Teksti suurus:

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava kinnitamine aastateks 2004-2008

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.05.2004
Avaldamismärge:RTL 2004, 58, 986

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava kinnitamine aastateks 2004-2008

Vastu võetud 30.04.2004 nr 318

«Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190) § 263 lõike 12 alusel:

1. Kinnitada «Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2004–2008» (edaspidi tegevuskava ) (lisatud).

2. Riigieelarvest eraldatakse igal aastal raha tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamiseks vastavalt riigieelarve võimalustele.

3. Korraldus jõustub 1. mail 2004. a.

Peaminister Juhan PARTS
Riigisekretär Heiki LOOT

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a korraldusega nr 318-k

PANDIVERE JA ADAVERE-PÕLTSAMAA NITRAADITUNDLIKU ALA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2008

I. Tegevuskava eesmärgid

«Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2004–2008» (edaspidi tegevuskava) põhieesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele.

Tegevuskava täitmine loob eeldused veekeskkonda säästva põllumajandustootmise arenguks, pinna- ning põhjavee hea seisundi säilitamiseks ning tervisele ohutu joogivee tagamiseks.

Tegevuskava toetab Eesti regionaalselt tasakaalustatud arengut, maapiirkondades puhta vee moodustumist, maastike mitmekesisuse ja liigirohkuse ning rekreatsioonilise väärtuse säilimist.

Tegevuskava eesmärgid on:
1. Koordineerida põllumajanduse ja veemajanduse alaseid tegevusi mullaviljakuse säilitamise ja veemajanduse valdkondades.
2. Toetada teavitamise ja koolituse kaudu sõnniku täielikku kasutuselevõttu väetisena.
3. Suunata põllumajanduslikku maakasutust selliselt, et oleks tagatud mullaviljakuse säilimine.
4. Selgitada pilootuuringutega välja nii põllumajandustootmise kui ka mulla- ja veekaitse seisukohast parima võimaliku tehnika ning maaviljeluse meetodite kasutuselevõtu võimalused ja optimaalsed toetusskeemid nitraaditundlikul alal.
5. Säilitada valdavalt hea põhjavee seisund.
6. Säilitada valdavalt hea pinnaveekogude seisund.
7. Säilitada lõheliste elupaigad vooluveekogudes.
8. Kaasa aidata elanikkonna varustamisele tervisele ohutu joogiveega.
9. Nõuetekohase kontrolli, hindamise, keskkonnaseire andmebaaside ja aruandluse tagamine.
10. Põllumajanduse ja veemajanduskavade parem ühitamine Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korraldusega nr 37-k kinnitatud «Eesti riikliku arengukavaga Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendiga 2004–2006» (RTL 2004, 19, 312) ja Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2004–2006» (edaspidi maaelu arengukava) järgmisel rakendusperioodil.

II. Õigusaktidest tulenevad kohustuslikud meetmed

Tegevuskava kohustuslikud meetmed tulenevad järgmistest õigusaktidest:
1) «Veeseadus» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190);
2) Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määrus nr 288 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded» (RT I 2001, 72, 443; 2002, 15, 89; 2004, 13, 89);
3) Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrus nr 17 «Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri» (RT I 2003, 10, 49);
4) sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 «Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded» (RTL 2003, 9, 100);
5) sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» (RTL 2001, 100, 1369; 2002, 84, 1299);
6) keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määrus nr 33 «Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord» (RTL 2001, 81, 1108).

Eespool nimetatud õigusaktidest tulenevad kohustuslikud meetmed on:
1. Ajavahemik, millal väetiste kasutamine on keelatud: orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. novembrist kuni 31. märtsini.
2. Väetiste kasutamise piirangud tugeva kaldega maa-alal: väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5–10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini.
3. Väetiste kasutamise piirangud veega küllastunud, üleujutatud, külmunud või lumega kaetud maa-alal: orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. novembrist kuni 31. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega või on külmunud või veega küllastunud või perioodiliselt üle ujutatud veehaarde sanitaarkaitsevööndis ning veekogu veekaitsevööndis.
4. Väetiste kasutamise tingimused vooluveekogude lähedal: veekogu veekaitsevööndis on väetamine keelatud. Järvedel, veehoidlatel, jõgedel ja kanalitel on vööndi laius 10 meetrit veepiirist ning maaparandusobjektide eesvooludel kuni nende suubumiseni looduslikesse veekogudesse 1 meeter.
5. Nõuded sõnnikuhoidlatele ja silohoidlatele: kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla; põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa; sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse; sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad; ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatatsiooniaja vältel; haritaval maal aunas on lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust; silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad; silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse; silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m 3 silohoidla ruumala kohta.
6. Väetise kasutamise maksimaalsed kogused: sõnniku ja mineraalväetisega kokku on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku aastas; mineraalväetistega tohib anda haritava maa hektari kohta mitte üle 140 kg lämmastikku aastas; mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg, tuleb anda jaotatult.

Käesolevas osas toodud keskkonnanõuete täitmise kulud kannab põllumajandustootja. Keskkonnanõuete täitmiseks on võimalik taotleda toetusi.

III. Tegevuskava tegevused ja ajakava

Tegevuskava elluviimise algusetapil (aastatel 2004–2005) edendatakse koostööd Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutuste ja põllumajandustootjate vahel, aidatakse kaasa keskkonnainvesteeringute ja keskkonnatoetuste võimalikult otstarbekale kasutamisele ja koostatakse ettepanekud Eesti riikliku arengukava 2007–2013, maaelu arengukava ja veemajanduskavade meetmete ühitamiseks.

Tegevuste loetelu ja ajakava on esitatud tabelis 1 ja tegevuskava planeeritav koondeelarve tabelis 2.

Tegevuskava lõpuperioodi kava täpsustatakse koos Eesti maaelu arengukava 2007–2012 väljatöötamisega.

IV. Tegevuskava elluviimine

Tegevuskava elluviimist juhib Keskkonnaministeerium koostöös Põllumajandusministeeriumiga:
Keskkonnaministeerium koos Keskkonnainspektsiooni, Järvamaa, Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa keskkonnateenistuste, Info- ja Tehnokeskusega (tegevused 1; 2; 6; 7; 8, 9; 10);
Põllumajandusministeerium koos Taimetoodangu Inspektsiooni, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Põllumajandusuuringute Keskuse, Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse, Järva, Jõgeva ja Viru maaparandusbüroodega (tegevused 1; 2; 3; 4; 5, 7);
Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt ühiselt elluviidavate tegevuste osas vastutab Põllumajandusministeerium koolituse ja juhendmaterjalide koostamise eest (tegevused 1 ja 2) ja Keskkonnaministeerium tervisele ohutu joogivee tagamise eest (tegevus 7);
Nitraaditundliku ala elanikele nõuetekohase joogivee kindlustamisse (tegevused 6 ja 7) kaasatakse Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium.

Keskkonnaminister moodustab Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala nõukogu, kus on esindatud Keskkonnaministeeriumi veeosakond (1 esindaja), Järvamaa, Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa keskkonnateenistused (igaüks 1 esindajaga), Põllumajandusministeerium (2 esindajat), kohalikud omavalitsused (3 esindajat) ja tootjate ja talunike liidud (3 esindajat).

Nitraaditundliku ala nõukogu ülesanded on:
1) koordineerida tegevuskava elluviimist osapoolte vahel;
2) vaadata läbi antud valdkonna juhend- ja koolitusmaterjalid ja vajadusel teha ettepanekud nende täiendamiseks;
3) analüüsida tegevuskava raames kavandatavate pilootuuringute lähteülesandeid;
4) anda hinnangud tegevuskava tegevuste tulemustele, koondaruannetele ja anda soovitusi tegevuskava täpsustamiseks ja ühitamiseks muude tegevuskavade ja programmidega.

Nitraaditundliku ala nõukogu kaasab vajadusel oma töösse eksperte. Nitraaditundliku ala nõukogu koostab kord aastas tegevusaruande.

V. Oodatavad tulemused

Paraneb valdkonna juhtimisega tegelevate ametkondade koostöö ja kompetentsus.

Euroopa Liidu veemajandus- ja põllumajanduspoliitika rakendamisel Eestis saavutatakse parem koordineeritus.

Tagatud on põllumajandustootjate informeerimine ja nõustamine maaviljeluse ja loomakasvatuse keskkonnanõuete ning hea põllumajandustava osas tootja poolt kasutataval maal.

Tootjad on informeeritud nende kasutuses oleval maal asuvatest karstilehtritest, allikatest, kaitsmata põhjaveega ja tugeva kaldega aladest ning nende kasutamise keskkonnapiirangutest ning vabatahtlike keskkonnameetmete rakendamise võimalustest.

Põllumajandustootjatele on tehtud kättesaadavaks informatsioon parimast võimalikust tehnikast sõnnikumajanduse, väetamise ja maaviljeluse osas ning on aidatud koostada tootmisüksuse tegevuskavasid.

Tegevuskavaga haaratud nitraaditundlikul alal säilib ja paraneb mullaviljakus.

Pandivere piirkonnas ning enamusel Adavere-Põltsamaa piirkonnast on tagatud põhjavee hea seisund lämmastikuühendite osas.

Pärnu ja Jägala jõgede vesi vastab joogivee tootmiseks kasutatava pinnavee I ja II kvaliteediklassi nõuetele (sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 «Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded»).

Vooluveekogude vesi vastab lõheliste ja karpkalalaste veekogudele püstitatud vee kvaliteedinõuetele (keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrus nr 58 «Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad» (RTL 2002, 118, 1714)).

Ühisveevärgi vesi vastab kvaliteedinõuetele lämmastikuühendite osas. On loodud eeldused tervisele ohutu joogivee kasutamiseks nitraaditundliku ala hajaasustuse veetarbijatele (sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid»).

Toimub EÜ nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.91, lk 1) (edaspidi nitraadidirektiiv) alusel nõutav vajalikus mahus järelevalve, seire ja regulaarne aruandlus.

Eesti on rahvusvahelisel tasemel aktsepteeritud mulla ja vee säästva kasutajana.

Järgmiseks Eesti maaelu arengukava 2007–2012 rakendusperioodiks on ette valmistatud majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud mulla- ja veekaitse meetmed.

Suureneb tulu põllumajandusest ja aeglustub veevarustusele tehtavate kulutuste suurenemine.

VI. Edukuse hindamise kriteeriumid

Tegevuskava täitmist hindab ja analüüsib Keskkonnaministeerium koostöös Põllumajandusministeeriumiga igal aastal, võttes aluseks järgmised hindamiskriteeriumid:
• lämmastikureostuse probleemid on kontrolli all riikliku seire ja kohaliku seire kaudu;
• nitraaditundliku ala põllumajandustootjate enamus järgib õigusaktidest tulenevaid veekaitsenõudeid;
• nitraadidirektiivi alusel nõutud seire ja andmekogude olemasolu;
• põhja- ja pinnavee kvaliteet, joogivee kvaliteet ja vee-elustiku elutingimuste vastavus õigusaktidega määratud näitajatele;
• mullaviljakus piirkonnas on säilinud või paraneb;
• maaelu arengukava ja veemajanduskava ning nitraaditundliku ala tegevuskava meetmed on viidud kooskõlla.

Aruanded koostatakse vastavalt nitraadidirektiivi aruandlusperioodile, 2008. aasta lõpul esitatakse aruanne vastavalt ELi juhistele.

Regionaalminister
keskkonnaministri ülesannetes Jaan ÕUNAPUU

«Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2004–2008»
Tabel 1

Tegevuste loetelu ja ajakava

Jrk
nr
Tegevus Eesmärk Täitmise aeg Täitjad Finantseerimine
1. Põllumajandusministeeriumi (PM) ja Keskkonnaministeeriumi (KKM) ning nende valitsemisala asutuste töötajate koolitus ja ühisseminarid osapooltega 1; 2; 3 2004; 2006; 2008 PM;
KKM
Taotlemisel riigieelarvest
2. Juhendmaterjalide koostamine 2; 3 2004–2005; 2008 PM;
KKM
Taotlemisel riigieelarvest
3. Põllumajandusnõustajate koolitus 2; 3 2004–2008 PM Taotlemisel riigieelarvest
4. Pilootuuringute läbiviimine 4; 10 2004–2008 PM Taotlemisel riigieelarvest
5. Põllumajandustootjate koolitamine ja nõustamine kohapeal 2; 3; 5; 6; 7 2004–2008 PM Taotlemisel riigieelarvest
6. Veehaarete toitealade piisava kaitse tagamine 8 2005–2008 KKM Taotlemisel riigieelarvest
7. Üksiktarbijatele tervisele ohutu joogivee tagamine 8 2005–2008 KKM;
PM
Taotlemisel riigieelarvest
8. Kontrolli, hindamise ja seire programmide koostamine, täitmine ning koordineerimine 9 2004–2008 KKM Taotlemisel riigieelarvest
9. Nitraaditundliku ala kaitsekohustuse teatiste väljastamine ja aruannete koostamine 9 2004–2008 KKM Taotlemisel riigieelarvest
10. Ettepanekud veemajanduskavade ja Eesti riikliku arengukava (RAK) ning maaelu arengukava 2007–2012 tegevuste ühitamiseks 10 2005– 2008 KKM Taotlemisel riigieelarvest

«Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2004–2008»
Tabel 2

Tegevuskava planeeritav koondeelarve (tuhandetes kroonides)

Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008
1. 200 100 200
2. 600 600 300
3. 400 300 100 100
4. 700 1000 700 800 1200
5. 400 700 700 200
6. 300 400 100 100
7. 100 1000 1500 2000 3500
8. 100 100 200 100 400
9. 100 200 200 100 600
10. 300 100 100
Kokku 26001 45002 4000 31004 67004
Sealhulgas          
KKM 500 1700 1900 1600 2600
PM 16003 23003 2100 1500 4100

1 On arvestatud lisaks Baltic Sea Regional projekti (BSRP) kaasrahastamist pilootuuringuteks ning põllumajandustootjate ja konsulentide nõustamiseks (ca 400 000 krooni pilootuuringuteks ning 100 000 krooni nõustamiseks).
2 On arvestatud lisaks sama projekti kaasrahastamine pilootuuringuteks ca 500 000 krooni.
3 On arvestatud Põllumajandusministeeriumi poolt planeeritud vahendeid, mis nähakse ette «Eesti maaelu arengukava 2004–2006» tehnilise abi meetmetest, mis sisaldavad 80% ulatuses ELi vahendeid ja 20% ulatuses Eesti-poolset kaasfinantseerimist.
4 Tegevuskava lõpuperioodi kava täpsustatakse koos «Eesti maaelu arengukava 2007–2012» väljatöötamisega.

/otsingu_soovitused.json