1. Kinnitada:

1) Õisu maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Õisu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Õisu maastikukaitseala valitsejaks Viljandi Maavalitsus.

Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 1998. a määrusega nr 78

Õisu maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Õisu maastikukaitseala (edapidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. a määrusega nr  218 «Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis» (ENSV Teataja 1959, 36, 182) kaitse alla võetud Õisu Tehnoloogilise Piimandustehnikumi pargi, Viljandi Rajooni RSN TK 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 «Looduse kaitsest Viljandi rajoonis» kaitse alla võetud Õisu põrguoru ja Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 «Loodushoiust Viljandi maakonnas» kaitse alla võetud Õisu järvekaitseala ning Õisu rahnude ja kivikülvi baasil. Maastikukaitseala eesmärgiks on kaitsta Õisu ümbruse vaheldusrikast loodust, seal esinevaid geoloogilisi vaatamisväärsusi ja haruldasi liike.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Õisu maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Õisu metskonna 1990. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas 1939. aasta Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte ettenähtud ja tähistamata liiklusteel ning parklas on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud ning looduskaitsenõuetele vastavatel metsa- ja põllumajandustöödel.

9. Kaitsealal on keelatud:

1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud eraõiguslikul maal oma tarbeks liiva ja kruusa võtmine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;

2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

3) jäätmete ladustamine;

4) veemootorspordiga tegelemine.

10. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine.

11. Jahipidamine ja kalapüük on kaitsealal lubatud vastavalt neid reguleerivatele õigusaktidele.

12. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

2) maakorralduskava kinnitamine;

3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;

4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

5) projekteerimistingimuste esitamine;

6) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;

7) rahvaürituste (üle 50 osalejaga) korraldamine. Kaitseala valitseja nõusolekut ei ole vaja rahvaürituste korraldamisel Õisu pargi piiranguvööndis.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab raieloataotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

15. Kaitsealale jäävate üksikobjektide kaitset korraldatakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse üldeeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:

1) Õisu jõeoru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Halliste vallas Õisu Tehnikumi kasutuses olev riigimaa osa, mille piir kulgeb Õisu pargi piirist mööda Vidva oja kirde suunas kuni paisjärveni ning selle lõunakallast kuni Õisu teeni. Sealt jätkub piir mööda teemaa idapiiri kuni metsaservani ja seejärel mööda metsa ja kultuurmaa vahelist piiri itta, jätkudes mööda Kalvre talu lõuna-, ida- ja kirdepiiri kuni metsaservani ning seejärel mööda metsa ja kultuurmaa vahelist piiri edelasse ja lõunasse kuni paisjärveni. Piir jätkub mööda paisjärve põhjakallast ja Vidva oja Õisu pargi piirini;

2) Ariva metsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Halliste vallas Õisu metskonna metsakvartalid 101, 102 ja 103 (nii riigi kui ka talude Loovi 23, Kissa 7, 6, A-26, A-27, A-28, 62 ja 63 maa osa).

18. Peale käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6--12 lubatud tegevuste on kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajaliku või seda objekti mittekahjustava tegevusena kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud:

1) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;

2) tegevus poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks;

3) metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Kaitsealal on 3 piiranguvööndit:

1) Õisu järve piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Halliste vallas Õisu järv, Sultsi--Abja-Paluoja teest lääne poole jääva Õisu Tehnikumi kasutuses oleva maa, talude A 12, A 6, Järve A 5 (kahes osas), A 4 (kahes osas), A 10, A 18, A 7, A 11, A 49, A 38, A 41, A 43, A 37 (kahes osas), 22A, 7, 2, 5B, 8B, A 32, Adra (23), Egla (26), Ületee (A 36), Sillaotsa (A 31), A 56, A 33, A 57, A 55, A 54, A 53, A 34, Kaubi (XXV), XVIII ja XVII kaitsealale jäävad osad;

2) Õisu pargi piiranguvöönd, kuhu kuulub Halliste vallas Õisu tehnikumi kasutuses olev maa, mille piir kulgeb Sultsi--Abja-Paluoja teelt mööda Vidva oja vasakpoolset haru ja temasse suubuvat kraavi kagusse kuni Õisu teeni, seejärel mööda nimetatud tee teemaa lääneserva põhja suunas ning mööda Õisu pargi kõige põhjapoolsemat teerada kuni Vidva oja parempoolse haruni ning mööda seda kuni Sultsi--Abja-Paluoja teeni;

3) Soo-otsa piiranguvöönd, kuhu kuulub Halliste vallas Soo-otsa talu maa kaitsealale jääv osa.

22. Piiranguvööndis on keelatud Õisu järve kalda ulatuses (200 meetrit veepiirist) uute ehitiste püstitamine, millest lähtuv kahjulik mõju ulatub veekaitsevööndini.

23. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

24. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

25. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

26. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 1998. a määrusega nr 78

Õisu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Õisu maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Halliste vallas Sultsi--Abja-Paluoja tee ja Vidva oja parempoolse haru ristumiskohast põhja poole mööda nimetatud tee teemaa ja Mõõnaste-2 maaparandusobjekti lääneserva kuni talu A 12 lahusmaatüki kagunurgani. Edasi ühtib piir talude A 12, A 6, A 5, A 4, A 10, A 18 ja A 7 lahusmaatükkide idapiiriga, talu A 11 lahusmaatüki ida- ja loodepiiriga kuni Õisu järveni. Piir jätkub mööda metsa ja põõsastiku vahelist piiri talude A 49, A 38, A 41, A 43 ja A 37 lahusmaatükkidel kuni talu 22 A lahusmaatüki kagupiirini. Edasi kulgeb piir mööda talu 22 A lahusmaatüki kagu-, ida- ja põhjapiiri, jätkudes lõunasse mööda kraave talude 7 ja 2 lahusmaatükkidel kuni talu 5 B lahusmaatüki piirini. Edasi kulgeb piir mööda talu 5 B lahusmaatüki kirde- ja põhjapiiri ning talu 8 B lahusmaatüki põhjapiiri, mööda Kõpu jõe idakallast kuni talu 32 lahusmaatüki loodepiirini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud lahusmaatüki loode- ja edelapiiri, talu A 81 lahusmaatüki idapiiri kuni metsaservani, sealt jätkub piir Adra (23) ja Egla (26) talude maal mööda põõsastiku ja metsa vahelist piiri kuni Egla (26) talu maal asuva magistraalkraavini. Piir jätkub mööda nimetatud kraavi kagu suunas kuni talu A 53 lahusmaatüki loodepiirini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud talu ja talu A 4 lahusmaatükkide edelapiiri kuni talude A 4 ja A 34 lahusmaatükke ning Kaubi (XXV) maad läbiva kraavini ja edasi mööda nimetatud kraavi kuni Õisu järveni. Sealt jätkub piir mööda Kaubi (XXV) talu kirdepiiri, Saare (A 45) talu loodepiiri, mööda Kõpu jõge kuni Sultsi--Abja-Paluoja teeni. Piir jätkub mööda selle tee teemaa läänepiiri kuni Vidva oja vasakpoolse haruni ning seejärel mööda seda ja temasse suubuvat kraavi kagusse kuni Õisu teeni. Edasi jätkub piir mööda nimetatud tee teemaa lääneserva põhja suunas ja mööda Õisu pargi kõige põhjapoolsemat teerada kuni Vidva oja parempoolse haruni. Edasi kulgeb piir mööda Vidva oja kirde suunas kuni paisjärveni ning selle lõunakallast kuni Õisu teeni. Sealt jätkub piir mööda selle tee teemaa idapiiri lõunasse kuni metsaservani ja seejärel mööda metsa ja kultuurmaa vahelist piiri itta, jätkudes mööda Kalvre talu lõuna-, ida- ja kirdepiiri kuni metsaservani ning seejärel mööda metsa ja kultuurmaa vahelist piiri edelasse ja lõunasse kuni paisjärveni. Piir jätkub mööda paisjärve põhjakallast ja Vidva oja parempoolset haru kuni Sultsi--Abja-Paluoja teeni.

Lahustükina kuulub Õisu maastikukaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Halliste vallas mööda Õisu metskonna kvartali 103 ida- ja põhjapiiri, kvartali 102 põhjapiiri, kvartali 101 põhja-, lääne- ja lõunapiiri ning kvartalite 102 ja 103 lõunapiiri kuni kvartali 103 kagunurgani.

Teise lahustükina kuulub Õisu maastikukaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Halliste vallas Soo-otsa talu maa põhjanurgast mööda nimetatud talu maa kirde- ja idapiiri kuni ristumiseni loode-kagusuunalise pinnasteega. Edasi kulgeb piir mööda seda teed ja Soo-otsa talu maa loodepiiri kuni nimetatud talu maa põhjanurgani. Kaitsealasse ei kuulu Soo-otsa talu õuemaa.

Õisu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Õisu metskonna 1990. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja 1939. aasta Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

]]>