Teksti suurus:

Politseiteenistuse seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 50, 753

Politseiteenistuse seadus

Vastu võetud 14.05.1998

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse politseiteenistuse mõiste ja tingimused.

(2) Politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 563) käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 2. Politseiteenistuse mõiste

Politseiteenistus on töötamine politseiasutuses, Eesti Riigikaitse Akadeemias ja politseiõppeasutuses politseiametniku ametikohal.

§ 3. Politseiametniku mõiste

(1) Politseiametnik on politseiteenistuses olev isik.

(2) Politseiametnik on riigiametnik.

§ 4. Politseiametnike põhigrupid

(1) Politseiametnike ametikohad jagunevad põhigruppidesse, lähtudes ametikohal töötamiseks esitatavatest haridus- ja muudest põhinõuetest.

(2) Politseiametnike põhigrupid on:

1) kõrgemad politseiametnikud;

2) vanempolitseiametnikud;

3) noorempolitseiametnikud.

(3) Politseiametnike ametikohtade põhigruppide siseselt on kehtestatud ametikoha nimetused ametinimetustena.

§ 5. Politseiametnike ametinimetused

(1) Kõrgemad politseiametnikud on:

1) politseipeadirektor, kaitsepolitsei peadirektor;

2) politseipeadirektori asetäitja, kaitsepolitsei peadirektori asetäitja;

3) politseidirektor, politseiprefekt;

4) politseiasedirektor, politseiaseprefekt, politseinõunik;

5) ülemkomissar;

6) komissar.

(2) Vanempolitseiametnikud on:

1) politseijuhtivinspektor, juhtivassistent, juhtivkonstaabel;

2) politseivaneminspektor, vanemassistent, vanemkonstaabel;

3) politseiinspektor, assistent, konstaabel.

(3) Noorempolitseiametnikud on politseinooreminspektor, nooremassistent, nooremkonstaabel.

(4) Assistentide ametinimetusi kasutatakse vaid Kaitsepolitseiametis.

§ 6. Politseiametnike ametiastmed

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 nimetatud politseiametnikud kuuluvad vastavalt politseiametnike 10., 9., 8., 7., 6. ja 5. ametiastmesse.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud politseiametnikud kuuluvad vastavalt politseiametnike 4., 3. ja 2. ametiastmesse.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud politseiametnikud kuuluvad politseiametnike 1. ametiastmesse.

§ 7. Eesti Riigikaitse Akadeemia politseikolledži juhtkonna ja politseieriala erialaõppejõudude ametiastmed

(1) Eesti Riigikaitse Akadeemia politseikolledži direktor ja politseieriala erialaõppejõud on politseiametnikud.

(2) Eesti Riigikaitse Akadeemia politseikolledži direktor kuulub politseiametnike 8. ametiastmesse.

(3) Politseikolledži politseieriala professor, dotsent, vanemõpetaja ja õpetaja kuuluvad vastavalt politseiametnike 8., 7., 6. ja 5. ametiastmesse.

2. peatükk

POLITSEITEENISTUSSE VÕTMINE

§ 8. Politseiametnikule esitatavad nõuded

(1) Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele.

(2) Politseiametnike kutsesobivuse, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, haridus- ja tervisenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 9. Isikud, keda on keelatud võtta politseiteenistusse

Politseiteenistusse on keelatud võtta isikut:

1) kes on teovõimetu või piiratud teovõimega;

2) kellel on täitmata ajateenistuse kohustus;

3) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

4) kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust;

5) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune;

6) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud politseiametniku ametikohal töötamise õigus;

7) kes on lähedases suguluses (vanemad, vennad, õed, lapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega;

8) kes saab välisriigilt pensioni, töötasu või muid regulaarseid hüvitisi.

§ 10. Politseivanne

Politseiteenistusse astudes annab politseiametnik politseivande:

«Astudes politseiteenistusse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest, hoida riigi- ja ametisaladust, rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi.»

§ 11. Politseivande andmine

(1) Iga teenistusse astuv politseiametnik annab politseivande.

(2) Politseivande andmine toimub pidulikult, riigilipu juures.

(3) Politseivannet andev politseiametnik loeb ette politseivande ja kirjutab alla politseivande tekstile.

(4) Politseivande võtab vastu siseminister või Politseiameti või muu politseiasutuse või politseiõppeasutuse juht.

(5) Politseikadett annab politseivande õppeasutuse pidulikul lõpetamisel.

(6) Politseiametniku või politseikadeti poolt allakirjutatud politseivande teksti hoitakse koos teenistuslehega.

§ 12. Politseiametnike ametisse nimetamine

(1) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhi nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates Politseiameti peadirektori ametisse nimetamisel ära Riigikogu õiguskomisjoni seisukoha ning Kaitsepolitseiameti juhi ametisse nimetamisel Riigikogu õiguskomisjoni ja kaitsepolitsei tegevuse üle järelevalvet teostava Riigikogu komisjoni seisukoha. Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhti ei tohi nimetada ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.

(2) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhi asetäitjad nimetab ametisse siseminister vastava ameti juhi ettepanekul.

(3) Eesti Riigikaitse Akadeemia politseiametnikud nimetab ametisse akadeemia rektor.

(4) Teised kõrgemad politseiametnikud, välja arvatud kõrgemad kaitsepolitseiametnikud, nimetab ametisse Politseiameti juht.

(5) Politseiprefektuuri juht ning Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht nimetatakse ametisse viieks aastaks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 4 nimetamata politseiametnikud nimetab ametisse vastava politseiasutuse ja politseiõppeasutuse juht.

§ 13. Politseiametnike ametisse nimetamise tingimused

(1) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhiks võib nimetada isiku, kes on vahetult enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat kas Politseiameti või Kaitsepolitseiameti juhi asetäitjana või Politseiameti või Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse, politseiasutuse või politseiõppeasutuse juhina.

(2) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhi asetäitjaks, Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse, politseiasutuse ja politseiõppeasutuse juhiks võib nimetada isiku, kes on vahetult enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat kõrgema politseiametnikuna.

(3) Muu kõrgema politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud politseiametnike 3. või 4. ametiastmesse kuuluval politseiametniku ametikohal.

(4) Erandkorras võib komissariks nimetada teadus- või kutsekraadi omava isiku või isiku, kes enne ametisse nimetamist on vähemalt kaks aastat töötanud kohtunikuna, vandeadvokaadina, prokurörina (välja arvatud abiprokurörina) või notarina.

(5) Politseiametnike 3. või 4. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on vähemalt ühe aasta töötanud politseiametnike 2. ametiastmesse kuuluval politseiametniku ametikohal.

(6) Politseiametnike 2. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on vähemalt ühe aasta töötanud noorempolitseiametniku ametikohal.

(7) Erandkorras võib vanempolitseiametniku ametikohale nimetada kõrgharidusega isiku, kelle haridus vastab sellele ametikohale ettenähtud haridusnõuetele.

(8) Politseiametniku võib ametisse nimetada konkursita.

§ 14. Internetis teabe avaldamine politseiametnike vabade ametikohtade kohta

(1) Teave politseiasutuste, välja arvatud Kaitsepolitseiamet, samuti politseiõppeasutuste vabanevate või vabade ametikohtade ja ametikohale nimetamise tingimuste, sealhulgas konkursi tingimuste kohta peab olema avaldatud Politseiameti Interneti koduleheküljel.

(2) Teavet ei avaldata nende politseiametnike ametikohtade kohta, kelle ülesandeks on vaid jälitustegevus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe avaldamise korra kehtestab siseminister määrusega.

3. peatükk

POLITSEIAMETNIKU ÜLEVIIMINE

§ 15. Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimine

(1) Täiendavalt avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele võib politseiametniku teenistuse huvides tema nõusolekuta üle viia muule politseiametniku ametikohale:

1) sama ametiastme piires samas või teises politseiasutuses;

2) politseiametnike põhigrupi ametiastmete piires, sealhulgas madalamale ametikohale, kui üleviimine on seotud politseiasutuse või politseiõppeasutuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise või teenistujate koosseisude koondamisega.

(2) Üleviimine, millega kaasneb politseiametniku elukoha muutus, on keelatud, kui tema viimasest nõusolekuta üleviimisest, millega kaasnes elukoha muutus, on möödunud vähem kui viis aastat.

§ 16. Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus

(1) Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on politseiametniku sellele ametikohale nimetamise õigus. Noorem- ja vanempolitseiametniku ühest politseiasutusest (välja arvatud Kaitsepolitseiamet) teise üleviimise õigus on Politseiameti juhil.

(2) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale Kaitsepolitseiametisse üleviimise õigus ning Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametikohale teises politseiasutuses üleviimise õigus on siseministril.

§ 17. Tagatised nõusolekuta üleviimise korral

(1) Politseiametniku teisele ametikohale tema nõusolekuta üleviimisest teenistuse huvides on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu. Politseiametniku elukoha muutusega seotud üleviimisest peab ette teatama vähemalt kaks kuud.

(2) Üleviidud politseiametnikule:

1) säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem senisest palgast;

2) makstakse ühekordse hüvitisena nelja kuu ametipalk, kui üleviimine on seotud ametniku elukoha muutusega.

(3) Politseiametniku üleviimine, millega kaasneb elukoha muutus, on lubatud üksnes juhul, kui ta kindlustatakse uues paikkonnas tööandja eluruumiga. Tööandja eluruumi andmise tingimused ning eluruumi suuruse ja heakorrastatuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tööandja eluruumi vabastamisel hüvitatakse politseiametnikule tema poolt eluruumi remontimiseks ja heakorrastamiseks tehtud kulutused juhul, kui kulutuste vajalikkuses ja suuruses oli eelnevalt kokku lepitud vastavalt Politseiameti või Kaitsepolitseiametiga ning selle kohta on sõlmitud kirjalik leping. Lepingu tüüptingimused kehtestab siseminister määrusega.

§ 18. Õppejõuks üleviidud politseiametniku tagatised

(1) Politseiasutuse politseiametnikule, kes on tema nõusolekul või omal algatusel üle viidud või nimetatud Eesti Riigikaitse Akadeemia või politseiõppeasutusse politseiametnikust õppejõu ametikohale üheks kuni viieks õppeaastaks, laienevad § 17 lõigetes 2, 3 ja 4 ettenähtud tagatised kogu tema töötamise ajaks nimetatud õppeasutuse politseiametnikust õppejõu ametikohal.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse õppejõuna töötanud politseiametnik tema soovil tagasi samale või teisele ametikohale sama ametiastme piires, ametikoha puudumisel aga mõnele muule ametikohale.

4. peatükk

POLITSEIAMETNIKU AMETIHÜVED

§ 19. Politseiametnike palgaastmestik

(1) Politseiametnikele kehtestatakse diferentseeritud palgaastmestik 1. kuni 10. palgaastmeni.

(2) Politseiametniku palgaaste vastab tema ametiastmele.

(3) Politseiametniku palgaastme siseselt võidakse kehtestada diferentseeritud palgamäärad erineva kategooria, kvalifikatsiooni, piirkonna või asutuse ametnikele.

(4) Politseiametnike palgaastmestiku 1. palgaastme madalaim palgamäär (politseiametniku miinimumpalk) on 4200 krooni.

(5) Politseiametnike palgaastmetele vastavad, sealhulgas diferentseeritud palgamäärad ja nende kasutamise erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Vabariigi Valitsus võib üks kord aastas suurendada käesoleva seadusega kehtestatud politseiametniku miinimumpalga määra.

§ 20. Mõnede politseiametnike töötasustamise erisused

(1) Jälitustegevust teostava ja riigisaladuse kaitset korraldava politseiametniku ametipalka suurendatakse 10--50 protsenti. Nende ametikohtade loetelu, loetelusse arvamise tingimused ja ametipalkade suurendamise korra kehtestab siseminister määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kantud politseiametnikele ei maksta lisatasu ületunnitöö, samuti töötamise eest õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäeval ja riiklikul pühal.

(3) Politseiametniku palgaastme palgamäära muutmisel säilitatakse politseiametnikule sellel ametikohal töötamise ajaks tema senine palgaastme palgamäär, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks, kui palgaastme uus palgamäär on väiksem tema senisest palgamäärast.

§ 21. Toetus politseiametniku hukkumise, invaliidistumise, haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral

(1) Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis hukkunud politseiametniku perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu kümne aasta palga ulatuses.

(2) Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis hukkunud politseiametniku matuse kulud kannab riik.

(3) Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis invaliidistunud politseiametnikule maksab riik ühekordset toetust:

1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa politseiteenistusest vabastamist -- tema ühe aasta palga ulatuses;

2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa politseiteenistusest vabastamise -- tema kahe aasta palga ulatuses;

3) töövõime täieliku kaotuse korral -- tema seitsme aasta palga ulatuses.

(4) Politseiametnikule, kellele teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis tekitati terviserikkega kehavigastus, millega ei kaasnenud invaliidsust, maksab riik ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.

(5) Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis vigastada saanud või haigestunud politseiametniku ravi- ja ravimikulud kannab riik.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 22. Varalise kahju hüvitamine

(1) Politseiametniku teenistusülesande täitmise käigus politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud varalise kahju hüvitab riik.

(2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 23. Politseiametniku terviseuuringud

(1) Riik tagab politseiametnikule tasuta terviseuuringud.

(2) Terviseuuringute läbiviimise tingimused, perioodilisuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 24. Ühissõiduki kasutamine

Politseiametniku poolt ühissõiduki ametisõitudeks kasutamise tingimused ja kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitus määrusega.

§ 25. Politseiametniku tööandja eluruum

(1) Politseiametnikule kindlustatakse tööandja eluruum vajaduse ja võimaluse korral.

(2) Kohalik omavalitsus võib anda valda või linna teenindavale politseiametnikule eluruumi tingimustel ja korras, mis on ette nähtud tööandja eluruumi andmiseks.

§ 26. Politseivormiriietus

(1) Politseiametnikule ja politseikadetile antakse politseivormiriietus.

(2) Vormiriietuse kirjelduse ja vormiriietuse esemete kandmise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab vastavalt Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juht.

(4) Politseiametnikule, kellele ei anta vormiriietust, makstakse hüvitist vormiriietuse maksumuse ulatuses.

5. peatükk

POLITSEIAMETNIKU TÖÖ- JA PUHKEAEG NING PUHKUS

§ 27. Politseiametniku ületunnitöö

(1) Politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd järgmistel juhtudel:

1) riigi julgeoleku tagamiseks;

2) riigikaitse vajadusel;

3) inimese päästmiseks;

4) abi osutamiseks tuletõrje- ja päästetöödel;

5) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks;

6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;

7) korra tagamiseks suurüritusel;

8) politseiülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada;

9) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Politseiametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle 8 tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 16 tundi. Ületunnitöö piirnorm ühe politseiametniku kohta on 300 tundi kalendriaastas.

§ 28. Politseiametniku töölerakendamine puhkepäeval ja riigipühal

Asutuse juht võib käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud juhtudel politseiametniku tööle rakendada puhkepäeval ja riigipühal.

§ 29. Valveaeg

(1) Valveaeg on aeg, millal politseiametnik peab olema politseiasutuse juhtkonnale ja korrapidamisteenistusele kokkulepitud kohas kättesaadav edasilükkamatute politseitoimingute tegemiseks oma puhkeajal.

(2) Valveaja kestus ei tohi ületada 150 tundi kuus.

(3) Valveaja eest makstakse lisatasu, mis on 10% politseiametniku tunnipalga määrast.

§ 30. Politseiametniku puhkuse katkestamine

(1) Politseiametniku puhkus võidakse katkestada ja ta teenistusse tagasi kutsuda tema nõusolekul, kuid mitte rohkem kui kahel korral puhkuse vältel.

(2) Puhkuse katkestamise nõusolek ei ole vajalik, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud juhtumil.

§ 31. Politseiametniku lisapuhkus

(1) Politseiametnikule antavat lisapuhkust avaliku teenistuse staaži eest ei pea liitma põhipuhkusega.

(2) Politseiasutuse või politseiõppeasutuse juht võib anda politseiametnikule täiendavat tasulist lisapuhkust eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest kuni 10 kalendripäeva.

6. peatükk

POLITSEIAMETNIKU MUUD TEENISTUSTINGIMUSED

§ 32. Politseiametniku töölerakendamine väljaspool tema teenistuspiirkonda ja -ülesandeid

Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juht võib temale alluva politseiametniku tööle rakendada väljaspool tema teenistuspiirkonda ja -ülesandeid käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 33. Politseiteenistusega seotud piirangud

(1) Politseiametnik ei või:

1) töötada teise tööandja juures, välja arvatud pedagoogilisel, teaduslikul või loomingulisel tööl;

2) olla erakonna liige;

3) osaleda streikides.

(2) Politseiametnikku ei kutsuta kaitseväe õppekogunemisele.

(3) Politseiametnikule ei väljastata tema politseiteenistusse võtmise, teisele ametikohale üleviimise ja politseiteenistusest vabastamise või temale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja koopiat, kui käskkiri sisaldab riigisaladust või muud avalikustamisele mittekuuluvat teavet. Sellisel juhul väljastatakse talle väljavõte käskkirjast, millest on välja jäetud riigisaladust sisaldav teave.

(4) Politseiametnik ei või kolme aasta jooksul pärast politseiteenistusest vabastamist töötada turvateenuseid või eradetektiiviteenuseid osutavates eraõiguslikes juriidilistes isikutes.

§ 34. Politseiametniku töötamine variisikuna

Politseiametniku töötamine variisikuna (jälitustegevuse seaduse § 7 punkt 9) ei too kaasa tema politseiteenistussuhte peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna täidetavad ülesanded loetakse politseile pandud ülesannete täitmiseks.

§ 35. Koolituskulude hüvitamine

(1) Politseiametnik ja politseikadett on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitamisele või välisriigis korraldatud täiendusõppele tehtud kulutused, kui ta

1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või täiendusõppe;

2) vabastati politseiteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

3) vabastati politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo eest;

4) vabastati politseiteenistusest omal algatusel.

(2) Koolitus- ja täiendusõppe kulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kes:

1) pärast õppeasutuse lõpetamist või täiendusõppe läbimist on töötanud politseis ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat;

2) on teenistusest vabastatud omal algatusel seoses invaliidsuse või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadusega.

(3) Koolitus- ja täiendusõppe kulude arvestamise korra kehtestab siseminister määrusega.

7. peatükk

POLITSEIAMETNIKU ATESTEERIMINE

§ 36. Politseiametniku atesteerimise üldine kord

(1) Politseiametnik kuulub atesteerimisele üks kord kolme aasta jooksul.

(2) Politseiametnike atesteerimise korra ja atesteerimislehe vormi kehtestab siseminister määrusega.

(3) Atesteerimistulemused kantakse atesteerimislehele ja politseiametniku teenistuslehele.

§ 37. Politseiametnike atesteerimise nõuded

(1) Politseiametnike põhigruppide atesteerimise nõuded kehtestab siseminister määrusega.

(2) Politseiametnike atesteerimise nõuded kehtestab siseminister või tema poolt volitatud ulatuses Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juht kooskõlastatult Siseministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga.

(3) Atesteerimisnõuded peavad olema politseiametnikule tema teenistuskohas kättesaadavad.

§ 38. Politseiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon

(1) Politseiametnike kandidaatide hindamist konkursil ning politseiametnike atesteerimist teostavad politseiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid.

(2) Politseiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonide moodustamise korra ja põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.

8. peatükk

POLITSEIAMETNIKU ERGUTAMINE

§ 39. Ergutused

(1) Politseiametnikule kohaldatavad ergutused on:

1) tänu avaldamine;

2) rahalise preemia andmine;

3) hinnalise kingituse andmine;

4) autasustamine politsei aukirjaga;

5) autasustamine nimelise relvaga;

6) autasustamine politsei teeneteristiga.

(2) Politsei aukirja kirjelduse, politsei teeneteristi liigid ja kirjelduse, teeneteristiga autasustamise tingimused ning teeneteristi kandmise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 40. Ergutuse kohaldamise alused

(1) Politseiametnikule võib ergutust kohaldada:

1) kauaaegse laitmatu teenistuse või

2) teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.

(2) Üheaegselt võib kohaldada mitut ergutust.

§ 41. Ergutuse kohaldamise õigus

(1) Politseiametnikule ergutuse kohaldamise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus.

(2) Siseministril on õigus kohaldada ergutusi kõigile politseiametnikele.

(3) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhil on õigus kohaldada ergutusi kõigile talle alluvatele politseiametnikele.

(4) Käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud ergutuste kohaldamise õigus on ainult siseministril.

9. peatükk

POLITSEIAMETNIKU DISTSIPLINAARVASTUTUS

§ 42. Distsiplinaarkaristused

Politseiametnikule määratavad distsiplinaarkaristused on:

1) noomitus;

2) ametipalga vähendamine 10--50 protsenti kuni kolmeks kuuks;

3) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.

§ 43. Distsiplinaarkaristuse määramise alus

(1) Politseiametnikule võib distsiplinaarkaristuse määrata distsiplinaarsüüteo eest.

(2) Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

§ 44. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

(1) Politseiametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus ja ennetähtaegse kustutamise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus.

(2) Siseministril on õigus distsiplinaarkaristus määrata kõigile politseiametnikele.

(3) Politseiameti juhil on õigus distsiplinaarkaristus määrata kõigile talle alluvatele politseiametnikele.

(4) Siseministril on õigus määrata Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhile käesoleva seaduse § 42 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristusi.

(5) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhil on õigus määrata temale alluvale politseiametnikule, kes on ametisse nimetatud siseministri poolt, käesoleva seaduse § 42 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristusi.

§ 45. Distsiplinaarjuurdlus

(1) Distsiplinaarsüüteo ja selle toimepannud isiku kindlakstegemiseks viiakse läbi distsiplinaarjuurdlus.

(2) Distsiplinaarjuurdluse algatamise õigus on siseministril, Politseiameti ja muu politseiasutuse, politseiametnikke ettevalmistava õppeasutuse ning politseiosakonna juhil.

(3) Distsiplinaarjuurdlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati.

(4) Distsiplinaarjuurdluse läbiviija võib distsiplinaarsüüteo kohta nõuda seletusi ja koguda tõendeid. Seletuse nõudmine politseiametnikult, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati, on kohustuslik.

(5) Distsiplinaarjuurdluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte, milles distsiplinaarsüüteo ja selle toimepannud isiku kindlakstegemisel märgitakse vähemalt alljärgnev:

1) distsiplinaarsüüteo toimepannud politseiametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

2) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht;

3) distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;

4) viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele, mida politseiametnik kirjeldatud teoga rikkus.

(6) Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte allkirjastatakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija poolt, esitatakse viivitamatult distsiplinaarjuurdluse algatanud isikule ja seda tutvustatakse isikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus läbi viidi.

10. peatükk

POLITSEITEENISTUSEST VABASTAMINE

§ 46. Politseiteenistusest vabastamise üldine kord

(1) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest käesoleva seaduse §-des 47 ja 49 sätestatud alustel ja korras.

(2) Politseiametniku võib politseiteenistusest vabastada isik, kellel on tema teenistusse võtmise õigus.

§ 47. Politseiteenistusest vabastamine politseivande andmisest keeldumise tõttu

Politseiametnik, kes keeldub politseivande andmisest, vabastatakse politseiteenistusest vande andmisest keeldumise päeval.

§ 48. Politseiprefektuuri juhi ja Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juhi ametist vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

(1) Politseiprefektuuri juht ja Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht vabastatakse ametist teenistustähtaja möödumise tõttu ning nimetatakse vastavalt Politseiameti juhi ja Kaitsepolitseiameti juhi poolt muule kõrgema politseiametniku ametikohale.

(2) Politseiprefektuuri juhi või Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juhi võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada.

(3) Politseiprefektuuri juhi või Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juhi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetada või ametisse tagasi nimetada tema kirjalikul nõusolekul.

(4) Kui politseiprefektuuri juht või Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale või ametisse tagasi nimetamisega ning kui ta ei soovi enda nimetamist muule politseiametniku ametikohale, vabastatakse ta politseiteenistusest.

(5) Kui puudub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nimetamiseks vajalik vaba ametikoht ning politseiprefektuuri juht või Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht ei ole nõus nimetamisega muule politseiamentiku vabale ametikohale, siis vabastatakse ta politseiteenistusest ning talle makstakse hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.

§ 49. Politseiteenistusest vabastamine vanuse tõttu

(1) Noorem- ja vanempolitseiametnik vabastatakse politseiteenistusest vanuse tõttu, kui ta on saanud 58-aastaseks.

(2) Kõrgem politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest vanuse tõttu, kui ta on saanud 62-aastaseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest vastavalt nendes lõigetes märgitud vanuse saabumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

(4) Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni üldise pensioniea saabumiseni Politseiameti või Kaitsepolitseiameti juhi loal.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest üldise pensioniea saabumisel.

11. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 50. Uute palgamäärade rakendamine

(1) Politseiametnike uutele palgamääradele ülemineku korra, etapid ja tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Üleminek uutele palgamääradele peab olema lõpetatud 2000. aasta 1. jaanuariks.

(3) Kümne aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, võib Vabariigi Valitsus suurendada mõnes piirkonnas töötavate politseiametnike palka kuni neljandiku võrra.

§ 51. Seaduse rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 7 jõustub 1998. aasta 1. septembril.

(2) Politseiametnike atesteerimine vastavuses käesoleva seaduse alusel kehtestatud atesteerimisnõuetega peab olema lõpetatud hiljemalt 2000. aasta 1. juuliks.

(3) Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud politseivannet ei pea andma politseiametnik, kes on andnud seni kehtiva politseivande enne käesoleva seaduse jõustumist.

(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist juhtivpolitseiametnikuna töötamise aeg arvatakse käesoleva seaduse jõustumisel kõrgema politseiametnikuna töötamise aja hulka.

(5) Vormiriietuse kirjelduse ja vormiriietuse esemete kandmise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 52. Siseministeeriumi kõrgema või vanemametniku ametikohale nimetatud politseiametniku tagatised

(1) Politseiametnikule, kes on vabastatud politseiteenistusest seoses tema nimetamisega Siseministeeriumi kõrgema või vanemametniku ametikohale:

1) säilitatakse tema soovil politseiametniku ametipalk;

2) säilitatakse õigus kasutada senise tööandja eluruumi.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on töötanud Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal vähemalt kaks aastat, võib siseminister ta tema soovil politseiametnikuks tagasi nimetada. Politseiametniku vaba ametikoha olemasolu korral ei või siseminister tema ametisse tagasinimetamisest keelduda.

(3) Teenistusaeg Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohale nimetamist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud tagatised kehtivad selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni, kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohal.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tagatis laieneb kõrgematele ja vanempolitseiametnikele, kes olid politseiteenistusest vabastatud seoses nimetamisega Siseministeeriumi kõrgema ametniku ametikohale enne käesoleva seaduse jõustumist.

§ 53. Politseiseaduse muutmine ja täiendamine

Politseiseaduses (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja politseiametnikud»;

2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna «organ» sõnaga «institutsioon»;

3) paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Avaliku korra kaitsmisel, kuritegeliku ründe tõkestamisel ning kurjategija kinnipidamisel on kõik politseiasutused ja -ametnikud kohustatud üksteist abistama, ootamata selleks erikorraldust.»;

5) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) II peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«II peatükk

POLITSEI STRUKTUUR JA POLITSEIASUTUSED

§ 8. Politsei struktuur

(1) Politsei koosneb:

1) politseiasutustest;

2) politseiõppeasutustest.

(2) Politseiasutused on:

1) Politseiamet;

2) Kaitsepolitseiamet;

3) politseiprefektuurid;

4) üleriigilised spetsialiseeritud politseiasutused.

(3) Üleriigilised spetsialiseeritud politseiasutused on:

1) Keskkriminaalpolitsei;

2) Julgestuspolitsei;

3) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus.

§ 9. Politseiprefektuuri ja politseiõppeasutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Politseiprefektuuri ja politseiõppeasutuse moodustab, korraldab ümber ja nende tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 10. Politseiamet

(1) Politseiamet korraldab avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamist, kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamist, tõkestamist ja avastamist, kriminaalasjade kohtueelset uurimist, haldusõiguserikkumise asjade menetlemist ning täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga politseile pandud ülesandeid.

(2) Politseiamet juhib, suunab, koordineerib ja kontrollib tema halduses olevate politseiasutuste ja politseiõppeasutuste tegevust.

§ 11. Kaitsepolitseiamet

Kaitsepolitseiamet kaitseb riigi põhiseaduslikku korda, territoriaalset terviklikkust ja riigisaladust, teostab vastuluuret, võitleb terrorismi ja korruptsiooniga ning menetleb seaduses ettenähtud juhtudel kriminaalasju.

§ 111. Politseiprefektuur

(1) Politseiprefektuur tagab avaliku korra ja sisejulgeoleku, ennetab, tõkestab ja avastab kuritegusid ja haldusõiguserikkumisi, teostab kriminaalasjade kohtueelset uurimist, menetleb haldusõiguserikkumiste asju ning täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga politseile pandud ülesandeid, mille täitmine ei kuulu üleriigiliste politseiasutuste pädevusse.

(2) Politseiprefektuur on Politseiameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus.

(3) Politseiprefektuuride koosseisu võivad kuuluda territoriaalsed struktuuriüksused -- politseijaoskonnad ja politseiosakonnad. Politseiosakond moodustatakse vähemalt 50 000 elanikuga piirkonna teenindamiseks.

(4) Siseministri käskkirjaga võidakse politseiosakonna juhi volitused määrata politseiprefektuuri juhi volituste piires.

(5) Politseiprefektuuri koosseisu võib kuuluda arestimaja. Arestimajale võib siseminister käskkirjaga panna ka muu politseiasutuse teenindamise.

(6) Politseiprefektuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 112. Keskkriminaalpolitsei

(1) Keskkriminaalpolitsei ennetab, tõkestab ja avastab kuritegusid ning teostab kriminaalasjade kohtueelset uurimist siseministri poolt ettenähtud juhtudel.

(2) Keskkriminaalpolitsei on valitsusasutus ning asub Politseiameti halduses.

§ 113. Julgestuspolitsei

(1) Julgestuspolitsei julgestab Vabariigi Presidenti, Riigikogu esimeest, peaministrit ja Vabariigi Valitsuse määratud isikuid ning valvab ja kaitseb Vabariigi Valitsuse määratud objekte.

(2) Julgestustegevuse ning objektide valve ja kaitse korraldamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Julgestuspolitsei on valitsusasutus ning asub Politseiameti halduses.

§ 114. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus

(1) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus teeb kohtuekspertiise ja kriminalistikauuringuid ning võtab osa uurimistoimingute teostamisest.

(2) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus on valitsusasutus ning asub Politseiameti halduses.

§ 115. Politseiametnikke ettevalmistavad õppeasutused

(1) Politseiõppeasutus asub Politseiameti halduses.

(2) Muu politseiametnikke ettevalmistav õppeasutus asub Siseministeeriumi valitsemisalas.

(3) Politseiametniku erialale võetakse õppima vaid politseiasutuse suunamisel.

(4) Politseiametnikke ettevalmistava õppeasutuse politseikadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud õigused, õiguslik kaitse ja tagatised, kui ta kaasati või asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politseiülesande täitmisele.

§ 116. Politseiasutuse ja -õppeasutuse põhimäärus, struktuur, töötajate koosseis ja arv

(1) Kaitsepolitseiameti põhimääruse ja struktuuri kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega. Kaitsepolitseiameti põhimäärus ei käsitle ameti struktuuri.

(2) Politsei koosseisu kuuluva muu asutuse põhimääruse, struktuuri ja töötajate koosseisu, samuti Kaitsepolitseiameti teenistujate koosseisu, kui seadus ei sätesta teisiti, kinnitab siseminister määrusega.

(3) Politseiasutuste politseiametnike ja teiste teenistujate arvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.»;

7) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 20 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 13 lõike 1 punktist 24 jäetakse välja sõnad «ja politseiametnikke»;

9) VI, VII ja VIII peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 54. Avaliku teenistuse seaduse täiendamine

Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 563) § 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametivannet ei pea andma ametnik, kes on andnud politseivande.»

§ 55. Jälitustegevuse seaduse muutmine ja täiendamine

Jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

«7) vajadus otsustada politseiametniku sobivus politseiteenistusse ning politseiteenistusse ja politseiametniku erialale õppima kandideerivate isikute sobivus vastavalt politseiteenistusse võtmiseks ja politseiametniku erialal õppimiseks.»;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud jälitusmenetlust teostavad vastavalt Kaitsepolitseiamet ja Politseiamet ning viimase poolt volitatud politseiasutused.»;

3) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

«7) pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud isiku kontrollimise lõpetamist.»;

4) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad «punktis 5 ja 2. lõikes» sõnadega «punktides 5, 6 ja 7 ning lõikes 2».

§ 56. Mõnede politsei koosseisu kuuluvate asutuste ümberkorraldamine

(1) Senine Keskkriminaalpolitsei korraldatakse ümber valitsusasutuseks Keskkriminaalpolitsei 1998. aasta 1. juulist.

(2) Senine Julgestusteenistus korraldatakse ümber valitsusasutuseks Julgestuspolitsei 1998. aasta 1. juulist.

(3) Senine Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Büroo korraldatakse ümber valitsusasutuseks Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus 1998. aasta 1. juulist.

(4) Siseministril korraldada ümber senine välipolitsei büroo, liikluspolitsei büroo ja politsei teabebüroo nende või nende struktuuriüksuste liitmise teel teiste politseiasutustega 1998. aasta 1. juulist.

§ 57. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks:

1) Eesti Vabariigi politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse (RT I 1993, 20, 355) II osa;

2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 21. veebruari seadlus «Eesti Vabariigi politsei ametivande ja selle andmise korra kohta» (RT 1991, 7, 108).

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json