Eesti infopoliitika põhialuste heakskiitmine
Vastu võetud 13.05.1998
Riigikogu otsustab:
Kiita heaks Vabariigi Valitsuse ettevalmistatud Eesti infopoliitika põhialused.
Riigikogu esimees Toomas SAVI |
EESTI INFOPOLIITIKA PÕHIALUSED
I. SISSEJUHATUS
1. Infopoliitika on riigi halduspoliitika osa, mis kajastab riigi toimimise põhimõtteid infoühiskonna loomisel, kiirete tehnoloogiliste muudatuste ajajärgul riigi tähelepanu alla jäävaid valdkondi ning nende reguleerimise mehhanisme. Riiklik infopoliitika võtab arvesse valitsuse poolt taotletavaid eesmärke teiste eluvaldkondade reguleerimisel ning näitab uudseid võimalusi lahenduste pakkumisel nende valdkondade kitsaskohtades.
2. Riikliku infopoliitika kujundamisel töötatakse käesolevatest riikliku infopoliitika põhialustest lähtudes välja infoühiskonna rajamise raamkava, mille alusel valitsusasutused esitavad Vabariigi Valitsusele igal aastal konkreetsed ettepanekud (koos ajakava, finantseerimisallikate ja vastutajate äranäitamisega) infopoliitika teostamiseks järgmisel aastal.
3. Riikliku infopoliitika põhialused on dokument, mis kirjeldab ühiskonnas jagatud väärtusi ja mille põhjal on võimalik teha halduspoliitilisi otsuseid, aitamaks kaasa infoühiskonna kujunemisele. Saanud heakskiidu erinevatelt poliitilistelt jõududelt, tagab see riigi ja ühiskonna stabiilse liikumise infoühiskonna poole.
II. INFOÜHISKOND JA RIIGI SEKKUMISE SFÄÄRID
4. Infoühiskond on kõikehõlmav mõiste. See haarab kogu sotsiaalset reaalsust, milles me elame. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma.
5. Infoühiskond mõtestab uuesti lahti meie riigi geograafilise paiknemise iseärasustest tulenevad arengujooned, vähendades kaugusi nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotades äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Tegeledes intensiivselt infoühiskonna rajamisega, astume me ühte sammu Euroopa arenguga.
6. Infoühiskonna globaalse tähtsuse ja eelolevate muudatuste olulisuse tõttu on kõik riigid võtnud endale selgepiirilise rolli infoühiskonna kujundamisel. Arvestades nii Eesti riigi piiratud majanduslikke võimalusi kui ka üldist detsentraliseeritud lähenemise printsiipi, väljendub Eesti riigi roll infoühiskonna rajamisel infoühiskonna kesksete põhimõtete tutvustamises ning nende lahtimõtestamises oma praktilise tegevuse kaudu.
7. Sarnaselt Euroopa Liidu poolt heakskiidetud infoühiskonna rajamise kontseptsiooniga hõlmab riigi tähelepanu nii avalikku kui ka erasektorit. Riigi infopoliitika raamkava väljatöötamisel keskendutakse neljale valdkonnale:
Seadusandluse moderniseerimine
Erasektori arengule kaasaaitamine
Riigi ja kodaniku vahelise suhtluse kujundamine
Infoühiskonnaga seotud problemaatika teadvustamine.
III. EESMÄRGID, MIDA SOOVITAKSE SAAVUTADA; PROBLEEMID, MIDA SOOVITAKSE VÄLTIDA
8. Vabariigi Valitsuse infopoliitilise tegevuse kõige üldisemaks eesmärgiks on tänapäevase infoühiskonna ning sellele vastava kodanikele suunatud teenindava ja osavõtliku riigi kujundamine.
9. Selle eesmärgi nimel näeb Vabariigi Valitsus ette infopoliitika väljatöötamise, mis
edendab ja kinnistab demokraatiat Eesti Vabariigis
aitab parandada informatsioonilise infrastruktuuri olukorda
aitab kaasa konkurentsivõimelise majanduse loomisele, eriti demonopoliseerimise, omandireformi kiirendamise, niisamuti elektroonse kaubanduse ning panganduse arendamise teel,
soodustab eesti keele ja kultuuri arengut ning arvestab ühtlasi kultuurilisest mitmekesisusest tulenevaid väärtusi,
aitab kaasa infotehnoloogia arengust tulenevale riigikaitse moderniseerimisele ja tõhustamisele.
10. Infopoliitika elluviimine peab soodustama eraettevõtluse uutele vormidele sobiva ja stabiilse ettevõtluskeskkonna loomist ning vähendama bürokraatlikke tõkkeid ja eraldusjooni. Lõppkokkuvõttes on infopoliitika eesmärgiks üldise heaolu tõusule kaasaaitamine.
11. Vabariigi Valitsus järgib põhimõtet, et Eestis kui väga väikeses riigis on võimalik ja tuleb vältida «inforikaste» ja «infovaeste» regioonide või kogukondade kujunemist.
12. Oma infopoliitika väljatöötamisel lähtub Vabariigi Valitsus Eesti rahva ja riigi vajadustest ning teiste riikide kogemustest. Üheks eesmärgiks on ühtlustada Eesti areng teiste riikide infoühiskonna arendamisel tehtava tööga, aidates nõnda kaasa Eesti integreerumisele arenenud riikide perre.
IV. VAHENDID, MIDA KASUTATAKSE ERASFÄÄRILE SUUNATUD TEGEVUSES
13. Tegelik infoühiskond saab areneda ainult altpoolt tuleva initsiatiivi kaudu. Selle toetamiseks peab riik infoühiskonna rajamisel põhjalikult tegelema erasfääri huve kajastava seadusandliku baasi loomisega.
14. Eestis tuleb peatähelepanu pöörata infotehnoloogia rakendusproblemaatikale, sest juba praegu on tehnoloogia arengust tulenevad võimalused palju suuremad, kui neid kasutatakse. Infotehnoloogia rakenduslike lahenduste väljatöötamisel asetatakse keskne rõhk Eesti inimressursside kasutamisele.
15. Turumajanduse tingimustes ning riigi sekkumise ulatuse üldise vähendamise sihti silmas pidades on riigil põhiliselt kaks hooba ühiskonna tegevuse mõjutamiseks: seadusandlus ja maksusoodustused. Lisaks neile võib riik eraettevõtja riski vähendamise nimel ning infrastruktuuri tehtavate investeeringute motiveerimiseks kasutada teisi valitsuse poolt heakskiidetud majanduspoliitika vahendeid.
V. SEADUSANDLUS
16. Õigusriigi põhimõtete kohaselt toimub riigivalitsemine ja ühiskonnaelu erinevate valdkondade reguleerimine õigusaktide kaudu. Et infoühiskonna mõiste ja selle sisu on alles arenemisjärgus, ei ole võimalik koostada vajalike seadusandlike aktide lõplikku nimekirja. Küll aga on võimalik kavandada neid õigusakte, mis Eestil võimaliku liitumise korral Euroopa Liiduga tuleb kas ette valmistada või kooskõlla viia.
17. Samal ajal on vaja luua efektiivse reageerimise mehhanism nende õiguslike probleemide lahendamiseks, mis lähitulevikus Eesti ette kerkivad. Infoühiskonna arengu seisukohalt on oluline, et õigusloome puudujääkidest tekkinud tühimikud kaotatakse võimalikult kiiresti, sest see tõstab oluliselt Eesti arengu kiirust liikumisel infoühiskonna poole, tagab Eesti majanduse konkurentsivõime ja lõppresultaadina viib inimeste heaolu tõusule.
18. Kogu loodav regulatiivne raamistik peab olema selge ja loogiline ning tagama õigusloome arengu stabiilsuse. Riigi tähelepanu all on tasakaalu hoidmine informatsioonivabaduse ning era- ja avalike huvide kaitse, samuti tarbijakaitse vahel.
19. Konkreetsed tegevussuunad infoühiskonda kujundava õigusloome arendamisel jagunevad kahte gruppi:
19.1. Konkurentsile avatud majandusliku keskkonna loomine, sealhulgas:
olemasolevate monopolide lõhkumine ning uute monopolide tekke vältimine Euroopa lepingu § 65 ja 6. Ühisdeklaratsiooni tähtaegse rakendamise teel
konkurentsi soodustamine
säästliku majandusarengu soodustamine
standardimise edendamine
intellektuaalse omandi kaitse tagamine, eriti kaabeltelevisioonis ja võitluses igat liiki andme- ja multimeediakandjate piraatkoopiate müügi, levitamise ja kasutamisega.
19.1.1. Erasektor kui majanduse juhtiv jõud ja ekspertiisi allikas tuleb aktiivselt kaasata õigusaktide väljatöötamisse ja standardimisse. Ühtlasi tuleb Eestil ära kasutada oma eripära üleminekuühiskonnana.
19.2. Sotsiaalsete suhete reguleerimine.
19.2.1. Üks keskseid sotsiaalseid küsimusi on kõikehaaravate infoteenustega seonduvate põhimõtete vastuvõtmine ning järkjärguline elluviimine, et lõppkokkuvõttes tagada:
kõigile võrdne, geograafilisest asukohast sõltumatu ja mõistliku tasu eest juurdepääs sidevahenditele;
kõigile pidev ja kvaliteetne sideteenus.
19.2.2. Infotehnoloogia kasutusvõimaluste pideva laienemise tõttu peavad alati olema päevakorras indiviidi privaatsus ja andmete turvalisus. Nende tagamiseks tuleb välja arendada pidevalt täiustuv tegus õiguslik mehhanism.
19.2.3. Seadusandlust on vaja järjepidevalt moderniseerida, vähendamaks paberliku asjaajamise osakaalu elektroonilise ees.
VI. MAKSUSOODUSTUSED
20. Infoühiskonna kujundamisel ja selle arengu suunamisel rakendab Eesti riik maksusoodustusi põhimõttel: võtmetähtsusega tulevikuinvesteeringud on maksuvabad või saavad maksusoodustusi.
21. Maksusoodustuste eesmärk on majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine infotöötluse ja -vahetuse tõhustamise teel.
22. Ettevõtteid tuleb motiveerida investeerima uurimis- ning arendustegevusse, rõhu asetusega rakendusuuringute toetamisele ning informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmisele.
23. Riik näitab oma toetust elektroonilist «kirjaoskust» edendavale täienduskoolitusele, sealhulgas asjakohase kirjanduse publitseerimisele neid valdkondi puudutavate maksumäärade korrigeerimise kaudu.
VII. VAHENDID, MIDA KASUTATAKSE AVALIKULE SEKTORILE SUUNATUD TEGEVUSES
24. Avaliku sektori ja eelkõige riigi enda arengu tagamine kuulub lahutamatult infoühiskonna rajamise juurde. Keskne roll selles valdkonnas kuulub Vabariigi Valitsusele. See väljendub infoühiskonna kujundamisele suunatud sihikindlas ja koordineeritud tegevuses, riigi arenguperspektiivide analüüsimises ning nende analüüside tulemuste kasutamises tulevaste arengukavade koostamisel.
25. Riik tagab põhiseaduse päraste informatsiooni avatuse põhimõtete järgimise. Riigi otsene kohustus on informatsiooni vaba liikumise tagamine, mis tähendab ühtlasi seda, et avalikud organisatsioonid peavad viivitamatult pakkuma informatsiooni oma igapäevatoimingutest. Selline informatsiooni pakkumine peab vastama järgmistele nõuetele:
-- kõigile soovijatele tuleb kindlustada võrdne juurdepääs informatsioonile;
-- informatsiooni tuleb pakkuda aktiivselt ja süstemaatiliselt ning kergesti haaratava tervikuna, aidates inimestel ühtlasi orienteeruda selle ülekülluses.
Avaliku informatsiooni usaldatavuse tõstmiseks tuleb määratleda konkreetne vastutus selle korrektsuse eest.
26. Informatsioonile juurdepääsu tagamiseks soodustab riik infopunktide rajamist.
27. Avaliku sektori poolt loodud avaliku informatsiooni kasutajal tuleb katta vaid selle paljundamise otsekulud.
VIII. INFOPOLIITIKA VORM
28. Teavitamine
28.1. Riigi infopoliitika teostamise kõige tähtsamaks vormiks on teavitamine eesmärgiga teadvustada informatsiooniühiskonda üleminekuga kaasnevaid võimalusi ja vajadusi kõigile ühiskonnaliikmetele.
28.2. Riik teavitab kodanikke nii infoühiskonna üldisest arengust kui ka tema poolt selle arengu suunamiseks ettevõetust. Teavitamine on pidev protsess, mida koordineerib Riigikantselei Eesti Informaatikanõukogu kaasabil.
28.3. Informatsiooni paremaks levitamiseks valmistab Eesti Informaatikakeskus ette digitaalse Infofoorumi, mis annab kõigile huvilistele võimaluse rääkida kaasa infoühiskonna kujundamisel.
28.4. Riik on aktiivselt huvitatud kõikvõimalikest kaastöödest selles protsessis ning soodustab tema üldisi eesmärke toetavate mittetulundusorganisatsioonide tööd.
29. Koordinatsioon
29.1. Erinevate rahvusvaheliste ja kodumaiste infoühiskonnaalaste programmide poolt pakutavate võimaluste paremaks ärakasutamiseks laiendab riik oma praegu eksisteerivate infopoliitikaga otseselt seotud institutsioonide tegevust ja ühtlasi moodustab Eesti Informaatikakeskuse juurde infoühiskonna koordinatsioonipunkti, mis teenindab nii avalikku kui ka erasektorit ning aitab kaasa kodanike probleemidele lahenduste otsimisele.
30. Toetusprogrammid
30.1. Eesti riigieelarve vahenditest toetatakse pilootprojekte, mis on selgelt suunatud infoühiskonna rajamisele. Riigil on kaks prioriteetset infotehnoloogia arendamise valdkonda: emakeelne haridus ja avalik haldus, millega seostuvad järgmised käsilolevad või väljaarendatavad programmid:
Hariduse arendamise programmid («Tiigrihüpe» ja teised);
Avaliku halduse arendamise ning riigiaparaadi töö infoühiskonna nõudmistele vastavusse viimise programm;
Regionaalpoliitikast väljakasvav kogu Eestile võrdsete arenguvõimaluste oomise programm;
Infoühiskonna jaoks vajalikud teadus- ja arendustegevuse programmid.
30.2. Lisaks ülaltoodud prioriteetidele määratakse raamkava tasemel täiendavalt kindlaks konkreetsed tegevusprojektid.