Teksti suurus:

Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2005
Avaldamismärge:RT I 2004, 41, 284

Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 05.05.2004 nr 183

Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 99, 579) § 5 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Kõrvemaa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125) looduskaitse alla võetud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a määrusega nr 119 «Riiklik maastikuline keeluala «Aegviidu-Nelijärve»» baasil.

(2) Kaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks.

(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(4) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse maakatastrisse.

§ 2. Kaitseala piir

(1) Kaitseala põhjapoolse (esimese) lahustüki välispiir kulgeb Aegviidu vallas Aegviidu metskonna kvartali 64 loodenurgast mööda kvartalite 64, 65, 66, 67 ja 68 põhjapiiri kuni punktini koordinaatidega X591123,55; Y6573349,08; edasi mööda kvartalite 67 ja 68 vahelist sihti kuni maaüksuse 11201:002:0830 edelanurgani; mööda maaüksuse 11201:002:0830 lõunapiiri kuni selle kagunurgani, jätkub mööda mõttelist sirgjoont kuni maaüksuse 11201:002:1600 edelanurgani, edasi mööda maaüksuste 11201:002:1600, 11201:002:0680, 11201:002:0790, 11201:002:1550 lõunapiiri kuni maaüksuse 11201:002:1550 kagunurgani, edasi mööda mõttelist sirgjoont kuni maaüksuse 11201:002:0980 edelanurgani, edasi mööda nimetatud maaüksuse lõunapiiri kuni selle kagunurgani, sealt mööda mõttelist sirgjoont kuni maaüksuse 11201:002:1630 edelanurgani, edasi mööda maaüksuste 11201:002:1630, 11201:002:0012 ja 11201:002:0580 lõuna-, kagu- ja idapiiri kuni Piibe maantee teemaa lõunapiirini, mööda Piibe maantee teemaa lõunapiiri kuni maaüksuse 11201:002:1570 põhjanurgani; mööda sama maaüksuse loodepiiri kuni maaüksuse läänenurgani; mööda sama maaüksuse ja maaüksuste 11201:002:0670, 11201:002:0590, 11201:002:1950 edelapiiri kuni maaüksuse 11201:002:1950 lõunanurgani, edasi mööda mõttelist sirgjoont kuni maaüksuse 11201:002:0650 edelanurgani, jätkub mööda nimetatud maaüksuse ja maaüksuste 11201:002:1960, 11201:002:0080, 11201:002:0360, 11201:002:1620 ja 11201:002:1990 edela- ja läänepiiri kuni maaüksuste 11201:002:0032 ja 11201:002:1990 piiride ristumiskohani; mööda maaüksuste 11201:002:0032, 11201:002:1090, 11201:002:1210, 11201:002:1340, 11201:002:1220, 11201:002:1230, 11201:002:1240 põhja-, lääne-, lõuna- ja idapiiri kuni maaüksuse 11201:002:1240 kirdepiiri lõikumiseni sissesõiduteega punktis X591954,78; Y6572433,639 (kõik ülalnimetatud maaüksused asuvad väljaspool kaitseala); seejärel mööda sissesõidutee teemaa piiri kuni Piibe maantee teemaa edelapiirini; sealt kagu suunas mööda teemaa piiri, ületades Lehtse valla piiri ja jätkudes Lehtse vallas Jäneda–Perila maantee teemaa läänepiirini; mööda seda teepiiri kuni Jänijõeni; mööda Jänijõe paremkallast kagu suunas kuni ristumiseni kõrgepingeliini lõunapoolsema trassiga ning edasi mööda trassi põhjaserva loode ja edela suunas kuni maaüksust 40001:003:1220 ja selle maaüksuse kagupiiril olevat punkti X595953,976; Y6567439,631 läbiva Jänedale kulgeva loode-kagusuunalise teeni; mööda nimetatud tee läänepiiri loode suunas kuni Jäneda–Perila maantee teemaa läänepiirini; mööda teemaa läänepiiri edela suunas kuni Jäneda metskonna kvartali 134 kagupiirini; mööda kvartali 134 kagu- ja edelapiiri loode suunas kuni kvartali 133 kagupiirini; mööda kvartalite 133, 132 ja 131 kagupiiri, kvartali 130 kagu-, lõuna- ja loodepiiri, kvartalite 124 ja 117 edelapiiri ning kvartali 109 kagu- ja edelapiiri kuni kvartalit 108 läbiva kirde-edelasuunalise pinnasteeni ning mööda seda teed Albu vallas läbi kvartalite 108, 107 ja 106 kuni kvartali 99 kagupiirini; mööda kvartali 99 kagupiiri, kvartali 105 kirdepiiri, kvartali 151 loode-, kirde- ja kagupiiri ja kvartali 158 idapiiri ning piiri mõttelist pikendust kuni Jäneda–Perila maantee teemaa põhjapiirini; mööda teemaa põhjapiiri lääne suunas kuni kvartalit 157 läbiva punktist X590291,85; Y6564285,104 algava pinnasteeni, mööda seda teed lõuna ja kagu suunas Arapere ojani, kulgedes mööda Arapere oja idakallast edela suunas Tarvasjõeni; mööda Tarvasjõe idakallast lõuna suunas kuni Tammsaare metskonna kvartali 175 lõunapiirini; mööda kvartalite 175 ja 174 lõunapiiri, kvartali 2 idapiiri, jätkub mööda kvartali 2 kagupiiril kulgevat, kvartaleid 3, 1, 7, 12, 11, 17 ja 16 läbivat pinnasteed kuni punktini X587998,123; Y6558431,699 kvartali 16 lõunapiiril, jätkub mööda kvartalite 16 ja 15 lõunapiiri ja kvartalite 15, 9, 5 ning 1 läänepiiri kuni Harjumaa ja Järvamaa piirini; mööda maakondade piiri edela suunas kuni alguspunktiga X585880,367; Y6560848,452 loode-kagusuunalise kraavini; mööda seda kraavi punktini X585757,781; Y6561148,499 maaüksuse 14002:003:0210 piiril, edasi mööda sama maaüksuse ja maaüksuste 14002:003:0051 ja 14002:003:0049 kagupiiril kulgevat kraavi kuni Jägala jõeni punktis X584891,56; Y6560855,138, mööda Jägala jõe läänekallast põhja suunas kuni Vetla sillani; mööda Jäneda–Perila maantee teemaa lõunapiiri ida suunas kuni Vetla metskonna kvartali 88 kagunurgani; siis põhja suunas mööda kvartalite 88 ja 89 vahelist piiri kuni kvartali 88 kirdenurgani; sealt ida suunas mööda kvartalite 89 ja 83 vahelist sihti kuni kvartali 89 kirdenurgani, kust piir jätkub põhja suunas mööda kvartalite 83 ja 70 idakülge kuni kvartali 70 kirdenurgani, edasi mööda kvartalite 70 ja 65 vahelist sihti lääne suunas kuni kvartali 65 edelanurgani, edasi põhja suunas mööda kvartalite 65, 57, 39 ja 30 läänekülge kuni kvartali 30 loodenurgani; sealt lääne suunas mööda kvartalite 29 ja 28 põhjakülge kuni Jägala jõeni; siis põhja suunas mööda Jägala jõe läänekallast kuni Mustjõeni, pöördudes itta mööda Mustjõe põhjakallast kuni Aegviidu metskonna kvartali 77 läänepiirini ning edasi mööda kvartalite 77 ja 101 läänepiiri lõuna suunas kuni lõikumiseni punktis X583924,143; Y6571009,325 ida-läänesuunalise teega; edasi ida suunas mööda teed kuni teede hargnemiskohani punktis X584915,069; Y6571258,581; seejärel kagu ja ida suunas mööda haruteed läbi kvartalite102, 103 ja 104 ning põhja suunas mööda kvartalite 105 ja 81 läänepiiri kuni kvartali 64 loodenurgani.

(2) Kaitseala teise lahustüki piir kulgeb Paide vallas Tammsaare metskonna kvartali 158 edelanurgast mööda Jägala jõe vasakkallast ida ja kagu suunas kuni Pärnu–Jägala kanali läänekaldani; mööda kanalit Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõe vasakkallast ida ja kirde suunas, ületades Paide ja Roosna-Alliku valla vahelise piiri ja jätkudes Roosna-Alliku vallas kuni Purdi metskonna kvartali 34 idapiirini punktis X597248,581; Y6544037,762; mööda kvartali 34 idapiiri punktide X597145,309; Y6544138,952, X597081,429; Y6544131,496, X597023,937; Y6544168,776, X596835,464; Y6544449,963, X596843,982; Y6544558,609, X596951,512; Y6544620,388 kaudu kraavi otsani punktis X597086,621; Y6544823,842, edasi põhja suunas mööda kraavi läänekallast punktini X597008,333; Y6545377,658; mööda kraavi loode suunas punktini X596447,705; Y6545680,144; edasi kirde suunas mööda kraavi punktini X596616,082; Y6546026,633, sealt põhja-loode suunas punktini X596473,02; Y6546666,642 kvartali 32 põhjapiiril; mööda kvartalite 32, 31 ja 30 põhjapiiri kuni Jägala jõe haruni ning mööda seda loode suunas Jägala jõeni, kulgedes mööda jõe läänekallast edela suunas, ületades Albu valla piiri, kuni Tammsaare metskonna kvartali 160 idapiirini punktis X594016,669; Y6545814,172, siis põhja suunas maaüksuse 68401:001:0720 edelanurgani, edasi mööda nimetatud maaüksuse lääne- ja loodepiiri ning maaüksuse 68401:001:0340 põhjapiiri Jägala jõeni, pöördub edasi loodesse mööda sirgjoont kuni maaüksuse 12902:002:0320 lõunatipuni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud maaüksuse edela- ja loodepiiri kuni kraavini punktis X594118,375; Y6549551,018, jätkub mööda kraavi edelasse kuni pinnasteeni, mööda nimetatud teed lääne-loode suunas kuni tee ristumiseni maaüksuse 12902:002:1190 läänepiiriga; mööda nimetatud maaüksuse läänepiiri kuni selle edelanurgani punktis X593698,604; Y6549600,471, seejärel kagu suunas punktini X593473,662; Y6549098,3; edasi poolkaares lääne ja lõuna suunas läbi punktide X593269,251; Y6549089,766, X592988,181; Y6548949,165, X592777,378; Y6548738,265, X592598,514; Y6548327,115, X592415,393; Y6548363,33; edasi mööda loodesuunalist sirgjoont punktini X592038,502; Y6548751,046, jätkudes kirde suunas läbi punktide X592170,525; Y6549113,137, X592330,224; Y6549381,556, X592468,63; Y6549515,766, X592575,096; Y6549805,488 kuni väljaspool kaitseala asuva maaüksuse 12902:002:0500 läänepiirini punktis X592613,424; Y6549845,964; mööda nimetatud maaüksuse läänepiiri kuni pinnasteeni punktis X592245,148; Y6550544,591; mööda teed edela ja lääne suunas kuni kvartalite 132 ja 133 vahelise sihini, mööda sihti lõuna suunas kuni sihi ristumiseni kirde-edelasuunalise kraaviga, mööda kraavi kuni uue ristumiseni sihiga punktis X590541,485; Y6549428,293 ja siis lõuna suunas mööda kvartalite 146 ja 147 vahelist sihti kuni kvartali 146 kagunurgani, sealt mööda kvartali 146 lõunakülge kuni kvartali 145 kagunurgani, siis lõuna suunas mööda kvartalite 152 ja 156 idakülge, lääne suunas mööda kvartali 156 lõunakülge kuni kvartali 157 kirdenurgani ja mööda kvartali 157 idakülge kuni Jägala jõe lõunakaldani kvartali 158 edelanurgas.

(3) Kaitseala kolmanda, Põhjaka–Voose lahustüki piir kulgeb Kõue vallas Sae–Paunküla kanali ja Paunküla metskonna kvartalite 155 ja 156 ristumiskohast piki Sae–Paunküla kanali paremat kallast ida suunas üle Kõue ja Anija valla piiri kuni ristumiseni Nirgu–Käpajärve teega; piki nimetatud teed põhja suunas läbi kvartalite 188, 182, 176, 169, 158 kuni Nirgu–Käpajärve tee ristumiseni pinnasteega punktis X582336,579; Y6560886,734; jätkudes mööda pinnasteed läbi kvartalite 158, 157 ja 144 põhja suunas, möödudes ida poolt Kurissaare karjäärist, kuni maaüksuse 14002:003:0342 (asub väljaspool kaitseala) edelanurgani; mööda nimetatud maaüksuse läänepiiri ja karjääriteed kuni Voose külani; mööda Voose küla läbiva tee teemaa lääne- ja lõunaserva kuni maaüksuse 14002:003:0050 (asub väljaspool kaitseala) kirdenurgani; mööda nimetatud maaüksuse ida-, lõuna- ja läänepiiri punktini X581472,339; Y6563830,098; edasi lääne-loode suunas punktini X581414,18; Y6563856,205; mööda elamukruntide idapiire kuni lõikumiseni kirde-edelasuunalise kraaviga punktis X581224,071; Y6563490,134; mööda kraavi lõuna suunas kuni ristumiseni pinnasteega punktis X581011,765; Y6562882,033; mööda nimetatud teed lõuna suunas punktini X581511,633; Y6563195,604; mööda mõttelist joont kvartalite 133 ja 134 vahelise punktini Anija ja Kõue valla piiril; mööda kvartalite 133 ja 134 vahelist sihti lõuna suunas, pöördub itta mööda kvartalite 134 ja 144 vahelist sihti ja jätkub mööda Kurissaare karjääri eraldise läänepiiri kuni pinnasteeni punktis X581940,015; Y6561488,432; edasi mööda pinnasteed lõunasse kuni kvartali 157 põhjapiirini, sealt edasi järgib lõuna ja edela suunas riigimetsa piiri kuni ristumiseni kvartalite 165 ja 173 vahelise piiriga kvartali 173 loodenurgas; siis lääne suunas kuni kvartalite 121 ja 173 vahelise piirini, sealt edasi lõuna suunas mööda nimetatud kvartalite vahelise piiri pikendust kuni ristumiseni Sae–Paunküla kanaliga.

(4) Kaitseala neljanda lahustüki piir kulgeb Albu vallas maaüksuse 12902:001:0333 idapiiri ristumiskohast Järva-Madise–Ardu teega mööda teemaa põhjapiiri ida suunas kuni tee ristumiseni Tammsaare metskonna kvartalite 75 ja 76 vahelise piiriga; edasi põhja suunas mööda kvartalite 75 ja 76 vahelist, kvartalite 67 ja 68 vahelist ning kvartalite 58 ja 59 vahelist piiri, pöörates kvartali 59 loodenurgast itta ja jätkudes mööda kvartalite 59, 60 ja 61 põhjapiiri; seejärel mööda nimetatud piiri sirgjoonelist pikendust Jägala jõeni; mööda Jägala jõe paremkallast kuni Ambla jõe suudmeni; mööda Ambla jõe paremkallast ida ja kirde suunas kuni kraavi ristumiseni Ambla jõega punktis X590238,231; Y6555212,143; mööda kraavi ja kraavi mõttelist pikendust mööda maaüksuse 12901:003:0014 lõunapiiri kuni sama maaüksuse kagunurgani, edasi mööda maaüksuse 12901:003:0034 edelapiiri kuni piiri ristumiseni Järva-Madise–Simisalu teega punktis X591801,049; Y6554243,07; edasi mööda Järva-Madise–Simisalu teemaa lääne- ja põhjapiiri põhja ja kirde suunas kuni tee ristumiseni magistraalkraaviga punktis X592965,032; Y6555613,949; siis mööda kraavi kagu suunas kuni ristumiseni harukraaviga punktis X593158,806; Y6555488,409; mööda harukraavi lõuna ja ida suunas; mööda Kodru raba idaserva järgivat magistraalkraavi kuni selle ristumiseni Vibujärvest väljavoolava vana kraaviga; edasi kagu ja lõuna suunas mööda rabaserva järgivat kraavi kuni kraavi lõpuni punktis X594307,476; Y6553558,384; siis lõuna suunas läbi punktide X594184,341; Y6553109,984, X594187,344; Y6553065,952, X594125,278; Y6552973,884, X594134,288; Y6552848,791, X594105,257; Y6552726,701, X593759,924; Y6552186,363 ja lääne suunas läbi punktide X593607,075; Y6552523,599 ning X593379,833; Y6552537,609 kraavini punktis X593022,452; Y6552454,548; edasi lõuna ja edela suunas mööda kraavi kuni Kaalepi peakraavini, mööda peakraavi kuni kvartali 119 lõunapiirini; sealt põhja suunas mööda kvartalit 119 poolitavat kraavi kuni nimetatud kvartali põhjapiirini; edasi lääne suunas mööda kvartalite 119 ja 118 põhjapiiri ja sellelt piirilt jätkuvat kraavi kuni Jägala jõe vana jõesängi parema kaldani; sealt lõuna suunas mööda Jägala jõe paremkallast kuni kvartali 142 lõunapiiri ristumiseni vana jõesängiga; mööda kvartalite 142 ja 143 lõunapiiri kuni kvartali 150 kirdenurgani; lõuna suunas mööda kvartalite 150 ja 154 idapiiri kuni kvartali 154 kagunurgani, pöördudes läände ja jätkudes mööda kvartali 154 lõunapiiri Jägala jõeni; mööda Jägala jõe paremkallast lõuna suunas kuni vasakult kaldalt jõkke suubuva veesooneni punktis X589129,259; Y6546346,994, mööda veesoone läänekallast kuni kraavini punktis X589139,27; Y6546097,809, edasi mööda kraavi lõuna, lääne ja loode suunas kuni kvartali 53 põhjanurgani; mööda kvartali 53 loodepiiri sama kvartali läänenurgani, siis mööda kraavi loode ja põhja-kirde suunas punktini X586835,677; Y6546652,495, sealt mööda mõttelist joont punktini X586689,521; Y6546835,631; edasi põhja suunas kuni kvartali 45 kirdenurgani ja siis lääne suunas mööda kvartali 45 põhjapiiri kuni punktini X585499,894; Y6547517,521; seejärel mööda mõttelist joont põhja suunas ristumiseni teega punktis X585573,972; Y6547810,738; mööda teed ida suunas punktini X585908,172; Y6547814,706; edasi põhja suunas mööda mõttelist joont ristumiseni Matsimäe soonega punktis X585898,097; Y6549019,459; sealt lääne suunas mööda Matsimäe soone lõunakallast kuni kvartali 37 kagunurgani, siis põhja suunas mööda kvartali 37 ja kvartali 34 idapiiri kuni ristumiseni Matsimäe–Voose teega; edasi mööda teed loode suunas kuni kvartali 34 põhjapiirini, seejärel mööda kvartalite 34 ja 33 põhjapiiri loode suunas kuni maakondade piirini, järgides maakondade piiri kuni kvartali 28 põhjatipuni; siis edelasse mööda kvartali 28 loodepiiri kuni nimetatud piiriga lõikuva kraavini kvartali 28 läänenurgas; mööda kraavi edela ja lääne suunas kuni lõikumiseni kvartali 18 kirdepiiriga, jätkudes loode suunas mööda nimetatud piiri kuni kvartali 18 põhjanurgani, edasi edela suunas mööda kvartali 18 loodepiiri kuni lõikumiseni pinnasteega punktis X582804,364; Y6552402,303, mööda pinnasteed põhja suunas punktini X582550,028; Y6553423,069, pöördudes mööda mõttelist joont loodesse punktini X582465,938; Y6553531,149, jätkudes põhja suunas mööda kraavi punktini X582498,999; Y6553724,3; edasi kagu suunas mööda mõttelist joont maakondade piirini punktis X582707,221; Y6553612,217; ja mööda maakondade piiri kuni lõikumiseni Järva-Madise–Ardu teega maaüksuse 12902:001:0333 idapiiril.

(5) Kaitseala piiride ning selle vööndite kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Purdi, Tammsaare ja Nõmme metskonna 1989. aasta ning Jäneda, Aegviidu, Vetla ja Paunküla metskonna 1991. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal koostatud skeemkaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel ja maakatastri andmete alusel seisuga 1. aprill 2003. a, koordinaatide osas Eesti põhikaardi EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.

§ 3. Kaitseala valitseja

«Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 6 lõike 3 alusel on Kõrvemaa maastikukaitseala valitseja Kõrvemaa Maastikukaitseala Administratsioon.

2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja § 10 lõikes 2 sätestatud juhul Põhjaku sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt «Asjaõigusseadusele» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 53, 336; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141) ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele», kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

(2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

(3) Kaitsealal on rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine lubatud vaid selleks ettevalmistatud kohtades.

(4) Kaitsealal on lubatud kalapüük.

(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, kusjuures linnujaht Seli, Kautla, Aegviidu, Jaaniveski, Kakerdaja, Tarvasjõe, Põhjaku, Jänijõe, Kodru, Jäneda ja Kilingi sihtkaitsevööndis on lubatud üksnes 20. septembrist 30. oktoobrini.

(6) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga liiklemine, kusjuures veemootorsõidukitega on lubatud liigelda ainult selleks määratud ja tähistatud liiklusteel teadus-, järelevalve- ning päästetöödel.

§ 5. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud üheliigiliste metsakultuuride ja puhtpuistute kujundamine ning energiapuistute rajamine.

(2) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks määratud ja tähistatud teid ning parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning määrusega lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

(3) Kaitseala piires kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga:
1) katastriüksuse kõlvikute piiride muutmine;
2) maakorralduskava enne selle kinnitamist;
3) metsamajandamiskava enne selle väljastamist metsaomanikule;
4) detailplaneering ja üldplaneering enne nende «Planeerimisseaduse» (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148) kohast vastuvõtmist;
5) projekteerimistingimused ja ehitusprojekt enne ehitusele ehitusloa andmist.

§ 6. Metsa kaitse-eesmärk kaitsealal

Kaitseala metsade kaitse-eesmärk on loodusobjektide hoidmine, metsa kui tervikliku maastiku olulise osa säilitamine, liikide elupaikade hoidmine ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine.

§ 7. Teadusalased välitööd

Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel kehtestatud korras.

§ 8. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks määrusega sätestatud juhtudel peab vastava loa või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.

(2) Kaitseala valitseja vastab nii taotlejale kui ka vastava loa andjale kirjaliku nõusoleku andmisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste seadmisega või motiveeritud keeldumisega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni keskkonnamõju heakskiidetud aruande saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

(4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist annab metsakoosluse liikide ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku ning vajaduse korral seab omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise.

3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND

§ 9. Vööndi kirjeldus

(1) Kõrvemaa maastikukaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- ja veeala, kus tagatakse väljakujunenud looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamine.

(2) Kaitsealal on 11 sihtkaitsevööndit:
1) Aegviidu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija vallas Aegviidu metskonna kvartalid 64 (nii riigimaa kui ka kinnistute 11 ja 12 lahusmaatükkide osas), 65, 66 (ainult eraldised l, 6 ja 5), 81 (nii riigimaa kui ka kinnistute 11, 12, 13, 15, 16 ja 17 lahusmaatükkide osas), 82 (nii riigimaa kui ka kinnistu 12 lahusmaatüki osas), 83 (ainult eraldised 1–4 ja 15 täielikult ning eraldise 5 põhja-lõunasuunalisest teest lääne poole jääv osa) ja 106 (ainult eraldised 1–8 täielikult ning eraldise 14 kirde-edelasuunalisest teest loode poole jääv osa);
2) Jaaniveski sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija vallas Aegviidu metskonna kvartalid 74 (nii riigimaa kui ka kinnistute Liivaku (IV), A23, Al 9 ja A49 maa osas), 75 (nii riigimaa kui ka kinnituste A16, A46, Al l, A50, A8 ja A47 maa osas), 98 (kinnistu Pikaveski (27) maa osas), 99 (kinnistu Pikaveski (27) maa osas), 100 (ainult eraldis 17 täielikult ning eraldise 16 ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistu Al21 maa osas) ning Vetla metskonna kvartalid 12 (nii riigimaa kui ka kinnistute Ülejõe (V) ja Jaaniveski maa osas), 13 (kinnistu Jaaniveski maa osas) ja 14;
3) Jänijõe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija vallas Aegviidu metskonna kvartalid 101 (ainult eraldised 35 ja 37 täielikult ning eraldise 33 ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna ja loode-kagusuunalisest pinnasteest ida poole jääv osa ning eraldise 34 ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistu Krani (124) maa osas), 102 (ainult eraldised 21, 28, 35–36, 38–40, 42 ja 44–46 täielikult ning eraldise 20 kirde-edelasuunalisest teest lõuna ja eraldiste 22, 29, 30, 37, 41 ja 49 ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute Krani (A124), A75 ja A130 lahusmaatükkide osas), 103 (ainult eraldiste 25 ja 27 ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa), 106 (ainult eraldised 9–12 ja 14–28 täielikult ning eraldise 13 kirde-edelasuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute A125 ja A91 maa osas), 107 (nii riigimaa kui ka kinnistu A76 lahusmaatüki maa osas) ning Albu vallas Jäneda metskonna kvartalid 36 (ainult kvartali põhjaosas kulgevast ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistu Krani (10) maa osas), 40 (nii riigimaa kui ka kinnistu Lit.B maa osas) ja 45 ning Lehtse vallas Jäneda metskonna kvartalid 46 ja 47;
4) Jäneda sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lehtse vallas Jäneda metskonna kvartalid 120, 121, 122 (ainult eraldised 9–15 ja 18 täielikult ning eraldiste 16 ja 19 Jänijõkke suubuvast loode-kagusuunalisest ojast lõuna poole jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistute A4 ja A9 maa osas), 127 (ainult eraldised 1–14 täielikult ning eraldise 16 ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistu A17 maa osas), 128, 133 (ainult eraldised l ja 2 täielikult ning eraldise 8 ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa), 134 (ainult eraldised 1–12 ja 14–18 täielikult ning eraldise 13 ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa) ning Jõgiste talu maa Jäneda metskonna kvartali 134 kirdepiiri mõttelisest sirgjoonelisest loodesuunalisest pikendusest edela poole jääv osa;
5) Tarvasjõe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija vallas Vetla metskonna kvartalid 42 (ainult eraldiste 11 ja 12 pinnasteest lõuna poole jäävad osad), 60 (ainult eraldised 4, 9 ja 11–21 täielikult ning eraldiste 2, 3, 6, 8 ja 10 pinnasteest ida poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute A308 ja A316 maa osas), 67, 68 (nii riigimaa kui ka kinnistu A316 maa osas), 72, 73 (nii riigimaa kui ka kinnistute A307 ja A316 maa osas), 87 (nii riigi- kui ka kinnistu A311 ja A1313 maa osas), 93 (ainult eraldised 7, 8 ja 11–17 täielikult ning eraldise 6 põhja-lõunasuunalisest kraavist ida poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute A1313 ja A303 maa osas), 100 (ainult Tarvasjõe paremkaldale jääv osa kinnistute A303 ja A306 maa osas), 109 (ainult Tarvasjõe paremkaldale jääv osa kinnistu Al09 maa osas) ning Albu vallas Jäneda metskonna kvartalid 41 (ainult eraldised 16 ja 32–34 täielikult ning eraldiste 31 ja 35 pinnasteest lõuna poole jäävad osad), 48 (ainult eraldised 2–19 täielikult ning eraldise l pinnasteest lõuna poole jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistu A25 maa osas), 49 (ainult eraldised 23, 24 ja 27 täielikult ning eraldiste 22 ja 26 pinnasteest lõuna poole jääv osa), 55 (ainult eraldised l, 3–5 ja 10 täielikult ning eraldiste 11, 12, 18 ja 19 teest lääne poole ja eraldiste 2 ja 6 pinnasteest põhja poole jääv osa), 56 (nii riigi- kui ka kinnistute 108 ja 16 (l) maa osas), 57 (nii riigi- kui ka kinnistute 20, 18, 19, 5, 2, 23 ja 115 maa osas), 64 (kinnistute 108, 16 (1), 115, 2 (17), 3, 22 (7), 4 (19), 14 (29) ja 30 (12) maa osas), 65 (ainult eraldis 6 täielikult ning eraldiste 7 ja 14 Liivojast lääne poole jääv osa kinnistute 115, 16 (l), 2 (17) ja 3 maa osas) ja 73 (nii riigi- kui ka kinnistute 27 (12), 13 (28), 111, 20 (5), 21 (6), 26 (II), 23 (8), 8 ja 84 maa osas);
6) Kakerdaja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija vallas Vetla metskonna kvartalid 129, 130, 131, 139, 140 ja 152 ja Albu vallas Jäneda metskonna kvartalid 152 (ainult eraldised 8–10 kinnistute 39 (3), (6) 73, 7, 62 ja 111 lahusmaatükkide osas), 153 (ainult eraldised 17–27) ja 154 (ainult eraldis 36 täielikult ja eraldise 37 Tarvasjõe vasakkaldale jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistu 3 lahusmaatüki osas), Tammsaare metskonna kvartalid l (nii riigi- kui ka kinnistute Noku (117), Mängisaar (101), Sildevahe ja Miilimäe maa ja kinnistute 21, 85, 101, 11 (2 osas), 99, 95, 3 ja 7 lahusmaatükkide osas), 2 (eraldised 1–3 täielikult ja eraldise 4 kirde-edelasuunalisest kraavist loode poole jääv osa kinnistute Sildevahe (2) ja Miilimäe maa osas), 5 (nii riigi- kui ka kinnistu Noku (117) maa ja kinnistute 3, 2, 9, 10 ja 101 (2 osas) lahusmaatükkide osas), 6 (nii riigimaa kui ka kinnistute 10, 4 ja 101 lahusmaatükkide osas), 7 (nii riigimaa kui ka kinnistu Mängisaar (101) maa osas), 169 (nii riigimaa kui ka kinnistute 85, 114, B, Koltsi, 112, 111 ja 62 maa osas), 170 (nii riigi- kui ka kinnistute 111, Koltsi, B, 14, 13, 15, 17, 16, 18, 10, 4, Aida (138) ja 19 maa osas), 171 (nii riigimaa kui ka kinnistute 18, 10, 4, 8, 3, 2, 9, 11, 12, A23, 97, 53, 51, 93 ja Aida (138) maa osas), 172 (nii riigi- kui ka kinnistute 5 ja 8 maa osas), 173 (nii riigimaa kui ka kinnistute 3, 2, 9, 11, 12 A23 (2 osas), 19, 5, 6, 20 ja 21 lahusmaatükkide osas), 174 (ainult eraldised 1–7 ja 9–16 täielikult ning eraldiste 8 ja 17 kirde-edelasuunalisest kraavist loode poole jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistute A23, 18, 80 ja 4 lahusmaatükkide osas) ja 175 (ainult eraldised 1–4 kinnistu 18 lahusmaatüki maa osas);
7) Põhjaku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõue vallas Paunküla metskonna kvartal 156 (eraldised 1–11) ning endise Vetla (nüüd Paunküla metskonna) kvartalid 166 (ainult riigimaa osas), 167 (ainult riigimaa osas), 168 (kvartalit läbivast põhja-lõunasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa), 173 (ainult riigimaa osas), 174, 175 (kvartalit läbivast põhja-lõunasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa), 180, 181 (kvartalit läbivast põhja-lõunasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa), 186, 187 (kvartalit läbivast põhja-lõunasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa), 192 (eraldised 1–6) ja 193 (eraldised 1 ja 2);
8) Kautla sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõue vallas Nõmme metskonna kvartalid 8 (ainult eraldised 13–15 täielikult ning eraldiste 10–12 põhja-lõunasuunalisest pinnasteest ida poole jääv osa), 9 (ainult eraldised 2–6 ja 8–22 täielikult ning eraldise 7 põhja-lõunasuunalisest pinnasteest ida poole ja eraldise l põhja poole jääv osa) ja 19 (ainult eraldised 1–15 täielikult ning eraldiste 16 ja 17 kraavist põhja poole jääv osa) ja Albu vallas Tammsaare metskonna kvartalid 73 (kinnistute 53, 54, Ussimäe (66) ja Kõrgmäe (64) maa osas), 74 (ainult loode-kagusuunalisest elektriliinist edela poole jääv osa kinnistu Kõrgmäe (64) maa osas), 80 (nii riigimaa kui ka kinnistu Kutniku (62), 40, Männiku (63) ja Kõrgmäe (64) maa osas), 81 (ainult loode-kagusuunalisest elektriliinist edela poole jääv osa kinnistu Kutniku (62) maa osa), 83 (ainult loode-kagusuunalisest elektriliinist edela poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute Kutniku (62), 44, Sikemäe (61) ja 40 maa osas), 86 (nii riigi- kui ka kinnistute 40 ja 41 maa osas), 87 (ainult loode-edelasuunalisest pinnasteest ja Kandelini talu maast lääne poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute Sikemäe (61), 41, 40, 44 ja 45 maa osas), 93 (ainult Kandelini talu maast lääne poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute Sikemäe (61), 37 ja 52 maa osas) ja 98 (ainult eraldised 1–11 ja 13 täielikult ning eraldiste 12, 17, 19 ja 20 kirde-edelasuunalisest pinnasteest lääne ja eraldiste 14 ja 16 kirde-edelasuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistute 18 ja 52 maa osas);
9) Kodru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Albu vallas Tammsaare metskonna kvartal 111 (nii riigi- kui ka kinnistute 4, Loosalu (A7) ja Luste /A31) maa osas), 115 (ainult eraldis 4), 116, 121, 122, 127 (Kaalepi peakraavist põhja poole jääv osa) ja 128;
10) Seli sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Paide vallas Nõmme metskonna kvartalid 35 (ainult eraldiste 42 ja 47 riigimaale jääv osa ja eraldise 40 kraavist lõuna poole jääv osa), 38 (ainult eraldised 5, 13–15 ja 26 täielikult ning eraldiste 3, 4, 12 ja 25 teest ida poole jääv osa), 39 (ainult eraldised 1–33 ja 35–44 nii riigi kui ka kinnistute 38, 3, 6, 4, 9, 8, 10, A2, Matsimäe (Al80), 5 ja 3 maa osas), 42 (ainult eraldised 65–84 nii riigi- kui ka kinnistute A2, 10, 23 ja l maa osas), 49 (nii riigi- kui ka kinnistute A57, A85, A62 ja 23 maa osas), 54 ja Albu vallas Tammsaare metskonna kvartalid 84 (nii riigi- kui ka kinnistute 38, 86, 28, 61, 116 ja Sikemäe (61) maa osas), 85 (ainult eraldised l, 2, 6–10, 13 ja 16–18 täielikult ning eraldiste 19, 20 ja 23 ainult riigimaale jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute 29 ja Mõnuvere maa osas), 88 (välja arvatud Kandelini talu maale jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute Sikemäe (61), 61a, 28, 61 ja 121 maa osas), 89 (nii riigi- kui ka kinnistute 29, 121 ja 142 maa osas), 94 (välja arvatud Kandelini talu ja kinnistu Lõhmu 12902:001:0112 maale jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute 61a, 119, 117, 118, 52 ja Sikemäe (61) maa osas), 95 (nii riigi- kui ka kinnistute 121, 142 ja Laeksaare (121) maa osas), 99 (ainult põhja-lõunasuunalisest pinnasteest ida poole jääv osa), 100, 101 (nii riigi- kui ka kinnistute Simisalu (I), Kõrgessaare ja Laeksaare (121) maa osas), 104 (ainult eraldised 1–10 ja 12 täielikult ning eraldise 11 pinnasteest lõuna poole jääv osa ja eraldise 24 ja 26 põhja-lõunasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistu Simisalu (I) (119) maa osas), 106 (nii riigi- kui kinnistute Kõrgessaare (2 osas), Eestsaare (2 osas), Simisalu (II) ja 199 maa osas), 107 (ainult põhja-lõunasuunalisest pinnasteest ida poole jääv osa), 108 (nii riigi- kui ka kinnistute Kõrgessaare ja Sigapusma (102) maa osas), 109 (nii riigi- kui ka kinnistute Sigapusma (120) ja Eestsaare maa osas) ja 110 (nii riigimaa kui ka kinnistute Sigapusma (120), Kõrgessaare ja Eestsaare ning kinnistute 12, 19, 7, 17, 18, 14, 5, 4, 16, 11, 8, 13, 6, 20 ja 15 lahusmaatükkide osas);
11) Kilingi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Albu vallas Tammsaare metskonna kvartalid 133 (ainult kaitsealale jääv osa kinnistute 13 ja 14 lahusmaatükkide osas), 134 (ainult kaitsealale jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute A35 ja 10 maa osas), 139 (ainult eraldis 16), 140 (nii riigi- kui ka kinnistute 14, 13, 16, 12, 11, A4, A23, A25, A24, A3, A35 ja 10 maa osas), 141 (nii riigimaa kui ka kinnistu 10 lahusmaatüki osas), 147 (nii riigi- kui ka kinnistute Al, 2 ja Heinamaa (A) maa osas), 148 (nii riigi- kui ka kinnistu (VIII) maa ja kinnistute l, 10, 12, 6 ja Tiidu (XV) lahusmaatükkide osas) ja 160 (ainult kaitsealale jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute Mardi (4), Miku (2), Araksaare (21), Tiidu (XV), Veskikoht, 2, l, 10 ja 12 maa osas), Paide vallas Tammsaare metskonna kvartalid 158 (ainult eraldised 2–22 nii riigimaa kui ka kinnistute Al, 20 ja 23 lahusmaatükkide osas), 159 (nii riigi- kui ka kinnistute 4, 10 (2 osas), 9, 7, 6, 8, l (2 osas), 15, 17, 16 lahusmaatükkide ja Pritsu (18) talu maa osas) ja Purdi metskonna kvartalid 27 (nii riigi- kui ka kinnistute A168, 5, Paju (19), Matsi (10), Pikajaagu (9), Söödi (8), Tõugu (7), Ulla (6), Rameldi (5), Tõniste (4), Vainu (3), Hiire (A2), Tammiku (l), Otseme (A29), Nahkru (A28), Kase (A27), Suurekivi (A26), Aurusauna (A25) ja A19 maa osas), 28 (nii riigi- kui ka kinnistute Vainu (3), Kingu (67), Romeldi (5), 4, 3, A168, Al75, A20, Roti (13), Ussi (12), Järvamäe (14), (A76 ja A78 maa osas) ja Roosna-Alliku vallas Purdi metskonna kvartalid 29 (nii riigi- kui ka kinnistute Veskipere (l), Miku (2), 4 (4 osas), 3 ja 2 maa osas), 30 (kinnistute Miku (2), Mardi (4) ja Veskipere (l) maa osas), 31 (kinnistute 21, A23, A166, A168 ja A164 maa osas), 32 (ainult eraldised l, 6, 7 ja 11–15 täielikult ning eraldiste 2, 8 ja 10 kraavist lääne poole jääv osa kinnistute A167, A165, A162, 33, A163 ja 30 maa osas), 33 (nii riigi- kui ka kinnistute Veskipere (l), 3 ja 2 maa osas) ja 34 (nii riigimaa kui ka kinnistu A35 lahusmaatüki osas).

§ 10. Keelatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine, välja arvatud §-s 4 lubatud tegevus.

(2) Põhjaku sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15. veebruarist 31. juulini, välja arvatud teadus-, järelevalve- ja päästetöödel.

§ 11. Lubatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) poollooduslike koosluste majandamine nagu karjatamine, niitmine ja võsaraie;
3) teede, tootmisega mitteseotud ehitiste ja liinirajatiste hooldustööd;
4) olemasolevate kraavide hooldustööd ulatuses, mis on hädavajalik väljaspool kaitseala asuvate maaparandussüsteemide normaalseks toimimiseks;
5) tootmisotstarbeta ehitiste rajamine kaitseala tarbeks;
6) metsakoosluse kujundamine metsa loodusliku ilme ja liigilise mitmekesisuse taastumisele kaasaaitamiseks l. septembrist 31. jaanuarini.

4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND

§ 12. Vööndi kirjeldus

(1) Kõrvemaa maastikukaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuse juures tuleb arvestada määrusega kehtestatud tingimusi.

(2) Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

§ 13. Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud eramaal oma tarbeks liiva ja kruusa võtmine kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja Kurissaare karjääris selle määruse jõustumise hetkeks väljaantud loas määratud tingimustel kuni selle kehtivuse lõppemiseni;
3) puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine ning kogumine nende edasiseks veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta;
6) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal ning väetiste külvamine 1. novembrist 31. märtsini lumele või keltsale.

§ 14. Lubatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) teede, liinirajatiste ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2) ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine;
3) veekogude veetaseme muutmine.

1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7) ja Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1)

Peaminister Juhan PARTS

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Heiki LOOT