Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord

Vastu võetud 30.04.2004 nr 42

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160; 2004, 29, 192) § 29 lõike 4 alusel ja kooskõlas § 29 lõikega 3.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku tervishoiutöötajana registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja käesoleva määruse paragrahvides 6 ja 11 sätestatud juhtudel kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord.

(2) Määrust kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel (edaspidi registreerimismenetlus) Tervishoiuametis.

(3) Kvalifikatsioon käesoleva määruse tähenduses on dokumentaalselt tõendatud kõrg- või kutseharidus ning käesolevas määruses sätestatud juhtudel töökogemus, mida nõutakse arstina, hambaarstina, õena või ämmaemandana töötamiseks.

(4) Põhjendatud kahtluse korral võib Tervishoiuamet nõuda, et taotleja esitaks päritoluriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide autentsuse kohta.

2. peatükk
ARSTI JA ERIARSTI KVALIFIKATSIOONI TÕENDAVATE DOKUMENTIDE LOETELU

§ 2. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist

(1) Arsti kvalifikatsiooni tõendab vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud diplom, tunnistus või sertifikaat (edaspidi diplom), mille nimetus on toodud käesoleva määruse lisas 1.

(2) Arsti diplom, mille nimetus erineb käesoleva määruse lisas 1 loetletud sama Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi diplomi nimetusest, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi väljaandnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesoleva määruse lisas 1 loetletud diplomiga samaväärsena.

§ 3. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle arsti kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist.

(2) Järgnevates liikmesriikides välja antud arsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 20. detsembrit 1976. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud arstina:
1) Belgia Kuningriik;
2) Iiri Vabariik;
3) Itaalia Vabariik;
4) Luksemburgi Suurhertsogiriik;
5) Madalmaade Kuningriik;
6) Prantsuse Vabariik;
7) Saksamaa Liitvabariik;
8) Taani Kuningriik;
9) Ühendkuningriik.

(3) Kreeka Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1981. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud arstina.

(4) Järgnevates liikmesriikides välja antud arsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1986. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud arstina:
1) Hispaania Kuningriik;
2) Portugali Vabariik.

(5) Järgnevates liikmesriikides välja antud arsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1994. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud arstina:
1) Austria Vabariik;
2) Islandi Vabariik;
3) Norra Kuningriik;
4) Rootsi Kuningriik;
5) Soome Vabariik.

(6) Liechtensteini Vürstiriigi kodanikule Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi poolt välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. maid 1995. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud arstina.

(7) Šveitsi Konföderatsioonis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. juunit 2002. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud arstina.

(8) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis arstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Saksamaa Liitvabariigis arstina.

(9) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud arsti diplomi või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis arstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Leedu Vabariigis arstina.

(10) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud arsti diplomi või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis arstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Läti Vabariigis arstina.

(11) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud arsti diplomi või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis arstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Sloveenia Vabariigis arstina.

(12) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud arsti diplom või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis arstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis arstina.

(13) Järgnevates liikmesriikides välja antud arsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. maid 2004. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud arstina:
1) Küprose Vabariik;
2) Läti Vabariik;
3) Leedu Vabariik;
4) Malta Vabariik;
5) Poola Vabariik;
6) Sloveenia Vabariik;
7) Slovakkia Vabariik;
8) Tšehhi Vabariik;
9) Ungari Vabariik.

§ 4. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis eriarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist

(1) Eriarsti kvalifikatsiooni tõendab vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud diplom, mille nimetus on toodud käesoleva määruse lisas 2.

(2) Eriarsti diplom, mille nimetus erineb käesoleva määruse lisas 2 loetletud sama Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi diplomi nimetusest, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi väljaandnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesoleva määruse lisas 2 loetletud diplomiga samaväärsena.

§ 5. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis eriarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle eriarsti kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist.

(2) Järgnevates liikmesriikides välja antud eriarsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 20. detsembrit 1976. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud eriarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe:
1) Belgia Kuningriik;
2) Iiri Vabariik;
3) Itaalia Vabariik;
4) Luksemburgi Suurhertsogiriik;
5) Madalmaade Kuningriik;
6) Prantsuse Vabariik;
7) Saksamaa Liitvabariik;
8) Taani Kuningriik;
9) Ühendkuningriik.

(3) Kreeka Vabariigis välja antud eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1981. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud eriarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe.

(4) Järgnevates liikmesriikides välja antud eriarsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1986. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud eriarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe:
1) Hispaania Kuningriik;
2) Portugali Vabariik.

(5) Hispaania Kuningriigis enne 1. jaanuari 1995. a välja antud arsti diplom on eriarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos Hispaania Kuningriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga spetsialisti sobivustesti sooritamise kohta.

(6) Enne 1. jaanuari 1995. a arsti diplomit omaval isikul on õigus töötada perearstina, kui ta on samas liikmesriigis alustanud tegevust perearstina enne 31. detsembrit 1994. a. Nimetatud isiku kvalifikatsiooni tõendab:
1) diplom;
2) päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõend, mis kinnitab isiku õigust töötada perearstina.

(7) Järgnevates liikmesriikides välja antud eriarsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1994. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud eriarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe:
1) Austria Vabariik;
2) Islandi Vabariik;
3) Norra Kuningriik;
4) Rootsi Kuningriik;
5) Soome Vabariik.

(8) Liechtensteini Vürstiriigi kodanikule Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi poolt välja antud eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. maid 1995. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud eriarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe.

(9) Šveitsi Konföderatsioonis välja antud eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. juunit 2002. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud eriarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe.

(10) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. aprill 1992. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis eriarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tegutsenud eriarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui oli Saksa Demokraatlikus Vabariigi erialakoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe.

(11) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud eriarsti diplom või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis eriarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Leedu Vabariigis eriarstina.

(12) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud eriarsti diplomi või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis eriarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Läti Vabariigis eriarstina.

(13) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud eriarsti diplom või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis eriarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Sloveenia Vabariigis eriarstina.

(14) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud eriarsti diplom või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis eriarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis eriarstina.

(15) Järgnevates liikmesriikides välja antud eriarsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. maid 2004. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud eriarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe:
1) Küprose Vabariik;
2) Läti Vabariik;
3) Leedu Vabariik;
4) Malta Vabariik;
5) Poola Vabariik;
6) Sloveenia Vabariik;
7) Slovakkia Vabariik;
8) Tšehhi Vabariik;
9) Ungari Vabariik.

§ 6. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud eriarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille puhul on nõutav lisakoolitusperioodi läbimine

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse isikule, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandanud eriarstiabi eriala, mida ei ole nimetatud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus või juhul, kui isiku poolt omandatud eriala automaatselt ei tunnustata.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Tervishoiuametile koos registreerimistaotlusega järgmised kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid:
1) diplom;
2) õppekava ja selle eesti- või ingliskeelne tõlge;
3) töötamist tõendav dokument;
4) lisakoolituse ja erialase täienduskoolituse läbimist tõendavad dokumendid.

(3) Tervishoiuamet võrdleb taotleja õppekava vastavust Eestis nõutava eriarstiabi koolitusele kehtestatud nõuetele ning võttes arvesse isiku töökogemust, läbitud lisakoolitusi ja erialase täienduskoolituse kestust, määrab vajadusel kooskõlastatult Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga lisakoolitusperioodi valdkonnad ja pikkuse vastaval eriarstiabi erialal. Läbitud koolitust arvestatakse isiku tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise menetlemisel.

3. peatükk
HAMBAARSTI JA ERIHAMBAARSTI KVALIFIKATSIOONI TÕENDAVATE DOKUMENTIDE LOETELU

§ 7. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist

(1) Hambaarsti kvalifikatsiooni tõendab vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud diplom, mille nimetus on toodud käesoleva määruse lisas 3.

(2) Hambaarsti diplom, mille nimetus erineb käesoleva määruse lisas 3 loetletud sama Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi diplomi nimetusest, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi väljaandnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesoleva määruse lisas 3 loetletud diplomiga samaväärsena.

§ 8. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist.

(2) Järgnevates liikmesriikides välja antud hambaarsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 28. jaanuari 1980. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina:
1) Belgia Kuningriik;
2) Iiri Vabariik;
3) Luksemburgi Suurhertsogiriik;
4) Madalmaade Kuningriik;
5) Prantsuse Vabariik;
6) Saksamaa Liitvabariik;
7) Taani Kuningriik;
8) Ühendkuningriik.

(3) Kreeka Vabariigis välja antud hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1981. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.

(4) Itaalia Vabariigis välja antud hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 28. juulit 1984. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.

(5) Portugali Vabariigis välja antud hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1986. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.

(6) Hispaania Kuningriigis välja antud hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1991. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.

(7) Järgnevates liikmesriikides välja antud hambaarsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1994. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina:
1) Islandi Vabariik;
2) Norra Kuningriik;
3) Rootsi Kuningriik;
4) Soome Vabariik.

(8) Liechtensteini Vürstiriigi kodanikule Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi poolt välja antud hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. maid 1995. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.

(9) Austria Vabariigis välja antud hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1999. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.

(10) Šveitsi Konföderatsioonis välja antud hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. juunit 2002. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.

(11) Itaalia Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 28. jaanuari 1980. a, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Itaalia Vabariigis hambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Itaalia Vabariigis hambaarstina.

(12) Itaalia Vabariigis arsti diplom, mis tõendab ülikoolis arstiõppe läbimist ajavahemikus 28. jaanuar 1980 kuni 31. detsember 1984, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend hambaarsti sobivustesti sooritamise kohta;
2) tõend Itaalia Vabariigis hambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
3) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Itaalia Vabariigis hambaarstina.

(13) Austria Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1994. a, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Austria Vabariigis hambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Austria Vabariigis hambaarstina.

(14) Hispaania Kuningriigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1986. a, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Hispaania Kuningriigis hambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Hispaania Kuningriigis hambaarstina.

(15) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis hambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Saksamaa Liitvabariigis hambaarstina.

(16) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud hambaarsti diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis hambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Leedu Vabariigis hambaarstina.

(17) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud hambaarsti diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis hambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Läti Vabariigis hambaarstina.

(18) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud hambaarsti diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis hambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Sloveenia Vabariigis hambaarstina.

(19) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis, Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis enne 1. maid 2004. a väljaantud arsti diplom või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis hambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis hambaarstina.

(20) Järgnevates liikmesriikides välja antud hambaarsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. maid 2004. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina:
1) Küprose Vabariik;
2) Läti Vabariik;
3) Leedu Vabariik;
4) Malta Vabariik;
5) Poola Vabariik;
6) Sloveenia Vabariik;
7) Slovakkia Vabariik;
8) Tšehhi Vabariik;
9) Ungari Vabariik.

§ 9. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis erihambaarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist

(1) Ortodondi kvalifikatsiooni tõendab vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud diplom, mille nimetus on toodud käesoleva määruse lisas 4.

(2) Erihambaarsti diplom, mille nimetus erineb käesoleva määruse lisas 4 loetletud sama Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi diplomi nimetusest, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi väljaandnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesoleva määruse lisas 4 loetletud diplomiga samaväärsena.

§ 10. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis erihambaarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle erihambaarsti kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist.

(2) Järgnevates liikmesriikides välja antud eriarsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 28. jaanuari 1980. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud erihambaarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe:
1) Iiri Vabariik;
2) Madalmaade Kuningriik;
3) Prantsuse Vabariik;
4) Saksamaa Liitvabariik;
5) Taani Kuningriik;
6) Ühendkuningriik.

(3) Kreeka Vabariigis välja antud erihambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1981. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud erihambaarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe.

(4) Järgnevates liikmesriikides välja antud erihambaarsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1994. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud erihambaarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe:
1) Norra Kuningriik;
2) Rootsi Kuningriik;
3) Soome Vabariik.

(5) Liechtensteini Vürstiriigi kodanikule Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi poolt välja antud erihambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. maid 1995. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud erihambaarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe.

(6) Šveitsi Konföderatsioonis välja antud erihambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. juunit 2002. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud erihambaarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe.

(7) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud erihambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis erihambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tegutsenud erihambaarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui oli Saksa Demokraatlikus Vabariigi erialakoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe.

(8) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud erihambaarsti diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis erihambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Leedu Vabariigis erihambaarstina.

(9) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud erihambaarsti diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis erihambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Läti Vabariigis erihambaarstina.

(10) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud erihambaarsti diplom või erihambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis erihambaarstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Sloveenia Vabariigis erihambaarstina.

(11) Järgnevates liikmesriikides välja antud erihambaarsti diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. maid 2004. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud erihambaarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe:
1) Küprose Vabariik;
2) Läti Vabariik;
3) Leedu Vabariik;
4) Malta Vabariik;
5) Poola Vabariik;
6) Sloveenia Vabariik;
7) Ungari Vabariik.

§ 11. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud erihambaarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille puhul on nõutav lisakoolitusperioodi läbimine

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse isikule, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandanud erihambaarstiabi eriala, mida ei ole nimetatud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus või juhul, kui isiku poolt omandatud eriala automaatselt ei tunnustata.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Tervishoiuametile koos registreerimistaotlusega järgmised kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid:
1) diplom;
2) õppekava ja selle eesti- või inglisekeelne tõlge;
3) töötamist tõendav dokument;
4) lisa- ja erialase täienduskoolituse läbimist tõendavad dokumendid.

(3) Tervishoiuamet võrdleb taotleja õppekava vastavust Eestis nõutava erihambaarsti koolitusele kehtestatud nõuetele ning võttes arvesse isiku töökogemust, läbitud lisakoolitusi ja erialase täienduskoolituse kestust, määrab vajadusel kooskõlastatult Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga lisakoolitusperioodi valdkonnad ja pikkuse vastaval erihambaarsti erialal. Läbitud koolitust arvestatakse isiku tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise menetlemisel.

3. peatükk
ÜLDÕE KVALIFIKATSIOONI TÕENDAVATE DOKUMENTIDE LOETELU

§ 12. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud üldõe kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist

(1) Üldõe kvalifikatsiooni tõendab vastavas Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsis liikmesriigis välja antud diplom, mille nimetus on toodud käesoleva määruse lisas 5.

(2) Üldõe diplom, mille nimetus erineb käesoleva määruse lisas 5 loetletud sama Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi diplomi nimetusest, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi väljaandnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesoleva määruse lisas 5 loetletud diplomiga samaväärsena.

§ 13. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud üldõe kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle üldõe kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist.

(2) Järgnevates liikmesriikides välja antud üldõe diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 27. juunit 1979. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena:
1) Belgia Kuningriik;
2) Iiri Vabariik;
3) Itaalia Vabariik;
4) Luksemburgi Suurhertsogiriik;
5) Madalmaade Kuningriik;
6) Prantsuse Vabariik;
7) Saksamaa Liitvabariik;
8) Taani Kuningriik;
9) Ühendkuningriik.

(3) Kreeka Vabariigis välja antud üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1981. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena.

(4) Järgnevates liikmesriikides välja antud üldõe diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1986. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena:
1) Hispaania Kuningriik;
2) Portugali Vabariik.

(5) Järgnevates liikmesriikides välja antud üldõe diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1994. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena:
1) Austria Vabariik;
2) Islandi Vabariik;
3) Norra Kuningriik;
4) Rootsi Kuningriik;
5) Soome Vabariik.

(6) Liechtensteini Vürstiriigi kodanikule Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi poolt välja antud üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. maid 1995. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena.

(7) Šveitsi Konföderatsioonis välja antud üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. juunit 2002. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena.

(8) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis üldõena tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Saksamaa Liitvabariigis üldõena.

(9) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud üldõe diplom või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis üldõena tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Leedu Vabariigis üldõena.

(10) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud üldõe diplom või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis üldõena tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Läti Vabariigis üldõena.

(11) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud üldõe diplom või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis üldõena tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Sloveenia Vabariigis üldõena.

(12) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud üldõe diplom või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis üldõena tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis üldõena.

(13) Järgnevates liikmesriikides välja antud üldõe diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. maid 2004. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena:
1) Küprose Vabariik;
2) Läti Vabariik;
3) Leedu Vabariik;
4) Malta Vabariik;
5) Sloveenia Vabariik;
6) Slovakkia Vabariik;
7) Tšehhi Vabariik;
8) Ungari Vabariik.

(14) Poola Vabariigis enne 1. maid 2004. a välja antud üldõe kvalifikatsiooni tõendavatest dokumentidest tunnustatakse järgmiseid dokumente:
1) bakalaureuse diplom õenduses «dyplom licencjata pielęgniarstwa» koos töötamist tõendava dokumendiga, mis kinnitab, et isik on tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud õena ja omab praktilise töö kogemust õendushoolduses;
2) meditsiinikooli keskharidusejärgne diplom õenduses «dyplom pielęgniarki albo pielęgniarki dyplomowanej» koos töötamist tõendava dokumendiga, mis kinnitab, et isik on tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul vähemalt viis järjestikust aastat töötanud õena ja omab praktilise töö kogemust õendushoolduses.

4. peatükk
ÄMMAEMANDA KVALIFIKATSIOONI TÕENDAVATE DOKUMENTIDE LOETELU

§ 14. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist

(1) Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendab vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud diplom, mille nimetus on toodud käesoleva määruse lisas 6.

(2) Ämmaemanda diplom, mille nimetus erineb käesoleva määruse lisas 6 loetletud sama Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi diplomi nimetusest, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi väljaandnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesoleva määruse lisas 6 loetletud diplomiga samaväärsena.

§ 15. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist.

(2) Järgnevates liikmesriikides välja antud ämmaemanda diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 23. jaanuari 1983. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana:
1) Belgia Kuningriik;
2) Iiri Vabariik;
3) Itaalia Vabariik;
4) Luksemburgi Suurhertsogiriik;
5) Madalmaade Kuningriik;
6) Prantsuse Vabariik;
7) Saksamaa Liitvabariik;
8) Taani Kuningriik;
9) Ühendkuningriik.

(3) Kreeka Vabariigis välja antud ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 23. jaanuari 1983. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.

(4) Järgnevates liikmesriikides välja antud ämmaemanda diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1986. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana:
1) Hispaania Kuningriik;
2) Portugali Vabariik.

(5) Järgnevates liikmesriikides välja antud ämmaemanda diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana:
1) Austria Vabariik;
2) Islandi Vabariik;
3) Norra Kuningriik;
4) Rootsi Kuningriik;
5) Soome Vabariik.

(6) Liechtensteini Vürstiriigi kodanikule Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi poolt välja antud ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. maid 1995. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämaemandana.

(7) Šveitsi Konföderatsioonis välja antud ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. juunit 2002. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.

(8) Hispaania Kuningriigis välja antud ämmaemandana diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1986. a, on ämmaemandana kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Hispaania Kuningriigis ämmaemandana tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Hispaania Kuningriigis ämmaemandana.

(9) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis ämmaemandana tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Saksamaa Liitvabariigis ämmaemandana.

(10) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis ämmaemandana tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Leedu Vabariigis ämmaemandana.

(11) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis ämmaemandana tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Läti Vabariigis ämmaemandana.

(12) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis ämmaemandana tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Sloveenia Vabariigis ämmaemandana.

(13) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis ämmaemandana tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis ämmaemandana.

(14) Järgnevates liikmesriikides välja antud ämmaemanda diplomid, mille omanikud alustasid õppekava läbimist enne 1. maid 2004. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isikud on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana:
1) Küprose Vabariik;
2) Läti Vabariik;
3) Leedu Vabariik;
4) Malta Vabariik;
5) Sloveenia Vabariik;
6) Slovakkia Vabariik;
7) Tšehhi Vabariik;
8) Ungari Vabariik.

(15) Poola Vabariigis enne 1. maid 2004. a välja antud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavatest dokumentidest, mis on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist, tunnustatakse järgmiseid dokumente:
1) bakalaureuse diplom ämmaemanda erialal «dyplom licencjata położnictwa» koos töötamist tõendava dokumendiga, mis kinnitab, et isik on tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana;
2) meditsiinikooli keskharidusejärgne diplom ämmaemanda erialal «dyplom położnej» koos töötamist tõendava dokumendiga, mis kinnitab, et isik on tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul vähemalt viis järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.

(16) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–9 ja 14 nimetatud liikmesriikides välja antud ämmaemanda diplomile, mis on väljastatud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist, on lisatud kutsepraktika tunnistus, tuleb eespool nimetatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele lisada tõend, mis kinnitab, et isik on dokumendi väljaandmisele eelneva viie aasta jooksul vähemalt kaks järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 16. Määruse kohaldamine

(1) Käesoleva määruse § 8 lõike 11 punktis 2, lõike 12 punktis 1, lõigete 13–14 punktides 2 ja lõike 19 punktis 2 nimetatud tõendit ei nõuta isikutelt, kes esitavad päritoluriigi pädeva organi poolt väljastatud tõendi, et on läbinud vähemalt kolme aasta pikkuse hambaarstiõppega võrdsustatud õppe.

(2) Käesoleva määruse paragrahvides 5 ja 10 nimetatud eriarsti ja erihambaarsti koolituse nõutavat kestust arvestatakse Eestis enne 1. maid 2004. a eriarsti või erihambaarsti erialal kehtestatud residentuuri kestusest lähtuvalt.

§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 31. detsembri 2001. aasta määrus nr 165 «Euroopa Liidu liikmesriikides kvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu» (RTL 2002, 8, 85).

§ 18. Määruse jõustumine

Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. maist 2004. a.

* Määruses on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu direktiividega: Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 77/452/EÜ 27. juuni 1977. a üldõdede diplomite, tunnistuste ja muude formaalse kvalifikatsiooni tõendite vastastikusest tunnustamisest, sealhulgas asutamisõiguse ja teenuse osutamise vabaduse tegeliku teostamise hõlbustamise meetmetest (Euroopa Liidu Teataja L 176, 15/07/1977, lk 1–7); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 78/686/EÜ 25. juuli 1978. a hambaarstide diplomite, tunnistuste ja muude formaalse kvalifikatsiooni tõendite vastastikusest tunnustamisest, sealhulgas asutamisõiguse ja teenuse osutamise vabaduse tegeliku teostamise hõlbustamise meetmetest (Euroopa Liidu Teataja L 233, 24/08/1978, lk 1–9); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 80/154/EÜ 21. jaanuar 1980. a ämmaemandate diplomite, tunnistuste ja muude formaalse kvalifikatsiooni tõendite vastastikusest tunnustamisest, sealhulgas asutamisõiguse ja teenuse osutamise vabaduse tegeliku teostamise hõlbustamise meetmetest (Euroopa Liidu Teataja L 33, 11/02/1980, lk 1–7); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 80/1273/EÜ 22. detsember 1980, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/154/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 375, 31/12/1980, lk 74); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 89/594/EÜ 30. oktoober 1989, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/686/EÜ, 77/452/EÜ ja 80/154/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 341, 23/11/1989, lk 19); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 89/595/EÜ 10. oktoober 1989, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/686/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 353, 23/11/1989, lk 30); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 90/658/EÜ 4. detsember 1990, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/686/EÜ, 77/452/EÜ ja 80/154/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 353, 17/12/1990 lk 73); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/16/EÜ 5. aprill 1993. a arstide diplomite, tunnistuste ja muude formaalse kvalifikatsiooni tõendite vastastikusest tunnustamisest, sealhulgas asutamisõiguse ja teenuse osutamise vabaduse tegeliku teostamise hõlbustamise meetmetest (Euroopa Liidu Teataja L 165, 07/07/1993, lk 1–24); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 97/50/EÜ 6. oktoober 1997, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/16/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 291, 24/10/1997, lk 35); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 98/21/EÜ 8. aprill 1998, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/16/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 119, 22/04/1998, lk 15); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 98/63/EÜ 3. september 1998, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/16/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 253, 15/09/1998, lk 24); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 1999/46/EÜ 21. mai 1999, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/16/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 139, 02/06/1999, lk 25); Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2001/19/EÜ 14. mai 2001, millega muudetakse nõukogu direktiive 93/16/EÜ, 78/686/EÜ, 77/452/EÜ ja 80/154/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 206, 31/07/2001, lk 1); Kreeka Vabariigi liitumislepingu lisa, mis käsitleb liitumise tingimusi, muudatusi lepingus hambaarstide ja õdede kvalifikatsiooni osas; Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi liitumislepingu lisa, mis käsitleb liitumise tingimusi, muudatusi lepingus hambaarstide, õdede ja ämmaemandate kvalifikatsiooni osas; Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi liitumislepingu lisa, mis käsitleb liitumise tingimusi, muudatusi lepingus arstide, hambaarstide, õdede ja ämmaemandate kvalifikatsiooni osas.
Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2; riigisekretäri 13. mai 2004. a resolutsioon nr 17-1/0404309.)

Minister Marko POMERANTS

Kantsler Maarja MÄNDMAA

 

Nr	Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ja Šveitsi Vabariik	Kvalifikatsiooni tõendava dokumendi nimetus	Väljaandev institutsioon	Kvalifikatsiooniga kaasnev tõend
1.	Belgia Kuningriik	1. Diploma van vroedvrouw/ 2. Diplôme d'accoucheuse (1; 2; diplomid ämmaemanda kutse omistamise kohta)	1. De erkende opleidingsinstituten/les établissements d'enseignement 2. De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Ie Jury compétent d'enseignement de la Communauté française (1 ; 2 meditsiinikoolid)
2.	Taani Kuningriik	Bevis for bestået jordemodereksamen (tunnistus riikliku ämmaemanda eksami sooritamise kohta)	Danmarks jordemoderskole (Taani ämmaemandate eksamikomisjon)
3.	Saksamaa Liitvabariik	Zeugnis über die staatliche Prüfung für Hebammen und Entbindungspfleger (tunnistus riikliku ämmaemanda eksami sooritamise kohta)	Staatlicher Prüfungsausschuss (Riiklik Eksamikomisjon)
4.	Kreeka Vabariik	1.Πτυχίο Τμήματος Μαιευτικής Τεχνολογικών Εκπαιδευτικών Ιδυμάτων (T.E.I.) 2. Πτυχίο του Τμήματος Μαιών της Ανωτέρας Σχολής Στελεχών Υγείας και Κοινων. Πρόνοιας (ΚΑΤΕΕ) 3. Πτυχίο Μαίας Ανωτέρας Σχολής Μαιών (1; 2; 3 ämmaemanda diplom)	1.Τεχνολογικά Εκπαιδευτικά Ιδρύματα (T.E.I.) 2. ΚΑΤΕΕ Υπουργείου Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων 3. Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας (1; 2; 3; meditsiinikoolid)
5.	Hispaania Kuningriik	Título de matrona / asistente obstétrico (matrona) / enfermería obstétrica–ginecológica (ämmaemanda tiitel/ ämmaemanda diplom)	Ministerio de Educación y Cultura (Haridus- ja Teadusministeerium)
6.	Prantsuse Vabariik	Diplôme de sage-femme (ämmaemanda diplom)	L`Etat (pädev riigiorgan)
7.	Iirimaa Vabariik	Certificate in Midwifery (ämmaemanda registreerimistunnistus)	An Bord Altranais (Õdede Amet)
8.	Itaalia Vabariik	Diploma d’ostetrica (ämmaemanda diplom)	Schools recognised by State (riiklikult tunnustatud koolid)
9.	Luksemburgi Suurhertsogiriik	Diplôme de sage-femme (ämmaemanda diplom)	Ministère de l'Education nationale, de la Formation professionnelle et des Sports (tervishoiuministri poolt moodustatud eksamikomisjon)
10.	Madalmaade Kuningriik	Diploma van verloskundige (ämmaemanda diplom)	Door het Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport erkende opleidingsinstellingen (tervishoiuministri poolt moodustatud eksamikomisjon)
11.	Austria Vabariik	Hebammen-Diplom (ämmaemanda diplom)	Hebammenakademie / Bundeshebammenlehranstalt (ämmaemandate akadeemia)
12.	Portugali Vabariik	1. Diploma de enfermeiro especialista em enfermagem de saúde materna c obstétrica 2. Diploma/carta de curso de estudos superiores especializados em enfermagem de saúde materna e obstétrica 3. Diploma (do curso de pós-licenciatura) de especialização em enfermagem de saúde materna e obstétrica (1; 2; 3 ämmaemanda diplom)	1. Escolas de Enfermagem 2. Escolas Superiores de Enfermagem 3. Escolas Superiores de Enfermagem; Escolas Superiores de Saúde (1; 2; 3 meditsiinikoolid)
13.	Soome Vabariik	1. Kätilön tutkinto / barnmorskeexamen 2. Sosiaali- ja terveysalan ammattikorkeakoulututkinto, kätilö (AMK) / yrkeshögskoleexamen inom hälsovård och det sociala området, barnmorska (YH) (1; 2 ämmaemanda diplom)	1. Terveydenhuolto-oppilaitokset / hälsovårdsläroanstalter 2. Ammattikorkeakoulut / yrkeshögskolor (1; 2 õenduskolledz)
14.	Rootsi Kuningriik	Barnmorskeexamen (ämmaemanda diplom)	Universitet eller högskola (õenduskolledz)
15.	Ühendkuningriik	Statement of registration as a Midwife on part 10 of the register kept by the United Kingdom Central Council for Nursing, Midwifery and Health visiting (ämmaemanda registreerimistunnistus)	(pädev asutus)
16.	Tšehhi Vabariik	1. Diplom o ukončení studia ve studijním programu ošetřovatelství ve studijním oboru porodní asistentka (bakalář, Bc.) (ämmaemanda diplom) 2. Diplom o ukončení studia ve studijním oboru diplomovaná porodní asistentka (diplomovaný specialista, DiS.) (sertifitseeritud ämmaemanda diplom)	1. Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem (riigi poolt tunnustatud ülikool) 2. Vyšší odborná škola zřízená nebo uznaná státem (riigi poolt tunnustatud parameedikute kolledz)	1. Vysvědčení o státní závěrečné zkoušce (riigieksamite tunnistus) 2. Vysvědčení o absolutoriu (lõputunnistus)
17.	Ungari Vabariik	Szülésznő bizonyítvány (ämmaemanda tunnistus)	Iskola/főiskola (kool või kolledz)
18.	Sloveenia Vabariik	Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov “diplomirana babica / diplomirani babičar” (diplom, millega omistatakse ämmaemanda tiitel)	1. Univerza (ülikool) 2. Visoka strokovna šola (ülikooli kolledz)
19.	Slovakkia Vabariik	1. Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu “bakalár z pôrodnej asistencie” (“Bc.”) (bakalaureuse kraad ämmaemanduses koos lõpueksami tunnistusega) 2. Absolventský diplom v študijnom odbore diplomovaná pôrodná asistentka (sertifitseeritud ämmaemanda diplom koos suulise eksami sooritamise tunnistusega)	1. Vysoká škola (kõrgkool) 2. Stredná zdravotnícka škola (riigi poolt tunnustatud kool)
20.	Poola Vabariik	Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku położnictwo z tytułem “magister położnictwa” (magistri kraad ämmaemanduses)	1. Uniwersytet Medyczny (meditsiini ülikool) 2. Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego (Jagiellonia Ülikooli arstiteaduskond)
21.	Malta Vabariik	Lawrja jew diploma fl- Istudji tal-Qwiebel (kraad või diplom ämmaemanduses)	Universita` ta’ Malta (Malta Ülikool)
22.	Läti Vabariik	Diploms par vecmātes kvalifikācijas iegūšanu (riiklik ämmaemanda diplom)	Māsu skolas (meditsiinikool)
23.	Leedu Vabariik	1. Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją ir profesinės kvalifikacijos pažymėjimas, nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją (kõrghariduse diplom, millega omistatakse üldõe ja ämmaemanda kvalifikatsioon) 2. Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją ir profesinės kvalifikacijos pažymėjimas, nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją (diplom, millega omistatakse üldõe ja ämmaemanda kvalifikatsioon) 3. Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją (diplom, millega omistatakse ämmaemanda kvalifikatsioon)	1. Universitetas (ülikool) 2. Kolegija (kolledz) 3. Kolegija (kolledz)	1. Pažymėjimas, liudijantis profesinę praktiką Akušerijoje (ämmaemanda praktilise koolituse tunnistus) 2. Pažymėjimas, liudijantis profesinę praktiką Akušerijoje (ämmaemanda praktilise koolituse tunnistus)
24.	Küprose Vabariik	Δίπλωμα στο μεταβασικό πρόγραμμα Μαιευτικής (diplom ämmaemanda õppe lõpetamise kohta)	Νοσηλευτική Σχολή (meditsiinikool)
25.	Islandi Vabariik	1. Embættispró í ljósmóðurfræði 2. Próf í ljósmæðrafræðum (ämmaemanda diplom)	1. Hàskóli ĺslands (ülikool) 2. Ljósmæðraskóli ĺslands (Islandi Ämmaemandate Kool)
26.	Liechtensteini Vürstiriik	Käesoleva määruse lisas 7 nimetatud dilomid, mis on välja antud teiste liikmesriikide poolt
27.	Norra Kuningriik	Vitnemål for bestått jordmorutdanning (ämmaemanda diplom)	Høgskole (õenduskolledž)
28.	Šveitsi Vabariik	sage-femme diplômée, diplomierte Hebamm, levatrice diplomata (ämmaemanda diplom)	Conférence des directeurs cantonaux des affaires sanitaires’ (pädev asutus)