Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määruse nr 267 «Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine» muutmine ja täiendamine

Vastu võetud 05.05.1998 nr 91

Maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 9 lõike 9, paragrahvi 22¹ lõike 6, paragrahvi 22³ lõigete 9 ja 10, paragrahvi 22⁴ lõike 8 ning paragrahvi 23 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määruse nr 267 «Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine» (RT I 1996, 77, 1372; 85, 1522; 1997, 20, 332; 1998, 11, 137) preambula ja sõnastada järgmiselt:

«Maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 9 lõike 9, paragrahvi 22¹ lõike 6, paragrahvi 22³ lõigete 9 ja 10, paragrahvi 22⁴ lõike 8 ning paragrahvi 23 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:».

2. Kinnitada Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korra» muudatused ja täiendused (juurde lisatud).

«Maa ostueesõigusega erastamise korra» muudatused ja täiendused

1. Punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

«1. Käesolev kord reguleerib maareformi seaduse paragrahvi 20 lõikes 1 nimetatud maa ostueesõigusega erastamist.».

2. Punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7. Ostueesõigusega saavad maad erastada maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikes 1, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979; 1996, 36, 738; 1997, 1, 2; 13, 210) paragrahvi 18 lõikes 1 ning Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse (RT I 1997, 81, 1363) paragrahvi 14 lõikes 8 nimetatud isikud, arvestades maareformi seaduse paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi, tingimusel, et eelnimetatud isikud on maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitanud hiljemalt 1. jaanuariks 1998. a. Maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduses fikseeritud erastatava maa pindala suurendamine ei ole lubatud.».

3. Korda täiendatakse punktiga 7¹ järgmises sõnastuses:

«7¹. Juhul kui ehitis erastatakse või omandatakse muul viisil pärast 1. jaanuari 1998. a vallasasjana, on ehitise omandajal õigus saada maaomanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Kui ehitis võõrandatakse pärast 1. jaanuari 1998. a vallasasjana ja ehitise võõrandaja on hiljemalt 1. jaanuariks 1998. a esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse, milles toodud erastamiseks taotletava maa pindala on arvestatud kas omandaja ehitise juurde kuuluvate või teise isiku omandis oleva ehitise juurde kuuluvate katastriüksuste moodustamise algatamisel, viiakse nimetatud katastriüksuste moodustamine lõpule 1. jaanuariks 1998. a esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduste alusel.».

4. Punkti 8 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Tõendis peab olema näidatud avaldaja nimi, avalduse registreerimise aeg ja registreerimisnumber ning avalduses näidatud erastatava maa asukoht ja pindala.».

5. Punkti 11 alapunkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7) kui avaldaja taotleb katastriüksuse moodustamist plaani- ja kaardimaterjali alusel, samuti juhul, kui avaldaja taotleb istanduse, sealhulgas maareformi seaduse paragrahvi 12¹ lõikes 2 nimetatud istanduse aluse maa erastamist ja puudub võimalus muude istanduse omandiõigust tõendavate dokumentide esitamiseks, siis avaldaja kinnitus selle kohta, et erastatavale maale jäävad üksnes talle kuuluvad ehitised või taimestik, ning erastatavale maale jäävate objektide loetelu;».

6. Punkti 11 täiendatakse alapunktiga 8 järgmises sõnastuses:

«8) muud käesolevas korras nimetatud dokumendid.».

7. Punkti 11 eelviimane ja viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Isik, kes soovib maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõigete 6 või 6¹ alusel tasuda maa ostueesõigusega erastamisel erastamisväärtpaberites rohkem kui pool erastatava maa maksumusest, peab vastava soovi fikseerima maa ostueesõigusega erastamise avalduses. Rahandusministeeriumi õiendi eluruumide erastamise käigus või õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel laekunud erastamisväärtpaberite ja nende kasutamise kohta nõuab välja erastamise korraldaja.».

8. Punkti 13 alapunkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) määrab käesoleva korra punktides 13¹ ja 13² sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid. Juhul kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid linnades ja teistel tiheasustusega aladel kindlaks planeerimis- ja ehitusseaduses (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) sätestatud korras, väljaspool nimetatud alasid aga Vabariigi Valitsuse poolt maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 9 ja paragrahvi 10 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.»;

9. Punkti 13 alapunkti 3 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Väljaspool linna ja sellega võrdsustatud ala piire paikneva elamu, suvila või aiamaja juures olev kuni 1000 m² pindalaga maa loetakse ostueesõigusega erastamisel kogu ulatuses elamumaaks ning erastamishinna määramisel on sel juhul aluseks hinnatsooni elamumaa ühe ruutmeetri maksustamishind. Elamu, suvila või aiamaja juures oleva üle 1000 m² pindalaga maa erastamisel määratakse 1000 m² ületava pinna maksumus eksplikatsioonijärgse kõlvikulise jaotuse olemasolul vastavalt kõlvikule, nimetatud jaotuse puudumisel kasutatakse alusena hinnatsooni haritava maa väärtust.».

10. Korda täiendatakse punktidega 13¹ ja 13² järgmises sõnastuses:

«13¹. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks nimetab kohalik omavalitsus vastavalt oma asjaajamise korrale ametniku(d) või organi(d), kellel on õigus koostada ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut. Vastavad volitused saanud ametnik või organ koostab eelmises lauses nimetatud ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) käesoleva korra punktis 13² sätestatut arvestades. Piiride kulgemise ettepanek antakse taotlejale, kes tellib ettepaneku alusel katastriüksuse moodustamise. Maa ostueesõigusega erastamist taotleval isikul on õigus esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited piiride kulgemise ettepanekule. Ettepanekule kirjutab alla ettepaneku koostaja. Samal kaardil (plaanil) võib koostada mitme ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku, sellisel juhul antakse igale taotlejale eelnimetatud ettepaneku koostaja poolt allakirjutatud ettepaneku koopia.

Ettepanekut ei koostata, kui maa ostueesõigusega erastamine toimub olemasoleva plaani- või kaardimaterjali alusel (käesoleva korra punktid 20 ja 21), samuti juhul, kui ostueesõigusega erastatav katastriüksus moodustatakse Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a määrusega nr 88 (RT I 1997, 35, 542) kinnitatud «Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra» kohaselt kohaliku omavalitsuse ametniku poolt. Ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus sätestatakse kohaliku omavalitsuse otsuses pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt.

13². Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramisel tuleb lisaks maareformi seaduses ning maareformiga seonduvates õigusaktides sätestatule arvesse võtta järgmist:

1) ENSV taluseaduse alusel või asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud õigusaktide alusel maad kasutav isik võib ostueesõigusega erastada kogu tema põlises või sellega võrdseks loetud kasutuses oleva maa, kui taluperemees ja maa tagastamise õigustatud subjekt ei sõlmi teistsugust kokkulepet. Kokkuleppe puudumine ei takista maa ostueesõigusega erastamist. Pärast kohaliku omavalitsuse otsusega ostueesõigusega erastatava maa täpse suuruse määramist sõlmitud kokkuleppeid arvesse ei võeta;

2) juhul kui sama maatüki ostueesõigusega erastamist taotlevate isikute hulgas ei ole maareformi seaduse paragrahvi 22¹ lõikes 2² nimetatud subjekti, jagatakse nimetatud maatükk nende vahel nii pindala kui ka väärtust ja maakorraldusnõudeid arvestades võimalikult võrdselt;

3) juhul, kui mitu isikut, kellest vähemalt üks on maareformi seaduse paragrahvi 22¹ lõikes 2² nimetatud subjekt, taotlevad ostueesõigusega erastamiseks sama maad, viib kohalik omavalitsus nimetatud maa ostueesõigusega erastaja määramiseks läbi suulise enampakkumise.

Enampakkumise läbiviimiseks fikseeritakse kaardil enampakkumise objektiks oleva maa piirid ja määratakse enampakkumise alghind. Enampakkumise alghinnaks on maa maksustamishind, millele lisatakse kasvava metsa olemasolul selle maksumus. Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada enampakkumisest osavõtjatele osavõtutasu suurusega kuni 1000 krooni. Osavõtutasu tagastatakse üksnes juhul, kui enampakkumine nurjus osavõtjatest mitteolenevatel põhjustel. Käesoleva alapunkti alusel läbiviidaval enampakkumisel tagatisraha ei määrata. Kohalik omavalitsus teatab enampakkumise korraldamisest enampakkumisel osalemise õigust omavatele isikutele tähitud kirjaga vähemalt üks kuu ette. Kirjas peavad sisalduma andmed enampakkumise toimumise täpse koha ja aja kohta, samuti enampakkumise objektiks oleva maa suuruse ja enampakkumise alghinna kohta, ning juhul, kui on kehtestatud osavõtutasu, siis ka selle suurus ja tasumise kord. Kirjale lisatakse kaardi, millel on fikseeritud enampakkumise objektiks oleva maa piirid, koopia. Enampakkumisele kutsutud isikutel on eelnevalt õigus tutvuda enampakkumise seisukohalt oluliste dokumentidega. Tähitud kiri saadetakse maa ostueesõigusega erastamise avalduses märgitud aadressil. Mõne enampakkumisele kutsutud isiku mitteilmumine, ka juhul, kui puuduvad andmed teate kättesaamise kohta, ei takista enampakkumise läbiviimist. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab kohalik omavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Enampakkumise komisjon kontrollib enne pakkumismenetluse juurde asumist enampakkumisest osa võtta soovivate isikute õigust osaleda enampakkumisel. Enampakkumisel osalejad registreeritakse. Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada enampakkumise läbiviimise täpne kord. Juhul kui sellist korda kehtestatud ei ole, rakendatakse Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 268 (RT I 1996, 78, 1385) kinnitatud «Maa enampakkumisega erastamise korras» (edaspidi enampakkumisega erastamise kord) suulise enampakkumise kohta sätestatut. Juhul kui eelnimetatud sätted ja käesolev kord on vastuolus, rakendatakse käesolevat korda. Enampakkumise võitjaks loetakse kõrgeima pakkumise teinud osaleja. Enampakkumise käik protokollitakse. Enampakkumise protokollile kirjutavad alla enampakkumise läbiviinud komisjoni liikmed ja enampakkumise võitja. Juhul kui enampakkumise võitja keeldub protokollile alla kirjutamast, rakendatakse enampakkumisega erastamise korras sätestatut. Sama kehtib ka enampakkumise tulemuste kinnitamise ja protestide esitamise ning läbivaatamise kohta;

4) Vabariigi Valitsuse poolt maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 3 alusel kinnitatud loetelusse arvatud istanduse aluse ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suurus ja piirid määratakse samadel alustel rajatiste juures erastatava maa suuruse ja piiridega. Maareformi seaduse paragrahvis 12¹ nimetatud istanduse omanikul on õigus erastada tagastamise käigus vabaks jääv istandusealune maa enne maareformi seaduse jõustumist tekkinud maakasutusõiguse piirides. Juhul kui maakasutusõiguse piirid on määramata, määrab erastatava maa suuruse ja piirid kindlaks kohalik omavalitsus, arvestades, et maareformi seaduse paragrahvis 12¹ nimetatud istanduse omanikul on õigus ostueesõigusega erastada üksnes istandusealust maad;

5) juhul kui elamu ja loomakasvatushoone (hoonete kompleks) moodustavad ühtse kompleksi, ei anna see õigust täiendava kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jääva maa ostueesõigusega erastamiseks loomakasvatushoone juurde;

6) elamu-, korteri-, garaaþi-, suvila- või aiandusühistu liikmete ühiskasutuses olevaks maaks loetakse nimetatud ühistu maakasutusõiguse piiridesse jäävat maad, mis ei ole määratletud ühistu liikme ehitise juurde kuuluva krundina või ehitisealuse või selle teenindamiseks vajaliku maana või ühistu liikme ehitise juurde kuuluva maana;

7) piirnevateks vabadeks maadeks maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 2 mõttes loetakse selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endisi kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele;

8) maa erastamisel võib läbi viia ümberkruntimise vastavalt maakorraldusseadusele (RT I 1995, 14, 169; 59, 1006; 1996, 36, 738) või ümberplaneerimise vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele. Sel juhul erastatakse maa ümberkruntimiskava või detailplaneeringu alusel;

9) juhul kui väljaspool linna piire asuva elamuga ühtse kompleksi moodustavad ehitised paiknevad mitme tagastamisele kuuluva endise kinnistu territooriumil ja elamu omanik ning maa tagastamise õigustatud subjekt ei lepi kokku teisiti, määratakse elamu juurde kuuluv ostueesõigusega erastatav maa selle endise kinnistu maast, millel asub elamu. Teisest endisest tagastamisele kuuluvast kinnistust erastatakse elamu omanikule vastavale kinnistule jääva ehitise sihipäraseks kasutamiseks vajalik maa, kusjuures tootmiseks vajalikku maad eelnimetatud maa hulka ei arvata.».

11. Punkti 15 kuues jaotis muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«-- maa maksustamishind;».

12. Punkti 15 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kui erastamise korraldaja on maareformi seaduse paragrahvi 22² lõike 2 alusel volitanud riigi nimel ostueesõigusega erastamist korraldama kohalikku omavalitsust, siis peab kohaliku omavalitsuse otsus sisaldama ka käesoleva korra punkti 23 alapunktis 4 sätestatud andmeid (välja arvatud katastriüksuse nimi ja number).».

13. Punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«17. Pärast katastriüksuse registreerimist riigi maakatastris esitab katastripidaja erastamise korraldajale katastriüksuse registreerimist tõendava õiendi (1 eks), katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplari (1 eks) ja piiriprotokolli (1 eks). Katastripidaja poolt väljastatud õiend ja katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplar esitatakse kinnistusametile.».

14. Punkti 22 alapunkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) esitab erastamise korraldajale katastriüksuse registreerimist tõendava õiendi (1 eks) ja katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplari (1 eks). Katastripidaja poolt väljastatud õiend ja katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplar esitatakse kinnistusametile.».

15. Punkti 23 alapunkti 1 teine jaotis muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«-- kuni 31. detsembrini 1998. a on maa ostueesõigusega erastamisel müügihinnaks 1993. aasta maksustamishind. Kui kehtiv maksustamishind on väiksem kui 1993. aasta maa maksustamishind, on ostueesõigusega erastatava maa müügihinnaks kehtiv maa maksustamishind.».

16. Punkti 23 alapunkti 1 kolmandat jaotist täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kasvava metsa maksumust ei arvestata puistutel, mis on rajatud või kujundatud parkideks ning kuuluvad üldmaa (Üm) sihtotstarbe alaliiki;».

17. Punkti 23 alapunkti 1 neljandat jaotist täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses: «Väljaspool linna elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisel Eesti alalisele elanikule maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikes 2 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui erastatava maa pindala on 2 hektarit või väiksem, korrutatakse kogu maa müügihind koefitsiendiga 0,5. Juhul kui elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa pindala on suurem kui 2 hektarit, siis eelmises lauses nimetatud soodustuse rakendamiseks arvutatakse erastatava maaüksuse üldpinna hektari kaalutud keskmine maksustamishind, jagades maaüksuse maksustamishinna maaüksuse pindalaga ja erastatava maa müügihinnast lahutatakse erastatava maa ühe hektari kaalutud keskmine maksustamishind. Juhul kui väljaspool linna asuva elamu juurde maad ostueesõigusega erastav isik omab õigust nii maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikes 2 nimetatud elamu juurde erastatava maa osas kehtestatud soodustusele kui ka samas põllumajandusmaa ostueesõigusega erastamisel kehtestatud soodustusele, siis arvutatakse esmalt eelmises lauses kirjeldatud viisil erastatava maaüksuse üldpinna kaalutud keskmine maksustamishind ja seejärel korrutatakse põllumajandusmaa maksustamishind koefitsiendiga 0,5. Põllumajandusmaa ostueesõigusega erastamisel äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale, kes tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, ei ole sooduskoefitsiendi 0,5 rakendamise kordade arv piiratud.».

18. Punkti 23 alapunkti 1 kuues jaotis muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«-- järelevalvet järelmaksu tasumise üle korraldab maa erastamise korraldaja. Järelmaksu tasumine algab mitte hiljem kui kuus kuud pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ning tasumine peab toimuma kaks korda aastas võrdsete osadena maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks. Maaomanik võib väljaostuvõla täielikult või osaliselt tasuda enne graafikujärgset maksetähtaega. Ennetähtaegselt tasutud summalt intresse ei arvutata. Osalise ennetähtaegse tasumise korral jätkatakse edaspidi tasumist vastavalt maksegraafikule ning aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvutata.».

19. Punkti 23 alapunkti 1 seitsmes jaotis tunnistatakse kehtetuks.

20. Punkt 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«25. Maa müügileping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks. Ostuhinna järelmaksuga tasumise korral peab ostu-müügileping või selle lisa sisaldama maksegraafikut ning ostu-müügileping ja asjaõigusleping peavad sisaldama poolte kokkulepet ostetud maa riigile pantimise kohta. Vastav võlakohustus kantakse kinnistusraamatusse esimesel järjekohal asuva hüpoteegina. Samuti tuleb lepingus fikseerida ostja kohustus tasuda juhul, kui pärast maa müügilepingu sõlmimist selgub, et ostja ei vastanud sooduskoefitsiendi rakendamiseks või väljaostuvõla kustutamiseks, sealhulgas müügihinna vähendamiseks, vajalikele tingimustele, erastamise korraldaja erastamise eriarvele rahas kolmekordne seadusliku müügihinna ning soodustusega müügihinna vahe.».

21. Korda täiendatakse punktidega 26¹--26⁵ järgmises sõnastuses:

«26¹. Maa ostueesõigusega erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas täidab hüpoteegipidaja ülesandeid erastamise korraldaja. Erastamise korraldajaks käesoleva punkti mõttes on maavanem või Eesti Erastamisagentuur.

26². Erastamise korraldajal on õigus saada metsamajandamiskava koostajalt andmeid ostueesõigusega erastatava või erastatud maal kasvava metsa majandamiseks koostatud kava sisu kohta. Riigimetskond, kellele erametsaomanik on vastavalt metsaseaduse (RT I 1993, 69, 990; 1995, 53, 845; 57, 977; 1996, 49, 953; 1997, 42, 677) paragrahvi 10 lõike 4 punktile 1 kohustatud esitama raieteatise, edastab teatise kinnitatud koopia viivitamatult kinnisasja asukohajärgsele erastamise korraldajale. Juhul kui ostueesõigusega erastatud maal kasvava metsa metsamajandamiskava puudub, kinnitab metsaseaduse paragrahvi 10 lõikes 6 nimetatud isik raiemahu üksnes kinnisasja asukohajärgse erastamise korraldajaga või tema poolt volitatud isikuga kooskõlastatult. Raiemaht kinnitatakse ulatuses, mis võimaldab hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise koormatud kinnisasja arvel. Erastamise korraldajal on õigus kasutada kõiki seaduses sätestatud vahendeid koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise takistamiseks.

26³. Juhul kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik soovib kinnisasja jagamist, peab erastamise korraldaja kokkuleppel kinnisasja omanikuga nimetama jagamise tulemusena tekkivate osade väärtuse määramiseks hindaja(d). Juhul kui hindamisel selgub, et jagamisel osade väärtus langeb alla määra, mis tagab hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise, peab erastamise korraldaja asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) paragrahvi 356 lõike 2 alusel keelama kinnisasja jagamise. Juhul kui hindamise tulemusena selgub, et hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ei ole vajalik kõigi kinnisasja jagamisel tekkivate osade koormamine hüpoteegiga, koormatakse hüpoteegiga osad, mille väärtusest piisab kõigi hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kõik hindamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik.

26⁴. Erastamise korraldajal on õigus kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisummat kuni kahel korral vähendada vastavalt erastaja poolt väljaostuvõla tasumisele, kuid mitte varem, kui erastaja on väljaostuvõlast tasunud vähemalt 30%. Kõik hüpoteegisumma vähendamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik.

26⁵. Pärast maa väljaostuvõla ja sellega liidetud muude võlakohustuste ning kõrvalnõuete (hüpoteegiga tagatud nõuete) täielikku rahuldamist korraldab erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik asjaõigusseaduses sätestatud korras hüpoteegi kustutamise või koormatud kinnisasja omaniku vastava taotluse olemasolul hüpoteegi loovutamise koormatud kinnisasja omanikule. Kõik hüpoteegi kustutamise või loovutamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik.».

22. Punkti 27 täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses: «Maavanema poolt maa ostueesõigusega erastamisel kuulub maavanemale maareformi seaduse paragrahvi 23 lõikega 5 ning käesoleva punktiga antud volituste sisusse ka maa ostu-müügilepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimine Eesti Vabariigi nimel iseendaga.».

23. Korda täiendatakse punktidega 28¹--28⁹ järgmises sõnastuses:

«28¹. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 9 alusel saavad maa väljaostuvõla kustutamist, sealhulgas müügihinna vähendamist, taotleda füüsilised isikud, kelle laps on sündinud pärast 7. juunit 1996. a. Maa väljaostuvõla kustutamise, sealhulgas müügihinna vähendamise õigust, saab kasutada üks lapsevanematest. Maaomanikul on õigus maa väljaostuvõla kustutussummat kasutada mitme maatüki ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel erastamisega tekkinud väljaostuvõla kustutamiseks, sealhulgas müügihinna vähendamiseks, kui maaomaniku laps on sündinud pärast 7. juunit 1996. a.

28². Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 9 alusel väljaostuvõla kustutamiseks, sealhulgas müügihinna vähendamiseks, esitab vastavat õigust omav isik maa erastamise korraldajale avalduse, milles näidatakse ära, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist, sealhulgas müügihinna vähendamist, millises ulatuses taotletakse ning kinnitatakse, et kumbki vanematest ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise, sealhulgas müügihinna vähendamise õigust selle lapse eest. Taotlusele lisatakse lapse sünnitunnistuse kinnitatud koopia. Juhul kui avalduse esitaja või teine lapsevanem on osaliselt kasutanud selle lapse sünnist tulenevat väljaostuvõla kustutamise, sealhulgas müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud, sealhulgas müügihinda vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia.

28³. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikes 9 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui ostueesõigusega erastatava maa omandamiseks on ostu-müügileping sõlmitud, langetab maa erastamise korraldaja esitatud dokumentide põhjal otsuse maa väljaostuvõla kustutamise kohta. Otsus sisaldab viite lepingule (sõlmimise kuupäev, ostja nimi, väljaostuvõla suurus jms), mille alusel väljaostuvõlg tekkis, ja väljaostuvõla kustutamise põhimõtted (millises ulatuses, milliste maksetähtaegade osas jne.). Juhul kui väljaostuvõlg on väiksem kui 25 000 krooni, näidatakse otsuses ära ka kustutussumma kasutamata osa. Väljaostuvõla kustutamist alustatakse järelmaksu graafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast. Otsuse üks eksemplar saadetakse väljaostuvõla kustutamist taotlenud isikule ning teine lisatakse maa erastamist käsitlevatele dokumentidele.

28⁴. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikes 9 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui ostueesõigusega erastatava maa omandamiseks on ostu-müügileping sõlmimata, teeb maa erastamise korraldaja otsuse maa müügihinna vähendamise kohta. Otsus sisaldab andmeid müügihinna vähendamist taotlenud isiku ja ostu-müügilepingu objekti kohta ning viite müügihinna vähendamise alusele, müügihinna vähendamise põhimõtted ja vähendatud müügihinna suuruse. Juhul kui ostueesõigusega erastatava maa ja sellel kasvava metsa summaarne maksumus on 25 000 krooni või väiksem, loetakse kogu müügihind tasutuks ja väljaostuvõlg kustutatuks. Käesolevas punktis nimetatud otsus võib sisalduda ka käesoleva korra punktis 15 ja punkti 23 alapunktis 4 sätestatud erastamise korraldaja otsuses.

28⁵. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 10 alusel saavad maa väljaostuvõla kustutamist, sealhulgas müügihinna vähendamist kuni 25 000 krooni ulatuses, taotleda füüsilised isikud, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last.

28⁶. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 10 alusel väljaostuvõla kustutamiseks, sealhulgas müügihinna vähendamiseks, esitab vastavat õigust omav isik maa erastamise korraldajale avalduse, milles näidatakse, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist, sealhulgas müügihinna vähendamist, millises ulatuses taotletakse ning kinnitatakse, et teine neid lapsi kasvatav ja ülal pidav isik ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise, sealhulgas müügihinna vähendamise õigust nende laste eest. Taotlusele lisatakse laste sünnitunnistuste kinnitatud koopiad või lapsendamist tõendavad dokumendid. Juhul kui avalduse esitaja või teine samade laste kasvatamise ja ülalpidamisega tegelev isik on osaliselt kasutanud nende laste kasvatamisest ja ülalpidamisest tulenevat väljaostuvõla kustutamise, sealhulgas müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud, sealhulgas müügihinda vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia.

28⁷. Juhul kui maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 10 alusel väljaostuvõla kustutamise õigust omav isik on sõlminud müügihinna järelmaksuga tasumise tingimusega maa ostueesõigusega erastamise lepingu, toimub väljaostuvõla kustutamine käesoleva korra punktis 28³ sätestatud korras. Juhul kui maa ostueesõigusega erastamise leping on sõlmimata, toimub müügihinna vähendamine käesoleva korra punktis 28⁴ sätestatud korras.

28⁸. Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikes 9 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui maaomanikul on pärast 7. juunit 1996. a, kuid enne maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikes 9 sätestatud soodustuse kohaldamist reguleeriva Vabariigi Valitsuse õigusakti jõustumist sündinud laps ning maaomanik on tasunud kogu müügihinna, tagastatakse talle seadusest tulenev kustutussumma. Juhul kui müügihind on väiksem kui seadusest tulenev kustutussumma, tagastatakse ainult maa müügihinnale vastav summa. Kustutussumma tagastamiseks maaomanikule esitab erastamise korraldaja kooskõlas rahandusministri 15. mai 1997. a määrusega nr 36 (RTL 1997, 89, 526; 181/182, 991) kinnitatud «Erastamisväärtpaberitega arveldamise juhendi» punktidega 48 ja 49 taotluse erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarvele (kustutusarvele) laekunud erastamisväärtpaberi nimiväärtuse tagasikandmiseks.

28⁹. Maa erastamise korraldaja esitab vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424) paragrahvi 10 lõikele 6 aruandeid maa väljaostuvõlgade kustutamise või ostusumma vähendamise kohta.».

24. Punkti 29 alapunkti 2 täiendatakse pärast sõnu «müügihinna summast» sõnadega «, kuid mitte vähem kui 100 krooni;».

25. Punkt 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«30. Ostja tasub enne maa ostu-müügilepingu sõlmimist rahas kohaliku omavalitsuse arvele kohaliku omavalitsuse maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute kulud ning erastamise korraldaja arvele maa ostueesõigusega erastamise korraldaja kulud. Juhul kui maa ostueesõigusega erastamise korraldajaks on kohalik omavalitsus, tasutakse ka maa erastamise korraldaja kulud kohaliku omavalitsuse arvele. Riigilõivu tasub ostja vastavalt kehtestatud korrale ning kviitung riigilõivu tasumise kohta esitatakse vastavale kinnistusametile. Ostueesõigusega erastatava maa mõõdistamisega seotud kulude tasumine toimub vastavalt ostja ja maamõõtja vahelisele kokkuleppele. Maa ostueesõigusega erastamise kulusid maa ostuhinnast maha ei arvata.».

26. Korda täiendatakse punktidega 32¹--32⁴ järgmises sõnastuses:

«32¹. Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse (RT I 1997, 81, 1363) paragrahvi 14 lõike 8 alusel saavad tagastamise käigus vabaks jäävat maad täiendavalt ostueesõigusega erastada isikud, kellele maa tagastati või erastati ostueesõigusega enne 30. novembrit 1997. a, samuti isikud, kellele maa tagastati pärast eelnimetatud tähtpäeva või kellele maa kuulub tagastamisele ja kes esitasid avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks hiljemalt 1. jaanuariks 1998. a tingimusel, et nende poolt erastamiseks taotletava maaga vahetult külgneval katastriüksusel asub taotleja omandis olev elamu või loomakasvatushoone (hoonete kompleks). Maa loetakse tagastatuks või ostueesõigusega erastatuks enne 30. novembrit 1997. a üksnes juhul, kui vastav kanne kinnistusraamatusse on tehtud enne eelnimetatud tähtpäeva.

Maa täiendava ostueesõigusega erastamise õigust ei ole isikutel, kes on tagastatud või ostueesõigusega erastatud maa võõrandanud või kellele on maa tagasi saanud või ostueesõigusega erastanud isik selle võõrandanud.

32². Kui maa tagastati või kuulub tagastamisele või erastati ostueesõigusega kaasomandisse, on täiendava ostueesõigusega erastamise õigus kaasomanikel võrdeliselt neile tagastatud või erastatud osade suurusega. Juhul kui mõni isikutest, kelle kaasomandisse maa tagastati või kuulub tagastamisele või ostueesõigusega erastati, ei soovi täiendavalt maad omandada, on teistel kaasomanikel õigus nõuda vastavalt suurema osa ostueesõigusega erastamist.

32³. Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõikest 8 tuleneva täiendava ostueesõiguse kasutamiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitatud avaldusele lisada otsus maa tagastamise või ostueesõigusega erastamise kohta ning taotleja või tema volitatud esindaja poolt allkirjastatud kinnitus selle kohta, et erastamiseks taotletava maaga vahetult külgneval katastriüksusel asub taotleja omandis olev elamu või loomakasvatushoone (hoonete kompleks). Isik, kellel maa on enne 30. novembrit 1997. a tagastatud või ostueesõigusega erastatud, lisab erastamise avaldusele täiendavalt kinnistusraamatu väljavõtte. Isikud, kellele maa tagastamine ei ole veel otsustatud, lisavad ostueesõigusega erastamise avaldusele elamu või loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) omandiõigust tõendavad dokumendid ning taotleja või tema volitatud esindaja poolt allkirjastatud kinnituse selle kohta, et erastamiseks taotletava maaga vahetult külgneval katastriüksusel asub taotleja omandis olev elamu või loomakasvatushoone (hoonete kompleks). Muus osas toimub täiendava ostueesõigusega erastamise menetlus vastavalt käesolevas korras sätestatule, kusjuures maa tagastamise ja täiendava ostueesõigusega erastamise võib korraldada kohaliku omavalitsuse ühe otsusega.

32⁴. Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõikest 8 tulenevalt täiendavale ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suuruse ja piiride määramisel lähtutakse sellest, et:

1) varem ostueesõigusega erastatud või tagastatud või tagastamisele kuuluva maa ning täiendavalt ostueesõigusega erastatava maa suurus kokku ei või ületada 50 hektarit;

2) maa tagastamiseks ja täiendavaks ostueesõigusega erastamiseks tuleb moodustada eraldi katastriüksused.».

27. Punkti 35 täiendatakse alapunktiga 4 järgmises sõnastuses:

«4) kinnitus, et isik vastab maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikest 2 tuleneva soodustuse kohaldamiseks nõutavatele tingimustele juhul, kui isik ei ole vastavat kinnitust lisanud maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avaldusele.».

28. Punkti 36 alapunkti 1 täiendatakse pärast sõna «asukoht» sõnadega «ja pindala;».

29. Punkti 36 alapunkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarve, millele ettemaks tuleb tasuda;».

30. Punkti 36 täiendatakse alapunktiga 5 järgmises sõnastuses:

«5) vajadusel muud andmed.».

31. Korda täiendatakse punktidega 37--40 järgmises sõnastuses:

«37. Taotleja tasub teatises märgitud summa käesoleva korra punkti 36 alapunktis 3 nimetatud erastamisväärtpaberiarvele ning esitab panga poolt kinnitatud maksekorralduse koopia kohalikule omavalitsusele. Ettemaksu tasumist tõendavat maksekorralduse koopiat säilitatakse maa ostueesõigusega erastamise toimikus.

38. Kui ettemaksuna tasutud summa on üle 8 protsendi väiksem maa ostu-müügilepingus määratud maa müügihinnast, tasub maa erastaja ettemaksuna makstud summa ja maa ostu-müügilepingus määratud maa müügihinna vahe rahas või erastamisväärtpaberites ostu-müügilepingus sätestatud tingimustel ja tähtajaks. Eelnimetatud tingimused ja tähtaja määrab erastamise korraldaja arvestusega, et summa alla 2000 krooni kuulub tasumisele enne maa ostu-müügilepingu sõlmimist, summa 2000 või enam krooni tasumisel on erastajal õigus järelmaksule maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõigetes 7 ja 8 sätestatud alustel ja korras.

39. Ettemaksu tasunud isik, kes ei saa maad temast olenemata põhjustel ostueesõigusega erastada, võib esitada erastatava maa asukohajärgsele maavanemale taotluse ettemakstud summa tagastamiseks. Kui taotlus on põhjendatud, esitab maavanem kooskõlas rahandusministri 15. mai 1997. a määrusega nr 36 kinnitatud «Erastamisväärtpaberitega arveldamise juhendi» punktidega 48 ja 49 taotluse erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarvele (kustutusarvele) laekunud erastamisväärtpaberi nimiväärtuse tagasikandmiseks ettemaksu tasunud isiku arvele.

40. Maa ostueesõigusega erastamisel erastamisväärtpaberitega ettemaksu tasumisel teostatavate arveldustega seotud küsimustes on Rahandusministeeriumil õigus anda selgitusi.».