimalik omandada alus-, põhi-, kesk- või kõrgharidus.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvialahariduse omandamist või korraldavad täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende poolt korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas.»
§ 7. Paragrahvi 2:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Erakool on äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, osaühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud sihtasutuse või mittetulundusühingu (edaspidi pidaja) asutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja põhikirjast ja erakooli põhikirjast.»;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5–7 nimetatud erakooli pidajaks võib olla aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.»
§ 8. Paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 21. Kapitalinõuded
(1) Ülikooli pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt kümme miljonit krooni, osaühing, kelle osakapital on vähemalt kümme miljonit krooni, või sihtasutus või mittetulundusühing, kelle omakapital on vähemalt kümme miljonit krooni.
(2) Kõrgkooli pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt kuus miljonit krooni, osaühing, kelle osakapital on vähemalt kuus miljonit krooni, või sihtasutus või mittetulundusühing, kelle omakapital on vähemalt kuus miljonit krooni.
(3) Kutseõppeasutuse pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt üks miljon krooni, osaühing, kelle osakapital on vähemalt üks miljon krooni, või sihtasutus või mittetulundusühing, kelle omakapital on vähemalt üks miljon krooni.
(4) Kui aktsiaseltsil on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud aktsiakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) §-s 301 sätestatut.
(5) Kui osaühingul on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud osakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 176 sätestatut.
(6) Kui sihtasutusel või mittetulundusühingul on netovara käesolevas
paragrahvis sätestatud omakapitali minimaalsest suurusest vähem, peab
sihtasutuse nõukogu või mittetulundusühingu üldkoosolek otsustama:
1) abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena netovara suurus moodustaks
vähemalt käesolevas paragrahvis sätestatud sihtasutuse või
mittetulundusühingu omakapitali minimaalse suuruse;
2)
sihtasutuse või mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise või jagunemise
või
3) pankrotiavalduse esitamise.»
§ 9. Paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 4. Asutamine
Erakool loetakse asutatuks alates erakooli esimese õppekava kandmisest Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse.»
§ 10. Paragrahvi 5:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Koolitusluba on tegevusluba õppetöö läbiviimiseks koolitusloal märgitud õppekava alusel ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil, mis väljastatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga isikule, kes soovib asutada erakooli, rakendada oma erakoolis uut õppekava või laiendada erakooli õppetegevust väljapoole olemasolevate koolituslubadega määratud omavalitsusüksuse haldusterritooriumi piire.»;
2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust korraldava täiskasvanute koolitusasutuse koolitusluba on tegevusluba õppetöö läbiviimiseks koolitusloal märgitud õppekava alusel, mis väljastatakse haridus- ja teadusministri käskkirja alusel isikule, kes soovib asutada täiskasvanute koolitusasutust või rakendada oma täiskasvanute koolitusasutuses uut õppekava.»;
3) lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Koolitusloa taotluse esitamise tähtaeg enne vastava õppekava
rakendamist on:
1) ülikoolil, kõrgkoolil, kutseõppeasutusel – seitse
kuud;
2) teistel õppeasutustel – viis kuud.
(5) Koolitusloa taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Taotlusele lisatakse järgmised erakooli pidaja kinnitatud dokumendid ja
andmed:
1) erakooli põhikiri;
2) õppekava, millele
koolitusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud
nõuetele;
3) erakooli arengukava, välja arvatud koolitusloa
taotlemisel käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 8 ja 9 nimetatud
erakoolile;
4) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja
juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes
2 ja 3 toodud nõuetele;
5) nende pedagoogide või õppejõudude
kirjalikud nõusolekud, kes vastavad samaliigilise riigi- või
munitsipaalõppeasutuse pedagoogidele ja õppejõududele või
avalik-õiguslike ülikoolide õppejõududele õigusaktides kehtestatud
nõuetele, töötamiseks erakoolis vastava õppekava alusel ja
omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning dokumendid, mis võimaldavad
nõuetele vastavust hinnata;
6) täiskasvanute koolitusasutuste
pedagoogide või õppejõudude kirjalikud nõusolekud erakoolis vastava
õppekava alusel töötamiseks;
7) andmed erakooli
tegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu vara
olemasolu või nende kasutuse vastavalt kehtivatele liisingu- ja/või
rendilepingule ning nende vastavuse kohta sotsiaalministri määrusega
kehtestatud tervisekaitse nõuetele;
8) kõrgharidustaseme õppe
läbiviimiseks andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse
baasi olemasolu kohta;
9) kõrgkoolis magistriõppe läbiviimiseks
andmed rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58,
387) § 152 lõikes 2 kehtestatud nõuete täitmise kohta;
10) koolitusloa esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või
otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui koolitusloa taotlejaks on
asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing;
11) eraülikoolile, erarakenduskõrgkoolile või erakutseõppeasutusele
koolitusloa taotlemisel käesoleva seaduse § 21
lõigetes 1–3 nimetatud aktsiakapitali, osakapitali või sihtasutuse või
mittetulundusühingu omakapitali olemasolu tõendavad dokumendid koos
audiitori järeldusotsusega;
12) ülikooli, kõrgkooli ja
kutseõppeasutuse puhul andmed erakooli pidaja audiitori kohta.
(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtajad pärast käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete esitamist on:
1)
ülikoolil, kõrgkoolil, kutseõppeasutusel – kolm kuud;
2) teistel õppeasutustel – kaks kuud.»;
4) lõiked 8–10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (8) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub taotleja riigilõivu.
(9) Haridus- ja teadusminister keeldub erakooli pidajale koolitusloa
andmisest, kui:
1) koolitusloa taotleja ei ole täitnud käesolevas
seaduses sätestatud tingimusi;
2) õppekavas õppe eesmärgiks
seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised ei ole õppekavaga
saavutatavad;
3) õppemateriaalne baas ei võimalda läbi viia vastava
taseme õpet või ei vasta õppekavast tulenevatele vajadustele;
4) arengukavast lähtuvalt ei ole tagatud erakooli jätkusuutlikkus;
5) erakooli pidajal on maksuvõlgnevusi;
6) Vabariigi Valitsus ei
nimetanud rakenduskõrgkooli seaduse § 152 lõike 3
alusel erakooli rakenduskõrgkooliks ja selle õppekava magistriõppe
nõuetele vastavaks;
7) koolitusloa taotleja on esitanud
ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
(10) Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»
§ 11. Paragrahvi 6:
1) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) direktori ja kollegiaalse juhtorgani (nõukogu, kolleegiumi, hoolekogu või muu) (edaspidi nõukogu) liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;»;
2) lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 11) pedagoogide, õppejõudude ja teiste töötajate õigused ja kohustused;»;
3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse.»
§ 12. Paragrahvi 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) erakooli põhitegevuse ja -idee iseloomustus (arenguprintsiibid ja -suunad, pakutava koolitusteenuse iseloomustus, kasutatava tööjõu kirjeldus, kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused);».
§ 13. Paragrahvi 8:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 8. Ekspertiis»;
2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Haridus- ja teadusministri käskkirja alusel tehakse õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus.»;
3) lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Enne ekspertiisi teostamist tasub koolitusloa taotleja ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja andmisest käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Ekspertiisi teostamise kulud kannab erakooli pidaja, kui ekspertiisi tulemus on negatiivne.
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.»
§ 14. Paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Haridus- ja teadusminister võib koolitusloa kehtetuks tunnistada,
kui:
1) erakooli pidaja või erakool viib läbi koolitusloata
koolitustegevust;
2) erakooli pidaja või erakooli koolitusloa alusel
toimuv õppetegevus või sellega seotud tegevus ei vasta õigusaktides
kehtestatud nõuetele;
3) erakooli tegevus ei vasta erakooli
õppekavale;
4) erakool ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras
täitnud riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutust;
5)
erakool ei ole tegevust alustanud 12 kuu jooksul koolitusloa andmisest
või erakooli tegevus on olnud peatatud 12 kuud järjest;
6)
pankrotiseaduses (RT I 2003, 17, 95) sätestatud alustel ja korras on
kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
7) erakooli pidajast
aktsiaseltsil on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 2
1 lõigetes 1–3 sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, osaühingul
on netovara vähem kui §-s 21 sätestatud osakapitali
minimaalne suurus või kui sihtasutuse või mittetulundusühingu
omakapitali suurus ei vasta § 21 lõigetes 1–3 sätestatud
nõuetele;
8) koolitusluba on antud koolitusloa taotleja esitatud
ebaõigete või mittetäielike andmete alusel;
9)
kõrgkooli või ülikooli akrediteerimisotsus on negatiivne;
10) vastava kõrgharidustaseme õppe õppekava akrediteerimisotsus on negatiivne;
11) erakooli pidaja esitab vastavasisulise taotluse.»
§ 15. Paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Välisriigi õppeasutuste õppetegevus ning välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on Eesti Vabariigis lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel.»
§ 16. Paragrahvi 14:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kõrgkooli ja ülikooli ning kõrgharidustaseme õppe õppekavade akrediteerimisele kohaldatakse rakenduskõrgkooli seaduses ja ülikooliseaduses akrediteerimist puudutavaid sätteid.»;
2) lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kutseõppeasutus, kõrgkool või ülikool võib taotleda riiklikku koolitustellimust nendele õppekohtadele, mis moodustatakse positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel.
(4) Kõrgharidustaseme õppe õppekava positiivse akrediteerimise korral kaotab vastava õppekava kohta antud koolitusluba kehtivuse tähtpäevast, mil haridus- ja teadusminister kinnitab käskkirjaga akrediteerimisotsuse. Akrediteerimisotsus asendab koolitusluba akrediteeritud õppekava ulatuses.»
§ 17. Paragrahvi 17:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 17. Õpilase ja erakooli pidaja vaheline leping»;
2) lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Leping sõlmitakse hiljemalt kümme päeva enne esimese õppemaksu tasumise tähtaega, kuid mitte hiljem kui kümme päeva enne õppetöö algust.
(3) Erakooli pidaja sõlmib õpilase või tema seadusliku esindajaga lepingu õppekavaga kehtestatud ulatuses.»;
3) lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
« 10) ülikooli, kõrgkooli ja kutseõppeasutuse puhul auditoorse õppetöö läbiviimise aeg.»;
4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Lepingu kohustusliku lisana vormistatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 1 nõuetele vastav õppekava (v.a ainekavad).»
§ 18. Seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
« § 181. Õppe- ja kasvatuskorralduse dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine
(1) Erakooli õppe- ja kasvatuskorraldus dokumenteeritakse ja dokumente säilitatakse vastavalt sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli tegevuse dokumenteerimise ja dokumentide säilitamise kohta õigusaktides kehtestatud korrale.
(2) Erakooli õppe- ja kasvatuskorraldusega seotud dokumendid on avalikud arhivaalid, millele laienevad arhiiviseaduses (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) ja selle alusel avalikele arhivaalidele kehtestatud nõuded.»
§ 19. Paragrahvi 19 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
« (2) Erakooli direktoriks võib valida või määrata isiku, kellel on erakooli juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ning laitmatu reputatsioon.
(3) Erakooli direktoriks ja erakooli pidaja juhtorganitesse on keelatud
valida või määrata isikut:
1) kelle varasem tegevus on
kaasa toonud juriidilise isiku pankroti või sundlikvideerimise;
2) kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61,
364; 2002, 82, 480; 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601;
2004, 7, 40) §-le 49 kohaldanud juriidilise isiku juhatuse liikmena
tegutsemise keeldu;
3) kelle varasem tegevus juriidilise isiku või
erakooli juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama
juriidilise isiku või erakooli juhtimist selliselt, et aktsionäride,
osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid
küllaldaselt kaitstud.»
§ 20. Paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
« (3) Erakooli nõukogu:
1) esitab erakooli pidajale
kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmisettepanekud;
2) kuulab
ära direktori iga-aastase erakooli arengukava täitmise ülevaate;
3) kuulab ära direktori ülevaate erakooli eelarve, erakooli pidaja
majandusaasta aruande ja vahearuannete kohta;
4) annab seisukoha
teistes küsimustes, mis käesoleva seaduse ja erakooli põhikirja alusel
kuuluvad tema pädevusse.
(4) Nõukogu kohta sätestatut ei kohaldata täiskasvanute koolitusasutuse ning huvialakooli suhtes.»
§ 21. Paragrahvi 22:
1) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Õppemaksu suuruse määrab erakooli pidaja ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10 protsenti kahe õppeaasta vahel, kui erakooli pidaja ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti.»;
2) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
« (7) Erakooli pidaja esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile igal aastal 31. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 31. juuliks 30. juuni seisuga oma bilansi.»
§ 22. Seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:
« § 221. Audiitorkontroll
Erakooli pidaja audiitor on kohustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi
viivitamata kirjalikult informeerima talle oma kutsetegevuse käigus
teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla:
1) majanduslikust olukorrast tingitud erakooli tegevuse katkemine;
2) eitav
või märkustega järeldusotsus erakooli raamatupidamise aastaaruande kohta;
3) majanduslikust olukorrast tingitud olukord või oht olukorra tekkimiseks,
kus erakool ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
4) juhi
või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju erakooli pidajale,
erakoolile või erakooli õpilasele.»
§ 23. Paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Erakooli tegevuse lõpetamisel korraldab erakooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata õpinguid vastava taseme hariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses.»
§ 24. Seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:
« § 251. Erakooli pidaja kapitalinõuete ja juriidilise isiku vormi nõuete rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 2 lõiget 1 ja § 21 kohaldatakse juba väljaantud koolitusluba või positiivset akrediteerimisotsust omavale erakooli pidajale 2007. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud siis, kui erakooli pidaja esitab taotluse uue koolitusloa saamiseks.
(2) Kuni 2007. aasta 1. jaanuarini on uut koolitusluba taotleva erakutseõppeasutuse pidaja aktsiakapitali, osakapitali või sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali miinimumsuuruseks 500 000 krooni.
(3) Käesoleva seaduse § 21 nõudeid ei kohaldata erakooli pidajale juhul, kui vähemalt kaks kolmandikku erakooli õpilastest ja üliõpilastest õpib usuõpetuse ja teoloogia õppekavade järgi.»
VI. Koolieelse lasteasutuse seaduses (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99; 75, 496; 2004, 27, 180) tehakse järgmised muudatused:
§ 25. Paragrahvi 12:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Valla- või linnavalitsus esitab haridus- ja teadusministrile taotluse koolitusloa saamiseks vähemalt neli kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust lasteasutuses.»;
3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete esitamist on koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg Haridus- ja Teadusministeeriumis kaks kuud.»;
4) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla- või linnavalitsus riigilõivu.»
§ 26. Paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Haridus- ja teadusminister teeb koolitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse valla- või linnavalitsusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.»
VII. Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 473; 2004, 27, 178) tehakse järgmised muudatused:
§ 27. Paragrahvi 7:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Koolitusluba annab munitsipaalkoolile õiguse läbi viia õpet koolitusloal märgitud vastava kutse-, eri- ja ametiala õppekava alusel. Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»;
2) lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppeaasta algust.»;
3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul.»;
4) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla- või linnavalitsus riigilõivu.»;
5) lõike 7 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 4) õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale määratud ekspertiisi tulemus on negatiivne.»
§ 28. Paragrahvi 8:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 8. Ekspertiis»;
2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Haridus- ja teadusministri käskkirja alusel tehakse õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus.»;
3) lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Enne ekspertiisi teostamist tasub koolitusloa taotleja ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni, ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Ekspertiisi teostamise kulud kannab erakooli pidaja, kui ekspertiisi tulemus on negatiivne.
(4) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.»
§ 29. Paragrahvi 351 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Riigikooli võib anda aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu omandisse, mille üheks aktsionäri-, osaniku-, asutaja- või liikmeõiguse teostajaks on riik, vald või linn.»
VIII. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 60 päeva möödumisel Riigi Teatajas avaldamisest.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |
Facebook
Twitter