HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

Teksti suurus:

Eesti Vabariigi haridusseadus (lühend - HaS)

Eesti Vabariigi haridusseadus - sisukord
Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:26.05.2004
Avaldamismärge:

Eesti Vabariigi haridusseadus

Vastu võetud 23.03.1992
RT 1992, 12, 192
jõustumine 30.03.1992

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.06.1993RT I 1993, 35, 54701.07.1993
09.06.1993RT I 1993, 40, 59316.07.1993
15.09.1993RT I 1993, 63, 89210.10.1993
09.02.1994RT I 1994, 12, 20011.03.1994
12.01.1995RT I 1995, 12, 11918.02.1995
25.01.1995RT I 1995, 16, 22801.01.1996
16.02.1995RT I 1995, 23, 33321.03.1995
14.06.1995RT I 1995, 58, 100321.07.1995
26.06.1996RT I 1996, 49, 95326.07.1996
26.06.1996RT I 1996, 51, 96529.07.1996
21.05.1997RT I 1997, 42, 67801.07.1997
04.11.1997RT I 1997, 81, 136530.11.1997
03.06.1998RT I 1998, 57, 85906.07.1998
10.06.1998RT I 1998, 61, 98016.07.1998
17.06.1998RT I 1998, 64, 100725.07.1998
13.01.1999RT I 1999, 10, 15015.02.1999
10.02.1999RT I 1999, 24, 35821.03.1999
18.05.1999RT I 1999, 51, 55020.06.1999
15.12.1999RT I 1999, 102, 90810.01.2000
17.05.2000RT I 2000, 40, 25505.06.2000
22.11.2000RT I 2000, 95, 61101.01.2001
13.06.2001RT I 2001, 65, 37522.07.2001
29.08.2001RT I 2001, 75, 45421.09.2001
12.06.2002RT I 2002, 56, 34805.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
20.06.2002RT I 2002, 63, 38929.07.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
22.10.2002RT I 2002, 92, 53018.11.2002
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
terviktekst RT paberkandjal RT I 2003, 33, 205
12.06.2003RT I 2003, 48, 34228.06.2003
07.08.2003RT I 2003, 58, 38701.09.2004
03.12.2003RT I 2003, 78, 52601.01.2004
07.04.2004RT I 2004, 27, 18001.05.2004
21.04.2004RT I 2004, 41, 27516.05.2004

I. osa ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Haridusseaduse ülesanne

  Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng.

§ 11.  Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed

  (1) Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

  (2) Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.

  (3) Hariduse eesmärk on:
  1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis;
  2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi;
  3) luua igaühele eeldused pidevõppeks.

  (4) Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvialahariduseks.

  (5) Haridusel on järgmised tasemed:
  1) alusharidus;
  2) põhiharidus (hariduse I tase);
  3) keskharidus (hariduse II tase);
  4) kõrgharidus (hariduse III tase).

  (6) Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 3.  Haridussüsteem

  (1) Haridussüsteem koosneb kahest alasüsteemist:
  1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel;
  2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest.

  (2) Haridusasutused on koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvialakoolid, täiendusõppeasutused j.m., samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.

  (3) Riigi- ja munitsipaalharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid, nimetatakse avalikeks haridusasutusteks.
[RT I 1993, 63, 892 - jõust. 10.10.1993]

§ 4.  Haridussüsteemi korralduse põhimõtted

  (1) Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras.

  (2) Eesti territooriumil tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel.

  (3) Eesti Vabariik tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades.

  (4) Usuõpetuse õppimine ja õpetamine on vabatahtlik.

  (5) Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele.

  (6) Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist.

  (7) Keskhariduse omandamine avalikes haridusasutustes on õppemaksuta.

  (8) Haridusasutuses kasutatavad õppevormid määratakse seadusega või haridusasutuse põhikirja või põhimäärusega.

  (9) Haridussüsteemi juhtimisel lähtutakse otstarbeka detsentraliseerimise põhimõttest.

  (10) Haridusasutuste juhtimisel ühendatakse juhi isiklik vastutus, kollegiaalne otsustamine ja ühiskonna järelevalve.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

II. osa HARIDUSSÜSTEEMI JUHTIMINE 

§ 5.  Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu pädevus

  (1) Riigikogu ainupädevusse kuulub:
  1) haridussüsteemi kujundamise, toimimise ning arengu põhimõtete kindlaksmääramine;
  2) õppemaksu kehtestamine avalikes õppe- ja kasvatusasutustes ning avalik-õiguslikes ülikoolides;
  3) avalik-õigusliku ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine.

  (2) Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub:
  1) hariduse riiklike arenguprogrammide vastuvõtmine ja nende elluviimiseks tagatiste loomine;
  2) avalike haridusasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korra kehtestamine ja riigi rakenduskõrgkooli põhimääruse kinnitamine;
  3) avalike õppe- ja kasvatusasutuste ning avalik-õiguslike ülikoolide õppemaksu ja tasumäärade ning tasustamise korra kehtestamine;[Punkti 4 sõnastus kuni 31. 08. 2004]
  4) õppelaenu summa, intressi ja viivise maksimaalmäära ning õppelaenu andmise ja tagasimaksmise korra kehtestamine, samuti õppelaenu tagastamisel soodustuste andmise kehtestamine;[Punkti 4 sõnastus alates 1. 09. 2004]
  4) riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ning õppelaenu andmise, tagasimaksmise ja kustutamise tingimuste ning korra kehtestamine;
  5) õpilastele, üliõpilastele ja haridustöötajatele riiklike soodustuste, sealhulgas krediidisoodustuste kehtestamine;
  6) riigi lasteaed-algkooli (algkooli osa), algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töö tasustamise aluste kehtestamine;
  7) kõrgharidusstandardi kehtestamine;
  71) õpetajate koolituse raamnõuete kinnitamine;
  8) kõrghariduse hindamise nõukogu moodustamine, selle koosseisu kinnitamine ning kõrghariduse hindamise nõukogu moodustamise korra ja töökorra kehtestamine;
  9) riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutuste riigi finantseeritavatel koolituskohtadel põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavatele õpilastele ning riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppivatele internatuuri ja residentuuri immatrikuleeritud üliõpilastele riigi eraldatava stipendiumifondi arvestusliku aluse määramine.
[RT I 2004, 41, 275 - jõust. 16.05.2004]

§ 6.  Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevus

  (1) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab hariduse riiklike arenguprogrammide väljatöötamist ja elluviimist.

  (2) Haridus- ja Teadusministeerium:
 1)-2)
[kehtetud - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
  3) koordineerib ja juhendab kohalikke omavalitsusi ja vabariigi teisi ministeeriume hariduskorralduses, kooskõlastab nendega avalike haridusasutuste asutamise, reorganiseerimise ja sulgemise ettepanekuid vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale;
  4) asutab, reorganiseerib ja suleb riigiharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid ning rakenduskõrgkoolid;
  5) suunab ja korraldab avalike haridusasutuste (välja arvatud ülikoolid) õppeplaanide, -programmide, õpikute ja õppe- metoodiliste vahendite koostamist, tagab nende väljaandmise, annab välja õppekirjanduse kasutamise soovitusi;
  6) tagab avalike haridusasutuste ja pedagoogide metoodilise teenindamise süsteemi ja koordineerib metoodikaasutuste tööd;
  7) kehtestab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul ülikooli ja nende õppekavade akrediteerimise korra ning registreerib riiklikult tunnustatud või riiklikke lõpudokumente;
  8) kehtestab haridustöötajate atesteerimise ja kutseoskuste täiustamise korra, korraldab haridustöötajate väljaõpet ja täienduskoolitust;
  9) osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid;
  10) võtab osa spetsialistide ja oskustööliste vajaduse prognoosimisest ning riikliku koolitustellimuse koostamisest;
  11) koordineerib spetsialistide ja oskustööliste väljaõpet rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes, koordineerib spetsialistide ja oskustööliste täiendus- ja ümberõpet;
  12) [kehtetu - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]
  13) teeb koostööd teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide haridus- ja teadusasutustega;
  14) töötab välja hariduse riikliku finantseerimise normatiivid;
  15) annab välja ja tühistab erakoolide ja teiste koolitusega tegelevate juriidiliste isikute koolituslubasid (tegevuslitsentse);
  16) nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiharidusasutuste juhte;
  17) registreerib ülikoolid, nende põhikirjad ning lõpudokumendid.
  18) kehtestab haridustasemeti ühtse hindamissüsteemi;
  19) peab õpilaste ja üliõpilaste registrit vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud õpilaste ja üliõpilaste registri pidamise põhimäärusele.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 7.  Kohalike omavalitsuste pädevus

  (1) Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestab käesolev seadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Pädevuse jaotamine kohalike omavalitsuste tasandite vahel sätestatakse seadustega.

  (2) Kohalikud omavalitsused:
  1) kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu;
  2) asutavad, reorganiseerivad ja sulgevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi;
14.10.2014 11:45
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „sulgevad” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
  3) tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise;
  4) määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte;
  5) prognoosivad vajadust pedagoogide järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel;
  6) tagavad pedagoogidele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused;
  7) korraldavad laste õiguste kaitset õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras;
  8) peavad koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, korraldavad sõidu haridusasutusse ja tagasi, tagavad meditsiiniabi ning toitlustamise õppetöö ajal;
  9) korraldavad haridusasutuste metoodilist teenindamist, annavad haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele nõu koolikorralduslikes küsimustes;
  10) korraldavad laste ja noorte kutsealast informeerimist ja annavad neile vastavaid soovitusi;
  11) peavad puuetega inimeste arvestust ning korraldavad nende õpetamist.

  (3) Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametiisiku.
[RT I 2002, 63, 389 - jõust. 29.07.2002]

III. osa KOOLIKOHUSTUS 

§ 8.  Koolikohustus ja selle täitmine

  (1) Õppimine on kooliealistel lastel õigusaktides kehtestatud ulatuses kohustuslik.

  (2) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

  (3) [Kehtetu - RT I 1993, 63, 892 - jõust. 10.10.1993]

  (4) Koolikohustust võib Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ettenähtud korras täita ka koduõppe vormis.

  (5) Koolikohustuse täitmise ja koolikohustuslike laste arvestamise korda reguleeritakse õigusaktidega.

  (6) Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed, välja arvatud välisriikide esindajate lapsed, kuuluvad koolikohustuse alla.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 9.  Õppimisvõimaluste tagamine orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele

  Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse kohaselt tagavad riik ja kohalik omavalitsus orbudele ning vanemliku hoolitsuseta lastele täieliku riikliku ülalpidamise, võimaluse õppida ja saada haridust.

§ 10.  Erivajadustega inimeste õpetamine

  (1) Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes.

  (2) Kasvatuse eritingimusi vajavatele lastele tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse õppida selleks loodud õppeasutustes, kindlustades nende täieliku ülalpidamise õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel.

  (3) Õppe- ja kasvatusasutuse tüüp või õppevorm määratakse või soovitatakse erivajadustega inimestele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal.
[RT I 2004, 27, 180 - jõust. 01.05.2004]

IV. osa HARIDUSE LIIGITUS ÜLESANNETE ALUSEL 

§ 11.  Üldharidus

  Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.

§ 12.  Kutseharidus

  Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.

§ 13.  Huvialaharidus

  Huvialaharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis lisaks üld- ja kutseharidusele loob täiendavaid eeldusi isiksuse arenguks, samuti aitab inimesel elu ja tööga toime tulla.

V. osa HARIDUSE LIIGITUS TASEMETE ALUSEL 

§ 14.  Alusharidus

  Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
[RT I 1993, 40, 593 - jõust. 16.07.1993]

§ 15.  Põhiharidus

  Põhiharidus on riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.
[RT I 1993, 63, 892 - jõust. 10.10.1993]

§ 16.  Keskharidus

  (1) Keskharidus on haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks.

  (2) Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

  (3) Kutsekeskharidus on kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskharidus omandatakse põhihariduse või üldkeskhariduse baasil. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse-, eri- ja ametialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
[RT I 2001, 75, 454 - jõust. 21.09.2001]

§ 17.  Kõrgharidus

  (1) -(2)
[Kehtetud - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]

  (3) Haridust, mis põhineb üldkeskharidusel, kuid mida riiklikult ei tunnustata kõrgharidusena, loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks ja seda nimetatakse keskerihariduseks.

  (4) [Kehtetu - RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

  (5) -(6)
[Kehtetud - RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]

  (7) Haridusasutus saab õiguse välja anda kõrgharidust tõendavaid dokumente, kui tema õppeprogrammid ja nende realiseerimise tingimused vastavad riigi haridusstandardile ja ta on saanud sellekohase riikliku tunnustuse.

§ 18.  Täiendusharidus

  (1) Täiendusharidus on üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks.
[RT I 1998, 57, 859 - jõust. 06.07.1998]

VI. osa ÕPPEASUTUSED 

§ 19.  Õppeasutuse mõiste ja liigitus

  (1) Õppeasutus on haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale.

  (2) Õppeasutused liigitatakse vastavalt neis omandatava hariduse ülesannetele ja tasemetele.

§ 191.  Õppeasutuse nimi

  (1) Õppeasutuse nimi ei või olla õppeasutuse eesmärgi, tegevuse, omaniku ega õigusliku vormi seisukohalt eksitav.

  (2) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huvialaharidust võimaldav koolitusasutus, kellele haridus- ja teadusminister on andnud koolitusloa.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 20.  Põhikoolid ja gümnaasiumid

  (1) Põhikoolis omandatakse põhiharidus.

  (2) Gümnaasiumis omandatakse üldkeskharidus.

  (3) Põhikoolide ja gümnaasiumide tegevuse alused kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.
[RT I 1999, 24, 358 - jõust. 21.03.1999]

§ 21.  Kutseõppeasutused

  (1) Kutseõppeasutuses omandatakse kutsekeskharidus.

  (2) Kutseõppeasutuse tegevuse alused kehtestatakse kutseõppeasutuse seadusega ( RT I 1998, 64/65, 1007 ; 1999, 10, 150).
[RT I 1999, 24, 358 - jõust. 21.03.1999]

§ 22.  Rakenduskõrgkoolid

  (1) Rakenduskõrgkoolides omandatakse kõrgharidus.

  (2) Rakenduskõrgkoolide õigusliku seisundi kehtestavad rakenduskõrgkooli seadus ja nende põhikirjad (põhimäärused).
[RT I 1998, 61, 980 - jõust. 16.07.1998]

§ 23.  Ülikoolid

  (1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus.

  (2) Ülikoolide õigusliku seisundi kehtestavad ülikooliseadus ja nende põhikirjad.
[RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]

§ 24.  Koolieelsed lasteasutused

  (1) Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused.

  (2) Koolieelsete lasteasutuste õigusliku seisundi kehtestavad koolieelse lasteasutuse seadus ja nende põhikirjad.
[RT I 1993, 40, 593 - jõust. 16.07.1993]

§ 25.  Huvialakoolid

  (1) Huvialaharidust võimaldavad huvialakoolid: laste- ja noorte huvialakeskused, muusika-, kunsti-, spordikoolid.

  (2) Huvialaharidust saab omandada asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juures tegutsevates või juriidiliste ja füüsiliste isikute asutatud huvialaringides, klubides ja pühapäevakoolides.

§ 26.  Täienduskoolituse asutused

  Täienduskoolitust võimaldavad ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, kutseõppeasutused, õhtukoolid, samuti kultuurimajad, raamatukogud ja muud kultuuriasutused, mille baasil korraldatakse täienduskoolitust; keeltekoolid, rahvakõrgkoolid, arendus- ja õppekeskused; koolitusega tegelevad ettevõtted, seltsid, liidud ja ühingud, kelle põhikirjas on nimetatud koolituse andmine.

VII. osa HARIDUST TÕENDAVAD DOKUMENDID 

§ 27.  Haridust tõendava dokumendi liik ja vorm

  Isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tõendab tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus.
[RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]

§ 28.  Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õigus

  (1) Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab õppeasutusele haridus- ja teadusminister.

  (2) Eesti Vabariik tunnistab haridust tõendavate dokumentidena tunnistusi, diplomeid ja ülikoolidiplomeid, mida õppeasutused on välja andnud Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras, samuti teistes riikides välja antud haridust tõendavaid dokumente.

  (21) Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetuste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (22) Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 1991. aasta 20. augustit endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (23) Välisriigi kvalifikatsioonide vastavust Eesti kvalifikatsioonidele hindab Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskus, kui õigusaktide või rahvusvaheliste lepingutega ei ole sätestatud teisiti. Hindamise ja akadeemilise tunnustamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Eesti Vabariigis kehtivad haridust tõendavate dokumentidena tunnistused, diplomid ja ülikoolidiplomid, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist Eesti Vabariigi territooriumil ja teistes riikides.

  (4) Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist Eestis kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

VIII. osa HARIDUSASUTUSTE TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED 

§ 29.  Haridusasutuste õiguslik seisund

  (1) Haridusasutuse õigusliku seisundi kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus.

  (2) Haridusasutused on õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisvad.
[RT I 1998, 64, 1007 - jõust. 25.07.1998]

§ 30.  Haridusasutuse alluvus

  (1) Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele.

  (2) Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 31.  Haridusasutuste finantseerimine

  (1) Avalikke haridusasutusi ja avalik-õiguslikke ülikoole finantseeritakse riiklikest, munitsipaal- ja omavahenditest.

  (2) Riiklikest vahenditest finantseeritakse haridusasutusi vastavalt eelarveseadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.

  (3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele kuuluvaid haridusasutusi, mille ülalpidamisest võtab osa riik, kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikontroll ja kohalik omavalitsus vastavalt nende pädevusele.

  (4) Haridusasutuste omavahenditeks on tulud tasulistest teenustest, tootmis- ja teadustegevusest, lepingulisest kaadriväljaõppest, sponsorite ning üksikisikute annetustest ja muudest laekumistest. Omavahendite kasutamise korra avalikes haridusasutustes määrab haridus- ja teadusminister.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 32.  Haridusasutuste juhtimine

  (1) Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor. Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

  (2) Haridusasutuse juhi õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ja haridusasutuse põhikirjas.

  (3) Haridusasutuse hoolekogu, kuratoorium, volikogu, õppe- või teadusnõukogu tegutseb oma põhimääruse või haridusasutuse põhikirja alusel.

  (4) Haridusasutuse probleemide lahendamisele kaasatakse õpilaste või üliõpilaste omavalitsus haridusasutuse põhikirjas ettenähtud korras.
[RT I 1995, 12, 119 - jõust. 18.02.1995]

§ 33.  Õpilaste ja üliõpilaste õiguslik seisund

  (1) Õpilaste ja üliõpilaste õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ning haridusasutuste põhikirjas.

  (2) Õpilastele ja üliõpilastele kehtestatakse õigusaktides riiklikke soodustusi õppevahendite soetamiseks, toitlustamiseks, meditsiiniabiks, ühiselamute ja ühissõidukite kasutamiseks, laenude ja stipendiumide saamiseks.

  (3) Avalikud haridusasutused võimaldavad oma õpilastel ja üliõpilastel kasutada oma asutuse õpperuume ja -vahendeid ning spordi- ja kultuurirajatisi tasuta.

  (4) Kohalik omavalitsus, samuti juriidilised ning füüsilised isikud võivad anda õpilastele ja üliõpilastele abi ning lisasoodustusi.

§ 34.  Pedagoogide õiguslik seisund

  (1) Käesoleva seaduse raames käsitatakse pedagoogidena õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid ning haridusasutuste juhte. Ülikoolides on pedagoogide töö seotud teadustööga.

  (2) Haridusasutuste pedagoogide töösuhteid reguleerib tööseadusandlus, arvestades teistest õigusaktidest tulenevaid erisusi.

  (3) [Kehtetu - RT I 1995, 16, 228 - jõust. 01.01.1996]

  (4) Kohalik omavalitsus võib anda pedagoogidele lisasoodustusi.
[RT I 1998, 64, 1007 - jõust. 25.07.1998]

§ 341.  Riigikeeleõpetaja

  Eesti keele õpetamise tagamiseks kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades seab Vabariigi Valitsus sisse riigikeeleõpetaja staatuse ja selle omistamise korra.
[RT I 1997, 81, 1365 - jõust. 30.11.1997]

§ 35.  Haridusasutuse vara

  (1) Haridusasutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara, mille moodustavad tema omandis olevad või talle omaniku poolt sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud ainelised väärtused. Ülikooli varade õigusliku seisundi sätestavad ülikooliseadus ja Tartu Ülikooli seadus.

  (2) Nõuded kõrghariduse omandamist võimaldava õppeasutuse õppe- ja teadustegevuseks vajalikule materiaalsele baasile kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

IX. osa VÄLISRIIKIDE KODANIKE ÕIGUS SAADA HARIDUST EESTI VABARIIGIS 

§ 36.  Välisriikide kodanike õigus haridusele

  Välisriikide kodanikud omandavad Eesti Vabariigis hariduse käesoleva seaduse, Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepete ja haridusasutuste põhikirjades ettenähtud korras.

  [IX1. peatükk kehtetu alates 1. 09. 2004 - RT I 2003, 58, 387 ]

IX1. osa ÕPPELAEN 
[RT I 1997, 42, 678 - jõust. 01.07.1997]

§ 361.  Õppelaenu tagamine

  (1) Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud ja enam ning kes:
  1) on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis;
  2) on täiskoormusega õppiv üliõpilane erakooliseaduse ( RT I 1998, 57, 859 ; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521) alusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis;
  3) õpib täiskoormusega õppes või päevases õppevormis keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses;
  4) õpib täiskoormusega õppes või päevases õppevormis keskhariduse baasil erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses;
  5) õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1-4 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus saada õppelaenu vastava õppesuuna õppekavajärgse õpingute kestuse (nominaalse õppeaja) ulatuses. Välisriigi õppeasutuses õppival isikul on õigus saada õppelaenu Eesti õppeasutuse vastava või lähima õppesuuna õppekavajärgse õpingute kestuse (nominaalse õppeaja) ulatuses.

  (3) Riik tagab laenusaaja õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis ). Käesoleva seaduse § 36 3 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingust tulenevad maksed tasutakse Eesti kroonides. Eesti krooni kursi muutumisel euro suhtes või Eesti liitumisel Euroopa Rahaliiduga korrigeeritakse õppelaenu andmise korraldamise lepingust tulenevad maksed selliselt, et maksete väärtus vastab kursile üks euro = 15,64664 Eesti krooni. Riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta aastas kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. augustiks.

  (31) Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august.

  (4) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi viis protsenti aastas. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas, tasub riik krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressimäära vahe summa käesoleva seaduse § 36 3 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimustel.

  (5) Õppelaenu andja poolt antud õppelaenu tagab kahe käendaja – Eesti kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku – käendus või Eestis asuv kinnisvara.

  (6) Isikul, kes eksmatrikuleeriti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusest seoses õppekava täitmisega täies mahus, või isikul, kes lõpetas õpingud selles õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus ning kes asus teenistusse või tööle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusse või tööle avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, on õigus riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele nimetatud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

  (61) Kuni 5-aastast last kasvataval ühel vanemal, kes elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20; 88, 594; 2004, 2, 2; 19, 134) tähenduses või on resident tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) tähenduses ja kes on lõpetanud õppe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus, on õigus taotleda riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa (välja arvatud intressid) osalist kustutamist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

  (62) Riik kustutab käesoleva paragrahvi lõikes 6 1 nimetatud isiku laenukohustused krediidiasutuse ees iga sündinud lapse kohta 50 protsendi ulatuses, kaksikute puhul 75 protsendi ulatuses, kolmikute puhul 100 protsendi ulatuses riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osast õppelaenu osalise kustutamise taotlemise päevast arvates. Iga järgmise sündinud lapse eest kustutab riik isiku laenukohustused 50 protsendi ulatuses õppelaenu summa tagasimaksmata osast, millest on maha arvatud riigi poolt eelnevalt kustutatud laenukohustused.

  (63) Käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel kustutab riik laenukohustused kuni kuue õppeaasta eest (välja arvatud doktoriõpe) võetud õppelaenu ulatuses.

  (64) Isikul ei ole õigust riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 61 alusel üheaegselt.

  (65) Riik kustutab osaliselt õppelaenu alates isiku poolt õppelaenu osalise kustutamise taotluse esitamise päevast kuni isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte pikema ajavahemiku kui 12 aasta jooksul. Riik ei kustuta osaliselt õppelaenu pärast isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja möödumist.

  (66) Kui isik on erinevate lõpetatud õpingute jooksul võtnud õppelaenu ühe laenulepingu alusel, siis erinevate lõpetatud õpingute nominaalsed õppeajad summeeritakse ning riik kustutab osaliselt õppelaenu alates isiku poolt õppelaenu osalise kustutamise taotluse esitamise päevast kuni isiku viimaste õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse summeeritud nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte pikema ajavahemiku kui 12 aasta jooksul. Riik ei kustuta osaliselt õppelaenu pärast isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse summeeritud nominaalse õppeaja möödumist.

  (67) Kui lapse kohta on tehtud õppelaenu kustutamise otsus, mille alusel on hakatud ühel vanemal õppelaenu kustutama, ei ole teisel vanemal õigust õppelaenu kustutamisele sama lapse kohta. Teisel vanemal ei teki õigust õppelaenu kustutamisele sama lapse kohta ka juhul, kui esimesel vanemal on lõpetatud õppelaenu kustutamine.

  (68) Riik ei kustuta õppelaenu või lõpetab õppelaenu kustutamise isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 36 2 lõikes 1 sätestatut.

  (7) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud soodustuse anda isikule, kes eksmatrikuleeriti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusest seoses õppekava täitmisega täies mahus või isikule, kes lõpetas õpingud selles õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus ning kes asus tööle Vabariigi Valitsuse poolt määratud regionaalarengu seisukohalt prioriteetsesse maapiirkonda eraõigusliku juriidilise isiku juurde või asus seal tegutsema ettevõtjana. Õppelaenu kustutamise tingimused ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

  RT I 2004, 41, 275 - jõust. 16. 05. 2004

§ 362.  Riigitagatise rakendamine

  (1) Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 364 lõikes 1 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses.

  (2) Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.

  (3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt.

  (4) Laenusaaja või tema käendaja põhjendatud taotlusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel kohaldada maksegraafikut.

  (5) Laenusaaja surma korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudmisest laenusaaja pärijatelt või tema käendajatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist nimetatud ulatuses.

  (51) Laenusaaja 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate kohustuste, mis on tekkinud enne laenusaaja 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamist, täitmise nõudmisest laenusaajalt või tema käendajatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist nimetatud ulatuses.

  (6) Laenusaaja surma või 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub riik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.

  (7) Kui riigi tagatud õppelaenu väljastamisel või sissenõudmisel ei ole krediidiasutus järginud õppelaenu väljastamisele või sissenõudmisele käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või käesoleva seaduse § 363 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuste vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimusi, on riigil õigus keelduda riigitagatise rakendamisest.
[RT I 2003, 48, 342 - jõust. 28.06.2003]

§ 363.  Õppelaenu andjad

  (1) Õppelaenu andjateks on avaliku konkursi teel valitud krediidiasutused. Laenuandja annab õppelaenu oma krediidiressursi arvel.

  (2) Konkursi kuulutab välja, määrab selle tingimused, otsustab tulemuste üle ning sõlmib konkursi teel valitud krediidiasutusega riigi nimel õppelaenu andmise korraldamise lepingu rahandusminister.

  (3) Õppelaenu andmise korraldamise lepingu kohustuslikud tingimused on:
  1) õppelaenu andmise tingimused ja kord;
  2) riigitagatise rakendamise tingimused ja kord;
  3) kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt krediidiasutusele tasutava intressimäära vahe tasumise tingimused ja kord;
  4) õppelaenulepingu tüüpvorm;
  5) õppelaenu käenduslepingu tüüpvorm;
  6) krediidiasutuse ja riigi vastastikune informeerimiskohustus;
  7) poolte vastutus.
[RT I 2003, 48, 342 - jõust. 28.06.2003]

§ 364.  Õppelaenu tagasimaksmine

  (1) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või pärast õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 361 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses samas lõikes määratud õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse § 36 1 lõikes 2 sätestatud ulatuses.

  (2) Laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma:
  1) kui laenusaaja eksmatrikuleeriti seoses õppekava täitmisega täies mahus või laenusaaja lõpetas õpingud seoses õppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates kahekordse nominaalse õppeaja jooksul;
  2) kui laenusaaja lõpetas õpingud muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul.

  (3) Kui laenusaaja on 12 kuu jooksul pärast eksmatrikuleerimist või õpingute lõpetamist jätkanud õpinguid käesoleva seaduse § 36 1 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses samas lõikes määratud õppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul.

  (4) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub käesolevas lõikes nimetatud perioodil krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse § 36 3 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel.

  (5) Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  RT I 2004, 41, 275 - jõust. 16. 05. 2004

§ 365.  Riigitagatise korraldamine

  (1) Käesoleva seaduse § 362 lõigetest 2, 4 ja 5 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Õppelaenu saamiseks õigustatud ja õppelaenu saanud isikute arvestust peab Haridus- ja Teadusministeerium. Ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused edastavad andmed oma õpilaste, üliõpilaste, magistrandide ja doktorantide kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile kaks korda aastas: 1. veebruariks ja 1. oktoobriks.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

X. osa HARIDUSSEADUSE RAKENDAMINE 

§ 37.  Rakendamine

  (1) Kehtestada "Eesti Vabariigi haridusseadus" 1992. aasta 30. märtsist.

  [Lõige 11kehtetu alates 1. 09. 2004 - RT I 2003, 58, 387 ]

  (11) Enne 2003. aasta 30. juunit õppeasutusse vastuvõetud isikutelt nõutakse õppelaenu taotlemisel täiskoormuse nõude asemel päevases või statsionaarses õppevormis õppimist.

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

  (3) Vabariigi valitsusel ja haridus- ja teadusministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse alusel ja täitmiseks.

  (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkt 6 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

  (5) Käesoleva seaduse § 361 lõikeid 6 1–64 rakendatakse:
  1) 2004. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 1-aastast last;
  2) 2005. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 2-aastast last;
  3) 2006. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 3-aastast last;
  4) 2007. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 4-aastast last;
  5) 2008. aastast alates vanemale, kes kasvatab kuni 5-aastast last.

  (6) Õppelaenu osalise kustutamise taotluse menetlemisel kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigust. Kui isik esitas käesoleva seaduse § 361 lõike 61 alusel õppelaenu osalise kustutamise taotluse, mille puhul ei ole võimalik õppelaenu kustutamisel arvestada õppeaastaid õpingute alustamisest alates, kohaldatakse taotluse menetlemisel § 361 lõigetes 6 1–68 sätestatut.

  (7) Eesti Vabariigi haridusseaduse 2003. aasta 28. juunil jõustunud muudatusi rakendatakse järgmiselt:
  1) kui laenusaajal oli muudatuste jõustumise hetkel alla 3-aastane laps või ta oli ajateenistuses või 80–100 protsendi ulatuses püsivalt töövõimetu ning kui laenusaaja esitas taotluse pärast muudatuste jõustumise kuupäeva käesoleva seaduse § 364 lõike 4 alusel või töövõimetuslehe käesoleva seaduse § 36 2 lõike 51 alusel, kohaldatakse laenusaaja suhtes 2003. aasta 28. juunil jõustunud redaktsiooni;
  2) kui laenusaaja eksmatrikuleeriti enne 2003. aasta 28. juunit, rakendatakse laenusaaja suhtes eksmatrikuleerimise ajal kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse redaktsiooni.
[RT I 2004, 41, 275 - jõust. 16.05.2004]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json