Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 2.4 "Turismi arendamine" osade "Turismi tootearendus ja turundus" ning "Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine" tingimused

Vastu võetud 07.05.2004 nr 126

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) «Turismi tootearendus ja turundus» ning «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» (koos edaspidi alameetmed) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korralduses nr 37-k sätestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» (RTL 2004, 19, 312) 2. prioriteedi meetme number 2.4 «Turismi arendamine» osad.

(2) Määrus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alameetmete raames rahaliste vahendite kasutamise tingimused alameetme eesmärkide saavutamiseks.

(3) Alameetme «Turismi tootearendus ja turundus» eesmärk on turismiteenuste ja -toodete valiku mitmekesistamine, turismiteenuste ja -toodete kvaliteedi parandamine, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ning Eesti turismitoodete nõudluse kasvatamine rahvusvahelistel sihtturgudel.

(4) Alameetme «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» eesmärk on suurendada sihtturgude tarbijate huvi Eesti kui reisisihi vastu läbi suurenenud teadlikkuse, suurendada Eesti turismiteenuste ja -toodete osatähtsust ja mitmekesistada Eesti turismiteenuseid ja -tooteid sihtturgude reisiettevõtjate tootepakkumise valikus.

(5) Alameetmete rakendusüksuseks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks.

(6) Alameetmete rakendusasutuseks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» tähenduses on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium).

(7) Määruse alusel antakse toetust alameetme «Turismi tootearendus ja turundus» eesmärkide saavutamiseks. Alameetme raames on taotlejal võimalik taotleda toetust tootearenduseks (edaspidi tootearendustoetus) või turunduseks (edaspidi turundustoetus).

(8) Määruse alusel viiakse ellu Eestit kui reisisihti tutvustavad tegevused alameetme «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» raames, millele kohalduvad ainult käesoleva määruse peatükid 1 ja 6. Tegevuste elluviijaks on lõikes 5 nimetatud sihtasutus.

(9) Alameetme «Turismi tootearendus ja turundus» raames antakse tootearendustoetust lähtuvalt Euroopa Komisjoni juhistes riigipoolse regionaalabi andmiseks (EÜT C 74, 1998, lk 6) sätestatust. Turundustoetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta (ELT L 10, 2001, lk 30–32) artiklis 2 nimetatud abi.

§ 2. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses:
1) abikõlblik kulutus ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetmete raames finantseerimisele kuuluv kulutus ja tegevus;
2) aktiivse puhkuse keskus on atraktiivsel loodusmaastikul asuv ning vastavalt ettevalmistatud kompleks, kus külastajal või turistil on võimalik tarbida aktiivse puhkuse teenuseid (matkamine, ratsutamine, taliharrastus, vesiharrastus jne) ning kus on muu hulgas võimalik kasutada toitlustus- ja majutusteenust;
3) projekt on toetuse taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse;
4) taotleja on äriühing, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
5) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
6) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
7) turismiteenus on teenus «Turismiseaduse» (RT I 2000, 95, 607; 2002, 63, 387; 2003, 88, 594, 2004, 18, 131) § 2 tähenduses ning aktiivse puhkuse teenus;
8) turismitoode on komponentide kogum turisti poolt reisil sooritatud tegevustest, tarbitud teenustest ja hüvedest.

2. peatükk
TOOTEARENDUS- JA TURUNDUSTOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 3. Alameetme «Turismi tootearendus ja turundus» raames toetatavad tegevused ja kulutused

(1) Turundustoetuse raames toetatakse vähemalt kolmest turismiteenusest koosneva turismitoote nõudluse suurendamiseks rahvusvahelistel sihtturgudel järgmisi tegevusi:
1) turu-uuringud;
2) turundus- ja müügiedendusüritused, sealhulgas tooteesitlused, kliendipäevad, turismitooteid tutvustavad reisid;
3) infokandjate ja -jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine.

(2) Turundustoetuse raames on abikõlblikud järgmised otseselt projektiga seotud kulutused vastavalt §-s 15 esitatud piirmääradele:
1) uuringut teostava ettevõtja teenustasu;
2) tasulistest andmebaasidest turu-uuringute tellimise kulu ning kontaktandmebaaside kasutuskulu;
3) turundus- ja müügiedendusürituste korraldajate ja esindajate sõidukulud (transpordikulud sihtturule ja tagasi, transpordikulud sihtturul), majutuskulud, reisikindlustus;
4) turundus- ja müügiedendusürituste korralduse kulu: müügipindade, ruumide ja inventari rent; vastuvõtukulud, meediapindade ost ja rent;
5) turundus- ja müügiedendusürituste järelteenindusega otseselt seotud kulud;
6) infokandjate ja jaotusmaterjalide valmistamiskulu (kujundus, tootmise ja tiražeerimise kulu, tõlkekulu, autoritasud, veebilehe arendus, infotöötlus);
7) meedia-, reklaami- ja suhtekorraldusteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasu;
8) kulutused, mis on seotud § 18 lõike 1 punktis 13 toodud nõuete täitmisega.

(3) Turundustoetuse raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:
1) finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud ja kahjumid, panga poolt antavate garantiide kulud, pangakontode avamise ja haldamise kulud;
2) mitterahalised kulutused;
3) käibemaks;
4) esinduskulud, töötajate päevarahad ja kingitused;
5) organisatsioonide liikmemaksud;
6) ettevõtte üldkulud;
7) ekspertiisi ja nõustamisega seotud kulutused;
8) projektijuhtimisega seotud kulud;
9) muud otseselt projekti elluviimisega mitte seotud kulud, sealhulgas trahvid ja amortisatsioonikulud.

(4) Tootearendustoetuse raames toetatakse Eesti turismi rahvusvahelist nõudlust omavate turismitoodete, mille puhul eeldatavasti lisanduvatest klientidest vähemalt 60% on välisturistid, arendamiseks järgmisi tegevusi:
1) majutusettevõtete (hotell, motell, külalistemaja) ehitamine ja renoveerimine;
2) majutusettevõtetele (hotell, motell, külalistemaja) oma hooaega pikendavate turismitoodete loomine;
3) aktiivse puhkuse keskuste arendamine, sealhulgas turistide aktiivse puhkuse teenindamiseks vajalike ehitiste ehitamine, renoveerimine ning aktiivse puhkuse keskuste funktsioneerimisega otseselt seotud infrastruktuuri arendamine;
4) konverentsiturismi arendamine Tallinna, Tartu ja Pärnu linnas (konverentsiturismi keskuste loomine, milles on vähemalt kaasaegne tehniline varustatus seminaride, konverentside korraldamiseks, vähemalt 100 istekohta ning minimaalselt kolm grupitööde läbiviimiseks vajalikku ruumi).

(5) Tootearendustoetuse raames on abikõlblikud järgmised otseselt projektiga seotud kulutused vastavalt §-s 15 esitatud piirmääradele:
1) objekti ehitamise, renoveerimise ning nende tegevustega seonduva siseviimistlusega seotud kulutused, sealhulgas ehitiste teenindamiseks vajalike side-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, gaasivõrkude ja küttesüsteemide ehitamise ning rajamisega seotud kulutused;
2) objektiga seotud juurdepääsuteede ja parklate ehitamine, haljastustöödele, maastikuarhitektuurile tehtavad kulutused;
3) objektiga seotud turismiinfo viitade ja tahvlite kujundus-, valmistamis- ja paigalduskulud;
4) konverentsikeskustega seotud konverentsitehnika, konverentsisaali ja grupitööde läbiviimiseks vajalike ruumide sisustuse hanke- ning paigalduskulud, välja arvatud kontoritehnika, -mööbel ja -seadmed;
5) kulutused, mis on seotud § 18 lõike 1 punktis 13 toodud nõuete täitmisega.

(6) Tootearendustoetuse raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:
1) finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud ja kahjumid, panga poolt antavate garantiide kulud, pangakontode avamise ja haldamise kulud;
2) mitterahalised kulutused;
3) käibemaks;
4) projekteerimise ja planeerimisega seotud kulutused;
5) ekspertiisi ja nõustamisega seotud kulutused;
6) telekommunikatsioonivõrguga, ühisveevärgiga, kanalisatsiooniga, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga ühinemise liitumistasud;
7) ettevõtte üldkulud;
8) projektijuhtimisega seotud kulud;
9) muud otseselt projekti elluviimisega mitte seotud kulud, sealhulgas trahvid ja amortisatsioonikulud.

(7) Abikõlblike kulutuste hulka ei arvata kulutusi, mis on tehingud «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 554; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel.

(8) Kõik toetatavad kulutused peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulutuste hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulutusi, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. Juhul kui sihtasutus tagastab taotluse või teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise katma.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 4. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale

(1) Taotlusi:
1) tootearendustoetuse saamiseks võib esitada üks kord aastas sihtasutuse poolt kindlaks määratud tähtpäevaks, millest teatatakse vähemalt 20 tööpäeva ette üleriigilise levikuga päevalehes ning sihtasutuse veebilehel;
2) turundustoetuse saamiseks võtab sihtasutus jooksvalt vastu seni, kuni taotluste rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme «Turismi tootearendus ja turundus» raames turundustoetusele eraldatud taotluste rahastamise eelarvega.

(2) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud äriühing, milles riik või kohalik omavalitsus ei oma üle 25%-list osalust.

(3) Nõuded taotlejale:
1) taotleja poolt teostatava projekti tegevusvaldkonnaks on turismiteenus(t)e osutamine;
2) taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjatel, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 554; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse oma- ja kaasfinantseerimiseks vastavalt §-s 15 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
5) turundustoetuse taotleja peab kinnitama, et talle viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei ületa koos taotletava turundustoetusega vähese tähtsusega abi ülempiiri 100 000 (ükssada tuhat) eurot;
6) taotlejal ei tohi taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas olla maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.

(4) Juhul kui taotleja on varem saanud toetust sihtasutuselt «Struktuuritoetuse seaduses» (RT I 2003, 82, 552) sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

§ 5. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:
1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;
2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja kohapealset kontrolli ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 6. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus tootearendus- või turundustoetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele vastavalt määruse lisas 1 või lisas 2 toodud taotlusvormil. Taotluses sisalduv projekt peab vastama alameetme «Turismi tootearendus ja turundus» eesmärkidele ning käesoleva paragrahvi muudele nõuetele.

(2) Taotlus turundustoetuse saamiseks peab muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
1) taotleja juhtorgani otsus alameetme «Turismi tootearendus ja turundus» raames toetuse taotlemiseks;
2) projekti äriplaan;
3) turundusplaan;
4) oma- ja kaasfinantseeringu kinnituskirjad;
5) projekti detailne eelarve, mille koostamise aluseks on vähemalt kolme tarnija või tööde teostaja hinnapakkumised;
6) koopiad vähemalt kolme tarnija või tööde teostaja hinnapakkumistest;
7) taotleja projektijuhi elulookirjeldus (CV);
8) koopia viimase majandusaasta aruandest, auditeerimise kohustusega taotleja korral koopia viimase majandusaasta aruandest koos audiitori järeldusotsusega;
9) viimase kahe aasta bilanss ja kasumiaruanne ning jooksva aasta kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
10) juhul kui taotleja ei ole tegutsenud kaks aastat, siis bilanss ja kasumiaruanne tegutsetud perioodi kohta ning jooksva aasta kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
11) järgneva kolme aasta bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude prognoos;
12) teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» (RTL 2004, 50, 960) lisas toodud vormile;
13) volikiri, kui allkirjaõiguslik esindaja tegutseb volikirja alusel.

(3) Taotlus tootearendustoetuse saamiseks peab muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
1) taotleja juhtorgani otsus turismi alameetme «Tootearendus ja turundus» raames toetuse taotlemiseks;
2) projekti äriplaan;
3) oma- ja kaasfinantseeringu kinnituskirjad;
4) juhul kui on tegemist ehitamisega, siis tehniline kirjeldus ja ehitusprojekti põhiprojekt (EVS 811:2002). Tehniline kirjeldus ja ehitusprojekt peavad olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2003. a määruses nr 351 «Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskiri» (RT I 2003, 89, 597) või «Teeseaduses» (RT I 1999, 26, 377; 93, 821; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594) projektile esitatud nõuetega;
5) projekti detailne eelarve, mille koostamise aluseks on vähemalt kolme tarnija või tööde teostaja hinnapakkumised ning ehitise puhul ehitusprojekt;
6) koopiad vähemalt kolme tarnija või tööde teostaja hinnapakkumistest;
7) koopia kehtivast ehitusloast või kirjalikust nõusolekust juhul, kui see on tööde teostamiseks nõutav;
8) taotleja projektijuhi elulookirjeldus (CV);
9) koopia viimase majandusaasta aruandest, auditeerimise kohustusega taotleja korral koopia viimase majandusaasta aruandest koos audiitori järeldusotsusega;
10) viimase kahe aasta bilanss ja kasumiaruanne ning jooksva aasta kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
11) juhul kui taotleja ei ole tegutsenud kaks aastat, siis bilanss ja kasumiaruanne tegutsetud perioodi kohta ning jooksva aasta kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
12) järgneva kolme aasta bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude prognoos;
13) volikiri, kui allkirjaõiguslik esindaja tegutseb volikirja alusel.

(4) Sihtasutus võib taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 7. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine sihtasutuses koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

(2) Tootearendustoetuse saamiseks esitatud taotluse osas teeb sihtasutus otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta taotluste esitamise tähtpäevast arvates 63 tööpäeva jooksul.

(3) Turundustoetuse saamiseks esitatud taotlusi menetletakse jooksvalt. Taotluse menetlemise tähtaeg on 63 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Kui esitatud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, rahaline summa saab võrdseks või ületab turundustoetuse taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, hakkab sihtasutus taotlusi menetlema nende esitamise järjekorras.

(4) Turundustoetuse saamiseks esitatud taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks või ületab alameetme «Turismi tootearendus ja turundus» taotluste rahastamise eelarve. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(5) Taotluse vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 8. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

(1) Taotlused registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 7 lõike 3 kolmandas lauses nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja § 7 lõike 3 kolmandas lauses nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(2) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud juhul loetakse taotlus esitatuks puuduste kõrvaldamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva, kuid mitte rohkem, kui on jäänud taotluste esitamise tähtajani. Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg sihtasutuses.

(3) Sihtasutus tagastab taotluse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Struktuuritoetuse seaduse» ja käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente.

§ 9. Taotleja vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 4 taotlejale esitatud nõuded.

(3) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 10. Taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord

(1) Menetlusse võetud taotluste vastavust hindab sihtasutus. Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed);
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) käesolevas määruses esitatud nõuded ei ole täidetud.

(2) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 11. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

(1) Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.

(2) Turundustoetuse raames kuuluvad rahuldamisele vastavaks tunnistatud taotlused, milleks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2 (kaks) hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa turundustoetuse rahastamise eelarvet. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle koondhinne jääb alla 2 või kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 kuni 6 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0.

(3) Tootearendustoetuse raames kuuluvad rahuldamisele parimad vastavaks tunnistatud taotlused, milleks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 loetletud kriteeriumide alusel hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa tootearendustoetuse rahastamise eelarvet. Tootearendustoetuse saamiseks esitatud taotlusi hinnatakse skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 6 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(4) Turundustoetuse saamiseks esitatud taotlust hinnatakse skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(5) Turundustoetuse saamiseks esitatud taotluste hindamiskriteeriumid on:
1) projekti mõju ettevõtte konkurentsivõimele, sealhulgas mõju taotleja käibele, rentaablusele, tööhõivele ning teistele sama piirkonna ettevõtetele (sünergia), kuni 15% maksimaalsest koondhindest;
2) eesmärkide, tegevuste ja eelarve selgus, sealhulgas eesmärkide seotus alameetme, «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006» ja «Riikliku turismi arengukava aastateks 2002–2005» eesmärkidega (RTL 2002, 91, 523), tegevuste seotus eesmärkidega ja eelarve realistlikkus, kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
3) taotleja võimekus projekti teostamisel, sealhulgas vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu projekti meeskonnal, kuni 10% maksimaalsest koondhindest;
4) arendatava turismitoote või -teenuse rahvusvaheline konkurentsivõime, sealhulgas turusituatsioon, turu atraktiivsus, loodav lisandväärtus ning hooajalisusest tuleneva negatiivse mõju vähendamine, kuni 25% maksimaalsest koondhindest;
5) projekti jätkusuutlikkus, sealhulgas taotleja finantsolukord, prognoositavad rahavood, oma- ja kaasfinantseerimise olemasolu, kuni 10% maksimaalsest koondhindest;
6) riskianalüüs ja tulemuste saavutamise realistlikkus kuni 15% maksimaalsest koondhindest;
7) kuuluvus lõikes 7 toodud eelistuste hulka kuni 5% maksimaalsest koondhindest.

(6) Tootearendustoetuse saamiseks esitatud taotluste hindamiskriteeriumid on:
1) projekti mõju ettevõtte konkurentsivõimele, sealhulgas mõju taotleja käibele, rentaablusele, tööhõivele, teistele sama piirkonna ettevõtetele (sünergia) ning looduskeskkonna säästlik kasutus, kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
2) eesmärkide, tegevuste ja eelarve selgus, sealhulgas eesmärkide seotus alameetme, «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006» ja «Riikliku turismi arengukava aastateks 2002–2005» eesmärkidega, tegevuste seotus eesmärkidega ning eelarve realistlikkus, kuni 15% maksimaalsest koondhindest;
3) taotleja võimekus projekti teostamisel, sealhulgas vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu projekti meeskonnal, kuni 10% maksimaalsest koondhindest;
4) arendatava turismitoote või -teenuse rahvusvaheline konkurentsivõime, sealhulgas turusituatsioon, turu atraktiivsus, loodav lisandväärtus ning hooajalisusest tuleneva negatiivse mõju vähendamine, kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
5) projekti jätkusuutlikkus, sealhulgas taotleja finantsolukord, prognoositavad rahavood, oma- ja kaasfinantseerimise olemasolu, kuni 15% maksimaalsest koondhindest;
6) riskianalüüs ja tulemuste saavutamise realistlikkus kuni 15% maksimaalsest koondhindest;
7) kuuluvus lõikes 8 toodud eelistuste hulka kuni 5% maksimaalsest koondhindest.

(7) Turundustoetuse raames eelistatakse uute, turismi kõrghooaja välise äritegevuse edendamisele suunatud turismitoodete turundamist ning projekte, mille eesmärgiks on Tallinna linna koondunud turismiteenuste geograafia laiendamine regionaalsete turismitoodete turundamise kaudu.

(8) Tootearendustoetuse raames eelistatakse projekte, mille eesmärgiks on Tallinna linna koondunud turismiteenuste geograafia laiendamine kohalike turismitoodete väljaarendamise kaudu klastri põhimõttel.

§ 12. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus;
3) oma- ja kaasfinantseeringu määr;
4) projekti ja projekti tegevuste elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) aruannete esitamine.

(4) Turundustoetuse saamiseks esitatud menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse taotluste rahuldamata jätmise otsus.

(5) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga kaheksa tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(6) Otsuse peale võib esitada vaide «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatud korras.

§ 13. Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine

(1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses nimetatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

(2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht;
2) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva, kuid mitte kauemaks kui 31. detsembrini 2008;
3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.

(2) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED

§ 15. Taotluse finantseerimise piirmäärad

(1) Turundustoetuse maksimaalne summa taotluse kohta on 1 500 000 Eesti krooni.

(2) Turundustoetuse minimaalne summa taotluse kohta on 75 000 Eesti krooni.

(3) Tootearendustoetuse maksimaalne summa taotluse kohta on 15 600 000 Eesti krooni.

(4) Tootearendustoetuse minimaalne summa taotluse kohta on 800 000 Eesti krooni.

(5) Toetuse piirmääraks on kuni 50% abikõlblikest kulutustest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel.

(6) Toetuse piirmääraks on kuni 40% abikõlblikest kulutustest järgmistel juhtudel:
1) turundustoetuse taotleja asukoht on Harjumaal või Tallinna linnas;
2) tootearendustoetuse taotleja taotluses näidatud investeeringuobjekti asukohaks on Harjumaa või Tallinna linn.

(7) Alameetme «Turismi tootearendus ja turundus» raames toetatavate projektide taotlejapoolne minimaalne oma- ja kaasfinantseeringu määr käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on vähemalt 50% abikõlblikest kulutustest.

(8) Alameetme «Turismi tootearendus ja turundus» raames toetatavate projektide taotlejapoolne minimaalne oma- ja kaasfinantseeringu määr käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud taotlejate puhul on vähemalt 60% abikõlblikest kulutustest.

(9) Oma- ja kaasfinantseeringuna ei arvestata teisi riigi antud tagastamatuid toetusi ja muudelt Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.

§ 16. Taotluse finantseerimise kord

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus) ja toetuse saaja allkirjaõigusliku esindaja poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning maksete toimumist tõendavad dokumendid.

(2) Väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
1) eelnevalt teostatud makse(d) tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks);
2) teostatud oma- ja kaasfinantseering proportsionaalselt väljamaksmisele kuuluva summaga.

(3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulutuste ning oma- ja kaasfinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulutustega.

(4) Sihtasutus esitab toetuse väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise väljamakse taotluse saamist.

§ 17. Toetatavate projektide ajaline kestus ja aruandlus

(1) Toetatavate projektide ajaline kestus võib tootearendustoetuse puhul olla kuni 18 kuud. Toetatavate projektide ajaline kestus võib turundustoetuse puhul olla kuni 36 kuud, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2008. a. Põhjendatud juhtudel võib sihtasutus toetuse saaja taotlusel projekti tähtaega pikendada, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2008. a.

(2) Projektide ajalise kestuse arvestus (alguskuupäev) algab alates taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvas hilisemast kuupäevast. Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2008. a.

(3) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Aruandele lisatakse tehtud kulutusi tõendavate raamatupidamislike algdokumentide toetuse saaja allkirjaõigusliku esindaja poolt kinnitatud koopiad.

§ 18. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja on kohustatud:
1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
2) tagama ettenähtud oma- ja kaasfinantseeringu;
3) läbi viima taotluses sisalduva projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
7) säilitama samas ettevõttes ja projekti teostamise kohas toetuse eest soetatud vara (asjad ja õigused) projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest;
8) võimaldama teostada auditit ja riiklikku järelevalvet toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas vähemalt 31. detsembrini 2015. a ning toetuse eest soetatud vara (asjad ja õigused) osas viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest;
9) võimaldama auditit ja riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu toetuse saaja nõusolekul projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumitele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
10) andma audiitori ja riiklikku järelvalvet teostava isiku kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
11) osutama auditi ja riikliku järelvalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
12) järgima projektiga seotud riigihangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes;
13) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ette antud sümboolikat;
14) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni 2015. a 31. detsembrini;
16) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
17) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või terviklikuks üksuseks oleva ettevõtte osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest juhul, kui toetuse saaja uued omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtted, on registreeritud territooriumil, mida loetakse madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
20) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest;
21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 19. Sihtasutuse õigused

Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel «Struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu sätetele;
2) kontrollida toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringute kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) teha toetuse saaja taotluse alusel otsus projekti eelarve, tegevuste, kestuse või eesmärkide muutmiseks;
5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Struktuuritoetuse seaduses» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja oma- ja kaasfinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
7) kontrollida riiklikku järelevalvet teostavate isikute abil projekti teostamist toetuse saaja nõusolekul tema territooriumidel, ruumides või mis tahes muul moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist;
8) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
9) teostada muid õigusaktides sätestatud toiminguid.

6. peatükk
ALAMEETME «EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMINE» TINGIMUSED

§ 20. Alameetme «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» raames toetatavad tegevused ja kulutused

(1) Alameetme «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» raames on abikõlblikud järgmised tegevused:
1) Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine;
2) turu-uuringute teostamine sihtturgudel;
3) ühisturundusüritused;
4) kampaaniad Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks;
5) müügiedendustegevused turismitoote nõudluse suurendamiseks;
6) infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine;
7) Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste korraldamine.

(2) Alameetme «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» raames on abikõlblikud järgmised kulutused:
1) Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamist nõustava ja koostava ettevõtja teenustasu;
2) turu-uuringut teostava ettevõtja teenustasu;
3) tasulistest andmebaasidest turu-uuringute tellimise kulu;
4) meedia-, reklaami-, suhtekorraldusteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasu;
5) sihtriikide ajakirjanike ja reisiettevõtjate Eestis toimuvate reiside tutvustusreiside kulud;
6) sihtturul turundusürituste ning kampaaniate teostamise ja korraldamise kulud;
7) Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste kulud;
8) müügiedendusürituste kulud;
9) turundus- ja müügiedendusürituste, väljapanekute ja esitluste korraldajate ja esindajate sõidukulud (transpordikulud sihtturule ja tagasi, transpordikulud sihtturul), majutuskulud, reisikindlustus;
10) kulutused § 23 punktis 9 toodud nõuete täitmiseks;
11) käibemaks juhul, kui sihtasutusel ei ole võimalik käibemaksu tagasi taotleda;
12) teised käesoleva lõike punktides 1 kuni 9 nimetatud tegevuste rakendamisega seotud kulutused.

(3) Alameetme «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:
1) pangagarantiid;
2) finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud ja kahjumid, pangakontode avamise ja haldamise kulud;
3) mitterahalised kulutused;
4) organisatsioonide liikmemaksud;
5) trahvid;
6) kinnisvara soetamine;
7) kasutatud seadmete soetamine;
8) amortisatsioonikulud;
9) muud tegevuste elluviimisega otseselt mitte seotud kulud.

§ 21. Toetuse kasutamise tingimused

(1) Alameetme «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» rakendamiseks sihtasutuse poolt elluviidavad tegevused ning toetuse suurus täpsustatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 2 alusel ministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitavas halduslepingus (edaspidi haldusleping). Vastavalt halduslepingule toimub muu hulgas tegevuste, tegevuste kestuse, eelarve või eesmärkide muutmine ning aruandluse korraldus. Sihtasutus kasutab toetust vastavalt määrusele ja halduslepingu tingimustele.

(2) Sihtasutus viib abikõlblikke tegevusi ellu ise või korraldab nende läbiviimiseks hankeid. Hankes osalev pakkuja peab omama vähemalt üheaastast kogemust hanke valdkonnas.

§ 22. Väljamaksete tegemise tingimused ja kord

(1) Toetuse väljamaksed tehakse sihtasutusele vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale. Sihtasutus esitab toetuse väljamaksmiseks makseasutusele vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus).

(2) Alameetme «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» raames on võimalikud osalised ettemaksed vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale.

(3) Paragrahvi 20 lõikes 2 nimetatud kulutuste abikõlblikkus algab 1. jaanuarist 2004. a ja lõpeb 31. detsembril 2008. a.

§ 23. Sihtasutuse kohustused

Sihtasutus on kohustatud:
1) kasutama toetust vastavuses halduslepinguga;
2) tagama, et tema raamatupidamises on toetuse kasutamisega seonduvad kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
3) võimaldama teostada auditit ja riiklikku järelevalvet toetuse kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas viie aasta jooksul arvates talle viimase väljamakse tegemisest;
4) võimaldama riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ruumidesse ja territooriumitele, mida sihtasutus omab, rendib ja/või mis tahes muul moel kasutab;
5) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
6) osutama kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
7) esitama ministeeriumile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
8) järgima projektiga seotud riigihangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) kehtestatud nõudeid, kui sihtasutus on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes;
9) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ette antud sümboolikat;
10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali vähemalt 2015. a 31. detsembrini;
11) kontrollima hanke raames teostatava tegevuse käiku;
12) täitma teisi õigusaktides ja halduslepingus ettenähtud kohustusi.

§ 24. Ministeeriumi õigused

Ministeeriumil on õigus:
1) teostada auditit ja riiklikku järelevalvet;
2) kontrollida toetuse kasutamist;
3) nõuda tegevuste, tegevuste kestuse, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) teha sihtasutuse taotluse alusel otsus tegevuste, tegevuste kestuse, eelarve või eesmärkide muutmiseks;
5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui sihtasutus rikub «Struktuuritoetuse seaduses», käesolevas määruses või halduslepingus sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale käesolevas määruses või halduslepingus sätestatust;
6) kontrollida riiklikku järelevalvet teostavate isikute kaudu tegevuste elluviimist sihtasutuse ruumides või mis tahes muul moel, samuti sihtasutuse raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist;
7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui sihtasutuse majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuse elluviimine on ohustatud;
8) teostada muid õigusaktides ja halduslepingus sätestatud toiminguid.

7. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 25. Määruse rakendamine

Määruse 6. peatükki rakendatakse alates 1. jaanuarist 2004. aastal.