Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse koodeksi, kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku, politseiseaduse, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku, jälitustegevuse seaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 51, 756

Kriminaalmenetluse koodeksi, kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku, politseiseaduse, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku, jälitustegevuse seaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 13.05.1998

I. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6--8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1997, 24, 362; 29, 447; 77, 1312; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1468; 1998, 4, 62; 17, 265) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Kriminaalmenetluse koodeksi:

1) paragrahvi 3 lõikest 1, § 11 lõikest 1, § 20 lõigetest 1 ja 2, § 26 lõike 1 punktist 3, § 351 lõikest 5, § 36 lõikest 1, § 361 lõigetest 2 ja 3, § 40 lõikest 2, § 41 lõikest 2, § 43 lõikest 2, § 451 lõikest 1, §-st 47, § 48 lõikest 1, § 49 lõigetest 1 ja 3, § 52 lõikest 1, § 53 lõikest 1, § 55 lõikest 1, § 58 lõike 2 punktist 2, § 59 lõigetest 1, 2 ja 6, § 60 lõikest 1, § 62 lõigetest 2 ja 6, §-st 63, § 67 lõikest 3, § 68 lõikest 2, § 69 lõikest 1, §-st 70, § 711 lõikest 5, § 75 lõigetest 1 ja 4, § 77 lõikest 1, § 78 lõikest 1, § 781 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 5, § 782 lõigetest 1 ja 2, § 783 lõigetest 1 ja 3, § 791 lõikest 3, § 89 lõikest 4, § 90 lõike 1 punktist 5, §-st 91, § 92 lõigetest 1 ja 3, § 93 lõigetest 1 ja 4, §-st 94, § 96 lõigetest 1, 21 ja 4, § 118 lõikest 3, § 119 lõigetest 1 ja 2, § 182 lõigetest 2 ja 4 ning § 282 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõna «juurdleja» vastavas käändes;

2) paragrahvi 35 lõikest 1, § 351 lõikest 1, § 37 lõikest 2, §-st 44, § 471 lõikest 1, § 53 lõikest 1, § 55 lõikest 1, § 60 lõike 3 punktist 3, §-st 71, § 73 lõigetest 3 ja 6, § 78 lõikest 2, § 782 lõigetest 1 ja 2, § 783 lõikest 1, § 79 lõikest 3, § 791 lõikest 1, § 84 lõikest 1, § 96 lõikest 3, § 139 lõigetest 2 ja 3, § 182 lõigetest 1 ja 3, § 183 lõikest 2, § 194 lõike 1 punktist 1, §-st 282, § 364 lõikest 1, § 365 pealkirjast ja tekstist, § 366 lõikest 2, § 367 lõikest 2, § 368 pealkirjast ja lõigetest 1 ja 2, § 370 tekstist, § 371 lõikest 4, § 396 lõikest 1 ning § 402 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «juurdleja või» vastavas käändes;

3) paragrahvi 78 lõikest 2, § 98 lõikest 2, § 1301 lõikest 2, § 146 lõikest 2, § 194 lõikest 3 ning § 281 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või juurdleja» vastavas käändes;

4) paragrahvi 78 lõikest 2 ning § 1301 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «ja juurdleja» vastavas käändes;

5) paragrahvi 18 lõikes 2, § 19 lõigetes 1 ja 2, §-s 45 ning § 50 lõikes 2 asendatakse sõnad «uurija ja juurdleja» vastavas käändes sõnadega «ja uurija» vastavas käändes;

6) paragrahvi 62 lõigetest 3 ja 5, § 77 lõikest 2 ning § 87 punktist 4 jäetakse välja sõnad «juurdlus- või».

§ 2. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 1. Eesti kriminaalmenetlusõigus ja selle allikad

Kriminaalmenetlusõiguse allikad on:

1) Eesti Vabariigi põhiseadus;

2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud;

3) käesolev koodeks ja kriminaalmenetlust sätestavad muud seadused;

4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud seaduse kohaldamisel.»

§ 3. Koodeksi senine § 1 loetakse §-ks 11 pealkirjaga «§ 11. Koodeksi reguleerimisala».

§ 4. Paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui kriminaalasja menetlemisel kohtus ilmnevad veel mõne muu kuriteo tunnused, teatab kohus sellest kirjalikult prokurörile, kui käesolevas koodeksis ei ole sätestatud teisiti.»

§ 5. Paragrahvis 5:

1) lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6) kannatanu leppimise korral süüdistatavaga kriminaalkoodeksi §-des 113, 115 lg 1, 121, 122, 1281, 129 ja 130 ettenähtud kuritegudes, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 391 lg 5 ettenähtud erandid;»;

2) lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«10) isiku suhtes, kelle kohta samas süüdistuses on uurija või prokuröri tühistamata määrus kriminaalasja lõpetamise kohta.»

§ 6. Paragrahvi 17 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5) menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides.»

§ 7. Paragrahvi 23 lõikes 21 asendatakse sõnad «võib kohus lahendada» sõnadega «lahendab kohus».

§ 8. Paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kriminaalasja uuel arutamisel esimese astme kohtus või ringkonnakohtus või kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtus ei või kohtu koosseisu kuuluda isik, kes varem võttis kohtunikuna osa selle kriminaalasja arutamisest esimese astme kohtus või ringkonnakohtus.»

§ 9. Paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «prokurör» sõnadega «kohtulikus menetluses».

§ 10. Paragrahvi 35 lõikes 1 asendatakse arv «102» arvuga «1081».

§ 11. Paragrahvi 351 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kahtlustataval on õigus teada, milles teda kahtlustatakse, omada kaitsjat ja kohtuda temaga kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 37 lg 2 ettenähtud juhud. Tal on õigus teada, et tema ütlusi võib kasutada süüdistuseks tema vastu. Kahtlustataval on õigus anda kahtlustuse sisu kohta ütlusi või nende andmisest keelduda. Samuti võib ta avaldada taandusi, esitada taotlusi ja kaebusi ning osaleda vahi alla võtmise ning vahi all pidamise tähtaja pikendamise arutamisel kohtus. Kui vahistatu viibib statsionaarses raviasutuses ravil, võib kohus pikendada vahi all pidamise tähtaega vahistatu juuresolekuta. Uurija loal võib kahtlustatav osaleda menetlustoimingutes.»

§ 12. Paragrahvis 37:

1) lõikes 2 asendatakse lause «Kohtumise võib katkestada üksnes käesoleva koodeksi § 102 5. lõikes ettenähtud nõuete täitmiseks» järgmise tekstiga: «Kohtumise, mis on kestnud üle ühe tunni, võib katkestada käesoleva koodeksi §-s 1081 lg 7 ettenähtud nõuete täitmiseks. Kohtumise, mis on kestnud üle kahe tunni, võib katkestada uurimistoimingu läbiviimiseks.»;

2) lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(21) Pärast prokuröri määrust lihtmenetluse kohaldamise ning läbirääkimiste alustamise kohta on kaitsjal lihtmenetlusse astumisest alates õigus tutvuda kõigi kriminaalasja materjalidega ja teha nendest väljakirjutusi ning ärakirju, võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest, osaleda lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimisel ning võtta osa asja arutamisest kohtus kõigi lihtmenetluses ettenähtud õigustega.»

§ 13. Paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik:

1) alaealiste kriminaalasjades kuni nende täisealiseks saamiseni;

2) isikute kriminaalasjades, kes füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei ole suutelised oma kaitseõigust ise teostama;

3) isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse vabadusekaotuse;

4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus.

(2) Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates läbirääkimiste alustamisest.»

§ 14. Paragrahvi 39 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 15. Paragrahvis 42:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «kuni kohtuliku uurimise alguseni» sõnadega «, kuid enne kohtuliku uurimise lõpetamist»;

2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «kohtuotsusest tulenev tsiviilhagi» sõnadega «ja hagi tagamiseks kinnistusraamatusse kantav keelumärge».

§ 16. Paragrahvist 47 jäetakse välja sõna «Juurdluse».

§ 17. Paragrahvi 471 pealkirjast jäetakse välja sõnad «Juurdleja ja».

§ 18. Paragrahvi 49 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset järgmise lausega: «Andmeid notariaaltoimingute kohta annab notar uurijale, prokurörile või kohtule kohtu määruse alusel.»

§ 19. Paragrahvi 50 lõikes 1 asendatakse sõnad «uurija või juurdleja» sõnadega «või uurija».

§ 20. Paragrahvis 51:

1) lõikes 3 asendatakse sõnad «(abikaasa, vanemate, laste, lapsendatute, lapsendajate, vendade, õdede, vanavanemate ja lapselaste)» sõnadega «(abikaasa, vanemate, võõrasvanemate, kasuvanemate, laste, võõraslaste, kasulaste, lapsendatute, lapsendajate, vendade, poolvendade, õdede, poolõdede, vanavanemate ja lapselaste)»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kriminaalkoodeksi §-s 1281 loetletud isikutel on õigus keelduda ütluste andmisest neile kutsealases tegevuses teatavaks saanud isiku päritolu, kunstlikku viljastamist, perekonda või tervisesse puutuva saladuses hoitava teabe kohta.»

§ 21. Paragrahvis 62:

1) lõikes 4 asendatakse sõnad «juurdlus- või eeluurimisasutuselt» sõnaga «uurijalt»;

2) lõikest 6 jäetakse välja sõna «juurdlus-»;

3) lõikest 8 jäetakse välja teine lause;

4) paragrahvi täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

«(81) Kohtuotsuse või kohtuniku määrusega erikonfiskeeritud vara puhul, mille seaduslikku valdajat ei tuvastatud, on hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal erikonfiskeeritud vara realiseerimisest saadud summade eelarvest tagasinõudmise õigus pärast neist selle vara hoidmis-, edasisaatmis-, uurimis- ja realiseerimiskulude mahaarvamist. Nimetatud summad tagastab Rahandusministeerium õigustatud isiku kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud kohtulahendi tõestatud ärakiri.»;

5) lõikes 9 asendatakse sõna «rahandusasutusele» sõnadega «maavanema poolt määratud maavalitsuse osakonnale»;

6) lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(10) Kiiresti riknevad asitõendid, mida ei ole võimalik tagastada seaduslikule valdajale, antakse viivitamatult realiseerimiseks üle maavanema poolt määratud maavalitsuse osakonnale. Seejuures on rahandusministri määruse alusel lubatud nimetatud asitõendite tasuta üleandmine tervishoiu- või hoolekandeasutusele. Realiseerimise võimatuse korral asitõendid hävitatakse. Asitõendite hävitamise kohta koostatakse akt. Hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal on nimetatud asitõendite realiseerimisest saadud summade eelarvest tagasinõudmise õigus pärast neist selle vara hoidmis-, edasisaatmis-, uurimis- ja realiseerimiskulude mahaarvamist. Nimetatud summad tagastab Rahandusministeerium õigustatud isiku kirjaliku avalduse alusel.»;

7) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(11) Erikonfiskeeritud esemete ja ainete realiseerimise, realiseerimisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, realiseerimise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 22. Koodeksit täiendatakse §-ga 631 järgmises sõnastuses:

«§ 631. Asitõendite hävitamine

(1) Asitõendi hävitamise aluseks on kohtuotsus, samuti uurija, kohtuniku või kohtu määrus, mis näeb ette asitõendite hävitamise.

(2) Hävitamisele kuuluva asitõendi hävitab vastavalt eeluurimisasutuse juhi või kohtu esimehe moodustatud asitõendi hävitamise komisjon. Komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus, sealhulgas asitõendite hoidmise eest vastutav töötaja.

(3) Asitõend hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ja keskkonnale ning välistab asitõendi taaskasutuselevõtu.

(4) Kui asitõendiks on ese või aine, mille hävitamiseks on kehtestatud erikord või erinõuded, tuleb asitõendi hävitamine korraldada nimetatud korra või nõuete kohaselt.

(5) Asitõendiks oleva lõhkematerjali või lõhkeseadeldise hävitab Päästeamet või tema poolt määratud sõjaväestatud päästeüksus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohtuotsuse või määruse alusel.

(6) Asitõendiks olev narkootiline või psühhotroopne aine hävitatakse Politseiameti esindaja juuresolekul, mille kohta tehakse vastav märge asitõendi hävitamise akti ning mille kohta ameti esindaja annab oma allkirja.

(7) Asitõendi hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse hävitatava eseme või aine nimetus, kogus ja muud vajalikud andmed ning hävitamise viis, aeg ja koht. Asitõendi hävitamise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks lisatakse kriminaaltoimikule ja teine jääb akti koostanud asutusele.

(8) Asitõendi hävitamisega seotud kulud kannab asitõendi hävitamist korraldanud eeluurimisasutus või kohus.»

§ 23. Paragrahvis 711:

1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «eelnevalt» sõnaga «uurijale»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kautsjoni kohaldamise otsustamisel pikendab kohtunik ilma uurija täiendava taotluseta kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamise tähtaega kuni kautsjonisumma laekumiseni kohtu deposiitarvele.»;

3) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «kelle suhtes on kahtlus, et ta jätkab kuritegude toimepanemist»;

4) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

«(51) Tõkendit kautsjon võib uurija või prokuröri ettepanekul muuta või tühistada ainult maa- või linnakohtunik.»;

5) lõiget 7 täiendatakse pärast sõna «samuti» sõnadega «kui maa- või linnakohtunik on kautsjoni muutnud või tühistanud uurija või prokuröri ettepanekul,».

§ 24. Paragrahv 712 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 712. Kautsjoni kohaldamise või sellest keeldumise vaidlustamine

Kautsjoni kohaldamise või sellest keeldumise peale võib isik, kelle suhtes kautsjoni kohaldati või sellest keelduti, tema kaitsja või seaduslik esindaja viie päeva jooksul esitada erikaebuse ja prokurör eriprotesti apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.»

§ 25. Paragrahvis 73:

1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Vahi alla võtmise lubamise või sellest keeldumise vormistab maa- või linnakohtunik põhistatud määrusega. Määrusele kirjutab alla maa- või linnakohtunik ja kinnitab selle kohtupitsatiga.»;

2) lõiget 51 täiendatakse järgmise lausega: «Vahi all pidamise tähtaja pikendamise küsimuse otsustab vahialuse vahi all pidamise koha järgne maa- või linnakohtunik.»

§ 26. Paragrahvi 74 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «tema asetäitja» sõnadega «, samuti maa- või linnaprokurör või tema asetäitja».

§ 27. Paragrahvi 76 lõikes 3 asendatakse sõnad «§-s 71» sõnadega «§-s 782 lg 11».

§ 28. Paragrahvis 78:

1) lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Tõkendit kautsjon võib uurija või prokuröri ettepanekul vastavalt käesoleva koodeksi §-le 711 lg 51 muuta või tühistada ainult maa- või linnakohtunik.»;

2) lõike 2 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Tõkendit vahi all pidamine, samuti prokuröri või tema ettepanekul uurija poolt valitud tõkendit võib uurija tühistada või muuta ainult prokuröri nõusolekul.»

§ 29. Paragrahvis 782:

1) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui alaealine kahtlustatav või süüdistatav ilma põhjendatud takistuseta ei ilmu kutse peale uurija juurde määratud tähtajaks, võib halduskohtunik tema vanemat, eestkostjat või hooldajat uurija või prokuröri taotlusel trahvida rahatrahviga kuni saja päevamäära ulatuses.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kui alaealine kohtualune ilma põhjendatud takistuseta ei ilmu kutse peale kohtusse määratud tähtajaks, võib kohus tema vanemat, eestkostjat või hooldajat trahvida rahatrahviga kuni saja päevamäära ulatuses.»

§ 30. Paragrahvi 81 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 31. Paragrahvi 85 lõikes 2 muudetakse teine lause ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui vastava toimingu teeb uurija, prokurör või kohtunik, siis lõpeb tähtaeg vastavates asutustes tööaja lõppemise momendil.»

§ 32. Paragrahvi 86 lõikes 1 asendatakse sõnad «juurdlus- või eeluurimisasutuse» sõnaga «uurija».

§ 33. Paragrahvis 88:

1) lõikest 3 jäetakse välja sõna «juurdlus-»;

2) lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu «teeb kohus» sõnadega «kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmisel või».

§ 34. Koodeksi teise osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«KRIMINAALASJA ALGATAMINE JA EELUURIMINE».

§ 35. Paragrahvi 93:

1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Avalduse või teate kontrollimise mahukuse korral võib prokurör käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kümnepäevast tähtaega pikendada kuni kakskümmend päeva.»;

2) täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

«(12) Kiirmenetluse kohaldamisel toimub kriminaalasja algatamine või sellest keeldumine käesoleva koodeksi kolmekümne teises peatükis sätestatud korras.»

§ 36. Paragrahv 95 tunnistatakse kehtetuks.

§ 37. Paragrahvi 96 lõikes 2 asendatakse sõnad «määrus tehakse teatavaks» sõnadega «määruse koopia saadetakse viivitamatult».

§ 38. Paragrahvis 97:

1) punktidest 1 ja 4 jäetakse välja sõnad «või juurdluseks»;

2) punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 39. Paragrahvis 98:

1) lõikes 2 asendatakse sõnad «kohtueelseks uurimiseks» sõnaga «eeluurimiseks»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Prokuröril on õigus kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse tühistamise otsustamiseks saata materjalid uurijale kuriteo toimepanemise asjaolude täiendavaks kontrollimiseks.»

§ 40. Koodeksi üheksas peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 41. Paragrahv 104 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 104. Kohtueelse uurimise asutused

Kohtueelse uurimise asutusteks oma pädevuse piires on:

1) Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuurid;

2) Kaitsepolitseiamet;

3) Vanglate Amet, vanglad, eelvangistusmajad ning interneeritute vastuvõtupunktid;

4) piirivalveasutused;

5) tolliasutused;

6) Kaitsejõudude Peastaap.»

§ 42. Paragrahv 105 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 105. Uurimisalluvus

(1) Kohtueelset uurimist teostavad Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuuride uurija õigustega ametnikud, kui käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kohtueelset uurimist teostavad Kaitsepolitseiameti uurija õigustega ametnikud:

1) kriminaalkoodeksi §-des 611, 612, 613, 614, 62, 63, 641, 65, 69, 72, 73, 731, 74, 101 p 9, 144 lg 2, 1642, 1942, 1971, 1981 ja 2074 tähendatud kuritegudes;  

2) kaitseteenistusalastes kuritegudes, kui seda peab vajalikuks kaitsepolitsei uurimisjuht;

3) kriminaalkoodeksi §-s 76 tähendatud kuriteos, kui kuriteo toimepanemisega kaasnes radioaktiivse materjali, tulirelva, lõhkematerjali või laskemoona salakaubavedu või kui kuriteo pani toime isikute grupp, millesse kuulus vähemalt kolm riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 4 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kõrgemat ametnikku või vanemametnikku;

4) kriminaalkoodeksi §-des 161, 1612, 162 ja 166 tähendatud kuritegudes, kui kuriteo pani toime riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud kõrgem ametnik;

5) kriminaalkoodeksi §-des 164, 1641, 165 ja 1651 tähendatud kuritegudes, kui kuriteo pani toime riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud kõrgem ametnik;

6) kriminaalkoodeksi §-s 1961 tähendatud kuriteos, kui kuritegeliku ühenduse eesmärgiks on kriminaalkoodeksi §-s 641 või 65 tähendatud kuritegude toimepanemine või kui kuritegeliku ühenduse liikmeks on vähemalt kolm riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud kõrgemat ametnikku või politseiametnikku.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kohtueelse uurimise asutuste uurija õigustega ametnikele teostavad kohtueelset uurimist järgmised uurija õigustega ametnikud:

1) Vanglate Ameti, vangla, eelvangistusmaja ning interneeritute vastuvõtupunkti ametnik -- teenistusliku korra vastu suunatud kuritegudes, mille on toime pannud nende asutuste töötaja, samuti nende asutuste territooriumil toimepandud kuritegudes;

2) piirivalveametnik -- riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ja isiku ebaseadusliku üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise asjades;

3) tolliametnik -- tollieeskirjade rikkumise asjades;

4) Kaitsejõudude Peastaabi ametnik -- kaitseteenistusalastes kuritegudes.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kohtueelse uurimise asutuste ametnikele kohaldavad kiirmenetlust, samuti algatavad kriminaalasja ja teostavad edasilükkamatuid uurimistoiminguid -- sündmuskoha vaatlust, läbiotsimist, võetust, läbivaatust, kahtlustatava, kannatanu ja tunnistaja ülekuulamist, võrdlusmaterjalide võtmist ning uurija või prokuröri ülesandel teisi uurimistoiminguid -- järgmised uurija õigustega ametnikud:

1) keskkonnajärelevalve asutuse ametnik -- keskkonna ja loodusvarade kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise korral;

2) tuleohutusjärelevalve ametnik -- tuleohutusnõuete rikkumise korral;

3) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalveametnik -- tööstus-, ehitus- ja mäetööde ning masinate juhtimis- ja käitus- ning ohutuseeskirjade rikkumise korral;

4) maakonna ja linna tööinspektor -- töökaitse-eeskirjade rikkumise korral;

5) maakonna tervisekaitsetalituse arst -- epideemia- ja episootiavastase võitluse eeskirjade rikkumise korral;

6) tarbijakaitse järelevalveametnik -- kaubanduseeskirjade rikkumise korral;

7) reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten -- tema juhtimisel oleval laeval või õhusõidukil toimepandud kuritegudes.

(5) Uurimisalluvust võib muuta prokurör käesoleva koodeksi § 120 lg 2 punktis 10 sätestatud alustel. Prokuröri määratud uurimisalluvust võib muuta üksnes kõrgemalseisev prokurör. Riigiprokurör või tema asetäitja võib oma põhistatud määrusega muuta käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõikes sätestatud uurimisalluvust, kui ta seda vajalikuks peab. Uurimisjuht ei või muuta riigiprokuröri või tema asetäitja poolt määratud uurimisalluvust.

(6) Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on uurija õigused, kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 43. Paragrahvi 106 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Uurijal on õigus uuritavas kriminaalasjas esitada kirjalikke taotlusi üksikute uurimistoimingute tegemiseks ja kaasabi osutamiseks uurimistoimingus teisele kohtueelse uurimise asutusele. Sellised uurija ülesanded ja taotlused on eeluurimisasutusele kohustuslikud ja täidetakse viivituseta.»

§ 44. Paragrahv 1071 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 1071. Uurimisjuht

(1) Uurimisjuhil on oma pädevuse piires õigus ja kohustus:

1) teostada kontrolli uurija toimingute üle;

2) anda uurijale juhendeid kohtueelse menetluse teostamisel;

3) anda kriminaalasi temale alluvalt ühelt uurijalt teisele;

4) moodustada määrusega uurimisgruppe, kooskõlastades uurija arvamuse uurimisgrupi uurimisjuhiga, kellele uurija teenistuslikult allub;

5) tühistada uurijate ebaseaduslikke ja põhjendamatuid määrusi, samuti võtta osa uurija toimingutest või isiklikult teostada toiminguid temale alluva uurija menetluses olevas kriminaalasjas, kasutades seejuures kõiki uurija õigusi.

(2) Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuuri uurimisjuht võib vajadusel oma pädevuse piires võtta määrusega temale alluva ametniku uurimisalluvusse iga kriminaalasja, mis ei kuulu Kaitsepolitseiameti ja Kaitsejõudude Peastaabi ametniku uurimisalluvusse.

(3) Kaitsepolitsei uurimisjuht võib vajadusel oma pädevuse piires võtta määrusega temale alluva ametniku uurimisalluvusse iga Kaitsejõudude Peastaabi menetluses oleva kriminaalasja.

(4) Käesoleva paragrahvi 1.--3. lõikes sätestatu alusel antud juhend või määrus on täitjale kohustuslik. Nimetatud määruse peale prokurörile kaebuse esitamine ei peata selle täitmist.

(5) Prokurör vaatab käesoleva paragrahvi 1.--3. lõikes nimetatud juhendi või määruse peale esitatud kaebuse viivituseta läbi. Uurimisjuhi juhendi peale esitatud kaebuse lahendamisel on prokuröril õigus nõuda uurimisjuhilt uurijale suuliselt antud juhendi kirjalikku kordamist. Uurimisalluvuse muutmise otsustab prokurör oma määrusega. Prokuröri määrus uurimisalluvuse muutmise kohta ning kirjalik vastus kaebusele on uurimisjuhile ja uurijale täitmiseks kohustuslik.

(6) Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on uurimisjuhi õigused, kinnitab Vabariigi Valitsus.»

§ 45. Paragrahvi 108 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Saanud andmeid kuriteo kohta, mis kuulub menetlemisele teise ametkonna poolt, teostab uurija edasilükkamatud uurimistoimingud ja annab materjalid üle prokurörile edasisaatmiseks vastavalt uurimisalluvusele.»

§ 46. Koodeksit täiendatakse §-dega 1081--1083 järgmises sõnastuses:

«§ 1081. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine

(1) Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises ja mille kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll.

(2) Isik peetakse kahtlustatavana kinni, kui:

1) ta on tabatud kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda;

2) kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale;

3) kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule.

(3) Kuriteole viitavate muude andmete põhjal võidakse isik kahtlustatavana kinni pidada, kui:

1) ta püüab põgeneda;

2) ei ole tuvastatud tema isik;

3) ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;

4) ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoida või seda muul viisil takistada.

(4) Kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatsel tabatud isikut võib igaüks viivitamatult toimetada politseisse kinnipidamiseks kahtlustatavana.

(5) Kuriteos kahtlustatavana kinnipeetud isikul on õigus esitada kaebus uurija tegevuse peale, anda seletusi ja esitada taotlusi. Kahtlustatavale antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedastest uurija kaudu.

(6) Kuriteo toimepanemises kahtlustatava kinnipidamise kohta on uurija kohustatud koostama protokolli, märkides selles ära kinnipidamise alused ja motiivid ning teatama kahekümne nelja tunni jooksul kinnipidamisest prokurörile. Protokolli sisu ja käesoleva koodeksi §-s 351 lg 1 tähendatud õigused ning kohustused tehakse kinnipeetud isikule teatavaks allkirja vastu.

(7) Kahtlustatav tuleb üle kuulata kinnipidamisest arvates hiljemalt kahekümne nelja tunni jooksul eeskirjade kohaselt, mis on käesolevas koodeksis ette nähtud süüdistatava ülekuulamiseks.

(8) Kui kohtueelses menetluses langeb ära isiku kahtlustatavana kinnipidamise alus, vabastatakse ta viivituseta.

§ 1082. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll

(1) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis märgitakse:

1) protokolli koostaja ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;

2) koostamise aeg ja koht;

3) kahtlustatavana kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanimi;

4) kinnipidamise alus viitega käesoleva koodeksi §-le 1081 lg 2 ja 3;

5) kinnipidamise kellaaeg;

6) kuritegu, mille toimepanemises kahtlustatavana isik kinni peetakse;

7) kahtlustatavale käesoleva koodeksi §-s 351 lg 1 sätestatud õiguste ning kohustuste selgitamine;

8) kinnipidamisel isikult äravõetud objektid ja nende tunnused;

9) kinnipeetu avaldused ja taotlused.

(2) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll saadetakse viivituseta prokurörile.

§ 1083. Isiku kahtlustatavaks tunnistamine

(1) Kui isikut on alus kahtlustada kuriteos ja teda ei ole kahtlustatavana kinni peetud ega vahi alla võetud, koostab uurija kahtlustatavaks tunnistamise määruse.

(2) Kahtlustatavaks tunnistamise määruses märgitakse:

1) määruse koostaja ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;

2) koostamise aeg ja koht;

3) kahtlustatava ees- ja perekonnanimi;

4) kuritegu, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse;

5) kuriteo tehiolud;

6) kuriteo kvalifikatsioon;

7) kahtlustatavaks tunnistamise põhjendus.

(3) Määrust tutvustatakse kahtlustatavale ja talle selgitatakse käesoleva koodeksi §-s 351 lg 1 sätestatud õigused ning kohustused, mida kahtlustatav kinnitab oma allkirjaga.»

§ 47. Paragrahvi 109 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «kriminaalasja algatamist» sõnadega «välja arvatud uurimistoimingud, mis on sätestatud käesoleva koodeksi §-s 93 lg 3».

§ 48. Paragrahvis 110:

1) senine tekst loetakse lõikeks 1 ning selles asendatakse sõnad «juurdlus- või uurimisasutusele» sõnaga «eeluurimisasutusele»;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 2--5 järgmises sõnastuses:

«(2) Erinõudes märgitakse:

1) erinõude saatja ja täitja;

2) kriminaalasja nimetus;

3) erinõude täitmiseks vajalikud lähteandmed;

4) nõutav menetlustoiming ja lahendatavad ülesanded.

(3) Erinõudele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid.

(4) Erinõue tuleb täita kümne päeva jooksul selle kättesaamisest. Kui erinõuet ei ole võimalik täita tähtajaliselt, teatatakse viivituse põhjusest erinõude saatjale.

(5) Erinõude täitja on kohustatud oma tööpiirkonnas menetlustoiminguks, mille vajadus tuleneb erinõude täitmisest.»

§ 49. Koodeksit täiendatakse §-ga 1101 järgmises sõnastuses:

«§ 1101. Jälitusülesanne

(1) Kui uurijal on tema menetluses olevas asjas vajalik jälitustegevus, on tal õigus teha see oma uurimisjuhi kaudu ülesandeks vastavale jälitusametkonnale.

(2) Jälitusülesandes märgitakse:

1) kuriteo tehiolud;

2) jälitustoimingu või tegevuse eesmärk;

3) jälitusülesande täitmise tähtaeg.

(3) Jälitusülesande täitmisest teatab jälitusametkond kirjalikult uurijale ja edastab talle koos jälitustegevuse protokolliga jälitustoimingus tehtud teabetalletuse.»

§ 50. Paragrahvis 111:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Eeluurimise tähtaega võib prokurör pikendada kuni neli kuud. Eeluurimistähtaja edasine pikendamine on lubatud erandjuhul ainult riigiprokuröri või tema asetäitja, samuti maa- või linnaprokuröri või tema asetäitja poolt.»;

2) lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «Kui kohus» sõnadega «või prokurör»;

3) lõikest 4 jäetakse välja sõna «vastavale».

§ 51. Paragrahvi 112 pealkirjast jäetakse välja sõna «eeluurimisest».

§ 52. Paragrahvis 115 asendatakse sõnad «Juurdleja ja uurija võtavad» sõnadega «Uurija võtab».

§ 53. Paragrahv 120 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 120. Prokurör kohtueelses menetluses

(1) Prokuröril on kohtueelses menetluses:

1) õigus algatada kriminaalasi ja teha toiming vastavalt käesoleva koodeksi §-dele 94 ja 97 p 1;

2) õigus vajadusel teostada üksikuid menetlustoiminguid uurija menetluses olevas kriminaalasjas või kriminaalasjas, mis on temale saadetud süüdistuskokkuvõtte kinnitamiseks. Menetlustoimingu teostamisel on prokuröril kõik uurija õigused ja kohustused;

3) kohustus teostada järelevalvet kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele.

(2) Teostades järelevalvet kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle, prokurör oma pädevuse piires:

1) nõuab uurijalt seletusi kuritegude kohta esitatud avalduste ja teadete vastuvõtmise, registreerimise ja lahendamise, samuti kohtueelse uurimise käigu ning kriminaalasja lõpetamise kohta;

2) nõuab uurijalt välja kriminaaltoimikuid, dokumente, materjale ja muid andmeid toimepandud või kavandatava kuriteo, kohtueelse menetluse käigu ja kuriteo toimepannud isikute kohta;

3) kontrollib politseiasutuses seaduse nõuete täitmist, mis käsitlevad toimepandud kuritegude kohta esitatud avalduste ja teadete vastuvõtmist, registreerimist ja lahendamist;

4) tühistab või muudab uurija ebaseaduslikke ja põhjendamatuid määrusi;  

5) annab uurijale kirjalikke juhiseid kuritegude uurimise, menetlustoimingute teostamise, tõkendi valimise, muutmise või tühistamise, kuriteo kvalifitseerimise, kuriteo toimepannud isikute tagaotsimise, jälitustegevuse alustamise või lõpetamise, samuti lihtmenetluse kohaldamise võimaluse väljaselgitamise kohta;

6) teatab distsiplinaarkaristuse määramise õigust omavale isikule uurija või pädeva politseiametniku tegevuses ilmnenud distsiplinaarsüüteo tunnustest;

7) sanktsioneerib läbiotsimise ning uurija muud toimingud seadusega ettenähtud juhtudel;

8) pikendab seadusega ettenähtud juhtudel kuriteo avalduse või teate lahendamis- ja uurimistähtaega;

9) tagastab kriminaalasja uurijale koos juhistega täiendava uurimise teostamiseks või puuduste kõrvaldamiseks;

10) täielikuma ja objektiivsema uurimise teostamiseks võtab oma põhistatud määrusega uurijalt ära ja annab teisele uurijale üle mis tahes kriminaalasja uurijate käesoleva koodeksi §-s 105 lg 1, 2 ja 3 sätestatud pädevust arvestades. Prokuröri määratud uurimisalluvust võib muuta ainult kõrgemalseisev prokurör;

11) kõrvaldab oma põhistatud määrusega uurija, kes kriminaalasja uurimisel on rikkunud seadust, kriminaalasja edasisest menetlemisest;

12) algatab kriminaalasja või keeldub selle algatamisest, lõpetab kriminaalmenetluse, kinnitab süüdistuskokkuvõtte ja seaduses ettenähtud juhul uurija määruse, saadab kriminaalasja või kiirmenetluse kokkuvõtte koos lisatud materjalidega kohtusse;

13) täidab lihtmenetluse kohaldamisel käesoleva koodeksi kolmekümne kolmandas peatükis sätestatud ülesandeid.

(3) Prokuröri kirjalikud juhised, mis on uurijale antud käesoleva koodeksiga sätestatud korras, on uurijale kohustuslikud. Saadud juhiste peale edasikaebamine kõrgemalseisvale prokurörile ei peata nende täitmist, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 106 lg 2 ettenähtud juhud.»

§ 54. Paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

«(12) Enne süüdistuse esitamist kontrollib selle seaduslikkust prokurör ja kinnitab süüdistatavana vastutusele võtmise, süüdistuse muutmise või täiendamise määruse.»

§ 55. Paragrahvist 129 jäetakse välja sõnad «või tema asetäitja».

§ 56. Paragrahvis 139:

1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «tagaotsitav isik» sõnadega «või isik, kelle kohta on kohaldatud sundtoomist»;

2) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või tema asetäitja».

§ 57. Paragrahvi 141 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Läbiotsimisel ja võetusel ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni ruumides peavad juures viibima manukad selle ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töötajate seast, nende puudumisel tuleb tagada kohaliku omavalitsuse esindaja juuresolek.»

§ 58. Paragrahvi 145 lõikes 1 asendatakse sõnad «maa- ja linnakohtu» sõnadega «maa- või linnakohtuniku».

§ 59. Koodeksit täiendatakse §-ga 1451 järgmises sõnastuses:

«§ 1451. Läbiotsimise ja võetuse tingimused notaribüroos

(1) Notaribüroo läbiotsimine notariaaltoimingu või muu notariaaltoimingu saladust sisaldava dokumendi leidmiseks või nimetatud dokumendi võetus on lubatud ainult maa- või linnakohtu loa või määruse alusel.

(2) Läbiotsimise või võetuse juures peab viibima notar, kes käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumente valdab.»

§ 60. Paragrahvis 146:

1) lõikes 4 asendatakse sõnad «uurimisasutuse valdusse» sõnadega «uurija valdusse seaduses sätestatud korras»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Kinnisasja arestimiseks esitab uurija prokuröri sanktsiooniga arestimise määruse kinnisasja asukohajärgsele kinnistusametile keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse.»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

«(6) Vallasasjast hoone arestimiseks esitab uurija prokuröri sanktsiooniga arestimise määruse hoone asukohajärgsele hooneregistrile ja sõiduki arestimiseks autoregistrile.»

§ 61. Paragrahvis 163:

1) lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «punktides üks ja kaks märgitud alustel» sõnadega «punktis üks märgitud alusel»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Uurija määrus eeluurimise peatamise kohta esitatakse prokurörile kinnitamiseks koos köidetud kriminaalasjaga järgmisel tööpäeval pärast määruse koostamist. Prokurör kinnitab või tühistab uurija määruse eeluurimise peatamise kohta ja tagastab kriminaalasja uurijale. Määruse tühistamise korral annab prokurör uurijale juhiseid täiendava uurimise teostamiseks.»

§ 62. Paragrahvis 164:

1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «§-s 163 lg 1 p 2 ettenähtud alusel kuni süüdistatava paranemiseni, kusjuures uurijal on õigus paigutada süüdistatav maa- või linnakohtuniku loal meditsiinilisse asutusse;»;

2) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «käesoleva koodeksi §-s 163 lg 1 p 1 ja 3 ettenähtud alustel» ning «vahetult kui ka juurdlusasutuste kaudu».

§ 63. Paragrahvi 168 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «uurija» sõnaga «viivitamatult» ning lõikes asendatakse sõnad «teatab uurija kirjalikult kriminaalasja lõpetamisest ja lõpetamise alustest» sõnadega «saadab uurija kriminaalasja lõpetamise määruse ärakirja».

§ 64. Paragrahvis 169:

1) lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «kokkuõmmeldult» sõnadega «või köidetult»;

2) lõiget 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kui toimikusse lisatakse materjale seoses taotlusega uurimise täiendamise kohta, tutvustab uurija süüdistatavat ja tema kaitsjat ka nende materjalidega.»

§ 65. Paragrahvi 173 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kirjalikke taotlusi võib esitada kolme ööpäeva jooksul.»

§ 66. Paragrahv 178 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 178. Uurimisgrupi moodustamine

(1) Tõendamiseseme asjaolude selgitamisel täielikkuse tagamiseks võib vajadusel uurimisjuhi määrusega moodustada uurimisgrupi.

(2) Määruses:

1) põhjendatakse uurimisgrupi loomise vajadust;

2) nimetatakse uurimisgrupi vanem ja liikmed.

(3) Uurimisgrupi vanem võtab kriminaalasja menetlusse määrusega ja kooskõlastab uurimisgrupi tegevuse.»

§ 67. Paragrahvis 180:

1) pealkirjas asendatakse sõna «otsus» sõnaga «toimingud»;

2) lõigetest 1, 2 ja 4 jäetakse välja sõnad «või tema asetäitja»;

3) lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja sõnad «või tema asetäitjal»;

4) paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Prokuröril on õigus vajadusel üle kuulata kannatanu, tunnistaja ja teha muid üksikuid menetlustoiminguid kriminaalasjas, mis on temale saadetud süüdistuskokkuvõtte kinnitamiseks.»

§ 68. Paragrahvi 181 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «või tema asetäitja».

§ 69. Koodeksi üheksateistkümnenda peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«UURIJA VÕI PROKURÖRI TEGEVUSE PEALE KAEBAMINE».

§ 70. Paragrahv 188 tunnistatakse kehtetuks.

§ 71. Paragrahvi 189 punktist 7 jäetakse välja sõnad «juurdlusel või».

§ 72. Paragrahv 203 tunnistatakse kehtetuks.

§ 73. Paragrahvis 207 asendatakse sõna «süüdistaja» sõnaga «prokurör».

§ 74. Paragrahvi 212 lõikest 4 jäetakse välja sõna «teisele».

§ 75. Paragrahvi 216 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «asjast osavõtva».

§ 76. Paragrahvi 218 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «samuti kohtualuse raske haiguse korral, mis takistab kriminaalasja arutamist,» ja sõnad «või tervenemiseni».

§ 77. Paragrahvis 219:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «eeluurimis- või juurdlusmaterjalide» sõnaga «eeluurimismaterjalide»;

2) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «juurdlust või».

§ 78. Paragrahvi 220 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna «kohus» sõnadega «kuni kohtuotsuse jõustumiseni».

§ 79. Paragrahvi 229 lõigetes 1 ja 2 asendatakse arv «203» arvuga «394.»

§ 80. Paragrahvi 235 lõikes 2 asendatakse sõnad «§-des 113, 129 lg 1 ja 130», sõnadega «§-des 113, 115 lg 1, 1281, 129 ja 130.»

§ 81. Paragrahvi 231 pealkirjast jäetakse välja sõnad «kriminaalasjast osavõtva».

§ 82. Paragrahvi 238 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 83. Paragrahvi 268 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna «prokurörile» sõnadega «seadusega sätestatud korras».

§ 84. Paragrahvi 278 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kohtunik selgitab kohtualusele arusaadavas väljenduses kohtuotsuse sisu, samuti kohtuotsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega.»

§ 85. Paragrahvi 280 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kohtuotsuse ärakiri antakse kätte või saadetakse kohtualusele, samuti vahi alla võetud menetlusosalisele kolme ööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist. Teistele menetlusosalistele saadetakse kohtuotsuse ärakiri nende taotlusel viie ööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist.»

§ 86. Paragrahvi 288 lõikes 4 asendatakse sõnad «koodeksi §-s 287 ettenähtud isikud üldises korras» sõnadega «paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud isikud».

§ 87. Paragrahvi 3281 täiendatakse pärast sõnu «tema asetäitja» sõnadega «, samuti maa- või linnaprokuröri või tema asetäitja».

§ 88. Koodeksi seitsmes osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Seitsmes osa

KIIRMENETLUS

Kolmekümne teine peatükk

KIIRMENETLUS

§ 357. Kiirmenetluse kohaldamine

(1) Kui kuriteo teate või avalduse saabumisest kümne päeva jooksul, ekspertiisi määramisel ühe kuu jooksul, on võimalik kindlaks teha kuriteo toimepanemise asjaolud ja need on selged, võib kolmanda astme kuriteo ja kriminaalkoodeksi §-des 139 lg 1 ja 2, 140 lg 1 ning 197 lg 1 ja 2 sätestatud kuriteo puhul kohaldada kiirmenetlust. Kiirmenetlus toimub vastavalt käesoleva koodeksi esimese kuni kolmanda osa sätetele käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

(2) Kiirmenetlust ei kohaldata erasüüdistusasjades.

§ 358. Kuriteo asjaolude väljaselgitamine

(1) Kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks uurija:

1) teostab vajadusel sündmuskoha vaatluse;

2) vajadusel määrab ekspertiisi;

3) võtab isikutelt seletusi;

4) nõuab välja andmed kuriteoga tekitatud varalise kahju suuruse kohta;

5) kogub materjale, millel on tähtsust kriminaalasja arutamisel kohtus.

(2) Kui on piisav alus kahtlustada isikut kuriteo toimepanemises, koostab uurija kahtlustatavaks tunnistamise määruse, kohaldades käesoleva koodeksi § 1083 ja võtab kahtlustatavalt kirjaliku kohustuse ilmuda uurija või kohtu kutsel ning teatada neile oma elukoha muutusest.

§ 359. Kiirmenetluse kokkuvõte

(1) Kui kuriteo toimepanemise asjaolud on selged, koostab uurija kuriteo toimepanemise kohta kiirmenetluse kokkuvõtte, milles märgitakse:

1) koostamise koht ja kuupäev;

2) uurija ametinimetus ning tema ees- ja perekonnanimi;

3) kahtlustatava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, rahvus, vanus, kodakondsus, haridus, elu- ja töökoht, perekonnaseis, ülalpeetavad ning karistatus;

4) andmed asitõendite kohta;

5) andmed erikonfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks võetud meetmete kohta;

6) kohtueelse menetluse kulude arvestus;

7) kuriteo toimepanemise koht ja aeg, selle viis, motiivid, tagajärjed ja muud faktilised andmed, mis kinnitavad kuriteo olemasolu;

8) kuriteo formuleering ja kvalifitseerimine kriminaalkoodeksi paragrahvi, lõike ja punkti järgi.

(2) Kiirmenetluse kokkuvõttele kirjutab alla uurija.

(3) Kiirmenetluse kokkuvõttele lisatakse uurija poolt kogutud materjalid, samuti kohtusse kutsutavate isikute nimekiri ja nende elukohad.

§ 360. Kahtlustatava ja tema kaitsja tutvustamine kiirmenetluse kokkuvõttega

Uurija esitab kiirmenetluse kokkuvõtte ja kogutud materjalid tutvumiseks kahtlustatavale kahekümne nelja tunni jooksul kokkuvõtte koostamisest, tutvumine tõendatakse allkirja ja kuupäevaga kiirmenetluse kokkuvõttel. Kui kiirmenetluse kokkuvõttega tutvub kaitsja, tehakse kokkuvõttesse selle kohta märkus. Kiirmenetluse kokkuvõte ja materjalid saadetakse viivituseta prokurörile.

§ 361. Prokuröri toimingud kiirmenetluse kokkuvõtte saamisel

Kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid vaatab prokurör läbi viie ööpäeva jooksul nende saamisest ning:

1) kinnitab kiirmenetluse kokkuvõtte ja saadab kokkuvõtte koos materjalidega kohtusse või

2) keeldub kriminaalasja algatamisest või

3) tagastab määrusega kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid koos juhistega täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks kiirmenetluses ja annab selleks kuni kümnepäevase tähtaja või

4) tagastab määrusega kiirmenetluse kokkuvõtte ja materjalid eeluurimiseks.

§ 362. Eeluurimine

Käesoleva koodeksi §-s 357 loetletud kuritegudes teostatakse eeluurimist järgmistel juhtudel:

1) on vajalik algatada kriminaalasi seoses sellega, et käesoleva koodeksi §-s 357 lg 1 märgitud tähtaja jooksul ei ole võimalik välja selgitada kuriteo toimepanemise asjaolusid;

2) prokurör tagastab kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid ja annab viivituseta määrusega juhised eeluurimiseks ning vajadusel muudab uurimisalluvust;

3) kohus tagastab vastavalt käesoleva koodeksi §-le 363 kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid eeluurimiseks.

§ 363. Kohtuniku toimingud kohtuistungi ettevalmistamisel kiirmenetluses

(1) Kontrollinud kiirmenetluses kriminaalasja kohtualluvust ja vaadanud läbi kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid, kohtunik:

1) tagastab määrusega kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid prokurörile eeluurimise korraldamiseks;

2) keeldub kriminaalasja algatamisest;

3) teeb määruse kriminaalasja algatamise ja kriminaalasja kohtuistungil arutamise kohta vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele.

(2) Tunnistanud kiirmenetluse kokkuvõtte ja materjalid kohtuistungil arutamiseks küllaldaseks, teeb kohtunik määruse, millega:

1) algatab kriminaalasja;

2) annab kahtlustatava kohtu alla;

3) kohaldab vajalikul juhul tõkendi;

4) tunnistab isiku kannatanuks või tsiviilhagejaks;

5) määrab kriminaalasja kohtuistungil arutamiseks.

§ 3631. Kriminaalasja arutamine kohtus

(1) Käesoleva koodeksi §-s 357 loetletud kriminaalasjade arutamine kohtuistungil peab toimuma hiljemalt kahekümne päeva jooksul, arvates kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalide kohtusse saabumisest.

(2) Kohtulik uurimine kiirmenetluses algab kiirmenetluse kokkuvõtte ja kahtlustatava kohtu alla andmise määruse avaldamisega.

(3) Kui kriminaalasja arutamisel tekib vajadus välja selgitada täiendavaid olulisi asjaolusid, mida ei ole võimalik kohtuistungil teha, on kohtul õigus tagastada kriminaalasi eeluurimiseks.»

§ 89. Paragrahvi 365 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõna «kaitsja».

§ 90. Paragrahvist 366 jäetakse välja sõna «kaitsja».

§ 91. Paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kui hagi tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud keelumärge, saadab kohus käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud jõustunud kohtuotsuse Kinnistusametile, kes selle alusel keelumärke kustutab.»

§ 92. Koodeksit täiendatakse uue üheksanda osaga järgmises sõnastuses:

«Üheksas osa

ERASÜÜDISTUSMENETLUS

Kolmekümne neljas peatükk

ERASÜÜDISTUSMENETLUS

§ 391. Kriminaalasja algatamine erasüüdistusmenetluses

(1) Kriminaalkoodeksi §-des 113, 115 lg 1, 1281, 129 ja 130 sätestatud kuritegudes on õigus taotleda kriminaalasja algatamist vaid kannatanul, samuti tema seadusjärgsel esindajal, kui kannatanu on alaealine või puuetega isik. Taotlus esitatakse kohtule ja taotluse võib tagasi võtta kuni kohtuvaidluse lõppemiseni.

(2) Erasüüdistusasjas kriminaalasja algatamise taotluses märgitakse:

1) kannatanu ees- ja perekonnanimi ning elukoht;

2) isiku ees- ja perekonnanimi ning elukoht, kelle suhtes erasüüdistus esitatakse;

3) erasüüdistuse sisu;

4) isikute ees- ja perekonnanimi ning elukoht, kelle kutsumist kohtuistungile taotletakse;

5) tõendid, mille väljanõudmist taotletakse;

6) vajadusel lisatakse taotlusele kirjalikke materjale.

(3) Taotluse esitamisel tasub kannatanu või tema seadusjärgne esindaja kohtu deposiitarvele kautsjoni kolmekümne päevamäära ulatuses. Kohtul on õigus kannatanu taotlusel vähendada kautsjoni suurust või vabastada kannatanu kautsjoni tasumisest, kui ta seda vajalikuks peab.

(4) Erasüüdistusasjas algatab kriminaalasja või keeldub kriminaalasja algatamisest kohtunik.

(5) Kohus või prokurör võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kuritegude puhul algatada kriminaalasja kannatanu taotlusest sõltumata, kui seda nõuab avalik või üldine huvi või kui kannatanu oma abitu seisundi või süüdistatavast sõltuvuse tõttu ei ole suuteline oma õigusi või seaduslikke huve kaitsma. Kohtueelne menetlus toimub sel juhul käesoleva koodeksi teises osas sätestatud korras eeluurimisena ja pärast eeluurimise lõpuleviimist vaadatakse kohtu poolt läbi üldises korras. Neil juhtudel ei lõpetata kriminaalasja kannatanu leppimise korral süüdistatavaga.

§ 392. Kohtuniku toimingud enne kriminaalasja algatamist erasüüdistusasjas

(1) Enne erasüüdistusasjas kriminaalasja algatamist kohtunik:

1) kontrollib kriminaalasja algatamise võimalust, algatab või keeldub kriminaalasja algatamisest määrusega;

2) saadab kannatanu kaebuse ärakirja isikule, kelle suhtes see esitati, kutsub välja kannatanu ja isiku, kelle suhtes erasüüdistus esitati, ning püüab neid lepitada. Kui leppimist ei saavutata, selgitab kohtunik, milliseid tõendeid menetlusosalistel on vaja kohtule esitada;

3) selgitab taotluse lahendamise korda ning kannatanu ja süüdistatava õigusi ja kohustusi erasüüdistusmenetluses.

(2) Leppimise korral koostab kohtunik protokolli, millele kirjutavad alla kannatanu ja isik, kelle suhtes erasüüdistus esitati.

(3) Kui leppimist ei saavutata, koostab kohtunik erasüüdistusasjas kriminaalasja algatamise määruse.

(4) Kriminaalasja algatamise määruse koostamisest muutub isik, kelle suhtes erasüüdistus esitati, süüdistatavaks.

§ 393. Erasüüdistusasjas kriminaalasja algatamise määrus

(1) Erasüüdistusasjas kriminaalasja algatamise määruses märgitakse:

1) kannatanu ees- ja perekonnanimi ning elukoht;

2) süüdistatava ees- ja perekonnanimi ning elukoht;

3) erasüüdistuse sisu;

4) kuriteo kvalifikatsioon;

5) tunnistajad, kelle kutsumist kohtuistungile kannatanu taotleb;

6) tõendid, mille väljanõudmist taotletakse.

(2) Kriminaalasja algatamise määruse ärakiri antakse süüdistatavale allkirja vastu kätte. Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus toimikuga tutvuda, mille kohta tehakse märge kriminaalasja algatamise määrusele.

§ 394. Kohtuniku toimingud kohtuistungi ettevalmistamisel erasüüdistusasjas

(1) Pärast erasüüdistusasjas kriminaalasja algatamist kohtunik:

1) määrab kohtuistungi aja;

2) väljastab kohtukutsed.

(2) Kohtuistungi määramisest muutub süüdistatav kohtualuseks.

(3) Kohus peab käesolevas peatükis ettenähtud kriminaalasjades hiljemalt kolm ööpäeva enne kriminaalasja arutamist andma süüdistatavale kätte kohtukutse, milles peab olema näidatud kriminaalkoodeksi paragrahv ja lõige, mille järgi süüdistatav on kohtu alla antud.

§ 395. Erasüüdistusasja kohtulik arutamine

(1) Erasüüdistusasja arutab kohtunik kohtuistungil ainuisikuliselt ja kohtulikul arutamisel järgitakse käesoleva koodeksi §-de 205--259 sätteid käesoleva koodeksi §-des 391--396 sätestatud erisustega.

(2) Erasüüdistusasja kohtulikul arutamisel on süüdistajaks kannatanu. Prokuröri osavõtt ei ole kohustuslik, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 391 lg 5 tähendatud juhul.

(3) Kui kannatanu jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, lõpetab kohus kriminaalmenetluse.

(4) Kui kohtualune jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib kohus:

1) lükata kohtuliku arutamise edasi, kohaldades vajadusel vastavalt käesoleva koodeksi §-le 209 sundtoomist;

2) kannatanu nõusolekul jätkata kohtulikku arutamist, kui kohtualune on kirjalikult esitanud oma seletused ja taotlenud kohtulikku arutamist tema osavõtuta.

(5) Enne kohtuliku uurimise algust selgitab kohus kannatanu ja kohtualuse leppimise võimalust.

(6) Kohtulik uurimine algab kannatanu taotluse ja erasüüdistusasjas kriminaalasja algatamise määruse avaldamisega ning ülekuulamist toimetab kohtunik.

(7) Kui kriminaalasja arutamisel tekib vajadus välja selgitada täiendavaid olulisi asjaolusid, mida ei ole võimalik kohtuistungil teha, on kohtul õigus saata kriminaalasi eeluurimiseks.»

§ 396. Kohtuotsus erasüüdistusasjas

(1) Kohtuotsuse tegemisel erasüüdistusasjas järgitakse käesoleva koodeksi §-de 260--280 sätteid.

(2) Kohtuotsuses lahendatakse kautsjoni tagastamise küsimus. Kaebuse osalisel või täielikul rahuldamisel kautsjon tagastatakse kannatanule kohtu määruse alusel riigilõivu tagastamiseks ettenähtud korras. Kaebuse rahuldamata jätmisel kantakse kautsjon riigituludesse.»

§ 93. Koodeksi senine üheksas osa loetakse kümnendaks osaks, senine kolmekümne neljas peatükk loetakse kolmekümne viiendaks peatükiks ja senised §-d 391--408 loetakse vastavalt §-deks 397--414.

II. Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1466--1468; 1998, 2, 42; 4, 62; 17, 265; 23, 321; 30, 412; 36/37, 552 ja 553) tehakse järgmised muudatused:

§ 94. Paragrahvi 72 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või surmanuhtlus.»

§ 95. Paragrahvi 22, § 53 lõige 4 ja § 54 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 96. Paragrahvi 40 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «ärakandmata osa» sõnadega «täies ulatuses või osaliselt.»

§ 97. Paragrahvi 551 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) isiku suhtes, kellele surmanuhtlus on kohtu poolt asendatud vabadusekaotusega.»

§ 98. Paragrahvi 611 lõike 1, § 641 lõike 2, § 65 lõike 1, § 101 ja § 1842 lõike 2 sanktsioonist jäetakse välja sõnad «või surmanuhtlusega».

§ 99. Koodeksit täiendatakse §-ga 1651 järgmises sõnastuses:

«§ 1651. Altkäemaksu andmine välismaisele ametiisikule

(1) Altkäemaksu andmise eest välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametiisikule -- karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

(2) Sama teo eest:

1) korduvalt või

2) isiku poolt, kellel on karistatus altkäemaksu eest -- karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo toimepanija vabastatakse karistusest, kui temalt altkäemaksu välja pressiti või kui ta pärast altkäemaksu andmist, kuid enne altkäemaksu saaja poolt tema huvides teo toimepanemist või selle tegemata jätmist, esimesena vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult.»

§ 100. Koodeksit täiendatakse §-ga 1662 järgmises sõnastuses:

«§ 1662. Ettevõtluskeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumine

Seaduses toodud või kohtu kohaldatud ettevõtluskeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest -- karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.»

§ 101. Paragrahvi 168 tekstis asendatakse sõnad «Prokuröri, uurija või juurdlust teostava isiku» sõnadega «Prokuröri või uurija».

§ 102. Paragrahvi 1721 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad «prokuröri, uurija või juurdlust teostava isiku» sõnadega «prokuröri või uurija».

III. Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561 ja 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 103. Paragrahvi 21 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «standardi-» sõnadega «tuletõrje- ja pääste-,».

§ 104. Paragrahv 156 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 156. Tuleohutusnõude rikkumine

(1) Raudtee- või meretranspordi tuleohutusnõude rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.

(2) Siseveetranspordi tuleohutusnõude rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.

(3) Lennutranspordi tuleohutusnõude rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.

(4) Metsa või muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõude rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.

(5) Muu tuleohutusnõude rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.»

§ 105. Paragrahvi 188 täiendatakse pärast arvu «153» arvuga «1593».

§ 106. Paragrahv 189 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 189. Politseiametnikud

(1) Politseiametnikud, välja arvatud kaitsepolitseiametnikud, arutavad käesoleva seadustiku §-des 53, 531, 56, 60 lg 2, 62, 63, 64, 65, 78, 81, 82 lg 1, 2, 3 ja 5, 83, 84, 89, 90 lg 1 ja 2, 92, 921, 922, 923, 924, 925, 926, 927, 928, 94, 95, 96, 98 lg 1, 2, 3 ja 4, 99, 101, 103, 1031, 1032, 104, 105, 106, 1061, 107, 1071, 109, 110, 1101,111, 113, 114, 115, 117, 118, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 128, 129, 131, 132, 133, 134, 135, 137, 138 lg 2, 1411, 142, 144, 1441, 1442, 1443, 1444, 145, 146, 147, 148, 150, 151, 152, 153, 154 lg 2--5, 1541, 155, 1551, 156 lg 4, 1571, 158, 1591, 1593, 167, 168 lg 1, 171, 176, 179 ning 1843 lg 2 ja 5 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.

(2) Halduskaristuse määramise õigus on:

1) kõrgemal politseiametnikul ja vanempolitseiametnikul (politseiasutuse struktuuri- või allüksuse juht) käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest;

2) vanempolitseiametnikul -- käesoleva seadustiku §-des 60 lg 2, 62, 65, 81, 82 lg 1, 2, 3 ja 5, 83, 92, 921, 922, 923, 924, 925, 926, 94 lg 1, 101 lg 1, 1032, 105, 106 lg 1, 1061 lg 1, 110, 113, 114, 115, 117, 118, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 131, 132, 133, 142, 144, 150 lg 1, 1551 ja 167 loetletud haldusõiguserikkumiste asju;

3) noorempolitseiametnikul -- käesoleva seadustiku §-des 60 lg 2, 81, 94 lg 1, 105, 106 lg 1, 125 lg 3, 142, 150 lg 1 ning 167 lg 1 loetletud haldusõiguserikkumiste eest.»

§ 107. Paragrahv 193 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 193. Tuletõrje- ja päästeametnikud

(1) Tuletõrje- ja päästeametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 135 lg 1 ja 2, 156, 1781 ja 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.

(2) Halduskaristuse määramise õigus on riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuse juhil ja tema asetäitjal ning päästeasutuse juhi poolt volitatud ametiisikutel.»

§ 108. Paragrahvi 2164 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «1834» arvudega «1835, 1836».

IV. Politseiseaduses (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953) tehakse järgmised muudatused:

§ 109. Paragrahvis 8:

1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «ning kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks»;

2) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «ning kuritegude eeluurimisega tegeleva politsei»;

3) lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 110. Paragrahvi 9 lõike 7 teine lause jäetakse välja.

§ 111. Paragrahvi 91 lõigetest 5 ja 8 jäetakse välja sõnad «Politsei Keskuurimisbüroo».

§ 112. Paragrahvi 10 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 113. Paragrahvis 11:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhi asetäitjad ja politseiprefektid nimetab ametisse ja vabastab ametist siseminister vastava ameti juhi ettepanekul.»;

2) lõike 5 esimene lause jäetakse välja.

V. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 50, 695; 1994, 3, 15; 86/87, 1487; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1998, 17, 265) tehakse järgmised muudatused:

§ 114. Paragrahvi 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ringkonnakohtul on õigus oma otsusega:

1) jätta otsus muutmata ning kaebus või protest rahuldamata;

2) tühistada otsus täies ulatuses või osaliselt ning teha uus otsus.

(2) Ringkonnakohtul on õigus oma määrusega:

1) tühistada otsus ja lõpetada kriminaalasi, kui esinevad kriminaalmenetluse koodeksi § 5 1. lõike punktides 5, 6, 7, 8 või 9 ettenähtud asjaolud või sama paragrahvi 4. lõikes või § 101 1. lõikes ettenähtud asjaolud;

2) tühistada otsus täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.»

§ 115. Paragrahvis 68:

1) lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) kriminaalasja algatamisest keeldumise või kriminaalasja lõpetamise määruse peale kriminaalkoodeksi §-s 113, § 115 1. lõikes, §-des 1281, 129 või 130 tähendatud kuritegudes kriminaalmenetluse koodeksi § 5 1. lõike punktis 6 ja § 221 2. lõikes ettenähtud alustel -- kannatanul või tema esindajal;»;

2) 1. lõike punktis 11 asendatakse sõnad «§ 362 1. lõikes» sõnadega «§ 363 1. lõike punktis 2».

§ 116. Paragrahvi 69 punktis 2 asendatakse sõnad «§ 47 4. lõikes» sõnadega «§ 47 5., 6. või 7. lõikes».

VI. Täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625) tehakse järgmised muudatused:

§ 117. Seadustiku:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punktist 18 jäetakse välja sõnad «juurdleja või»;

2) paragrahvi 95 lõike 1 punktist 4 ja § 171 lõigetest 3 ja 4 jäetakse välja sõna «juurdleja»;

3) paragrahvi 130 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «juurdlus- või»;

4) paragrahvi 169 lõigetest 1, 4, 5 ja 6, § 172 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad «juurdlusorgan või» vastavas käändes.

§ 118. Seadustiku § 95 lõike 1 punktid 8 ja 81 ning 16. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

VII. Jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557) tehakse järgmised muudatused:

§ 119. Paragrahvi 10 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna «juurdleja».

VIII. Tolliseaduses (RT I 1998, 3, 54) tehakse järgmised muudatused:

§ 120. Paragrahvi 69 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõnad «politsei abiprefektil» sõnaga «politseiaseprefektil».

§ 121. Paragrahvis 75:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 75. Eeluurimine»;

2) lõikes 1 asendatakse sõna «juurdlusasutus» sõnadega «kohtueelse uurimise asutus».

IX. Rakendussätted

§ 122. Rakendussäte

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist juurdluse vormis teostatud kohtueelne uurimine võrdsustatakse eeluurimise vormis teostatud kohtueelse uurimisega.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist juurdleja poolt tehtud määrused ning teostatud juurdlustoimingud võrdsustatakse vastavalt uurija poolt tehtud määruste ja teostatud eeluurimistoimingutega.

(3) Kui materjalide kohtueelse ettevalmistamise protokoll on juurdlusasutuse ülema poolt kinnitatud enne käesoleva seaduse jõustumist, toimub nende materjalide edasine menetlemine, välja arvatud juurdluse teostamine, korras, mis kehtis enne käesoleva seaduse jõustumist.

(4) Kuni ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on vastavalt uurija ja uurimisjuhi õigused, käsitleva Vabariigi Valitsuse määruse vastuvõtmise ja jõustumiseni kuuluvad ametikohtade loetellu, mida täitvatel ametnikel on:

1) uurija õigused -- kõik ametikohad, mida täitvatel isikutel olid vastavalt uurija ja juurdleja õigused enne käesoleva seaduse jõustumist;

2) uurimisjuhi õigused -- kõik ametikohad, mida täitvatel isikutel olid vastavalt uurimisosakonna ja juurdlusasutuse ülema õigused enne käesoleva seaduse jõustumist, samuti politseiasutuse eeluurimisega tegeleva struktuuriüksuse ning territoriaalse politseiosakonna eeluurimisega tegeleva struktuuriüksuse juhil.

(5) Siseministril korraldada Politsei Keskuurimisbüroo ümber tema struktuuriüksuste liitmise teel Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuuridega 1998. aasta 1. juuliks.

(6) Viia kriminaalkoodeksi § 611 lõike 1, § 641 lõike 2, § 65 lõike 1, § 101 ja § 1842 lõike 2 järgi surmamõistetud isikute karistused vastavusse kriminaalkoodeksi sanktsioonidega, asendades karistusena mõistetud surmanuhtluse eluaegse vabadusekaotusega.

(7) Vabariigi Valitsusel korraldada kriminaalmenetluse koodeksi tervikteksti avaldamine Riigi Teatajas 1998. aasta 1. augusti seisuga.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json