Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Pihla-Kaibaldi ja Rattagu looduskaitsealade ning Kukka maastikukaitseala moodustamine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Vastu võetud 29.04.1998 nr 89

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323) paragrahvi 5 lõigete 3 ja 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Moodustada Pihla­Kaibaldi ja Rattagu looduskaitsealad ning Kukka maastikukaitseala.

2. Kinnitada:

1) Pihla­Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Pihla­Kaibaldi looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

3) Rattagu looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

4) Rattagu looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

5) Kukka maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

6) Kukka maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

3. Määrata Pihla­Kaibaldi ja Rattagu looduskaitsealade ning Kukka maastikukaitseala valitsejaks Hiiu Maavalitsus.

Pihla­Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eeskiri

1. Pihla­Kaibaldi looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on loodud Kesk-Hiiumaa soode ja metsakoosluste ning sealsete kaitsealuste looma- ja taimeliikide kaitseks.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Pihla­ Kaibaldi looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Kärdla, Nõmba ja Kõrgessaare metskondade 1986. aasta puistuplaanide ja NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte ettenähtud liiklusteel ning parklas on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ja käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud ning looduskaitsenõuetele vastavatel metsatöödel.

9. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.

10. Kalapüük kaitsealal on keelatud. Ulukite arvukuse reguleerimine ja jahipidamine kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele ja jahikorralduse seadusele (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86, 1460).

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine;

2) projekteerimistingimuste esitamine;

3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;

4) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

5) maakorralduskava kinnitamine;

6) geoloogilised uuringud;

7) rahvaürituste (üle 50 osalejaga) korraldamine.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.

14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

16. Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:

1) Sakkasoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Pühalepa vallas Kärdla metskonna kvartalid 118 (riigimaa, sealhulgas Alatu metsavahikoha (A27) maa osas), 129 (riigimaa, sealhulgas Alatu metsavahikoha (A27) lahusmaatüki osas) ja 137, Nõmba metskonna kvartalid 6, 7, 8 ja 15 (ainult eraldis 1; nii riigimaa kui ka kinnistu A43 lahusmaatüki osas) ning Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartalid 116, 117, 125 (ainult eraldised 6--11 ja 15--22 täielikult ning eraldiste 5 ja 14 Pihla peakraavist ida poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistu Kaibalde (XLIV) maa ja kinnistu A28 lahusmaatüki osas), 126 (nii riigimaa kui ka kinnistu Kaibalde (XLIV) maa osas), 127, 128, 133 (ainult eraldised 6--11 täielikult ning eraldiste 2 ja 5 Pihla peakraavist ida poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistu Kaibalde (XLIV) maa ja kinnistute A35 ja A36 lahusmaatükkide osas), 134 (nii riigimaa kui ka kinnistute A36 ja A37 lahusmaatükkide osas), 135 ja 136 ja Nõmba metskonna kvartalid 3 (ainult eraldis 3 täielikult ning eraldise 11 Pihla peakraavist kirde poole jääv osa; kinnistu A35 lahusmaatüki osas), 4 (ainult eraldised 1--5 ja 7--11 täielikult ning eraldiste 6 ja 17 Pihla peakraavist põhja poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A34, A35, A37, A38, A39 ja A40 lahusmaatükkide osas), 5 (ainult eraldised 1--4 ja 6--8 täielikult ning eraldise 5 Pihla peakraavist põhja poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A39, A40 ja A43 lahusmaatükkide osas) ja 14 (ainult eraldis 2; kinnistu A43 lahusmaatüki osas);

2) Pihla soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Kõrgessaare vallas Nõmba metskonna kvartalid 9, 10 (nii riigimaa, sealhulgas Tagavaramaa (lit. B) ja Tagavaramaa (lit. H) kui ka kinnistute Uueniidi (A173), Karjamaa (A175) ja 194 lahusmaatükkide osas), 16 (riigimaa, sealhulgas Tagavaramaa (lit. H) maa osas), 63 (ainult eraldise 16 Pihla turbakarjääri sissesõidutee teemaa idapiirist ida poole jääv osa; kinnistu A156 lahusmaatüki osas), 64 (ainult kinnistute A144, A150, A152 ja A154 lahusmaatükkide maa ja kinnistu A156 lahusmaatüki Pihla turbakarjääri sissesõidutee teemaa idapiirist ida poole jääv osa), 65 (ainult eraldised 1--5), 78 (ainult eraldised 1--4; kinnistute Kargu (A133), Kutsari (A134), Teola (A138), Kiltri (A139) ja A144 lahusmaatükkide osas), 79 (ainult eraldised 1--4 täielikult ning eraldise 5 kinnistu Aruselja (57) edelapiiri mõttelisest sirgjoonelisest kagusuunalisest pikendusest edela poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute Putku (131) ja Kargu (A133) lahusmaatükkide osas) ja 98 (ainult kinnistute A144, A150, A152, A154 ja A156 lahusmaatükkide osas) ning Kõrgessaare metskonna kvartalid 157 (ainult eraldised 2--12 täielikult ning eraldiste 1 ja 13 kaitsealale jääv osa) ja 158 (ainult eraldised 11, 13 ja 14);

3) Põdrapao sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartalid 111 (ainult eraldised 1--12; nii riigimaa kui ka kinnistu A147 lahusmaatüki osas) ja 122 (ainult eraldised 3--5 ja 18--22 täielikult ning eraldise 2 loode-kagusuunalisest vahesihist kirde poole jääv osa);

4) Kaibaldi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartalid 57, 58, 67, 68, 78, 79 ja 80 täielikult ning kvartalite 56, 65, 66 ja 77 Kaibaldi teest ida poole jääv osa.

17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6--11 lubatud ja järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul:

1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

2) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitseala tarbeks;

3) teede ja jalgradade hooldustööd;

4) teaduslikult põhjendatud tööd veereþiimi looduslikkuse tagamiseks;

5) ulukite arvukuse reguleerimine Sakkasoo, Pihla soo ja Põdrapao sihtkaitsevööndis ning jahipidamine Kaibaldi sihtkaitsevööndis;

6) kraavide hooldustööd;

7) Kaibaldi sihtkaitsevööndis metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile (välja arvatud Kärdla metskonna kvartali 58 eraldistel 3 ja 4, kvartali 66 eraldisel 3, kvartali 68 eraldistel 2 ja 4 ning kvartali 80 eraldistel 2 ja 3, kus metsaökosüsteemi areng tagatakse üksnes loodusliku protsessina), kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

18. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega:

Sakkasoo, Pihla soo ja Põdrapao sihtkaitsevööndis -- looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina;

Kaibaldi sihtkaitsevööndis -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

19. Sakkasoo, Pihla soo ja Põdrapao sihtkaitsevööndi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Kaitsealal on üks piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Pühalepa vallas Nõmba metskonna kvartalid 15 (ainult eraldised 1--18 täielikult ning eraldise 19 Tubala--Määvli teest loode poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute Lemendi (XXIX), Peetri (XXX) ja Vidriku (XXXa) maa ja kinnistute A43, A44 ja A45 lahusmaatükkide osas), 21 (ainult eraldiste 1 ja 2 Tubala­Määvli teest loode poole jääv osa; kinnistute Lemendi (XXIX) ja Peetri (XXX) maa osas), 22 (ainult eraldised 1, 2 ja 9 täielikult ning eraldiste 3, 4 ja 10 Tubala­Määvli teest loode poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistu Vidriku (XXXa) maa osas), 66, 67 ja 68 (nii riigimaa kui ka kinnistu Lemendi (XXIX) maa ja kinnistu Peetri (XXX) lahusmaatüki osas), Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartalid 102 (ainult eraldis 10 täielikult ning eraldiste 9 ja 22 riigimaale jääv osa), 103, 115 (nii riigimaa kui ka kinnistu Kaibalde (XLIV) maa osas), 122 (ainult eraldised 1 ja 6--17 täielikult ning eraldise 2 loode-kagusuunalisest vahesihist edela poole jääv osa; kinnistute A147, A148, A167, A141, A158, A163, A150 ja A153 lahusmaatükkide osas), 124, 125 (ainult eraldised 1--4, 12 ja 13 täielikult ning eraldiste 5 ja 14 Pihla peakraavist lääne poole jääv osa), 130 (kinnistute A158, A163, A150, A153, A28, A12, A21, A23, A24, A25, A26, A27, A33 ja A10 lahusmaatükkide osas), 131 (nii riigimaa kui ka kinnistute A12, A1, A29, A10, A11, A7, A8, A9, A33, A2 ja A4 lahusmaatükkide osas), 132 (nii riigimaa kui ka kinnistute A2, A8, A9 ja A4 lahusmaatükkide osas) ja 133 (ainult Pihla peakraavist lääne poole jääv osa) ning Nõmba metskonna kvartalid 1 (nii riigimaa kui ka kinnistute A2, A4, A6, A5, A22, A3, A13, A169, A170, A166 ja A15 lahusmaatükkide osas), 2 (nii riigimaa kui ka kinnistute A6, A5, A22, A3, A13, A169, A170, A166 ja A172 lahusmaatükkide osas), 3 (ainult eraldised 1, 2 ja 4--10 täielikult ning eraldise 11 Pihla peakraavist edela poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A35, A34, A33 ja A32 lahusmaatükkide osas), 4 (ainult eraldised 12--16 täielikult ning eraldiste 6 ja 17 Pihla peakraavist lõuna poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A32, A33, A34, A38, A39, A40 ja A41 lahusmaatükkide osas), 5 (ainult eraldise 5 Pihla peakraavist edela poole jääv osa; kinnistu A43 lahusmaatüki osas), 11 (nii riigimaa kui ka kinnistute A172, A174, A175, A23, A24 ja A25 lahusmaatükkide osas), 12 (nii riigimaa kui ka kinnistute A24, A25, A26, A27, A18, A17, A28, A29, A30, A31, A32 ja A33 lahusmaatükkide osas), 13 (nii riigimaa kui ka kinnistute Peetri (XXX) ja Lemendi (XXIX) maa ja kinnistute A32, A31, A30, A29, A28, A18, A41 ja A42 lahusmaatükkide osas), 14 (ainult eraldised 1 ja 3--11; kinnistu Peetri (XXX) maa ja kinnistute A41, A42, A43 ja A44 lahusmaatükkide osas), 17 (nii riigimaa, sealhulgas Tagavaramaa (lit. B) ja Tagavaramaa (lit. H) kui ka kinnistute 194, A498, A22, A21, A23, A20 ja Karjamaa (A175) lahusmaatükkide osas), 18 (nii riigimaa kui ka kinnistu Lemendi (XXIX) maa ja kinnistute Peetri (XXX), A21, A20, A19, A23, A24, A25, A26, A18 (kahes osas), A17 ja A15 lahusmaatükkide osas), 19 (nii riigimaa kui ka kinnistu Lemendi (XXIX) maa ja kinnistute Peetri (XXX), A15, A17 ja A18 lahusmaatükkide osas), 20 (ainult eraldised 1--10 ja 12 täielikult ning eraldiste 18 ja 19 Tubala­Määvli teest lääne poole jääv osa; kinnistute Lemendi (XXIX) ja Peetri (XXX) maa osas), 78 (ainult eraldised 5--13; nii riigimaa kui ka kinnistute Kiltri (A139) ja A144 lahusmaatükkide osas), 79 (ainult eraldis 16 täielikult ning eraldiste 13, 15 ja 17 Aruselja teest lõuna poole jääv osa, eraldise 5 Aruselja teest lõuna poole ja Aruselja (52) kinnistu edelapiiri mõttelisest sirgjoonelisest kagusuunalisest pikendusest ida poole jääv osa ning eraldise 6 kaitsealale jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistu Aruselja (52) maa osas), 80 (ainult eraldiste 1 ja 2 kaitsealale jääv osa; kinnistu Aruselja (52) maa osas), 98 (ainult kaitsealale jääv riigimaa osa), 99 (nii riigimaa kui ka kinnistute A144 ja Kiltri (A139) lahusmaatükkide osas), 100 (ainult eraldised 1--5 täielikult ning eraldiste 6 ja 7 Aruselja teest edela poole jääv osa), 128 (ainult eraldise 7 Osjanõmme teest põhja poole jääv osa), 129 (ainult eraldised 2--6 täielikult ning eraldiste 1 ja 8 Osjanõmme teest põhja poole jääv osa), 133 (ainult eraldised 1--4), 134 (ainult eraldised 2--6 täielikult ning eraldiste 1, 7 ja 13--15 kaitsealale jääv osa) ja 135 (ainult eraldis 1 täielikult ning eraldiste 2 ja 7 põhja-lõunasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa) ning Kõrgessaare metskonna kvartalid 116 (ainult eraldised 6--10 täielikult ning eraldiste 3--5 kaitsealale jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A141, A158, A163, A150 ja A153 lahusmaatükkide osas) ja 158 (ainult eraldised 1--10 ja 12; nii riigimaa kui ka kinnistute A28, A27, A33 (kahes osas), A8, A9, A2, A4, A6, A5, A16, A18, A20, A15, A17 ja A19 lahusmaatükkide osas).

22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--11 keelatud ning järgmine tegevus:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud eramaa omanikul liiva- ja kruusavõtt oma tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;

4) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

6) jäätmete ladustamine.

23. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:

1) uute ehitiste püstitamine ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;

2) jahipidamine.

24. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; maastikuilme säilitamine).

25. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja või teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

26. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Pihla­Kaibaldi looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Pihla­Kaibaldi looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartali 103 põhjanurgast mööda kvartali 103 kirdepiiri ja kvartalite 116 ja 117 loodepiiri ning edasi Pühalepa vallas mööda Kärdla metskonna kvartali 118 loode- ja kirdepiiri, kvartalite 129 ja 137 kirdepiiri ja edasi mööda Nõmba metskonna kvartali 8 kirdepiiri kagu suunas kuni Tubala­ Määvli teeni. Edasi kulgeb piir mööda Tubala­Määvli tee teemaa läänepiiri edela suunas (ületades Pühalepa ja Kõrgessaare valla vahelise piiri ning jätkudes Kõrgesssaare vallas) kuni kvartali 20 kagupiirini, edasi mööda kvartalite 20 ja 19 kagupiiri ning edasi Pühalepa vallas mööda kvartali 68 kirde- ja kagupiiri, kvartalite 67 ja 66 kagupiiri ja edasi Kõrgessaare vallas mööda kvartali 80 eraldise 2 lõunapiiril kulgevat kraavi kuni ristumiseni nimetatud eraldist läbiva põhja-lõunasuunalise kraaviga. Piir jätkub mööda nimetatud kraavide ristumiskohta ja kinnistu Aruselja (52) maa läänenurka ühendavat mõttelist sirgjoont kagu suunas läbi kvartalite 80 ja 79 kuni kinnistu Aruselja (52) maa läänenurgani ning edasi mööda nimetatud kinnistu läänepiiri lõuna suunas kuni Aruselja teeni ning edasi mööda seda ida ja kagu suunas kuni Nõmba metskonna kvartali 135 eraldise 9 põhjanurgani ning edasi mööda kirde-edelasuunalist pinnasteed edela suunas läbi kvartalite 135 ja 134 Osjanõmme teeni. Piir jätkub mööda Osjanõmme teed läbi kvartalite 134, 133 ja 129, 128 ja 98 kuni kvartali 98 edelapiirini, edasi mööda kvartali 98 edelapiiri ja kvartali 63 kagupiiri kuni Pihlasoo turbakarjääri sissesõidutee teemaa idapiirini ning edasi mööda seda loode suunas kuni kinnistu A156 lahusmaatüki loodepiirini ning edasi mööda kinnistute A156, A154, A152, A150 ja A144 lahusmaatükkide loodepiiri kvartali 65 edelapiirini. Piir jätkub mööda kvartali 65 edelapiiri kuni Pihla turbakarjääri piirini ning edasi mööda seda kirde, loode ja edela suunas kuni Kõrgessaare metskonna kvartali 157 eraldise 18 kirdenurgani ning edasi mööda nimetatud eraldise kirdenurka ja Kõrgessaare metskonna kvartali 150 eraldise 13 kagunurka ühendavat mõttelist sirgjoont loode suunas kuni eraldise 13 kagunurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 157 lääne- ja loodepiiri kuni kvartali 116 eraldist 3 läbiva idapoolseima loode-kagusuunalise kraavini, edasi mööda nimetatud kraavi ja selle mõttelist sirgjoonelist loodesuunalist pikendust loode suunas läbi kvartali 116 kuni nimetatud kvartali loodepiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 116 loodepiiri kirde suunas ja Kärdla metskonna kvartalite 122 ja 111 edelapiiri loode suunas, mööda kvartali 111 loodepiiri kirde suunas kuni vahesihini kvartali 111 eraldise 12 idapiiril, edasi mööda seda kuni kvartali 122 loodepiirini, edasi mööda kvartali 122 loode- ja kirdepiiri, kvartali 131 loodepiiri, kvartali 132 edelapiiri, kvartali 124 edela- ja loodepiiri, kvartali 125 loodepiiri ja kvartali 115 edelapiiri kvartali 115 läänenurgani ning edasi mööda kinnistu Kaibalde (XLIV) ja põlise riigimetsamaa vahelist piiri kuni kvartali 102 loodepiirini ning edasi mööda kvartalite 102 ja 103 loodepiiri kuni Kärdla metskonna kvartali 103 põhjanurgani.

Pihla­Kaibaldi looduskaitseala lahustüki piir kulgeb Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartali 58 põhjanurgast mööda kvartalite 58 ja 68 kirdepiiri, kvartali 80 kirde- ja kagupiiri ning kvartalite 79 ja 78 kagupiiri kuni Kanapeeksi teeni ning edasi mööda nimetatud tee teemaa idapiiri põhja suunas läbi kvartalite 77, 65, 66 ja 56 kuni kvartali 56 loodepiirini ning edasi mööda kvartalite 56, 57 ja 58 loodepiiri kuni kvartali 58 põhjanurgani.

Pihla­Kaibaldi looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Kärdla, Nõmba ja Kõrgessaare metskondade 1986. aasta puistuplaanide ja NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Rattagu looduskaitseala kaitse-eeskiri

1. Rattagu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on loodud bioloogiliselt mitmekesiste vanade väljakujunenud põlis- ja loodusmetsakoosluste ning jugapuude kasvukoha kaitseks.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Rattagu looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse.

4. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Luidja metskonna 1986. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata seeni ja marju ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Jalgratastega liiklemine ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte ettenähtud ja tähistamata liiklusteel ning parklas on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatööde tegemisel.

8. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal keelatud.

9. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

3) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;

4) geoloogilised uuringud;

5) korraldada rahvaüritusi (osalejate arvuga üle 50 inimese).

10. Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd;

2) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

3) valikraie tegemine Luidja metskonna kvartali 25 eraldistes 4, 5, 6 ja 12.

11. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

12. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; metsaökosüsteemi areng loodusliku protsessina ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine).

13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.

14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

15. Rattagu kaitseala maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

16. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes oma pädevuse piires on õigustatud tegutsema kaitsealal ka iseseisvalt.

17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Rattagu looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Rattagu looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kõrgessaare vallas Luidja metskonna kvartali 24 loodenurgast piki Kärdla­Ristna maantee teemaa lõunaserva kirde suunas kuni talu A595 maa piirini. Edasi kulgeb piir piki talude A595, A355 edelapiiri ja talu A343 läänepiiri ning selle mõttelist sirgjoonelist pikendust lõuna suunas kuni kvartali 34 eraldist 7 läbiva pinnasteeni. Edasi piki pinnasteed lääne suunas kuni kvartali 33 loodepiirini. Sealt kulgeb piir piki kvartali 33 loodepiiri kirde suunas kuni kvartali 24 edelapiirini ja siis piki kvartali 24 edelapiiri loode suunas kuni kvartali 24 loodenurgani.

Rattagu maastikukaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Luidja metskonna 1986. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Kukka maastikukaitseala kaitse-eeskiri

1. Kukka maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on loodud Hiiumaal asuva allikalise madalsoo ja selle bioloogilise mitmekesisuse kaitseks.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Kukka maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kogu kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse.

4. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

6. Inimestel on lubatud viibida, marju ja seeni korjata ning jahti pidada kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal keelatud, v.a maaomanikul omal maal.

8. Jalgratastega liiklemine ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte ettenähtud ja tähistamata liiklusteel ning parklas on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel.

9. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;

3) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

5) rajada metsakultuure;

6) korraldada rahvaüritusi (osalejate arvuga üle 50 inimese).

10. Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on kaitsealal lubatud järgmine koosluste ja liikide säilimiseks vajalik või neid mittekahjustav tegevus:

1) olemasolevate teede, jalgradade ja kraavide hooldustööd;

2) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

3) teaduslikult põhjendatud tööd veereþiimi looduslikkuse tagamiseks;

4) raietööd vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

5) teede, õhuliinide ja muude rajatiste ning mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

11. Poollooduslike koosluste esinemisalal nende ilme ja liigilise mitmekesisuse tagamiseks on kohustuslik järgmine tegevus: niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kuni kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning veekaitse).

14. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.

15. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

16. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja või teised selleks volitatud isikud, kes oma pädevuse piires on õigustatud tegutsema kaitsealal ka iseseisvalt.

17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Kukka maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Kukka maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Pühalepa vallas Palade­Kõlunõmme tee ning talude Mihkel Sülluste (115) ja Siimu Tüür (110) vahelise piiri lõikumispunktist piki Palade­Kõlunõmme tee teemaa edelaserva kagu suunas kuni Uue Tuuliku (A350) talu maa kirdenurgani, sealt piki talude Uue Tuuliku (A350) ja Uue Tuuliku (A351) maa põhjapiiri kuni Uue Tuuliku (A351) talu maa loodenurgani ja mööda nimetatud talu maa läänepiiri kuni talu 181 maa kirdenurgani ning edasi mööda mõttelist sirgjoont kirde suunas Palade­Kõlunõmme teeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud tee teemaa edelaserva kuni kirde-edelasuunalise elektriliini trassini, piki liinitrassi loodeserva edela suunas kuni elektriliinide ristumiskohani talu Partsi (A9) maal. Edasi kulgeb piir mööda liinitrassi kirdeserva loode suunas kuni ristumiseni Kokla (A359) talu lahusmaatüki läänepiiriga. Piir jätkub põhja suunas mööda nimetatud lahusmaatüki läänepiiri ning selle lahusmaatüki loodenurka ja Uunga (A360) talu maa edelanurka ühendavat mõttelist sirgjoont, edasi Uunga (A360) talu maa lõuna-, ida- ja põhjapiiri kuni nimetatud talu maa loodenurgani. Piir jätkub põhja suunas piki Laasi (170) talu lahusmaatüki lääne- ja põhjapiiri kuni Andrus Aru (122) talu maa lõunapiirini ning mööda seda ida suunas kuni pinnasteeni. Edasi kulgeb piir mööda pinnasteed põhja suunas kuni Andrus Aru (122) talu maa põhjapiirini ja ida suunas piki nimetatud talu maa ja Andruse (A372) talu maa lahustüki põhjapiiri kuni viimati nimetatud lahusmaatüki kirdenurgani. Edasi kulgeb piir mööda mõttelist sirgjoont kagu suunas läbi Pärt Laudi (116), Sülluste (A346) ja Mihkel Sülluste (115) talude maa kuni Siimu Tüüri (110) talu maa läänenurgani. Piir jätkub kirde suunas piki Mihkel Sülluste (115) ja Siimu Tüüri (110) talude maa vahelist piiri kuni Palade­Kõlunõmme teeni.

Kukka maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.