Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.01.2007 Avaldamismärge: Täiskasvanute koolituse seadus Vastu võetud 10.11.1993 RT I 1993, 74, 1054 jõustumine 10.12.1993 (v.a § 16 märgitud erisused) Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 26.06.1996 - RT I 1996, 49, 953 - 26.07.1996 16.06.1998 - RT I 1998, 61, 988 - 16.07.1998 terviktekst RT paberkandjal - RT I 1998, 71, 1200 - 13.01.1999 - RT I 1999, 10, 150 - 14.02.0199 16.06.1999 - RT I 1999, 60, 617 - 26.07.1999 , osaliselt 1. 01. 2000 ja 1. 01. 2001 16.10.2002 - RT I 2002, 90, 521 - 01.01.2003 29.01.2003 - RT I 2003, 20, 116 - 10.03.2003 23.10.2003 - RT I 2003, 71, 473 - 24.11.2003 21.04.2004 - RT I 2004, 41, 276 - 05.07.2004 I. peatükk Üldsätted § 1. Seadus sätestab täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovi kohaseks õppeks kogu eluea jooksul. [RT I 1999, 60, 617 - jõust. 26.07.1999] § 2. Käesoleva seaduse tähenduses on täiskasvanute koolitusasutused on riigi- ja munitsipaalasutused, koolitusluba omavad erakoolid, era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kui täiskasvanute koolitus on nende seadusest või põhikirjast (põhimäärusest) tulenev tegevus, ning füüsilisest isikust ettevõtjad. [RT I 1999, 60, 617 - jõust. 26.07.1999] § 3. (1) Sõltuvalt eesmärgist on koolitus käesoleva seaduse kohaselt: 1) tasemekoolitus; 2) tööalane koolitus; 3) vabahariduslik koolitus. (2) Tasemekoolitus võimaldab õhtuses, kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, õhtuses või kaugõppe õppevormis kutsekeskharidust põhihariduse baasil, osakoormusega või eksternina kutsekeskharidust keskhariduse baasil ja osakoormusega või eksternina kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom. (3) Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. (4) Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis. [RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003] § 4. (1) Tasemekoolitust võimaldavate haridusasutuste tegevusele laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, lk 880; 69, 1111), kutseõppeasutuse seadus, rakenduskõrgkooli seadus ülikooliseadus (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) ning erakooliseadus (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550) (2) [Kehtetu - RT I 1999, 60, 617 - jõust. 26.07.1999] (3) Tööalast ja vabahariduslikku koolitust võivad korraldada kõik käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud asutused ja isikud. (4) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvialahariduse omandamist või korraldavad täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust, kohaldatakse erakooliseadust, kui nende poolt korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas. [RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004] (5) Riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuste ja riigi rakenduskõrgkoolide poolt korraldatava täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimisele kohaldatakse kutseõppeasutuse seadust (RT I 1998, 65/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550) ning rakenduskõrgkooli seadust (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150). (6) [Kehtetu - RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004] § 4^1. [Kehtetu - RT I 1999, 60, 617 - jõust. 26.07.1999] II. peatükk Õppimisvõimaluste tagamine § 5. [Kehtetu] § 6. VabariigiValitsus: 1) kiidab heaks täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid; 2) lähtudes prioriteetidest, näeb riigieelarve eelnõus Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes ette vahendid täiskasvanute koolituseks ja täiskasvanuhariduse uuringuteks; 3) moodustab Täiskasvanuhariduse Nõukogu ja kinnitab tema põhimääruse. [RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003] § 6^1. (1) Täiskasvanuhariduse Nõukogu on Vabariigi Valitsuse nõuandev kogu, kes: 1) nõustab Vabariigi Valitsust täiskasvanuhariduse küsimustes; 2) nõustab Vabariigi Valitsust riigieelarve eelnõu koostamisel täiskasvanuhariduse toetuseks ettenähtud vahendite osas; 3) selgitab välja täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid; 4) annab esitatud aruannete põhjal hinnangu riigieelarvest täiskasvanuhariduse toetuseks eraldatud vahendite kasutamisele. (2) Täiskasvanuhariduse Nõukogu esimeheks on ametikoha järgselt haridus- ja teadusminister, kes nimetab Täiskasvanuhariduse Nõukogu liikmete hulgast aseesimehe. (3) Täiskasvanuhariduse Nõukogu tehnilise teenindamise tagab Haridus- ja Teadusministeerium. [RT I 1999, 60, 617 - jõust. 26.07.1999] § 7. Kohalikud omavalitsusorganid: 1) tagavad omavalitsusüksuse territooriumil alaliselt elavatele isikutele võimaluse põhi- ja keskhariduse omandamiseks ja soodustavad tööalast ning vabahariduslik koolitust, tehes vajaduse korral koostööd teiste omavalitsusüksustega; 2) toetavad töötute, tööotsijate ja teiste sotsiaalselt vähekindlustatud isikute ning puudega isikute koolitust. § 8. (1) Töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutele antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust. (2) Õppepuhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras. Puhkuse kestuse arvutamine toimub puhkuseseaduses (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560) sätestatud korras. (3) Tasemekoolituses osalemiseks antakse töötaja või teenistuja soovil õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul. (4) Tasemekoolituse puhul antakse õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust: 1) põhihariduse omandamise puhul 28 kalendripäeva; 2) keskhariduse omandamise puhul 35 kalendripäeva; 3) kõrghariduse omandamise või bakalaureusekraadi kaitsmise puhul 42 kalendripäeva; 4) magistri- ja doktoritöö kaitsmise puhul 49 kalendripäeva. (5) Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale säilitab tööandja keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. (5^1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ettenähtud õppepuhkusele on tööandja kohustatud andma töötaja või teenistuja avalduse ning õppeasutuse teatise alusel kuni seitse kalendripäeva palgata puhkust avalduses näidatud ajal. (6) Tööalases koolituses osalemiseks antakse töötaja või teenistuja avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas keskmise palga säilitamisega. (7) Vabahariduslikus koolituses osalemiseks antakse töötaja või ametniku avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel palgata õppepuhkust vähemalt seitsmeks kalendripäevaks aastas. (8) Tööandja osaluskoolitusega seotud täiendavate kulutuste katmises sätestatakse töö- või kollektiivlepingus. (9) Koolitusest osavõtuks esitab töötaja või teenistuja tööandjale koolitusasutuse poolt antud teatise õppe toimumise aja ja sisu kohta. [RT I 1999, 60, 617 - jõust. 26.07.1999] § 9. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel. [RT I 1999, 60, 617 - jõust. 26.07.1999] III. peatükk Koolituse korraldamine § 10. Täiskasvanute koolituse üldist koordineerimist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. [RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003] § 11. Omandivormist olenemata on täiskasvanute koolitusasutus õppetegevuse korraldamisel, koolitusvormide, õppekavade ja -meetodite valikul ning vahendite kasutamisel haridusalaste õigusaktidega sätestatud piires iseseisev. IV. peatükk Koolituse finantseerimine § 12. [Kehtetu] § 13. (1) [Kehtetud] (3) Tööotsijate ja töötute koolituse kursused tellib ja nende eest tasub Sotsiaalministeerium. Vahendeid selleks võib eraldada ka kohalik omavalitsus oma eelarvest. (4) Täiskasvanute tööalase koolituse võimaluste tagamiseks võidakse vahendeid ette näha valla- või linnaeelarves. (5) Riigiasutuste töötajatele ja teenistujatele nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves - nimetatud töötajate ja teenistujate aastasest palgafondist kahe kuni nelja protsendi ulatuses. (5^1) Pedagoogidele, kelle palgad kaetakse riigieelarvest, nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves - nimetatud pedagoogide aastasest palgafondist vähemalt kolme protsendi ulatuses. (5^2) Kohaliku omavalitsuse asutuste pedagoogidele, kelle palgad kaetakse valla- või linnaeelarvest, nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves - nimetatud pedagoogide aastasest palgafondist vähemalt kolme protsendi ulatuses. (6) Kohaliku omavalitsuse töötajate ja teenistujate tööalaseks koolituseks nähakse ette kulud omavalitsusüksuse eelarves. [RT I 1999, 60, 617 - jõust. 26.07.1999 ; lõigete 5 ja 5 2 osas 1.01.2000 ] § 14. (1) Vabaharidusliku koolituse eest tasub sellest huvitatud füüsiline või juriidiline isik. (2) Vabaharidusliku koolituse toetuseks võidakse ette näha vahendid riigi- ja valla- või linnaeelarves, kusjuures riigieelarve vahenditest toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu vaid koolitusluba omavate täiskasvanute koolitusasutuste õpetajate ja direktorite (juhatajate) töötasu. [RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003] § 15. Riigieelarvest käesoleva seaduse § 6 punktis 2 ja § 14 lõikes 2 nimetatud vahendite taotlemise tingimused ja finantseerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 1999, 60, 617 - jõust. 26.07.1999] V. peatükk Rakendamine § 16. Käesoleva seaduse § 7 punkt 1 ja § 13 5.lõige jõustuvad 1995.aasta 1.jaanuaril. § 16^1. (1) Enne 2004/05. õppeaastat keskhariduse baasil läbiviidavale kutsekeskhariduse õppekavale vastuvõetud õpilastele laienevad käesolevas seaduses sätestatud tasemekoolituse sätted, kui õpe toimub õhtuses või kaugõppe vormis. (2) Enne 2003/04. õppeaastat kõrgharidust omandama asunud üliõpilastele, samuti akadeemilist kraadi taotlevatele isikutele laienevad käesolevas seaduses sätestatud tasemekoolituse sätted, kui õpe toimub kaugõppes või eksternina. [RT I 2003, 71, 473 - jõust. 24.11.2003] § 17. [Käesolevast tekstist välja jäetud]